Daniel Munduruku - Kaandâš kote ij máttám nievdâđ by anaraskielaservi

Daniel Munduruku

Kaandâš kote ij máttám nievdâđ Anarâškielâ servi 2019

Algâkielâlâš maainâs: O menino que não sabia sonhar Maainâs lii uási Daniel Munduruku kirjeest Histórias de índio, Companhia das Letrinhas, São Paulo, Brasilia 1996 © Tekstâ: Daniel Munduruku © Anarâškielâlâš jurgâlus: Petter Morottaja Tuáijim já koveh: Petter Morottaja Jurgâlus lii ruttâdum Brasilia-Suomâ kultturkuávdáá torjuin.

Daniel Munduruku

Kaandâš kote ij máttám nievdâđ

Anarâškielâ servi 2019

Väljejum ~

alge

uáris Pajé keejâi rähisvuođáin eidu šoddâm párnáá. Shaman moijái já smietâi stuorrâ pargo mii lâi oovdâst. Sun máttááttičij taan kaandân ärbivuovijd, pyeredemtááiđuid, oskolduv. Sun máttááttičij kaandâ sárnuđ madârjiegâiguin, máttááttičij suu jođettiđ aalmugis vijssáht, rehelávt já riehtivuođáin, siämmáánáál ko pajé jieš jo maaŋgâid iivijd. Taat kandâ ličij suhâpuolvâst nuubán sirdâšum kulttuur suojâleijee. Suu čoođâ madârvanhimeh pyehtih mainâstiđ mainâsijdis maailm šoddâmist. Suu čoođâ sij pyehtih sárnuđ puohháid, kiäh čuávuh pajé vijsoduvâid. Puáris pajé moijái luholâžžân já tuáivui et puátteevuotâ ličij lääđis suu aalmugân. Sun kočoi kaandâ vanhimijd jieijâs uk’a kuuvl. “Usteveh”, sun eeđâi, “kuldâlee tárkká maid mun ááigum ettâđ. Muu váimu lii tievâ luholâšvuođâst. Vijses jiegah láá puáttám muu naharáid. Sij láá mainâstâm munjin, et mii aalmug šadda eelliđ ain, kijttoseh taan párnái kote lii šoddâm onne. Sun lii skeŋkkâ mii aalmugân, kievrâs jieggâ kii šadda sárnuđ vijsesvuođáin. Mut vâi taat puávtáččij tábáhtuđ, tuoi ferttiivettee tipteđ muu máttááttiđ suu.” Vanhimeh keijáin nubijdis já moijáin. Taat lâi uási ärbivyevist, mii lâi tuháttijd iivijd puáris. Suoi tieđijn, et kiäldádâttâm pajé táátust šoddâdičij epioornig maailmubâlâšvuotân. “Munnuu alge lii taan aalmug alge”, suoi

pajé uk’a

ärbivuáválâš pyeredeijee, shaman päikki

eeđáin puáris almai. “Aaibâs nuuvtko mij lep taan aalmug algeh já nieidah. Muoi iän vuástálist Stuorrâ Jiegâ táátu. Muoi adeleen mielâstân alge tunjin talle ko äigi lii.” Tast maŋa peerâ vuolgij. Já pajé viälánij hiäŋguseeŋgâs oolâ nievdâđ já kijtteđ maddârijd.

Noomâ adelem ~

ajé, kiän nommâ lâi Karu Bempô, keejâi maht páárnáš šoodâi eenis rähisvuođáin stávrudeijee askeest. Ain motomin sun elâččij kaandâ kulen já keejâi kuhháá oppâalgees läđis muáđuid. Sun muuštij peeivi, kuás lâi adelâm kaandân suu noomâ – noomâ, mon käldden lijjii jiegah pajé naharijn. Pajé lâi väzzimin miestui kooskâst, arvemeeci sahis lostâkeerdi syejeest. Lâi uáli keemâd, ige sun uáinám kuus lâi jotemin. Sun vaaibâi mut aaicâi, et jiegah láá aldasijn. Toh ettii sunjin: “Keejâ tárkká. Loostah sirdojeh čuovâ oovdâst já čäittih kaandâ noomâ.” Vistig Pajé imâštâlâi tom maid lâi kuullâm, mut tieđij, et jiegah iä kiälástâlâččii sunjin. Sun joođhij ovdâskulij meeci čoođâ. Kivkked sun orostij. Sun tuubdâi, maht omâs kabido posoi suu uáivi paajaabeln. Sun keejâi pajaskulij já ooinij máánu šiärráámin kirkkâdávt, aaibâs tego tot moijááččij. Taat ferttee leđe kaandâ nommâ, sun jurdâččij – Kaxi, máánu mii šiärráá olmooškode oolâ.

kabido

pieggâ

kaxi

máánu

Kaandâ nommâdemjuhle ääigi Karu Bempô lâi ettâm: “Maailmist láá ennuv paas vyeimih, moh halijdeh tuššâdiđ mii aalmug. Pariwat, vielgis ulmuuh, puátih mii kuuvl lopádâsâidiskuin. Sij lopedeh tuárjuđ mii ärbivuovijd já taavijd. Sij eteh, et sij láá mii oboré, já lijkkojeh indianijn, kiäh láá olmâ brasilialiih já puoh tehálumoseh ässeeh taan enâmist. Mut talle sij taheh eidu nubij kulij: tuššâdeh mii aalmug já mii kulttuur. Sij puátih nuuvt kočodum ovdánemvuođâ mašinij diskuin, mut mašineh hevâtteh mii lavluid. Sij puátih pápárijdiskuin, ibuputpupuat, já halijdeh uástiđ mii aalmug siälu. Sij fillejeh mii lopádâsâiguin, moh šoddâdeh soro já tuáruid mii aalmug vááimuin. Sij nyeskideh mii idibi, tuššâdeh mii muorâi jiegâid, vyejetteh käärji meddâl. Tääl mij ferttip väzziđ kuhes kooskâid, vâi puávtáččijm puurrâđ mii ellei piärgu – bio, dapsem, dajekco, daje, hai, poy-iayu, pusowawa. Pariwat láá pilledâm mii Tapajós-juuvâ teermijd, nuuvt et mij ferttip mađhâšiđ eres juuvâi kuuvl jis halijdep koddeđ šiev kyele. Sij láá paldam mii wasuyu: paro, parawá, koru, ajora. Liijká mij aalmug šadda ain kievrâsubbon, tondiet ko mii ärbivyevih máttáátteh mii cevziđ pariwat piilijn huolâhánnáá.” Pajé lâi tievâ tobdoin já sun jooskâi sárnumist váhá ááigán, jeđe sun joođhij: “Mii aalmug ij kuássin lappuu. Vielgis almai ij pyevti tuššâdiđ mii. Jis lii tárbu, te mij šoddâp uđđâsist kuunâin. Mij juátkip jieččân historjá já mii jáámmám viiljâi muštoid. Olmooškopariwat oboré ibuputpupuat idibi bio dapsem dajekco daje hai poy-iayu pusowawa wasuyu paro parawá koru ajora

vielgis almai (ij-indian) ustev ruttâ čääci, juuvah taapir, šave sulâstittee ellee kodde Maadâ- já Koskâ-Amerik vildâšahe vildâšahe, mii lii váhá ucceeb ko dajekco Maadâ-Amerik stuorrâsiähá jurssee makaki-apineh Maadâ-Amerik poossâmkuobžâ lodeh panneeluddijd kullee loddešlaajâ ara-papukáijá arvemeeci papukáijášlaajâ Maadâ-Amerik čeevris

de majemuu piäiváályeštim ääigi mij, eennâm párnááh, čokkáp vääri alne já čuávvup tom.” Tast maŋa ko lâi tom ettâm, te pajé lup tiistij uccpárnáá Kaxi já čaaitij suu siärvádâhân. Sun ličij páárnáš, kote laiđiiččij Munduruku aalmug talle ko puáris almai servâččij maddârij ohtâvuotân.

Eellimvyehi ~

idâ ton räi ko Kaxi teevdij vittâ ive, ixi kuodij suu fárustis jyehi sajan. Mut ko sun šoodâi, te sun aalgij väldiđ uási Katô siijdâ elimân. Muba’at ääigi sun oopâi ejistis maht kieđâvuššâđ luándu káálvuid, moh suoijiiččii suu talle ko lâi äigi vyelgiđ pääihist. Sun meiddei oopâi nuurrâđ ixiwe já kio’uk loostâid já oopâi maht rähtiđ ictius – koorijd maid nisoneh kevttii heđâlmij ja šadoi kyeddimist. Sun oopâi maht rähtiđ ictius kuárŋoošaddoost, já suu vanhimeh keččii tárkká, vâi sun ráhtáččij taid olmânáál. Ko uccâ Kaxiš surrui kuárŋoošadoi čuolmâi rähtimist, puohah povvâstii já siijdâ puárásumos kierdâvávt čielgij olmâ vyevi sunjin. Ohtii Kaxi koijâdij ejistis: “Bay bay, mon diet mij puohah čokkânep teehi tuoijuđ ain ko arva?” “I’it, talle ko lii muba’at, iännád ij pyevti moonnâđ piäldu kuuvl nuurrâđ musukta já

ixi muba’at ixiwe kio’uk ictius bay bay i’it musukta

enni arveh embira, haampu sulâstittee šaddo mast puáhtá rähtiđ viermijd já oorâid bambu koorih eeči alge mandioka tâi kassava, viljâlemšaddo

rähtiđ jáávuid. Mij ep pyevti kuálástiđ teikkâ miäcástiđ, tondiet ko juuvâ čääci paijaan já kyeleh čiähádeteh muorâi viäddái siisâ, ige taid talle kaavnâ. Meid elleeh patâreh uuccâđ koškes enâmijd kost čiähádâttâđ. Motomin toh maneh nuuvt kuhás miäcán et lii varâlâš čuávvuđ pivdeđ taid. Talle ko arva, te kyevdih puátih jolgâdâssáid já sättih vargiittiđ ulmuu. “Tondiet-uvks mist lii tuše uccáá purrâmâš taan ääigi ivveest?” “Naa. Arveääigi mist lii ucceeb ärbivuáválâš purrâmâš nuuvtko elleeh já kyeleh. Nuuvtpa mij puurrâp jáávuid, heđâlmijd já siemin elleežijd maid mij šoddâdep, nuuvt ko sapokay. Mij pyehtip puurrâđ meid pariwat purrâmâšâid.” Koškes ääigi, cuáŋuimáánu já čohčâmáánu kooskâst, Kaxi laavij jotteeđ enijnis já ištâdiđ šaddoid nuuvtko musukta, wexik’a, akoba, maaisâ, jaamsi já kagã. Šadoi ištâdem várás almaah ferttejii vistig puáldimáin jolgiđ uási meeccist. Jalgejum piälduh juáhhojii sijdâlij kooskâ, já juáháš koolvij jieijâs uásádâhân maid suu peerâ tarbâšij. Ohtii meecipuáldim ääigi Kaxi moonâi eenis kuuvl já koijâdij nievris mielâst: “Ixi, kolgâp-uv mij tuođâi puáldiđ nuuvt ennuv muorâid vâi puávtáččijm ištâdiđ musukta já eres purrâmâšâid? Munjin oro, et muorah láá soroliih já čiäruh.” “Kaxi,” suu enni eeđâi. “Luándu vahaduvá, ko ulmuuh šiev sujâttáá tuššâdeh tom. Mut mist ij lah nubbe muulsâiähtu. Jis mij ep čuopâ mottoomverd muorâid jieččân ku várás, mij niälgup já jäämmip. Jis mij ištâdep

sapokay wexik’a akoba kagã ku

kääni baataat, ruotâsšaddo baanaan sukkârstággu-šaddo piäldu

šaddoid muorâi vuálá, toh iä finnii tuárvi čuovâ, já toh iä šoodâ já kiävru. Eellim taarbâš piäiváá čuovâ já čääsi. Tondiet mij ištâdep šaddoid tääl ko lii ennuv čuovâ. Maŋeláá arve puátá išediđ mii šaddoid šoddâđ. Ele huolât, ucc-Kaxiš. Luánduenni tiätá et mij ep poorgâ taam viärráávuođâ keežild, mut tondiet vâi mij ciävzáččijm.” Siämmáá ääigi ko nisoneh tipšuu ku já päikkipargoid, almaah miäcástii já kuálástii, puoldii miestuid já rahtii juovsâid já njuolâid maid sij kevttii miäccástmist já kuáláástmist. Taid sij puohtii kevttiđ meid siijdâ suoijâlmist jis toos lâi tárbu. Almaah läävejii čokkâniđ jyehi ehidispeeivi loopâst sárnuđ politikist, já pajé mainâstij imâšlijn sáŋgárijn, kiäh lijjii šoddâdâm ubâ olmooškode. Sij leikkušii já povvâstillii koskânis ennuv. Kaxi kuldâlij tárkká almai mainâsijd. Sun kuulâi maht indianeh já pariwat kuáhtájii nubijdis vuossâmuu tove, já maht tot lâi puáhtám ennuv luhottesvuođâ hiäimun. Sun ooinij maht almai muáđuh korruu já nievruu ko sij sarnuu tast, maid pariwat lijjii porgâm eres aalmugáid, já maht sij lijjii váldám eres aalmugij enâmijd já riggoduvâid. Sun meid kuulâi vielgis ulmuin, kiäh lijjii indianij usteveh já kiäh suojâlii indianijd sii vajalijd vuástá. Sun oopâi et hiäimui hoovdah uccii täid ustevlijd ulmuid já tuoivuu et sij puávtáččii išediđ tuárruđ volliitteijei vuástá, kiäh viggeh munduruku aalmug pase enâmáid. Kaxi kuldâlij mainâsijd, veikkâ sun ij taid puoh iberdâm. Távjá sun nohádij eejis aaskan já oođij kidâ čuávuváá iđedân. Motomin Kaxi laavij miäđuštiđ nisonijd,

ko sij juttii meeccist ucâmin talhâsloostâid. Sun oopâi tubdâđ ain eenâb já eenâb šadoi já oortâi pyeredeijee jiešvuođâin. Sun huámmášij, et jyehi puácuvuođâ várás lâi šaddo. Sun oopâi kunnijâttiđ luándu já ooinij et tot puovtij tálhudiđ puoh puácuvuođâid, mut meid kuástidiđ tooid kiäh halijdii tuše ávhástâllâđ luándoin. Sust já meeci muorâin já šaddoin šoddii šiev skipárušah. Sun mainâstij tooid et sun anaččij tain huolâ nuuvt pyereest ko puávtáččij. Kaxi keevtij ennuv ääigi peeivist sierâdmáin eres párnáiguin já suu nuorâbij viljâiguin já obijguin. Iđedist vuossâmužžân sun laavij koččođ párnáid čuákán vâi sij monâččii juuvâ kuuvl vuoijâđ já sierâdiđ. Sun laavij väldiđ fáárun jieijâs uccâ juovssii já njuolâ. Sun ornij pääččimkištoid já movtijditij eres bekitkit keččâlâddâđ jieijâs pääččimtááiđuid. Párnái vanhimeh lijjii tuđâvááh ko oinii et párnááh sierâdii tánávt. Tagareh sierah išediččii párnáid šoddâđ kievrâsin já lašmâdin já oppâđ maht lattiđ iärásijguin, ohtân juávkkun. Vuoijâm já sierâdem maŋa párnááh läävejii porgâđ pargoid vanhimijdiskuin. Tot ij tábáhtum mongin meridum ääigi peeivist. Kaxi lâi kuullâm et pariwat kevttii kaxinug ääigi mittedmân. Mut Kaxi já suu hiäimu mielâst ääigi ij puáhtám stivriđ. Motomin sij sattii moonnâđ olgos uáli tooláá ku kuuvl tâi kuálástiđ. Nubij tuvij sij sattii vyelgiđ eskin ehidispeeivi. Motomij peeivij sij iä vuálgám kuussân já pisottillii mielâstubbooht pääihist, sárnudii já porgottii tubbáák. Talle ko sij maccii pargoin maid lijjii vanhimijdiskuin porgâm, te párnááh läävejii

oppeet čokkâniđ oohtân já sárnuđ peeivist. Mottoom lâi iällám kuáláástmin ejijnis. Nubbe lâi iällám piäldui kulen enijnis já lâi kuáddám koori tievâ musukta jávvutupán. Kiinii eeđâi, et sun lâi millom musukta vâi piäsá rähtiđ tääigi já liäibuđ leeibi njajâlitteest. Talle ko puohah lijjii mainâstâm jieijâs peeivist, te párnááh läävejii oppeet vyelgiđ juuvâ kuuvl vuojâdiđ já stuuččâđ. Sij jáháttillii wasuyu, poy-iayu já eres elleid maid sij tubdii. Tast maŋa sij läävejii teivâđ eres sijdâlijguin já savâstâllâđ tullâpiällást, mii puolij siijdâ kaskoo. Kaxi hoksái, et puárásuboh halijdii máttááttiđ sunjin sii aalmug taavijd. Eeči ohtii eeđâi sunjin et pariwat oppii jieijâs taavijd saajeest, mon sij kočodii škovlân, já sii mielâst tot adelij sijjân stuárráb áárvu já vääldi – tot merhâšij, et sij finniiččii eenâb tom lusis pááppár mon sij kočodii ruttân. Kaxi mielâst tággáár vyehi oppâđ lâi oomâs. Maht kiinii puávtáččij oppâđ maht rähtiđ kielâ tâi loddeseepti nuuvt et ij vyelgi miäcán? Kaxi arvâlij et ličij kaav hâd oppâđ tienuuvt, tondiet ko párnááh ferttejii orroođ kukken pääihist kuhes aaigijd iäge kuássin opâččii jexeyxey – nievdâđ.

bekitkit kaxinut

jexeyxey

párnááh tijme

nievdâđ

Jiegâliih ritualeh ~

axi šoodâi stuárráábin, já siijdâ puárásuboh máttááttii sunjin aalmugis ärbivuáválijd taavijd. Sun oopâi sárnuđ munduruku kielâ. Sun miäcástij, kuálástij, šoddâdij šaddoid já nuurâi taid rävisulmuiguin. Sun oopâi maddârijdis historjást, aalmugij soođijn, liškemaalâin já tatuistmijn, puoh aašijn moh lijjii uási suu aalmug kulttuurist. Kaxi čuávui eromâš tárkká maaŋgâlágán ritualijd, moh tábáhtuvvii siijdâst. Pajé stivrij stuárráámus uási ritualijn: párnái nommâdem, varâlij taavdij pyeredem, putestemriitijd, naai jâmjuuhlijd, nuorâi rávásmemriitijd, juhlálijd häävdidmijd. Sun oopâi et jyehi eellimmuddoost ulmuuh ferttejeh jotteeđ algâttemritual čoođâ sehe siärváduv tiet mut meid tondiet vâi sij rahttâttiččii uđđâ eellimtilán, čáitáččii et piergejeh vanhimijdisttáá já – eromâšávt – tondiet et finniiččii Stuorrâ Jiegâ sivnádâs. Talle ko Kaxi lâi loveihásâš, te sun jo mučâšij ritualij vyevi árvuštiđ tovlái maddârij vijsesvuođâ já maht toh spejâlistii aalmug ärbivuovijd já jurduid. Nuuvtko iäráseh-uv, ko sun vaaldij uási ritualáid, te sun lâi ilo keežild semitiileest – tom ij puáhtám eresnáál kuvviđ. Kaxi lâi jottáám ritualijn kidâ ton rääjist ko lâi šoddâm, mut sun ij ain addim, maid sun ooinij. Nuuvtpa mottoom peeivi ko lâi čuávvum pyeredemtábáhtus, Kaxi moonâi Karu Bempô kuuvl já koijâdij: “Immeel-eeči, maid tun porgih tuon nissoon roopân?” Pajé lâi vaibâm ritual toimâttem maŋa,

mut moijái kaandân. “Uccâ pajéš, puáđi muu uk’a kuuvl itten. Mut ovdil ko puáđáh, te moonâ miäcán já pyevti ucánjáhháá loostâid maid puávtám porgottiđ.” “Mun puáđám itten talle ko piäiváš lii alemustáá”, Kaxi västidij. Ton iijâ Karu Bempô nievdâi omâs nahhaar. Pajé nievdâi et sun lâi stuorrâ lodde, kote kiirdij ollâgâsâst Amazon paijeen. Vuoluubeln sun ooinij stuorrâ jolgâdâsâid meeccist já mašinijd moh purrii muorâid. Sun ooinij maht juuhâ muttui kirkis ruopsâdin puoh kolgosij keežild, maid pariwat leškuu čáácán. Sun ooinij maht mecci čiärui já voordij. Pajé kiirdij meid naaburaalmugij enâmij paijeel, nuuvt ustevij ko vajalij-uv, já mađe olgoláá kiirdij, tađe viärráábin ääših urruu lemin. Sun kiirdij jieijâs aalmug alda já ooinij et sij lijjii hiämáskâm já pollii, ko pariwat pottii aldeláá. Sun ooinij maht ulmuuh patârii jieijâs enâmijn, čähhejii maddârij pase enâmijn meddâl palovuođâ keežild. Mihheen jiegâid ij adelâm sijjân ruokkâdvuođâ piäluštiđ enâmijdis. Pajé lâi suorgânâm, luuvij naharijdis meddâl já koccái. Sun čyežžilij hiäŋguseŋgâstis já vaazij siijdâ šiiljon. Ko sun keejâi jyehi táálun siijdâst, sun čiärui. Sun čiärui tuššâdum muorâi siälui tiet. Sun čiärui tondiet ko ij puáhtám išediđ aalmugis. Já sun tieđij et lâi puáttám äigi valmâštiđ Kaxi siälu išediđ ulmuid taistâlmist. Čuávuváá koskâpeeivi ääigi Kaxi orostij pajé uk’a oovdân já vuordij. Páárnáš ij puáhtám huáputtiđ puárrásub. Forgâ pajé kočoi suu puáttiđ siisâ. Kaxi čokánij, já pajé vaazij tuuvees pirrâ já porgottij loostâid maid Kaxi

lâi puáhtám. Sun posodâlâi suovâpoolvâid tego toh putestiččii saje. Visteest puolij tullâ täsivávt já kemâdávt. Karu Bempô poođij Kaxi kuuvl já posolij suovâpoolvâ suu oolâ. “Uccâ pajéš”, sun eeđâi. “Lii äigi muštâliđ tunjin syeligâsvuođâ. Mij eellip irâs já varâlii ääigi. Mii aalmug lii vaarâst jäämmiđ. Maailmist láá iäráseh, kiäh halijdeh tuššâdiđ mii kulttuur, suáládiđ riggoduvâid moh hervejeh luándueeni vuoptâid. Pariwat iä addii et sij muárdih luándueeni vááimu ko sij čyeppih meecijd päljisin vâi kavnâččii kole. Mii enni ij meerhâš sijjân maiden.” Pajé toolâi puddii jeđe joođhij: “Tun tiäđáh et mii hiäimu lii ain lamaš ustevlâš pariwat kuáttá já lii ain keččâlâm išediđ sii. Taat lii njuorâdâm mii taistâleijeeluándu, já vielgis ulmuuh láá ávhástâllâm mii njuorâsvuođáin. Sij láá nyeskidâm mii aalmug, tuáruttâm mii nubijdân vuástá. Tääl mij ferttip kierdâđ tast. Mij tarbâšep kiännii išediđ mii vuástálistiđ vajalijd ruokkâdvuođáin, taggaar ulmuu kote tobdá maddârij tiäđu mut lii meid nuorâ já pasta taistâliđ. Mii maddârij jiegah láá valjim tuu älgiđ jođetteijen. Lii äigi, et tun algâttah uápuidâd. Tun koolgah oppâđ ennuv já, tehálumosávt, tun koolgah oppâđ nievdâđ.” Kaxi ij tiättám maid ettâđ tâi jurdâččiđ. Sun lâi kale kuullâm täin saavâin ovdil-uv ko pajé lâi sárnum eres rävisulmuiguin, mut sust lijjii ennuv koččâmušah. Sun kuittâg tieđij, et talle ko pajé sáárnui, te maddârij jiegah sarnuu suu peht. Tondiet tot koolgâi leđe tuotâ maid vijses äijih eeđâi. “Maid mun koolgâm porgâđ?” nuorâ

kandâ viijmâg eeđâi. “Täst ovdâskulij mun stivriim tuu. Mun lam tuu uápis já máttááttâm tunjin tiäđuid maid tun tarbâšah vâi puávtáččih kuáhtáđ ruokkâdvuođáin já visesvuođáin maid ihenis.” “Nabai muu vanhimeh?” “Tuu vanhimeh tieđijn et taat tábáhtuuččij.” “Mut mondiet mun?” “Jiem tieđe”, pajé eeđâi koškásávt. “Mij ep valjii jieččân puátteevuođâ. Maddâreh jođetteh mii, já maŋgii sij väätih aašijd maid mij ep addii.” “Láá-uv must rievtis tááiđuh älgiđ jođetteijen?” “Puoháin láá. Vaigâd lii väldiđ oopâ vuástá olmânáál já moovtâ, já tiettiđ et tun jieh poorgâ aašijd jieijâd tiet, mut siärváduv tiet, kote luáttá tunjin.” Kaxi čyežžilij já keejâi pajé kieresvuođáin. “Mun lam vaalmâš, immeel-eeči, porgâđ maid jiegah halijdeh.”

“

Máttááttem ~

Pajé lii jiegâlâš jođetteijee”, pajé eeđâi Kaxin. “Sun läiđee puoh tehálumosijd ritualijd, tondiet ko sun oovtâst maddârijd. Kii kulá pajé, kulá jieijâs Stuorrâ Jiegâ, já váldá vuástá já čuávu suu ravvuid. Pajé lii vievsâs vyeimi siijdâst. Suuttáá maddârij vijsodâh stávr u já ulmuuh hiäjusmeh já tavaneh nubijnis. Tun lah väljejum älgiđ pajén vâi taat ärbi jotkuuččij ain.”

Ton peeivist ovdâskulij Kaxi moonâi jyehi sajan kuus pajé moonâi. Maŋgii sun vietij ääigi almai kuáđi kulen smiettâmin pajé máttááttâsâid. Karu Bembô ravvij, et sun kolgâččij orroođ siijvost jis sun halijdij mättiđ sárnuđ jiegâiguin já finniđ sist ravvuid. Jyehi peeivi Kaxi oopâi uđđâ aašijd. Ko sun teevdij kyehtnubáloh, lâi äigi toimâttiđ rävisvuotân šoddâm riitijd. Sun koolgâi tuođâštiđ sijdâlijd et sun lâi almai, et sun lâi vaalmâš näimiliiton, et sun lâi taistâleijee. Uccâ pajéš, kiäm iäráseh kočodii Uccâ Mánužin, tieđij et veikkâ sun lâi väljejum, sun liijká koolgâi čođâttiđ rávásmemiskos vâi finniiččij rävisulmuu saje siijdâst, leđe lyetittettee, ruokkâdis já rávásmâm almai. Iäráseh anaččii suu aaleeb áárvust já kunnijâtáččii suu. Oovtâ oles mánuppaje Kaxi já kyehtlov nelji eres kandâd sierrejuvvojii ollásávt siijdâ elimist. Sij orodii almai táálust, kost eejih já immeel-eejih máttááttii sijjân miäcástem, kuálástem já meeccist cevzim. Stuárráámus iskos lâi orroođ maŋgâ peeivi meeccist ohtuu já piergiittâllâđ. Jis nuorâ almai luhostui tast, te sun macâččij pááikán ruokkâdin já puávtáččij fárustis mottoom stuorrâ ellee roopâ mast ubâ sijdâ purâččij. Puohah iä luhostum taan háástust vuossâmuu tove. Motomeh ferttejii maccâđ miäcán maŋgii ovdil ko sij ánsášii taistâleijee kunnee. Mánuppaje maŋa kyehtlovvittâ nuorâ almajid čokkânii siijdâ kuávdážân. Ubâ peeivi sij lavluu já tánssájii, mii lâi ton merkkâ et sij láá vyelgimin miäcán. Kuoksuu ääigi pajé eeđâi: “Ruokkâdis taistâleijeeh, máánu lii ollâgâsâst almeest. Taat lii šiev merkkâ. Lii uđđâ taistâleijei äigi vyelgiđ miäcán já tuođâštiđ et sij láá toháliih

kuullâđ taan aalmugân. Tij šoddâvetteđ kuáhtáđ ennuv vaarâid já seeptijd maid luánduenni lii asâttâm tii vuoimij keččâlâddâm várás, mut mušteđ et luándu lii tii uábbi ige tii vajalâš. Jis tij sárnuvetteđ sunjin rievtisnáál, sun ij kyeđe västidhánnáá. Kolgâvetteđ leđe ruokkâdeh. Moonnâđ oovtâst Stuorrâ Jieggáin.” Sijdâ jaskodij. Nuorâ almaah tiettii, et tääl lâi äigi moonnâđ. Sij vuolgii miäcán tuáhásis keejâsthánnáá amas uáiniđ sii eenij čoolmijd, main lijjii ilo konjâleh.

ääđhi vuossâmui peeivij ääigi juávkku pisottâlâi oovtâ čuákist. Mut ko sij juttii ain čieŋâlubbon et čieŋâlubbon miäcán, nuorâ almaah iäránii kuuloold nubijnis. Sij puohah tiettii, et ärbivyehi sáárnui taistâleijee ovtâskâs ruokkâdvuođâst, já mađe eenâb ohtuu, tađe ruokkâduboh sij lijjii. Kaxi juuđij jieijâs kuávlun, meddâl iärásij kulen. Kuuđâ peeivi maŋa, mon ääigi sun ij kuáhtám oovtâgin ellee mon pivdeđ, sun kuulâi maht kiinii kočoi suu meeci jolgâdâs kulen. Sun lâi vaibâm já niälgum já heŋgâstij jieijâs uru kyevti muorâ kooskân. Sun viällái ton alne já keejâi maht kasopta šiärrájii. Sun toopâi čolmijdis. Jurduuh kirdâččii suu uáivist, já sun muuštâšškuođij puáris pajé saanijd. Sun muuštij peeivi ko Karu Bempô lâi mainâstâm sunjin et sust šodâččij uđđâ pajé, aalmug tiäđui siäiludeijee, vijsoduv vahtâ, ärbivuovij suojâleijee. Sun muuštij pajé saanijd:

uru kasopta

Meeccist ~

hiäŋguseŋgâ tääsnih

“Vâi liččih šiev pajé, te tun ferttiih mättiđ nievdâđ.” “Mun jiem määti nievdâđ”, Kaxi lâi ettâm. “Nievdâđ puáhtá oppâđ. Juáháš niävdá. Mut tuše motomeh tietih maid sij nievdih já vala häärvib mättih tulkkuđ naharijdis. Tun nievdah jo. Mun rááhtám tunjin talkkâs vâi tun muštáččih naharijdâd nievdâm maŋa.” Kaxi muuštij, et talkkâs lâi älkkee rähtiđ. Pajé lâi moonnâm miäcán uuccâđ bio já, toi eellim hettiihánnáá, lâi várugávt nuurrâm toi pasâttâsâid siemin lovážân. Sun piejâi taid piäiváá paštui muádi piäiván, vâi toh kuškâččii čoođâ. Talle pajé ruvvij taid Kaxi vuoptáid. Ton porgâdijn pajé eeđâi vyeligis jienáin: “Nievdâ, muu alge. Tot lii puárásumos vyehi oppâđ, mon mii aalmug tiätá. Mij lep piergim maaŋgâ tuáru čoođâ tondiet ko mij tie đijm maht kuldâliđ maddârijdân kiäh sárnuh mijjân naharijn. Naharij peht mij uáinip olgoláá, kuullâp tärkkilubbooht, vajâldep kuhes maađhijd já aiccâp vaarâid. Nievdâm ij lah vuoigâdvuotâ, tot lii pággu. Pajé lii siärváduv naharij virgálâš tulkkâ. Jis sun ij lah tulkkuumin naharij merhâšuumijd, te siärváduv jieggâ šadda silesin ige áppád tuárruđ vajalij vuoimij vuástá.” “Mut, immeel-eeči, jis mun jiem kuássin oopâ tulkkuđ jieččân naharijd, maht mun mátáččim tulkkuđ iärásij naharijd?” “Ele huolât, algam. Jyehi áášán lii jieijâs äigi. Tun jieh lah vuossâmuš kiäst láá taah vädisvuođah, jiehke vissásávt lah majemuš. Maaŋgah oovdeb pajéh láá kiävttám taam talkkâs, vâi opâččii nievdâđ. Mottoom peeivi, ko tuu äigi puátá, tun jieh taarbâš tulkkuđ

maiden, mut tun haldâšah naharij luándu lijd meerhâid. Tot lii nuuvt luándulâš, et tun jieh taarbâš ubâ kuullâđ ulmui naharijd. Návt keevâi meid munjin: Lii tuárvi et mun tuše keejâm sijjân vâi tiäđáččim, maid sij láá niev dâm. Mut taan vyeimi kevtidijn mun ferttiim leđe várugâš, tondiet ko ulmuuh tietih et mun puávtáččim kevttiđ taam tááiđu sii vuástá. Nuuvtko tiäđáh, mii siärváduvâst láá meid eres ulmuuh kiäh kočodeh jieijâs pajén já nabdeh et sist láá siämmááh vyeimih, mut sij kevttih tom jieijâs haalui tevdimân já iärásij haaldâšmân. Tun še koolgah leđe várugâš, ko kiävtáh täid vuoimijd.” Kaxi ij lamaš tuođâi addim, mii lâi ton tove tábáhtum, mut oskoi pajé saanijd já čuávui suu. Sun lâi keččâlâm nievdâđ maŋgii, mut kuás tot luhostui, sun ij lamaš addim nahhaar. Sun tuše lâi mainâstâm tast pajén já lâi finnim sust čielgiittâsâid älkkeht. Kaxi muuštij meid mottoom eehid ko sun já pajé lijjii moonnâm olgos nuurrâđ šaddoid meeccist. Kaxi, kii lâi jo oppâm ennuv šaddoin enistis, moonâi uccmáđháá kiäčán pajést nuurrâđ taid. Talle ko sun maacâi, te immeel-eeči lâi lávlumin sorolii lavluu, ton diet ko lâi puátimin suu äigi teivâđ maddârijd já eelliđ Stuorrâ Jiegâ paaldâst. Ko pajé láávlui, Kaxi ooinij kirkis čuovâ pirâstitmin suu. Sun aldanij hitásávt vâi uáináččij pyerebeht, mut talle puáris äijih kočoi kaandâ. Ko Kaxi koijâdij mast pajé ervidij et sun lâi alda, te vij ses äijih västidij, et pajé ij kuássin ervid, mut tiätá. “Mun lam kiärgus mađhâšiđ nube mailmân. Mun teeivâm tobbeen maddârijdân já pisom tii ohtâvuođâst, mut liijká mun vuálgám sorovuođáin tondiet ko jiem lah por-

gâm eenâb jieččân aalmug oovdân. Mut mun lam meiddei tievâ iiloost já tuáivust tondiet ko mun tiäđám, et mun kuáđám ulmuid šiev kieđáid. Tun lah šiev oppâalge já ustev, vaalmâš uhrediđ jieijâd aapijd mii aalmug tiet. Tot lii maid mij vyerdip pajést.” Čuávuváá peeivi Kaxi lâi koijâdâllâm lase jiegâlii jođetteijee pargoin. Karu Bempô lâi vástádâllâm kierdâvávt. “Pajé lii tego piälušteijee, pyeredeijee, proofeet. Sun táálhud roopâ haavijd, tondiet ko puácuvuođah láá cauxi, moh ääsih pyeccei roopâ siste. Pajé táálhud meid peittâttâm voovijd siälu vuáđust. Sun keččâl ovtâstittiđ tom mii lii sierrejum, cokkiittiđ tuulâ mii lii časkâm vááimust, muštâliđ Stuorrâ Jiegâ saanijd. Pajé, algam, čáittá luodâ. Pariwat jurdeh et pajé kiälástâl, fillee, tondiet ko sun kiävttá meeci talkkâsijd roopâ pyereedmân. Sij jurdeh, et puácuvuođah puátih pillâšum purrâmâšâst, vaibâmvuođâst, huolâin. Sij eteh et viärráávuotâ šadda ulgguubeln. Mij, pajéh, oskop et puácuvuotâ lävkkee jieš siälun já läiđee ulmuu meddâl Stuorrâ Jiegâ pálgá alne.” Kaxi hiäŋguseŋgâ suiloi hitásávt já täsi vávt ko sun muštâččij suu já pajé savâstâl mijd. “Ko tun maacah meeccist, mun jiem lah tääbbin innig, mut muu váimu jotá tuin ain. Ton puudâ ko tun lah tuođâštmin jieijâd ruokkâdvuođâ, Stuorrâ Jieggâ váldá muu jieijâs kuuvl. Mut mun juáđhám tuu suojâlem já máttááttem. Puoh lii pyereest. Tun lah jo kiärgus. Taat lii tuu äigi.” Kaxi ij aaibâs addim, maid pajé tiervuođah merhâšii. Sun tuubdâi jieijâs vyeimittemmin já ohtuunâžžân. Sun ij lamaš vala

cauxi

paas jiegah moh ääsih puásáskâm ulmui siäluin

oppâm jexeyxey. Maht sun puávtáččij väldiđ vijses pajé saje? Maht sun puávtáččij kuássin tevdiđ vátámâšâid?

Naver ~

uánduenni stávruttij Kaxi, já sun oroi tubdâmin Karu Bempô etâmin sunjin: “Taat lii tuu äigi.” Talle sun nohádij já nievdâi. Taan naharist sun teeivâi immeel-eejis, kii stivrij suu nahhaar pálgái mield. Kaxi lavk kij jakora siälu siisâ. Sun ruotâi kuhháá mec cilum, ruávis luodâ mield. Sun juuđij kidâ maailm vááimun já ooinij kost elleeh lommii. Sun juuđij maailm loopâ räi já ooinij almaid já mašinijd tuššâdmin muorâid já kuáivumin eennâm. Sun muttui kuáskimin já kiirdij ollâgâsâst juuvâi paijeen. Sun lâi kyevdi já maigârdij muorâi loostâi kooskâst. Sun kuásástâlâi muorâi siäluin já kuulâi toi vaidâlusâid, toi sorolijd pargâsijd jieijâs viiljâi já oobij keežild, maid vuávdáás ulmuuh lijjii tuššâdâm. Sun muttui čääccin, idibi, já tuubdâi juuvâi soro, moi pááruh lijjii tääl nuáskudum já tievâ pasâttâsâin. Kaxi tuubdâi jieijâs viiljâi já oobij unohâsvuođâ. Sun ooinij, et pariwat kuáhtám maŋa suu ohtsâškoddeest lâi šoddâm sorme já soro saje. Sun ooinij, et maaŋgâs suu viiljâin kárvudâđâi doti vâi luávdáččij piättáás roopâ já hepânâšâi jotteeđ sovâlâšvuođâst Luánduennijn. Sun ooinij, et maaŋgâs lâi movtijdum vielgis almaa teknologiast já keejâi loová, mii sáárnui já kiälástâlâi. Sun ooinij kyevti viiljâ tuáru lusis pááppár keežild, pááppár mii šod-

jakora doti

jaguar pihtâseh

dâdij kađâšvuođâ já hänisvuođâ. Sun ooinij maht suu aalmug hepânâsâi oskođ Stuorrâ Jiegân já suu máttááttâssáid. Sun keejâi siijdâs kuávdážân. Tobbeen oinui ristâ já sun addij et almaah čapis máccuhijn já nisoneh vielgâdijn lijjii kiäldám Stuorrâ Jiegâ. Sun ooinij ennuv ulmuid kiäh lijjii hutâgâm riistâ oovdân já vuordii raddalâsâst leeibi. Sun ooinij viiljâid já oobijd polâmin jiegâs peeleest tondiet ko sist lâi hyenes uámitobdo tast et sij láá “pähineh”. Sun lavkkij mottoom jieijâs aalmuglii siisâ já kuulâi ko sun paaimâi ij-indianij kiälásijd vâi piäluštičij siälus. Uccâ pajéš juuđij ekçá siisâ já ooinij, et ápálijn taistâleijein maaŋgâs juuvâi tullâčääsi mii uáiváditij sii. Sun ooinij vielgis almaid pyehtimin čääsi já ráđádâlmin sijdâlij enâmij uástimist. Tuotâvuođâst sij halijdii uástiđ sijdâlij siäluid. Kaxi maacâi jieijâs roopân. Ko sun koccái, te sun čiärui puoh ton keežild, maid lâi uáinám. Sun lâi vyeimittem já caimum aaibâs nuuvt ko maŋgâ peeivi liččii kuullâm. Sun lâi niälgum. Omâsávt sun kuittâg áppádij mušteđ maid sun lâi nievdâm. Sun meiddei huámášij, et addij maid nahareh merhâšii. Eidu talle Kaxi ooinij stuorrâ jolgâdâs meeccist já mučis čuovâid spooriidmin ááimust ton pirrâ. Sun ooinij uápis muáđuid, moh moijájii sunjin. Tot lâi Karu Bempô, suu immeel-eeči. Kaxi jyelgih silluu iiloost ko sun addij, et sust lâi šoddâm ihečuođijd puáris tiäđu siäiludeijee. Kivkked puoh oroi jurâmin suu pirrâ já sun kolmâštui. Kaxi koccái muádi tiijme keččin. Suu vaibâseh lijjii lappum. Sun čokkái uru roobdâst já smietâi puoh maid lâi uáinám já aic-

ekçá doti

câm. Lâi imâšlâš uáiniđ nuuvt čielgâsávt maid sun koolgâi porgâđ vâi oláččij Stuorrâ Jiegâ ulmijd oovtâst jieijâs aalmugáin. Sun lâi tuđâvâš olssis tast et lâi oppâm nievdâđ. Sun tuubdâi jieijâs čavosin já et lâi ohtâvuođâst puáris pajé siäloin, kote lâi sirdám puoh tiäđuidis ovdâskulij sunjin. Sun lâi tuođâi kijttevâš. Kaxi addij et lâi äigi maccâđ jieijâs vievâ kuuvl. Sun tuubdâi, et lâi luhostum ritualist já lâi kavnâm shaamaanvuoimijdis, suu koččom. Mut sun ferttij vala koddeđ stuorrâ ellee maid puovtij pyehtiđ siijdân. Sun usâškuođij elleid movttáin já kaavnâi jotelávt bio-valve, mii juuđij togobeht. Kaxi sihtij já teividij čeeppiht oovtâ njuolgist vááimun. Sun raahtij kyeddimstááguid, vâi puávtáččij fievridiđ ellee siijdân. Kaxi lâi kuittâg niälgum, já sun ferttij meid jieš puurrâđ. Sun ooinij muádi meetter keččin uccâ aguti-jursseežii, mii lâi ucâmin purrâmâš. Kaxi paajij tom njuoláin já kuudij tom. Sun cokkiittij tuulâ, poosij piärgu já puurâi rávhálávt mut puurrâmlustoin. Talle sun piejâi juovsâs já njuolâs siälgásis já vuolgij siijdâ kuávlun. Sun lâi tiävdám oppâvuođâs immeel-ejijnis Karu Bempôin. Tääl lâi äigi algâttiđ pargo mii lâi vala-uv vaigâdub – jođettiđ suu aalmug puátteevuotân.

táálu almai várás pihtâseh