LOOSTŠ ČOHČ 2020
Iida Virtanen:
Luvâttuvâst Ollâopâttâhân - Sáárákáisá Seurujärvi sahhiittâllâm
Spiekâstâhäigi
Tomi Koivunen:
Meänkielâleirâ
Tytti Kyrö:
Henna aikio:
Šip Šap
“Mučis argâ”
Šapšâ
Fabrizio Brecciaroli:
Muorâkärdi vaarijn
ve:
kek o
Lo k iK yrö
Tyt t
LO O
ST Š
2 / 20
6
24
14
2
LOOSTŠ 2/20
SISKÁLDÂS 4
Uáivičaalâ
5
Almottâsah
6
Šip šap šapšâ, Henna Aikio
8
M u o r â k ä rd i v a a r i j n , Fa b r i z i o B r e c c i a r o l i
14
L u v â t t u v â s t o l l â o p â t t â h â n , Fa b r i z i o B r e c c i a r o l i
16
M e ä n k i e l â l e i r â , To m i K o i v u n e n
20
Spiekâstâhäigi, Iida Virtanen
24
M u č i s a r g â - k o v e h á s t u , Ty t t i K y r ö
20
16
8
3
L O S TÂ TO I M ÂT T E I J E E : petter morottaja
anaraslosta@anaraskielaservi.fi
+358 45 235 5395
Kuus
KUÁSTIDEIJEE: w w w. a n a ra s k i e l a s e r v i . f i
MÁCCUM:
vááimu čuođâlm
kačča?
susanna kaartinen susanna.kaartinen @gmail.com
Anarâšâi juávhust iä lah rokkareh, poppareh tâi oopperalávlooh, mut ráppáreh vist kuittâg láá. Kuobbârij čuággimist lii šoddâm lyevdispellâ, mut kihheen ij lah čáállám olmâ raavâkirje kuobbârij čuággei iššeen. Setitoho smiettum? Mut
ijhân
taam
kihheen
“smiettâmgin”.
Puoh
riggásumos
kulttuurliih ulâttâsah - já olâttâsah - iä velttidhánnáá šoodâ tárkká vuávájum strategiai mield. Toh sättih-uv šoddâđ talle ko kiinii moovtásk mastnii já haalijd pieijâđ toos navcâidis. Puohâinhân láá sii jieijâs vááimuvuálááh ääigiájánâsah. Motomin tain šaddeh tuotâ kollepittááh, main ubâ sijdâ puáhtá navdâšiđ. Taan loostâst Fabrizio čáálá muorâkärdistis já tast, magareh myerjih já eres šadoh tobbeen šaddeh. Lii hitruu kejâstiđ taggaar maailmân, mii olssis lii aaibâs oomâs já mučâšiđ iäljáruššâm puátusijd. Torvolávt anarâškielân tiäđust-uv. Loostâst lii meiddei maainâs uđđâ pajeuáppest Sáárákááisást já suu puátteevuođâ vuáváámijn. Tääl čoovčâ aalgâst sun lii-uv jo algâttâm uđđâ uáppen Oulu ollâopâttuvâst. Kii tieđiš magareh myerjih suu kiäsutškyetih uáppupálgá jođedijn! Loopân uáivitoimâtteijee ciälkkámuš: uáivičalluuh puárásmuveh jotelávt. Keiba čuávuváid liiŋkâid! Ǩiu’rrel Äänn Aimo - Italina https://www.youtube.com/watch?v=poI-jwai3C0&ab_channel=SAKKMedialinja
Sohkaršohkka (Heli Huovinen & Aslak Paltto) - Hey Sugar https://www.youtube.com/watch?v=LqxNGYiYBLw&ab_channel=Sohkarsohkka
Päivi Kuuva - Lodážâm https://www.youtube.com/watch?v=mJgOX9Un__M&ab_channel=Korpikanava
Petter Morottaja
4
LOOSTŠ 2/20
ALMOTTÂSAH Kuobžâ-Saammâl eellimkerdi lii almostum Anarâškielâ servi lii almostittám Kuobžâ-Saammâl eellimkeerdi čohčâmáánu aalgâst. Kuobžâ-Saammâl lâi pegâlmâs persovn anarâšâi siärváduvâst, kiäi feeriimijn eromâšávt Kekkosáin teivâm lii pyereest ulmui muštoin. Eellimkeerdi lii čáállám suu alge Kuobžâ-Saammâl Matti. Kirje lii uástimnáál njuolgist seervist (kirjevästideijee saammal. morottaja@gmail.com) já maŋeláá aainâs-uv Sámi Duodjist já Siidast. Anarâškielâ seervist lii forgâbalij almostuumin meid Saammâlkirjerááiđu čiččâd uási, Saammâl já Puoidâ. Ive loopâst lii almostuumin meid vijđes tihtâantologia. Fáárust šaddeh leđe paijeel 500 tihtâd, maid láá čáállám Marja-Liisa Olthuis, Anja Kaarret já eres ulmuuh. Tihtâantologia lii čokkim Fabrizio Brecciaroli. Kove: kovejeijee nommâ
Kielâpiervâltoimâ lii sirduumin kieldâ haaldun Anarâškielâ seervi paijeelmiärásâš ihečuákkim lii meridâm, et seervi kielâpiervâltoimâ sirdoo kieldâ haaldun ive 2021 porgemáánust ovdâskulij. Aggân lii stäđidiđ kielâpiervâltooimâ nuuvt et toos kullee haldâttuvliih pargoh sirdojeh meddâl priivaat ovtâstuumeest almolii haldâttuv vuálá. Seervist lii áigumuššân juátkiđ kielâpiervâltooimâ tuárjum. Servi puáhtá faallâđ kieldân ovdâmerkkân pargei kielâškovlim, pyevtittiđ materialijd já adeliđ ravvuid kielâ iäláskittem kullee aašijn.
Kove: kovejeijee nommâ
Paijeel tuhháát artikkelid anarâškielâlii Wikipediast Anarâškielâlâš Wikipedia ovdán já vijđán jotelávt já siskeeld jo paijeel tuhháát artikkelid. Tot lii vala nuuvt kočodum “láláttâh”-muddoost, mut seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli mield tast sátáččij šoddâđ olmâ Wikipedia muádi ive siste. Aktivliih anarâškielâlii wikipedian čälleeh láá neeljis, kiäin kyevtis čäälliv álššáht jyehi peeivi já kyevtis tyellittälli. Sii lasseen ohtâ nuorâ sárnoo lâi kesipargoost Wikipedia-čällen. Sun čaalij maaŋgâid šiev artikkâlijd Säämi juuvâin, jaavrijn já ellein. Servi orniistâl Wikipedia-ehidijd, moi ääigi puáhtá čäälliđ oovtâst já Kove: Wikipedia
siämmást moonnâđ čoođâ teknisijd aašijd. Ehidijn tieđettuvvoo aainâsuv Anarâškielâ orroomvisteest Facebookist. Lasetiäđuh: fabrizio.brecciaroli@gmail.com
5
Šip Šap Šapšâ Tekstâ: Henna Aikio koveh: Riitta Vesala
Kiäs šapšâ määlist? Lah-uv kuássin uáinám, magareh ullosuháh kuobžâst láá? Nabai kuus tiälkkutivre uđđâ vuálpu tiälkku lappui? Maid kalga puurrâđ vâi kávná äijihtäävgi aarni? Puoh čiälgá uđđâ Šip šap šapšâ -tihtâkirjeest! Viermist tot lii lamaš luuhâmnáálá jo mottoom ääigi, mut kieskâd Anarâškielâ servi lii almostittám Riitta Vesala hitruus tiivtâid meiddei kirjen. Kirje tiivtâin motomeh láá uánihááh, motomeh kuheh.
Motomijn
tiivtâin
šuámbistem
lii
uáiviäšši já tooshân párnááh lijkkojeh. Iloliih koveh išedeh ucebijd-uv čuávvuđ tiivtâid, já loppâčuájusij áánsust tiivtah pääcih älkkeht mielân.
Motomeh
tiivtah
oroh
čallum
toin naalijn, et tooid heiviiččii meiddei mottoomlágáneh sierah paaldân – ličij suotâs, jis loopâst liččii vala ravvuuh sierâi várás! Kirje
suápá
sämikielâ
máttááttâsân
já
kielâpiervâláid - mut kalba rävisolmooš-uv, kote haalijd oppâđ kielâ, finnee tiivtâin šiev luhâmuš. Kirje tyehin láá tiivtâi suomâkielâliih jurgâlusah, moi vievâst ij kielâuáppeegin taarbâš pääcciđ imâštâllâđ omâs sanij merhâšume. Jis
halijdah
vala
tiettiđ
veikkâba
kuus
rippo mana arvesuáján, maht uárrei kiävá purjâstemmohe ääigi já mii kyele pottârääigist kulloo, riemâba luuhâđ Šip šap šaapšâ! Šip
šap
šaapšâ
puáhtá
luoihâttiđ
Säämi
kirjeráájuin já uástiđ Säämi Tyejeest teikkâ njuolgist Anarâškielâ seervist.
6
LOOSTŠ 2/20
7
Muu uábi nieidah – Sofia já Elisa – lijkkuv ennuv porgâđ muorâkärdipargoid
8
LOOSTŠ 2/20
Muorâkärdi
vaarijn
Muorâkärditipšom lii rávhuiduttee pargo já fyysilávt pehtilis lihâdem. Nube tááhust tot váldá ennuv ääigi, ko myerjimiestuuh já eres šadoh láá ohtsis suulân 100. Luhhoost keessiv munnust láá távjá išedeijeeh, ko hyelhih eelih munnuu kolliistâlmin. Tekstâ já koveh: Fabrizio Brecciaroli
Mun aasâm Braunwald-nommâsii siijdâst Sveeicist suullân pelnub tuhháát meetterid merâase paajaabeln, kost lii várádâhšoŋŋâdâh. Mun toolâm päihistân muorâkäärdi já ton tipšom lii muu puđâldâs. Muu muorâkäärdist šaddeh heeđâlmmuorah já tom čiŋâtteh meiddei maaŋgah jieškote-uvlágáneh kukáh – mut eromâšávt lam movtijdum šoddâdiđ myerjišaddoid. Čapisjiereheh, ruopsisjiereheh, vielgisjiereheh, ruámšijiereheh, eennâmmyerjih já meccieennâmmyerjih láá šaddaaš myerjimiestuuh, moh láá uáli älkkeeh tipšođ. Táválávt mun vuošâm taid säppimaijaast säppin. Mun lam kalvam meiddei kollejiereehmiestuid, mut monnii suujâst toh iä oro makkuumin pyereest muu muorâkäärdist. Kyevti-ihásiih myerjih must láá čapisvađukkááh, vađukkááh, tay-myerjih
(čapisvađukkáá
já
vađukkáá
ruossâlistmeh)
já
jaapaanvađukkááh. Toh-uv láá uáli älkkeeh tipšođ, já eromâšávt taymiestuuh pyevtitteh ennuv stuorrâ já njaalgâ muorjijd. Muorâkäärdi eres šadoh, moh oroh makkuumin tuárvi pyereest várádâhšoŋŋâduvâst, láá nuuvt kočodum “supermyerjih”. Tain mun finniim mottoom verd muorjijd, mut mereh iä vala lah hirmâd stuárráh. Taah supermyerjih láá šoddâm pegâlmin Euroopast, tastko toh siskeldeh ennuv jieškote-uvlágánijd vitaminijd já väniamnâsijd.
9
Majemui iivij mun lam keččâlâm meiddei váhá epitáváluboid já vátávuboid šaddoid, tegu
pihlájâš-aronia
myerjituomâpihlájáá, já
ruossâlistmijd, ruostâsuvrâmyerji
jaapaansilbâmiestuu.
Taah
uđđâ
keččâlmeh iä lah vala šoddâdâm muorjijd, tastko toh láá nuorâ šadoh. Toh oroh kuittâg cevzimin täälvi paijeel. Must
láá
meiddei
motomeh
heeđâlmmuorah, tegu oomeenmuorah, luumumuorah, kirsikluumumuorâ.
päärynmuorâ Muorah
já vajeh
pyereest, mut toh iä lah vala adelâm heđâlmijd. Šoŋŋâdâh sáttá leđe liijkás koolmâs.
Braunwaldist
šoŋŋâdâh
lii
siämmáálágán ko Maadâ-Suomâst. Áinoo merhâšittee iäru lii arvemeeri, mii lii koskâmiärálávt kulmii-neljii stuárráb. Stuárráámus hástu muorâkärditipšomist Braunwaldist lii muotâ. Braunwaldist muáttá koskâmiärálávt oovce meetterid jyehi täälvi, já lii aaibâs táválâš, et enâmist muotâ lii pelnub tâi kyehti meetter. Muotâ lii lussâd já tuájá oovsijd. Ton lasseen muottuu keežild elleeh iä kaavnâ purrâmuš, já toh poreh heeđâlmmuorâi pajeoovsijd, moh láá uáinusist muottuu paajaabeln. Muorâkärditipšom lii rávhuiduttee pargo já fyysilávt pehtilis lihâdem. Nube tááhust tot váldá ennuv ääigi, ko myerjimiestuuh já eres šadoh láá ohtsis suulân 100. Luhhoost keessiv munnust láá távjá išedeijeeh, ko hyelhih eelih munnuu kolliistâlmin. Táválávt sij puátih eidu talle ko myerjih läddih. Já sij išedeh ain mielâstis muorjij nurâmist sehe eres-uv pargoin.
10
LOOSTŠ 2/20
11
s
Muu muorâkäärdi
OOVTÂIHÁSIIH MYERJIH • • • • • • •
Čapisjiereeh (ribes nigrum) Ruopsisjiereeh (ribes rubrum) Vielgisjiereeh (ribes sativum) Kollejiereeh (ribes aureum)
Ruámšijiereeh
Ruámšijiereeh (ribes uva-crispa) Eennâmmyerji (fragaria) Meccieennâmmyerji (fragaria vesca)
Muu muorâkäärdi
KYEVTI-IHÁSIIH MYERJIH • • • •
Tay-myerjih
čapisvađukkâš (rubus fruticosus) vađukkâš (rubus idaeus) tay-myerji (rubus fruticosus x rubus idaeus) jaapaanvađukkâš (rubus phoenicolasius)
Jaapaanvađukkááh
12
LOOSTŠ 2/20
Muu muorâkäärdi
SUPERMYERJIH Miestâsare
Turnâmuorah já -myerjih
• • • • •
miestâsare (vaccinium corymbosum)
• • • •
pennuumiestâ (viburnum opulus)
juŋŋâ (vaccinium vitis-idaea) uccâjieggijuŋŋâ (vaccinium microcarpum) turnâ (hippophaë rhamnoides) aronia (aronia)
čuovjiskiällutooŋâs (lonicera caerulea) čapisselja (sambucus nigra) kiinatiälkkukuárŋoo (actinidia kolomikta)
Muu muorâkäärdi
VÁTÁVUBOH ŠADOH Aronia
• • • •
myerjituomâpihlájâš (amelanchier alnifolia) ruostâsuvrâmyerji (berberis vulgaris) jaapaansilbâmiestâ (elaeagnus multiflora) pihlájâš-aronia ruossâlistmeh (sorbus x aronia)
Čapisselja
13
Sáárákáisá lii eidu finnim pajeuáppeekappeer
Peŋkkarpeivi: naamijâšpihtâsijn kuovâmáánust 2020
Peŋkkarpeivi: Sáárákáisá já suu luokkaskipáreh Avveel luvâttuv šiljoost kuovâmáánust 2020
14
Puárásij taansah: Avveel luvâttuv šiljoost kuovâmáánust 2019
Luvâttuvâst ollâopâttâhân
LOOSTŠ 2/20
Tekstâ: Fabrizio Brecciaroli Koveh: Sáárákáisá Seurujärvi
Kost tun aassih škoovlâ ääigi?
Sáárákáisá Seurujärvi lii nuorâ anarâš, kii čaalij pajeuáppen Avveel luvâttuvâst moonnâm kiiđâ. Maid Sáárákáisá arvâl pajeuáppeeiskosijn já jieijâs feeriimijn Avelist? Nabai mii lii čuávuvâš lävkki suu elimist? Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli sahhiittâlâi suu.
Mun lam meddâl Pärttihist, já muu peerâ áásá tobbeen. Jis áásá Pärttihist, te ij pyevti eelliđ jyehi peeivi Avelist, tastko mätki lii liijkás kukke. Tondiet mun aassim argâpeeivij asâttuvâst Avelist já oholoopâi mun moonnim maasâd pááikán Pärttihân. Eellim asâttuvâst lâi váhá ahheev, ko viste lâi hirmâd ucce. Nube tááhust tot lâi meiddei uáli hitruu. Tobbeen must lijjii ennuv skipáreh já mij vietijm ennuv ääigi oovtâst.
Magareh lijjii tuu pajeuáppeeiskoseh?
Moh tábáhtusâid láá pááccám mielân?
Pajeuáppeeiskoseh láá siämmááh ubâ
Vissásávt
Suomâst.
nuuvt
kočodum
“Puárásij
čäälliđ
taansah”, moid uásálisteh luvâttuv nube
aainâs-uv nelji amnâs. Mun čaallim ohtsis
ive uáppeeh. Lâi suotâs eelliđ čovottuvâst
kuttâ amnâs: anarâškielâ, suomâkielâ,
já kárvudâttâđ fijnásávt.
Uáppeeh
ferttejeh
ruotâkielâ, eŋgâlâskielâ, matematiik já eennâmtiäđu. Mun
lii
čaallim
suomâkielâ
Nubbe tábáhtus, mii lii pááccám mielân,
sehe
Talle
uáppeeh
já
kárvudeteh naamijâšpihtâsáid já turgedeh
Anarâškielâ
škoovlâ. Mij levâttijm cuozâ jyehi sajan,
anarâškielâ
eenikiellân.
“Peŋkkarpeivi”.
maid
mii lâi uáli hävski. Ärbivyevi mield mij
uáppeeh kolgii kevttiđ essee várás. Lâi uáli
mááláim lakanijd já čiŋâttijm toiguin reka.
vuovâs, et mun tubdim ennuv ulmuid.
Tastmaŋa mij moonâim Avveel kuávdážân
Fáárust lijjii meiddei käldeeh muu eenist.
já leggistijm njálgáid ulmuid rekkaast.
iskosist
lijjii
adelum
käldeeh,
Puoh pyeremuu árvusääni mun finnejim eŋgâlâskielâ
iskosist.
matematiik
iskoseh
Ruotâkielâ
já
Maid tun ááiguh porgâđ kesiluámu maŋa?
vaigâdeh.
Mun lam peessâm Oulu ollâopâttâhân já
Eennâmtiäđu iskos lâi vuod uáli älkkee.
lam varrim Oulun luuhâđ anarâškielâ,
Mun lijkkuum eennâmtiätun já jieččân
sämmilii kulttuur já kulttuur eennâmtiäđu.
mielâst mun máátám tom pyereest.
Tot lii tiäđust-uv stuorrâ nubástus muu
lijjii
elimist, mut mun lam vaalmâš uđđâ Magareh lijjii tuu máttáátteijeeh?
Máttáátteijeeh
lijjii
hirmâd
háástun já lam uáli moovtâ oppâđ uđđâ pyereh.
Ko Avveel luvâttâh lii uccâ škovlâ, te máttáátteijeeh tubdii puoh uáppeid já
aašijd. Puátteevuođâst mun halijdiččim porgâđ pargoid anarâškielân já išediđ ton iäláskitmist nuuvt ennuv ko máhđulâš.
mattii išediđ sii pyereest.
15
Meänkielâleirâ Tekstâ já koveh: Tomi Koivunen
Muu mielâst tággáár leeirâ ulme lii šiev: ton tárguttâs lii tot, et ucceeblovokielâi sárnoin lii hitruu. Tobbeen keevâtlávt puohah pic muoi lijjii perruidiskijn, iäge toi párnááh muádi spiekâstuv lohon väldihánnáá sárnum suomâ- ige meänkielâ.
Muu
Tukholmast
nieidâskippáár
Leeirâst iä lamaš makken kielâtáiđuvátámâšâid
sooitij munjin ohtii Ruotâst já koijâdâlâi,
iäge vaarâ ereskin vátámâšâid. Tehálâš lâi tot, et
et
suin
uásálistest lii mottoomlágán tuárnuslehilâš teikâ
Tuárnusliähán, ko Kainuu kieldâst (ruotâkielân
syemmilâš identiteet. Aainâs-uv sun kalga leđe
Kalix)
identiteetleirâ
perustum tai ucceeblovoi tiileest. Uásálistest
tuárnuslehilij já Ruotâ syemmilij várás. Sun
ferttee meiddei leđe vittčyeđe ruvnâd ruttâ,
mana toho jyehi tááhust lostâjuutu čäälliđ. Ij tot
jis sun ij lah Kulttuurkiähtu jeessân. Leeirâst
aaibâs taggaar vuávám lamaš, ko lijjim ovdeláá
lijjii tagareh ulmuuh, kiäh sárnuh eenikiellân
jurdâččâm, mut mannoonba peri. Paje-Ruotâ
meänkielâ, suomâkielâ teikâ ruotâkielâ, já
ličij mielâkiddiivâš saje eelliđ, já mun tuubdâm
tiäđust-uv
tom
Pajeruátálii
lijjii maŋgâ. Leeirâ puoh tehálumos ulme lâi
identiteetleeirâst jiem lamaš lamaš kuássin.
oovtâkiärdánávt tot, et ulmuin lii tobbeen
Moonáim leeirân, mon ornij Kainuu já Juulev
hitruu já sij uážžuh tobbeen šiev feerimijd
kieldâi kooskâst Meän kulttuurikehto ađai “Mii
ärbikielâstis já Tave-Ruotâ, ađai jieijâs teikâ
kulttuurkiähtu”. Mun jiem tallegin vala tiättám,
suuvâ päikkikuávlu, meeinigist. Maaŋgah lijjii
et mii immâšijd lii identiteetleirâ. Ij tot kulloo
kuittâg varrim Tave-Ruotâst meddâl.
halijdiččim-uv ličij
kuávlu
pargee mun
mottoom
viehâ
hyeneeht.
aainâskin kielâmáttááttâs lah.
16
moonnâđ
kyevti-
já
kuulmâkielâliih-uv
LOOSTŠ 2/20
Meänkielâaktivist Daniel “Taneli” Särkijärvi já “meänflaku”
17
Taan kooskân uánihis tiätučuolâstâh: Meänkielâ
ucceeblovokielâi sárnoin lii hitruu. Tobbeen
lii taggaar kielâhäämi, mii sárnoo Tave-Ruotâst
keevâtlávt puohah pic muoi lijjii perruidiskijn,
Suomâ rääji alda. Kielâtieđâlávt meänkieli lii
iäge toi párnááh muádi spiekâstuv lohon
uáli alda Tave-Suomâ suomâkielâ kuávlukielâid,
väldihánnáá sárnum suomâ- ige meänkielâ.
ađai rääji nuorttiibeln masa siämmáá kielâhäämi
Vaarâ sij oppii muádi säne verd meänkielâ
nabdeh suomâkielâ kuávlukiellân. Mielâkiddiivâš
leeirâ ääigi já kii tiätá halijdeh oppâđ tom eenâb
lii-uv tot, et Ruotâst sehe suomâkielâst já
puátteevuođâst. Lâi kuittâg hitruus leirâ, kost
meänkielâst lii kuávlulii virgálii kielâ status -
suotâs ulmuuh sarnuu meänkielân. Mut lii-uv tot
virgálávt toh láá eres kielah. (Ruotâst sarnum
tuárvi?
vittâ sämikielâ láá virgálávt kustoo tuše ohtâ kielâ, já iäru šadda tuše Ruotâ Sämitige peht mahtnii
Jis meänkielâaktivisteh tuođâi halijdeh toollâđ
uáinusân.) Toos, et meänkielâ ij lah Ruotâ
kielâs elimin nuuvt, et tot sirdâšuuččij vala
ucceebloholaavâ mield suomâkielâ kuávlukielâ,
puáttee suhâpuolváid, te must oro, et taggaar
vaaigut ennuv meänkielâ kielâsosiologlâš tile
leirâi lasseen ferttiiččii leđe veikkâ meänkielâ
já tot, et uáli maŋgii meänkielâ sárnooh láá ton
kesikuursah.
uáivilist, et tot lii sierâ kielâ.
marikielâst láá masa jyehi ive lamaš tagareh. Kuhheeb
18
Ovdâmerkkân
máttááttâsohjelmeh
udmurtše
já
tuáimih
Mut tääl viijmâg-uv áášán. Muu mielâst tággáár
čielgâsávt pyereest, nuuvt tego kuulmâ sämikielâ
leeirâ ulme lii šiev: ton tárguttâs lii tot, et
ohjelmeh Säämi máttááttâskuávdást Anarist.
LOOSTŠ 2/20
Sáttá tiäđust-uv leđe, et tuárvi maaŋgâs ij lah
identiteet, láá jo viehâ ennuv pirrâ maailm. Toh
perustum tagarijn, mut lii-uvsun kihheen tast
iä kuittâg tooimâ siämmáánáál kielâ iäláskittem
ulmuin koijâdâmgin. Veikâ Ruotâ já Suomâ
várás, ko toh iä táválávt ávhástâl taggaar kielân
staatah láá maaŋgâin taavijn siämmáálágáneh
vuáđuduvvee vyevi, mon AKS lii váldám anon
koskânis já maaŋgâi mielâst Ruotâ hoittáá
jo aalgâs rääjist. Siärván ij lah nuuvtkin tehálâš,
veikkâ seksuaalucceeblovoi aašijd pyerebeht ko
et kii teikâ mii etnisijd juávhuid kielâ kiävttá. Jis
Suomâ, te Ruotâ staatâ oro lemin monnii suujâst
iä šoodâ uđđâ sárnooh, te amahân kielâ jáámá
eenâb ärbivuáválij ucceeblovoidis vuástá. Ruotâ
meddâl. Mun lam kuittâg uážžum taggaar tobdo,
meeinig mana váhá jo Ruošâ federaatio kulij taan
et meänkielâ sárnooh liččii iloliih, jis veikkâba
ääšist.
mun,
Maadâ-Suomâst
máttááttâlâččim
sárnuđ
vuálgus
syemmilâš,
meänkielâ.
Muu
Majemužžân mun halijdâm váhá rammuđ
mielâst puoh uáli uhkevuálásij ucceeblovokielâi
Anarâškielâ seervi, mon uáli čielgâ ulme lii ain
aktivisteh kolgâččii väldiđ maali Anarâškielâ
lamaš kielâ siäiluttem. Meänkielâ oro lemin
seervist. Kielâ mieldi jäämih älkkeht toh kulttuur
tehálâš páihálij identiteetân, nuuvt et mondiet ton-
já identiteet še.
uv sárnooh iä puávtáččii toohâđ siämmáálágán iäláskittempargo ko AKS lii anarâškielâ oovdân toohâm? Tagareh seervih, moid puoh tehálumos äšši iäláskittemnáál lii ucceeblovo kulttuur já
19
Spiekâstâhäigi
20
Lii-uvks tust kuássin taggaar tobdo, ete lâi tile mii peri, čuolmah láá siämmáá ennuv? Must lii lamaš taggaar juurdâ jo kuhháá. Tääl, spiehâstuvlii ääigi, lam šoddâm tast jo masa visesin.
LOOSTŠ 2/20
Tekstâ já koveh: Iida Virtanen
Lii-uvks tust kuássin taggaar tobdo, ete lâi tile mii peri, čuolmah láá siämmáá ennuv? Must lii lamaš taggaar juurdâ jo kuhháá. Tääl,
spiekâstuvlii
ääigi,
lam
šoddâm
tast jo masa visesin. Jiem pyereest innig muštegin, magareh čuolmah muu elimist lijjii veikâba uđđâivemáánust, mut aainâsuv njuhčâmáánust lâi oppeet taggaar tobdo ete masten ij šoodâ mihheen. Suujah lijjii tagareh ko toh ain láá: ij lamaš asto, lâi liijkás kolmâ šoŋŋâ, poollim ete jiem lah tuárvi X, Y jiemge Z, nááguh tääl jo vájáldum aašijn, ulmuin, kiäin liččim tuođâi halijdâm tuše leđe ráávhust pyeri skipárin já keččâđ elleekuuvijd, kii tiätá. Veikâ listo sáttá-uv orroođ kukken, jiem lah jiešalnees ubâ smiettâmgin taid aašijd nuuvt ennuv. Tággáár lii eellim, ain lii miinii, mondiet huolât. Kuldâlim jienâkiirjijd já leibum tego ain, já peeivih monnii tego toh ain maneh. Talle poođij korona, ige mihheen paifakkist moonnâmgin “tego ain”. Tot lâi tuše aaibâs táválâš vástuppeivi iiđeed. Mist lâi mediakurssâ monâmin ja viehâ šiev meeinig: čuávuvâš okko ličij tievâ elleekuuvij čuoppâm já ton oho loopâst pesâččijm uáiniđ jyehi juávhu fiilmâ, povvâstiđ já savâstâllâđ oovtâst tast, magareh hitruus ääših tábáhtuvvii kuursâ ääigi. Purâdiđ monâdijnân kihheen mist ij jurdám, et ep tom maŋa innig purâččiigin oovtâst, pic sáárnuim aaibâs táválijn aašijn aaibâs tego jyehi
vástuppeeivi,
tuorâstuv,
koskoho,
majebaargâ já vuossaargâ ovdil tom-uv.
21
Kuittâg ko poođijm maassâd luokan, te
Mun jurdâččim váhá ääigi ovdil ko ettim: 10.
máttáátteijee muštâlij, ete ubâ škovlâ lii kiddâ vuossaargâst njuhčâmáánu loopâ räi. Must já
Sun koijâdâlâi eenâb-uv já veikâ mast, mut mun
muu kyeimist lâi ohtâ okko asto varriđ maassâd
jieš tuš smiettim tom, ete must tuođâi oro ete
– kuus? Ij munnust lamaš eres päikki ko asâttâh.
muu eellim lii tievâs 10. Must ij lah päikki, ij
Muu čujottâs lâi Porist muu vanhimij lunne já
pargo, lii spiekâstâhäigi jiemge pyevti uáiniđ
muu kyeimi čujottâs Tuurkust suu vanhimij
skipárijd, já äijih-uv lâi eidu jáámmám.
lunne. Kihheen ij tiättám maiden tast, ete maht loppâkiđđâ mana, te meridáim, ete lii
Mut talle ko kiinii tom koijâdij, iberdim
puoh pyeremus väldiđ puoh tävirijd fááruntoin
jieš, ete muu eellim lii eidu tääl eidu taggaar
jurduin, ete ij puáđi innig maassâd.
ko halijdâm-uv: tast lii rähisvuotâ, tergâdis ulmuuh, fiäráneh, tuárvi ruttâ, mielâkiddiivâš
Forgâ lâi-uv jo vyesimáánu pelimuddo, já
uápuh já vala asto luuhâđ nuuvt ennuv kiirjijd
lâi jo kuhháá lamaš tiäđust, ete pissoop ubâ
ko vajam. Okei: eidu tääl lii viehâ omâs tile. Jis
kiiđâ Maadâ-Suomâst. Láim aassâm ain kyehti
ij liččii taat, te ličij miinii eres čuolmâid. Tot lii
oho Porist já kyehti oho Tuurkust, ko tot oroi
uási eellim, já eidu tääl tot suápá munjin aaibâs
älkkeebin ko ete ličij uuccâm uđđâ viste. Ij tot
pyereest.
kuittâg ain hirmâd älkkee lamaš, vanhimijguin aassâđ, mut kuittâg lâi mahtnii moonnâm. Talle
kiinii
numerist.
sooitij Tot
lâi
munjin
tubdâmettum
sahhiittâllâmtutkâmuš
luholâšvuođâst, já sahhiittellee koijâdij must, mon pyeri muu eellim lii eidu tääl ciäkkáduv 1–10 mield.
22
LOOSTŠ 2/20
Mut talle ko kiinii tom koijâdij, iberdim jieš, ete muu eellim lii eidu tääl eidu taggaar ko halijdâm-uv.
23
Kovehástu:
Mučis argâ Tekstâ ja koveh: Tytti Kyrö
Mun lam Tytti Kyrö ja mun aasâm stuárráámus uási ääigist Avelist. Taan Koronakiiđâ já keesi ääigi lii lamaš máhđulâšvuotâ viettiđ eenâb ääigi tuuváást Aanaarjäävrist já mudoi-uv luándust. Korona lii vaiguttâm muu elimân nuuvt, ete uápuh monnii neetin já pargoh láá lamaš ain tyellittälli. Taah koveh láá 100 prosenttid luándust já tobbeenhân lii nuuvt ennuv maid puohađ. Tággáár lii lamaš muu mučis Koronaargâ!
24
LOOSTŠ 2/20
Čaallim taam teevstâ tuuváást, ko tääbbin lam lamaš stuárráámus uási keesist. Kal tot argâ lii lamaš muččâd Koronast huolâhánnáá teikkâ uásild eidu ton keežild.
25
26
LOOSTŠ 2/20 Mun jiem lah ain lijkkum čuoigâmân, mut muáddi täälvi tassaaš iberdim mast tast lii saahâ. Mun čuoigim Aanaarjäävri já Avveeljuuvâ alne sehe meecist. Maŋgii lâi kal nuuvt fiijnâ čuoigâmsijvo!
Aanaarjäävrist lâi ennuv äigi imâštâllâđ maaŋgâlágán šooŋâid. Muotij, piäiváš paaštij já čuovâ lâi imâšlâš. Paifakkist omo saatij puáttiđ kostnii.
27
Taat suálui lii munjin tehálumos päikki maailmist. Tobbeen lii mii tuuvááš, mon muu äijih lii huksim.
28
LOOSTŠ 2/20
Lijjim mun meiddei eres soojijn ko jaavrijn. Mij eelijm Suáluičielgist ijâttes ijjâ -čierâstâllâmtábáhtusâst. Lâi kal hitruus peivi!
29
Taat kove lii Lottojuuvâst. Lâi váhá jo liijkás kume oholoppâ, vissâ 27 cekkid liegâs. Mut lâiba hävskis mokke! Lottojuuvâst láá mučis sajeh ijâstâllâđ.
30
LOOSTŠ 2/20
Kesimáánu aalgâst lâi pyeri máhđulâšvuotâ lyeštiđ kuoškâid ko juuvâin lâi ennuv čääci. Taah koveh láá Avveeljuuvâst. Mij luoštijm tom kumipuárrein.
Maggaar lii tuu mučis argâ? Jis halijdah uásálistiđ háástun, vääldi ohtâvuođâ toimâtteijei: anaraslosta@anaraskielaservi.fi
31
RÄHTEEH
32
PETTER MOROTTAJA
SUSANNA KAARTINEN
Petter máttát anarâškielâ Giellagas-institutist já toi pargoi ooleest uásálist Anarâš já Lostii tooimâtmân. Rijjâääigi sun lohá kiirjijd párnáitipšomist.
Susanna lii freelancer arkkiteht já graafisâš vuávájeijee. Sun lii Anarist meddâl, já áásá tääl Australiast oovtâst kandâskipárijnis já 65 savzâinis. Astoääigi sun lijkkoo tuoijuđ, kuvviđ já mälistiđ.
HENNA AIKIO
FABRIZIO BRECCIAROLI
Henna Aikio áásá perruinis Oulust. Sun lii suomâ- já sämikielâ máttáátteijee sehe freelanceroppâmateriaalpargee. Luuhâm lii suu mielâ mield ääigiájánâs. Jis luhâmušah noheh, taid kalga čäälliđ jieš lase!
Fabrizio lii vuálgus Italiast, mut áásá tääl Sveeicist. Sun lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst. Sun lii porgâm Anarâškielâ seervi mediapargen čohčâmáánu 2019 rääjist.
TOMI KOIVUNEN
TYTTI KYRÖ
IIDA VIRTANEN
Tomi Koivunen lii jotkâuáppee Tuurku ollâopâttuvâst já kuállejeijee suomâkielâ lehtor Udmurteennâm staatâollâopâttuvâst, jis Ruošâ rääji motomin lekkâs.
Tytti lii varrim eskenpalij maasâd Avelân já lii tast ilolâš. Čohčuv tábáhtuveh uđđâ jiäráskittee ääsih ko sust álgá majemuš pargohárjuttâllâm Aanaar párnáisuojâlmist. Tytti velttâd smiettâđ ääigi pargohárjuttâllâm maŋa - talle ferttee gradu čäliškyettiđ.
Iida lii päihittes anarâškielâ uáppee. Suu čujottâs lii Porist, ollâopâttâh Tuurkust, anarâškielâ uápuh Anarist já sun jieš kost sáttoo. Suu mielâst ij lah máhđulâš luuhâđ tuárvi ennuv kielâid.