LOOSTŠ KIĐĐ 2019
Petter Morottaja:
Mun tarbâšâm käähvi! Anniina Veitonmäki:
MUUSIK UÁINUSÂN: Säämi Muusikakademia uđđâ muusikvideoh láá šoddâmin
“Mučis argâ“ -kovehástu álgá!
Fabrizio Brecciaroli:
Muu sijdâ Sveeicist: Braunwald
Lo kk ek ov e: Fa b riz io B re
cci
a ro
li
LO O
ST Š
1 / 19
6
18
2
LOOSTŠ 1/19
SISKÁLDÂS 4
Uáivičaalâ
5
Almottâsah
6
M u u s i j d â s v e e i c i s t : B r a u n w a l d , Fa b r i z i o B r e c c i a r o l i
12
Muusik uáinusân: Säämi Muusikakademia uđđâ
muusikvideoh láá šoddâmin, Anniina Veitonmäki
16
M u n t a r b â š â m k ä ä h v i , Pe t t e r M o r o t t a j a
18
Mučis argâ -kovehástu, Susanna Kaartinen
12
16 3
L O S TÂ TO I M ÂT T E I J E E : petter morottaja
UÁIVIČAALÂ
anaraslosta@anaraskielaservi.fi
+358 45 235 5395
KUÁSTIDEIJEE: w w w. a n a ra s k i e l a s e r v i . f i
MÁCCUM:
susanna kaartinen susanna.kaartinen @gmail.com
Lostâ lii tääl
Loostâš! Taat ihe-uv piäsá lavkkiđ digipajan, ko vuossâmuš nummeer mii nettiloostâst almostuvá návt kiiđâ kunnen. Nuuvt ko tijmá uhkedui, te Lostâ ij pááccám áinookiärdásâžžân. Teikkâ tiätu náál tot paasij-uv: Loostâ nommâ lii tääl Loostâš. Loostâš lii ucce já keppis – ige siähhán nuuvt älkkeht Anarâš-lostáin. Loostâš almostuvá neljii taan ive, já siskáldâs peeleest juátkip siämmái jurduiguin ko tijmá-uv. Mij halijdep almostittiđ älkkees mainâsijd äigikyevdilijn aašijn. Lostiist mij halijdep adeliđ stuorrâ tiädu sehe lohhei jienân mut meid kuuvijd. Taan numerist álgá kovehástu Mučis argâ, mii hástá ulmuid kuvviđ jieijâs pirrâsijd já muštâliđ kuuvijn. Mij halijdep uáiniđ já kuullâđ anarâškielâ sárnoin já sii aargâst, vâi ain šaddee kielâsiärvádâh šadda mijjân puohháid ain uáppásubbon. Koveháástu aalgât Lostii máccoo Susanna Kaartinen, kiän argâ lii-uv tuotâ eksootlâš Suomâ uáinimčievâst. Lostii čuávuvâš nummeer kolgâččij almostuđ kesimáánu loopâ keččin. Jis tust lii mielâ uásálistiđ Lostii čälimân, te vääldi ohtâvuođâ. Čääli Lostâžân!
Petter Morottaja
4
LOOSTŠ 1/19
ALMOTTÂSAH Šip šap šapšâ almostuš meid pááppár alne Riitta Vesala čäällim párnái tihtâkirje Šip šap šapšâ šadda tuođânálásávt printtejum Säämi eromâškirjerááju iššijn. Kirjeest váldoo uccâ teddilâs kielâpiervâlij já škoovlâi kiävtun, mut sättih motomeh pitáh pääcciđ meid ovtâskâs ulmui-uv skappum náál. Kirje almostui tijmá vistig digihäämist Anarâškielâ seervi nettisiijđoin. Tääl eromâškirjerááju lii kuittâg kavnâm jieijâs budjetist hiäivulii ruttâpittáá kirje printtim várás. Kove: Riitta Vesala
Ive vuossâmuš Anarâš-lostâ-uv almostuvá vyesimáánust Loostâš lâi taan tove häppilub, mut meid Anarâš-loostâ vuosânummeer taan ihán lii almostuumin muádi oho siste já vuolgâttuvvoo lohheid oovdeb vyevi mield. Loostâst uážžup luuhâđ ovdâmerkkân digimaterial rähtimist máttááttâs kiävtun já tast mii kulloo seervi uđđâ projektân “1000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ”. Fáárust meid njuhčâmáánust tollum ihečuákkim äššikirjeh. Anarâš-loostâ nube nummeer čallui jamâlinje lii porgemáánu 1. peeivi.
Anarâš-loostâ nooveelhástu! Nooveel lii uánihis maainâs, mii suogârdâl mottoomlágán nubástus. Mainâs aalgâ tile ij lah siämmáš ko mii mainâs loopâst lii. Tuostah-uv hästiđ jieijâd čäälliđ novelijd? Čääli Anarâš-loostâ toimâtteijei anaraslosta@anaraskielaservi.fi majemustáá vyesimáánu loopâ räi! Image by rawpixel from Pixabay
Nooveelháástu njuolgâdusah láá čuávuvááh:
– Toimâttâs vuárbád nooveel čällee toi ulmui juávhust,
kiäh láá almottâttâm nooveelháástun
– Nooveel kalga čäälliđ ton fáádást, mon oovdeb čällee lii valjim
– Nooveel šiev kukkodâh lii 2-4 siijđo
– Nooveel čälimân lii äigi suullân mánuppaje
– Nooveel čälimist máksoo 100 € stuárusâš palhâšume
– Jis tun väljejuuh čäälliđ nooveel, te čälimân finnee iše loostâ toimâtteijest
5
Muu sijdâ Sveeicist:
BRAUNWALD
6
LOOSTŠ 1/19
Braunwaldist muáttá koskâmiärálávt oovce meetterid jyehi täälvi, mon áánsust Braunwald lii niäljádin muottiimus sijdâ ubâ Euroopâst. Tekstâ ja koveh: Fabrizio Breccarioli
Mun lam vuálgus Italiast, mut lam aassâm Sveeicist ive 2007 rääjist. Tooleeb mun aassim čiččâm ihheed Tamperest. Tääl mun aasâm Braunwald-nommâsii siijdâst Aalpâin suullân 80 km keččin Zürichist. Braunwald lii uccâ autottes siijdâš, kuus ij lah luoddâ já piäsá tuše várádâhjunáin. Siijdâst ääsih pirrâ ive váhá paijeel 300 olmožid. Braunwald historjá ij lah kukke, tuše 600 ihheed. Sijdâ vuáđudui ive 1421, mut aalgâst tobbeen lijjii ässeeh tuše keessiv. Esken 1700-lovvoost ulmuuh algii aassâđ Braunwaldist pirrâ ive. 1800-lovvoost tohon huksejii pegâlmâs puáráttuv, mast ellii ennuv riges ulmuuh. Rakânâs lii vala kiävtust, mut tääl tot lii vajoidittempyecceiviäsu. Várádâhjunárađe poođij ive 1907, mon maŋa šoddii motomeh hotelleh. Onnáá peeivi Braunwaldist láá meiddei maaŋgah luámutááluh, main Zürichist já ton kuávlust ässee ulmuuh viettih rijjâääigis. Ton keežild Braunwald ässeeloho lii merhâšitteht aaleeb luámupoojij ääigi.
Enâdâh Braunwaldist tälviv.
7
Braunwald várádâhjuná.
Fabrizio, kiälkká já muotâ Braunwaldist juovlâmáánust 2017.
Muu táálu já luoddâ kuovâmáánust 2019.
Mun aasâm kuávdáá paajaabeln suullân 1450
Braunwald lii eromâš päikki meiddei tondiet,
meetter aloduvâst merâaaseest. Muu táálu ij lah
ko tobbeen muáttá ennuv já muotâ lii ain ennuv
kukken várádâhjuná sajattuvâst, mut luoddâ lii
eenâb ko anarâšâi aassâmkuávlust teikâ mudoi
tuođâi ciägus já alodâhiäru lii masa 200 meetterid.
Suomâst. Braunwaldist muáttá koskâmiärálávt
meetterid. Sajattuvâst muu pááikán väzzim pištá
oovce meetterid jyehi täälvi, mon áánsust
táválávt suullân 30 minuttid. Tot puáhtá kuittâg
Braunwald lii niäljádin muottiimus sijdâ ubâ
pišteđ joba oovtâ tiijme talle, ko mun lam iällám
Euroopâst. Tuše kuulmâ siijdâst Nuorttâvääldist
käävpist já must lii lusis uástusvovnâ fáárust
Sveeici rääji alda muáttá eenâb ko Braunwaldist.
– eromášávt jis porgá já luoddâ ij lah avrajum.
Ko tälvi ij lah nuuvt koolmâs ko Anarist já
Luhhoost siijdâst láá motomeh várádâhtaaksih.
skammâ ij lah, te muotâ suddá mottoom verd
Motomin mun vááldám taaksi, jis mun lam
meiddei tälviv – ij tuše kiđđuv. Lii kuittâg aaibâs
vaibâm já jiem vaje väzziđ.
táválâš, et enâmist lii muotâ pelnub tâi kyehti meetter. Ulâttâs lii 304 cm.
8
LOOSTŠ 1/19
Kiđđuv muotâ suddá, já cuáŋuimáánust puoh
vađukkááh,
käävpih já hotelleh láá kiddâ. Čohčâ lii távjá
ruopsisjiereheh, vielgisjiereheh, kollejiereheh,
meccimansikkah,
čapisjiereheh,
muččâd. Motomin lii miärkká, mut Braunwald
já ruámšijiereheh. Muorâkäärdi toollâm lii
lii táválávt miärhá paajaabeln já piäiváš páštá.
hitruu, mut vaidâlitteht meiddei váhá hástulâš
Meiddei skammâmáánust puoh käävpih já
ton keežild, et Braunwaldist keessiv arva liijkás
hotelleh láá kiddâ tondiet, ko iä lah turisteh.
ennuv já tälviv maaŋgah uávsih pillâšuveh muottuu vyelni.
Keesi lii vuovâs, veik táválávt arva ennuv. Mun lijkkuum Braunwald kiäsán tondiet, ko tot ij
Braunwaldist
lah liijkás kume já luándu lii šaddaa. Keessiv
mađhâšem tâi eennâmtuálu syergist. Tälviv
mun
lijkkuum
muorâkäärdist
oromân
ässee
ulmuuh
láá
pargoost
já
já keessiv láá ennuv turisteh – eromášávt
porgâmân. Tobbeen must láá motomeh muorah
páárnášperruuh. Párnáid láá fáállun ennuv
já puohlágáneh myerjimiestuuh, tegu sareh,
tooimah pirrâ ive.
9
Braunwaldist lii meiddei luáštádâttâmkuávdáš
Puohnâssân mun lijkkuum Braunwaldist asâmân
já juovlâmáánu aalgâst njuhčâmáánu loopân
tondiet, ko sijdâ fáálá mučis enâduvâid, putes
lii máhđulâš čierâstiđ savehijguin já kiälháin.
ááimu, rávhálii eellim já mielâkiddiiváá šoŋŋâduv.
Keessiv turisteh pyehtih väzziđ já vajâldiđ vaarijn
Hyenes peellin mun puávtám nomâttiđ tom,
já navdâšiđ luándust.
et lii vaigâd eelliđ käävpist já kalga ain väzziđ ennuv. Ton lasseen tälviv láá ohtânmaanoost
Veik Braunwald lii tuođâi uccâ siijdâš, tobbeen
muotâpargoh. Väzzim já muotâpargoh láá kuittâg
lii ive 1841 vuáđudum vyeliškovlâ. Mađhâšem
pyereh sävrivuotân!
áánsust nuoráid lii ennuv pargo, já siijdâst ääsih maŋgâ páárnášperruu. Lii aaibâs táválâš, et tälviv párnááh maneh škoovlân kiälháin.
Enâdâh Braunwaldist keessiv.
Muu táálu já muorâkärdi keessiv 2018.
10
LOOSTŠ 1/19
Čohčâ lii távjá muččâd. Motomin lii miärkká, mut Braunwald lii táválávt miärhá paajaabeln já piäiváš páštá.
Čohčâ 2018 Braunwaldist.
11
MUUSIK UÁINUSÂN: Säämi Muusikakademia uđđâ muusikvideoh láá šoddâmin Tekstâ: Anniina Veitonmäki Koveh: Anniina Veitonmäki, Aimo Aikio, Tuomas Hautaniemi
Heli Aikio demonijdiskuin. Tánssájeijen Janita Rantanen já Anniina Veitonmäki. (Kove: Aimo Aikio)
12
LOOSTŠ 1/19
-Fáárust lává kyehti tánssájeijee liinjij ulgguubeln, kiäh lává mainâs muštâleijee demoneh; mielâ suoivuuh já ulmui vátámušah rijdâlmin uáivi siste.
Säämi
Muusikakademia
uáppeeh
uápásmii
rähtimân.
Puáđusin
skammâmáánust
lavlui
šoodâi
sämikielâlâš
uđđâ
muusik.
Täi
ohoi ääigi taah vorâs pitáh láá sirduumin maaŋgâtaiđâlâš
háámán,
muusikvideoid.
Säämi máttááttâskuávdáá medialinje pyevtit muusikvideoid Muusikakademian taan ive jo kuálmád keerdi. Stivrejeijen muusikvideoin lává medialinje nube ive uáppee Heli Valkama já vuosmuu ive uáppee Tomi Lampinen. Valkama lâi uážžum čielgâ ravvuu Muusikakademia peln, ete tääl ep lah maiden tuuristuáinusvideoid rähtimin. Valkama mielâst lii-uv uáli tehálâš, ete algâaalmugeh iä vuállán eenâblovo viirdán. Säämi Muusikakademia uáppee Heli Aikio lii lamaš moovtâ prosesist. “Mun jurdám ete tast šadda pyeri”, sun muštâl vuosmuu kuvvimpeeivi maŋa. Pittá Válljen šoodâi oovtâst Pauli Saijetsáin já Mihkku Laitijn. Aikio povvâst, ete positiivlâš laavlâ ličij kolgâm šoddâđ, mutâ váhá eresnáál keevâi. Pittá muštâl jieijâs kiäinu ucâmist. Aikio
tuoivuu
mield
fáárust
lává
kyehti
tánssájeijee liinjij ulgguubeln, kiäh lává mainâs muštâleijee demoneh; mielâ suoivuuh já ulmui vátámušah rijdâlmin uáivi siste. Video lii kovvejum Ucjuuvâ pirrâsist, Aanaar Tuulipääst já Siida olgomuseo keerrivtuuveest.
13
Puáris äijih paattâr hotellist uđđâ italialâš nisonijnis. Čaittâleijen Pauliina Wäli já Aimo Aikio. (Kove: Tuomas Hautaniemi)
Nubbe muusikvideo pittá lii Aimo Aikio já Niki
Rasmus
Italina.
Anarâškielâlâš
laavlâ
muštâl puáris äijihist, kote ocá nubâstus jieijâs elimân. Pitá lávloo Aikio peesâi čaittâliđ lavluu äijih Ucjuuvâ puáris hotellist. Tobbeen äijih lii kaavpugluámust “Italiast” jeđe kávná stuorrâ rähisvuođâ... mutâ maht te tibi kiävá? “Italina”videost láá čaittâleijeeh liinjij ulgguubeln fáárust še. “Lii ennuv pargo taan hommáást”, Aikio smiättá vuosmuu muusikvideofiäránistis, mutâ halijdičij kale puátteevuođâst-uv leđe fáárust tágárijn produktioin. Ohtsâšpargo
linjij
kooskâst
fáálá
šiev
máhđulâšvuođâ uáppeid hárjuttâllâđ olmâ eellim pargoi várás. Säämi Muusikakademia njunoš máttáátteijee
Anna
Näkkäläjärvi-Länsman
mielâst fiäráán lasseen muusikvideoh pyehtih Muusikakademia pyereest uáinusân. Tuoivân lii, ete taat tehálâš ohtsâšpargo jotkuuččij meiddei puátteevuođâst. Muusikvideoid puáhtá uáiniđ kiiđâ ääigi SMA loppâkonsertijn 15.5. Ucjuuvâ škovlâkuávdáást jeđe 16.5. Aanaar Sajosist. Vyesimáánu loopâst Filmari čáittá videoid Sajosist oovtâst SMK medialinje nube ive uáppei dokumentijguin. Tast maŋa muusikvideoh puátih uáinimnáál Säämi máttááttâskuávdáá Youtube-kanavan.
Ohtsâšpargo linjij kooskâst fáálá šiev máhđulâšvuođâ uáppeid hárjuttâllâđ olmâ eellim pargoi várás.
14
Pauli Saijets olgokuvvii
(Kove: Anniina Veitonm
imijn.
mäki)
LOOSTŠ 1/19
Aldakuuvij väldim Pauli Saijets čuávdimist.
(Kove: Aimo Aikio)
Italina -muusikvideo kuvviimijn Ucjuuvâ puáris hotellist. (Kove: Aimo Aikio)
15
“Mun puurâm saalaat jyehi peeivi. Pápusaalaat. Kähvipápusaalaat. ... Käähvi. Mun juuvâm käähvi jyehi peeivi.” -kähvimeemi 16
Tekstâ: Petter Morottaja Koveh: Petter Morottaja, Bianca Benini
LOOSTŠ 1/19
Mun tarbâšâm
KÄÄHVI
Mun jiem laavim juuhâđ käähvi nuorâbin.
Kähvipáánuh láá valjeest. Oovtâ käähvist kalga
Käähvihân lii pišker já kähvikoopah láá uceh!
vistig tuoldiđ čääsi. Nubbeest jieš käähvi vuáššoo.
Käähvi koolgâi juuhâđ ko mana kuusnii kolliđ já
Jeđe käähvi leškui kuálmád páánun, mast tom
tom kalga juuhâđ nuuvt et čeelhišm kiäigáá. Tot
uážui faallâđ.
lâi imâš puáris ulmui tääpi. Gahwast kevttih maaŋgâlágánijd ärbivuáválijd Kuuloold mun meid vuáháduvvim. Nubbe ko
njaddosijd. Toos lasetteh neilikka, kardemumma,
juhá te mun meid. Instantkäähvi, koppâlahe
muskotpähkin, ruusučääsi já sahrami. Sahrami
verd mielkki já kulmâ pastem verd sukkâreh.
lii maailm tivrâsumos njados, mut luhhoost
Tom tot vistig vaađâi, já puritanistáid mun tuše
turistân sättih sahramin tuhhiđ ruopsâdin
mojottillim. Maŋeláá kale čuudâ killááškuođij
päinejum kamuvsyeinih-uv. Gahwain läävejeh
viehâvub máávuid, já kähviviistijn espressokoopâš
puurrâđ taatelijd.
lavkkij ohtân muu mielâjuhâmušâin. Gahwa, tego käähvi mudoi-uv, njoodij aalgâst Ko uápásmuvvim brasilialijn nieidâskipárijnân,
omâsin já tego ličij tiskâčääsi juuhâm. Toos
te káhvástâllâmtäävih oppeet muttojii. Mun
kuittâg hárjánij jotelávt já puovtijba tom
finnejim sust Bialetti-merkkâsii mutterpáánu, já
njálgášiđ-uv.
käähvi vuošâmist šoodâi masa jo insinerpargo. Oroškuođij meid, et mađe viehâvub, te tađe pyereeb.
“Vamos beber um cafezinho?” – Moonnâp-uv juuhâđ ucckáhváá?
“I love the smell of chemical dependence in the morning.” -kähvimeemi (ij tooimâ jurgâlum häämist) Netti lii tievâ kähvimeemijn, moh leikkušeh toin maht käähvi lii nuuvt stuorrâ uási mii eellim
Jiemhân
mun
smaakâ
tiet
juuvâ.
Käähvi
já aargâ. Veikkâ ulmuuh šaddeh sorjolâžžân
juuhâm lii 30 prooseent juuhâm já 70 prooseent
toos, te käähvi juhheeh väldih sorjolâšvuođâ
fiilistâllâm. Käähvi kofein lii tot, mii virkosmit já
vuástá puorijn mieláin. Káhvástâllâmkulttur
mon keežild käähvi juhâmist šadda tääpi, mut ij
lii kuittâg muttum. Ovdil lâi táválâš, et puohah
tot lah siämmáš tuše njielâdiđ kofeintabletijd.
juheh käähvi já valaba siämmáálágán käähvi.
“Mun jiem juuvâ käähvi vâi koccááččim. Mun koccáám vâi juvâččim käähvi.” -kähvimeemi Ko movtijduvvim käähvi vaalmâštmist, te lâi hitruu eelliđ uápásmuumin toos, maht ráhtoo arabialâš käähvi ađai gahwa. Sáttojim leđe Abu Dhabist já tobbeen lii meid artesanij táálu, kost peesâi čuávvuđ ubâ proosees já vala loopâst káhvástâllâđ.
Tääl kähvišlaajâin lii ennuv valjimvääri já vala eenâb uážžu sierâdâllâđ toin, maid kááhván siävut – mielhi, laavcâ, lahcâsuuptâ, havârmielhi, sukkârijd, njaddosijd –
vâi siävut-uv maiden
Motomin ulmuuh láá pettâšum valjiimijdis.
já juhá čappâdin. Nubbe vyestikeeči lii hilgođ käähvi juuhâm ollásávt. Tejâstâllâmkulttuur ruánáá, vielgis já rooibos-tejâidiskuin lii puáttám káhvástâllâm muulsâiähtun. Energiajuhâmušâin ubâ sárnuhánnáágin! Mun jiem lah meendu tärkki. Mun lijkkuum kofeinân maaŋgâ häämist.
17
Kovehástu:
Mučis argâ Tekstâ ja koveh: Susanna Kaartinen
Tiervâ, mun lam Susanna, anarâškielâ uáppee Oulu ollâopâttuvvâst já taan loostâ máccoo. Mun aasâm savzâtáálust Australiast, Victoria uásistaatâst. Tággáár lii muu päikki já muu mučis argâ.
darwin
A U T R A L I A brisbane
perth adelaide
sydney
melbourne
V I C T O R I A lancefield
melbourne
Munnuu saavzâi nääli lii Blackfaced suffolk. Tot lii eenâb-uv piärgunääli, mutâ mun kiävtám meiddei toi ulloid já puátteevuođâst ááigum kevttiđ meid toi tuoljijd. Kooveest láá moonnâm ive lääbis, Shaggy, já suu enni, Hertta. Hertta lii munnuu savzâčage hovdâ.
18
LOOSTŠ 1/19
19
Miärkkáiiđeed
1880-lovvoost huksejum táálust lii ärbivuáválâš káátus, mii pirâstit táálu kuulmâ kuávlust já syeijee táálu keessiv pakkâs vuástá. Táálu tivvoom lii stuorrâ proojeekt já tot lii vala koskân. Poortâ piällást šadda stuorrâ tammi.
20
LOOSTŠ 1/19
Táálu paaldâst lii puáris čäcitornâ pumppáin, sehe puáris káivu.
21
Koskâpeeivi kuumeest
Saavzâi kuátueennâm lii keesi loopâst nuuvt koškes, ete ij lah ollágin ruonâs rääsi. Joba tarvaneddeerääsih fiskodeh. Almeroobdâst uáinoo vääri Mount William. Tobbeen lijjii páihálâš Wurundjeri-aalmugij keđgikuáivuttuvah. Sij loiguu kuáivuttuvâin ruánáákeeđgi njuolâi já áákšui teerij várás.
22
LOOSTŠ 1/19
23
Ehidâspiäiváást
Munnuu šiljoost láá ennuv puáris já mielâkiddiivâš tiiŋgah. Kooveest láá kyehti ulločárvum, ruástum poortah já laaŋkuh.
24
LOOSTŠ 1/19
Ruástum jâ ránásmâm tiiŋgah känituuveest. Maggaar lii tuu mučis argâ? Jis halijdah uásálistiđ háástun, vääldi ohtâvuođâ toimâtteijei: anaraslosta@anaraskielaservi.fi
25
RÄHTEEH
26
PETTER MOROTTAJA
SUSANNA KAARTINEN
Petter Morottaja lii seervi mediapargee, anarâškielâ máttáátteijee já jurgâleijee. Sun áásá Helsigist já jotá ennuv Helsig já Aanaar kooskâ. Sun lijkkoo smiettâđ já kejâdiđ siäinán, veikkâ motomin pargoh já puđâldâsah hettejeh tom ääigiájánâs.
Susanna lii freelancer arkkiteht já graafisâš vuávájeijee. Sun lii Anarist meddâl, já áásá tääl Australiast oovtâst kandâskipárijnis já 65 savzâinis. Astoääigi sun lijkkoo tuoijuđ, kuvviđ já mälistiđ.
FABRIZIO BRECCIAROLI
ANNIINA VEITONMÄKI
Fabrizio lii vuálgus Italiast, mut áásá tääl Sveeicist. Sun lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst. Sun parga freelance-jurgâleijen já italiakielâ máttáátteijen Zürich kuávlust.
Anniina lii taan ive Säämi máttááttâskuávdáá anarâškielâ lohhee. Sun lii Haukivuorist, Mikkeli alda meddâl já puáttám tavas máttáđ sämikulttuurijn. Škoovlâ lasseen sun ráhtá muusik, tánssáá, jotá luándust, tuáijoo já čáálá mainâsijd.