Juovlâmáánu 2021 34. Ihekerdi
Säämi tälvi Kove: Johanna Alatorvinen
Taan loostâst (3)
Uáivičaalâ: Čepis mainâsteijeeh
(4–5) Seervi uđđâseh Anarâškielâ seervi kirjetoimâ
Mii kulloo anarâškielâlii Wikipedian?
(6)
Fabrizio Brecciaroli: Errata corrige
(6)
Henna Aikio: Muu säänih
(7)
Palsta, mast muštaluvvojeh hitruus, vaigâdis já mučis säänih
Kikke Klaver: Ruossâhâš
(8–13) Ilmari Mattus: Njuámmil peivikirje (14–19) Heli Huovinen: Gállábártnit (20–22) Tomi Koivunen: Puákuttâsah (23–30) Taarna Valtonen: Kiäi päikkinoomah tuhhiittuvvojeh?
Päikkinommâtotkee hundârušmeh
(31–34) Matti Valle: Ovdâskulij, äiđivahtân (35–36) Lesk-Ant Uulá: Čalluuh Sabmelaš-loostâst (37)
Petter Morottaja: Kielâčukke: Astottesvuođâ äigi
Palsta juátkoo
(38)
Susanna Kaartinen: Juovlâvaacah
(39)
Kikke Klaver: Ruossâháá čuávdus
Čepis mainâsteijeeh Taan loostâst uáinoo mainâstemmärbi. Anarâšah láá ain mainâstâm, táválávt argâpeivaašijn já tagarijn aašijn já ulmuin, moh teikâ kiäh láá lamaš mieláid päcceeh já eromâšeh. Taan loostân láá väljejum kyehti Lesk-Ant Uulá-rohe čalluu. Toh láá almostum Sabmelaš-loostâst, moos Uulá laavij čalâččiđ Aanaar kielâ -páálstán ivij 1930– 1960. Sun lâi čepis mainâsteijee já čällee, já pyeri lii, et suu mainâseh láá pááccám eelliđ meid mii ááigán. Suu nieidâpeeli Anna Harju muštâlij motomin, et Uulá ij pääihist laavim mainâstiđ pic sun poorgâi päikkipargoid. Uulá mainâsčukke laavij lekkâsiđ talle ko kiinii poođij kolliistâllâđ teikâ ko sun jieš lâi ulmuigijn. Suu eemeed taan vyevist sunjin motomin huámášutij-uv, mut Uulá lâi pahudâm, et “kiergân hân taid saavâid tääl-uv kuullâđ”. Motomin Uulá lâi Anarist eledijnis muštâlâm, et mainâseh lijjii seehâ siste. Seehâ ko puuštij, te mainâseh kočâdii seehâst olgos. Mut seehâ ij kolgâm meendu čuuvtij pušteđ, amas lyeneh šoddâđ. Vuoli Ilmar, kiän vist puáhtá anneeđ onnáá peeivi čäällim pioneerin, lii taan loostâ čallustis toollâm njuámmil peivikirje. Ilmar lii toollâm anarâškielâ čäällim paijeen paijeel 30 ihheed Anarâš-loostâ toimâtteijen, já suu kieđâi peht láá moonnâm iärásijuv čalluuh Anarâš-loostân. Matti Valle maainâst jieijâs fiäránijn äiđivahtân. Suu čallust kulloo Njellim kielâ, mon toimâttâs lii siäiluttâm. Nuorâb keerdi čällein Heli Huovinen maainâst, maht sun vuolgij Kanadan Beaivváš-teatter fáárun rähtiđ sämikielâlii ooppera. Gállábártnit-ooppera mainâs vuáđđun lii sämmilij toovláš maainâs, mast nissoon náájá kuobžáin já suoi finniv kulmâ päärni. Párnááh láá peellin ulmuuh, peellin kuobžah, já ulmuid lii vaigâd tuhhiittiđ tom. Tomi Koivunen vist maainâst tast, maggaar proosees lii jieijâs puáris puáhuttâstiäđui kavnâm já kuus te olmooš kalga väldiđ ohtâvuođâ. Taarna Valtosii čallust lii totkee uáinu: kiäi päikkinoo mah tohhejeh kárttáid já magarij agâigijn? Jurdáččij, et noomâi valjim ličij ohtâkiärdánis já čielgâ äšši, mut valjiimijn iteh-uv maaŋgâmuđusiih uáinuh. Siämmást lohhee šadda jieš-uv jurdâččiđ, maht te päikkinommâääši puávtáččij já kolgâččij čuávdiđ pái hálii ulmuu uáinust. Taat lii mottoom muudon meid
kielâpooliitlâš äšši. Nubbe äšši ličij meid tot, et kol gâp-uv mij avalávt tuhhiittiđ puáris ortografiain čal lum nommmâkoolbâid luoddâpellâst, vâi ličij-uv äigi kevttiđ mottoom ruttâpitá uđđâ kolbâi rähtimân? Loostâ eres čalluuh láá kielâmainâseh. Petter Morot taja čáálá taan ääigi hoppuus ulmuu tarbâšem saa nijn äigi já asto. Henna Aikio vist muštâl, maid saa nijd sun jieš lii oppâm jieijâs kielâmiäštárist Eeva Seurujärvist. Christine “Kikke” Klaver fáálá lohheid säniruossâháá, já Susanna Kaartinen kietâtyeji olmožin fáálá ravvuid juovlâvacâi kođemân. Maid mun jieš talle smietâdâm? Mottoom čallustis Uula Morottaja smietâdij, manen anarâšah iä čääli, mut sun ooinij kale suujâ-uv toos: tallain ulmuin lâi tehelub toppiđ suoppâin kietân ko peenâ. Nube tááhust ulmuuh iä lam hárjánâm čäälliđ sämikielân. Tääl äigi lii nubbe: lii äigi huksiđ anarâškielâ várás noonâ luuhâm- já čäällimkulttuur. Ulmuin lii vuoigâdvuotâ luuhâđ já čäälliđ olssis vááimuvuálásii kielân. Muu mielâst ulmuuh láá tääl čäliškuáttám. Taan čoovčâ mun luvâdâm ubâ ääigi teevstâid, moh forgâpalij almostuveh. Lam porgâm anarâškieláin 25 ihheed jiemge mušte tággáár valjaas čallui čoovčâ ko taat čohčâ lii lamaš. Amahân te taat äigimuddo aalgât anarâškielâ čuávuváá kielâiäláskittemmudo, anarâškielâ aktiivlii čäällim uáinust? Lostâtooimâ paijeentoollâm tiäđust-uv pelestis iššeed kirjálii kulttuur oovdedmist. Nuuvt et: čäälliđ já luuhâđ tijuv sämikielân!
Anarâškielâ seervi kirjetoimâ Čällee: Fabrizio Brecciaroli
S
eervist lii álgám čuávuvâš äigimuddo anarâškielâ
Seervist láá tääl almostum kyehti Timo Parvela kirje:
iäláskitmist: kirjálii kulttuur sehe nuorâi luu
Ella já skipáreh 1 já Ella já skipáreh 2. Sämikielân
hâm- já čäällimtááiđui nanosmittem. Joođoost lii jo
taid lii jurgâlâm Henna Tervaniemi. Taid puáhtá jo
nuorâi tuáivum Wikipedia-proojeekt, mast nuorah
tiiláđ seervist já luuhâđ.
jiejah peesih čäälliđ artikkâlijd anarâškielân – já siäm mást sist lii meid máhđulâšvuotâ finniđ kesipargo
Puátimin lii meid Márjá-Liisá Olthuis scifi-roomaan
Wikipedia-čällen. Uđđâ čäällimareena lasseen nuo
“Masa jo Mánudáást”, mon algâalgâlâš kielâ lii
rah tarbâšeh meid jiäráskittee já hävskis luhâmuš,
anarâškielâ. Kirje almostuvá vala taan ive peln.
tastko sist ij lah lamaš taan räi jur maggaargin luhâ muš. Tondiet AKS viggá finniđ kirjij almostittem juát
Talle puáttee ive aalgâst almostuveh Jeff Kinney
kojeijee toimân, nuuvt ete muáddi uđđâ kirje almos
särjikoveromaneh Čuovâuáivi peivikirje 2 já Čuovâ
tuuččii ain jyehi ive.
uáivi peivikirje 3, maid Fabrizio Brecciaroli lii jurgâ
Ella já skipáreh -kiirjij lokkekoveh. (Koveh: Anarâškielâ servi ry.)
lâm anarâškielân. Servi lii uástám vuoigâdvuođâid
kuástidmân Arctic Indigenous Fundist. Taan čoovčâ
Abrams Booksist Ovtâstum Staatâin.
servi lii uuccâm lase ruttâdem kuástidemtooimâ várás maaŋgâ saajeest. Jis ucâmušah maneh čoođâ,
Puáttee ive aalgâst almostuvá meiddei Katarina von
te servi puáhtá almostittiđ lase kiirjijd. “Áigin Lávra”
Bredow kirje Liijkás stuorrâ rähisvuotâ, mon lii
já “Viivi Pusu ja toffeesydän” láá jo jurgâlum já
jurgâlâm Sáárá Seipiharju. Servi lii eidu finnim love
kielâlávt tärhistum, já toh maneh tuájimân tállán ko
kuástidiđ kirje anarâškielân ruátálii kuástideijest,
ruttâdem visásmuvá. Ruttâtile mield kuástiduvvojeh
mii oomâst kirje vuoigâdvuođâid.
meid Mehis Heinsaar Hiärrá Paavvâl äigikirjeh, Thorgal-rááiđu vuossâmuš nummeer já Saia Stueng
Servi lii finnim ruttâdem ovdeláá mainâšum kiirjij
kirje Hamburlâšprinses.
Ličij pyeri kuullâđ tast, maid nuorah mielâstis luvâččii sämikielân. Jis tist láá iävtuttâsah, te väldiđ peri ohtâvuođâ AKS mediapargei čujottâsân fabrizio.brecciaroli@gmail.com.
Mii kulloo anarâškielâlii Wikipedian? Čällee: Fabrizio Brecciaroli
Skammâmáánu aalgâst anarâškielâlii Wikipediast
mast láá suulân 1,7 miljovn sárnod. Taan vuáđuld lii
(smn.wikipedia.org) lijjii aldasáid 3 700 artikkâlid já
kal čielgâs, et anarâškielâ kielâsiärvádâh lii
meeri lassaan ubâ ääigi. Uđđâ artikkâleh čállojeh
äŋgiruššâm Wikipediain.
mánuppaajeest ucemustáá čyeđe verd. Artikkâlij meeri lâi 2 929 vyesimáánu loopâst, 3 055 kesimáánu
Majemui aaigij láá šoddâm ennuv artikkâleh,
loopâst, 3 161 syeinimáánu loopâst, 3 463 porge
moiguin Aanaar škovlâ máttáátteijeeh já uáppeeh
máánu loopâst, 3 560 čohčâmáánu loopâst já 3 683
puávtáččii ávhástâllâđ. Fáállun láá tääl ovdâmerkkân
roovvâdmáánu loopâst.
ennuv artikkâleh ellein, eromâšávt Suomâst já Säämist tiättojeijee ellein. Ton lasseen láá meid uáli
Anarâškielâlâš Wikipedia lii tääl maailmist 212.
informatiivliih artikkâleh kemiast (el. algâamnâsijn)
stuárráámus Wikipedia, veikkâ kielâi listo sárnoi
já fysikist sehe jieškote-uvlágáneh artikkâleh
mere mield tot lii suulân saajeest 4 500. Maailm 212.
historjást.
stuárráámus kielâ vuod lii Pakistan brahuikielâ,
Errata corrige Čällee: Fabrizio Brecciaroli
Moonnâm nummeer siijđost 4 lâi mainâšume evangeliumij almostitmist anarâškielân. Ton ohtâvuođâst mun čaallim, ete “teologlâš äššitobden láá toimâm Christine Klaver, Mervi Sistonen já Tuomo Huusko”. Tuotâvuođâst äššitobden lává toimân tuše Mervi Sistonen já Tuomo Huusko. Christine Klaver poođij fáárun
esken maŋeláá já lii toimâm äššitobden tuše Apostolij tavoi pargoost. Ton lasseen kannat vala mainâšiđ, ete evangeliumij teddilem lii iskosriäntus. Ev a n ge l i u m i j n l i i v a l a p a rgo, m u t jurgâlemjuávkku tuáivu lohhein macâttâs lopâlâš versio várás.
Muu säänih Čällee: Henna Aikio
Eeva Seurujärvi (js. Aikio) lii Väävlist meddâl, mut lii aassâm paijeel 50 ihheed Pärttihist. Päikkikielâ lâi anarâškielâ, mut mottoom kooskâst sämikielâ paasij váhá ááigán. Párnái párnáiguin sun lii sárnum ain sämikielâ. Eeva lii toimâm meiddei kielâmiäštárin anarâškielâ uáppeid. Eevast láá ennuv šiev säänih já eđâlduvah, maid sun juáhá mijjân: Rapettâššâđ lii siämmáš ko läpittiđ: ko miinii lii lappum, puáhtá ettâđ: ”Kuus mun tom rapettâššim?”.
Salkkiđ: om. tiskámmaašin puáhtá ”salkkiđ” ađai kiinii sälkkee tiškámmaašin ko váldá putes liitijd meddâl. Nubetuv: ”jiem mun tääl oostâ mut nubetuv poorgâm”. Nubetuv ađai mottoom nube tove. Jieskumis: taam puáhtá kevttiđ, ko hoksáá maidnii já ton saajeest, ete eđâččij ”Joo, nuuvt tot lâi-uv”, iätá-uv ”jieskumis”. (jienâdemvyehi: ie lii uánihis diftoŋ) Ennuv kijttoseh Eevan saanijn já eđâlduvâin, maid uđđâ kielâsárnooh iä veltihánnáá lah kuássin kuullâmgin. Nubetuv oppâp já peessâp luuhâđ eres saanijd!
musikmillikárij rammâ juávkku
tiättur merkkâ
6 juuhâ
12
EX 1
TON SIISÂ IŠE
2
MEID lodde máttá
… -vises
3
olgospyehtim
…-NUMMEER ČURGIĐ
IJ TÁNÁVT
Teboil ovdâlist
LODDE
NANODÂS
EEREEB IÄRÁSIJ
5
PERSOVN
kalga ánuttiđ
10
9
Eulenspiegel
8
ÄIGI olgospyehtim
EL ..
STUORRÂ ILO
LEĐE
$ 4 AMIN
KAANDÂ NOMMÂ
VEERBÂ KIÄJUS PUERTA DEL …
VEERBÂ KIÄJUS
11
7
monâttiđ soksâmijd
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
Njuámmil peivikirje 11.4. – 2.7.2021 Čällee: Ilmari Mattus
I
he tassaaš ohtâ njuámmil orostâlâi peeivijd muu
tabbeláá sajan, mast lii muotâ. Njuámmil pisottâlâi
tyehišiljoost já čuovvum ton lattiimijd pajeláhháá
mievtâs aldasijn suullân oovtâ aari vijđoduvvâst já
mánuppaje ääigi. Onne, 11.4.2021, njuámmil almostui
tast láá jo čalmepirrâseh ruškodâm. Tme 21:30 njuám
masa siämmáá sajan ko ihe tassaaš-uv, já nabdam, et
mil vuolgij meddâl já lâi sajestis ohtsis 14 tijmed.
tot lii muu moonnâmivvááš veerdi ton keežild, et tot lii viehâ styeres já lättee aaibâs siämmáánáál ko ihe
– 1.5.2021 tme 16:00 lâi njuámmil almostum mievtâs
tassaaš-uv. Nuuvtpa miärhuškuottim njuámmilveerdi
oolâ. Maŋgâ peeivi lii muáttám, jiemge lah aiccâm
puátimijd, monâmijd já lattiimijd siämmáánáál pajas
njuámmil toi myettei ääigi ubâ ookon. Tääl njuám
ko ihe tassaaš-uv, já tot lâi uáli mielâkiddiivâš äšši.
mil huttáá tuđâvávt mievtâs alne. Čoolmij piirâs lii
Tađe ovdil ferttee kuittâg čielgiđ paječalluu merhâ
eenâb ruškodâm, sehe njune piirâs-uv. Tme 17:00 tot
šume. Jis nommâ ličij Njuámmil ijjâkirje, te toos
sirdâšui moonnâmivváá sajan já oŋâttušškuođij
must iä liččii lamaš magarehkin máhđulâšvuođah, ko
peciuávsáid. Love minuttid maŋeláá sirdâšui oppeet
njuámmil lii ijjâellee, mut ko lii saahâ peivikirjeest, te
ovdii sajan. Tme 22:30 njuámmil lappui ađai lâi
talle lam puáhtám čuávvuđ ton eellim, ko njuámmil
sajestis 6,5 tiijme.
veerdi uáđđimsaje lii muu tyehišiljoost. Taan ive peivikirjepuátuseh láá čuávuvááh:
– 7.5.2021 tme 20:00 almostui njuámmil mievtâs oolâ. Oho äigin ton uáivi lii ruškodâm masa ollásávt
– 11.4.2021 tme 15:30 puáđistij aaibâs českis njuám
eereeb peeljih, moh láá vala vielgâdeh. Ovdláhháá
mil pelnub meetter kiäčán moonnâmivváá saajeest
koskâpeeivi myetiškuođij já šoŋŋâennustâs mield
já nááđui toos. Nabdam, et tot ij moonnâm siämmáá
muáttá ubâ puáttee iijâ. Tme 22:15 njuámmil lappui
sajan tanen, ko togo lii vala muotâ. Tme 18:00 tot
ja lâi sajestis 2 tiijme já 15 minuttid. Iđedist lâi een
sirdâšui motomijd meetterijd tuve kulij já purâš
nâm viälgudâm já veikkâ njuámmil ličij-uv puáttám
kuođij juŋŋâtoŋâsijd. Lovmat minuttid maŋeláá tot
mievtâs aldasáid, te jiem tom aiccâm.
maacâi jieijâs kuárjidemsajan já nááđui toos. Tme 20:00 njuámmil sirdâšui moodijd meetterijd sierâ
– 11.5.2021 tme 07:30 ko koccájim, lâi njuámmil al
demkiedi kulij já hutâgij toos. 20:30 tot lappui já lâi
mostum mievtâs oolâ suullân meetterpele kiäčán
ohtsis nelji tiijme uáinusist.
moonnâmivváá saajeest. Tme 16:00 njuámmil sirduuškuođij kuárjidemsajestis meddâl já poođij
– 13.4.2021 tme 20:25 poođij njuámmil siämmáá
tupenurhe alda. Tme 16:30 njuámmilveerdi lappui
miehtân ko oovdeb-uv peeivi. Siämmást tot še
nurhe tuáhá já vaarâ sirdâšui maŋeláá maađij nube
lappui.
bel. Tot lâi uáinusist oovce tijmed.
– 16.4.2021 tme 21:30 puáđistij njuámmil miehtâsis
– 13.5.2021 tme 08:30 ko koccájim, lâi njuámmil
já purâškuođij toŋâsijd. Muádilov miinut keejist tot
almostum mievtâs paaldân muádi meetter kiäčán
lappui ađai moonâi mievtâ tuáhá tâi vuolgij meddâl.
moonnâmivváá saajeest. Arva já šoŋŋâennustâs lii lopedâm ubâ piäiván arve. Tme 11:05 njuámmil
– 22.4.2021 tme 07:30 lâi njuámmil almostum miev
sirdâšui mievtâ alemuu sajan já ličij tegu čurmâ
tâs aldasáid. Tme 08:00 tot hutâgij mievtâs tuáhá
dâttâm ovdâkepilijdiskuin ááimu. Tot lattij tegu
(viiđâ meetter kiäčán). Tme 09:00 tot sirdâšui
čurmâdâttee ađai “varjonyrkkeilijä” kuás-uv. Aainâs
ores njuámmileh läävejeh čurmâdâttâđ kieimâm
demist niŋálâs. Tme 9:40 njuámmil tuđhâškuođij
ääigi já täälhân lii eidu toi kieimâmäigi, veikkâ
pirrâsis, tegu ličij finnim haajâ njunásis, jeđe canc
vuástálisteekyeimi vááilui-uv tast. Vuáimástâlmis
colij jotelávt maađij rasta já ránnjátáálu šiljo čoođâ
maŋa njuámmil nááđui pecimaddui. Tme 14:10 tot
váárán. Njuámmil lâi mievtâs lunne kyehti tiijme já
oppeet čurmâdâdškuođij, tegu ličij hárjuttâllâm
neljilov minuttid, mut tijmepele maŋeláá tot puá
vuástálistee kuáhtám várás. Tieh siämmááh čurmâ
đistij mievtâs aldasáid já tegu ličij uuccâm maidnii.
dâtmeh juátkojii suullân love miinut kooskâi. Tme
Tme 11:30 tot oppeet almostui mievtâs aldasáid já
16:15 njuámmil poorgâi siämmáánáál ko oovdeb-uv
putteestškuođij tuurhâs jeđe nááđui suullân love
peeivi, ađai purâškuođij juŋŋâtoŋâsijd já motomijd
meetter kiäčán mievtâstis. Tme 12:00 peenuv
minuttij maŋeláá tot lappui. Njuámmil lâi uáinusist
umástškuođij kostnii aldasijn já njuámmil ooinij
puohnâssân käävci tijmed.
pyeremussân sirdâšuđ váhá tabbeláá. Kidâ eehid oovce räi njuámmil oinuustâlâi kost kuás-uv já iijâ-
– 18.5.2021 tme 07:00 lâi njuámmil almostum
uv tot lâš kostnii aldasijn.
siämmáá sajan ko ovdebáá-uv keerdi. Oovdeb eehid ovdláhháá koskâiijâ tot kištodij maađij alne ucá
– 20.5.2021 tme 14:00 lâi njuámmil almostum viiđâ
njáhháá vielgâdub skipárijnis. Nabdemist taat muu
meetter kiäčán mievtâstis já tast tot náđđái oovt
tyehišiljonjuámmil lii ores, ko tobbeen maađij alne
mano tme 15:40 räi. Kuus tot vuolgij, jiem kiergânâm
tot uávuttâlâi tiem vielgâdub njuámmil, mii lii nab
uáiniđ. Tot lâi sajestis pajeláhháá pelnub tiijme.
Muotâ lii jo suddâm, mut njuámmil lii vala masa vielgâd (Kove: Ilmari Mattus)
10
Viehânáál stuárrum njuámmil syeinimáánust (Kove: Ilmari Mattus)
– 21.5.2021 tme 08:30 poođij njuámmil jiävttáá
masa jo ollásávt räänis, veikkâ tuurhâst láá vala
sajasis já nááđui toos. Tme 10:05 njuámmil lappui já
motomeh vielgis tiälhuh. Taan kiiđâ oro lemin
kuuloold kovjâtškuođij, jeđe muáttái viehâ sahâdávt.
nuuvt, et tast ij lah mihheen mielâsumosijd soojijd,
Myettee jotkui ubâ puáttee iijâ nuuvt, et čuávuváá
pic tot ooroost moos peri toos vuovâs sajan. Tme
peeivi lâi suullân 15 senttid. Njuámmil lâi sajestis
14:45 njuámmil morettij já purâškuođij toŋâsijd.
pelnub tiijme.
Muáddi miinut maŋeláá tot lappui nurhe tuáhá. Tot lâi siämmáá saajeest oovtmano pajeláhháá kuttâ
– 25.5.2021 tme 09:15 lâi njuámmil almostum
tiijme.
siämmáá sajan ko nelji peeivi tassaaš. Tääl tot lii masa jo ollásávt ruškodâm. Njuámmil oroččij lemin
– 29.5.2021 tme 07:30 ko koccájim, lâi njuámmil jo
ores já ton skippáár, mii távjá lii oinuustâllâm, ličij
almostum jiävttáá sajasis; kuuđhâmievtâ já jieijâs
niŋálâs. Uáinába täst maŋeláá. Tme 10:15 njuámmil
mievtâ pelimuudon. Tot vala putestâlâi tuurhâs, et
sirdâšui 15 meetterid sierâdemkiedi kulij. Tme 17:45
nabdemist tot lâi eidu puáttám toos. Putestem maŋa
ko vilšâstim toho, te njuámmilveerdi lâi lappum.
tot hutâgij, teddilij peljijdis seelgi miätá, toopâi
Tme 18:45 njuámmil almostui mievtâs paaldân
čolmijdis já nohádij. Tme 11:00 njuámmil koccái já
uđđâsist. Tme 19:30 tot koccáástâlškuođij, važottâlâi
sirdâšui nube mielâsâš sajasis ađai kuuđhâmievtâ
já purâškuođij toŋâsijd jeđe lappui nurhe tuáhá. Tot
paldâsâš mievtâ oolâ, jeđe nohádij toos. Tme 13:10
lâi mievtâs aldasijn masa 10 tijmed.
tot koccáástâlškuođij já putteestškuođij tuurhâs, váhá vierriittâlâi, pozáttâlâi já sirdâšui mievtâ alne
– 28.5.2021 tme 08:25 almostui njuámmil mievtâs
meddâl, jeđe purâškuođij juŋŋâtoŋâsijd. Tme 13:25
paaldân, hutâgij toos já nohádij, veikkâ ránnjátáálu
njuámmil sirdâšui oppeet siämmáá sajan, mast lâi
peenuv umástij-uv viehâ korrâsávt. Njuámmil lii
uáđđâm jo 2,5 tiijme, teddilij peljijdis seelgi miätá,
11
jeđe nohádij toos. Puávtáččij nabdeđ, et tiet 15
tot toopâi čolmijdis já nohádij. Elâččim käävpist
minuttid pištee äigi tobbeen mievtâ ulguubeln ličij
kuulmâ suulâin já ton puudâ lâi njuámmil sirdâšum
lamaš “purâdempuddâ” ađai “ijjâpittá”, ko njuámmil
meetterverd viestârân, mut siämmást tot sirdâšui
lii ijjâellee, mii uáđá peeivijd já pargeeld iho. Tme
ovdii sajan. Tme 14:45 ko vilšâstim olgos, te njuám
15:05 njuámmil koccái, važottâlâi, jeđe lappui nurhe
mil lâi lappum. Tot lâi sajestis oovtmano 7,5 tijmed.
tuáhá. Tme 18:00 lâi njuámmil oppeet almostum kuuđhâmievtâ paldâsâš mievtâ oolâ já lâi vuoi
– 16.6.2021 tme 10:20 lâi njuámmil almostum
ŋâstmin. Tme 18:40 njuámmil koccái, važottâlâi já
sajasis. Tot lâi meddâlist vuoiŋâstemsajestis käävci
lappui nurhe tuáhá. Puohnâssân tot lâi mievtâs
pirrâmpeivid. Njuámmil lii kale oinuustâllâm iho
aldasijn pajeláhháá 10 tijmed.
ránnjátáálu šiljoost, mast tot lii “čuákkimistám” eres njuámmilijguin. Eres njuámmileh láá kulmâ, moh
– 1.6.2021 tme 08:20 almostui njuámmil taan kiiđâ
láá čuuvtij ucebeh ko muu njuámmilveerdi. Tme
mielâsumos sajasis ađai kuuđhâmievtâ já jieijâs
15:50 njuámmil vuolgâdškuođij meddâl já lappui
moonnâmivvááš mievtâ pelimuudon, moos tot
miinut maŋeláá. Tot lâi siämmáá saajeest 5,5 tiijme.
nááđui já nohádij. Tme 09:30 tot njuolgij juolgijdis já vožâgij čižetpele iärtán. Koskâttuvâi tot čokánij,
– 17.6.2021 tme 08:50 lâi njuámmil almostum
vonâttâlâi, važottâlâi já oppeet nááđui, jeđe nohádij.
taanivváá mielâsumos sajasis já nohádâm toos. Iho
Tme 15:05 njuámmil koccáástâlškuođij já sirdâšui
ko ášástellim kievkkânist já kuovlâlim olgos, te
muáddi meetter uáđđimsajestis tuve kulij já purâš
njuámmilveerdi lâi ránnjátáálu šiljoost nubbijn
kuođij juŋŋâtoŋâsijd. Tme 16:15 Njuámmil lappui.
njuámmiláin. Taat nubbe njuámmil lâi čuuvtij
Tot lâi siämmáá saajeest oovtmano 7 tijmed.
ucceeb, mut čuávji tast poggái viehânáál, et vaarâ tot lii forgâ čivgee niŋálâs. Maŋeláá ko njuámmilkuáhtá
– 6.6.2021 tme 11:20 aiccim, et njuámmil lâi puáttám
aldanij kuálmád váhá ucceeb já tevkkâdub njuámmil,
oppeet mielâsumos sajasis. Tääl tot lâi ovdiist-uv
te njuámmilpaarâ sirdâšui váhá olgoláá – aaibâs,
ruškodâm, mut vala láá ränis-vielgis soksâmeh mot
tegu ličij váruttâm tom. Toh lattiv tegu paarâ kuás-
toomverd. Njuámmil lâi lappâsist kuttâ pirrâm
uv, veikkâ jiem lah kale kosten luuhâm tâi kuullâm
peeivi. Sierâdemkiedist tuálih párnááh laarmâ, mut
gin njuámmilij parâkoskâvuođâin. Tme 11:45 njuám
ij njuámmil tast kustoo peerust. Ton huttámsaajeest
mil lappui já ko vuolgim káávpán, te njuámmil
sierâdemkiädán lii mätki suullân 50 meetterid. Tme
foostâghân lâi-uv lamaš muu tuve nurhe tyehin. Ko
14:40 aalgij ránnjátáálu peenuv umástiđ nuuvt
poottim käävpist tme 12:45, te tot lâi ain-uv siämmáá
korrâsávt, et njuámmil ooinij pyeremussân sirdâšuđ
saajeest, mut ko kuovlâlim nurhe tuáhá, te tommit
olgoláá já nuuvt tot lappui sajestis. Tot lâi siämmáá
táá herkittij, et sirdâšui oppeet mielâsumos sajasis.
saajeest pajeláhháá kulmâ tiijme.
Tot kiergânij leđe mielâsumos sajestis já muu nurhe tyehin ohtsis nelji tiijme.
– 7.6.2021 tme 08:40 lâi njuámmil oppeet almostum sajasis. Tme 10:45 ko vilšâstim olgos, te njuámmil lâi
– 20.6.2021 tme 07:35 puáđistij njuámmil mielâ
lappum, ige tot innig siämmáá peeivi noomâst al
sumos sajasis. Muu tupelaasâst toos lii suullân
mostum sajasis. Njuámmilist lii kostnii peiviviettim
muáddlov meetterid. Čuoškah kustoo väivideh tom
saje, mast tot orostâl peeivijd. Tot lâi siämmáá
tommittáá, et ferttee šluvgeđ peljijdis já pušteđ
saajeest kyehti tiijme.
uáivis. Váhá ääigi ko tast lâš palgâm čuoškâiguin, te čalmeh toppâlškuottii já talle tot nohádij. Uáđimis
– 8.6.2021 tme 08:15 puáđistij njuámmil oppeet
maŋa tme 16:00 tot lappui sajestis já lâi siämmáá
mielâsumos sajasis já nááđui toos. Váhá ääigi keejist
saajeest ohtsis 9,5 tijmed. Ko njuámmil uáđđimäigi
12
lâi nuuvt-uv kukke, te tot meerhâš siämmáá, et
tot lâi siämmáá saajeest ohtsis pajeláhháá oovce
olmooš ličij porgâm ubâ peeivi já uáđđám ubâ ijjâ,
tijmed.
mut taan ääši pehti tom, et njuámmil lii lamaš ubâ iijâ “pargoost”, jeđe taarbâš nahhaar masa love
– 29.6.2021 tme 08:30 ko koccájim, te njuámmil lâi
tijmed peeivist, ko njuámmil lii ijjâellee.
jo jieijâs saajeest moskočolmij uáđimin. Tot meerhâš tom, et njuámmil lii puáttám sajasis tiego käävci
– 21.6.2021 tme 08:30 poođij njuámmil vuoiŋâstem
suulâin, ko uáđđáđ rahttâtmân tast mana suullân
sajasis. Nabdemist tast lii lamaš korrâsiähá
tijmepeeli. Njuámmilist lii nubbe tâi kuálmád-uv
“pargoijjâ”, ko siämmást tot nohádij. Njuámmil
uáđđimsaje kostnii eres saajeest, ko tot ij lah muu
uáđđim lii taggaar, et koskâttuvâi tast láá čalmeh
tyehišiljoost jyehi peeivi. Tme 15:10 ko vilšâstim tyehi
kuávhild, motomin áávus já motomin tot njuolgist
šiiljon, te njuámmil lâi lappum. Tot lâi sajestis
jieijâs iärtán, jeđe njooŋgâg toos moskočolmij. Tme
vááijuv kuttâ tiijme. Njuámmil uáđđimsaajeest viiđâ
14:35 tot koccáástâlškuođij já posâdâtškuođij, ađai
meetter keejist lii peeci, mast lii muu kiddim vuov
riemâi tälvikuolgâidis njuálluđ meddâl. Love minut
dâ. Tast lii taan keesi pessim kirjeloddááš (Ficedula
tid maŋeláá tot važottâlâi, čyežžilij, jeđe vuolgij
hypoleuca), mii lii tuođâlâš šiljo iššeed. Tot vuájálit
kuuloold cancostâllâđ uáđđimsajestis meddâl já
puoh ucebijd já stuárráábijd-uv luudijd meddâl,
taan ohtâvuođâst puávtáččij masa nabdeđ, et tot
moh peri tyestih aldaniđgin vuovdâpeesi, njuámmil
vuolgij paargon. Njuámmil lâi siämmáá saajeest
tot ij lah atâštâm. Tme 21:20 poođij uárree piäcán,
ohtsis kuttâ tiijme já 15 minuttid.
mast vuovdâ lii já ko pyevtittij masa vuovdâ räi, te kirjeloddááš aaicâi tom já adelij toos tagarijd liäv
– 23.6.2021 tme 09:00 ko koccájim, te njuámmil lâi
tuid, et vissásávt ij puáđi innig siämmáá piäcán váhá
jo vuoiŋâstemsajestis. Tot kuárvái pelduvváid mosko
ááigán. Vala siämmáá peeivi luhostuvvim uáiniđ
čolmij peeljih seelgi miätá, koskâttuvâi čalmeh
oovtâ uđâgáá vyelgim vuovdâst. Jurdâččim, et uđâgâš
kuávhild, motomin luptiistij uáivis já oppeet nohá
kačča njuolgist enâmân, mut maid vala – tothân
dij. Ko tot lâi jo nievt pyereest rávhudum, te nabde
kiirdij masa love meetter määđhi ránnjápiäcán, mon
mist tot lâi puáttám sajasis jo ovdil oovce. Mälistim
páárhuin tot cuápcui. Motomij minuttij keejist tot
já purâdim, jeđe kuovlâlim njuámmilviärdán tile tme
kiirdij viiđâ meetter kiäčán ránnjámuorân, mii lâi
14:00, te tot lâi lappum. Njuámmil lâi siämmáá
suáhi. Suávist tot huttái aainâs 20 minuttid, mut ko
saajeest ucemustáá vittâ tiijme.
vilšâstim eres sajan, tot lâi lappum.
– 24.6.2021 tme 08:00 ko koccájim, te njuámmil lâi
– 2.7.2021 tme 08:45 ko koccájim, te njuámmil lâi jo
jo mielâsumos sajestis. Tot kuárvái siämmáánáál ko
uáđimin sajestis. Tme 14:45 ko vilšâstim olgos, te tot
jiehti-uv já ton vuáđuld puáhtá nabdeđ, et tot lii
lâi lappum, lâi vissâ vuálgám “paargon”. Njuámmil
lamaš tast jo mottoom ääigi. Tme 15:40 tot koccái,
lâi sajestis kuttâ tiijme. Tien peivimere maŋa
vonâttâlâi já vuolgâdškuođij kuuloold uáđđimsajestis
njuámmilveerdi ij innig maccâm peiviorroomsajasis
meddâl. Tot lappui nurhe tuáhá, jiemge vuálgám
já tast lii-uv lamaš miinii eres peiviorroomsoojijd
olgos keččâđ, kuus tot moonâi. Tijmepele maŋeláá
kostnii olgoláá. Puohnâssân njuámmilveerdi vietij
tot kuittâg almostui sajasis já hutâgij toos. Tme 16:50
muu tyehišiljoost 143 tijmed, mii taha oovtmanolâš
njuámmil oppeet morettij já toos šoodâi nelgi. Talle
ääigist kuttâ pirrâmpeivid. Nuuvtpa tot eelij tobbeen
tot oŋâttušškuođij sieđgâ loostâid čyežžilmáin kyevti
26 kerdid vuoiŋâstmin. Tuáivu mield tast láá liijká
jyelgi oolâ. Love miinut maŋeláá njuámmil lappui,
ääših oornigist, vâi puáhtá oppeet puáttee kiiđâ puáttiđ siämmáá sajan viettiđ peeivijd já vuoiŋâstiđ.
13
Niŋálâs kirjeloddááš, mii adelij uárrei liävtuid (Kove: Ilmari Mattus)
Uccâ uárreš, moos niŋálâs kirjeloddááš adelij liävtuid (Kove: Ilmari Mattus)
14
Gállábártnit Čällee: Heli Huovinen
Muštâlui tuhháát ihheed tassaaš. Muštâluvvoo onne. Škáájá aaigij čoođâ.
T
ai sanijguin aalgij já nuuvâi sämikielâlâš ooppera
sun lâi čáállám. Falâldâh lâi uáli jo stuorrâ äšši
Gállábártnit, mast must lâi muštâleijee roolâ.
munjin. Must lâi ahepeeivi lamaš niävdus peessâđ
Ooppera lâi uássin Two Odysseus: Pimootewin/
Kanadan porgâđ taiđuu oovtâst eres algâaalmugij
Gállábártnit -olesvuođâ. Vuosmuš uási lâi creekielân
guin, já nuuvt tot máhđulâšvuotâ koočâi tego al
já nubbe orjâlâškielân.
meest muu aaskan. Mun lijjim talle Säämi máttáát tâskuávdáá medialinjáást uáppen já kuuloold por
Čohčuv 2018 mun ožžum puhelinsuáitu taažâ nume
gâškyetmin Yle Säämist párnáiohjelmij pyevtitteijen.
rist. Suáitten lâi Beaivváš-teatter pargee Rawdna
Luhhoost mun puohtim orniđ aašijd nuuvt, ete pees
Carita Eira. Sun koijâdij, vuálgáččim-uv mun Kana
sim vyelgiđ Toronton čuávuváá ive.
dan čuávuváá ive rähtiđ sämikielâlâš ooppera, mon
Yolanda Bonnell čaittâlij ucemuu kuobžâuđâgáá, kiäs mun lam eidu keigim kuobžâmaaski. Maaskijd raahtij nisga’a taaidâr Mike Dangeli. (Kove: Dahlia Katz, Soundstreams)
15
Pow-wow Vuosmuš hárjuttâllâmpaje lâi syeinimáánust 2019.
láá maŋgâlov sierâ algâaalmugid, kielah-uv láá
Mun vuolgim Rawdnain já suu pärnivuođâ usteváin
paijeel 70. Algâaalmugáid (eŋgâlâškielân Indige
Ann Kristináin Kanadan puorijn aigijn, ko halidijm
nous/Aboriginal peoples) kullojeh first nation-, mé
eelliđ Quebecist vistig luámustâlmin. Quebec lâi-uv
tis- já inuitaalmugeh. Argâkielâst masa puohah
mučis já mielâkiddiivâš kaavpug, mutâ váldu-ulme
kočodeh jieijâs indiaanin. Pow-wowân kullojii meid
máátkán lâi eelliđ pow-wowst Wendake reservaatist.
dei seremoniah, maid ij lam lope kuvviđ, mutâ jieš
Jyehi ive syeinimáánu loopâst ulmuuh čokkášuveh
tánssámkištoid uážui kuvviđ já motomijd tanssáid
Huron-Wendat-aalmug enâmijd tánssáđ, lávluđ,
valdii keččeid-uv fáárun.
rummuttiđ, purâdiđ já tyejimarkkânáid. Kanadast
Pow-wow tánssámkištoin lijjii maŋgâ kategoria.
ImagineNative -festivaalist lâi juhleihe 2019, ko
Tast almaah tánssájeh. Ovdiibeln tolgeheervâin
tot teevdij 20 ihheed. Muu tyehin čyevvee stuorrâ
kárvudâttâm tuámmár.
spellâmviste, mast peesâi uápásmuđ algâ aalmu
(Kove: Heli Huovinen)
gij ráhtám uđđâ videospelláid. (Kove: Rawdna Carita Eira)
16
Mučis muusik päälhi oovdâst Uccâ luámu maŋa pargo aalgij Torontost syeini
voost huksejum viskitislimkuávlu, mii onnáá peeivi
máánu aalgâst. Rawdna lâi laiguuttâm mijjân viste
lii tievâ uccâ raavâdviäsuin, kaavpijn já kulttuur
viehâ alda kaavpug kuávdáá, mutâ rávhálâš já tor
pargei pargoviistijn.
volâš kááđust. Alda lâi Distillery District, 1800-lov
Kaavpug nommâ puátá säänist tkaronto, mii mohawkkielân meerhâš saje, kost muorah čuážžuh čääsist. Ärbivuáválávt tobbeen láá aassâm maaŋgah hiäimuh, tego missisauga, anishnaabe, chip pewa, haudenosaunee (irokees) já wendat aalmugeh. (Kove: Heli Huovinen)
Jyehi iiđeed sáttu poođij viežžâđ muu, Rawdna já
vuojijm Ontariojäävri rido mield, mii lii ohtâ Tave-
motomijd čaittâleijeid Distillery Districist. Táválávt
Amerik stuárráámuin jaavrijn. Jäävri nommâ puátá
vyeijen lâi Michael Greyeyes, ooppera nubbe
irokeesij kielâst, já meerhâš mučis teikkâ šiälgoo
stivrejeijee. Mätki škoovlân, kost mij hárjuttâlâim,
jäävri. Tááláá ääigi jävri lii nuuvt nyeskidum, ete ton
piištij avdoin suullân 40 minuttid. Maŋgii mij
kuolijd ij pyevti puurrâđ.
Taan kähviviste oovdâst sáttu poođij viežžâđ keessiv jyehi iiđeed. Luhhoost vyeijest lâi váhá uđđâsub avdo ko taat. (Kove: Heli Huovinen)
17
Ooppera hárjuttâllâm aalgij muusikhárjuttâsâiguin,
mottoom algâaalmugkielân. Must kale ij ennuv
já esken muádi oho maŋa lihâdeijeeh, ađai
lamaš ävkki toin hárjuttâsâin, mutâ suotâs lâi
čaittâleijeeh, pottii fáárun. Muusikhárjuttâsâin
kuldâliđ mučis lávlum päälhi oovdâst. Kapelmiäštár
mieldi lijjii lávlooh, kapelmiäštár, pianočuojâtteijee,
David Fallis lâi kale pyereest máttám jienâdiđ
stivrejeijeeh, sehe muoi Rawdnain sämikielâ- já
sämikielâ, já sun huámášij tagarijd uccâ jienâduvâid,
kulttuur äššitobden. Lávloin lijjii maaŋgâmuđusiih
maid ovdâmerkkân mun jiem huámášâm.
madduuh, mutâ ohtâgin ij lamaš sämmilâš. Pyereest
Nuottârähten lâi ruátálâš Brita Byström, kii ij määti
sij kuittâg lavluu orjâlâškielân. Oopperalávlooh láá
sämikielâ, mutâ muččâdávt sun lâi heiviittâm šuoŋâ
hárjánâm lávluđ veikkâ maggaar kielân, ko harvii
mainâsân.
librettoh láá čallum eŋgâlâškielân, vala häärvib
Madduuh já mainâseh Gállábártnit-ooppera mainâs vuáđđun lii sämmilij
Nubbe uási oopperast lii maailm vuosmuš creekielâg
toovláš maainâs, mast nissoon náájá kuobžáin já
ooppera Pimootewin. Tot muštâl tast, ko ulmuuh
suoi finniv kulmâ päärni. Párnááh láá peellin
keččâleh pyehtiđ jaamišijd maasâd taan maailmân.
ulmuuh, peellin kuobžah, já ulmuid lii vaigâd
Jiegâi, maddui, luándu já eres ulmui kunnijâttem lâi
tuhhiittiđ tom. Maainâs lii traagisâš, já ko toos
stuorrâ uásist mii pargoost. Jyehi iiđeed lâi máhđulâš
ovtâstit mučis melodia, mun čiärustuvvim maŋgii
uásálistiđ suovâseremonian. Tast uážui váhá tego
lyeve alne. Paarnij várás lijjii lihâdeijeeh, mutâ
vuoidâliđ jieijâs suovâin, mii táválávt rahtui
válduroolâid čaittâláin jieš lávlooh, métis Melody
hajâsyeinist, seetrimuorâst já eres šaddoin.
Courage já srilankalâš Asitha Tennekoon.
Seremonia ääigi kiinii táválávt láávlui jieijâs aalmug
Gállábártnit-libretto čällee Rawdna Carita Eira kuovgissiähá sämimácuhist ooppera oovdânpyehteiguin. (Kove: A.J. Morra)
18
ärbivuáválijd lavluid, já tast šoodâi šiev vyehi vuáijuđ
hundáruššâđ tom, maht sii meecih, čääsih já eellim
puáttee pargopiäiván. Talle ko nisonist láá mánu
vyevih láá tuššâdum, mut liijká sij ain muštotteh,
sâžah, te sun ij koolgâ uásálistiđ suovâseremonian,
mon tehálâš lii ohtâvuotâ enâmân. Ana-uv olmooš
ko sun lii jo pase tiileest. Siämmáá suujâst pow-
aašijd áárvust esken talle ko sun lii monâttâm taid?
wowist tagareh nisoneh iä koolgâ tánssáđ. Maaŋgah
Syeinimáánu Kanadast lâi suotâs, mutâ suotâs lâi
eres-uv seremoniah lijjii, mutâ toi čielgiimân
meiddei maccâđ pááikán, kost purrâmuš puátá alda
kolgâččij čäälliđ jo jieijâs muštâlus. Šoddim maŋgii
meecijn já jaavrijn, já áimu lii putes vuoiŋâđ.
Kaavpug fiäráneh Roovvâdmáánu loopâst muoi Rawdnain kirdijm
ääigi muoi láim moovtâ, ko párnááh pottii uuvsâ
maasâd Toronton ovdilgo oopperahárjuttâsah algii.
tuáhá koijâdiđ Trick or treat tego elleekuuvijn!
Muoi uásálistijm ImagineNative-filmâfestivaalân, kost muu medialinjáást rahtum animaatio Kuobžâ já
Rawdna luhostui finniđ munnui siämmáá viste, kost
mun čaittui. Festivaal lii maailm stuárráámus algâ
muoi aasáim keessiv. Tot lâi stuorrâ lukko, ko sehe
aalmug filmâ- já mediafestivaal, jiemge tieđe, láá-uv
hárjuttâs- já oovdânpyehtimsajeh lijjii 5–10 miinut
tobbeen ovdil čaittum anarâškielâg fiilmah. Tego
väzzim keččin. Stuorrâ kaavpug hyenes peeli lii tiä
keessiv, ij mist čohčuvgin lamaš ennuv astoäigi.
đust-uv tot, ete sevŋâdist ij uážu ohtuu väzziđ kuus
Kiergânáim Rawdnain kuittâg eelliđ keččâmin klas
sân, pic ain kalga tiiláđ taaksi tâi Uber. Pargokult
siklâš ooppera Don Giovanni, mast munnuu pargo
tuurist-uv lijjii iäruh. Mun máttájim, ete sämmiliih
skippáár David Fallis lâi kapelmiäštárin. Tot lâi uáli
láá keevâtliih ulmuuh, kiäh pargeh eenâb ko sárnuh.
ereslágán ko mii algâaalmugooppera! Muoi eelijm
Tobbeen vuod sárnuh, sárnuh já sárnuh. Sárnum
meiddei keččâmin pegâlmâs kanadalâš Cirque du
kulttuur lii mudoi-uv aaibâs ereslágán ko mist. Kana
Soleil pitá Alegría, mii lâi lamaš kuhháá muu tuoi
dast puohah láá hirmâd ustevliih, já munjin kuittâg
vuin. Peesáim meid feeriđ iijâ museost, ađai uásá
lâi vaigâd iäruttiđ, kuás olmooš lii tuođâi perustum
listiđ juhlijd Royal Ontario Museumist. Lâi hitruu
muu aašijn já kuás sun lii ustevlâš täävi tiet. Mun
juuhâđ, purâdiđ ja kuldâliđ konsertijd dinosaurusij
ožžum kuittâg ennuv uđđâ ustevijd tobbeen, já
tähtiriggei já eres tovlái tiiŋgâi kooskâst. Halloween
oskom, ete mii ohtâvuotâ pištá ubâ loppâeellim.
Pargo palhâšui Čoovčâ hárjuttâssáid poođij orkester še fáárun. Talle
kehtidâm ettâđ tuotâuáinuidis.
pittá esken iäláskij, ko ton räi mij lâim hárjuttâllâm tuáváášpadijguin já pianistáin. Muádi oho
Ko Torontost taalvâi, te jyehi táálu lieggejii nuuvt
hárjuttâllâm maŋa algii oovdânpyehtimeh. Saje lâi
čuuvtij, ete áimu lâi koškes já hyeni. Tot tovâttij
páihálâš kulttuurkuávdáš Daniels Spectrum, mast
vaigâdvuođâid čuddui já kiäppáid, já loppâääigi
lijjii maaŋgâmuđusiih tooimah, váhá tego Aanaar
mun keččâlim leđe nuuvt ennuv olgon ko máhđulâš.
Sajosist. Muu já Rawdna lunne juttii ennuv kyesih, já
Stuorrâ jäävri tiet olgoáimu lâi laavtâs já lâi älkkee
ko suu pargo lâi jo porgum, te muu tehálumos pargo
vuoiŋâđ. Luhhoost skammâmáánu loopâst oles
lâi esken álgám. Lii vaigâd ettâđ, lijkkojii-uv ulmuuh
Distillery District kuávlu muttui juovlâmarkkânáid,
tuođâi piitán, vâi rámmojii-uv sij tom tondiet ko iä
já tobbeen lâi suotâs jotteeđ.
19
Two Odysseus: Pimootewin/Gállábárnit -puáttee
kuoro tiet. Mun vuálgáččim kuás peri maasâd Kana
vuođâst ij lah tiätu. Lii máhđulâš, ete tot čáittoo vala
dan. Niävdusijn lii keččâđ vijđásubbooht maailm
kostnii motomin, teikkâ talle ij. Ive 2020 tot uážui
nubben stuárráámuu staatâ, mii lii hirmâd riges
oovdânpyehtei taiđui Dora-palhâšume pyeremuu
sehe luándus já kulttuuris peeleest.
Mottoom rijjâpeeivi keessiv eelijm peivimohe Niagara kuuržijn. Taat stuárráámus korže, Horseshoe Falls, lii 57 meetterid ollâ já 670 meetterid kubdâ. Kove lii valdum taampâst korže vuoluubeln. (Kove: Heli Huovinen)
Kanada pargomohe maŋa orostáim luámustâllâđ kuoimijn Islandist. Reykjavik kááđuin uápásmáim Jólakötturinnân, islandlâš juovlâkiisán. Tego kooveest puátá ervidiđ, kissá ij lah nánnáá, mutâ luhhoost piiđijm. (Kove: Heli Huovinen)
20
Puákuttâsah Čällee: Tomi Koivunen
M
ajemui aigij mediast já ovtâskâs ulmui kooskâst lii lamaš uáli ennuv saahâ puákuttâsâin. Mii lii puákuttum ulmui uási ubâ viehâduvâst teikkâ mottoom kuávlust, kale ulmui fálloo puákuttâs já kales taid ferttiiččij väldiđ, mondiet motomeh ulmuuh iä tom haalijd väldiđ, puátá-uv puákuttâs mield mikroskoop pisâš mikročiegâ tiäkán já nuuvt ain. Almottâm njuolgist, et tääl mun jiem ááigu kieđâvuššâđ taid aašijd jiemge ubâ koronapuákuttâskin eromâšávt. Lii äigi muštottiđ, et láá eres-uv puákuttâsah. Mun jieš jiem lah peessâm tom vájáldittiđ. Mainâstâm váhá jieččân feerimijn majemuin aaigijn.
kostnii, jis kiinii huámmáš. Čohčâmáánust 2021 ličij lamaš älgimin nubbe pargoihe, já vala-uv lâi epičielgâs, puáhtá-uv pargosajan moonnâđ vâi ij. Porgemáánu pelimuddoost pargoadeleijee koijâdij must, et láá-uv must puákuttâs tuođâštâsah. Iä lamaš. Ettim, et munba váhá selvâttâm aašijd. Västidii, et amahân te Suomâst láá vaarâ šiev já älkkees tiätuvuáđuh, main mun puávtám väldiđ olssân tiätuvuárhá já vuolgâttiđ šleđgâpostáin pargoadeleijei. Moonnâm ive almottum puákuttâsâi lasseen ferttejim finniđ kostnii vala taid koronapuákuttâsâid. Vuossâ muu lijjim finnim, mut nube finniiččim eskin čohčâmáánu pelimuddoost.
Mun lijjim monâmin paargon olgoenâmáid čohčuv 2020, mut pandemia keežild jiem finnim viisum, mii ličij lamaš tehálâš, ko tot eennâm lii Ruoššâ. Ovdil taam ađai keessiv, ko puohah jurdii, et čohčuv ij lah innig mihheen čuolmâid, te pargoadeleijee almottij munjin, et mun tarbâšâm puákuttâsâid. Talle ij vala lamaškin koronapuákuttâs. Ettii, et mun kale puávtám väldiđ taid pargoenâmist še. Mun hundâruššim, et vaarâ tot lii älkkeb, ko jiemhân mun ubâ tomgin tiättám, et magarijd puákuttâsâid mun lijjim finnim. Jieččân puákuttâskoortâ mun jiem vaarâ lah kuássin uáinámgin. Monnii suujâst mun meiddei jurdâččim, et taid puákuttâsâid, maid mun lijjim jo finnim, puáhtá väldiđ uđđâsist.
Iä mudoi lah šiev já älkkees tiätuvuáđuh. Jis taan selvâttemhommáást lii lamaš miinii aavhijd, te tot lii tot, et mun lam váldám ohtâvuođâ eres lasseen taggaar uásipiälán, mast mun jiem lamaš kuássin kuullâmgin. Tot viijđed almos čuovviittâs. Vistig mun soittim Suomâ pele pargoadeleijee (naa, must lává kyehti pargo adeleijee kyevti enâmist oovtâ pargosaje várás) pargotiervâsvuotâtuáhtárân, et adeliđ munjin viijmâg jo nube koronapuákuttâs, tastko tuođâi tarbâšâm tom. Munjin lâi kaavpug adelâm taggaar ääigi, et mun jiem jieš puáhtám tom sirdeđ viermist mut lâi pággu suáittiđ sijjân. Mut kii kaavpug tiervâsvuotâtipšoid maka västid puhelimân, ko lii koronapááru joođoost?
Na jiem finnim viisum pic porgim vuossâmuu ive káidusin. Ton ääigi mun tiäđust-uv vájáldittim puákuttâsâid, já talle ko toh vahâgist pottii mielân, te jurdâččim, et vááldám taid talle
Pargotiervâsvuotâtuáhtárân mun kuittâg valdim älkkeht ohtâvuođâ. Tobbeen ettii, et muu vuossâmuš koronapuákuttâsâst ij kuittâg lamaš vala kuullâm tuárvi kuhes äigi. Mun finnejim uđđâ ääigi nube puákuttâs várás čohčâmáánu
21
aalgân. Liijkás maŋŋeed tot-uv lâi, mut vaarâ kuittâg pyereeb. Ettii meid, et siämmást kannat kale väldiđ puákuttâsâid meiddei vuoivâs kuddum já muorâtikkevuoiŋâškumeštâs vuástá. Vuoivâskuddum ličij mudoi-uv lamaš págulâš, te mun valdim tom mielâstân. Puoh luhostui, já mun finnejim ohtsis čiččâm puákuttâssâd kuul mâ ohhoost, ko vuoivâskuddum- já muorâtik kevuoiŋâškumeštâspuákuttâsâid adelui kulmii já toi lasseen poođij meiddei koronapuákuttâs. Ton kooskâst mun soittim Tuurku kaavpug tiervâsvuođâkuávdážân, tastko Tuurkust mun aasâm já tobbeen lam šoddâm. Liččim halijdâm sist muu puákuttâstiäđuid. Soittim ušom koskoho. Kihheen ij tiäđustkin västidâm munjin, ko lâi kiitiätá mon kallaad koronapááru joođoost. Soittim čuávuváá peeivi uđđâsist, mut keevâi siämmáánáál: iä västidâm. Oholoopâ mun talle moonnim Helsigân, ko tobbeen ässee skipárijd jiem teeivâ nuuvt távjá. Tot lâi tego majemuš teivâdem, ovdil ko liččim monâmin, veikkâ tiäđustkin kihheen ij tiättám, et kuás mun lijjim tuođânálásávt monâmin vâi lijjim-uv ollágin. Te pasepeeivi iđedist mun moránim toos ko puhelin čuojâi. Lijjim skippáár sohvá alne uáđimin Helsigist mottoom kaavpuguásist. Suáittee lâi Tuurku kaavpug tiervâsvuotâ kuávdáš. Vistig smiettim, et tääl homáh kuittâg maneh ovdâskulij, veikkâ liččim mielâstân uáđđám kuhebiššáá. Mut mii aašijd sist lâigin. “Mist iä lah tagareh tiäđuh. Jis tun lah párnážin aassâm monnii eres kieldâst, te vääldi ohtâvuođâ tohon.” Mun moonnim oppeet uáđđiđ. Čuávuváá oho mun aštus soittim Kaarina kaav pug tiervâsvuotâkuávdážân, tastko Kaarinast mun aassim stuárráámuu uási pärnivuođâstân. Keččâđ kárttáást, et kost tot lii. Tobbeen västidii jotelávt, iä moonnâm ko muáddi peeivi. Sij ettii,
et vuolgâtteh kale poostâst taid tiäđuid, moh sist láá. Tast moonâi vaarâ suullân okko, te must lijjii toh tiäđuh. Mut tiäđust-uv Kaarinast lijjii tiäđuh tuše tain puákuttâsâin, moh munjin tobbeen lijjii adelum. Luhhoost lijjim kuittâg jottáám puoh škoovlâid tobbeen ovdil ollâ opâttuv. Vala lâi liijká ohtâ saje, moos mun ferttejim väldiđ ohtâvuođâ. Tot majemuš saje lâi tot, moos mun čujottim čälidijnân, et lâi ohtâ lágádâs, mast mun jiem lamaš ubâ kuullâmgin. Mun lijjim tiäđust-uv finnim suátivievâst taid puákuttâsâid, maid tobbeen adelii. Soittim jieččân kuávlutoi mâttâhân já koijâdim, et láá-uv sist tagareh tiäđuh. Iä lam. Mut Suáldáttalhâstiettuu arkkâ dâhân puáhtá väldiđ ohtâvuođâ. Vâi nuuvt. Mun jo jiečânân váháš himáttellim, et kale olmooš ferttee puohlágánijd aašijd porgâđ, ovdil ko piäsá paargon. Arkkâdâhân ohtâvuođâ väldim mana nuuvt, et ferttee eelliđ Piäluštâsvuoimij viermisiijđon já tevdiđ tobbeen luámáttuv. Tom ferttee printtiđ, čäälliđ vuálá já vuolgâttiđ sijjân poostâ peht. Mun kuittâg finnejim mottoom šleđgâpostâčujottâs kuávlutoimâttuvâst, ko soittim tohon. Kosten mun jiem kavnâm čujottâs čallum häämist, ađai tot lii čielgâsávt alemus syeligâs tiätu. Vuolgâttim luámáttuv ton čujottâsân. Talle moonâi vaarâ okko teikkâ kyehti, já mun finnejim jieččân tiäđuid poostâ peht. Te mun liijká finnejim puoh puákuttâstiäđuidân. Koijâdim meiddei oovtâ skippáárstân, kote parga Suomâ-Ruošâ-seervist, et maht ulmuuh táválávt finnejeh taid tiäđuid. Sun västidij, et ij lah kuássin kuullâm, et kiinii tarbâšičij tagarijd viisum várás, já et ennuv lukko peri tunjin. Oro, et maaŋgâs iä taarbâš taid tiäđuid iäge tuođâštâskin. Poođij kuittâg mielân, et iä-uv
22
puákuttâstiäđuh lah nuuvt teháliih, et taid kannattičij merkkiđ oovtâ sajan veikâ keččâm náál. Kale munjin ličij mielâkiddiivâš tiettiđ, et lam-uv mun čuáguttâttâm storgâčarviittâhpuá kuttâsáin, jis mun veikkâ lavkkiim spiijkár oolâ. Puoh älkkeemus vyehi selvâttiđ tom lii muu táálái tiäđui mield suáittiđ puoh pärnivuođâ päikkikuávluid čoođâ já vuolgâttiđ kirjálii tuoivuu Suáldáttalhâstiettuu arkkâdâhân já vyerdiđ vistig, et kiinii västid puhelimân, já talle tooskis, et tiäđuh puátih poostâ peht. Tast mana älkkeht masa mánuppaje, jis mottoom pande mia lii joođoost, ige tain tiäđuin lah veltihánnáá mihheen merhâšuumijd innig tastmaŋa ko lii jáámmám storgâčarviittâhân.
Talle, ko ožžum čiččâm puákuttâssâd kuulmâ oho ääigi, te koijâdim ääšist čyeggejeijest. Sun eeđâi, et puákuttâstiätuvuáđu ličij ferttim šoddâđ jo áigáá mut mottoom čuolmâ tiet tot ij lah valagin. Internetist láá must veikkâ magareh tiäđuh, mut taan ääši selvâttem viermist jiešráđálávt lii máhđuttem. Ijhân muu kihheen osko olgoenâmijn, jis mun eeđâm, et Suomâst ferttee porgâđ tánávt. Puoh hävskimus äšši tast lii kuittâg tot, et mun finnejim viisumpivdem jo talle ko mun eskin lijjim vyerdimin majemuid puákuttâstiäđuidân. Kale toh tiäđuh pargo adeleijee arkkâdâhân vaarâ monnii, ko mun taid vuolgâttim. Mun lijjim liijká ubâ paje jurdám, et toh lijjii kozâškoččâmuš.
Puákuttâsah (Kove: pixabay.com)
23
Päikkinommâtotkee hundârušmeh: Kiäi päikkinoomah tuhhiittuvvojeh? Čällee: Taarna Valtonen
Päikkinommâtotkee lii kulâttâm ennuv ääigi jieškote-uv staatâi päikkinommâarkkâduvâin já kejâdâllâm maaŋgâi kuávlui káártáid. Toid kejâdijnis sun lii távjá jurdâččâm, et veik Suomâst-uv vuáháduvâst já virgeomâhái tooimâin láá pyeredemtáárbuh, te sämikielâi päikkinoomâi tile lii tääl kuittâg tääbbin viehâ pyeri. Eromâš luholâš päikkinommâtotkee lii Suomâ staatâ áávus päikkinommâpolitiikist já tááláin digitaallijn káártáin.
T
ááláin Suomâ vuáđukáártáin (su. Peruskartta) já nommâkoolbâin láá suulân siämmááh noo mah ko toh, moh láá kavnâmist Päikkieennâm kielâi kuávdáá ađai Kotus Päikkinommâarkkâduvvâst (Paikannimiarkisto). Taid noomâid láá vuod nuurrâm nuuvt, et láá sahhiittâllâm táválijd ulmuid jieškoteuv kuávlust. Tuš uási Säämi suomâkielâg päikki noomâin láá aalgâaalgâst rahtum káártái várás. Taiuv noomâi tyehin lijjii páiháliih sämmiliih, kiäh išedii kárttárähteid 1900-lovo vuosmui luvij ivij ääigi. Oro lemin nuuvt, et kárttárähteeh iä jyehi tove ubâ iberdâmgin, et noomah lijjii rahtum sii várás
iäge toh lam kuávlust tađe eenâb aanoost. Veik káártái várás láá ráhtám suomâkielâg päikkinoomâid, te tááláin káártáin já Säämi nommâ koolbâin láá kuittâg fáárust sämikielâg päikki noomah-uv. Aanaar káártáin noomah láá távjá vala maaŋgâ sämikielân. Suomâ maaŋgâkielâlij káártái já nommâkoolbâi tyehin lii kuhes epivirgálâš ärbiviäru, mon siemâneh láá kolvum jo ovdil nube maailmsuáđi, mut toi tyehin lii meiddei tiäđulâš kielâpolitiik. Tile lii aaibâs ereslágán mii ránnjá staatâin Taažâst, Ruotâst já Ruošâst.
Ruošâ vyehi Puoh viärráámus tile lii Ruošâst. Tobbeen ij lah maggaargin virgálâš status sämikielâi ige eres Kuáládâhnjaargâ ucceeblovokielâi päikkinoomáid. Ruošâ kuávluhaldâttuvâin ličij mottoomlágán máhđulâšvuotâ adeliđ kieláid nanosub status, mut taggaar utke ij lah kuássin lamaš táválâš. Sovjetlito ääigi norrojii ennuv ucceeblovo kielâi päikki noomah, mut toh norrojii iänááš-uv kielâtieđâlij táárbui várás. Káártán já virgálijd nommâkolbáid väljejuvvojii mielâstubbooht tuš ruošâkiel noomah.
Jos ruošâkiel nommâ ij lam, te talle ton sajan tuhhij meid sämikiel nommâ teik tast punnjum, távjá ruošâkieláin siävuttum nommâhäämi. Vala tääl-uv uássin sämikiel noomah láá pááihui siseennâm káártáin viehâ ennuv, mut toh láá čallum ruošâkielâ čäällimvuovvijn. Stuárráábij paaihij, siijdâi já kaavpugij noomah láá táválávt ain ruošâkielân, veik tain ličij sämi kielâg nommâ-uv. Ovdâmerkkân Luujavvr-noomâ sajan lii šoddâm Lovozero (Ловозеро), Âʹvver
24
sajan Imandra (Имандра) já Čuʹkksuâl sajan Jekostrovskij (Экостровский). Imandra-noomâ tyehin lii kärjilkiel nommâ Imantero. Ohtâgin tain sämi- teik kärjilkiel noomâin ij lah tuhhiittum virgálii anon, mut ovdâmerkkân motomeh páiháliih seervih já ovtâskâs ulmuuh láá ceggim jieijâs epivirgálijd nommâkoolbâid. Sämikiel päikkinoomah láá távjá tuárispeln já ucebij paaihij noomah. Kuáládâhnjaargâ nannaam uásist ađai Murmansk haldâttâhkuávlu káártáin
lijjii já láá ain ennuv meid suomâkielâg päikki noomah. Toh láá puáttám syemmilijn káártáin ton ääigist ko Piäccám lâi Suomâ staatâ uási 1920‒ 1944. Taggaar nommâ lii ovdâmerkkân οɜеро Хутоярв (ozero Hutojarv ‘jävri Hutojarv’), mii puátá suomâkiel noomâst Huutojärvi. Tot lii kuittâg jurgâlus nuorttâlâškiel noomâst Čuârvvjäuʹrr, mii ij lah peessâm káártán ige lam vissâ syemmilij tovláá káártástkin.
Sovjetlito Piäccám káártáin láá eromâš stuorrâ jaavrijn távjá suomâkiel noomah, nuuvtko täst οɜеро Хутоярв (ozero Hutojarv ‘jävri Hutojarv’). Nuorttâlâškiel nommâ Čuârvvjäuʹrr ij lah peessâm káártán, mut suomâkiel noomâ vyelni lii čallum говреявр (govrejavr), mii puáhtá uáivildiđ nuorttâlâškielân Kavrejävri. (Sovjetlito áigásâš SK63-kárttáráiđu.)
25
Luujäävri aldasijn lii kieldâsämmilij pegâlmâs pase päikki Kuivčorr (káártást г. Куйвчорр [г. = гора (gora) ‘vääri’]), mii lii Sejjdjavvr-jäävri ađai озеро Сейдозеро (ozero Sejdozero ‘jävri Seidâjävri’) riddoost. Toi noo mah já eres-uv noomah ton kuávlust láá kieldâsämikielân, mut toh láá čallum ruošâkielâ čäällimvuovvijn. (Sovjetlito áigásâš SK63-kárttáráiđu.)
Fanttinâs päikkinommâlaavah! Ruotâst já Taažâst sämikiel päikkinoomâi kevttim njuolgâdâsah láá miäruštâllum päikkinommâlaavâst. Ruotâst päikkinommâlaahâ poođij vuáimán ive 2000 já Taažâst jo 1991. Laavâi ulmen lii virgálávt suojâliđ päikkinoomâid, mut sämikielâi uásild oro motomijn, et ulmen lii peic jávuttuttiđ taid. Tai laavâi mield virgálii aanoost, káártáin já nommâ koolbâin uážžuh leđe tuš tagareh päikkinoomah, maid virgeomâhááh láá tuhhiittâm. Eres noomâid, veik toh liččii mon ärbivuáváliih já mon táváliih njálmálii aanoost, ij uážu kevttiđ virgálijn ohtâvuođâin. Vala muáddi ive tassaaš Taažâ káártáin iä uážžum leđe päikkinoomah eres sämikielân ko tave-, juulev- ja maadâsämikielân. Eskin ive 2017
virgeomâhááh meridii, et Taažâst uážžu kevttiđ virgálijn ohtâvuođâin meid nuorttâlâškiel päikki noomâid, mut tiäđust-uv tuš tagarijd, maid virgeomâhááh láá tuhhiittâm. Maadâ-Vaarjâg káártáin láá tääl kuámmirtievâ nuorttâlâškielâg päikkinoomah, mut kolbáid taid oro lemin vaigâd uážžuđ. Tääl láá ráđádâlmin meid pittáám- já ume sämikielâi päikkinoomâi prinsiiplii kevttim looveest. Ruotâ miärádâsâi mield káártáin já nommâ koolbâin oovtâ kuávlust puáhtá leđe virgálii aanoost tuš ohtâ sämikielâ. Čielgiittâs lâi tot, et teddilum káártáin ij lam saje eenâb ko oovtâ lijgenoomân. Monnii suujâst ruotâkielâ ij kuittâg lam kuássin tot kielâ, mii ličij kolgâm adeliđ saje
26
toid kieláid, maid ulmuuh láá ärbivuáválávt kiävttám monnii kuávlust. Taat agâstâllâm eelij vala kuhháá tastmaŋa-uv ko digitaalliih káártáh lijjii valdum anon. Tot lii váhá hiärváá tondiet ko digitaallijd kárttáid puáhtá rähtiđ nuuvt maaŋgâ kiärdáduv, ko taarbâš já
lasettiđ stuárráb teik ucceeb mere päikkinoomâid ton mield ko mittokaava addel piärán. Suomâst maaŋgâi nommâvariantij lasettem ij lah mihheen čuolmâid, ige tot lah lamaš čuolmâ teddilum káártái ääigigin.
Ruotâst sämikielâi päikkinoomah láá oovtâ kuávlust tuš oovtâ sämikielân. Taat kárttá lii kove Umejuuvâst, mon tavenuorttâriddoost láá umesämikiel päikkinoomah já maadâuárjiriddoost maadâsämikiel päikkinoomah. Verdid veikâba saanijd luoktta ja loekte ‘luohtâ’. (Min Karta, Lantmäteriet.)
Pieđgii já haaldâš Ruotâ virgeomâhááh láá juáhám sämikuávlu oosijd tađe mield, mon sämikielâ päikkinoomah ton kuáv lust láá aanoost. Tuotâvuođâst maaŋgâin kuávluin, eromâšávt räjikuávluin, sárnojeh kuittâg kyehti teik motomijn kulmâ-uv sämikielâ. Kielâi räjeh láá vala meridum nuuvt, et toh távjá čuávuh juuvâid. Taggaar vyehi lii eidu nubenáál ko sämmilij tääpi:
ärbivuáváliih rääjihhân láá táválávt čuávvum čäcijyehheid. Nuuvtko puáhtá ervidiđ, tai kuávlui raajijn láá šoddâm stuorrâ riijdoh, moin ucceeb já stuárráb sämikielâi sárnoin lii viehâ epitäsivis sajattâh. Säm miliih kevttih vuoimijdis räjiriijdoid iäge huámmáš sujâttiđ Ruotâ staatâ taan tiileest teikâ vaattâđ
27
uđâsmitmijd miärádâssáid. Pieđgii já haaldâš, ettii jo antiikáigásiih roomaliih! Ive 2000 Ruotâst tuhhiittui ucceebloholaahâ, mii tuárju meiddei ucceeblovokielâi kielâlijd vuoigâd vuođâid. Ton maŋa kieldâ teikâ kaavpug lii puáh tám uuccâđ ucceeblovokielâ teikâ -kielâi haldâttâh kuávlun. Talle tot uážžu eromâš vuoigâdvuođâid já laseruttâdem. Tain kieldâin, moh láá álgám ucceeblovokielâi haldâttâhkuávlun, puáhtá leđe virgálâš sämi-, meän- teik suomâkiel nommâ-uv ruotâkiel noomâ lasseen. Meiddei kárttáid iiđij
uđđâ almoon: Tave-Ruotâst láá tääl kuulmâkielâg päikkinoomah. Ruotâ eromâšvuotâ lii lamaš tot, et sämikielâi várás lijjii ráhtám 1900-lovo aalgâst eromâš čäällimvyevi, kárttáortografia, mon vuáđđun lâi juulevsämikielâ. Toin čállojii kárttáid viiđâ sämikielâ päikkinoomah. Meiddei meänkiel päikkinoomâid ponnjojii siämmáánáál ruátálij njáálmán já čolmijd hiäivulâžžân. Sämikielâi keččâmkuávlust tot ij lam hirmâd luhostum čuávdus, mut tot lâi aanoost motomijn kuávluin
Ruotâ alemus vääri “ruotâkiel” nommâ Kebnekaise lii nuuvt kočodum ortografialâš lovnânommâ. Tot uáivild, et sämikielâg nommâ lii aalgâst čallum tovláin Ruotâ kárttáortografiain, mut talle ko sämikielâi ortografiah láá uđâsmittum, te ruátáliih láá halijdâm siäiluttiđ puáris čäällimvyevi, moos sij láá hárjánâm. Tááláin ortografiain nommâ lii tavekielân Giebmegáisi teik Giebnegáisi. (Min Karta, Lantmäteriet.)
28
1900-lovo loopâ räi. Ko ruátáliih lijjii hárjánâm uáiniđ sämikiel päikkinoomâid tiätuhäämist káártáin, te sij vuástálistii korrâsávt uđđâ ortografiai kevttim. Tondiet maaŋgâin sämikuávluin “ruotâkiel” noomâ saajeest káártást lii-uv ain taan peeivi kárttá ortografia mield punnjum nommâvariant. Tagareh ortografialiih lovnânoomah láá ovdâmerkkân Ruotâ
alemus vääri nommâ Kebnekaise (tavekielân Giebmegáisi teik Giebnegáisi) já ton uárjibel väärih Sälka já Rusjka (tavekielân Sealggá já Stuor Ruš ka). Siämmáánáál Suomâst-uv láá aanoost puáris kárttáortografiai nommâhäämih. Ovdâmerkkân Ucjuuvâst vääri nommâ Kuivi lii maka suomâkielâ, veik tuotâvuođâst tot lii Guivi-noomâ puárásub čäällimvyehi.
Helsinki ‒ Helsingfors ‒ Helsig Suomâst ij lah päikkinommâlaahâ, mut päikki noomâi kevttim stivrejeh maaŋgah laavah já virgeomâhááh. Eromâš tehelâš lii Säämi kielâlaahâ,
mii vaaigut meiddei maaŋgâ eres laavâ já asâttâs tulkkuumân sämmilij päikkikuávlust. Taggaar lii ovdâmerkkân nommâkoolbâi kielâ stivrejeijee
1960-lovo räi lijjii iänááš uásih Anarist suomâkielâliih, kuittâg káártáin. Talle káártán čallui tuš ohtâ päikkinommâ, já jis nommâ kavnui suomâkielân, te eidu tot kevttui. Anarist stuorrâ uási “suomâkiel” kárttá päikkinoomâin lijjii spontaanliih jurgâlusah iäge ulmui kevttim olmâ päikkinoomah. Taloudellinen kartta XX:9 (Iijärvi) ive 1942. (Maanmittauslaitoksen arkisto.)
29
asâttâs, mon mield sämmilij päikkikuávlust teik toho čujotteijee nommâkoolbah kalgeh leđe meiddei sämikielân. Sämikielâi päikkinoomâi virgálâš kevttim oro lemin Suomâst njyebžilub ko ránnjástaatâin, mut nube tááhust njuolgâdâsâid puáhtá leđe vaigâdub kavnâđ já tulkkuđ. Áávus vuáhádâh addel táválijd ulmuid eenâb vääldi vaiguttiđ mut siämmást tot meid addel eenâb saje vääldi puástud kevttimân. Kielâkevtteeh ferttejeh jiejah leđe aktiivliih já vakšuđ virgálijd miärádâsâid. Suomâst ovdâmerkkân kieldâin já kaavpugijn lii vuoigâdvuotâ jieš meridiđ nomâstis. Päikki eennâmkielâi kuávdáá já ollâopâttuvâi äššitobdeeh adeleh ravvuid já avžuuttâsâid, mut sij iä pyevti kieldiđ monnii ášálii päikkinoomâ kevttim. Ton lasseen kaavpug teik kieldâ puáhtá meridiđ monnii eres kielâ variant kevttimist jieijâs noomâst. Ovdâ
merkkân Helsig puávtáččij aaibâs pyereest väldiđ sämikiel päikkinommâvariant virgálii anon, já jiešalnees tavekiel variant Helsset lii-uv jo onnum kaavpug virgálijn tiäđáttâsâin. Taažâst já Ruotâst tile lii ereslágán. Pyeri ovdâmerkkâ lii Ume kaavpugist, mii ličij halijdâm väldiđ anon ruotâkiel Umeå-noomâ lasseen kaavpug puáris umesämikiel noomâ Ubmeje. Kaavpug ovdâsteijeeh arvâlii, et sämikiel noomâ kevttim ličij pyeri vyehi tuárjuđ uccâ kielii iäláskittem já lasettiđ noomâ anneem. Ive 2012 sij uccii love päikkinommâvirgeomâháin, mut tot ij mieđettum. Ive 2020 agâstâllâm mield Ubmejenommâ ij lam tohálâš tondiet ko nommâ ij lah aktivlávt aanoost. Puáhtá tiäđust-uv koijâdiđ, et maht tot ubâ ličij máhđulâškin, ko siämmáš virgeomâhâš lii kiäldám tom!
Kielâpolitiik historjá sierâ staatâin Mut mondiet Suomâ já ton ránnjástaatâi tileh láá jieškote-uvlágáneh? Tyehin láá jieškote-uvlágán kielâpolitiik já ton tyehin vuod kielâtuáládumeh ađai ulmui kááduh já jurduuh monnii kielâst já ton statusist. Ruošâ já Ruotâ ovdâstit ohtâ äšši: taah staatah láá teik láá lamaš stuorrâ, kuávdáš staatah. Ton vuáđuld toi kielâlâš já kulttuurlâš jieštobdo lii meid styeres já nanos. Toh láá hárjánâm jurdâččiđ, et sii kielâ já kulttuur láá mahtnii tergâduboh ko eres juávhuin, veik toh liččii-uv sii raajij siskiibeln. Taažâst tile lii ereslágán tondiet ko tot lâi Tanska já Ruotâ uási 1905 räi, mut tast huolâhánnáá ucceeblovokielâi päikkinoomâi sajattâh lii lamaš eromâš hyeni eidu staatâ aalgâaaigij. Jiečânâsvuotâ šoddâdij sijjân táárbu rähtiđ oovtâkulttuurlii taažâ siärváduv.
Suomâ päikkinommâjurdâččem já ubâ ucceeb lovokielâpolitiik ruottâseh láá vuod 1800-lovo ruotâ- já suomâkielâi koskâsii kištottâlmist. Talle čuovviittum hiäráh tigáštâllii tast, et kuábáš kielâ kolgâččij uážžuđ virgálii já vuosmuu kielâ status Suomâst. Loppâpuáđus lâi kompromis, mon mield Suomâ lii kyevtkielâg staatâ. Tot miärádâs lii išedâm meid sämikielâi tuhhit mist toin naalijn, et Suomâ laavah já haldâttâh vuáhádâh láá huksejum jo paijeel čyeti ihheed kyevtkielâg maali mield. Talle sämikielâid lii lamaš älkkeb heiviittiđ vuáhádâhân ko ovdâmerkkân Ruotâst já Taažâst. Ton suujâst syemmiliih láá hárjánâm meid maaŋgâkielâg päikkinoomâid já mudoi-uv toos, et virgálâš tieđettem lii maaŋgâ kielân. Ovdâmerkkân maaŋgâkielâg nommâkoolbah láá
30
syemmiláid kielâenâduv luándulâš uási. Mut ko Taažâst já Ruotâst láá majemui luvij ivij ääigi ceggejum uđđâ sämikielâg nommâkoolbah kiäinu kuoráid, te lii vuástálistem lamaš koorâs. Kuohtuin riijkáin láá pááččám, turdedâm já pilledâm nommâ koolbâid. Taggaar vuástálistem lii vaigâd iberdiđ Suomâ perspektiivist. Lii kuittâg pyeri mušteđ, et Suomâ-uv algâttij Säämist sämikiel päikkinoomâi jávuttuttemproosees 1920-lovvoost siämmáánáál ko Taažâ. Talle čallii kárttáid tuš suomâkiel päikkinoomâid ain ko tot lâi
máhđulâš. Sämikiel päikkinommâvarianteh pessii kárttáid systemaatlávt suomâkiel noomâi paaldân eskin 1960-lovo rääjist veik tot irâttui-uv jo moto mijn 1940-lovo káártáin. 1960‒1990-lovo káártáin kevttui kuittâg suomâkielâ lasseen tuš ohtâ sämi kielâ häävild, já eromâšávt anarâš- já tavekielâ päikkinoomah siähánii távjá. Eskin 2000-lovo aalgâst ko vuáđukárttávuáhádâh nubástui ollásávt digitaallâžžân, maaŋgâi sämikielâi nommâvarianteh lasettuvvojii kárttáid, já toin naalijn nuorttâlâškiel noomah-uv pottii fáárun.
Aanaar kárttáid láá šiettâm suomâkielâ lasseen sämikiel päikkinoomah 1960‒1970-lovo rääjist, ko uđđâ topografisiih kártáh almostuvvii. Aalgâst sämikiel noomah lijjii kuittâg tuš oovtâ sämikielân. Maaŋgâi kielâi noomah já meiddei nuorttâlâškielâ noomah pessii fáárun 2000-lovo aalgâst. Čevetjäävri kuávlu topografisâš kárttá ive 2002. (Maanmittauslaitoksen arkisto.)
31
Ovdâskulij, äiđivahtân Čällee: Matti Valle
T
on äigin vuolgii nuorah tuojij maajeeld mädimus Suomân, já Ruotân lâi peessâđ kuulmâvuárutuáján, mutâ ko mun lijjim lamaš Ylä-Tuulomast keesi kuulmâvuárutyejeest, te tiettim tom hitruu. Avveel palgâs kiđđâpuásui čuákkim ko lâi Avelist, te talle koolgâi valjiđ nube äiđivaavtâ, já mun peessim toos, ko äiđivahtâ Onni Saammâl muu iävtuttij skipárin. Nuuvt mun lijjim äiđivahtâ. Munnuu vahtâuási lâi Virdáánjaargâst RäjiJoovsepân, koskâ alda 6 penâkkullâm. Talle lâi vala kiävtust puáris muorâäiđi, mii njuolgij Jalŋesjäävri peht Sulgušjävri Siskeljäävri uáinus Kiärdusjäävri paaldâ Čohčâvyesijäävri máddáá pele Ruošâ rááján. Kiärdusjuuvâst lii Hippit luobâl já ton alda lii lááduš, mon riddoost lâi Anttila-nommâsâš kámppá. Virdáánjaargâst lâi toos 20 km. Jotteeđ koolgâi kesi-porgemánudijn kyehti keerdi, čohčâ-roovvâdmánudijn nelji keerdi, skammâ-njuhčâmánudijn kuohtii mánuppaajeest, cuáŋui-vyesimánudijn kulmâ reeisu mánuppaajeest. Ohtsis 30 reissud ivveest. Muštám, et 9. kesimáánnud muoi väzziláim Virdáánjaargâst ääiđi paaldâ já vazzijm 20 km Anttila káámpán. Nube peeivi vazzijm Vuásku lađđuu káámpán. Tot lii Sáiđáá já Vuodâs luohtuáiváá kooskâst. Kuálmád peeivi muoi vazzijm Räji-Joovsepân, tast liftaim puomist tukkiauto sáttoin Avelân, mut jis lâi čohčâ- já roovvâdmáánu, te väzziláim maassâd Virdáá njaargân. Jis moinniigin sáttoin peesáim Avelân, te Saammâl uábi kulen láim iijâ, já iđedist postâautost Njellimân. Talle jurdâččim, et loppâmätki lii muálkkáá já áijáá. Tággáár lâi
vuosmuš kerdi äiđivahtân. Kalehân maaŋgâ muuđuuh reeisuh oovce ihán heivejii. Skammâ-juovlâmáánu ko tuoddârijn lâi kálát tuhmuotâ, mut meecist esken pice, motomin aalgij myettiđ kesienâmân skammâmáno aalgâst oovtâ iijâst idduu räi, já muoi láim Anttila kámppáást. Kámppá lâi talle juo sirdum Sulguš jäävri čuájápoođâ puotâ ladduu riidon uđđâ sajan tondiet, ko lijjii ráhtám uđđâ räjiääiđi 25 km rääji paaldâ Čohčâvyesijávráá máddáápele kiäčán, nuuvt ete munnuu äiđivahtimmätki-uv lâi jotkum vittâ kilomeetter. Muotâ ko lâi ennuv, te vuosmuu peivi peesáim Jalŋesjäävri räi, láim tullâpiällást iijâ já nube peivi kaalijn Virdáá njaargân. Räjialmaah omâtteleh, maht tuoi tággáár muottuu kaalijd? Pággu lâi käälliđ ko evvis nuuvâi, mun västidim. Räji-Joovsepân muoi tállân hommáim kevttum tuolmâmráttáid. Toi iivij Postâauto jyehi vástuppeeivi eelij vartio šiljoost já auto kiergânij Avelân ovdilgo Njellim auto vuolgij. Tuolmâmráttáid muoi tondiet ostijm ko räjiääiđist Joovsep kasarmin lâi nelji kilomeetter. Peesáim huápubeht ráttáiguin. Já oppeet ko vuolgijm, te moonáim iiđeedautost Avelân, já tast Joovsepân já tohon luodâmield, kost räjiääiđi munnuu uási aalgij. Mádáskulij aalgij Suáđigil Säämi palgâs uási. 1971 ušom muoi poođijm čuoigân, já alda Virdáánjaargâ ee đâm Samâláin, ete návt munnust šiev saaveeh lättee já mudoi-uv lii seve-jergâ, iän-uvsun puáttee keerdi keččâl vyelgiđ kiälháiguin. Muste lii Kiärdusjäävrist juoŋâs. Jis mun tuálvum kámpá kuvl muáddi jerrykallon, te muoi pesseen iráttiđ keppisis kiälháiguin vyelgiđ.
32
Ävđintupe, kost muoi Samâláin ijâstâláim. Tääl tot lii Meccihaldâttâs ävđintupe. (Kove: Matti Valle)
Muái láim uástám ton čoovčâ Lynx 30 uánihis kiälháid. Nuuvt vuolgijm kuovâmáánnud loo pâst já pyereest peesáim Anttilan, eelijm muu juoŋŋâs kuohâmin, kuddijm puško, já tom vuošáim ehidist. Nube iiđeed ko vuolgijm, te pyereest peesáim Nuorttâlâškuurân. Mádáskulij lii hirmâdsâš 300 meetter vuástálâh. Maht tääl kalga? Saammal iätá: – Vâi elleen-uv čuoigân Joovsepist? Kuittâg muoi piejáim savehijd juálgán, moh munnust ain lijjii mieldi já čuoigáim suullân 300 meetterid kovemield já vuolgijm vieltimield kuuloold pajaniđ. Alda ääiđi lâi täsivub päikki.
Tast muoi jurgâlâđáim nube suundán já nuuvt peesáim luáhá oolâ. Vuáluskulij ko vuolgijm, te kaalijm já muottuu vierâttáim já mudârdáim. Kale tast äigi moonâi ovdilgo láim kove vuáđust já ko muoi irâttáim pajaniđ. Te nuuvt peesáim pajas, já tast ij lamaš Vuáskulađđuu káámpán in nig kukkegin. Mun eellim vala mánuttep čuo vâst čuoigân Vuodâsluovtuáiváá alne já maassâd čuoigim paaldân nube saaveehlättee, te iđedist peesáim pyereest paijeel uáiváá. Kuálmád peeivi eelijm Suáđigillij räjiääiđist já vuolgijm maassâd. Ko munnust lâi äigi, te eelijm Cuássáájäävri räji kámppáást káhvástâlmin. Ovdil ko kiergânáim vyelgiđ, te poođijn räjialmaah já omâttâláin, ete moottorkiälháiguin leppee vuálgám Virdáánjaar
33
gâst. Tast muoi vuojijm vala Vuáskulađđuu káámpán ijjân. Muoi taalvijd juuđijm kiälhái guin. Kalehân munnust saveheh lijjii ain fáárust, mutâ kuássin ij kiälhá miäcán tarbâšâm kyeđđiđ cuovkkânem tiet. Algii rähtiđ uđđâ teresläigi räjiääiđi lase, já nuuvthân tot keevâi, et 1978 majemuš muorâäiđi paasij kiävtust meddâl. Muoi Samâláin vuojijm viermiruulâid já puoh tävirijd, moh tarbâšuveh om. sááhábensin 130 litterid, terioljo 30 l, siŋk kâlkaasâid, čovgimtyelji, taggaar viermiruulâ njuolgimpiergâs já tiäđust-uv viermiruulah, 20 rullâd kilomeetterân, ovdebái keesij uđđâ äiđisaje lâi tikkádum já motomeh laseruulâid vala, kogo lâi tággáár merkkejum, ete puoh láá tobbeen valmâšist ko Sallaliih äiđirähteeh
keessiv puátih. Tot lâi tiäđust, ete äiđivavtâi reeisuh kiäppáneh ko jyehi mánuppaje ličij tuše ohtâ äiđitärhistemreissu. Mottoom čiččâmlov kiđđuv njaabij njuhčâmánudist já šoodâi ryevdicuáŋui. Ko motomin poođijm palgâsij koskâsii äiđipiällás, te vuámášeen, ko áálduh poggájeh ääiđi nubebeln. Muoi moonáim ääiđi paijeel já vazzijm maŋgâ kilomeetterid. Jyehi saajeest lijjii jaamâ poccuuh. Nuuvt arvâlâdáim, ete niälgán lijjii jáámmám. Poođij vyesimáánu 1978. Poođijm tavesundeest Vuáskulađđuu káámpán. Mun oinim, et skippáár ij lah tiervâs. Ko poođij tooláá iiđeed, te rávkká muu já iätá: – Mun lam hyenes vaajoost. Tääl lii lamaš šiev ijjâkalmadâh. Vyelgi tun eelliđ Räji-Joovsepist. Mun vuárdám täst.
Puáris puásuiäiđi ive 2015. Tot lii čuuvtij mieskám. (Kove: Matti Valle)
34
Nuuvt mun vyeijilim. Jiem mušte, mon kuhháá moonâi. Ehidist ko lâi jo pahadâm, te mun poottim maassâd. Valmâš kähvi lâi vuoššuumin já tom ko juvváim vuojâleibijguin, te vyeijiláim Kondosiijáávrán já njuolgist Keđgijáávrán já Saammâl joođhij määđhi Njellimân. Kesimáánu aalgâst mun kuulâm, ete Saammâl lii juovdâm Muurolan kepisvaheviäsun já mun kolgâččim eelliđ meid Avelist röntgenkooveest. Talle mun smietâškuottim eres tyejipääihi kostnii. Kyehti reeisu muoi Irján Reijoin vala juuđijm, te nuuvt luhhoost uáinám viljâpele Maati Saammâl, kote koijâd, lam-uv jyevdilâs, ijge lah tyeji. Tääl ličij tyejipäikki Solojäävrist. Tállán celkkim jieččân meddâl äiđivaavtâ pargoost. Tääl lâi muste návt, jiem lamaš innig äiđivahtâ. Lijjim 36-ihásâš, ij lamaš kálgu, lâi äigi smiettâđ äiđivahtâiivijd. Maht Njellimvääreest ohtii kuobžâ poođij munnuu kuuvl. Muoi tuše stiär gáim, iän likkâm. Viiđâ meetter alda suullân moonâi, kejâdistij munnuu já moonâi puásui ääiđi vyele já lappui rääji tuáhá Ruošân. Räji almaah tom távjá oinii partioreeisuin. Lâi lojes kuobžâ. Kossâmuottuu käällim meid muštim já Nuorttâ lâškuurâ Pähtijávráá uággum 1980, cuáŋuimáán nud ko koddesäpligeh puáđiškuottii viestârist já puohâin lâi huáppu nuortâs. Tom säpligmere ij oskoččii, mon ennuv toh nube keesi lijjii. Toh vuoijii jaavrij rasta já hevvânii čáácán. Kyeleh purrii, ko puškoi já vuáskunij sehe kuávžurij čoovjijn toh lijjii. Munnust lâi čohčuv Keđgi juuvâ kulen noonâárppusâš viermilakke. Muoi viermi suápustáim rasta juuvâ já iän käähvi
kiergânâm vuoššâđ. Jo kuddijm kyehti stuorrâ lágán Muášášjäävri kođokuávžur. Ko čollijm taid, te čoovjijn lijjii suddâm já sudâhánnáá koddesäpligeh. Muoi luoddijm já čielgi meid meddâl já salttijm. Ko nube peeivi poođijm Anttila káámpán, te kale lâi leibi alne njälgis sälttikuávžur. Ko poođijm Njellimân, te táálu beln lijjii ehidist puurâdmin já ko Saammâl piäjá piävdán sälttikuávžurpele, te puoh porreeh kale oŋâttuššii čuoppâđ pitá já rámmojii, mon šievnjäälgis kyeli lii já tuotâ šiev tot lâi-uv, veikâ lijjii säpligijguin iällám keesi. Muštim Nuort tâlâškuurâ vuástáluv, mii lâi jyehi-ihásâš kikse, tuolmâđ muottuu ovdil ko piäsá pajas. Maht äijihuáhti lâi njiäidám Kiepšâjäävri kyevtibeln peesijd, ete ubâ äiđi lâi motomijn soojijn lappum. Räjialmaah lijjii Samâlân suáittám, te nuuvt ko vuolgijm tohon, te moottorsááhá, bensin 10 litterid, terioljo já spijkkárkassâ lijjii mieldi. Tohon ko peesáim, te moonâi kulmâ peeivi ovdil ko tast selvânáim. Maht ohtii ko láim Vuodâsluohttuoddâr máddáápele roobdâst kuárŋumin, te kulloo ovdiibeln čuárviskaallân. Alda ko pesseen, te uáineen, maht sorvâsarvah tuárruv äiđipiällást. Láim njiäidám äiđirehto. Talle Saammâl párgádij, nubbe sorvâ ruotâstij peliriggee njuolgist ááiđán já moonâi skippáár maŋŋaal já ubâ äiđirehto toos muttânij. Tast munnust tyeji aalgij, mutâ tondiet muái láim, et tivvoon raaigijd. Muái kolgáim jyehi mánuppaje čäälliđ tyejiraapoort já peivijd kuás láán, mon kooskâst jottáám, kalle rääigi ääiđist, kii taid lii ráhtám já jotteemsunde. Tääl lâi puoh nuuhâm, lijjii tuše muštoh, mut jiešhân mun lijjim ciälkkám jieččân luovâs já ovdiibeln lâi uđđâ tyejipäikki Perusyhtymä-firmaast.
35
Čalluuh Sabmelaš-loostâst Čällee: Lesk-Ant Uulá
Sabmelaš-loostâst lii lamaš 1930–1960lovoin pálstá Aanaar kielâ. Toos Lesk-Ant Uulá, Uula Morottaja, lii maŋgii čalâččâm. Taankiärdáá Anarâš-loostân čuákkejuvvojeh muáddi suu čalluu, tááláin ortografiain. Lesk-Ant Uulá lii lamaš jieijâs ääigi čepis muštâleijee. Suu muštâlusah kyeskih tallaa ohtsâškoodán já piäiválii elimân já piäiválijd pargoid. Fáárust muštâlusâin láá meiddei motomeh tallaa ääigi persovneh.
Maainâs 1. Tälvisuáđi maŋa Maŋa tälvisuáđist ij lah oinum taan mii áinoo sämikielâ loostâst ollágin aanaar sämikielâlâš čaalâ. Toos láá maŋgâ suujâ. Mut stuárráámussân suijân lii taat, et mist sämmilijn lii tyejivyeimi eennâmpiäluš temtyejeest. Juáháš, kii váá kikkân, já toh, kiäh kuátipaaihijn láá, iä oostâ pennâ kieđâst čokkáđ. Toh ferttejeh älššidiđ jyehipiäiválii iälámuš pirrâ, puárisvuođâ já illávaijeemvuođâ čoođâ, paijeel tom ko vajaččiigin. Tälvisuáti lâi meiddei mijjân sämmiláid äŋgir. Tot vaaldij kuusâid, tot vaaldij saavzâid, tot vaaldij poccuid. Kuusâid ennâgâs hahhii tälvisuáđi maŋa, mut ko moonnâm keesi lâi nievri syeinišaddo, te maaŋgâs láá ferttim
Lesk-Ant Uulá Anarist ive 1950 (Kove: Matti Valle)
kepidiđ šivettijd. Poccuuh láá ennuv ulmuin kiäppánâm ton rääjist ko suáti lii álgám, já ucebijn puásuiulmuin toh láá aaibâs nuuhâm. Lii lam pággu eenâb koddeđ já vyebdiđ, já toos vala lasseen láá lamaš kuumpih. Já kuo kikkânijjee puásuialmaah láá eennâmpiäluštem tyejeest já poccuuh láá tälvipoojijd meecist
36
kumpijguin siähálâs, te kale tot lii ärvidmist, maht kiävá. Täälvi čielgi lii toijum, puátá kiđđâ, kiiđâ maajeeld keesi. Ličij tuoivâ taan väni purrâmâš ääigi, et kyele kodeškuát, mut kievhibijn ulmuin láá kyelipivdemniävuh nuuhâm já uđđâ iä lah taan äigin uážžumist. Täiđip ferttiđ eleškyettiđ siämmáánáál ko mii ovdâvanhimeh, et peciliemáin, jis suáti aaibâs jotkuuškuođiš. Mut tuáivuđ suápá, et ääigih jorgetteh taas pyereeb
kuuvl, ko vistig tom ryeššilâš suájáá ličij vyeittiđ, rievtisnáál cäimiđ. Já kale tot ryeššilâš čoođâ ääigi taggaar vierccâ lamaš lii, et ain pivdá hiäjubis nurváđ. Mut ij-uvsun sunjin-uv taat lah kuástidemäigi puáttám. Táiđá monijdis nistettiđ viercâkäskimmuorâ kooskân já toh časkojeh kulmii, te kale talle nurvomluándu nohá. Tuáivuttâm puohháid Sabmelaš-loostâ lohheid uásálii kiiđâ já šiev pivdošeeigijd. Uula Morottaja, Sabmelaš 1943
Maainâs 2. Lii-uv puásuiulmust pasepeivi? Taan koččâmâšân ferttee västidiđ, et ij lah. Tastko puásuityeji lii siämmáámuđusâš ko eresuv kärjipiemmâm já paimândim. Jis puásui keččee álgá pasetyeje velttiđ, te kiđđâpoccuuh niälguh. Já siämmáá lii áldupaččest: jis oovtâ pasepeeivi kuáđá áálguid pajehánnáá, te áálduh killájeh. Siämmáánáál lii tain, kiäh čuákkejeh já paimândeh luovâspoccuid, nuuvtko ovdâ merkkân pygálysčookijd. Jis toh älgih pasetyeje velttiđ, te mana ubâ okkotyeji tuušán. Oovtâ peeivist pieđgâneh puoh, maid ohhoost láá čuákán uážžum. Mut jis puásuiulmust meiddei ličij tuođâi táttu pasepeeivi pasottiđ, te tast meiddei láá tagareh tyejeh, maid kale puáhtá pasepeeivi velttiđ, nuuvtko puásuirätkimeh, koddemeh, njuo vâmeh já piärgu viekkiimeh. Taid puoh puáhtá pasepeeivi kyeđđiđ porgâhánnáá, jis táttu.
Puásuiulmust kii mahte osko jo ličij taggaar, et pasepeivi ij lah puásuiulmuu várás. Nuuvtko moonnâm täälvi puohtii mottoom ááiđán koddempoccuid lávvárduv eehid, aldasáid 250, maid maŋgâloveh almajid pasepeeivi iđedist eehid räi kuddii, njuovvii, kiškuu tego kuumpih já rahhuu tego káránâsah. Taah láá tyejeh, maid kolgâččij puásuiolmooš kyeđđiđ pasepeeivi porgâhánnáá. Taan kiiđâ lii šoŋŋâhaldâšijjee adelâm mijjân tooláá keesi puáttiđ. Iä lah lamaš val taan räi liijgás kumeh, ige kiđđâtäälvi kivsedâm kossâ muotâ, ige cuáŋui lamaš ollágin. Jis vala puáđáččij šiev kyelikeesi, te nuuvt sämmilâšriävuh-uv ain ovdâs piergiiččii. Mut muštep-uv mij adeliđ tai puorij oovdâst kijttos toos, kiäs tot puáđáččij, vâi kijttep-uv mij jieččân uási? Uula Morottaja, Sabmelaš 1937
37
Kielâčukke: Astottesvuođâ äigi Čällee: Petter Morottaja
Ulmuin läävee-uv leđe távjá huáppu. Mij ferttip ovttuu árvustâllâđ, et asta-uv eelliđ kirjeráájust já asta-uv ubâ leibipittáágin njielâstiđ ovdil čuákkim. Amahân nuuvt lii lamaš jo ovdil taan ääigi kirâsijd: ij lah ain lamaš čielgâs, et happituv kolliđ naabur kulen keesi ääigi ko kárbá ferttee pikkâdiđ vyesimáánust. Puáhtá kuittâg arvâliđ, et taan ääigi ulmuuh láá ovttuu astottum. Amahân iäru itá tast, et lii-uv olmooš čokottâlmin vâi kaččâmin, ko sun pááhud, et “Must láá täst eidu tääl váhá huápuh”. Tot, et asta-uv monnii pargo porgâđ, lii siäm mást koččâmuš jieijâs moovtâst já tááiđuin. Äigi já asto lává tienuuvt eres ääših, et talle ko
hoppuus ulmust puátá äigi uáđđáđ, te ijhân sust lekken toos asto. Äigi jotá jiešmeidlist ulmuu vuáváámijn peerusthánnáá. Jis oovdeb pargoid ij šoddâm porgâđ nuuvt jotelávt ko lâi áigum, te čuávuváid pargoid ij nakkangin porgâđ, veikkâ toos lâi-uv väridâm ääigi. Liihân ulmuin kale motomin meid rijjâäigi, kuás ij taarbâš huolâttiđ porgâhánnáá pargoin. Veikkâ maht lâš huáppu pargoin, te ko rijjâäigi álgá, te huápuh noheh toos. Rijjâááigán lii meid nubbe sääni: astoäigi. Motomijn kale astoäigiuv lii uáli hoppuus äigi, et kikkân-uvsun valagin naabur kulen eelliđ kesiluámui ääigi ko ferttee suppađ, skeittađ já reilađ.
Juovlâvaacah Čällee: Susanna Kaartinen Amnâseh > >
Läigi\
° Û Ì> Ç Ûi iÃÌB] Ì@ iÀiÃ
à B ??>à Ã@Ä Õ B } ] ð£ää É xä }°
6Õ?ŌÕ Û i] ° ÀBB ð
Þi Ì iÀÛ@ Û i] ° ÀÕ «Ã@` ? Û i }@`°
Säägih\
Î]x ÃÕ ?ÃBB}
Assaavuotâ:
6Õ?ŌÕ Û i\ ÓÎ ʼn É £ä V ? ÓÈ À} É £ä V
iiÀÛ@ÃÌ\ ÓÓ ʼn É £ä V ? Îä À} É £ä V
À }}i iiÀ` À}®] ʼn> i ʼn® , }}i iiÀ` À}® r Ì Ì Ō? «Õ Ã>>} ` Ì °
6>VV@ ii iâ `i *i } ii iâ `i 6B«Ã *i }
27 cm
Stuárudâh:
8GTFKMGGêK -Õ «« ÛÕ?ŌÕ > } xÓ ʼn ii Ã??}? ° Ōi ÛÕ?ŌÕ > } À} ÌÕ?ÀÀÕ ÛiiÀ` Ó À iÛÌ Ãʼn } ÓÀ®] Ó À} ʼn } Ó ®°
,Õ Ì@Ã iÀÛ@
/BÃÌ Û`@Ã Õ Ōi «Õ ʼn ` À iÛÌ Ãʼn } ° Ōi £ À} ? >ÃÃiiÌ { ʼn à @ ] ÛÌ@ Þi Ã??}? xÈ ʼn° Ōi Û> > £ À}°
6iÀ` iiʼn
Ruotâshervâ
12 cm
Ōi ÀÕ Ì@Ã iiÀÛ@ > Ûi i `° Ōi x À} ÛÕ?ŌÕ > } °
Pelgisaje
£
uálgiskietâ £° ? Ó° ÃB}} \
Ōi ÛÕ?ŌÕ > } °
£n
ΰ ÃB}} \
Ōi Ó ʼn ÛÕ?ŌÕ > } ? £Ó ʼn iÀÛ@ Û °
£Ç
{° ÃB}} \
Ōi ÛÕ?ŌÕ > } °
£È
ō ãiÌ iÌ@
£x
£° ÃB}} \
Ōi ÛÕ?ŌÕ > } °
Ó° ÃB}} \
Ōi £Ó ʼn iÀÛ@ Û ? Ó ʼn ÛÕ?ŌÕ > } °
£{
ΰ ? {° ÃB}} \
Ōi ÛÕ?ŌÕ > } °
£Î £Ó
Väpsi
££
Ōi ÎÓ À} ÛÕ?ŌÕ > } °
£ä
Vaccâkeeji kepidem
Kepidem-riggeekeerdi: £° ÃB}} \
Ōi £ ʼn] ii«« ` £ ʼn ʼn ãiÌ«i ] Ōi ÃBB} «@ °
Ó° ÃB}} \
Ōi Ì>ÃÃ>>ã@ ÃBB} ÃÌ ?? Î ʼn] ii«« ` £ ʼn
Õ? } ëi ] Ōi £ ʼn°
ΰ ? {° ÃB}} \
n Ç È
Ōi ÛÕ?ŌÕ > } °
x
Ōi i« `i À} ÌÃ Ã x iiÀ` Þi ÕLi À }}ii iiÀ` ÃÌ ? Ì >ƾ> Þi À }}ii iiÀ` ÃÌ Ì>ÃÃ>>ã@ Þi ÃBB} ÃÌ ?? Ó ʼn n ʼn°
{
BB«« Ì B } ii `°
3
Pelgi:
Ó
6BB ` £Ó ʼn BB } ÃÌ ? ʼn £{ ʼn°
£
Ōi £n À} ÛÕ?ŌÕ > } À iÛÌ Ã ʼn }Õ ° Kepidem: Ōi i« `i À} Ì Þi ÕLi À }}ii iiÀ` ÃÌ ? Ì >ƾ> Þi À }}ii iiÀ` ÃÌ Ì>ÃÃ>>ã@ Þi ÃBB} ÃÌ ?? Ó ʼn È ʼn° BB«« Ì B } ii `° SUSANNA
KAARTINEN
n
Ç
È
mallikove
x
{
Î
Ó
£
Kirjeest: Ella Sarre, Anarâš Pivtastem s. 114
39 musikmillikárij rammâ juávkku
tiättur merkkâ
Č A L M E R O M M Â S E H O
U
E R G
Č O K K Á Đ R lodde máttá
M O N N olgospyehtim IJ TÁNÁVT
O O
E H
I
R
G
T
MEID
I
Đ
I
Š E … -vises
olgospyehtim
kalga ánuttiđ
Đ
N A
ÄIGI
IŠE
T O O R
S T O V L LODDE
D
S
P E
I
V
I
I
I
R G
I
Š
I
Eulenspiegel
O
EEREEB IÄRÁSIJ
LEĐE
K
E
Teboil ovdâlist
NANODÂS
PERSOVN
Á V U S
AMIN
I
D
I
L E N D
I
Đ
monâttiđ soksâmijd
Š
KAANDÂ NOMMÂ
I
J
 S
J
E T
K
EL ..
Â
K A L T
I
R
J
U S
Â
M
I
I
O R R O O Đ
$ A S T O Á R M U T Đ
P O
T O O S
I
E N Á D Â H S
TON SIISÂ
EX
E T
…-NUMMEER ČURGIĐ
D
G
I
juuhâ
VEERBÂ KIÄJUS PUERTA DEL …
E L STUORRÂ ILO
Â
Á Đ
S Á
VEERBÂ KIÄJUS
K O V E
Š N E L U Đ
Č O O Đ Â Č O O
L M Â G
Eđâldâh meerhâš ‘čuuvtij mielâsâš, piivnoh’. Ovdâmerkkân Tot sierâ lâi kandâžân nuuvt čoođâčoolmâg, et masa ij vyelgi uáđđáđgen ‘Tot sierâ lâi kandažân nuuvt piivnoh, sun lijkkui toos nuuvt ennuv, ete masa ij vyelgi uáđđáđ’. Taan eđâlduv kielâhistorjálâš tuávááš lii, ete sääni čoođâ lii šoddâm säänist, mon merhâšume lâi ‘váimu’ (vrd. nuorttâkielâ čââ’đ, gen. čâđđam ‘váimu, vááimu’). Táálááh anarâškielâ sárnooh iä innig tuubdâ sääni čoođâ merhâšuumeest ‘váimu’, pic ton áinoo merhâšume lii tääl ko čalga monnii ääši, ađai ‘mana čoođâ’. Kevttum kirjeh: Idström, Anna & Morottaja, Hans (2015): Inarinsaamen idiomisanakirja. Sämitigge Kulonen, Ulla-Maija ed. (2000): Suomen sanojen alkuperä, uási 3: R-Ö. Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš Morottaja, Matti (2007): Anarâškielâ ravvuuh. Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš Olthuis, Marja-Liisa (2014): Inarinsaame - Aanaarkielâ. Säämi-suomâ sänikirje. Sämitigge Olthuis, Marja-Liisa & Valtonen, Taarna (2018): Suomâ-säämi sänikirje. Sämitigge Sammallahti, Pekka (2007): Inarinsaamen käänteissanakirja. Giellagas-instituut
Anarâš
Siskáldâs Säämi tälvi Uáivičaalâ: Čepis mainâsteijeeh Anarâškielâ seervi kirjetoimâ Mii kulloo anarâškielâlii Wikipedian? Errata corrige Muu säänih Ruossâhâš Njuámmil peivikirje Gállábártnit Puákuttâsah Kiäi päikkinoomah tuhhiittuvvojeh? Ovdâskulij, äiđivahtân Čalluuh Sabmelaš-loostâst Kielâčukke: Astottesvuođâ äigi Juovlâvaacah Ruossâháá čuávdus
Toimâtteijeeh: Fabrizio Brecciaroli, Miina Seurujärvi Puhelinnummeer: 041 713 2612 Sleđgâpostâčujottâs: anaraslosta@anaraskielaservi.fi Facebook: Anarâškielâ servi ry Toimâttâskodde: Anarâskielâ seervi stivrâ Kuástideijee: Anarâškielâ servi ry. Čujottâs (saavâjođetteijee): Marja-Liisa Olthuis Duinroos 11, 2651 XG Berkel en Rodenrijs NEDERLAND Puhelinnummeer: 040 544 7358 Sleđgâpostâčujottâs: marja-liisa.olthuis@oulu.fi Máccum: Anssi Mattus Toimâttâs váldá vuástá čalluid já kuuvijd, sehe máksá tain kuvvim- já čäällimpaalhijd. Teddilem: Waasa Graphics Oy
1 3 4 5 6 6 7 8 14 20 23 31 35 37 38 39
ANARŠ Seervâ Anarâškielâ siärván! ISSN 0788-0561
Vaacah Kove: Johanna Alatorvinen