Anarâš 5/2017 by anaraskielaservi

Juovlâmáánu 2017 30. Ihekerdi

Urruáivi skammân Kove: Pertti Turunen

Tii čäällim lostâ Ko mun čäliškuottim taam teevstâ, te kieđah lijjii jo val mâšin viehâ rašeh já vaibâm. Toos lâi kuittâg uáli posi tiivlâš suijâ. Lijjim porgâm jo maŋgâ uáli kuhes peeivi täst tiättur paaldâst Anarâš-loostâ viššâlis lohhei tevstâiguin, maid ulmuuh vuolgâttii taan tove ennuv eenâb ko tuostim vyerdiđgin! Stuorrâ kijttoseh tast puohháid, kiäh kiergânii jieijâs eres huápui lasseen čäälliđ! Täst keevâi jiešalnees nuuvt, ete muoi kolgáim Ilmaráin váhá raijiđ loostâ kukko duv já kyeđđiđ motomijd šiev čalluid meid puáttee nume rân. Čohčâmáánu loostâst mun čaallim, ete Anarâš-loostâ puát teevuotâ lii lohhei kieđâin. Pargoresursij peeleest tot lii tuođâi nuuvt. Tääl kuittâg tyesteem ettâđ, ete jis täst ovdâs kulij-uv puátih siämmáá ennuv teikkâ eenâb-uv teevstah lohhein, te loostâ puátteevuotâ sáttá leđe viehâ čuovvâd. Lam uáli luholâš tast, ete tääl keevâi návt pyereest čallui mere iähtun. Taah láá lamaš eres-uv pargoi keežild uáli hoppuus ääigih. Loostâ meripeivi lâi 31.10. já tiäđust-uv masa puoh siättusij ruttâucâmušâi-uv meripeeivih lijjii suullân siämmáá ääigi. Jiem lah ovdil taan pargo kuássin tiävdám oovtâgin ucâmuš, mut tääl lam hárjuttâllâm toiguin ton-uv oov dâst. Tommittáá tast lii pággu ettâđ, ete kale lii vissásávt-uv lamaš seervi aktivlijn ulmuin, tego saavâ jođetteijein já ruttâtuállein korrâ pargo tevdiđ taid ucâmušâid ivveest nuubán. Ucâmušâi tevdimân kolá hir mâd ennuv pargoäigi, jiemge lamaš jieškin addim tom ovdil ko rahtim taan ive taid vuosmuu tove. Ruttâdem lii tiäđust-uv seervi tooimâi keežild kuávdášäšši, ko ruđâttáá ij tábáhtuu ige šoodâ mihheen. Anarâš-loostâ lasseen seervist láá eres-uv projekteh lamaš taan ive. Tuáivum, ete täst siämmái aigij ko taat lostâ lii ittáám ulmui postâloováid, te ličij kiergânâm almostuđ jo aainâs-uv ohtâ párnái kirje, Tonttu Šiev tátulâš -juovlâkalender. Eres-uv kirjeh láá puátimin, já toid servi finnij-uv Majaoja-säätiöst 5 000 eurod. Mij uusâim kale 10 000 eurod, mut pyeri, ete maidnii finnijm, ko 94 % occein iä finnim maiden. Čuolmân lii kuit tâg oppeet tot, et kalga pieijâđ maidnii vuosâsajan, ko ruttâ ij keelijd puoh kirjijd. Ohtâ kirje maid jieš vuár dám, lii Kuobžâ-Saammâl Haansâ (Hans Morottaja) čäällim Tovlááh muštoh, mast láá ennuv mielâkiddiivááh mainâseh. Taat lii toin naalijn historjálâš Anarâš-lostâ, ete taat lii majemuš nummeer, mast Vuoli Ilmar (Ilmari Mattus) lii uáivitoimâtteijen. Tuáivu mield peessâp kuittâg aainâs-uv tyellittälli luuhâđ suu teevstâid meid puát teevuođâst. Ton lasseen, et toh láá mielâkiddiivááh, te tain lii meid stuorrâ árvu čallum sämikielâ tááhust. Ilmar čalluuh láá faallâm eenikielâg anarâššáid maaŋgâpiälálii luhâmuš jo 30 ihheed. Tain lii meid stuorrâ árvu toid ulmuid, kiäh láá iäskán máttááttâlmin kielâ. Ležžeem-uv kuássin luuhâm Ilmarist taggaar čalluu, mast ij liččii lamaš mottoom uđđâ sääni olssân. Maŋgii saanij merhâšume tiäđust-uv čiälgá jo äššiohtâ vuođâst-uv, mut maŋgii lam tärhistâm taid sänikirjeest-uv. Tággáár uccáá čallum kielâ tááhust jyehi čällee tekstâ lii uáli mávsulâš, mut eenikielâlij čällei teevstah láá kole-uv tivrâsuboh. Pyereh juovlah já luholâš uđđâ ive Anarâš-loostâ lohheid!

Kirkkohiärá juovlâtiervâttâs: Kirdetteh ääigih, huápust maneh iveh távjá tobbeen pärnivuođâ muštoin, já taid muštoid ij kihheen pyevti väldiđ meddâl. Moonnâm keesi kavnim muu vuoppârohe eeji pärni vuođâ tuuveest puáris “Suomen Kuvalehti” nummeer 33/1947. Loostâ lokkesiijđost lii kove, mast láá ana râšah mááccuheh pajalist čokkáámin já lávlumin. Lokkesiijđost lii tekstâ: “Jumalanpalvelus Inarin kir kon raunioilla.” Ko ulmuuh pottii tälvisuáđi evakkost maassâd Anarân, te sij kavnii Aanaar kirho pasâttâ sâid. Killeelvuođáin ulmuuh huksiiškuottii Aanaar siijdâ tááluid já váhá maŋeláá meiddei uđđâ sämi kirho oovdeb kirho sajan. Uđđâ kirkko rahtui, val mâštui, já suhâpuolvah suáđi maŋa láá peessâm toho čokkâniđ iiloost já murrâšist. Ääigih nubástuveh, mutâ mij huksip jieččân eellim ton vuáđu oolâ, mon oovdeb suhâpuolvah láá huksim – sehe jiegâlávt ete konkreetlávt. Lii tehálâš smiettâđ tom já anneeđ áárvust tom pyere, maid lep uážžum.

uomâ 100 -juhleive juovlah láá alda. Taan ive ääigi láá lamaš maaŋgâlágán juhletábáhtusah, moiguin ulmuuh láá muštâččâm 100-ihásii eejieennâm histor já já eellim. Juovlah láá meiddei taggaar äigipaje, mii puáhtá muštoid pärnivuođâst já oovdeb suhâpuol vâin, tovláá elimist. Ko mainâstim 84-ihásâš enijnân mottoom äigi tas saaš, te sun muštâlii pärnivuođâstis já tast, maht tal le tovle sust-uv vala lijjii naavcah já vyeimih. Sun ee đâi sänivaaijâs, mon suu enni lâi távjá ettâm: “Pois on ennat eksyneet.” Jiem lamaš tom ovdil kuullâm. Enni muštâlii, ete toh tovlááh ääigih, “ennat”, láá moonnâm meddâl já ääigih láá meiddei nubástum. Nuuvt tot elimist lii. Ko ääigih kirdetteh já iveh maneh, te ääših muttojeh já nubástuveh. Muu eeni pärnivuođâ táálu lii roččum já vieres ulmuuh láá huksim ton sajan uđđâ táálu. Mutâ iännán váimu lii

Juovlah muštâleh mijjân taggaar eellim vuáđust, mii piso nanosin ääigist ááigán. Immeel säänist láá sää nih: “Vuáđu lii jo pieijum, já tot lii Jeesus Kristus.” Olmožin šoddâm Immeel Alge, Kristus, addel mii eli mân Immeel rähisvuođâ já áármu vuáđu, mii piso taan elimist avalâšvuotân. Oovdeb suhâpuolvah láá tom vuáđu oolâ jieijâs eellim huksim já nuuvt uáž žup mij-uv porgâđ. Anarâšah lijjii kirho pasâttâsâi alne immeelpalvâlusâst tondiet, ko sist lâi ibárdâs já osko toos, ete eellim vuáđu ij lah tast, maid olmooš lii eellimstis ráhtám, pic tast, maid Pase Immeel lii ráhtám mii várás: addâgâsaddelmist, áármust ja rähisvuođâst Jeesus tiet. Salmâkirje saalmâst nummeer čiččâm láá säänih: “Kirdetteh ääigih, huápust maneh iveh, te suuvah käidih ain vuárustis.” Mii áigálâš eellim tääbbin een nâm alne lii áinookiärdásâš. Eidu tondiet mij uážžup kijtteđ elimist tääl já kijtteđ puoh pyereest, mii mist lii – já lávlup saalmâ sanijguin: “Imelân kunnee, enâ mist ráávhu, ko Jeesus mij-uv ärmittij.“ Pyereh juovlah puoh Anarâš-loostâ lohheid! Tuomo Huusko

Anarâš-lostáin 30 ihheed fáruluvâi

uossâmuš Anarâš almostui kopijistum häämist porgemáánu 11 peeivi 1988, mon puáhtá nabdeđ Anarâšloostâ vuossâmuu ihekerdin. Anarâškielâ seervi vuáđudemčuákkim tollui muáddi ive ovdeláá Hotelli Ivalo auditoriost, moos uásálistii käävci olmožid. Tien vuáđudemčuákkim vuáđuld puáhtá miäruštâllâđ, et čuávuváá ive Anarâš, mii lâi jo kirjeteddilemlájádâsâst teddilum, mut almostui vala Sápmelaš-loostâ lahto sin, lâi ihekerdi nummeer 2. – Porgemáánust 1988 postâdum lostâ teedij 22 rammid já toh vuolgâttuvvojii 50 pittád = 1,10 kg. – Kesimáánust 1990 postâdum lostâ teedij 58 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah (suulân 300) = 17,40 kg. – Čohčâmáánust 1990 postâdum lostâ teedij 59 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 17.40 kg. – Juovlâmáánust 1990 postâdum lostâ teedij 62 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 18,60 kg. – Kesimáánust 1991 postâdum lostâ teedij še 72 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 21,60 kg. – Čohčâmáánust 1991 postâdum lostâ teedij 48 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 14,40 kg. – Juovlâmáánust 1991 postâdum lostâ teedij 86 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 25,80 kg. – Vyesimáánust 1992 postâdum lostâ teedij 116 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 34,80 kg. – Juovlâmáánust 1992 postâdum lostâ teedij 54 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 16,20 kg. – Čohčâmáánust 1992 postâdum lostâ teedij 68 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 20,40 kg. – Vyesimáánust 1993 postâdum lostâ teedij 80 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 24,00 kg. – Porgemáánust 1993 postâdum lostâ teedij 130 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 39,00 kg. – Juovlâmáánust 1993 postâdum lostâ teedij 58 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 17,40 kg. – Vyesimáánust 1994 postâdum lostâ teedij 76 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 23,40 kg. – Porgemáánust 1994 postâdum lostâ teedij 74 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 22,20 kg. – Juovlâmáánust 1994 postâdum lostâ teedij 86 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 25,80 kg. – Vyesimáánust 1995 postâdum lostâ teedij 84 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 25,20 kg. – Porgemáánust 1995 postâdum lostâ teedij 120 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 36,00 kg. – Juovlâmáánust 1995 postâdum lostâ teedij 108 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 32,40 kg. – Postâdum Anarâš kalender 1996 teedij 114 rammid já tom ožžuu puoh seervi jesâneh = 34,20 kg. – Cuáŋuimáánust 1996 postâdum lostâ teedij 76 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 26,60 kg. – Čohčâmáánust 1996 postâdum lostâ teedij 90 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 31,50 kg. – Cuáŋuimáánust 1996 postâdum lostâ teedij 76 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 26,60 kg. – Postâdum Anarâš kalender 1997 teedij 128 rammid já tom ožžuu puoh seervi jesâneh = 38,40 kg. – Njuhčâmáánust 1997 postâdum lostâ teedij 110 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 38,50 kg. – Porgemáánust 1997 postâdum lostâ teedij 122 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 42,70 kg. – Porgemáánust 1997 postâdum lostâ teedij 122 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 42,70 kg. – Postâdum Anarâš kalender 1998 teedij 136 rammid já tom ožžuu puoh seervi jesâneh = 40,80 kg. – Njuhčâmáánust 1998 postâdum lostâ teedij 92 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 32,20 kg. – Kesimáánust 1998 postâdum lostâ teedij 108 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 37,80 kg. – Skammâmáánust 1998 postâdum lostâ teedij 154 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 53,90 kg. – Vyesimáánust 1999 postâdum lostâ teedij 124 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 43,40 kg. – Čohčâmáánust 1999 postâdum lostâ + kalender teedij 112 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 39,40 kg. – Čohčâmáánust 2000 postâdum lostâ teedij 164 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 57,40 kg. – Postâdum Anarâš kalender 2001 teedij 144 rammid já tom ožžuu puoh seervi jesâneh = 43,20 kg. – Kesimáánust 2001 postâdum Nuorâi Anarâš teedij 88 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 30,80 kg. – Roovvâdmáánust 2001 postâdum lostâ teedij 98 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 34,30 kg. – Čohčâmáánust 2002 postâdum lostâ teedij 98 rammid já tom ožžuu puoh anarâšah = 34,30 kg. – Postâdum Anarâš kalender 2002 teedij 132 rammid já tom ožžuu puoh seervi jesâneh = 39,60 kg. Ohtsis 1 201,40 kg. Ive 2002 räi jiem toollâm tärkkilub peivikirje Anarâš-loostâ tábáhtusâin, mut ive 2003 algâttim tom. Talle merkkum pajas puoh postâdempeivimeerijd já vuolgâttum loostâi lovvoid tärkkilávt pajas. Nuuvtpa čuávuvâš lovottâh tuálá 99 prooseentlávt tiäivás, ko vuod tađe ovdeláá vuolgâttum loostâi uásild lovoh láá várugááh já tuođâlâš loho sátáččij leđe joba čuođijd kiiluid stuárráb.

– 11.11.2003 postâdum 380 kalenderid – 05.05.2003 postâdum 375 lostâd – 07.08.2003 postâdum 375 lostâd – 16.10.2004 postâdum 379 kalenderid – 15.06.2004 postâdum 379 lostâd – 20.12.2004 postâdum 380 lostâd – 30.10.2004 postâdum 380 kalenderid – 22.06.2005 postâdum 382 lostâd – 14.09.2005 postâdum 380 kalenderid – 05.12.2005 postâdum 379 lostâd – 16.06.2006 postâdum 378 lostâd – 03.11.2006 postâdum 387 kalenderid – 19.12.2006 postâdum 375 lostâd – 18.09.2006 postâdum 388 lostâd – 05.02.2007 postâdum 379 lostâd – 21.05.2007 postâdum 373 lostâd – 17.08.2007 postâdum 360 lostâd – 09.11.2007 postâdum 287 kalenderid – 18.12.2007 postâdum 361 lostâd – 21.04.2008 postâdum 379 lostâd – 11.07.2008 postâdum 380 lostâd – 30.10.2008 postâdum 287 kalenderid – 08.12.2008 postâdum 383 lostâd – 02.05.2009 postâdum 383 lostâd – 27.10.2009 postâdum 369 lostâd – 25.09.2009 postâdum 310 kalenderid – 18.12.2009 postâdum 375 lostâd – 25.04.2010 postâdum 400 lostâd – 19.07.2010 postâdum 385 lostâd – 25.10.2010 postâdum 310 kalenderid

= 44,84 kg. = 36,00 kg. = 32,25 kg. = 60,64 kg. = 45,48 kg. = 50,16 kg. = 60,04 kg. = 42,02 kg. = 60,80 kg. = 40,18 kg. = 30,24 kg. = 61,92 kg. = 36,75 kg. = 55,10 kg. = 30,32 kg. = 44,02 kg. = 42,48 kg. = 38,46 kg. = 51,27 kg. = 45,48 kg. = 49,40 kg. = 44,20 kg. = 62,82 kg. = 49,03 kg. = 29,20 kg. = 45,88 kg. = 48,75 kg. = 41,60 kg. = 44,66 kg. = 48,36 kg.

– 13.12.2010 postâdum 396 lostâd = 31,68 kg. – 08.05.2011 postâdum 383 lostâd = 66,65 kg. – 26.08.2011 postâdum 404 lostâd = 61,41 kg. – 19.10.2011 postâdum 323 kalenderid = 43,93 kg. – 12.12.2011 postâdum 409 lostâd = 47,45 kg. – 14.05.2012 postâdum 429 lostâd = 54,92 kg. – 15.10.2012 postâdum 316 kalenderid = 46,77 kg. – 07.12.2012 postâdum 420 lostâd = 58,80 kg. – 24.05.2013 postâdum 424 lostâd = 59,36 kg. – 30.07.2013 postâdum 420 lostâd = 58,80 kg. – 26.09.2013 postâdum 333 kalenderid = 45,29 kg. – 11.12.2013 postâdum 420 lostâd = 54,60 kg. – 13.05.2014 postâdum 419 lostâd = 54,47 kg. – 13–15.08.2014 postâdum 409 lostâd = 41,72 kg. – 22.09.2014 postâdum 331 kalenderid = 48,33 kg. – 08.12.2014 postâdum 426 lostâd = 60,50 kg. – 14.04.2015 postâdum 416 lostâd = 46,60 kg. – 14.07.2015 postâdum 418 lostâd = 54,34 kg. – 08.09.2015 postâdum 415 lostâd = 33,20 kg. – 30.11.2015 postâdum 441 lostâd = 42,34 kg. – 03.05.2016 postâdum 431 lostâd = 61,20 kg. – 25.07.2016 postâdum 413 lostâd = 36,34 kg. – 23.09.2016 postâdum 426 lostâd = 34,08 kg. – 23.09.2016 postâdum 335 kalenderid = 38,86 kg. – 30.11.2016 postâdum 442 lostâd = 83,98 kg. – 07.04.2017 postâdum 420 lostâd = 49,56 kg. – 06.07.2017 postâdum 425 lostâd = 62,05 kg. – 14.09.2017 postâdum 420 lostâd = 49,56 kg. – 14.09.2017 postâdum 335 kalenderid = 38,86 kg. Ohtsis 22 599 lostâd já kalenderid = 3 516,75 kg.

Tieh paajaapiäláh lovoh čäittih tom, kalle kiilud lam ferttim kurppođ taan kuulmâlov ive ääigi auton, lijmiistâllâđ čujottâstarraid lostáid tâi kirjeulguid já viešidid taid kuulmâ kilomeetter kiäčán poostân. Taan luvâttâlmist váilu vala taan ive juovlânummeer, mut tot vaarâ sulâstit 30.11.2016 vuolgâttum num meer lovvoid, maid puávtáččij lasettiđ čallui. Taan luvâttâlmist váiluh vala tagareh loostah já kalen dereh, moh láá pááccâm arkkâdâhân. Toh iä lah tärk kilávt iäruttâllum, mut tuše viekkejum já toi ohtsâš tiäddu lii suullân 490 kg. Nuuvtpa puoh loostah já kalendereh, maid lam kurppom kuulmâlov ive ääigi tupán, taheh ohtsis 4 007 kg. Jis kiinii haalijd taid puáris numerijd, te taid puáhtá eelliđ viežžâmin must nuuvtá, peri almoot puorijn aaigijn puáttim ääigis (tyehisiijđost ohtâvuođâtiäđuh), vâi tiäđám sierriđ taid valmâšin loován. Lohhee sáttá imâštâllâđ, mondiet lohomereh mut tuusteleh nuuvt čuuvtij. Tot puátá tast, et sierâ aaigij teddilum loostah láá uáli harvii siämmáá tiäddusiih,

ko teddilmist kevttum pápáreh iä lah siämmáá aso siih, sijđomereh muttuusteleh já pävirmateriaal še muttuustâl. Lasseen vala tot, et jis nummeer lii aset tem, te siämmáá perrui puáhtá vuolgâttiđ maŋgâ loostâ oovtâ ulguu siste já talle tot lii rekinistum oh tân lostân, mut jis tot lii assaa, te enâmustáá kulmâ nummeer puáhtá pieijâđ siämmáá ulguu siisâ, ko koovert enâmustiäddu lii 500 rammid. Tääl kuođâttâm toimâttempargo meddâl já tom šad da juátkiđ Niskas Eljis (Eljas Niskanen). Meid Vuoli Ilmar Anssi (Anssi Mattus) lii lopedâttâm juátkiđ máccumpargo já oskom, et suoi porgâv šiev pargo oovtâst, láváhân suoi vala škovlâskipárâšah-uv luvât tuv aaigijn. Halijdâm váimulávt kijtteđ Anarâš-loostâ lohheid já oovtâstpargokuoimijd, ko leppeđ vaijaam muu já muu čalluid luuhâđ kulmâlov ihheed. Kiäsádâđâm tääl iäláttâhân já tuáivuttâm tijjân šiev luho puáttee vuotân já eelliđ tiervân. Uccpárnáá Vuoli Ilmar

Päikkinommâtotkee hundârušmeh: Aanaar-noomâ syelimâs historjá

anaar päikkinoomâi pirrâ čäällim lii luándulâš algâttiđ Aanaar-noomâst, mut tot lii-uv korrâ pähkin kiäs peri. Veik kielâtotkeeh láá-uv táválávt ut káás ulmuuh, te iä sijgin ain tieđe puoh iägin pyevti ade liđ vises tiäđuid monnii noomâ algâvuolgâst. Ohtâ tag gaar nommâ lii eidu Aanaar, nuorttâsämikielân Aanar, tavesämikielân Anár (Vaarjâg já Ijjäävri orjâlâškuávlu kielâ mield Enár), suomâkielân Inari já ruotâkielân Enare. Ige taggaar päikkinommâtotkee-puiccegin tast tieđe maiden vissásijd. Lamba tuš mun-uv tom váhá hun dâruššâm. Aanaar já ton maaŋgâi noomâi pirrâ láá čáállám jo kuhháá. Ovdâmerkkân Ucjuuvâ já siämmást Aanaar pappâ Jacob Fellman (virgeest 1820–1833) muštâl ton noomâ pirrâ návt: “Noomâ iätá uási Anara, uási Änara, läddliih Inari. Taažâi kooskâst pääihi nommâ lii Indjager, já valaba Innier, já ryešiliih nomâtteh tom Imandroffska kiel dân. Sii kočodeh meid Enare jäävri Imandran, mut lasetteh toos [áálgun] stuorrâ teikâ paajeeb, sierrim diet tom siämmáá nommâsii Imandrast, 90 virstád kuhes jäävrist, mii lii Kandalaks já Kola kooskâst

Ruošâ Säämist. Läddláid lâi ‘Inarin vesi pohjan puolessa’ uápis jo ton ääigist ko sij tivtâstii sii runo-tiivtâid. Toho sij jäägejii stááluid, viehâváldálâšvuođâid já eres pa haid: ‘Tuonne ma sinun manoan / Inarihin ilkiään / Rutjan koskehen rumahan / Kust et kuulu kuuna päänä.’ ” (Fellman 1906: 310. Sämikielân T.V.)

Majemuuh kielâtotkeeh kiäh láá kuorâttâllâm noomâ láá Luobbâl Saammâl Saammâl, Samuli Aikio (2017 ja Paikkala 2007), suu pärni Ánte Aikio (2007), Mikko K. Heikkilä (2014) sehe Pauli Rahkonen (2013). Já tiäđust-uv Uccpárnáá Vuoli Ilmar, Ilmari Mattus čáálá noomâ pirrâ (2014). Puárásub ääigi totkei juávhust láá ovdâmerkkân T. I. Itkonen (1948). Sii čalluin lii ohtâ ohtâsâš jiešvuotâ: epivisesvuotâ. Áinoo äšši, mii oro lemin čielgâs lii tot, et nommâ lii lamaš algâaalgâst jäävri nommâ já eskin maŋeláhháá šoddâm siijdâ já kirkkosiijdâ nommân. Jäävri já siijdâ láá motomin iäruttâm nuuvt, et jäävri láá kočodâm Stuorrâ Anarin, suomâkielân Iso Inari. Samuli Aikio (2017: 20) čáálá lasseen, et oro lemin luándulumos čielgiittâs, et noomâ

Uási puáris káártást, mast uáinoo meiddei Aanaarjävri noomâin Indiager Vand eller Enera Træsk. Káártá lii sárgum Knoff-nommâsâš Taažâ kartograaf ive 1750. Originaal kárttá lii Taažâ aalmug kirjeráájust (kart 4871). Käldee: Taazâ Grensearkivet nr. 97

láá lovnim eres kieláid anarâškielâ pehti ko anarâšah láá Aanaar algâässeeh. Toos čuujoot ain-uv nuortâlâškielâ häämi, mast lii anarâškielâ vuosmuš staavvâl kuhes aa vaastân sekundaarlâš čyeijilis a, veik tot kolgâččij leđe jienâdâhhistorjá mield sevŋis a. Samuli Aikiost (2017: 20) lii meid tiätu, et Aanaar lii vuosmuš tove mainâšum kirjálii käldein ivveest 1517 ruošâkielâst jurgâlum tanskakielâlii äššikirjeest. Origi naal gramota-kietâčaalâ ij lah tááláá tiäđui mield siäi lum. Taan äššikirjeest láá muáddi kopio, já toin nommâ lii čaallum ucánjihhii eresnáál jyehi versiost. Aikio mield nommâ lii čaallum häämist Øvre Niadri, mut J. J. Mikkola (1941: 110) almostittem suomâkiel jurgâlusâst tot lii häämist Öuerste Niedri. Mikkola kuittâg maainâs, et ton ääigi ruošâkielâlijn äššikirjijn tot lii táválávt häämist Niadri teikâ Verhnaja Imandra (ru. верхний ‘paajeeb’). Ton lasseen Mikkola mield kietâčallust lii uáinimist meddâl sikkum häämi Indern, mii sulâstit váhá nuorâb dokumeentij tárukielâ haamijd tegu eres-uv sikkum uási noomah. Ive 1517 kietâčalluu häämist puátá oovdân Fellman mainâšem paajeeb (öuerste ~ øvre), mon ryešiliih kevt

tii. Samuli Aikio lii kuittâg tulkkum nube náál, et saahâ ij lahkin Imandra-noomâi iärutmist, mut tast, et sij láá sierrim kyehti Aanaar siijdâ. Anarist oroh lemin ive 1595 Teusina ráávhu räi nomâlâs kyehti siijdâ: Pááđáár peeli já Paččvei peeli teikâ paajeeb já vyeleeb Aanaar teikâ Ruotâ já Ruošâ Aanaar. Siijdah šoddii ohtân Ana rin talle ko Ruotâ vaaldij vääldis vuálá Aanaar nuorttâ uási. Ihari ja Einar Noomâ ohtâvuođâst láá suogârdâllâm meid ovdâmerk kân tom, et lii-uv Aanaar-noomâst ohtâvuotâ Fellman mainâšem “runo-tiivtâi” teikâ kalevalii tiivtâi, nuuvt ko tááláá ääigist eteh, Iharijn já skandinaavlii ulmuu noo mâin Einar. Samuli Aikio (2017: 20) čielgee, et Inari lii lamaš sääni Ihari paldâlâš häämi (om. Ganander 1789: 19–20). Ihari pelestis lohtâs jämmei enâmáid já tom mainâšeh távjá stuorrâ já kievrâ kuoškâi tegu ovdâ merkkân Kangasala Ihari kuškâdum kuoškâ, ohtâvuo đâst. Ko läddliih láá kuullâm Inari pirrâ, te tot lii siäm mást siähánškuáttám mytolooglii Iharijn já arbim Iharán

Uáinus Aanaarjäävrist tavenuortâs: Aldemustáá uálgispele roobdâst Vehersuálui, mast Jouko Kiviniemi kaavnâi čohčuv 2013 máhđulii sieidi. Tom eelijn arkeolog Eija Ojanlatva já Ilmari Mattus keččâmin siämmáá čoovčâ. Olgoláhháá Pecisuolluuh, moi tyehin lekkâs Skállujorŋâ, čižetpeln Porttâčuálmi, Porttâsuálui, Nástársuálui já Nástárčuálmi. Vehersuolluu viestârkeččin lâi muáddi ive ovdeláá kavnâm arkeolog Eija Ojanlatva puáris kuátisoojijd. Kove: Eljas Niskanen

lohtâseijee negatiivlii mielâkuuvijd. Ulmuu nommâ Einar sulâstit Aanaar ruotâkiel noo mâ Enare. Ton lasseen 1600-lovo dokumeentij mield Anarist láá aassâm almaah, kiäi noomâ láá čáállám Enar, Enarre teikâ Ennar. Toh nubástuveh maŋeláá äšši kirjijn skandinaavlii Einarin. (S. Aikio 2017: 20; Itko nen 1948: 498.) Samuli Aikio (2017: 20) mield oro lemin nuuvt, et lii saahâ kuulmâ sierâ noomâst: päikki nommâ Enare lii šoddâm Aanaar noomâst, ulmuu nom mâ Enar ~ Enarre ~ Ennar lii puáris säminommâ, mon algâvuolgâ ij lah tiäđust, já mii lii maŋa nubástum Eina rin skandinaavlii maali mield. Aikio lii kuittâg mainâ šâm, et ulmuu nommâ lii puáhtám vaikuttiđ toos, et ruotâkiel päikkinommâ lii punjâsâm toho kulij (Paikkala 2007: 99). T. I. Itkonen lii iävtuttâm, et Enare-noomâ tyehin ličij Vaarjâg já Ucjuuvâ taveoosij kuávlukielâ häämi Enár, mon Felmann-uv maainâs häämist Änara. Fellman tuubdâi taggaar häämi 1800-lovo aalgâbeln, mut mon kuhháásun tot lii lamaš aanoost. Enare-nommâ lii kuit tâg lamaš kirjálijn käldein jo 1500-lovo peli_muddoost. Nubbe koččâmuš lii, et maht tot ličij levânâm nuuvt vijđáht anon, jos tot häämi lii lamaš tuš tuon kuávlu ul mui kielâst. Taah ääših pieijih epidiđ T. I. Itkos iävtuttâs. Mielâkiddiivâš hybrid lii pappâ Gabriel Tuderus kevttim häämi Enari 1600-lovo pelimuddoost (Itkonen 1944: 329). Stuorrâ čielgiittâs ucâmin Aanaar-noomâ algâvuolgâst láá jieškote-uvlágán teo riah. Mattus (2014: 1–2) mield Pekka Sammallahti ličij kuásnii muštâlâm, et noomâ tyehin puávtáččij leđe ver bâ anneeđ, mut tast iä lah kostkin čáállám tađe eenâb. Uáli suámálâš lii suomâruátálâš kielâtotkee Lars Huldén (2001: 451) iävtuttâs, et noomâi Enare já Inari algâoosij tyehin liččii suomâruotâkielâ sääni ena já ton suomâkie lâd variant ina ‘ucca nyetti’. Sun ij lah vissâ muštámgin, et Inari já Enare iä kenski lahkin ton pääihi originaal noomah já et Anarist iä lah lamaš meendu ennuv ruotâ kielâliih ulmuuh. Majemuš noomâ pirrâ čáállám Samuli Aikio (2017: 20) mield mist iä lah noomâ merhâšuumeest teikâ algâ vuolgâst vises tiäđuh, já tondiet puáhtá nabdeđ, et tot lii monnii kielâst mon láá sárnum Anarist ovdil sämi kielâid. Siämmáánáál čáálá T. I. Itkonen (1948: 521), kii kuittâg muštoot, et lii meid máhđulâš, et noomâ häämi lii nubástum nuuvt ennuv, et tom iä innig ibbeerd tááláá kielâ vuáđuld teikâ et tast lii aanoost sääni, mii lii lappum. Heikkilä já Rahkonen iävá lah tuuttâm toos, et mist ij lah vises tiätu Aanaar-noomâ algâvuolgâst, mut lává keččâlâm čielgiđ noomâ ucánjihhii eenâb. Toos lasseen lam uážžum Eino Koposiist (2017) persovnlijd kommen

tijd taan ääšist. Heikkilä (2014: 225–229) lii iskâm maaŋgâid teoriaid, mut suu mielâst pyeremus iävtukkâs lii, et Aanaar lohtâs tovláá urallii adjektiivân *enä ‘stye res’, mast láá šoddâm meid ovdâmerkkân táálááh suomâ kielâ säänih enä ‘styeres’, enemmän ‘eenâb’ já eniten ‘enâmus’ sehe ovdâmerkkân jäävri nommâ Enä/järvi. *Enä-sääni suárgáseh láá ovdâmerkkân suomâkiel sää nih eno ‘iänui’ sehe eno ‘stuorrâ juuhâ, jorŋâ, kieŋâlis čääci’, mii lii vissásávt luávnejum orjâlâškielâst: eatnu ‘stuorrâ juuhâ’. Toos lohtâseijee sämikielâ säänih láá meid ennuv, eennâm já enni. Taan jurduu lii ovdil suu puáhtám oovdân ain-uv Arja Ahlqvist (1998: 43). Heikkilä mield eromâš mielâkiddiivâš lii tot, et suomâjá kärjilkielâ päikkinoomâi juávhust láá stuorrâ čaasij noomah, moi miärusuássin láá taan säniperrui kullee säänih. Ton lasseen sun čáálá, et stuorrâ já ucce láá Suo mâ päikkinoomâi puoh táválumos miärusuásih já tondiet tot heiviiččij meid nommâtypologia keččâmkuávlust. Heikkilä mielâst taggaar merhâšume suápá pyereest ohtân referentijn-uv, ko Aanaar lii Tave-enâmij stuárráá mus jävri. Heikkilä uáivild, et noomâ algâuási Aan(V)- (V = miinii vookaal) västidičij etymologlávt tovláá sääni *enä. Tađe pahabeht, Aanaar-nommâ ij lah puáhtám šoddâđ ton säänist jienâdâhhistorjá njuolgâdusâi mield, ko vokaleh láá ereslágáneh ko kolgâččii. Mut sun iävtutuv, et noomâ algâuási ij lah ärbejum njuolgist puáris vuáđukielâst, mut luávnejum tovláá arâuárjiurallii vuáđu kielâst. Suu mield ovdâmerkkân mordvakielâst *enä lii nubástum háámán ińe ~ ińä, mii lii jo uáli alda. Eino Koponen (persovnlâš šleđgâpostâ) kuittâg muštoot, et mist láá eres-uv säänih, moin vuosmuš staavvâl vookaal mulsâšuvá ennuv já epinjuolgâduslávt, ovdâmerkkân sääni eeči (< *ea), mii lii tavekielâs áhčči (< *ā) já nuortâlâškielâs eʹčč ~ eeʹčč (< *i) já kieldâsämikielâst аджъ /aǯǯ/ (< * e̬), moi vaastân lii suomâkielâ isä. Kopos mield *Enä/järvi ‘Stuorrâ/jävri’ teoria lii kuittâg kannattittee. Sun iävtut kyehti molsâiävtu. Vuosmuu mield *enä-maddust lii puáhtám šoddâđ suomâ-säämi vuáđukielâst jieškote-uvlágán varianteh, main oovtâst lii šoddâm tááláá e(e)-álguliih säänih já oovtâst *i > *ḙ proosees pehti a(a)-álguliih säänih. Taat teoria muštoot Heikkilä teoria. Nube, já suu mielâst eenâb oskottettee, molsâiävtu mield *Enä/järvi-noomâ láá lovnim (ovdâ) uárjimerâsyemmilii vuáđukielâst eskin (maŋe)vuáđu sämikielân häämist *Ǣn/ǡ/rve̬ já ain-uv mottoom kuáv lui kielâst tast lii šoddâm algâvookaal varierem tet *E̬nǡr(e̬), mast láá šoddâm táálááh noomah. Kuohtuuh Heikkilä ja Koponen iävtuttává, et suomâkielâ noomâ Inari liččii lovnim (maŋe)vuáđusämikielâ hää mist kuásnii ryevdiääigist. Suomâkielâ vuosmuš staav vâl i oro lemin lovnânoomâin távjá meiddei sämikielâ a

Aanaar markkân Kove: Eljas Niskanen vaastân, veik tot ij čuávugin jienâdâhhistorjá njuolgâ dusâid, tegu ovdâmerkkân kaareeh > kirakka paarâst (om. A. Aikio 2007: 167). Kopos mield ruotâkielâ Enare liččii máhđulávt lovnim jo puárásub variantist *Ǣn/ǡ/ rve̬, mut maajeeb *E̬nǡr(e̬) oroččij heiviimin pyerebeht suomâkielâ noomâ kälden. Surgástum jäävrih já väärih? Rahkonen (Virittäjä 1/2013: 26–27) pelestis lii huámmá šâm Nuorttâ-Kärjil já Uárji-Ruošâ suomâ-ugrâlij päikki noomâid tutkâmijnis, et tobbeen láá tagareh jaavrij noo mah, main lii jävri-sääni saajeest -(V)r(V)-formant. For mantin kočodeh päikkinoomâ kiäččusijd teikâ eres ráh tusoosijd, moi funktio já/teikâ merhâšume ij lah tiäđust. Toh láá táváliih luávnejum- já substraatnoomâin. Suu mielân lii pajanâm, et meiddei Aanaar-noomâ loppâaar puávtáččij merhâšiđ jäävri já leđe ärbejum monnii puáris uárjiurallii kielâst, mon liččii sárnum Säämist ovdil sämikielâ já mottoom paje siämmáá ääigi-uv vâi lovnim lii lam máhđulâš. -(V)r(V)-formant já jäävri-sääni máhđulii ohtâvuođâ lává puáhtám oovdân jo ovdil aainâs-uv Viljo Nissilä (1962: 94) ja Arja Ahlquist (1998: 43). Suái adelává meid ennuv ovdâmeerhâid uárjimerâsyemmilii kielâin,

tegu suomâ-, kärjil- já vepsäkielâst, sehe suomâ-ugrâlii substraatnoomâin Uárji-Ruošâst. Ton lasseen taggaar almoon lii dokumentistum meiddei uárji-sämikielâin. Ruátálâš sämikielâi totkee Gustav Hasselbrink (1964: 143–145; 1973: 5–7) koččood taggaar almoon noomâin “jaevrie- eller vaerie-kontrakta” (jävri- teikâ vääri-uáná nem). Tot lii táválâš almoon eromâšávt maadâsämi kielâst, mut tagareh noomah kávnojeh eres-uv uárjisämi kielâin ain-uv juulevsämikielâ räi. Tast kyevtuásásii päikkinoomâ vuáđu-uásist ovdâmerkkân sääni jävri uán nán -(h)aure-lágán haamij pehti -(V)re-loopân. Ovdâ merkkân maadâsämikielâ noomâst Baelhtie/jaevrie ‘Pal dâ/jävri’ šadda nommâ Baelht/e/re já noomâst Giergie/ vaerie ‘Keđgi/vääri’ puátá Gierg/e/re sehe umesämikielâ noomâst Máđier/várrie ‘Mäđir/vääri’ šadda nommâ Máđ/ie/re já juulevsämikielâ noomâst Jäggie/jávrrie ‘Jeggi/jävri’ nommâ Jägg/ávrre. Taan almoon pirrâ lává čáállám meiddei K. B. Wiklund (1913: 12–13) já Håkan Rydving (1986: 81). Lam motomin jurdâččâm, et ličij-uv taat almoon lamaš ovdil meiddei nuorttiipele Säämist. Tot puávtáččij išediđ čielgiđ mottoomverd ovdâmerkkân taggaar jaavrij noo mâid tegu Pááđáár já Aanaar sehe vaarij tegu Vääččir já Ryettir < orjâlâšk. Ruohtir (Ucjuuvâst), moin lii -Vr-

loppâ. Meiddei Samuli Aikio (2017: 154) lii čáállám, et -ir-loppâsiih noomah láá távjá vaarij noomah já iävtuttâm, et toi tyehin ličij sääni vääri. Taggaar noomâi maadâ merhâšume já tuávváš lii távjá epičielgâs. Ko sehe jävri ete vääri láá puáris ohtâsiih uralliih säänih, te siämmálágán čielgiittâs ko mon Heikkilä já Rahkonen lává adelâm jäävri pirrâ, puávtáččij heiviđ kuohtuid saanijd. Lii kuittâg vaigâd tiettiđ, et lii-uv taggaar vyehi lamaš aanoost ubâ uárjiurâllii sárnumkuávlust, meiddei sämikielâst, vâi lii-uv uárjisämikielâi jävri- ja vääriuánánem jiečânâs, sierâ almoon. Historjálii käldei päikkinoomâi tutkâm Vala lii ohtâ äšši, mii lii kal muu väividâm uáli ennuv. Nomâlâs tot, et ovdâmerkkân Rahkonen oro luhâmin puáris kirjálij käldei noomâid uáli tárkká ige ollágin juurdâš, et taid lii čáállám pajas olmooš kote ij vissá sávtgin máttám sämikielâ ige lam hárjánâm čäälliđ tom,

ko kielâst ij lam vala ortografiagin. Taggaar tiileest lii kal uáli táválâš, et häämih láá váhá toho kulij. Ton lasseen, veik ton áigásiih čälleeh lijjii-uv jieijâs ääigist čuovviittum almaah, te sij meid halijdij uáiniđ noomâin monniilágán merhâšume teikâ nuuvt ko taan ääigist eteh: rahtii aalmugetymologiaid. Muu mielâst oroččij uáli luándulâš, et ko tárukiel sárnoo kulá teikâ lohá noomâ Inari/järvi, mon suomâ kielâg čälleeh kevttii, sun tulkkuuččij, et lii saahâ ‘Sis keeb/jäävrist’ teikâ tárukielân **Indre/jaur (ta. indre ~ ru. inner ‘siskeeb’). Tulkkum ličij lam ‘jävri sisenâmist’, tegu Taažâst lii Indre Finnmark ‘Finnmark siseennâm’. Puáris käldeid tot ličij talle šoddâm Inder/iaur já Jnd/ jager. Sääni jävri láá puáhtám tubdâđ, ko lii nuuvt táválâš sääni. Heikkilä (2014: 228–229) puáhtá kal čiel giđ variantij iäruid meid skandinaavlii kielâhistorjá vuá đuld, mut ko jiem lah ton äššitobdee, te jiem äälgi ton pirrâ vijsástâllâđ. Kenski taah teoriah heivejeh oohtânuv.

Käldeeh: Ahlqvist, Arja 1998: Merjalaiset – suurten järvien kansaa. Virittäjä 102 (1/1998) s. 24–55. Aikio, Ante 2007: The study of Saami substrate toponyms in Finland. – Ritva Liisa Pitkänen – Janne Saarikivi (eds.), Borrowing of Place Names in the Uralian Languages. Onomastica Uralica 4 s. 159–197. Onomastica Uralistica -tutkimusohjelma, Helsinki. Aikio, Samuli 2017: Davvisámi báikenamat. ČálliidLágádus, Kárášjohka. Fellman, Jacob 1906: Anteckningar under min vistelse i Lappmarken. 3. Lappmarkerna. Land och Folk företrädesvis de finska. Finska litteratursällkapet, Helsingfors. Ganander, Christfrid 1789: Mythologia Fennica. Åbo. Hasselbrink, Gustav 1964: Volgsjö, a lake- and place-name in Swedish Lapland. – Arne Furumark – Sture Lagercrantz – Asbjørn Nesheim – Geo Widengren (ed.), Lapponica. Essays Presented to Israel Ruong 26. 5. 1963. Studia Ethnographica Upsaliensia 21 s. 133–158. Uppsala universitet. Hasselbrink, Gustav 1973: Lapska ortnamn i Jämtland och Kopparbergs län. Opublicerad manuskript med inledning och provisorisk källförteckning. Acc. nr. 4630. Institutet för språk och folkminnen, Uppsala. Heikkilä, Mikko K. 2014: Bidrag till Fennoskandiens språkliga Förhistoriai tid och rum. Helsingfors. <helda. helsinki.fi/bitstream/handle/10138/135714/bidragti.pdf?sequence=1> Huldén, Lars 2001: Finlandssvenska bebyggelsenamn. Namn på landskap, kommuner, byar i Finland av svenskt ursprung eller med särskild svensk form. Skrifter utgivna av Svenska litteratursällskapet i Finland 635. Helsingfors. Itkonen, T. I. 1944: Tuderuksen karhunruno “Medzän dyris woitettu”. Virittäjä 48 (1944) s. 329–332. Itkonen, T. I. 1948: Suomen lappalaiset II. WSOY, Helsinki. Mattus, Ilmari 2014: Anarâš päikkinoomah. Anarâškielâ servi, Aanaar. Mikkola, J. J. 1941: Kolttakylän arkisto. WSOY, Helsinki. Nissilä, Viljo 1962: Suomalaista nimistöntutkimusta. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 272. Helsinki. Paikkala, Sirkka (toim.) 2007: Suomalainen paikannimikirja. Karttakeskus & Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, Helsinki. Rahkonen, Pauli 2013: South-Eastern Contact Area of Finnic Languages in the Light of Onomastics. Helsinki. <helda.helsinki.fi/bitstream/handle/10138/38908/southeas.pdf?sequence=1> Rydving, Håkan 1986: Samiska sjönamn på -hau’rē. Fenno-ugrica suecana Nr 8 s. 81–100. Finsk-ugriska institutionen, Uppsala universitet. Wiklund, K. B. 1913(–1914): Några jämtlandska och norska sjönamn av lapskt ursprung. Namn och bygd 1913 s. 11–17. Anders Grape, Oskar Lundberg, Jöran Sahlgren, Uppsala. Taarna Valtonen

Hovdâ čiähusist

elevisiost lii jo mottoom ääigi puáttám syemmi lâš versio ohjelmist “Pomo piilossa”. Tuon ohjel mist ain mottoom stuorrâ irâttâs hovdâ puátá maka uđđâ pargen jieijâs irâttâsân eres pargei juávkun nuuvt, ete sun lii kárvudâttâm váhá omâsávt já tá návt tohâluddâm eres olmožin. Suu “maskim” lii tag gaar, et kihheen pargein ij huámmáš, et kii sun tuo đâi lii. Sun parga talle eres pargeiguin taid táválijd pargoid, moh ton irâttâsâst láá, já uáppá huámášiđ tom, magareh háástuh kuleh pargei elimân táválii pargopeeivist. Sun uáppá uáiniđ aašijd, maid ij lah ovdil uáinám jieijâs “elefanttähtitoornâst”. Ko sun parga lusis pargoid eres pargeiguin, sun uáppá addiđ tom, mon korrâsávt ulmuuh pargeh já sun uáppá anneeđ áárvust täid viššâlis pargeidis. Ohjelm loo pâst hovdâ ain paalhâš jieijâs šiev pargeid sii táárbui mield. Kuldâldijnân juovlâlavluid huámášâm, ete meid maaŋgâ lavlust láá maaŋgâlágáneh hoovdah čiähu sist. Juovlâlavluuh jyehih ain uáivilijd. Motomeh lijkkojeh pittáid, moh čyejih uáivist pirrâ ive, mut jieš lijkkuum puoh enâmustáá oskoláid lavluid, tego Zacharias Topelius tiivtâ vuáđuld rahtum “Varpunen jouluaamuna”. Tuon lavluu maainâs lii vissásávt maŋ gâsân uápis já tot kale ain čuácá munjin. Tyeggáár lavluu peht mun huámášâm, ete ton las seen, et juovláid kuleh tehálâš uássin ilo, ohtsâš äigi

já lieggâ tobdoh, moh čokkâneh oovtâst juovlâpeevdi piällás, te siämmáá ääigi toos kuleh mahtnii siäm máá tehálâš uássin meid nubelágáneh tobdoh, tego soro, ohtuuvuotâ já uásittemesvuotâ, maid juovlah taheh uáinimnáál. Tuon lavlust feeree luhottes uccâ varbusâš, mii spejâlist vissásávt tihtâčällee jieijâs soro, ko sun monâttij jieijâs oovtâ ihásii alge čuávuváá peeivi tiiv tâ čälimist. Jo vuossâmuš verstâ mááláá kove korrâ enâduvâst já tietimettumvuođâ tast mii lii puátimin. Lii korrâsumos tälvi, keesi purrâmâšah láá purrum, jävri lii jiäŋŋum. Šadda koččâmuš tast, ete lii-uv täst innig mihheen tuáivuid. Tyest lii ennuv maid jurdâč čiđ tääl skammâääigi. Paifakkist kuittâg uccâ, viehâ vyeligâžžân orroo nieidâ tuve portháin keigee kieđâs já ávžoo varbusáá puáttiđ movtáin já väldiđ iše vuástá. Paifakkist taat aalgâst váhá murâšlâš laavlâ muštâl áármust. Áármust, mii čyevvee puoh sevŋâd vuođâ lavlust meddâl. Áármust, mon tuot uccâ ol mooš čuujoot uccâ uásittemes varbusâžân. Já vala stuárráb áármust, mon tuot uccâ nieidâš paifakkist uážžu. Uáináh čiälgá-uv, ete varbusâš lâi-uv tiätu lágán Hovdâ čiähusist. Lavlust iättoo: Jiem lah nieidâm, ollágin, loddááš taan enâmist, mun lam uccâ viiljâžâd, poottim luu sâd almeest. Siemmân mon adelih, kiävhán tun tom keigejih, viiljâžâd tääl uážui tom, eŋgâlij enâmist.

Kove: Eljas Niskanen

Almalâš hovdâ jieš iätá: ‘Puáttiđ teehin, tij Iäččám sivnedumeh! Uážžuvetteđ tääl arbiđ väldikode, mii lii lamaš valmâšin tii várás maailm sivnedem rääjist. Must lâi nelgi, já tij adelijd munjin purrâmâš. Must lâi koško, já tij adelijd munjin juhâmâš. Mun lijjim päihittem, já tij vaaldijd muu luusâd. Mun lijjim piät táá, já tij pivtâstijd muu. Mun lijjim pyeccee, já tij eelijd muu keččâmin. Mun lijjim faŋgâlist, já tij poo đij muu kuuvl.’ Talle vanhurskáh västideh sunjin: ‘Hiärrá, kuás mij ooinijm tuu niälgumin já adelijm tunjin purrâmâš, teikâ kuškâluumin já adelijm tun jin juhâmâš? Kuás mij ooinijm tuu päihitteemmin já vaaldijm tuu mii kuuvl, teikâ piättáá já pivtâstijm tuu? Kuás mij ooinijm tuu pyeccen teikâ faŋgâlist já eelijm tuu kuvlân? Kunâgâs västid sijjân: ‘Tuođâi: puoh, maid tij leppeđ porgâm oohtân täin muu hiä jumuin viiljâin, tom lii leppeđ porgâm munjin.’ Eidu täst lii saahâ taan lavlust-uv. Käibidhánnáá

rähisvuođâst já tast, ete ulmuuh taheh käibidhánnáá tavoid nubbijd, hiäjumuid viljáid talle-uv, ko iä lah tietimin, ete finniiččii tast palhâšume, ko iä tiättám ete kiinii tárkkoo, já eromâšávt talle, ko iä tiättám, ete Hovdâ lii pääihi alne já ete taheh täid tavoid jiešalnees eidu sunjin. Hovdâ kuittâg lii lamaš pääihi alne ubâ paje. Aldamužžân tohâluddâm, hiäjumuu viiljâ luukân kárvudâttâm já sust iä lah pááccám ucemuuhkin vááimu käibidhánnáá tavoh uáinihán náá. Taat Hovdâ ij lah taggaar hovdâ, kote páácá ele fanttähtitoornân. Taat hovdâ šoodâi juovlâi ääigi ol možin mii kooskân. Sun lii kievhi, pyeccee já päihit tem. Sun lii tuot uásittemes varbusâš já siämmáá ääigi suu ármu suonjârd uccâ nieidii čoolmijn tuve porthái alne Sun lii juovlâi stuárráámus skeŋkkâ. Tuon skeeŋkâ peht taan ive sevŋâdumos äigi ij lek ken sevŋâd, peic áármu čuovvim. Rávhálâš já sivne dum juovlâi äigi puohháid! Sämipappâ Mari Valjakka Jurgâlâm: Eljas Niskanen

Mučis kesipeivi Ijjäävri kiedist Aikio-huolhiguin Koveh: Jarkko Säkkinen

jjäävri Aikioh teivii syeinimáánu loopâst nubijdis. Teivâdem ij lamaš mihheen virgálijd suhâčuákki mijd, peic ilolâš teivâdem madârvanhimij kiedist, kost maaŋgâin láá tááláá ääigi (kesi)tuveh. Káájá Juhánâs já Vile Máárjá oovce párnáást viiđâs pessii puáttiđ: puárásumoseh Sáárá (š. 1935), Heikkâ (š. 1938), Ailâ (š. 1942) já Iŋgá (š. 1944) lijjii puáttám já nuorâmus viljâ Vilho (š. 1953). Oobijn Ánná, jyeme hááh Ella já Avni já viljâ Veikko iä peessâm taan tove. Veikko taaiđij leđe masa ubâ keesi áinoo oholoopâ meddâl Ijjäävrist, ko sun uásálistij pääččimkiišton Maadâ-Suomâst. Návt stuorrâ juávkun ij táátugin kavnuđ äigi, mii sovâččij puohháid. Mij viljâ- já uárbimpeleh lep ohtsis 23, kiäin 22 láá vala elimin. Nuorâmus viljâpeeli lii 28 ihheed puáris já puárásumos 53. Syeinimáánu loopâst mij lâim Ijjäävri kiedist ohtnubáloves: nisoneh lijjii kuuđâs já almaah viiđâs. Aailâ, Iŋgá já Vilho perruin lijjii puoh párnááh puáttám. Suotâs lâi, ete Eeroviljâpeeli, kote lii čokkám pyerástoovlist päärti táá

hust paijeel 20 ihheed, peesâi elâččiđ Ijjäävrist, ko ij lah távjá tobbeen iällám päärti maŋa. Heeihâ per rustgâs lijjii nelji suhâpuolvâ čuákist: Heikkâ jieš kál guinis, sunnuu alge Antti já suu nieidâ Niina párnái diskuin Elle-Márjáin já Sááráin. Uárbim- já viljâpeelij párnááh lijjii čuákist ohtsis oovces já ton lasseen vala Niina nieidah čuávuváá suhâpuolvâst. Uárbim- já viljâpeelijd láá šoddâm párnááh ohtsis jo paijeel 50 já láába sist-uv jo motomijn párnááh – tego Niinast. Keevâi pyereest já lâi šiev šoŋŋâ ubâ peeivi, veikâ lâi-uv lopedâm äijihšooŋâ. Meid čuoškah, moh lijjii kivsedâm ijjávrálijd ubâ oho (máánu) já vissâ paldam uási suuvâst pääcciđ pááikán teikâ joba vyelgiđ tego tovle poccuuh merâriidon Taažân patârâsân, tiptii mii leđe ráávhust masa ubâ peeivi. Návt stuorrâ juávkku ij liččii kal pyereest šiettâm siisâ kiännán tupán juuhâđ peivikaahvijd. Kiedist mij ohtsis 42 olmožid vietijm suotâs kesipeeivi. Kiedi puárásumos lâi Sáárá käälis Jovnâ (Paadar), kote lii 89 ihheed puáris já nuorâmus muu Vilda-nieidâ, kote teevdij porgemáánust oovtâ ive.

Sáárá Paadar (Aikio), Ailâ Seurujärvi (Aikio), Inga Erkkilä (Aikio), Heikkâ Aikio, Vilho Aikio já Jovnâ Paadar (Sáárá käälis).

Ubâ juávkku

Viljâ- já uárbimpeleh tyehin Anne Aikio, Tanja Talala (Seurujärvi), Sanna Aikio, Henna Aikio, Teijo Paadar, Juha Aikio, Janne Aikio, Antti Aikio, oovđâst Eija Erkkilä, Sonja Valle (Seurujärvi), Eero Erkkilä

Vip-telta aherääji 70 ihheed?

Uccâuárbim- já viljapeleh iä táátu pissoođ siämmáá saajeest já ohtâ uáđá-uv. Elle-Márjá Siltala, Arttu Aikio, Lumi Valle, Jenni Talala, Sanni Talala, Inka Aikio, Oula Aikio, Vilda Aikio (uáđá ennis reepust), Niina Siltala, Sáárá Siltala (vázzá). Tyehin Tuomo Talala, Pyry Valle ja Niila Valo. Ohjelm lâi ton verd, ete párnááh já iäráseh, kiäin lâi spellâmmielâ, lijjii puáhtám tevdiđ bingopápárijd ovdil teivâdem já ervidiđ om. kalle čuovjis auto, pen nuu, almaa, nissoon já párnáá Ijjäävrist láá lávurduv, arva-uv kyevti já neelji kooskâst, kiän perrust láá puáttám enâmustáá ulmuuh jna. Motomeh lijjii-uv ervidâm kulmâ ääši rááiđust olmânáál. Ijjávrálijn lâi meiddei tikkákišto já olâttâsohjelm numerin Iŋgá-siäsá peerâ juovij palhâšuumijd čuávu vâš kategoriain: ive ijjávrálâš, ive moottorkiälkkávyei jee, ive tupejávrálâš (ijjávrálii puáris tälvipäikki lii la maš 12 km keččin Tupejäävrist, kost motomijn huol hijn láá tääl tuveh) já ive kuálásteijee. Ive ijjávrálâš, Veiko kálgu Tuula ij máttám ettâđ, kalle peivid sun lii lamaš Ijjäävrist ive ääigi, mut eenâb kuittâg tob been ko markkânist. Ive moottorkiälkkávyeijee-kate goria vyeittee ij peessâm hirmâd korrâ liävttoin viež žâđ palhâšummees, ko lâi kiđđâtäälvi karttâm kiälk kápáártán já jyelgi rašoi ain. Ive kuálásteijee, iäljáris uággoo Ella ij lamaš viežžâmin jieijâs palhâšume, mut Tupejäävrist távjá jottee Teijo (Paadar) lâi. Lop pâeehid šiev ohjelm ornášui masa jiešmeidlist ko vil jâm Janne lâi uástám mopo, mii lâi maŋgân pittán. Tot lâi tego almai stuorrâ pittáspellâ – já tiäđust-uv

nuuvt ete loves adelii ravvuid já ohtâ poorgâi. Munjin aainâs-uv šoodâi lieggâ tobdo vááimun ko keejâim peeivi ääigi kiedi eellim. Tot lâi masa tego muu pärnivuođâst ko ulmuuh vala läävejii jotteeđ ke siääigi Ijjäävrist távjá já ennuv, iäge lamaš vala nuuvt ennuv kesituveh peic Ijjäävri puáris táálu lâi ubâ suu vâ teivâdemsaje. Olmâ puárisáigásâš kesipeeivi oh jelm ličij lamaš koldem, mut taan tovváá peivi moo nâi huápust koldehánnáá-uv. Tuáivui mield čuávuvâš teivâdem lii forgâ oppeet já peessâp koldeđ. Anarâškielâ-uv kullui peeivi ääigi, veikâ mii-uv suuvâst tot lii lamaš kuhháá masa lappum. Iäláskit tem uáinoo kuittâg muččâdávt tienuuvt, ete puárá seh-uv láá oppeet váldám kielâ eenâb kiävtun párnái párnái tááhust. Niina sáámást párnáidiskuin tego mun-uv jieččân nieidáin. Aailâ ákkuveh Lumi já Pyry lává kielâpiervâlpárnááh. Sanna-uábbámgis lii kielâ piervâlsiäsá Anarist. Syeinimáánu loopâst váhá váái juv oovtâ ihásâš Vilda-nieidâžâm hárjuttâlâi-uv suhâ teivâdem maŋa Ijjäävrist vuossâmuu tove ettâđ “enni”. Jiem liččii kal puáhtám leđe tuđâvub suhâtei vâdmân. Henna Aikio

Kielâpiervâltoimâ teevdij 20 ihheed

narâškielâ seervi kielâpiervâlijn lijjii 5.10.2017 ávus uuvsah puohháid, kiäh halijdii puáttiđ kol liistâllâđ, puurrâđ tievâdâskááhu já káhvástâllâđ. Piervâlijn lâi-uv šiev suijâ váhá juhlođ, ko vuossâmuš kielâpiervâl vuáđudui 20 ihheed tassaaš. Roovvâdmáánu aalgâst lâi ulmuin šiev máhđulâšvuo tâ eelliđ kolliistâlmin Anarâškielâ seervi kielâpier vâlijn Anarist já Avelist. Piervâleh juhluu tom, ko seervi ornim anarâškielâlâš kielâpiervâltoimâ teevdij 20 ihheed. Kollimäigi lâi tijme 14-17, te stuárráámus uási párnáin-uv lijjii kocemin, ige juhlom hettim sii peivinaharijd. Jyehi piervâlist fallui kähvi já tievâdâskákku. Kák ku kale lâi uáli njäälgis, mut toimâtteijee tiervâsvuo đâ tááhust ij lamaš kenski meendu jiärmálâš puurrâđ tom jyehi áinoo piervâlist. Anarist ucebij párnái kielâpiervâlist (Piervâl) parga ovdâmerkkân Ritva Kangasniemi, kote lii lamaš táá lust aaibâs aalgâ rääjist. Ovdil ko sust šoodâi Anarâš kielâ seervi pargee, te sun poorgâ Aanaar servikod deest. – Tot algâhân lâi váhá jiäráskittee. Mun jiem masa tuostâm uuccâđ taam pargosaje, mut mun lijjim jot táám masa puoh taid Morottaja Maati anarâškielâ kuursâid moh lijjii talle já sun avžuuttij, ete tiäđust-

uv koolgâm uuccâđ. Talle mun uuccim kuittâg já peessim. Mun valdim servikoddeest ain virgeluámu maŋgâ ive maŋaluvâi, ko ijhân taat jotkâ lamaš mah ten vises talle aalgâst, Kangasniemi muštâl. Piervâltoimâ ij álgám ton táálust, kost tot tuáimá. – Tot aalgij talle tuon luodâ nube peln. Tot lâi ton Lietoff Kauko táálust. Servi lâi laiguuttâm tom talle. Eidu keččim oovtâ vihkoost, te tot lâi talle čohčâ máánu vuossmuš peivi ko toimâ aalgij tobbeen. Jieš mun algâttim porgemáánu aalgâst. Vuosmuuh piervâlpárnááh kávnojii lostâalmot tâs peht Kangasniemi muštâl, ete ko piervâltoimâ aalgij, te mahtnii koolgâi tiädust-uv tutkâđ tom-uv, ete láá-uv vanhimeh kiddiistum almottiđ jieijâs párnáid sämi kielâlii tiipšon. Tom ij vaarâ kihheen ervidâm, ete mon moovta ulmuuh lijjii ton jurdust. – Servi piejâi talle almottâs páihálii loostân. Ohtsis pottii 18 ucâmuššâd! Mij ferttijm talle valjiđ tain 8 párnážid, ko oovtâ tipšost uážžuh leđe laavâ mield nelji párnáá. Motomin täst 20 ive ääigi láá lamaš ta gareh-uv iveh, ete Piervâl ij lah lamaš aaibâs tievâ, peic láá lamaš suullân 5-6 olesáigásii párnáá já sii las seen vala muáddi uásiáigásii, kiäh láá tuše uási ton

Jyehi piervâlist fallui njaalgâ kákku. Kove: Eljas Niskanen

peeivist tääbbin. Täälhân kuittâg lii oppeet taggaar tile, ete párnááh láá rááiđust vyerdimin, ete pesâččii teehi.

Oovdiš kielâpiervâlpáárnáš tipšo tááláid Riikka Morottaja lâi jieš kielâpiervâlpáárnáš 1990lovo loopâst. Äigi lii hurgám, já tääl sun lii jieš tip šom piervâlpárnáid jo muáddi ive. – Piervâl kale lâi hirmâd šiev tipšosaje. Mun muštám talle ovdil kielâpiervâl, ete lâim obbijn já viljáin vis

Puáris kooveest kávná uápis muáđuid. Kove: Eljas Niskanen Kyehtlov ivveest piervâlpargoost láá šoddâm mot toom verd meid nubástusah, mut iänááš pargovuo vijn já byrokratiast. – Párnááhhân kale láá ain lamaš suullân siämmáá lágáneh já taheh siämmáálágánij aašijd ko ovdil-uv, mut pááppárpargoh láá kale lasanâm ennuv. Puoh vuáváámeh já ton tagareh kalgeh leđe tärhibeh ko ovdil. Mijhân ferttip nuávdittiđ puoh taid laavâid já asâttâsâid moh láá, tego peivitipšolaahâ já nuuvt ain. Porgemáánu aalgâsthân lii puáttám meid uđđâ arâ šoddâdemvuávám págulâžžân. Ovdil tot-uv lâi tag gaar avžuuttâs. Toos kulá ovdâmerkkân tot, ete kalga dokumentistiđ aašijd ennuv eenâb ko ovdil. Kolgâp ovdâmerkkân čäälliđ pajas mottoom verd jieškoteuv päärnist aašijd. Ep kuittâg aaibâs jyehi peeivi. Ton lasseen kalga smiettâđ aašijd eenâb pedagoglávt já väldiđ vuotân meid párnái uáivilijd, Kangasniemi muštâl.

Riikka Morottaja lii jieš oppâm sämikielâ kielâpiervâlist. Kove: Laura Morottaja.

Avveel kielâpiervâl Kuáti lii finnim táálu siäinán uđđâ koolbâ. Kove: Eljas Niskanen

tig viehâ maaŋgâ saajeest suomâkielâlii tipšoost. Tal le ko peesâim piervâlân, ete tot oroi nuuvt suotâs já torvolâš tipšosaijeen. Talle tieđij, ete tääbbin uážžu ain orroođ já tiäđust-uv kielâ lâi tergâd. Tääbbin lijjii meid hitruus tipšooh. Tasthân tot lii meiddei kiddâ, Morottaja muštâl. Morottaja lijkkoo jieijâs paargon kielâpiervâlist. Taat lii tot syergi, mast sun haalijd porgâđ.

– Lii kale hitruu leđe pargoost tääbbin. Tääbbin láá šiev pargoskipáreh. Nube tááhust tot lii váhá suá málâš ko talle párnážinhân Ritva lii muu tipšom tääbbin, já tääl muoi láán-uv pargoskipáreh. Viehâ ennuv muoi muštâččeen taid tovláid aaigijd já tom, maht taat syergi lii muttum tain algâaaigijn. Sun lii nuuvt kuhháá lamaš tääbbin, te sust kale finnee šiev ravvuid puoh aašijn.

Kerttu Paltto já Jouni Siltala tutkâmin Kuáđi puáris čuovâkuuvijd. Kove: Eljas Niskanen

Ubâ juhlepeeivi párnááh iä karttâm viettiđ siste. Kove: Eljas Niskanen

Jukka Kangasniemi perruinis. Kove: Eljas Niskanen

Täid nukkeid Piervâlân lii tuoijum Minna Lampinen Kove: Eljas Niskanen Tego maaŋgah iäráseh-uv kielâpiervâlij pargein, meid Morottaja lii párnáikärdimáttáátteijeeškovliitt âsâst taan já puáttee ive. Uápuin lii lamaš sunjin ävkki pargoelimist. – Kale mun lam tobbeen finnim hirmâd ennuv uđđâ tiäđuid já tagarijd pedagoglâš ravvuid finnim. Tot lii kale hirmâd tergâdis škovliittâs puohháid, kiäh par geh párnáiguin. Uápui siskáldâsâsthân tiäđust-uv tot

olesvuotâ lii tehálâš, mut láá meid tagareh ääših maid kalga jieš hoksáđ, ete taat já tuot äšši lii tehálâš eidu tääbbin muu pargoost. Škovliittâs addel šiev vuáđu pargoelimân, mut Morot tajast lii lamaš mohtâ suárgán jo ovdil škoovlâ älgim. Sunjin eidu taan pargoost tehálumos lii kielâ, já tot ete sun haalijd porgâđ nomâlâssân párnáiguin.

Piervâlij puátteevuođâ ennustem lii vaigâd Anarâškielâ seervi saavâjođetteijee Marja-Liisa Olt huis lii hárjánâm smiettâđ aašijd maŋgâ ive ovdâs kulij. Sungin ij kuittâg määti västidiđ toos, ete kale piervâlist juhlop oppeet 20 ive keččin. – Toos ko tiäđáččij vástádâs te ličij viijses. Veik ruttâ ličij-uv, tot liijká váátá pase kuulmâohtâvuođâ: par geid, párnáid já toimâsoojijd. Mun motomin laaviim nievdâđ love kielâpiervâlist kale. Jis toho motomin pesâččij te ličij pyeri. Mut puátá-uv piervâltooimân staatâ budjetân kuássin nuuvt ennuv ruttâgin, sun hundâruš. Piervâlij ruttâdem oro lemin avalâš nuáđi. Ruttâdem ferttee uuccâđ jyehi ive sierâ. – Ain tállân kesiluámui maŋa Anarâškielâ servi já Aanaar kieldâ rähtiv čuávuváá ive budjetvuáđu. Taat vuolgâttuvvoo Sämitiigán, kote ráhtá puoh piervâlij ruttâvuávám máttááttâs- já kulttuurministeriön, kost occoo ruttâ. Ovdil tom läävee leđe ministeriö, kieldâi, tuáimei já Sämitige ohtsâš ruttâráđádâllâm, kost kiäččojeh vala ucâmušah já totkoo piervâltooimâ almolâš ruttâtile ovdilgo Sämitigge vuolgât ucâmuš. Kieldâi jiešruttâdemuási lii majemui ivij lamaš 20 %, staatâi 80 %, Olthuis muštâl. Veikkâ motomeh párnááh láá rááiđust vyerdimin, ete pesâččii kielâpiervâlân, ij piervâltooimâ pyevti paifakkist vijđediđgin. – Almolávt ruttâ ij lah hirmâd valjeeht ko juurdâš puoh kielâpiervâlijd Sämikuávlust já ton ulguubeln. Tondiet kalga-uv prioristiđ jo tuáimee kielâpiervâlij ruttâdem ovdilgo piäjá uđđâ piervâlijd kištottâllâđ

väniruuđâin. Kielâiäláskittemtárbu lii tiäđust-uv viij đásub-uv äšši, Olthuis agâstâl. Eenikielâlij peivitipšo tovâttij čuolmâid Ruuđâin já pargein kištottâlmist lep uáinám taan ive oovtâ šiev ovdâmeerhâ. Puátuseh iä lamaš meen dugin pyereh. – Tääl taan čoovčâ kielâpiervâltooimâ ohtâvuotân irâttui pieijuđ eenikielâlâš peivitipšo toin naalijn, et tot ličij lamaš mahtnii sierrejum. Tot ij kuittâg mah ten luhostum. Nuuvt et muádi mánuppaje iskâm maŋa eenikielâlâš iskâstem vuáijoo vuálus já mij juátkip tego ovdil-uv adai toin naalijn, et mist lii tuše kielâpiervâltipšo. Väädis tääl lii tot, et mij ep tágárij navcâigijn paste iärániđ kieldâst nuuvt et álgáččijm orniđ kyevtlágán peivitipšo. Mudoi kuohtuuh kištot tâllâv siämmáin pargein, mii vuájá kuohtuid tooi mâid vuálus, Olthuis čielgee. Taan iskâm ulmen lii Olthuis mield lamaš lasettiđ tipšosoojijd ruttâdem sierriimáin. Tot ij kuittâg čuávdi eres čuolmâid, moh resursij iähtun šaddeh. – Ruttâ ij kuássin čuávdi tom, et mijjân iä paifakkist iiđeest 3 – 4 uđđâ tipšoo kosten. Aainâs-uv taan verd uđđâ pargeeh annojeh toos, et uđđâ tooimâ puávtáč čij ruokkâdávt algâttiđ. Meiddei muádi ulmuu cuovk kânemvääri ličij ain torvolâš juurdâ. Párnáikärdimát táátteijee škovlim addel kale tááláid pargeid tohálâš vuođâ mut taatkin ij lasseet pargei mere. Nube táá hust, jis veik pargeeiävtukkâsah liččii-uv, kolgâččij leđe mielâstubbooht fastâ pargosaje. Uánihâš ääigi sajasâšvuođah láá vaigâdumoseh, Olthuis muštâl. Eljas Niskanen

Kavnum livđe

oonnâm ive muoi Kuobžâ-Piäká Ánnáin vaz zijm Säämi muusikakatemia Ucjuuvâst. Škov liittâs piištij oovtâ luuhâmive, já tom ornij Säämi máttááttâskuávdáš EU-projektin. Mij tiäđust-uv oo pâim maaŋgâmuđusijd tiäđuid já tááiđuid ive äigin, mutâ persovnlávt tehálumos kurssâ lâi Lappum livđe –proojeekt, mast tárguttâssân lâi tutkâđ jieijâs suuvâ muusikäärbi, kavnâđ tobbeen puáris pittáid já oov

dânpyehtiđ taid kiđđuv “Gávdnon luođit ja livđeh” konsertijn Ucjuuvâst já Anarist. Kuursâ várás koolgâi sahhiittâllâđ ulmuid já tutkâđ arkkâdâhmateriaalijd já jieškote-uv käldeid fáádást. Mii máttáátteijee An na Näkkäläjärvi-Länsman stivrij kuursâ oovtâst pro fessor Vuokko Hirvosáin. Kurssâ piištij ubâ ive, mutâ oro ete tutkâmpargo peesâi esken aalgân. Muoi Án náin kolgáim viehâ ennuv suogârdâllâđ mii tot livđe

ubâ liigin, já maggaar anarâšâi muusikärbi lii mudoi lamaš. Tast pesâvetteđ luuhâđ lase puáttee Anarâšloostâin. Taan čallust muštâlâm maid mun väljejim

oovdânpyehtiđ Kavnum livđe -konsertijn já mon diet.

Máttáátteijee Anna Näkkäläjärvi-Länsman já uáppeeh Laura Tapiola, Heli Huovinen, Auli Länsman, Ánná Morottaja já Erke Eriksen Ucjuuvâ konsertist Áilegas -táálust. Kove: Säämi muusikakatemia Äijihjävri Muu livđemätki álgá Äijihjäävrist. Äijihjäävri puáris nommâ lii Pasmusjävri (Pasemusjävri), já tobbeen láá-uv maaŋgah sieidih já pase sajeh. Muu madduuh láá ton kuávlust, jiemge jieškin lah nuuvt kukken šoddâm. Sii tälvipäikki lii lamaš Morotteijeekiedist, vuálá kilomeetter Äijihist máádás, já kesipäikki Avveel Juhânjäälmi Kieddisuollust. Ááhu madâräijih Isak Joovnâkandâ Mannermaa lâi škovlâmiäštár já sun tooimâi meiddei kielâmiäštárin A.V. Koskimiesân. Taid suu-uv mainâsijd lam luuhâm “Inarinlappalaista kansantietoutta” -kirjeest, mon Koskimies lii oovtâst T.I. Itkosáin almostittám ive 1917. Maaŋgah mainâseh láá lamaš uáppáseh jo pärnivuođâst, ko toh láá sirdum njálmálávt tai peei vij räi. Taid, já eres mainâsijd peessim oppeet kuul lâđ ko sahhiittâllim huolhijd anarâšâi muusik

äärbist. Isak enni lâi Váábu Juhháánnieidâ Morottaja, já eeči Jovnâ Isákandâ Paadar. Joovnâ eeji nommâ lâi vuod Isak. Jovnâ lâi taggaar sijvuus já uáli jo rávhálâš almai, kote ohtii lâi čuoigâm päihistis Äijihjäävrist Kuáppilân já moonnâm mottoom tupán čokottâllâđ. Ääigis ko lâi iärásijguin siärvástâllâm, lâi vijmâg ettâm ete “Mist tot Issá taaiđij moonnâđ.” Iäráseh iätáduvvii já koijâdii “Kuus tot lii moonnâm?” “Káái vun koččâm”, Jovnâ eeđâi vijmâg. Na almaah lijjii čuoigâm Kuáppilist Äijihjáávrán, kost Issá lâi tuođâiuv koččâm kááivun já vuárdám tobbeen iše hiärrá tieđiš mon kuhháá. Motomeh mainâsteh, ete tot lâi puáris äijih Issá, já motomeh eteh ete tot lâi tot alge. Kááivu saje já eres rakânâsâi vuáđuh enâmist láá vala uáinimnáál tobbeen Morotteijeekiedist. Ko mun lijjim mottoom mučis tälvi-iiđeed eeji fáárust juoŋâstmin Äijihjäävrist, te poođij ohtâ livđe.

“Isak Mannermaa 1877”. Taat 130 ihheed puáris muorân skuážur dum nommâmerkkâ lii kavnum Paččveejeest ive 1957. Tot lii mađ hâšâm maŋgâlov ihheed Säämist Helsigân já maasâd, já maŋgii lamaš puáldimmuorrân monâ min, mut ain mahtnii siäilum já viijmâg peessâm maasâd päikki kuávlun. Muorâst láá uáinimnáál almaa muáđuh-uv, moin ij finnii čielgâs taan kooveest. Muorâ kav nim sahhiittâllâmreeisust hyelhi tuuveest. Kove: Heli Huovinen Jiem lamaš eromâšávt rähtimin livđe, pic tuš čokká jim rievâst já kuldâlim kiälhá moottor jienâ, te tot poođij munjin. Máttáátteijee Ánná išedij maŋeláá váhá hammiđ tom. Veikkâ taat lii-uv (vâi lii-uv?) aai bâs uđđâ livđe, halijdim oovdânpyehtiđ taam Kav num livđe -konsertijn. Säänih maneh suullân návt (lam kuáđđám med dâl livđumstavâlijd já uccâ saanijd): Pasmusjävri, Äijihjävri Kiälkká jotá rido keeđgih aldaneh jo omo siste oinuusteleh Tobbeen vala ohtuu kiäččá keđgi Uáinám lii jo maaŋgâ pááru Aailâ Jussá Lappum livđe -kuursâ ääigi jiem kavnâm oovtâgin hyelhi livđe. Tot ij lamaš kale mihheen olâttâsâid, ko

oro ete masa puoh puáris livđeh moh láá siäilum, lijjii jo tiäđust. Marko Jouste lii čáállám náguskirje “Tullâčalmaaš kirdáččij” (Tampere University Press, 2011) 1900-lovo aalgâ anarâš muusikkulttuurist, já tot lâi munjin tehálumos kirjálâš käldee kuursâ äigin. Jiem ubâ vuárdámgin kuullâđ oovtâgin livđe muu informantijn, mutâ kuullimba kuittâg! Livđe-sääni kale oroi omâsin sijjân kiäid mun sahhiittâllim. Sij kočodii livđum juoigâmân tâi lávlumân. Väljejim taam puáris livđe konsertân, ko tađe aldeláá jiem arvâlâm peessâđ suuvâ liivđijd. Taat hyelkki lâi oppâm livđuđ tovle tullâpiällást puásuipargoin eres puásuiulmuiguin. Kavnim siämmáá livđe Jouste náguskirjeest, já ton nommâ lii Aailâ Jussá. Jouste mieldi tot lii ohtâ tobdosumosijn puáris liivđijn. Aailâ Jussá lâi Johannes Valle já sun lâi šoddâm 1842. Sun lâi Sarre Aailâ já Valle Olof alge. Puárásumos tubdum versio Aailâ Jussáást lii Mikko Aikiost ive 1886, já majemuš lii Ánná-Prijtá Morottaja versio ive 1946. Veik melodiast láá ucc’sie min iäruh, te säänih láá pissoom siämmáámuđusijn

Äijihjävri kuovâmáánust 2016. Kove: Heli Huovinen paijeel 60 ihheed. Mun jiem tieđe lijjii-uv Aailâ Jus sáást maajeeldpuátteeh, mutâ mottoomlágán pegâl mâs sun vissâ lâi, ko suu livđe lii lamaš tobdos pirrâ Aanaar kuávlu nuuvt kuhháá. Ličij suotâs tiettiđ eenâb suu elimist. Ucjuuvâ já Aanaar konsertij kooskâst lijjim tutkâmin mottoom eres ääši suuvâst, te paifakkist huámášim ete Aailâ Jussá lii-uv muu hyelkki! Tot tiäđust-uv

mana uáli kuhás, ko olmooš lii iälám jo 1800-lov voost, mutâ oppeet luodah maneh Äijihjäävri riidon, tohon, kost muu livđemätki aalgij. Jieččân versio livđeest lâi siävuttâs informant livđumist já Ánná-Prijtá Morottaja arkkâdâhpäädist. Säänih livđumstavâlijttáá lijjii: Aailâ Jussá, kievhis kandâ Ohtâ ergi, kuárus pumbá

Säämi muusikakatemia uáppeeh 2016–2017 já Ránne-peenuv Gávdnon luođit ja livđeh –promokuvviimijn Ucjuv Kirkkotuuvijn. Kove: Minna Saastamoinen/ Studio Borga

Te poođij vuosmuš irge Kuálmádin väljejim oovtâ puáris lavluu, mon láá tubdâm Anarist jo 1800 -lovo loopâst. Taat lii-uv tobdosumos anarâškielâlâš laavlâ “Te poođij vuos muš irge”, ađai Eeni já nieidâ laavlâ. Laavlâ lii tobdos Taažâst noomáin lii Nordlandsvis, já arvâleh ete tot lii puáttâm Taažâ riidon kostnii Euroopast. A.O. Väisänen lii čáállám ete Aanaar kuávlust almaah já nisoneh láá oovtâst lavlum taam kihlájáin. Taan lavluu saanijn láá jieškote-uv muđusiih variaatioh, iäge puoh säänih lah lamaš párnái peljijd hiäivuliih. Mun rahtim säniheiviittâs Lápču-Igá (Inkeri Saijets) ive 1913, já Njellim-Maati (Matti Saijets) 1970-lov voost Sämiradion lavlum versioi vuáđuld. Toh lijjii masa siämmáámuđusiih. Motomeh Njellim-Maati maajeeldpuátteeh pivdii muu rähtiđ uđđâ heiviittâs lavlust, já konsertijn lâi-uv mieldi mii ubâ luoka čuojânâsâiguin. Ánná láávlui eeni já mun nieidâ oosijd. Tast lâi fáárust váhá čaittâlem já improvi saatio-uv, já tom lâi uáli jo hitruu oovdânpyehtiđ. Uc juuvâst iä tiäđustkin nuuvt iberdâm anarâšâi huu mor, mutâ Anarist kale ulmuuh povvustii čuuvtij. Ihepeeli muusikškovliittâs maŋa jiem lah valagin vises, kavnui-uv livđe, iberdâm-uv maggaar tot lii.

“Te poođij vuosmuš irge” Aanaar Kultahovist. Kove: Mikkâl Morottaja / Yle Säämi Aainâs-uv kavnim ennuv eenâb koččâmušâid ko vás tádâsâid, já halijdâm juátkiđ uuccâm. Ličij suotâs, jis livđe iäláskičij já kulluuškuáđáččij ain eenâb já eenâb. Mutâ vistig kalga tiettiđ maid lii iäláskitmin, já uápásmuđ puáris livđijd. Teikkâ talle tuš tipteđ livđe puáttiđ njäälmist kuás já kost tot jo lii puá timin. Čuávuváá loostâst Kuobžâ-Piäká Ánná muštâl jieijâs suuvâ liivđijn.

Uđđâ vuoiŋâlâš muusikskiärru lii almostum

artti Luther lii ettâm: “Muusik lii Immeel adal dâh. Kii lávlu, ij ennuv muurâšt. Sun lii ilolâš já áájá murrâš láávlun meddâl.” Mun lam sundáttâllâm jo maŋgâ ive, ete motomin mun halijdiččim rähtiđ jieččân lávlumskiäru, moos mun lávluččim sehe uápis vuoiŋâlâš lavluid já uđđâ suboid nuotâidân. Mun lam huámášâm pargostân Aanaar servikode kanttorin, ete ulmuuh lijkkojeh kuldâliđ lávlummuusik. Eromâšávt tagarijn eellimtii lijn, ko lii tábáhtum miinii, mii lii kuoskâttâm mie lâ. Tot sáttá leđe ilolâš teikkâ murâšlâš tábáhtume, teikkâ miinii tai kooskâst. Jis tot lii kuittâg vaiguttâm mielân nuuvt, ete mielâ oro herkkin, te talle lii suo tâs kuldâliđ mučis lávlummuusik. Te mun nuurrim muádi ive äigin uápis lavluid já nyettejim meiddei uđđâsijd. Mun meiddei heiviittim uápis lavluid uđđâ sist pianon nuuvt, ete ton pianomiäđuštmist kullo jeh maaŋgah jieškote-uvlágáneh miäđuštemvyevih.

Ovdâmerkkân lii laavlâ “Kahden maan kansalainen”, mon pianomiäđuštmist láá lihâstâs já maaŋgâpiälá liih čuájuseh. Puoh skiäru lavluuh já saalmah láá munjin-uv mot toomnáál persovnliih já vááimuvuálááh. Mučis muu sik sárnuttâl muu já ko láávlum teikkâ nuottiim tom, te jiem “ennuv muurâšt”. Mun halijdim lávluđ ucánjáhháá meiddei anarâš kielân taan skiärust. Nuuvtpa, ko suullân ihe tassaaš toollim radiorukkoos já jurgâlim lavluu Kahden maan kansalainen anarâškielân toos, valdim ton lav lust oovtâ veerstâ, já lavlum tom jienâpáádán. Halij dim meiddei čäälliđ laiđiittâssaanijd anarâškielân skiäru viihkon. Ađai ko taat skiärru lávdá pirrâ Suo mâ, ton fáárust jotá ain uccâ pittá meiddei uccâ kie lâst. Taan skiärun “Musiikkia hartaisiin hetkiin 1”

puáhtá uápásmiđ nettisiijđoin hartaisiinhetkiin.fi. Tot lii meiddei vyebdimnáál siämmáin siijđoin, teik kâ Avveel servikode virgevisteest, hadden 20 €. Uážus taat skiärru ilosmittiđ já virkosmittiđ kul dâleijes talle, ko mielâ lii herkkin iiloost, teikkâ aai bâšmist. Tuáivum, ete muusik sárnuttâl já šadda uá pisin muštâliđ, maht saalmah-uv láá muusik – muu sik, mii tipšo já lieggee siälu. Jari Linjama

Skiärust láá maaŋgâlágáneh pitáh.

Skiäru lokkekove. Kove: Studio Saraste

Tiervuođah Kuáskimnjaargâst! Koveh já čälleeh: Uáppeeh

äämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ uáppeeh lij jii ärbivuáválâš čohčâkuálástemkuursâst Kuáskim njaargâst. Kurssâ lâi roovvâdmáánust čohčâluámu maŋa, 25.-27.10. Puoh 12 uápped, kuálástemkuursâ máttáátteijee Ánná Morottaja já peenuv Jievjâ uásá listii kuursân. Kuursâ ulmen lâi oppâđ kalgâđ, suáp puđ, keessiđ, čuálluđ já mälistiđ kyelipurrâmâš. Šoŋŋâ lâi váhá hástulâš kuálástem algâttellei. Pieggâ lâi meendu koorâs já koolmâs. Käärbis suiloi páárui alne, ko mij suápuim. Mist lijjii kuittâg tuárvi pihtâseh já tiäđust-uv kááijumliivâh. Muádih vier mih lijjii váhá ráigááh já sorrojii. Mij kuittâg kaal gâim taid já suápuim jáávrán. Juáháš peesâi keččâliđ puoh pargoid. Kuursâ puuđâldmeh Mij suápuim kyevti peeivi: koskoho já tuorâstuv. Mij rekinistijm tuorâstuv saallâs tárkká, ko mist lâi kyeli biŋŋo. Biŋŋoost puohah ervidii, kalle kyele mij ko dáččijm. Tuorâstuv mij kuudijm kulmâ puško, oovtâ

njäävi, 11 šapšâd, oovtâ suávvil, oovtâ riäská já 147 muikkud. Kyelibiŋo vyeittee lâi uáppee Anna. Sun puurâi vástuppeeivi herskuiiđeedpitá, mii lâi suu pal hâšume. Vástuppeeivi mij kuudijm meiddei ennuv kyele, om. muáddi šaapšâ já maŋgâ muuiku. Mij lâim tuđâ vááh salâsân já mij mälistijm tast njaalgâ kyelipurrâ mâš. Vástupeeivi muáddi mist ellii vala jäävri alne já uážuim lase kuolijd pááikán tuálvum várás. Tuođâst mist lijjii nuuvt ennuv kyeleh, ete mij luoštijm muáddi rijjân meiddei. Jäävrist purrâmâšpiävdán Kuálástemkuursân mij vuolgijm munejurdust: mij puurrâp kyele. Vuossâmuu piäiván kievkkân lâi kuit tâg väridâm mijjân herttâmääli – tot lâi njäälgis, tal le mij suápuim eskin ehidispeeivi. Tuorâstuv iđedist mij puurâim suohâd já tast maŋa mij keesijm. Mij ep puurrâm peivimáállás, ko talle kyeleh lijjii vala säältist. Tastkoba mij meridijm

Insaku1718 kuursâ vaibâm, mut iloliih uáppeeh já čepis máttáátteijee Ánná Morottaja vyelgimin pááikán. (Anna Morottaja, Jane Helppi, Anna-Maija Kanerva, Tytti Kyrö, Susanna Kaartinen, Juha Lassila, Henna Tervaniemi, Essi Kesti, Minna Hartikainen-Portti, Jussi-Pekka Kangas, Satu Kangasniemi, Tiina Jäppinen, Anna Askala já Jievjâ-peenuv)

Taat lii mii hitruus Kyelibiŋŋo.

Susanna Kaartinen suáppu viermi, kárbást lii meiddei uáppee Tytti Kyrö, já máttáátteijee Ánná Morottaja suhá.

Käärbis kárgái riddoost, mut ruokkâdis máttáátteijee Ánná Morottaja viežâi kárbá vuojâmáin!

Tiina Jäppinen suáppu viermi.

Vuossâmuu peeivi šapšâ- já puškosaalâs.

Viermijd kalgâmin Tiina Jäppinen, Jussá-Piäkká Kangas, Minna Hartikainen-Portti já Juha Lassila. navdâšiđ leeibijd já heđâlmijd. Eehid peln mij pee sâim suovâstiđ šaapšâid já toh lijjii tuárvi. Lijjiiba kal njaalgâ suovâšaapšah. Pajalâžžân mist lijjii vala uvnâ omeneh. Vástuppeeivi iđedist mij ep vuoššâm suohâd, váá puurâim tuše leeibijd jâ jugurtijd. Peivimálásin mij poosijm muuikuid já pajalâžžân mist lijjii pánnu kááhuh. Kielâmáátu nanodem Toimâtteijeeh Anja Kaarret já Mikkâl Morottaja kol lijn tobbeen tuorâstuv ubâ peeivi já sahhiittâláin uáppeid anarâškielân. Suoi kuvvijn olgon kuálástem, čollim já muuikui puigom. Tuuveest uáppeeh muštâ

lii uánihávt alnestis já kuursâ tubdâmušâin. Kuálás temkuursâst šoodâi maainâs radion já television. Kuálástemkuursâst máttáátteijee Ánná sáárnui mijjân ubâ paje anarâškielân. Lâi suotâs huámmášiđ et mij iberdijm aaibâs pyereest, veik mij lep luuhâm kielâ eskin váhá paijeel kyehti mánuppaje. Jo kuulmâ peeivi ääigi mij sárnuškuođijm eenâb jâ eenâb sämi kielâ meiddei uáppei kooskâst. Kurssâ nanodij oht sâšvuoiŋâ já kielâmáátu. Ehidist mij lâim nuuvt vaibâm, ete mij ep vaijaam spellâđ ubâ lyevdispeelâidgin, veikkâ toh lijjii fáá rust. Mist lii čuálččáás já čepis juávkku. Tain juáv hoin pyehtip vyelgiđ uđđâsist-uv reeisun! Mist lâi hitruus mätki!

Anna Askala čuállee ja Essi Kesti čuomâst.

Kuáđist passeep herskupeivimáállás.

Henna Tervaniemi čuállee šaapšâ.

Kuáskimnjaargâ tupe.

Anna Askala, Juha Lassila, Tiina Jäppinen, Satu Kangasniemi, Anna-Maija Kanerva, Henna Tervaniemi, Minna Hartikainen-Portti, Jane Helppi, Susanna Kaartinen, Tytti Kyrö, Jussi-Pekka Kangas, Essi Kesti já Iiris Mäenpää

Jievjâ-peenuv Tekstâ já kove: Anna Askala

uu peenuv, Jievjâ, lâi fáárust Kuáskimnjaargâst. Jievjâ lii váhá ärgis peenuv, mut hirmâd nán náá. Jievjâ lii cijkkopeenuv ja sun räähist muu ennuv. Jievjâ ij halijdâm puáttiđ tupán, váá sun oođij olgon. Nube peeivi Jievjâ uážui váhá herskumáállás: puško meeinijd já määrfi. Mun poossim meeinijd láávust já talle adelim Jievjân. Ko mun moonnim suáppuđ vier mijd, Jievjâ lâi aaibâs sorolâš já olvoškuođij. Talle ko mun poottim riidon, Jievjâ lâi ilolâš oppeet. Jievjâst ij lah koolmâs olgon, ko sust lii kossâ vielgis turkkâ. Jievjâ lijkkui kuálástemmáátkán, mut sun lâi hiälpáskâm ko muoi moonáim pááikán. Já mun meiddei! Muoi láim hirmâd vaibâm já vuoi ŋâstškuođijm já váhá puuráim. Vuoi, tot lâi pyeri mätki!

Jievjâ-peenuv Kuáskimnjaargâst

Laika – Hei, já addâgâs, et mun näävt čuuvtij páárgum, kandâ pahudij munjin já čokánij muu paaldân Ams terdamân mannee junást. Juná ij lam tievâgin, mut sun tuš čokánij toos. Siämmáá pyereest sun lâi kav nâđ aaibâs kuáros saje monnii eres peeŋkâst. Mut tast sun čokkái surgâdin. Čolmijdis já njuunees sun ruvviistij unohávt olgopuseris suáján. – Ij tot muu häittid, mun ettim. Siämmást koijâdim, halijdij-uv sun sárnuđ. Must lâi kale äigi kuldâliđ ko mätki kirdemkiädán lâi vala tommit. Sun keejâi äärgiht munjin. Suu čalmeh lijjii siämmáá ruopsâdeh tegu tomatteh. Kandâ lâi suul lân 16–17-ihásâš. – Kale, kale mun halijdâm sárnuđ, sun västidij vye ligâs jienáin. Jiešalnees tuoivum-uv, et kiinii, kii peri, halijdičij muin sárnuđ...

Sun čujottij koorin, mii sust lâi juná vázáttuvâst. – Tie lii Laika, sun čielgij. – Laika? mun smiettim pelijiänusân. Mun jiem lam huámmášâm koori talle ko sun poođij siisâ voovnân. – Naa, Laika lii muu peenuv, sun čielgij. Ráttái alne jottee koorist oinui čapisvielgis peenuv, mii lâi váhá ciägupeelji hámásâš. – Laika lii hirmâd illávaje, sun sáárnui. – Tast lii ku meštâs, ige tot innig pyevti kužžâđ. Tot ij lah puur râm ige juuhâm ubâ ookon maiden. Mun lam monâ min Laikain elleituáhtárân. Elleituávtir nohádit tom muádi tiijme keččin. Luáštá pennuu avalii sierâdem sajan. Uáli jo stulláás peenuv. Eeči lii jo maŋgâ peeivi sárnum et miinii čuávdusijdhân taan tilán kalga puáttiđ. – Vuoi hemelâš já panjig! Hevvet et puáhtá-uv taat

váiván eellim väldiđ vááimu oolâ, kandâ palijdij já snuđgái moddii korrâsubbooht nuuvt et iäráseh-uv vilpâstii munnuu kulij. – AARRGH, peesâi suu njäälmist. – Tot lii hirmâd sorolâš äšši, mun ettim. – Luoppâm, tot ij lah kuássin älkkee. Koijâdim meiddei, mon puáris suu peenuv lâi. Kandâ muštâlij, et Laika lâi 14. – Tot lii pennui jo viehâ ollâ ahe, mun ettim. Jiem mun lah kale eellimavestân omâstâm pennuu, mut muu nieidâi peivitipšost lâi uáli kuhháá peenuv, já tast mun luhhoost maidnii iberdim pennui av veest. Já kandâ joođhij: – Laika lii niŋálâspeenuv. Tast lâi meiddei viljâ, mii jaamij muáddi mánuppaje tassaaš. Tot lâi jáámmám jiešmeidlist iho paifakkist, mut tääl taan tove mun peesâm satâččiđ Laika. Já muu äijih-uv, eeni eeči, jaa mij muáddi oho pennuu maŋa. Ij-uv taat monâttem kuássin, teikâ motomingin, puávtáččii nuuhâđ? – Tot lii pyeri, et tun satâččah Laika-pennuu, mun ettim. – Tun lah vissásávt lamaš toos šiev iššeed. – Lam kale, kandâ tieđij. Já tom-uv ooinij, et Laikast lâi lamaš šiev eellim sii pääihist. – Mut et puohah, aaibâs puohah, kalgeh siämmáá ääigi vyelgiđ! Mondiet? Mon-diet!? Toos must ij lam sunjin vástádâs. Mut ettim kale, et lam tast ovdil-uv kuullâm, et maŋgii ulmuuh-uv ja mâdeh aaibâs maŋaluvâi jieijâs pirrâsist. – Lah-uv tun-uv monâttâm kiännii? kandâ koijâdij. – Kale mun lam, mun västidim. Muštâlim sunjin tast, et muu eeči já äijih jaamijn ko mun lijjim ucce. Já lam monâttâm kuohtuid áhuidân-uv. Mut puárisulmuu vuolguu älkkeebeht-uv puovtij tuhhiittiđ. Kaandâ nubbe kietâ njaavhâi Laika uáivi. Peenuv ij jur vaijaam pajediđ uáivis. Tot vuoiŋâi uáli jo lussâ dávt. – Lah-uv tun ohtuu joođoost? mun koijâdim kaan dâst. – Lam mun, taam algâmääđhi. Kirdemkiedist lii muu eeči vyerdimin. Muoi manneen talle loppâmääđhi oovtâst. – Pyeri et jieh lah ohtuu. Elege onne pääsigin ohtuu, iiskâ leđe tagarijgijn, kiäh láá tunjin aldaas ulmuuh. – Joo, kale mun irâttâm, kandâ eeđâi. Já siämmást sun smietâškuođij Laika kremaatio já vala kuunâi hävdidmijd. Mut siämmást suu čoolmijn oinui meiddei ilo: – Mun halijdâm forgâ uđđâ pennuu! Mun tiäđám, et

tot lii puástud, mottoomnáálá. Ijhân tot uđđâ pee nuv pyevti Laika saje mahten väldiđ. – Ij pyevtigin, mut tot lii talle aaibâs uđđâ äigi tun jin. – Naa, kandâ nuáiguttij uáivis. – Mut ko tágáreh pennuuh tego Laika láá viehâ tivrâ seh. Vielpis máksá vááijuv tuhhát eurod suullân. Ige must vala lah nuuvt ennuv ruttâ et suitáččim uđđâ pennuu haahâđ olssân. Laika-nommâ eeđâi munjin kale maidnii. Muu jur duid poođij tot kolgopeenuv Laika, mii škuávlejui Ruošâenâmist komovuotâpenuvin já meiddei vuol gâttui komovuotân – vuossâmužžân komovuotân mađhâšeijee huáđđon kuássin. Tiet Laika ij innig lam elimin ko suu vuájáán vuod siäivui enâmân. Taat Laika kale finnij fijnâ páccá. Koijâdim, tieđij-uv kandâ taan pennuu mainâsist maiden. Sun kale tieđij tast. Mut taat penuvšlaajâ lâi Uárjisiberialaika, nuuvt et taat lâi iänááš-uv vaigut tâm toos, et Laika lâi finnim eidu tien noomâ. – Tääl mun jiem peesâ škoovlângin onne, kandâ mu râštij. Kiinii máttáátteijeid lâi suttâm sunjin. – Kulâ, tággáár tábáhtusâst kale kalga leđe ibárdâs, mun ettim. Munnuu savâstâllâm lâi toohâm ubâ määđhi jotelub bon, já nuuvt te juná aldanškuođij Amsterdam kir demkiedi. Mun pajanim peŋkâstân, já meiddei kan dâ, Laika jorreeh maŋŋaalstis. Ko juná orostij, kandâ keesij stuorrâ rähisvuođáin kooris olgos junást. Mun vuolgim raapâid pajas, já sun meiddei. – Piergiih-uv tun? mun koijâdim ko lâim peessâm pa jekiärdán. – Kale mun piergiim, kandâ eeđâi. Muu eeči vuárdá olgon. – Must lii mottoom verd äigi, jis halijdah. Puáđámuv mun tuin olgos? – Jis tuálvuččih muu olgouuvsâ kuuvl? sun koijâdij. Munhân kale tolvum. Jieš jiem kuittâggin moonnâm olgos. Mun kolgim juátkiđ jieččân määđhi. Kuus tot kis lâi já magarij feeriimijgijn, tot ij lam taan ohtâ vuođâst ollágin tehelâš. – Takkâ, kandâ eeđâi já keigij munjin kieđâs. – Ij kijttámuš, mun ettim. – Naavcah! Hirmâd ennuv naavcah! mun pahudim. – Te takkâ, kandâ eeđâi.

Ovdilgo kandâ moonâi, sun eeđâi: – Tiäđáh-uv, taat savâstâllâm lii toohâm Laikast luop pâm älkkeebin. Ko taat ubâ hommá lii lappâd, mun moonâm paargon já šiäštám. Munjin puátá vala ovdil keesi uđđâ peenuv! Já nuuvt te mun paaccim keččâđ, maht kandâ já koo ri lappuin olgos kirdemkiädán. Laika pesâččij tääl

vaivijnis. Mun koivum repustân njuneliijne. Konnjâleh mustuv pottii, ij toos maiden vaijaam. Já jieččân määđhi ääigi mun jurdâččim Laika já suu nuorâ iššeed, kote eidu talle ličij elleituáhtár kulen. Vuoiŋâstus Laika-peenuv tääl ráávhust.

++ Ko aibâšem váhágin kuldâL tot tobdoo hirmâd čuuvtij, nuuvt aldA išediš-uv ton tooskán motomin äigI Páácá lättei vyerdiđ pennuu kuáros taldriK já omâsteijee smiettâđ, mii elimijd puátágin motomin LAIKA maŋA. Márjá-Liisá Olthuis

Kuáskimnjaargâ uđđâ sävni

uáskimnjaargâst sävni lii aaibâs uuđâs. Tot lii huksejum tuođâi kossâ hiirsâin, moh láá joba 15,5 cm kossuuh. Eromâšávt lijkkuustâlâim vátávis sálvástuvâid rakânâs nuurhijn. Säävnist čäähih lavd

háid älkkeht kuttâ ulmuu, lievlâ lii lines, mut posâ dâttâđ ferttee kääržiht, já nuuvt meiddei kárvudât tâđ. Siämmáá káátu vyelni lii tupe, mast lii meiddei ohtâ kerdiseŋgâ. Mij sáávnuim jyehi peeivi. Uáppee

Luámu – muásudâttâm?

lmooš maka vuálgá luámun ráávhu já muásu dâttâm tiet. Mon pyereest tot talle luhostuvá?

Luándustân mun lam taggaar olmooš, kote lijkkuum olssân uápis aašijn. Ko muu tuálvu aaibâs vieres sajan, vieres ulmuigijn, viereskielân, toh tovâtteh tiätulágán streesi. Vááimust tobdoo epivisesvuotâ. Mahtsun iäráseh toos pyehtih lijkkuđ, tast mun jiem tieđe. Mun jiem kale taarbâš tom tobdo, et kolgâččim ubâ maailm uáiniđ. Mun lam päikkisäplig. Vistig-uv mun lam jieččân pargo tiet ennuv joođoost, uápis soojijn kale tegu Helsigist, Oulust, Avelist, Romssaast, Oslost. Omâs soojijn lam iällám taan ive tuše Göteborgist mut talle-uv jieččân pargoskipárij gijn, kiäid saje lâi uápis, nuuvt et jiem lamaš ohtuu liijkágin. Talle ko lam joođoost uápis sajan, tobdo lii siämmáš tego jođáččij pääihist pááikán. Talle tiätá, maht puoh tuáimá já kuus mana. Must láá ain fastâ hotelleh, maid kiävtám – eidu stresittes määđhi orná šume tiet. Já meiddei tot taha ennuv, et lam ohtuu joođoost já anam huolâ tuše jieččân aašijn. Iärásijn ij taarbâš talle perustiđ. Luámustressi lii taan keesi lamaš maaŋgâi keevâtlâš ašij ornim. Ko eellim jieččân tuuveest, oinim, et äiđi lâi kománâm suullân 20 meetter määđhist. Sino šoodâi iddui räi. Já kiinii lâi kustoo čuuvtij tarbâšâm muu muorâluáddummaašin ko lâi cuovkkim luuhâ já toppim tom fárusis, adai suáládâm. Jiem lah vaijaam jiemge ostâm moonnâđ poolis kuuvl, jiem kevttiđ jieč čân energia rikosalmottâssáid. Jis kiinii ton tiiŋgâst áigu hiettâđ, uážžu muu mielâst tom porgâđ. Uđđâ piergâsijd mun jiem ááigu toho hommáđ. Riddoost ruggâ lâi mieskâm já láávu ij innig ceevzi puáttee tääl vi muottuid. Mun lam tobbeen porgâm šiljopargoid já čurgim tuuveest, mut liijká-uv tobdo lii taggaar, et tobbeen ij ohtuu piergii. Lam porgâm tobbeen skipá ráin-uv kyehti kuhes peeivi. Pargoleirâhân tot lii, mast vissásávt uážžu olssis luámustreesi jis haalijd. Adai tuve kuuvl koolgâi jieijâs luámu ääigi orniiškyettiđ reeŋgâ. Luhhoost taggaar kavnui. Lijjim meiddei halijdiđ eeni kuuvl, mut toho jiem eidu tääl rottâs. Ko čálám taam, čokkáám majemuid ehidijd Bernkas tel Kuesist Saksaast. Lam luámustâllâm vááijuv oh hoost eenâb ko tuárvi. Vistig-uv teehi puáđidijn nyevt 30 kilomeetterid ovdil luámučujottâs autoriegis päv

kittij. Määđhi ij puáhtám juátkiđ, pic koolgâi lonottiđ väririggee. Taggaar lâi kale fáárust, mut čuávuváá peei vi aalgij nubbegis stressi. Väririggein ij puávtáččii kuh háá vyeijiđ ige eisigin Saksa moottorkiäinui alne. Nuuvt et neelji kuhes vyerdimpeeivi maŋa uđđâ rig gee vijmâg poođij. Ige puoh tiäđustkin toos nuuvâ: rie gis lâi tuše oho puáris adai aaibâs uuđâs. Kalga iskâđ vala, lii-uv tast maggaargin táhádâs. Stuorrâ kijttoseh kuittâg-uv Bernkastel Kues -siijdâ kumifiirman, kote išedij pehtilávt já jotelávt. Luámučujottâsâst vuod jieškote-uv viättá ääigis tego viättá. Mun lam jurgâlâm mašináin anarâškielân algâ uási IMA nuorâiromanist Tropihka rievssat. Taan pargoost 70 %:d lii lamaš jurgâlem, 30 %:d kielâtekno pargo. Motomeh kočodeh taam olmâ pargon, mut taan tove mun poorgâm tom huáputtáá jiemge pee rust ollágin pargorutinijn. Vädis tábáhtusâid vuolgât tâm Roomsan, já halijdâm olgos teevstâ. Lam meiddei čáállám runoid, jurdâččâm. Lijkkuum joskâdvuotân já tággáár luámupargoid mun tom tarbâšâm-uv. Mut ránnjátáálu ässeeh tääbbin Bernkastelist láá halij dâm eresmuđusii luámu ko mun, adai sij taheh muu suullân jollân. Muádi uuvsâ tyehin hárjuttâl oskovâš juávkku. Kitara já veisidem laarmâ ij pyevti sanijgijn kuvviđ. Muu iä hettii eellim jienah mut eidu tot, et ij vääldi vuotân iärásijd ko jieijâs já jieijâs jorgettemuul mijd. Liävus te saahâ mon pyeri lii. Onnáá ehidân, jis konsert vala juátkoo, ferttee rahttâttâđ vuáimálub viär juigijn tego Rammstein pittáin Komm in mein Bot.. Tom tiäđust-uv kalga kuldâliđ tievâ volyymáin. Eidu tääl maailm oro joskâdubbon ko ubâ piäiván. Já nube saajeestkis áásá joskâdub olmooš, kote kovvee automaattáin poolvâid. Kamerast vuálgá jyehi love sekunt keččin jienâ “klik, klik, klik”, avalâšvuođâ räi. Já kuálmád táálust ulmuuh láá hárjánâm savâstâllâđ váhá korrâsub jienáin.. Iiskâba tast talle kuldâliđ jiei jâs jurduid. Luhhoost Hahn kirdemkieddi lii mottoom love kilo meetter keččin. Keejâm ittáážân, jis mun aainâs-uv ton räi piergiittâlâččim tievâ jiermijdângijn. Eidu tääl mun jiem vyerdi maiden muide ko tom, et peesâm maassâd jieččân aargân. Mun ahevušâm toho čuuvtij. Lam aaibâs vises tast, et luámustressi lii tuođâlâš äšši. Pyeri luámu jyehi tááhust puohháid, kiäi niärváh tom pyerebeht killájeh. Marja-Liisa Olthuis

Ive 2018 Anarâš-loostâi äigitavlu já meripeeivih (deadline): 1/2018 almostuvá cuáŋuimáánust já meripeivi lii 28.2.2018 2/2018 almostuvá syeinimáánust já meripeivi lii 31.5.2018 3/2018 almostuvá čohčâmáánust já meripeivi lii 31.7.2018 4/2019 (kalendernummeer) almostuvá skammâmáánust já meripeivi lii čohčâmáánu majemuš peivi. Ive 2019 kalenderfáddá ij lah vala tiäđust já toimâttâs váldáččij mielâstis puorijd iävtuttâsâsid vuástá. 5/2018 almostuvá juovlâmáánust já meripeivi lii 31.10.2018. Ko čáláh Anarâš-loostân, te puávtáh čäälliđ njuolgist šleđgâpoostân-uv, ko tom puáhtá tobbeen kopijistiđ Wordin. Pyeremus tiäđust-uv ličij, jis kiävtust ličij eidu tiet Word-čäällimohjelm, ko tot lii enâmustáá finnim saje čäällim ohjelmij juávhust. Jis haalijd kuuvijd čalluid, te toh kolgâččii leđe kamerain teikkâ šiev puhelimáin kovvejum, tâi skanneráin skan najum jpg-hámásiih koveh. Puávtáh tiäđust jieš-uv sárguđ kuuvijd, mut jis tust ij lah skanner kiävtust, te puávtáh vuolgâttiđ taid toimâttâsân. Ilmar tastoo skannaa taid já maaccât táárbu mield maasâd. Čäällimfeeilah sättih še puáttiđ – já vaarâ puátih-uv, mut tain ij taarbâš perustiđ maiden. Eljas Niskanen

“Tego ö-puustav puállupeevdi roobdâst”

lâš saje ličij muu mielâst (já meiddei Petter já Teija uáinust) suomâkielâ ö saajeest.

Mon jotelávt olmooš muttágin mielâs! Táválii teevstâ čälidijnân mun oinim ‘-apostrofpuálu váhá tego lyen nin já lijjim ton mielâ, et munhân tarbâšâm čälidij nân suomâkielâ ö-puustav. Oinim talle, et apostrof meerhâst ij lam nuuvtkin stuorrâ rooli – tassaažân ko mun mottoom eehidpeeivi ääigi máttááttim ana râškielâ já ferttejim čielgiiškyettiđ kukkoduvâid jieč čân uáppei. Tastoo mun eskin iberdim: apostrof meerhâ ‘ taarbâš máttááttâsâst já vissásávt material čälimist-uv uáli ennuv, eromâšávt talle ko kalga kevt tiđ iššeen sänikirjeortografia. Taan uáinust đ luándu

Ko kiäččá Kielâtekno sänilisto, huámmáš et ö lii mu doi-uv härvinâš puustav. Tien listoost substantiiveh suullân 14 500, já tobbeen ö itá tuše kuuđâ säänist. Mudoi-uv mun tuostâm naggiđ, et ö-puustav lap pâd lii uáli älkkee lavkkiđ keevâtlii elimist-uv. Toh säneh, main mun kaavnâm ö, láá pörssi, glögi, kon duktöör, möŋgijá, pövkkyr já ministeriö. Mon kuáv dáš säänih oovdeld mainâšum kuttâ sääni talle ležeh kin anarâšâi maailmist.. Mun iiskâm mottoomnáál vuáđustâllâđ. Pörssi ij lah nuuvt kevttum sääni. Mij ep čääli mai den teevstâid pörssiuđđâsijn, jis ij jo lâš kiännii äigi ájánâs čuávvuđ pörssikuursâid. Pörssi-sääni ij lah ohtiigin kevttum teevstâin korpusist: tobbeen káv noo tuše käldeetiättun Kuvapörssi. Amahân te mot toom škovlâkiirján puáhtá pörssi-sääni pieijâđ fáál lun ekonomiatijmijd. Glögi-sääni vuod lii čoonnum juovlâááigán. Mun

o mun čálám taam, Facebook Orroomvisteest lii eidu monâmin savâstâllâm anarâškiel puállu peevdist. Tot annoo pajeuáppeeiskosijn, ovdâmerk kân, já mudoi-uv keevâtlii elimist. Romssa ollâopât tuv Kielâtekno já Divvun-juávkku lává porgâm en nuv já kuhháá puállupevdiääši oovdân. Valjimvääri kuittâg-uv lii ucánjihhii pááccám: saahâ lii tääl tast, kogobeht sämipuustav đ kalga leđe suomâkielâlii puállupeevdist. Kalga-uv tot moonnâđ suomâkielâ ö-puustav vuálá vâi ä nube pel, kost lii ‘-apostrof?

kote jiem mudoigin lah glögi ustev, ááigum puátteeuv juovlâi juuhâđ muide ko glögi. Jiemge eisigin áái gu porgâđ tom tuše ö-puustav karvem tiet. Konduktöör-sääni (vissâ kuovttijn ö:in) vuod labdas junájotolâhân já kaavpugelimân, ij nuuvtkin Aanaar kuávlun. Mut kaavpugijn-uv lippuautomaa teh láá jyehi saajeest puáttám ulmuu sajan, nuuvt et konduktöör palvâlusâid mij tarbâšep ain ucceeb. Pövkkyr vuod ij innig kuulâ taan ääigi kárvoid – kuás te ležžeemgin majemustáá taggaar uáinám. Lâš-uv lamaš mottoom museost. Möŋgiján, mii lii onnáá peeivi uáli ennuv aanoost, lii kale rahtum pyereeb-uv sääni. Tast lii majemui aigij kevttum säänih “muávloo” teikâ “pehhee”, mii pyereest kovvee hitásávt ovdâskulij jotteem. Áinoo, mon ij Säämi maailmist mahten pyevti karveđ, lii ministeriö-sääni. Mijhân tarbâšep kielâ piervâláid já škovliimân ruttâdem, mii occoo ain máttááttâs- já kulttuurministeriöst. Já Säämi kielâ laahâ addel Säämi kuávlu fastâ virgeulmuid máh đulâšvuođâ luuhâđ sämikielâ. Taat ruttâ vuod puátá

vuoigâdvuotministeriöst. Nuuvt et ministeriöi uđđâ sistkästim ö-puustav karvem tiet sáttá leđe váhá vai gâdub čuolmâ. Lohđuttâm kuittâg jieččân toin naa lijn, et ruttâucâmušâi vuolgâttem ministeriöid tábáh tuvá tuše ohtii ivveest, táválávt čohčuv. Tego täst uáiná, mijjân iä pääsi kallegin ö-sääni, moh liččii ennuv kevttum. Mun aainâs-uv vajaččim kuái vuđ ö-puustav kyevti puálluteddilem tyehin (AltGrö). Pyeremus ličij tiäđust-uv finniđ puállupiävdán vala oovtâ “sämipuálu”, mon puávtáččij kevttiđ eidu olssis mudágis vyevi mield, mut taat ij tiäđustkin lah máhđulâš. Munjin sämikielâ puállupevdiäšši lii mudoi-uv uuđâs, veik čálám-uv masaba piäiválávt mottoom verd sämikielân: mun lam hárjánâm čäälliđ sämi puustavijd kuovttijn puálloin. Mun tiäđám, et taat vyehi lii čäällimteknisávt hitásub, mut nube tááhust näävt čälidijnân munjin páácá eenâb asto jurdâččiđ jieččân teevstâi siskáldâs... Mut ko uđđâ puállupevdi puátá, iiskâm kale väldiđ tom anon, tiädust-uv. Hár juttâllâm tot-uv tiäđust-uv váátá. Marja-Liisa Olthuis

Anarâškiel šaddonoomah

uu anarâškielâ maisteruápui loppâpargon adai gradupargon lijjii anarâškiel šaddonoomah. Mun tutkim šadoi noomâi etymologia. Etymologia lii tieđâlâš syergi, mii totká saanij ave já algâpuáttim, nubástusâid jienâdemhäämist já kielâsuhâlâšvuođâid adai main kielâin láá ohtâsiih madduuh. Tutkâmu šâst selvâttim meiddei šadoi kiävttu purrâmâššân já tiervâsvuođâ naanoodmist. Taan artikkâlist oovdân puávtám tutkâmuš tehâlumosijd puátusijd. Tutkâmuš ulmen lâi selvâttiđ, mon verd anarâškielâ liih šaddonoomah láá já magareh šadoh láá lamaš sämmilijd teháliih purrâmâššân já táálhudmist. Tut kâmušâst čielgâi, ete tááláá anarâškielâst láá suullân 850 šaddošlajânomâttâssâd. Noomâin 270 láá aal mugnoomah já vááijuv 600 nommâd láá oppâráhtu siih. Listo puoh noomâin, maid lam kavnâm, lii muu gradu lahtosin. Täärhib tutkâmuššân väljejim 54 šaddonomâttâs sâd, main ličij vala tááláá ääigi merhâšume purrâmâš

šân já tiervâsvuođâ naanoodmist. Tai šaddonoomâi ave, algâpuáttim já merhâšume sehe kevttimvuovijd selvâttim muu gradupargoost. Tutkâmušâst čielgâi, ete kuávdáš šadoh sämmiláid láá lamaš myerjih já muorah. Tutkâmuš vuálásii am nâstuvâst puárásuboh noomah láá eidu muorjijn já muorâin. Ruáhuviärdásijn šadoin láá nuorâb noo mah. Ruáhuviärdásij šaddonoomah láá táválávt jurg âlusah teikkâ loovnah, mutâ harvii kielâ jieijâs sää nih. Myerjih lijjii purrum nuhtán tagarin, mutâ meid dei kieđâvuššum. Kevttimvuovijn láá lamaš monnii verd iäruh eres soojijn. Myerjih porrojii ovdâmerkkân piimijn, loppimmielhijn, kyeli- já piärguliemáin, kye li-, piärgu-, teikkâ pecimaalijn, koškepiärgoin, kuo lijn teikkâ mielhijn. Myerjih piäijojii masa mon peri purrâmušân. Sämmiliih láá kiävttám monnii verd ruáhuviärdásijd šaddoid, já eromâšávt mielkkiruávuh láá lamaš tehá

liih. Mielkkiruávuh láá šadoh moh lasettuvvojii poc cuumiälkán, ko tot valmâštui vuástán, loppiittui teik kâ suvrodui. Šadoh kiävttojii loppitmân já suvrod mân sehe njadosin. Šadoi merhâšume uáinoo noomâin nuuvt, ete te hâlumosij šadoi ađai muorjij já muorâi noomah láá puárásumoseh já kielâ jieijâs säänih. Puáris šaddo noomâin ij innig pyevti ettâđ, maid noomah kovve jeh. Tot lii luándulâš puáris saanijn – ääigi mield sää ni lii muttum ton verd, ete algâalgâlâš merhâšume ij oinuu. Noomâi kuhes historjá muštâl tast, ete šad doost lii lamaš merhâšume kuhháá. Nuorâ aalmugnoomah já oppâráhtusiih noomah kovvejeh šadoi jiešvuođâ, šoddâmsaje, kevttimvyevi, kevttee, lavdâm teikkâ algâpuáttim. Šoddâmsaje uái noo noomâin täävjib ko eres ääših. Kevttimvyehi uái noo motomijn šaddonoomâin. Ovdâmeerhah tast láá sälttisyeini, jeggijuŋŋâ, ostomuorâ, soorvârääsi, tavečuovjisjerjâ já rivgoouáivi. Muu amnâstâh ij iäruttâl eres kuávlui sämmilij šadoi kevttim, jiemge lah tutkâm tuše anarâšâi vuovijd kevttiđ šaddoid. Iäruh sátáččii kavnuđ sämmilij koos kâst tast, ete magarijd šaddoid sii láá kiävttám já maht. Tot sátáččij vaikuttiđ meiddei taan tutkâmuš

puátusáid, jis fáárust liččii tuše tagareh šadoh, maid anarâšah láá kiävttám. Veikkâ tutkâmuš vuálásâš amnâstâh ij lah hirmâd viijđes, ton puátusijn puáhtá uáiniđ ruávis tääsist, magareh anarâškielâliih šaddo nomâttâsah láá. Anarâškiel saanij etymologia iber dem fáálá máhdulâšvuođâ oppâđ sämmilij historjá. Šaddonoomâi etymologia čuujoot tom, moh aašijd láá lamaš teháliih sämmilij eellimvyevist. Noomâi nuurrâmpargo ohtâvuođâst čielgâi, ete monnii verd nomâttemčuolmah anarâškielâlijn šad donomâttâsâin láá. Nomâttemčuolmah láá eenâb oppâráhtusijn noomâin já nuorâ aalmugnoomâin ko puáris noomâin. Taan tutkâmuš ulmen ij lamaš sel vâttiđ taid, mutâ oovdânpuohtim motomijd huám mášuumijd, moh láá puáttám muu oovdân. Oovtâ šlaajâst sättih leđe kiävtust maŋgâ nomâttâs teikkâ siämmáš nomâttâs lii kiävtust maaŋgâin šlaa jâin. Motomin anarâškiel nommân lii kollektiivnom mâ, mutâ meiddei suomâkielâlâš jurgâlussân sáttá leđe kollektiivnommâ. Noomâi vuáđuoosij variaa tioh muttuusteleh suuvâi siste. Škoovlâ oppâkiirjijn šlaajâi ohtâvuođâst iä lah tieđâliih noomah, já moto min páácá epičielgâsin, mon šlaajâst lii koččâmâš. Tieđâlâš noomâ ličij-uv pyeri jođettiđ fáárust ain ko máhđulâš. Hiäimuin, main láá anarâškielâliih šadoh, váiluh monnii verd nomâttâsah. Trifolium repens (valkoapila) lii motomin vielgis ristâ já nube käldest vielgismuáskáš. Tyevli lii ovdâ merkkâ tast, ete säänist láá kyehti sierâlágán merhâ šume, moh láá suomâkielân jurgâlum pakuri(kääpä) já taula. Nijttokiällurääsi lii adelum nommân kyevti šaadon ađai ton jurgâlus suomâkielân lii sehe ojakel lukka ete harakankello. Kollektiivnommâ, mii lii šaddonomâttâsâi pajetuává dâh, suápá noomâ vuáđu-uássin, mutâ šlaajâ nom mân tot ij lah tuárvi tärkki. Vuorâččâsmyerjist láá Suomâst kyehti šlaajâ main iä lah vuáhádum noo mah. Tääl kiävtust lii tuše kollektiivnommâ, vuorâč čâsmyerji. Mun lam kiävttám jieččân tutkâmušâst noomâid tavevuorâččâsmyerji já maadâvuorâččâs myerji. Tovle ij lamaš tárbu iäruttâllâđ šlaajâid, ko Säämist šadda tuše nubbe tain vuorâččâsmyerjišlaa jâin. Tááláá ääigi tárbu iäruttâlmân kuittâg lii. Sälttisyeini lii ohtâ muu čoođâčoolmâg šaddo purrâmuššân, te taa lii ohtâ reeseept.

Filipendula ulmaria adai suomakielân mesi angervo -šlaajâst láá anarâškielân kulmâ noomâ: tejârääsi, soorvârääsi, teikkâ hajârääsi. Noomah kovvejeh tom, ete šaddo lii kevttum teejân, soorvah láá puurrâm tom já ete tast lii njaalgâ haajâ.

Sälttisyeinimääli Vääldi kuámmir tievâ sälttisyeiniloostâid Vuošâ 5 miinut vuojâst Lasseet 1,5 litter liemâ Suuvrâst smaavâ leibipitáiguin já manefiskâdâssáin Njaddoseh smaakâ mield Loopâst halijdâm val kijtteđ muu pargoadeleijee adai Meccihaldâttâs, ko adelij munjin gradučäällimluámu já maavsij 1,5 mánupaje päälhi. Kirsi Ukkonen

Kandâ, kote koolgâi čäälliđ mainâs

âiba ohtii Kandâ. Sust lâi tuše ohtâ peivi äigi čääl liđ mainâs. Sun ij mahten keksim pyeri mainâs. Sun smietâi já smietâi, mut koolgâi pettâšuđ, ko ij maiden keksim. Talle poođij eehid, já sun moonâi uáđđiđ. Sun vala-uv smietâi pyeri mainâs, mut ij vala gin keksim, já nuuvt sun nohádij. Kandâ koccái iđedist, mut lâi uáđđám poomin. Kandâ tuše kárvudâđâi já poosâi jotelávt paanijd, mut taksi lai jo šiljoost. Siämmást sun smietâi, et tääl tot máttáátteijee kal suttá. Kandâ moonâi taak sin, mut tot lâi kale mahtnii iimâš. Sun moonâi kuit

tâg čokkáđ taaksin, jeđe sun vaaldij puhelin já aalgij keččâđ Youtube. Lâi moonnâm mottoom äigi, ko paifakkist tot taksi orostij. Talle siisâ poođij kiinii, kiäst lijjii soorvâ čuár vih. Sun keejâi kaandâ já siämmást kočoi kaandâ suu luusâ. Kandâ váhá jo poolâi, mut sun moonâi kuit tâg. Sun imâštâlâi meid tom, ko taksi lâi orostâm, ige kihheen porgâm maiden. Kandâ koolgâi vyelgiđ, já suoi moonáin miäcán. Tobbeen Kandâ ooinij tuš muorâid já meid rakânâs,

Anarâšloostâ juovlânummeer meripeivi sáttá leđe stressejeijee äigipaje.

mut tot rakânâs ij lamas mahten táválâš. Tobbeen lâi kuocâ haajâ, já siisâ poođij kiinii ááhuid. Talle miinii teeivâi Kaandâ uáiván, já sun nohádij. Ton maŋa kandâ ij tiättám maiden, mii tábáhtui. Čuávuvâš mušto Kaandâst lâi tot, ko sun koccáá škoov lâ hiivsigist já huámmáš, et lii maŋanum tiijmest. Sun káččá luokan epituáivulâžžân. Ton lasseen, et sun lii maŋedist, sust ij lah tot maainâs, mon koolgâi macât tiđ onne. Mut ovdil ko Kandâ kiergânij ettâđ maiden,

te máttáátteijee eeđâi, et tothân lai aaibâs hirmâd pyeri maainâs, já kandâ uážuččij 10/10 čuággád tast. Kandâ lâi tiäđust-uv ilolâš, ko kiinii lâi čáállám sunjin mainâs, mut siämmást sun meid imâštâlâi, et kii lâi tom porgâm suu peeleest. Čuárvialmai ij ton maŋa oinum innig kosten. Mut Kandâ meridij olssis, ete puátteevuođâst sun čáláččij jieš ain mainâsijd talle ko kalga. Eliel Kalla

Ellei juovlah 1

lleeh vyerdih juovlâäijih moov tâ. Riemnjis iätá: Mun halijdâm jo puurrâđ. Kumppi iätá: Forgâ puurrâp. Säpligeh eteh: Kuás juovlâ äijih puátá. Elli-Då´mmn 2.lk

Ellei juovlah 2

lleeh láá puáttám stuorrâ muo râ luus. Sij uážžuh skeeŋkâid luudijn. Njaalâ lii ehidist ruottâ min. Sun finnee stuorrâ albatros sist, mut maid säpligeh pargeh? Aaa! Sij hervâtteh kuosâmuorâ. Máánu moijáá. Loppâ. Siiri 2.lk

Juovlâskeeŋkah čiähusist

o iäččám lâi ucce, iä laaviim adeliđ ennuv juovlâskeeŋkâid iäge aainâs kin uástiđ taid mut jieš rähtiđ. Eeči já suu Veikko-viljâ láin nuorâmus párnááh sii perrust. Veikko lâi jo škoovlâst mut lâi peessâm pááikán juovlâluámust. Vai gâdba lâi rähtiđ skeeŋkâid nuuvt, ete párnááh iä tom huámmáš, já čiähásajehuv lijjii uccáá. Nuuvt keevâi-uv oovtâ peeivi, ete eeči já Veikko láin ovdil juovlâi roossâm šiljoost maidnii já kuovlâláin olgosááv nán. Suoi hoksáin, ete lavdhái vyelni láá kyehti paarâ saveheh. Suoi láin tuđâ vâžžân smiettâm, ete tobbeenhân täiđih leđe saveheh sunnui. Ij pissoom illâttâs sân tot juovlâskeŋkkâ, mut párnááh kal láin iloliih. Veiko saveháid keevâi maŋe láá škoovlâst miinii paartijd, mut tot lii jo nubbe maainâs. Henna Aikio Kove párnááh Vilho já Veikko Aikio kal lahtâsává mainâsân. Kove: Vilho Aikio päikkiarkkâdâh

Juovlâäijih, omâs äijih!

im, pom, pim, pom! “Pyeri iiđeed juáhážân!” mát táátteijee huihádij. “Pyeri iiđeed máttáátteijee!” párnááh västidii. “Onne mij toollâp juovlâčurgim! Ubâ škovlâ uásálist toos.” máttáátteijee eeđâi. “Noooou!” uáppeeh huihádii. “Janne já Jonna moon nâv čurgiđ kiällár.” meridij máttáátteijee. Janne já Jonna moonáin kiällárân. Čurgim koos kâst oovtâ uuvsâst poođij Jussá-tonttu. Janne já Jon na suorgânáin. Jussá-tonttu eeđâi, et puáttee muu fáárun. Suoi moonáin toontu fáárun uuvsâst siisâ já kartáin Peljituoddârân. Jussá tonttu tuálvui sunnuu juovlâäijih luus já

eeđâi: “Juovlâäijih! Mun kavnim Peerti já Paula!” Juovlâäijih iätá: “Pyeri Jussá-tonttu! Puáttee párnááh muu fáárun. Moonnâp juuhâđ glögi já puurrâđ toortuid.” Sij purrii toortuid já juovlâäijih muštâlij, et mane sun lâi kidnappam párnáid. Janne já Jonna eeđáin juovlâäijihân, et muoi iän lah Pertti já Paula! Juovlâ äijih suorgânij já huihádij: “Kiäh tuoi talle leppee?” “Muoi láán Janne já Jonna!” suoi huihádáin oovtâ jie nân. “Mij halijdep maasâd škoovlân!”. Juovlâäijih eeđâi: “Eppee peesâ! Mun tuálvum tunnuu heeki siis!”

Janne já Jonna karttáin heeki siisâ. Ehidist suoi halijdáin moonnâđ uáđđiđ. Suoi kavnáin lättest mad râs já fiilti já moonáin uáđđiđ. Talle kiinii huihádij: “Au!” Párnááh suorgânáin já pulttâsáin meddâl seeŋ gâst. Suoi kiškettáin fiilti meddâl seeŋgâst já huihá dáin. “Juovlâäijih! Maid tun tääbbin?” “Tiervâ Janne já Jonna! Eppee-uvks tuoi lah pääihist?” Juovlâäijih koijâdij. “Na iän. Tunhân munnuu teehi piejih”, pár nááh eeđáin. “Vuoi ij! Lii-uv rooboot peessâm kieđâ vuššâđ hypermegamaašin?! Tuoi ferttiivettee peessâđ maasâd pááikán. Juovlâáptu lii jo paijeelittáá.” Juov lâäijih eeđâi. Juovlâäijih njurgij já Petter-ruopsisnjune poođij

keččâđ maid Juovlâäijih taarbâš. Petter cuovkkij jieijâs käidimvuoimijgijn ryevdisaagijd laasâst já sij vuolgii poccui taalin. Sij ferttejii moonnâđ siijvost, amas juovlârooboot uáiniđ sii. Ko sij pessii taalin te sij leŋgejii poccuid já huikkii tonttusuátiviehân, et moonnâđ cuovkkiđ juovlârooboot já rähtiđ ennuv skeeŋkâid!” Talle juovlâäijih tuálvui párnáid maasâd škoovlân. Máttáátteijee koijâdij, et kost suoi lává lamaš. Janne já Jonna eeđáin, et tot lii kuhes maainâs já moonáin čokkáđ. Iäváge kuássin muštâlâm kiässán maiden. Pihla 4.lk já Jussá 3.lk

Juovlâmaainâs

aat táálu maainâst 2 pár náást já sunnuu eenist. Enni määlist juovlâheers kuid. Párnááh rähtiv muotâ äijih. Miinuut tassaaš párnááh vuordijn juovlâäijih mut suoi kolgáin moonnâđ puurrâđ. Lâi jo koskâpeivi, juovlâäijih ij lamaš valagin puáttám. Suoi moonáin káávpán. Nubbe párnáin ooinij pulkkur. Sun ij kiergânâm sárnuđ suu iänán. MAHT KIÄVÁ UÁŽŽU-UV NUBBE PÄRNI PULKKUR OVDILGO JUOVLÂÄIJIH PUÁTÁ? Nubbe párnáin ij maašâ vyerdiđ: Kost muu tonttukappeer? Tääbbin tot lii tot tonttukappeer. Ai takkâ enni!<3 Kop kop láá-uv tääbbin nánnáás párnááh? LÁÁ LÁÁ LÁÁ ! Tipe tipe tiptap tiptap tiptap. Pilvi 1.lk

Piäju párnái juovlah Anarist kielâpiervâl Piäju párnááh smiettii jo roovvâdmáánust oovtâst tipšoiguin, ete maht ááiguh juovlâid viettiđ. Sist lijjii uáli čielgâ vuáváámeh, já tastpa sij meridii čäälliđ meid Anarâš-loostân. Tinja 4 i: Mij lep pääihist. Enni teikkâ eeči tiskáá já nubbe tipšo Elen-Máárjá. Mun tuáivum skeŋkkân roobootpennuu já merâ nieidâ peeccih. Mun kal máátám tom kevttiđ kieđâiguin já juolgijguin. Maht talle ko mun lam lehâstâm skeeŋkâid já Elen-Márjá lii lättest? Amahân Elen-Máárjá uážžu keččâđ muu skeeŋkâid, ko ij piejâ taid njáálmán. Mun ááigum rähtiđ muotâäijihijd.

Mervi 4 i: Mij lep pääihist já talle mij eellip kirhoost já hävdienâmist. Hävdienâmân mij tuálvup kinttâlijd. Kirhoost uážžu lávluđ. Talle mij moonnâp pááikán já talle puátá juovlâäijih. Mist lii juovlâkuosâ. Mij puurrâp kyele já poccuu piärgu.

Juovlâskeŋkkâ Kove: Mervi Eenist lii Elen-Maria askeest, mun sierâdâm ja eeči määlist. Kove: Tinja Maire 4 i: Aaibâs táváliih juovlah láá puáti min. Juovlâpukki puátá kolliđ já addel skeeŋ kâid.

Muorâ, juovlâäijih já skeeŋkah. Kove: Maire

Jose 5 i: Mij moonnâp ááhu já äijih luus. Juov lâpukki iälá tobbeen. Mun já äijih viežžeen juovlâmuorâ mönkkärijn. Ton kalga sáhháđ moottorsááháin já pieijâđ muorâkääry sáá tun. Ákku heervât juovlâmuorâ.

Juovlâmuorâst láá heerskuh já tast lam mun já skeeŋkah Kove: Jose

Ailu 5 i: Mun moonâm eijijn kiälháin ááhu já äijih luus. Tobbeen lii juovlâkuosâ já mij uážžup hervâttiđ tom. Talle juovlâkuosâst uážžu puurrâđ heerskuid. Tagarijd njälgissoo bijd já suklaapaaccâhijd. Mun halijdâm juovlâäijihist taggaar tela-auto. Tot lii káidusstivrejum. Já Nerf-pissoid main láá ennuv lemnuuh. Josest lii taggaar. Juovlâmuorâ, skeeŋkah já mun já Arvi. Mun irâttâm väldiđ njálgáid muorâst. Kove: Ailu

Elna Bigga 4 i: Mun lam pääihist ennijn, eijijn já Noelijn. Ákku puátá kolliđ. Mun ááigum rähtiđ muotâäijihijd olgon. Mun-uv tuáivum merânieidâpeeccih. Juovlâäijih, skeeŋkah já toontuh. Kove: Elna Bigga

Sampo-Oskari 4 i: Mij ep poorgâ maiden. Mij ep puurâ maiden. Lep tuš pääihist. Mij virâttep muorâid já pääččip. Noosa 6 i: Mij áigup moonnâđ äijih já ááhu luus já rähtiđ tobbeen muotâäijihijd já hiäppušijd. Mij čurgip já hervâttep juovlâmuorâ. Jiem tieđe maid mun tuáivum skeŋkkân. Amahân nukkeid já tagarijd. Juovlâäijih lii pieijâmin kuosâ vuálá skeeŋkâid Kove: Noosa

Nils-Emil 6 i: Talle ko lep hävdienâmist cokkitmin kinttâlijd, te ton puudâ lii juovlâäijih tuálvum mij pááikán skeeŋkâid. Mun tuáivum virvel já vuogâid já vuárdám toi tááhust keesi. Hugo 4 i: Mun lam ennijn pääihist. Mun tuáivum mönkkäri. Olmâ mönkkäri. Tot tuáimá návt. Uážum vyeijiđ olgon. Mij puurrâp heersku. Tot lii hirmâd stuorrâ hersku. Njäälgis. Piäju párnááh já Tiina Lehmuslehti

Petter juovlâluámu

aiba ohtii kandâ. Suu nommâ lâi Petter. Sun moo nâi Anarân juovlâluámust. Suu peerâ laiguuttij táálu jäävri paaldâst. Talle sij monnii puurrâđ raav vâdviäsun. Sij purrii steikkuu. Talle sij monnii mu seon. Tot lâi suotâs. Ton maŋa sun moonâi skipáris luus já suoi spelláin tiäturáin Minecraft. Tijme keččin sun koolgâi vyelgiđ sii táálun. Lâi jo

sevŋâd já sij lijjii olgon čierâstâlmin stuorrâ muotâ leejeest. Ko lâi jo maŋŋeed, enni kočoi siisâ puurrâđ eehidpitá. Já paijeelittáá lii jo juovlâáptu. Talle sij lehâstii skeeŋkâid. Sij purrii suohâd já juhhii glögi. Talle sij monnii Ocomâšân passeeđ määrfi já kyele. Ton maŋa sij čierâstii vuálus. Talle sij vuolgii maasâd pááikán Vaasan. Loppâ! Matti já Nillá 6.lk

Skeŋkkâriävvár Tekstâ já kove: Mitja já Justus

aiba ohtii Juovlâäijih kiäst lijjii čyeti iše deijeetonttud. Kyehti tain láin kenraaleh já tain lâi váhá eenâb väldi. Sunnuu noomah lijjii Veikko Tonttu já Pertti Tonttu. Pertti já Veikko láin skipáreh Juovlâäijiháin já rähistáin išediđ suu. Mut ohtii ko Pertti já Veikko láin Juovlâäijih kulen juhâmin kaakao, te uuvsâst njuškodij tonttu já sun huuihij “Juovlâäijih! Tuu páájá lii rievedum!” “MAID!” huikkii Veikko, Pertti já Juovlâäijih ohtân jienân. “Lääh puuh! Joo kuullih olmânáál. Kiinii lii rievedâm masa love miljovn skeŋkkâd.” Ucc’tonttu huuihij. “Jáá, já kii tun lah?” koijâdij Juovlâäijih. “Mun lam Timppa-Tont tu.” eeđâi Timppa-Tonttu. “Addâgâs, mut maid tun ááiguh porgâđ toos?” koijâdij Veikko Juovlâ äijihist. “Naa, vissâ mij moonnâp keččâđ mii lii tábáhtum.” eeđâi Juovlâäijih. Juovlâäijih, Veikko, Pertti já Timppa vuolgii Juovlâäijih skeŋkkâpááján. Talle ko sij pottii páá ján te masa puoh pargeeh lijjii olgon já keččii fabrik ko ton uuvsâst já lasârääigist porgestij suovâ. Veikko já Pertti soittijn puálutoontuid išán já ton maŋa tivvoo-toontuid. “Vuoi hirmâd, vuoi hirmâd…” vaidâlij Juovlâäijih já juuđij rig gee. “Mun, Veikko já Timppa moonnâp keččâđ mii tovben lii tábáhtum!” huuihij Pertti. Páájá par geeh lijjii monâmin jo pááikán, ko olgon lâi masa 40 cekkid puolâš já muotij hirmâdávt. Talle Veikko, Pertti já Timppa monnii pááján. “Kii sun lii tot riävvár?” koijâdij Pertti, ko sij vazzii ovdâskulij. “Vissâ miinii stááluid.” eeđâi Veikko.

“Mij sun tot lii?” koijâdij Timppa, já čujottij oov tâ virruu, mij lâi viehâ šiev čiähásaajeest. “Aai nâskin tot ij kuulâ mijjân.” eeđâi Veikko. “Maht nuuvt? Maid jis tast tábáhtuvá miinii?” aalgij Pertti-uv. “Hei, kostsun puálu- já tivvootoontuh láá?” koijâdij Veikko. Já talle Timppa já Pertti moonáin keessiđ tom virruu já siämmáá sekuntist Pertti já Timppa koččáin uccâ rääigist, mii almostui lättei, já Veikko ooinij tom. “Mun piäluš tâm tii!” huuihij Veikko. Mut Timppa já Pertti čie râstáin keeđgist rahtum čierâstâllámluáhást. “Iiiiiiik!!!” Huuihij Timppa, mut Pertti tuše nav dâšij tast. Veikko-uv njuškoi tääl luákán. Tot lâi hirmâd kuhes luákká, mut tot ij lamaš mihheen maailm pirrâ viiđáin poccuin, moos Veikko já Pertti láin hárjánâm. Mut talle suoi oinijn čuovâ kostnii váhá määđhi ovdiibeln. Talle Timppa koočâi ucc’määđhi vuálus já talle stuorrâ kuádá oolâ já nuuvt tovváin meid dei Pertti já talle Veikko. “Kost mij lep? Pertti, Veikko?” “Aainâs-uv tääbbin láá ennuv paketteh.” eeđâi Pertti. “Tast lohá Timppa-Tonttu!!!” Huui hij Timppa já čujottij oovtâ pakkeet. Talle oovtâ pakkeetleje tyehin kullui jienâ, aaibâs tego kiinii ličij puurrâm piparkááhuid. Talle viehâ uccâ tont tu poođij uáinusân. Tast lâi epitáválii stuorrâ nju ne já tast lâi ucc’koori kieđâst, mast lijjii vissâ piparkááhuh. “Kii tun lah? Puoh pargeeh kolgâččii leđe jo pääihist!” eeđâi Veikko. “Mun arvâlâm, et tuot ij lah páájá pargee…” culidij Pertti. “Jáá, must láá kyesih.” eeđâi Tonttu, já Timppa lavkkij

oovtâ läävhi maasâdkulij. “Kii tun lah, mun koijâ dim.” eeđâi Veikko. “Mun… Mun lam kievhis tont tu.” “Na, kiäh tij leppeđ?” “Mij lep juov..” eeđâi Veikko, mut Pertti čievâstij suu. Talle Peerti lummoost čuojâškuottii juovlâlav luuh. Pertti vaaldij suu puhelin lummoost já kee jâi et kii suáittá. “Ijge, Juovlâäijih, ij tääl!!!” Pertti smietâi. “Ahaa! Tuoi leppee juovlâäijih pye remuuh pargeeh, Veikko-Tonttu já Pertti-Tont tu!” Ucc-Tonttu huuihij ko Pertti teddilij ruopsis puálu suu puhelimist. “ Já tun lah skenkkâriävvár! Tun lah rievedâm paijeel miljovn ulmuu já toontu juovlâskeeŋkâid, ige tom uážu aaibâs tállán addâ gâsân!!!!!!!!!!!” huuihij Timppa, kote lâi meiddei uáli kievhis Tonttu já kiäst ij lamaš ruttâ jieijâs skeŋkkáid. “Ucc-Piäkká ij lah kuássin uážžum mai den juovlâskeŋkkân, mun jurdim et Juovlâäijih lii vájáldittám muu! Já tondiet mun volliittim toho pááján já halijdim adeliđ olssân skeeŋkâ.” eeđâi Ucc-tonttu. “Öö… Kii lii Piäkká?” koijâdij Pertti.

“Mun! Mun lam Ucc-Piäkká kii ij kuássin uážžum juovlâskeeŋkâid, ige kuássin oppâm luuhâđ.” ee đâi Ucc-tonttu ko Timppa já Veikko ussáin paket tijd. “Heei! Tästhân lohá Ucc-Piäkán.” eeđâi Pertti. “MAID!!! Kost!” huuihij Piäkká. “Taa, pyereh juov lah!!” eeđâi Pertti já adelij pakkeet Piäkán. “Mun jin… Juovlâskeŋkkâ…” Piäkká culidij já keejâi meetter kerd meetter stuorrâ pakkeet. “Kuás tun ááiguh lehâstiđ tom?” Timppa koijâdij. “TÄÄL!!!” Piäkká huuihij, já lehâstij tom. “OOOH!” Puohah huikkii, “100 kg piparkááhuh! Mun rähistâm piparkááhuid!” huuihij Piäkká. Sist lâi ucc’juhle taan ucc’kuovđâšmist, mut hirmâd hävski. “Limonaad ij pijssáá innig, moonnâp-uv pajas Juovlâäijih pááikán juhlođ? Tovben aainâs-uv pijssáá!” eeđâi Pertti. “Mut… Mut mun jiem lah vi ses et luáštá-uv Juovlâäijih muu toho…” eeđâi Piäkká. “Ele huolâ, kal sun tuu toho váldá Piäkká.”

eeđâi Timppa. Já nuuvt taah skipárušah kuárŋuh čierâstâllâmluáhá pajas já väzzih páájást olgos Juovlâäijih pááikán já talle skuálkuttii. “Siisâ!” eeđâi Juovlâäijih. Pertti lehâstij uuvsâ já Juovlâ äijih čuážui tast tego ličij vuárdám sii. “Tiervâ!”

eeđâi Veikko. “Kii taat lii?” koijâdij Juovlâäijih. Puohah čokánii sohvá oolâ já Pertti muštâlij ubâ mainâs. “Jáá, tääl mist aainâs-uv láá nelji ken raal!” eeđâi Juovlâäijih já puohah algii povvâstiđ. Te algii juovlâjuhleh já puoh lâi pyereest.

Čiävráin kuáhtám

ovle viljâinân Juhháán Uvláin (Juhan Uula Mat tus) vahtijm čiävrá Čevrisluobbâlij Maađijluob bâl riddoost mottoom kiđđâtälvieehid 1950-lovo peli muddoost, ko virdepaaihijn algii leđe jo sudeh. Láim ovdeláá vuáttám, et čeevris lâi čaŋâlâm mottoom suudán, iänge aiccâm meddâlpuáttimluodâid kos ten. Nobdijm, et čeevris ličij ain-uv suddeest já vah tiistâláim tast viehâ kuhháá, mut ko tot ij iđeškuát tám, te nobdim tom kavnâm čääsi vyelni mottoom muđušii ruávhu, mast tot ličij puáhtám vuoiŋâđ. Lâi meid máhđulâš, et tot ličij puohčâlâm nube suudán já korŋim tobbeen enâmân. Paasij epičielgâsin, maht tast lâi keevvâm. Jieččân mielâst lijjim talle jo pyeri

muudon šoddâmin pivdoalmajin já nobdim, et kale mun vala motomin finniiččim čiävrá salâsin, tâi aai nâs uáináččim tom. Talle ij tiäđustkin puáttám mie lân, et monâččij penttâ 60 ihheed äigi toos, ko tuo đâi uáináččim ellee čiävrá luándust já viehâ alda vala. Ranua elleikäärdist lijjim kale 1990-lovvoost uáinám čiävrá, ko láim kandâinân iällám tobbeen, mut luán dust jiem kuássin. Nahande poođij ihe 2017, skammâmáánu 16. peivi já lijjim obijnân sooppâm, et iäláččim kolliimin suu it tinâš. Poođij eehid já keččim televisiost “Puoli seitse män” -ohjelm, ko hirmâdávt suorgânim – miinii päv

Kove maađij nuorttiibeln, mast uái ná, et čeevris lii ovdláhháá maađij rastaldittem jorgettistám, mut juát kám määđhis oppeet siämmáá kulij, kuus lâi monâmin-uv. Kove: Ilmari Mattus

kittij kostnii alda nuuvt korrâsávt, et tupe penttâ tuárgiguođij. Ferttejim kuovlâliđ olgos, et láá-uv ránnjátááluh vala ciäggust já lijjiihân toh. Poođij mie lân, et pävkittij-uv sun tot Räjikosáttuv pommivuárk ká, mii lii muáddi kilomeetter mäddiláá, mut tob been kulij iä oinum magarehkin meerhah pyelimist. Nuuvt tot-uv äšši paasij epičielgâsin, mut TV-uđđâ sijn oinim, et meteor licij koččâm kuusnii Avveel kuávlun já tast poođij tot pävkittem jienâ. Tiet meteor ličij jo ohtuunis lamaš viehâ imâš äšši, mut vala imâšub ääši oinim ittinâš, ko vyeijilim Ucjuuhân uábbán kolliistâllâđ. Lijjim jo Avveel siijdâ kuávdáást, ko huámášim, et kamera vájáldui. Na mii ba tast – návt ovdláhháá skaamâ iä vaarâ liččii nuuvt kin imâšliih ääših kuvvimnáál, jiemge jorgettâm viežžâđ tom, pic tolliittim tavas – já pyeri nuuvt... Jis jorgettim, te iimâš lâi pääcciđ uáinihánnáá... Šoŋŋâ lâi miärkkálágán já mađe taveláá vuoijim, tađe suohâ dub aalgij miärkká leđe. Pyeidiskyeljávrái pehti tot čielgâsávt lassaanškuođij já Perunämmir puotâ fert tij liävtu kepidiđ, ko jiem uáinám ennust viđâlov meetterist olgoláá. Koskâčuumâ máddáábeln lii sie min ämmirâš Peccikkojäävri puotâ já ton paijeel vye jedijn tuágádâm toos, et uálgispele maađijrobdâmieli vuálus šnjaggee čeevris njuolgist muu oovdân. Eidu, ko čeevris lâi peessâm raavi maađijbel, tot kivkked jorgettistij. Liččim kale kiergânâm orostittiđ auto, jis

čeevris ličij juátkám maađij rasta, ko must lâi nuuvt hiđes liähtu. Jotkim määđhi ovdâskulij, mut vilšâs tim kuittâg murdettemspejâlân já uáinám, ko čeevris ruáttá maađij rasta. Tuáivuttim toos mielâstân šiev määđhi, mut jis talle Avveel kuávdáást liččim jorget tâm kamera viežžâđ, te jiem vissásávt liččii uáinám tien čiävrá já luodâid jiem eissigin. Tâi jis liččim miinutkin maŋanum määđhist, te uáinihánnáá ličij pááccám. Táválávt čiävrá kuáhtáá čäcikuávlust ađai juhâpiällást, mut härvibeht tuodârkuávlust – já täl viv vala – tiet lâi tot imâš äšši. Ucánjihhii väividij tiet kamera váilum já Ailâ-uábi lunne meridim, et jis ij myeti iho, te iäláččim ittinâš kuvviimin taid luodâid. Ucjuuvâst macâdijn orostim vala tutkâđ taid, jeđe ittinâš, ko ij lamaš muáttám, te vyejestim uđđâsist kamera fáárust tutkâđ luodâid tärhibeht já kuvviđ taid peeivi čuovâst. Luodâin čiel gâi, et čeevris lâi vistig vissâ-uv pirrâmpeeivi ovdeláá puáttám Ruávičielgjäävri kuávlust já moonnâm Pec cikkojäävri kulij, jeđe lâi maccâm siämmái luodâi mield já lâi oppeet monâmin Ruávičielgjäävri kulij. Tobbeenhân láá sudes aijuuh, moi ponneest čeevris puáhtá kavnâđ ovdâmerkkân cuobbuid já kenski mottoom njávváá-uv. Ama Peccikkojäävri kuávlust tot ij kavnâm mielâsii aijuu, tâi sudes čääsi, mii toos lii eellimiähtu aainâs tälviv. Ilmari Mattus

Kove maađij viestârbeln, mast uálgispiälásiih luodah čäittih čiävrá puáttim Ruávičielgjäävri kuávlust já čižetpiälásiih luodah oppeet maccâm Ruávičielgjäävri kulij. Kove: Ilmari Mattus

Siskáldâs

Anarâš

Urruáivi skammân 1 Tii čäällim lostâ 2 Kirkkohiärá juovlâtiervâttâs 3 Anarâš-lostáin 30 ihheed fáruluvâi 4–5 Päikkinommâtotkee hundârušmeh 6–10 Hovdâ čiähusist 11–12 12–15 Mučis kesipeivi Ijjäävri kiedist Kielâpiervâltoimâ teevdij 20 ihheed 16–20 Kavnum livđe 20–24 Uđđâ vuoiŋâlâš muusikskiärru lii almostum 24–25 Tiervuođah Kuáskimnjaargâst! 26–31 Jievjâ-peenuv 32 Laika 32–34 Kuáskimnjaargâ uđđâ sävni 34 Luámu – muásudâttâm? 35 Ive 2018 Anarâš-loostâi äigitavlu 36 “Tego ö-puustav puállupeevdi roobdâst” 36–37 Anarâškiel šaddonoomah 37–39 Kandâ, kote koolgâi čäälliđ mainâs 39–40 Ellei juovlah 40 41 Juovlâskeeŋkah čiähusist Juovlâäijih, omâs äijih! 41–42 Juovlâmaainâs 42 Piäju párnái juovlah 43–44 Petter juovlâluámu 45 46–47 Skeŋkkâriävvár Párnái sárguseh 47–49 50–51 Čiävráin kuáhtám Naajuuhâ skammân 52

Uáivitoimâtteijee, toimâttâsčällee: Ilmari Mattus Saarineitamontie 29, 99800 IVALO – AVVEEL Puhelinnummeer: 040 520 9249 Sleđgâpostâčujottâs: ilmari.mattus@pp.inet.fi Toimâtteijee: Eljas Niskanen Šleđgâpostâčujottâs: anaraslosta@anaraskielaservi.fi Puhelinnummeer: 040 718 5337 Facebook: Eljas Niskanen Pargo Toimâttâskodde: Anarâskielâ seervi stivra Kuástideijee: Anarâškielâ servi ry. Čujottâs (saavâjođetteijee): Marja-Liisa Olthuis Duinroos 11, 2651 XG Berkel en Rodenrijs NEDERLAND Puhelinnumereh: 08 237 11406, 040 544 7358 Sleđgâpostâčujottâs: marja-liisa.olthuis@oulu.fi Máccum: Anssi Mattus Toimâttâs váldá vuástá čalluid já kuuvijd, sehe máksá tain kuvvim- já čäällimpaalhijd. Teddilem: Waasa Graphics Oy

Naajuuhâ skammân Kove: Pertti Turunen

ANARÂŠ Seervâ Anarâškielâ siärván! ISSN 0788-0561