LOOSTŠ KIĐĐ 2020
Henna Aikio:
Jiäŋŋum suddâd vááimu Kikke Klaver:
Muu perruu jielâheh Fabrizio Brecciaroli:
Zürich
Sáárá Seipiharju: Iida Virtanen :
Mätki Alanyan
Muumih máttáátteh
- dubbam lii sehe hitruu ete čovgâd
Johanna Alatorvinen:
“Mučis argâ” -kovehástu
2 lat orv ine n
aA
ha nn
Jo
ve:
kek o
18 Lo k
LO O
ST Š
1 / 20 24
LOOSTŠ 1/20
SISKÁLDÂS
6
4
Uáivičaalâ
5
Almottâsah
6
Jiäŋŋum suddâd vááimu, Henna Aikio
10
Mätki Alanyan, Sáárá Seipiharju
14
Muumih máttáátteh - dubbam lii sehe
hitruu ete čovgâd, Iida Virtanen
18
Muu perruu jielâheh, Kikke Klaver
20
Z ü r i c h , F a b r i z i o B r e c c i a r o l i
24
Mučis argâ -kovehástu, Johanna Alatorvinen
14
10
20
3
L O S TÂ TO I M ÂT T E I J E E : petter morottaja
UÁIVIČAALÂ
anaraslosta@anaraskielaservi.fi
+358 45 235 5395
KUÁSTIDEIJEE: w w w. a n a ra s k i e l a s e r v i . f i
MÁCCUM:
susanna kaartinen susanna.kaartinen @gmail.com
PA R G O HÁRJUTTELLEEH: To m i K o i v u n e n Iida Virtanen
Páihálávt
p i r r â
maailm Tot, et kost kukken kii-uv iälustâl, ij aainâs meerrid tom mon čovgâ lii ohtâvuođâst tavas. Mun čokkáám peeivist nuubán tääbbin Helsig Kulosaarist mut čalâččâm já sáárnum anarâškielân jyehi peeivi. Lostii tuáijee Susanna áásá vala olgoláá Australiast. Seervi saavâjođetteijee lii meiddei tuotâ eurooplâš. Taan loostâst láá tuođâi-uv mainâseh pirrâ maailm. Freelancertoimâtteijee Káájá Juhánâs Vilho Henna čáálá kieskâd almostum Jikŋon 2 -elleekooveest. Aalmugijkoskâsii fáádá lasseen Henna jiešuv lii varrim maailmân, ko áásá Ooulust. Jis jieŋâteema oro liijkás kolmâsin kuhes täälvi maŋa, te Vesko-Ráávná Aaimo Sáárágis čáálá tast, et maggaar lâi viettiđ pakkâpeeivijd váhá mäddiláá, Alanyast. Sveeicist ässee Fabrizio vist maainâst mijjân tast, maggaar kaavpug lii Zürich. Kalehân maailm taarbâš meiddei anarâš uáinu!
Petter Morottaja
4
LOOSTŠ 1/20
ALMOTTÂSAH
Uđđâ pargee Aanaar kielâpiervâlist Čällee: Fabrizio Brecciaroli
Anarâškielâ kielâpiervâl Piäju lii finnim uđđâ pargee: Laura Morottaja algâttij párnáitipšon Anarist kuovâmáánu aalgâst. Laurâ lâi jieš kielâpiervâlpärni já oopâi anarâškielâ piervâlist. Sun lii ovdeláá-uv lamaš Piäjust pargoost pargourkko käävci ihheed tassaaš piištij ton tove-uv paijeel ive. Laura lijkkoo uđđâ paargon, tastko tot lii hitruu já pargopiirâs lii suotâs. Sun lijkkoo eromâšávt toos, et sun uážžu kevttiđ anarâškielâ já siämmást išediđ Kove: Laura Morottaja
seervist.
Vuoli Ilmarist šadda kunneetuáhtár Čällee: Fabrizio Brecciaroli
Oulu
ollâopâttuv
humanistlâš
tieđâkodde
lii
adelâm Uccpárnáá Vuoli Ilmarân (Ilmari Mattus) kunneetuáhtár árvunoomâ tondiet, ko sun lii toohâm merhâšittee pargo anarâškielâ iäláskitmân já oovdedmân. Mattus lii kijtolâš árvunomâstis já tuđâvâš toos, et anarâškielâ merhâšume lii puáránâm já nuorâ, iäljáris ulmuuh tuálvuh kielâ ovdâskulij. Koronavirus keežild promootio sirdâšuvá čoohčân.
Kove: Patter Morottaja
“Luuvâ lase vyesimáánu Anarâš-loostâst!”
5
6
LOOSTŠ 1/20
Jiäŋŋum suddâd vááimu Tekstâ: Henna Aikio Koveh: DIsney
Poccuin raccastmist huolâhánnáá mun lijkkuum toos, maht elleekove kovvee taveaalmug eellim, taavijd já áárvuid. Uárjimaailm puávtáččij oppâđ arktisâš kuávlu ulmuin, maht eelliđ täsitiädust enâmáin.
Obižeh roonnig Elsa já prinses Ánná eelliv luholâžžân Arendelist. Elsa kuittâg kulá lavluu, mii ij kyeđe suu ráávhun já sust oro, et sun kalga vyelgiđ čuávvuđ jienâ... Tast lii kuhes äigi, ko lam keččâm sargum elleekove. Ko vuolgim keččâđ Jikŋon 2, jiem lamaš uáinám vuossâmuu uásigin. Must ij lamaš mihheen, moos verdidiččim tom. Ij mihheen peic muu pärnivuođâ prinseselleekoveh. orjâlâškielân
Nubbe
jurgâlum
čalme
keejâi
Disney-elleekove
tego liččim pärni, kote ij oppâm sämikielâ já kiän pärnivuođâst prinseseh vyerdih, ete kiinii kááju sii. Nubbe čalme tego masa 40-ihásâš nissoon, kote lii finnim eenikielâs rävisolmožin já kote räähist mainâsijd. Majemui
iivij
savâstâllâm
kulttuurlâš
appropriaatiost lii čielgâsávt toohâm pyere: stuorrâ elleekoveirâttâs lii koijâdâm ravvuid sämmilijn já sämikielâ já eromâšávt lavluuh sämikielân láá mielâttes muččâdeh. Aaibâs tego elleekove algâalgâlâš kielâ ličij sämikielâ; nuuvt pyereest mainâs maailm já kielâ suápih oohtân.
7
Nube tááhust muččâdvuotâ ij lah tot, moin suoi čuávdiv čuolmâid ige kihheen kiddii huámmášume sunnuu olgoháámán. Mun lam ohtii kuullâm älkkees täävi, maht puáhtá tutkâđ elleekove täsiáárvu. Koijâd nelji koččâmuš. Ohtâ: láá-uv elleekooveest eenâb ko ohtâ nissoon? Kyehti: Láá-uv nisonijn noomah? Kulmâ: Savâsteleh-uv nisoneh oovtâst? Nelji: Savâsteleh-uv nisoneh mastnii iärásist ko almast? Jikŋon 2 västid jyehi koččâmâšân naa. Elleekooveest láá sämmilij uáinust ennuv mielâkiddiivâš teemah. Elsa vuálgá mainâs aalgâst uuccâđ identiteetis. Sun haalijd tiettiđ, kost suu tijdâvyeimih puátih já mii vanhimáid lii tábáhtum – ađai maht sust šoodâi sun. Láá meid ennuv sämmiliih, kiäh láá movtáskâm oppâđ suuvâ kielâ rävisolmožin. Tot liihât muu, ko Elsa já Ánná finniv uđđâ uási jieijâs identiteetân. Áánást lii tergâdis rooli meiddei Elleekove puáhtá keččâđ maaŋgâ tääsist.
kolonialism teemast. Tađe eenâb mainâsist
Párnáid elleekove lii fiäráán, mon juonâ
sárnuhánnáá sun lii vaalmâš pieijâđ ucceeblovo
puáhtá älkkeht čuávvuđ. mut mast láá
pyereestvaijeem
ennuv opâttâsah: maht obižij rähisvuotâ lii
uási mainâsist čáittá, mon tehálâš lii tiettiđ
tehálâš já styeres, maht kihheen ij piergii
ucceeblovo historjást: esken talle puáhtá addiđ
ohtuu išettáá, maht lii tehálâš kuldâliđ jieijâs
já tivvoođ aašijd, pivdeđ veikkâ addâgâs. Tom
vááimu, porgâđ olmânáál, anneeđ huolâ
symbolárvu taan peeivi sämmilijd lii styeres.
eenâblovo
oovdân.
Taat
luándust já iärásijn, maht ij kannat adeliđ piärán vaigâdis aaigijn já maht usteveh láá
Poccuin
raccastmist
huolâhánnáá
teháliih – já maht meiddei nieidah pyehtih
lijkkuum
toos,
leđe sáŋgáreh. Rävisulmuuh vist äiccih
taveaalmug
mainâsist identiteetân, kolonialismân já
Uárjimaailm puávtáččij oppâđ arktisâš kuávlu
luánduárvoid lohtâšuvvee fáádáid.
ulmuin, maht eelliđ täsitiädust enâmáin. Tot-
maht
eellim,
elleekove
taavijd
já
mun kovvee
áárvuid.
uv fáddá lii elleekooveest uáinimnáál – jis tom Sämipárnááh tarbâšeh idolijd já sáŋgárijd.
lii vaalmâš uáiniđ. Ko olmooš ij lah luándoin
Elsa já Ánná lává ruokkâdeh já čeepih.
täsitiädust, šaddeh katastrofeh. Mun tuáivum,
Suoi iävá vyerdi muu pärnivuođâ mainâsij
ete mij finnip ääigild Elsa já Ááná hámásijd
prinsesij náál, et mottoom pertis kandâ
luándusáŋgárijd ovdâkovveen puohháid.
puátá kááijuđ já tast maŋa juhlo heejâid já
8
finnee mottoom väldikode. Olgohäämis
Jis
tááhust suoi kale lává nuorâ, mučis, ruoinâ
ovdâmerkkân já elleekove maŋa párnái sierâin
nieidâkyevtis
skipárijdiskuin
láá
nisoneh, kiäin láá kuhes mučis vuoptah já
kulloo sämikielâ, te Disney lii luhostum
prinsesvuálpuh. Nuuvtpa motomij mielâst
porgâđ maidnii, mast párnái vanhimeh láá toos
nissoonkove lii pááccám 80-lohon.
avepiäiván kijttevááh.
LOOSTŠ 1/20
9
10
LOOSTŠ 1/20
MÄTKI ALANYAN – vuossâmuu tove kuávttáá skipáráin Tekstâ ja koveh: Sáárá Seipiharju, Vesko-Ráávná Aaimo Sáárá
Muu mielâst lâi suotâs peessâđ savâstâllâđ páihálijn ulmuin já uápásmuđ ton peht sii kulttuurân. Tááláá ääigi Turkki lii viehâ siämmáálágán tego puoh enâmeh Euroopast.
Mun kirdám kirdemmašináin hirmâd
Muoi poođijm Alanyan iho já peesáim
harvii. Kirdemliipuh mäksih ennuv, já
tállán hotelân uáđđiđ. Hooteel lâi muu
mun lam kievhis ollâopâttâhuáppee - ige
ustev
tot lah luándungin pyeri kirdeđ ennuv.
Tobbeen lâi puoh maid puáhtá tuáivuđ:
Motomin kuittâg ulmust lii tárbu vyelgiđ
raavâdviäsuh, baari, kulmâ vuojâdemáldá,
sajan kost ij pyevti porgâđ maiden pargoid.
čäciparkkâ,
Moonnâm ive kesimáánust mun meridim,
(turkkilâš lávgumsaje), pivtâskäävpih já
ete vuálgám váhá uáiniđ maailm.
suotâs ulmuuh. Čuávuvâš iiđeed aalgij
saanij
mield
“tego
paradiis!”.
supermarket,
hamam
pyereest. Lii
tehálâš
vyelgiđ
reeisun
tagaráin
skipáráin, kiäm tobdá pyereest já kiäs
Tuurkist
tuástá muštâliđ jieijâs tobdoid já jurduid.
basaareh,
Must lii-uv ohtâ skippáár, kiäm lam
pihtâsijd já káálvuid. Vyebdeeh pottii
tubdâm pärnivuođâ rääjist já kote lii
ohtânmaanoost savâstâllâđ, já tiäđust-
mađhâšâm ennuv. Suin lâi luándulâš
uv sist lâi mielâst uástei hokâttâllâm.
vyelgiđ mađhâšiđ.
Purrâmuš lâi mielâttes hälbi. Raavâdviäsust
láá
ennuv
main
nuuvt
vyebdih
kočodum puohlágán
purrâmuš maavsij suullân 5 euro. Tuurkist Anarist iä moonnâm ive lamaš meendu
läävejeh adeliđ pajalii (tiipi); ulmuuh
maŋgâ lieggâ kesipeeivi. Mun tutkim, ete
tiänájeh viehâ uccáá jis verdid veikâ
Tuurkist aainâs-uv lii liegâs – veikâ jiem
Suomân, mánuppaajeest suullân 200-
liččiigin kuássin ervidâm, ete mon liegâs
300 eurod. Muoi liččijm halijdâm uástiđ
tobbeen tuođâi lii!
mottoom siider já smakkiđ magareh
Motomeh
kannat-uvks
juhâmušah Tuurkist láá, mutâ viehâ forgâ
Tuurkin ubâ vyelgiđ, ko lijjii kuullâm,
koijâdii,
ete
huámmášáim ete puoh siiderjuhâmušah
ete tobbeen láá liävuttemesvuođah. Mun
maid
keččâlim ain čielgiđ, ete tot lii stuorrâ
14% alkohol. Mun huámmášim meid,
eennâm já muoi láin vyelgimin taggaar
et kihheen ij tärhistâm lam-uv tuođâi
kuávlun, kost lii rávhálub.
käävcinubáloh vâi jiem.
käävpist
vuobdii
lijjii
paijeel
11
Nubbe äšši, mon huámmášim tállán, lâi ruhâdâspovdim. Tot kulloo vittii peeivist moskeijain. Jienâ lii viehâ koorâs, vâi vissásávt puohah kuleh tom. Hárjánáim toos kuittâg uáli jo jotelávt. Huámmášim meid, ete Tuurkist jotolâh lii aaibâs jollâ. Keččâlim ovttáin páihálijn ulmuin savâstâllâđ tast, ete ij-uv sii mielâst lah varalâš, ete jotolâhnjuolgâdusah láá toh, ete tagareh iä lah ollágin. Suu mielâst tot lii aaibâs táválâš já sij láá puohah hárjánâm toos, te tot ij häittid. Mun poollim mielâttes ennuv ain ko kolgim leđe ovdâmerkkân taaksi sáátust. Muu mielâst lâi suotâs peessâđ savâstâllâđ páihálijn ulmuin já uápásmuđ ton peht sii kulttuurân. Tááláá ääigi Turkki lii viehâ siämmáálágán tego puoh enâmeh Euroopast, mutâ tobbeen láá meiddei konservatiiveh kiäh halijdeh, ete nisoneh pisoh pääihist iäge moonâ paargon. Maaŋgâ nisonist lâi lijne uáivist, mut sij liijká uážžuh jiejah meridiđ, et kevttihuv tom vâi iä. Oinim perruu, mast enni keevtij lijne mutâ suu nieidâ ij. Munnuu juurdân ij lamaš väldiđ streesi tast, ete kolgâččij kiergâniđ jyehi sajan keččâđ tuuristuáinámušâid, mutâ kuittâg oovtâ
peeivi
halijdijm
kevttiđ
toos.
Talle lâi aaibâs mielâttes pakkâ peivi já muoi láin aaibâs pivâstum já lâi uáli jo hyenes vajo, ko ubâ ääigi lâi nuuvt pakkâ. Elâččijm keččâmin iärásij lasseen muuvrâ, mii lâi huksejum Tuurki suojâlem várás, já tippákeđgikuovđâšm, kost luhhoost lâi čuáskis. Dimcay-juuvâst lâi mielâttes
ÁRVUŠTÂLLÂM:
kolmâ čääci.
Purrâmuš: Hadeh: Šoŋŋâ: Uáinámušah: Munnuu hooteel: Turkkilâš Hamam:
Ohtâ eromâš äšši mon huámmášim lâi tot, ete ijjâkeerhon iä peessâm almaah ++
ohtuu siisâ. Muoi teiváim syemmilijd tobbeen klubi ulgguubeln já sij koijâdii ete kannat-uvks tohon siisâ moonnâđ, ete láá-uv tobbeen šiev juhleh. Muoi tiäđustuv västidáin, ete láá. Almaah talle vuolgii siisâ mutâ pottii forgâ maasâd já ettii ete iä peessâm ko iä lah nisoneh fáárust. Monâččim-uv
uđđâsist:
Kenski
puávtáččim, mutâ jiem tieđe, halijdâmuv innig mađhâšiđ lieggâ enâmáid. Must šadda liijkás pakkâ, te ij lah innig hitruu...
12
LOOSTŠ 1/20
13
MUUMIH MÁTTÁÁTTEH
- dubbam lii sehe hitruu ete čovgâd Tekstâ: Iida Virtanen Koveh: Gutsy Animations
Lii ain suotâs porgâđ aašijd moigijn oro lemin čeppi. Tondiet lâi uáli hitruu eelliđ dubbamškovliimist Sajosist 19.1., mon puovtâdâsseervâš Gutsy Animations já Sämitigge lijjii ornim uđđâ Muumi-rááiđu várás. Dubbam ko lii taggaar šlaajâ, ete tast ij lah máhđulâš leđe aaibâs hirmâd hyeni. Tot ij kuittâg meerhâš tom, ete dubbam ličij älkkees pargo – tot lii jiešalnees viehâ korrâ hommá! Algâaalgâst juurdân lâi, ete Muumijd jienâttiččii tuše pajekielân, ko jurdii, ete anarâš- já nuorttâlâškieláid iä kavnuuččii tuárvi čaittâleijeeh. Suámálâš palo, ko talle ko dubbamškovlim vijmâg uárnejii, Sajos sali lâi tievâ movtigis dubbbamuáppein. Ohtsis paje-, anarâš- já nuorttâlâškielâ falâdâttii dubbađ paijeel 60 olmožid. Uásálistei jienâčáittusijn čuákkejii jienâpaaŋki, mast puáhtá uuccâđ sopâvâš jienâčaittâleijeid meiddei puátteš dubbamprojektij várás. Aaibâs
škovlim
aalgâst
čaittâleijee,
stivrejeijee já musijkkár Susa Saukko já
koordinaattor
Pauliina
Feodoroff
máttááttáin, ete dubbajeijee ij taarbâš mutteđ jieijâs jienâ mahtnii suámálâžžân, pic jyehi roolân váldoo olmooš, kiän jienâ suápá luándulávt ton huáđđoi.
14
LOOSTŠ 1/20
Dubbajeijee ij taarbâš mutteđ jieijâs jienâ mahtnii suámálâžžân, pic jyehi roolân váldoo olmooš, kiän jienâ suápá luándulávt ton huáđđoi.
15
Veikâ puohah mättih dubbađ aainâs-uv mahtnii jis sist lii ucánjáhháá ruokkâdvuotâ já ritmâfiättu, te šiev dubbajeijee taarbâš eenâb kihestiđ,
pargopiergâsijd: reškiđ,
kalga
sikkeđ,
mättiđ
šyehkiđ
já
hiämástuđ väivittáá já ohtân. Dubbaamist ij táválávt lah asto jienâttiđ siämmáá celkkuu ko ohtii teikâ kuohtii. Munjin dubbam oroi vaigâdin ko koolgâi luuhâđ
anarâškielâlijd
teevstâid
viehâ
huápust jiemge lamaš sárnum kielâ ko muáddi mánuppaje. Lâi kuittâg hirmâd mielâkiddiivâš já
tuáivum,
anarâškielâlâš
uápasmuđ ete
kuullâp dubbajeijei
dubbaamân vala
ennuv jienâid
puohmuđusijn elleekuuvijn já tv-rááiđuin.
16
LOOSTŠ 1/20
17
De “Koolgâ p
Čällee kuulmâ ihásâžžân Wally-pennuin
18
LOOSTŠ 1/20
ette lama peevdi vyelni: âm-uvks mun aaibâs tuođâi puurrâđ iiđeedpitá?”
Muu perruu
jielâheh
Tekstâ já koveh: Kikke Klaver
Ko mun lijjim páárnáš já nuorâ, te muu perrust lijjii eivi jielâheh. Mottoom ääigi lâi poni, muáddi ive lâi kani-uv já kuhháá lijjii kyeleh šiljo láádust. Eivi lii lamaš peenuv já távjá láin kyehti-uv. Pennuuh lijjii uáli maaŋgâlágáneh. Lâi Wally, kote pisoi eivi alda, já lâi Mickey, kote eivi irâttij kárgáđ, tassaaš ko mottoom peeivi ij innig maccâm. Lâi Toby, kote rähistij puohâid já lâi Bella, kote nuuvt poolâi ulmuin, ete tot eskin kuhes ääigi maŋa viijmâg luotij mijjân. Mutâ ko kyesih pottii, te tot lâi eivi uáđđimvisteest, amas käskiđ sii. Lâi Dette, kote ij kuássin halijdâm puurrâđ já eivi tarbâšij nuhâmettum rammuustâllâm amas niälguđ, já lâi Goofy, kote lijkkui
Pennuuh Prutske (čiž.) já Nikki
purrâmâšân nuuvt, ete mihheen ij lamaš torvoost tast, tassaaš ko mottoom peeivi tot iskâstij ráánjá šiljoost rottámirháin mirhâttum piärgu - tast šoodâi ton majemuš piämmu. Tääl muu vaanhimijn lává Nikki já Prutske. Nikki lii nuuvt nuorâ já moovtig, ete ovdil ko huámmáškin, tot lii kiergânâm kuáivuđ šiiljon ruugijd taavtij várás. Tot iirât čiehâđ taavtijd siste-uv. Prutske lii jo nuuvt puáris, ete uáđá ennuv. Prutske lii peljittem já ohtâ čalme ij innig tooimâ. Ton njune lii kuittâg uáli pyeri: ko Nikki čiähá taavtijd sohvá kuádá teikkâ lovduu vuálá, Prutske maŋgii taid kávná já naavdâš tain. Motomin Prutske ij kaavnâ já talle sáttoo, ete ko ištá sohvá oolâ, miinii taavtijd paifakkist čyeggee pootân. Eellim pennuiguin lii suotâs já mielâkiddiivâš - mun-uv halijdiččim olssân pennuu.
19
Zürich
Kuávdáš, jävri já Limmat-juuhâ (Wikimedia Commons)
Tekstâ: Fabrizio Brecciaroli Koveh: Wikimedia commos, Flickr, Pixabay
Zürich lii rijjâmielâlâš kaavpug, mast jieškote-uvlágán ulmuuh uážžuh eelliđ jieijâs vyevi mield.
Zürich
lii
Sveeici
stuárráámus
kaavpug
já
tehálumos iäláttâskuávdáš. Kaavpug lii riges, já tobbeen lii ollâ eellimkvaliteet. Zürichist ääsih pajeláhháá 400 000 olmožid já ubâ ton kuávlust ässeeh láá suulân 1,5 miljovn. Kaavpugist sárnuh taggaar kuávlukielâ ko züritüütsch, mon saksaliih iä ibbeerd. Zürich lii siämmáánommâsii jäävri riddoost, já ton čoođâ kolgá Limmat-juuhâ. Aalpah láá tuše suulân 50 km keččin kaavpug kuávdáást. Luándu lii ain alda. Keessiv kaavpugliih maneh távjá vuoijâđ jáávrán tâi juuhân. Zürich vuáđudui jo Rooma väldikode ääigi. Läättinkielân kaavpug nommâ lâi Turicum. Zürichist lii puáris kuávdáš, mii lii šiev oornigist vala
onnáá
šiev
käävpih,
peeivi.
Ton
kujain
kähviviäsuh,
láá
ennuv
raavâdviäsuh
já
suklaapuuvdah. Zürich láá
lii
maaŋgâi
ekonomâlâš
kuávdáš.
almugijkoskâsij
Tobbeen
paaŋkij
já
táhádâsfinnoduvâi váldukonttureh, tegu UBS, Credit Suisse já SwissRe. Stuárráámus uási kontturijn láá kaavpug vááimust Paradeplatzist teikâ Zürich-jäävri riddoost.
20
Limmat-juuhâ (Wikimedia Commons)
LOOSTŠ 1/20
Kävppi puáris kuávdáást (Flickr)
Sprüngli lii tobdos suklaastis. (Wikimedia Commons)
Limmat-juuvâ riddoost lii koskâáigásâš Zürich tuámukirkko. (Pixabay)
Credit Suisse váldukonttur Paradeplatzist (Wikimedia Commons)
21
Bahnhofstrasse (Wikimedia Commons)
UTZ válduviäsu (Wikimedia Commons) Sechseläuten já Böögg-muotâäijih (Wikimedia Commons)
Kovetekstâ
Zürich Oopp (Wikimedia C
Street Parade (Wikimedia Commons)
Kovetekstâ
Kovetekstâ Langstrasse (Wikimedia Commons)
22
Langstrasse (Wikimedia Commons)
LOOSTŠ 1/20
Zürich lii meiddei uáppeekaavpug. Teknisâš ollâopâttâh ETH lii ohtâ maailm pyeremuin ollâopâttuvâin, já tobbeen máttááttij ij kihheen eres ko Albert Einstein. Zürichist lii nubbeuv ollâopâttâh (UZH), kost puáhtá luuhâđ ovdâmerkkân
humanistlijd,
ekonomlijd
já
talhâstieđâlijd fáádáid. Uáppee-eellim Sveeicist ij lah älkkee. Lááiguh já ollâopâttâhmáávsuh
Kovetekstâ
láá tivrâseh, ige lah mihheen uápputorjuid. Jis uáppee árvusäänih iä lah tuárvi pyereh vuossâmuu ive loopâst, te sun ij pyevti juátkiđ uápuid.
peratáálu Commons)
Kištottâllâm oppâmsoojijn lii hirmâd koorâs. Kaavpug
pegâlmâsumos
uástuskáátu
lii
Bahnhofstrasse, mii lii šoddâm tobdosin ubâ maailmist. Tobbeen kávnojeh ennuv muotikäävpih, tegu Prada já Chanel, já eres-uv luksuskäävpih. Zürichist lii riges kulttuureellim. Konserteh já taaiđâčáitálduvah láá fáállun jyehi peeivi ubâ ive pirrâ. Oopperatáálu lii tobdos konsertijnis já baletijnis. Ohtâ mii
tehálâš
tábáhtume
uárnejuvvoo
jyehi
lii
“Sechseläuten”,
kiiđâ.
Tábáhtume
čokketábáhtus lii ko Böögg-nommâsâš muotâäijih puáldoo. Muotâäijih uáivist lii pommi, mii loopâst
Kovetekstâ
päävkit. Ulmen lii ennustiđ tom, maggaar puáttee keesist šadda. Jis uáivi päävkit jotelávt, te keesist šadda liegâs. Mut ko uáivi pävkittem ááiján, te áigu arveđ ubâ keesi! Zürichist láá ennuv tábáhtumeh já festivaleh nuoráid. Puoh stuárráámus tábáhtume lii Street Parade -nommâsâš teknofestivaal, mon ääigi joba miljovn olmožid pirrâ Euroop eelih Zürichist. Jyehi-ihásâš festivaal álgá ehidispeeivi já pištá čuávuváá iiđeed räi. Nuorah kuldâleh muusik, tánssájeh já suotâsteleh kaavpug kuávdáást. Zürich lii rijjâmielâlâš kaavpug, mast jieškoteuvlágán ulmuuh uážžuh eelliđ jieijâs vyevi mield. Riges já čurgâdis kuávdáá vyestitiäddun lii almugijkoskâsâš já muulsâiähtukulttuurlâš Langstrasse-káátu, mast nuorah ubâ maailmist eelih juhâmin vuolâ skipárijguin já juhlomin iiđeed räi. Tobbeen puoh baarih, raavâdviäsuh já purrâmâškäävpih-uv láá ain áávus – iho meid!
23
Kovehástu:
Mučis argâ Tekstâ ja koveh: Johanna Alatorvinen
Veikkâ taat kiđđâtälvi lii lamaš viehâ lussâd kossâ muottuu já meid koronavirus keežild, lii tergâd mušteđ navdâšiđ elimist. Poccuin lii lamaš vaigâd kavnâđ purrâmâš meecist, mutâ luhhoost mij ulmuuh pyehtip išediđ já siämmást viettiđ ääigi olgon. Muu nommâ lii Johanna, tiervâpuáttim čuávvuđ , maggaar lii #muumučisargâ!
1. Kiälkkákiäinu joođeet mii Äijihjäävri rasta. Iä lamaš ennuv jotteeh mii lasseen. 2. Poccuuh láá vyerdimin mii meecist. Maggaarsun vyesi-ihe tast šadda? Ep taarbâš innig kuhháá vyerdiđ, ete tiettip tom.
3. Mij adelep fuođârijd já suoinijd lasepurrâmâššân, vâi poccuuh pisoh šiev oornigist tälviv. Muštám pärnivuođâst ko koolgâi kuškâdiđ já haasiđ mielâttes mere suoinijd keessiv. Kal onne lii älkkeb, ko mašineh pargeh pargo mii peeleest.
24
1
LOOSTŠ 1/20
2
3 25
Tääl lii mist-uv äigi puurrâđ. Mun valdim mieldi maarfijd já käähvi. Moonnâm ive koškepiärguh lijjii jo nuuhâm. Kalga vyerdiđ, ete uđđâ piärguh kiergâneh kuškâđ.
26
LOOSTŠ 1/20
Täsni meid vuárdá purrâmâš. - Jis mun návt muččâdávt vuárdám, te vissâ adeleh munjin meid määrfi, sun jurdá.
27
Mätki peeivi maŋa pááikán álgá vuohâsávt, mutâ rievâst ij lah ain nuuvt älkkee mađhâšiđ.
28
LOOSTŠ 1/20
Kal meecist lii šiev jotteeđ já ko tuš muštáh kárvudâttâđ mudágávt, piergiih pyereest, ijge šoŋŋâ peesâ olâttiđ tuu.
29
Čiermiheh vyerdih mii pääihist. Kalga piemmâđ vala päikkipoccuid,
30
LOOSTŠ 1/20
Maggaar lii tuu mučis argâ? Jis halijdah uásálistiđ háástun, vääldi ohtâvuođâ toimâtteijei: anaraslosta@anaraskielaservi.fi
31
RÄHTEEH
PETTER MOROTTAJA
SUSANNA KAARTINEN
Petter tuáimá Anarâš já Lostii toimâttâskoddeest eres pargoi ooleest. Váldupargosis sun máttát anarâškielâ Giellagas-institutist já suogârdâl, et puáhtá-uv maašin máttááttiđ máttááttiđ.
Susanna lii freelancer arkkiteht já graafisâš vuávájeijee. Sun lii Anarist meddâl, já áásá tääl Australiast oovtâst kandâskipárijnis já 65 savzâinis. Astoääigi sun lijkkoo tuoijuđ, kuvviđ já mälistiđ.
HENNA AIKIO
JOHANNA ALATORVINEN
FABRIZIO BRECCIAROLI
Henna Aikio áásá perruinis Oulust. Sun lii suomâ- já sämikielâ máttáátteijee sehe freelanceroppâmateriaalpargee. Luuhâm lii suu mielâ mield ääigiájánâs. Jis luhâmušah noheh, taid kalga čäälliđ jieš lase!
Johanna lii meddâl Njellimist já tääl áásá kuoimijnis já pennuinis Kuáppil Konišnjaargâst. Pargoelimist sun parga markkânistem já viestâdem homáiguin. Rijjâääigi sun jotá meecist, tuáijoo já määlist njaalgâ purrâmâšâid.
Fabrizio lii vuálgus Italiast, mut áásá tääl Sveeicist. Sun lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst. Sun parga freelance-jurgâleijen já italiakielâ máttáátteijen Zürich kuávlust.
SÁÁRÁ SEIPIHARJU
KIKKE KLAVER
IIDA VIRTANEN
Sáárá lii Giellagas-instituut uáppee kote čáálá sämikielân já lii meid Gieku stiivrâ värisaavâjođetteijee.
Kikke Klaver lii kielâtiettee, kote lii porgâm ucceeblovokielâiguin jo 16 ihheed, iänáážin Ruošâst. Tääl sun áásá Anarist já lohá anarâškielâ. Kikke lijkkoo elleid, tego luddijd já pennuid.
Iida lii päihittes anarâškielâ uáppee. Suu čujottâs lii Porist, ollâopâttâh Tuurkust, anarâškielâ uápuh Anarist já sun jieš kost sáttoo. Suu mielâst ij lah máhđulâš luuhâđ tuárvi ennuv kielâid.
32