LOOSTŠ KEESI 2019
Emilia Nieminen:
Pikkâ já pivâstâh
Petter Morottaja:
Kejâstâh sämispeelâi puátteevuotân skaamâ čoođâ Anna Askala:
“Mučis argâ” -kovehástu Tiina Lehmuslehti já Henna Tervaniemi:
Meeci kuumpih várdájeh já sierâdeh
ve:
kek o
Lo k
la
ska
na A
An
LO O
ST Š
2 / 19
18
2
LOOSTŠ 2/19
SISKÁLDÂS 4
Uáivičaalâ
5
Almottâsah
6
Meeci kuumpih várdájeh já sierâdeh,
H e n n a Te r v a n i e m i , T i i n a L e h m u s l e h t i
Pe t t e r M o r o t t a j a
14
Pikkâ já pivâstâh, Emilia Nieminen
18
Mučis argâ -kovehástu, Anna Askala
10
10
Kejâstâh sämispeelâi puátteevuotân skaamâ čoođâ,
14
6
3
L O S TÂ TO I M ÂT T E I J E E : petter morottaja
UÁIVIČAALÂ
anaraslosta@anaraskielaservi.fi
+358 45 235 5395
KUÁSTIDEIJEE: w w w. a n a ra s k i e l a s e r v i . f i
MÁCCUM:
susanna kaartinen susanna.kaartinen @gmail.com
“Jáá,
jieh-uvks tun tiättámgin et...?” Anarâš maailmist tábáhtuvá ohtânmaanoost miinii, mon ij vistig hoksáágin. Aktiivliih ulmuuh pargeldeh jieijâs havâiguin, já mij ep ain tieđe kuáimán koonstâin. Ohtâ ovdâmerkkâ muu jieččân elimist lii anarâš synonymsänikirje. Tot lii lamaš ááimuin jo kuhháá-uv, mut ain motomin šadda páhudistiđ kiäsnii: “Jáá, jieh-uv tiättámgin et mist lii synonymsänikirje?” Tiätuhân ij jođe jis ij tieđeet. Taan Lostist mij uážžup luuhâđ anarâškielâlii várdámtooimâst. Tot lii kiergânâm toimâđ jo masa ive, lostâmaainâs tast kuittâg šadda eskin talle ko lostâtoimâtteijee tuággád taggaar pivdeđ. Ij vala rijttáá, et täst sáttoo kuullâđ. Mielân kalga meid puáttiđ, et maidba jis iärásehkin iä lah vala tast kuullâm. Tieđeetmist mun lam ferttim meid oppâđ tom, et tot lii juátkojeijee proosees. Ohtâ tiäđáttâs ij vala ole puohháid - ijhân kihheen luuvâ puoh mii neetist lii teikkâ kuldâl puoh radio-ohjelmijd. Lii pyeri, jis anarâšâin-uv láá maŋgâ tieđettemuáli. Yle lii porgâm šiev pargo jo kuhháá, já amahân tääl pieijâp seervi jieijâs oolijd meid oornigân! Synonymsänikirje mudoi kávnoo čujottâsâst synonymeh.fi.
Petter Morottaja
4
LOOSTŠ 2/19
ALMOTTÂSAH
Saammâl-kirjerááiđun mieđettum ruttâdem Anarâškielâ servi lii finnim ruttâdem Lee Rodgers Saammâl-kirjerááiđu majemui kuulmâ kirje kuástidmân. Kirjerááiđust lii taan räi almostum vittâ uási. Käävciuásásii kirjerááiđu jyehi uási muštâl oovtâ Säämi iveääigist. Ruttâdem lii puáttám Arctic Indigenous Fund -ruttâráájust, mii sajaduvá Kanadan. AIF lii mieđettâm siärván 21 000 $ stuárusii išeruuđâ Saammâl-kiirjij kuástidmân. Tääl ko ruttâdem lii čielgâm, kuuđâd kirje “Saammâl já čuoškah” kolgâččij almostuđ vala taan ive Kove: Petter Morottaja
peln, já majemuuh kirjeh almostuuččii majemustáá puáttee ive loopâ räi.
1000 sijđod -proojeekt kesipargeeh jurgâleh pargoost 1000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ anarâškielân -proojeekt lii pálkkááttâm kesimáánu ááigán kyehti nuorâ kesipargee já stivrejeijee jurgâliđ nuorâi novelijd anarâškielân. Pargo lii uásipeiviáigásâš já pištá kesimáánu loopân. Ulmen lii adeliđ nuoráid máhđulâšvuođâ keččâliđ jurgâlem já siämmást juátkiđ nuorâi kirjálâšvuođâ pyevtittem anarâškielân. 1000 sijđod -proojeekt ulmen lii jurgâliđ nuorâikirjálâšvuođâ anarâškielân. Proojeekt pištá ive 2020 Kove: Patrick Tomasso (Unsplash)
loopân já árvuštâlmij mield ton ääigi šaddeh sl. love kirjed jurgâlum.
5
čuoigâmmokke Pielpavuonost
Meeci kuumpih
várdájeh já sierâdeh Tekstâ: Henna Tervaniemi já Tiina Lehmuslehti Koveh: Henna Tervaniemi, Kikke Klaver, Tiina Lehmuslehti
Várdám
lii
maailmvijđosâš
nuorâitoimâ,
mast nuorah uáppih maaŋgâlágánijd tááiđuid tuulârähtimist
täsnikovosij
tubdâmân.
Moonnâm čoovčâ rääjist lii puáhtám várdáđ meid anarâškielân. Mist lii lamaš ohtâ čagge, mast láá lamaš fáárust nelji čiivgâ. Mij lep teivâm ohtii-kuohtii mánuppaajeest, ohtsis 11 kerdid. Fáárun láá čaahâm meid kyehti ijjâmohe.
Tuurupuolžâ_sierâ
Várdámtoimâ lii maaŋgâpiälásâš. Mij lep taam toimâive ääigi uápásmum täsnikovosáid já kárttámerháid,
hárjuttâllâm
torvolâš
tuulâ
rähtim já vuosâiše já ráhtám muorâtuojijd. Mokkemaađhij ääigi puáhtá uágguđ já mälistiđ olgon - teikkâ motomin tuše sierâdiđ. Mij lep meiddei čáállám Partio-loostân. Ko čiivgah láá máttám uđđâ tááiđu ađai čođâldittám laavhijd, sij finnejeh pälgismeerhâ - čiivgâi kägismeerhâ, mon
puáhtá
kuárruđ
om.
čivgâpááiđán.
Várdámtooimâst mij toimâp várdámohjelmij mield,
mut
keččâlep
ain
väldiđ
vuotân
sämmilâšvuođâ.
Tuurupuolžâ Skipárušrieggee
Táválij teivâdmij lasseen čiivgâin lii lamaš máhđulâšvuotâ uásálistiđ páihálii lippukode ITu čohčâ- já juovlâmuhhijd, Partiotahtitábáhtusân Tuárnusist já várdám kištomáátkán Suovâkuoškâst. Čiivgâi já puohajeijei várdámideaaleh: ◆ Kunnijâttiđ nube ulmuu ◆ Rähistiđ luándu já suojâliđ pirrâs ◆ Leđe lyetitettee
Oro kiärgus - ain kiärgus: várdájeijee kalga leđe vaalmâš palvâliđ já tevdiđ kenigâsvuođâidis.
6
Kárttámeerhâi tubdâm
Kišto várás hárjuttâlmin
LOOSTŠ 2/19
7
Tuurupuolžâ
Uđđâ toimâ, perâvárdám Čohčuv 2019 mist lii juurdâ algâttiđ Anarist perâvárdámtooimâ sämikielân. Tot lii uđđâ toimâvyehi, mast perruuh peesih oovtâst roossâđ já uápásmuđ várdámtooimân. Perâvárdámohjelmist láá kuttâ aktiviteetolesvuođâ: aargâ tááiđuh, meccijotteem tááiđuh, kieđâtááiđuh, olgonlihâdemtááiđuh,
luándutááiđuh
já
lippukode tooimân uápásmum. Juurdâ lii uápásmuđ várdámtooimân láávlun, sierâigijn já muhijgijn. Perâvárdámtoimâ
lii
vuávájum
3-6-ihásijd
párnáid já sii vanhimáid, mut fáárust pyehtih leđe meid ucebeh uábih já viiljah.
Jis tun lah moovtâ puáttiđ fáárun várdáámân, te vääldi ohtâvuođâ Tiinan (tiina.lehmuslehti@gmail.com) teikkâ Heenan (henna.tervaniemi@gmail.com.)
Motomeh várdámsäänih: čivgâ čagge
7-10 -ihásâš várdájeijee
Čiivgâi juávkku.
Mii čage nommâ lii Meeci kuumpih.
puohajeijee
10-12 -ihásâš várdájeijee
vyettee
12-15 -ihásâš várdájeijee
vuávnoo
15-17 -ihásâš várdájeijee
vandârdeijee
18-22 -ihásâš várdájeijee
rävisolmooš
paijeel 23 -ihásâš várdájeijee
lippukodde
páihálâš servi, Anarist ITu
ađai Inarin Tunturisudet ry
várdámlijne
várdájeijee pyeremus tobdomerkkâ.
Jyehi lippukoddeest lii jieijâslágán.
huuihâs
Maaŋgâin lippukuudijn, juávhuin já joba várdámpirrâduvâin láá jieijâs huikkâseh. Huikkâseh muštâleh maidnii ton juávhust. Huikkâsijd huikkeh čuákkimij aalgâst,
leeirâin já ohtsijn tábáhtusâin.
skipárušrieggee Rieggee, mast väldih nuubij kieđâin kiddâ tienuuvt, ete čižetkietâ lii uálgiskieđâ alne, já tuáppee skippáár uálgiskieđâst jna. Skipárušrieggee ráhtoo táválávt teivâdem loopâst.
8
vuosâiše hárjuttâlmin
Tuurupuolžâ
vuosâiše hárjuttâlmin
LOOSTŠ 2/19
9
Kejâstâh sämispeelâi puátteevu skaamâ čoođâ 10
Tekstâ: Petter Morottaja Koveh: Red Stage Entertainment
uotân
LOOSTŠ 2/19
“Ko Sarvvis lappui, tääsnih kočâdii já almalâš pivdo nuuvâi. Sevnâdvuotâ njielâstij maailm. Máánu äigipaje lâi álgám.” Red
Stage
Entertainment
lii
rähtimin
vuossâmuu sämmilâš teemast mainâsteijee videospeelâ. Speelâ nommâ lii Skábma - Polar Night. Eŋgâlâskielâlii noomâst huolâhánnáá speelâst
oro
sämikielâ
meid
kevttuumin,
mon huámmáš ko kiäččá speelâst rahtum
teaser. Spellâ muštâl Áilust, kote vuálgá kuhes máátkán vâi kavnâččij Almalii Poccuu (Celestial Reindeer), mast lii vyeimi pyehtiđ maasâd täsitiädu čuovâ já sevŋâdvuođâ kooskâ. Speelâ čällee já pyevtitteijee Marjaana Auranen västidij motomáid Lostii koččâmuššáid. Mii lii speelâ genre? Maht tom kalga spellâđ? Skábma - Polar Night lii fiktivlâš feerimspellâ, mon spellâmekanik vuáđuduvá nooidij kevttim ruumbun já ton čuojâtmân. Rumbuin nuáidih lijjii ohtâvuođâst luánduvuoimijguin, mađhâšii taan já nube maailm kooskâst, pyeredii puácuvuođâid já táárbu mield taistâlii siijdâ vajalij vuástá. Mii speelâ váldumaainâs lii nanosávt čonnâšum ruumbun já masa ollásávt lappum nuáiditááiđui iäláskitmân. Rumbuin speelâ váldupersovn Áilu finnee ohtâvuođâ neelji elleehámásii suojâlemjiegân, moh išedeh suu leđe ohtâvuođâst pirâstittee luándoin,
olásuttiđ
luándun
lohtâšuvvee
čuolmâpargoid já taistâliđ sevŋâdvuođâ jiegâi vuástá. Jyehi suojâlemjieggâ haaldâš oovtâ element: Riemnjis lii tuulâ haldâšeijee, kuávžur haaldâš čaasijd, ijjâlode element lii áimu já kuobžâ haaldâš eennâm. Mon ahasijd spellâ lii uáivildum? Spellâ lii čuosâttum teemas keežild nuorâ rävisulmuid, mut tom pyehtih spellâđ paijeel 12-ihásiih.
11
Mast tij finnijd jurduu rähtiškyettiđ speelâ sämiteemast? Skábma - Polar Night -speelâ juurdâ šoodâi haalust olásuttiđ audiovisuallii pyevtittâs, mon peht puávtáččij pyehtiđ oovdân sämikulttuur já mainâsijd digitaallii häämist. Speelâ rähtim lâi luándulâš jotkâ toos, et mun halijdim tutkâđ jieččân kulttuur já čäittiđ tom iärásáid. Maŋeláá irâttâsân poođij fáárun meid nubbe sämmilâš uásálâš: Mikkel Sara Kárášjuuvâst. Nubben
suijân
lii,
et
rahtum
siämmáálágán,
mainâsspellâolesvuođâ,
ovdeláá siämmáá
mii
ličij
ij
lah vijđes
rahtum
sämiteemast teikkâ sämikielân. Mii mielâst tääl lâi viijmâg-uv hiäivulâš äigi toos, et sämikulttuur šadda uáinusân meid speelâin já siämmást mij puávtáččijm irâttâssân, jieččân ovdâmerháin, jolgiđ saje meid puátteš sämmilâš spellârähtei várás. Mist lii stuorrâ tárbu lasettiđ kulttuurlii mulsâšuddâm
tááláá
spellâfaldâldâhân
já
pyehtiđ sämivuođâ uáinusân maailmvijđásávt. Maht tij arvâlvetteđ, et sämiteema vaaigut speelâ pyevtitmân? Sämmilâš kulttuur ij lah meendu pyereest tubdum maailmist já tom siävutteh távjá ovdâmerkkân viiking-mytologian. Sämivuotâ lii kuittâg lamaš hiätu ton uáinust, et ulmuuh oroh lemin moovtâ tiettiđ lase Europ áinoo tubdâstum algâaalmug kulttuurist já historjást. Ulmuuh halijdeh kuullâđ mist lase. Fáddá lii uáli hastâleijee ton keežild, et tiätu lii piäđgui já kuávlui mainâstemärbivuovijn láá iäruh. Tuulâ piällást muštâlum maainâs lii muttum ain tađe mield, kii lii muštâlmin já mon kuávlust maainâs lii muštâlum. Käldee láá uccáá já maaŋgâid láá čáállám olgoeennâmliih mađhâšeijeeh,
kiäh
láá
puáttám
kulttuur
ulgguubeln. Ulmen lii-uv, et ko proojeekt ovdán, te porgâp eenâb ohtsâšpargo Sämiarkkâduvváin já visásmittiđ, et čoggum käldeetiätu lii tuotâ. Nube tááhust mij halijdeh meid uđâsmittiđ mainâstemärbivyevi já muokkiđ tom nuuvt, et tot suápá videospeelân, já meid pyehtiđ uđđâ keččâmkuulmijd puáris uáiviláid. Eidu taam täsitiädu uuccâm kulttuurlii siäiludem já uđđâ kulttuur vuávám kooskâst lii lamaš já šadda leđe ohtâ stuárráámusâin háástuin spellâvuáváámist.
12
LOOSTŠ 2/19
Mij ferttip smiettâđ, on ennuv taaiđâlijd
taggaar, et mon nuorâb suhâpuolvâ äddee
rijjâvuođâid mij pyehtip kevttiđ, maht mij
já mon sist lii älkkee toppiđ. Spelâiguin mij
pyehtip ovtâstittiđ speelâ kuávdáš mainâs
pyehtip siäiludiđ puáris mainâstemärbivyevi já
já
rähtiđ uđđâ ärbivuovijd.
jieškote-uv
sämimainâsij
persovnijd
tâi veikkâba tom, mon kuávlu tulkkuumij miäldásii Stáálu mij vuáváp speelân. Vâi mij
Speelâi rähtim ij meidgin lah čonnâšum
puávtáččijm ovtâstittiđ jieškote-uv mainâsij
aassâmkuávlun ige tot lah meddâl puáris
persovnijd já mainâsraamijd, mij lep šoddâm
iäláttâsâi háárjutmist. Ličij uáli suotâs, jis
vuáváđ maailm, mast puoh jieškote-uv kuávlui
säminuorah
mainâsärbivyevih pyehtih leđe fáárust siämmáá
já vuáđudiččii jieijâs spellâirâttâsâid jieijâs
ääigi.
päikkikuudijn.
Maggaar merhâšume videospeelâin láá
Speelâi vievâst sämivuođâ puáhtá pyehtiđ
sämikulttuurân?
uáinusân meid globallii mittokaavast. Jis mij
Muu jieččân uáinu lii, et speelah láá jotkâ puáris mainâstemärbivuáhán. Speelâi vievâst mij pyehtip máttááttiđ kielâid já ärbivyevi čuávuváid
suhâpuolváid,
kiärduđ
historjá
teikkâ mainâstiđ mainâsijd main sämivuotâ
movtáskiččii
rähtiđ
speelâid
oinup, te mist lii máhđulâšvuotâ šoddâđ meid kullum! Speelâst puáhtá luuhâđ lase čujottâsâst:
http://www.redstage.fi/skabma.html.
lii kuávdážin. Videospeelah median lii meid
13
Pikkâ já pivâstâh Tekstâ já koveh: Emilia Nieminen
Muu perrust lii lamaš muáddi ive uccâ kesituuvááš Syerminjaargâst Muddusjäävrist. Hirsâtupe lii rahtum ive 1977. Mij lep tobbeen ráhtám maaŋgâlágánijd remonttijd: ovdâmerkkân kievkkânskaapih láá mulsum, táákán láá puáttám uđđâ luŋkáh já täähi paaldân kamiina. Ko tuuveest ij lamaš tulâstâllâmsaje, te mij koijâdijm čepis nurkkealmaa, Eino Nikula, rähtiđ toos láávu. Mun mučâšâm piihâivne já lam maŋgii smiettâm, ete koolgâm pikkâdiđ tuuváá. Piäiváš lâi masa ollásávt puáldám puáris pikkâkeerdi meddâl - tuše rakânâs sijđoseinijd já lasâpiälláid lâi pááccám váhá piihâivne. Moonnâm keesi ij pikkâdem luhostum, ko tupe lâi masa ubâ ääigi laiguuttum. Taan kiiđâ mun čuovvum šoŋŋâtiäđáttâsâid jo vyesimáánu loopâst já lijjim jo váhá pevhištum ko arvenalliis algâkeesi lopedij. Must lâi tuše kesimáánu algâ äigi paargon, mudoi tot ličij pááccám oppeet rähtihánnáá. Viimâg mun keččim, et tääl lii lopedâm muádi piäiván fiärtu. Tääl teik ij kuássin.
Puáris hiirsâin oinui vala čokkimoornig ovdil pikkâdem.
14
LOOSTŠ 2/19
Taggaar lâi algâtile.
Pikkâdum kesitupe.
15
Piihâst lii mučis ivne, ijge taarbâš leđe nuuvt täsivis kerdi. Lasâpiällást oinui vala puáris pikkâ.
16
LOOSTŠ 2/19
Tai purkijguin hommá luhostui.
Puoh pargopiergâsijd kolgim fievridiđ kárbáin. Neljilovkyehti ihheed puáris hiirsah láá finnim uđđâ ivne.
Mun hurgettim tállân uástiđ piihâ, vernis ađai piellivâsoljo já pecitárbát. Vyebdee ravvij muu, et taid kalga landiđ 1:1:1, vâi šadda pyeremus siävus. Ličij tiäđust-uv kannattâm meiddei saijeeđ teikkâ mudoi putestiđ muorâase ovdil pikkâdem, mutâ mun jiem ostâm toos. Viiđâd peeivi kesimáánu ko hiäilutškuottim penssel, te ubâ tupe lâi piihâst káávcád peeivi iđedist. Äijih- já arveuávtih váhá hitodii muu urko, mutâ mudoi pikkâdem lii jotelub ko máálám, ko tast ij taarbâš leđe nuuvt tärkki ige taarbâš maaŋgâid pikkâkeerdijd lasettiđ. Huámmášim meiddei, ete čuoškah iä lijkkuu piihâ haajân, ko toh iä orvâm aldaniđ muu. Táválávt mii kesituve šiljoost láá ennuv čuoškah. Vástuppeeivi urko maŋa lijjim vaibâm tegu caimum peenuv. Tállán ko mun lijjim njavhâstâm majemuid pensselkiäsuid siäinán, te alme kiškui Syerminjaargâ alne já kooskâi nuuvt, ete jiem tuostâm vyelgiđ. Tobbeen mun kuákkájim terassist já navdâšim vorâs piihâ haajâst já aldâgâsâin. Váhá ääigi tuve pihâs seeinih lijjii arve oovdâst, mutâ luhhoost kiäsáditij oppeet loppâohhoost. Seeinih kuškii hirmâd jotelávt. Pikkâdempaargon must ohtsis monnii suullân 36 litterid pikkâ-vernis-tárbátsiävus, 9 litterid limonadi, nelji halloumivuástá já kyehti njälgisseehâ. Ko mun oostâm, te lasettâm vala oovtâ keerdi amas tarbâšiđ aaibâs puáttee keesi jo uđđâsist pikkâdiđ.
17
Kovehástu:
Mučis argâ Tekstâ ja koveh: Anna Askala
Mun lam Anna Askala. Mun aasâm Kaamâsist, tärhibeht Válburnjaargâst Muddusjäävri riddoost. Tot lii kal maailm pyeremus päikki. Muu eellim Kaamâsist lii hitruu, mun lam ennuv olgon - mun kuálástâm ubâ ive pirrâ. Muu iššeen láá muu almai já meid muu pennuuh. Mun rähistâm leđe jäävri alne, tälviv ja keessiv. Jävri addel mijjân ain purrâmuš, motomin eenâb já motomin ucceeb mut tot lii ain putes já luándulâš.
18
LOOSTŠ 2/19
19
Miärkkáiiđeed
20
LOOSTŠ 2/19
Válburnjaargâst Muddusjäävri riddoost lii muu päikki já munjin maailm pyeremus saje. Mun uáinám tuoddârijd, Tuorbumuáivi já Pälgisuáivi jieččân sävniriddoost. Riddoost mun laaviim vuoijâđ - meid tälviv! Muu mielâhommá lii tulâstâllâđ jävririddoost já kuolijd suovâstiđ. Taan koveest lii muu uđđâ vielpis, Tijdâ. Sun lii Kalaallit nunaatlâš peenuv. Tuáivu mield sun lii šiev keessimpeenuv puáttee täälvi já iššeed muu ko kuovâm juoŋŋâsijd. Sun kiäsá kuolijd maasâd pááikán.
Muu mielâsaje lii muu láávu, eromâšávt talle ko lii korrâ šoŋŋâ. Tobbeen muoi suovâsteen piärgu, vyeššeen kuolijd pennui purrâmâššân já čokkájeen já tulâstelleen skipárijguin.
21
Taa mun lam almainân já puásuipeenuv Tiiggâláin Kaamâsjuuvâ alne, kaskoo iijâ kesimáánust. Muu almai lii muu pyeremus ustev já kuálástemskippáár, suin puoh ääših láá ain hitruuh! Tiiggâl-peenuv lijkkoo leđe kárbást ain fáárust. Kesiäigi lii masa ko luámu. Mun lijkkuum miälluđ já ijâstâllâđ meeccist. Taan koveest mij lep suollust kuálástemreeisust Muddusjäävrist. Muu vielpis Tijdâ já skippáár lává vala uáđimin. Piäiváš paaštij ohtânmaanoost. Taat lâi kal olmâ kesipeivi!
22
LOOSTŠ 2/19
Kanootist lii älkkee viermijd kuohâđ jis ij lah korrâ pieggâ, já tot lii kal harvii ko ij lah! Taa muoi laan Kiäinuluovtâst, Muddusjäärvist. Tääbbin lii nuuvt putes luándu já tuáivum ete tot pisoččiij tagarin. Taa láá muu pennuuh Mörkö já Jievjâ. Ohtâ äšši mon mun koolgâm porgâđ jyehi áinoo peeivi: piemmâđ pennuid já čurgiđ pooškâid. Tom ij uážu vájáldittiđ!
23
Ehidâspiäiváást Ohtsis must láá vittâ pennuu: ohtâ sorvâpeenuv, kulmâ huskypennuu já ohtâ Kalalliit Nunaatlâš peenuv. Pennuuh láá muu skipáreh já stuorrâ iše argâelimist. Mun jiem määti kiälháin vyeijiđ pyereest, taat lii suottâsub muulsâiähtu munjin.
Munnust lii tääl meid tággáár puáris, fijnâ retrokiälkká. Taat ij jođe jotelávt ollágin mut Kievarân já maasâd masa ain peesâm. Eenâb mun kuittâg lijkkuum jotteeđ pennuiguin, muu pennuuh keesih muu já rievâ pyereest tälviv.
24
LOOSTŠ 2/19
Maggaar lii tuu mučis argâ? Jis halijdah uásálistiđ háástun, vääldi ohtâvuođâ toimâtteijei: anaraslosta@anaraskielaservi.fi
25
RÄHTEEH
26
PETTER MOROTTAJA
SUSANNA KAARTINEN
Petter juátká seervi mediapargen vala syeinimáánu loopân. Tast maŋa sun tuáimá ollâopâttuvmáttáátteijen Ketterä korkeakoulu -haavâst. Lostii toimâttem kale ij toos nuuvâ. Kesipeeivijn Petter lijkkoo enâmustáá toos, jis ij myeti.
Susanna lii freelancer arkkiteht já graafisâš vuávájeijee. Sun lii Anarist meddâl, já áásá tääl Australiast oovtâst kandâskipárijnis já 65 savzâinis. Astoääigi sun lijkkoo tuoijuđ, kuvviđ já mälistiđ.
ANNA ASKALA
TIINA LEHMUSLEHTI
Anna lii Turku suáluikuávlust meddâl. Sun lii aassâm tavveen jo käävci ihheed, tääl Kaamâsist. Anna lii oppâm anarâškielâ SMK:st. Tot lâi suu mielâst kal hirmâd hitruu já kielâst lii meiddei lamaš stuorrâ ävkki sunjin pargoelimist.
Tiina lii kielâpiervâlpargee, kote lii porgâm masa ive perâpeivitipšon. Čohčuv sun juátká pargoidis Piäjust. Sun lii Anarist meddâl já lii maccâm perruinis päikkikuávlun uápui maŋa. Astoääigi sust mana várdáámáin sehe geočievâid ucâmáin.
EMILIA NIEMINEN
HENNA TERVANIEMI
Emilia lii Kellokoski mielâpyecceiviäsu paaldâst meddâl, mutâ áásá tääl Anarist. Sun lii máttáátteijee já luuvâi taan ive anarâškielâ Säämi máttááttâskuávdáást. Emilia kiäsutteh kielah, skeptisismi, jäämmimkulttuureh, tiäđulâšvuođâ čuolmâ, muorâkäärdih, puoh šladârloostah já hyenes huumor.
Henna lii kielâpiervâl pargee, kote lijkkuu tuoijuđ, čäälliđ já luuhâđ anarâškielâ.