LOOSTŠ 4 /2021
Henna Aikio:
Kirjeárvuštâllâm Nanna Rytkönen:
Eellim Suáluičielgist
Jasmina Schreck:
..
Fabrizio Brecciaroli:
Aalmugjienâstem Glarusist
Bruhl - kyevti lane kaavpug, kost Michael Jackson-uv eelij
Tomi Koivunen:
Jienâkirjeh
Susanna Kaartinen:
Mučis argâ
Iida Virtanen:
Rávásmum lii hitruu já eres ääših, maid elimist kannat tiettiđ
ve:
kek o
Lo k
en
aR ytk ön
nn
Na
LO O
ST Š
4 / 21
20
2
14
18
22
LOOSTŠ
SISKÁLDÂS 4
Uáivičaalâ
5
Almottâsah
6
A a l m u g j i e n â s t e m G l a r u s i s t , Fa b r i z i o B r e c c i a r o l i
10
B r ü h l – ky e v t i l a n e k a a v p u g , ko s t M i c h a e l J a c k s o n - u v e e l i j , J a s m i n a S c h r e c k
14
Eellim Suáluičielgist, Nanna Rytkönen
18
J i e n â k i r j e h , To m i K o i v u n e n
20
Rávásmum lii hitruu já eres ääših, maid elimist kannat tiettiđ, Iida Virtanen
22
Kirjeárvuštâllâm, Henna Aikio
26
Mučis argâ -kovehástu, Susanna Kaartinen
6
10
26 3
L O S TÂ TO I M ÂT T E I J E E :
fabrizio brecciaroli
fabrizio.brecciaroli@gmail.com
+358 41 713 2612
KUÁSTIDEIJEE: w w w. a n a ra s k i e l a s e r v i . f i
MÁCCUM:
susanna kaartinen susanna.kaartinen @gmail.com
Čuávuvâš äigimuddo anarâškielâ iäláskitmist Tääl ko anarâškielâ sárnoi meeri lii lassaanmin, te kielâ iäláskittem lii sirdâšum čuávuváá äigimuudon, mon ulmen lii nanosmittiđ kirjálii kulttuur sehe nuorâi luuhâm- já čäällimtááiđuid. Anarâškielâlâš Wikipedia šoodâi virgálávt roovvâdmáánust 2020, já tast lii šoddâm uđđâ čäällimareena nuoráid. Muáddi nuorâ láá čáállám aktiivlávt toos, já sij láá meid finnim kesipargo Wikipedia-čällen. Wikipedia ohtuu ij kuittâggin pijsáá. Nuorah tarbâšeh meid jiäráskittee já hävskis luhâmuš, já tom sij finnejeh-uv forgâ. Anarâškielâ servi lii almostitmin kuttâ nuorâikirje anarâškielân muádi mánuppaje siste. Anarâškielâst láá meid eenâb já eenâb sárnooh, kiäh láá meddâl teikâ ääsih olgoenâmijn. Tot uáinoo meiddei Lostiist. Taankiärdáá numerist mun čálám Landsgemeinde-tábáhtusâst Sveeicist. Ton lasseen Jasmina oovdânpuáhtá jieijâs Brühl-nommâsii päikkikaavpug Saksaast, já Susanna muštâl mijjân suu uđđâ elimist já mučis aargâst Australiast. Taan Lostist mij uážžup luuhâđ meiddei tast, maggaar Nanna eellim Suáluičielgist lii. Tastmaŋa Tomi juáhá jieijâs hundârušmijd jienâkiirjijn já Iida čielgee mijjân, maid sun halijdičij muštâliđ olssis, jis sun ličij 14-ihásâš. Já loopâst Henna juátká jieijâs kirjeárvuštâllâmrááiđu. Taan tove Henna árvuštâl taggaar kirje ko Väylä, mii suu mielâst lii kirječällee Rosa Liksom pyeremus roomaan.
Fabrizio Brecciaroli
4
LOOSTŠ
ALMOTTÂSAH Čällee: Fabrizio Brecciaroli
AKS kirjetoimâ Seervist láá tääl almostum kyehti Timo Parvela kirje: Ella já skipáreh 1 já Ella já skipáreh 2. Sämikielân taid lii jurgâlâm Henna Tervaniemi. Taid puáhtá jo tiiláđ seervist já luuhâđ. Puátimin lii meid Márjá-Liisá Olthuis jieijâs sci-fi roomaan “Masa jo Mánudáást”, mon algâalgâlâš kielâ lii anarâškielâ. Kirje lii tääl tuáijimmuddoost, já AKS kiergâniš almostittiđ tom vala taan ive peln. Talle puáttee ive aalgâst almostuveh Jeff Kinney särjikoveromaneh Čuovâuáivi peivikirje 2 já Čuovâuáivi peivikirje 3, maid Fabrizio Brecciaroli lii jurgâlâm anarâškielân. AKS lii uástám vuoigâdvuođâid Abrams Booksist Ovtâstum Staatâin, já kirjeh láá jo moonnâm tuájimân. Puáttee ive aalgâst almostuvá meiddei Katarina von Bredow kirje Liijkás stuorrâ rähisvuotâ, mon lii jurgâlâm Sáárá Seipiharju. AKS lii eidu finnim love kuástidiđ kirje anarâškielân ruátálii kuástideijest, mii oomâst ton vuoigâdvuođâid. AKS viggá finniđ kirjij almostittem juátkojeijee toimân, nuuvt ete muáddi uđđâ kirje almostuuččii ain jyehi ive. Ličij pyeri kuullâđ tast, maid nuorah mielâstis luvâččii sämikielân. Jis tist láá iävtuttâsah, te väldiđ peri ohtâvuođâ AKS mediapargei čujottâsân fabrizio.brecciaroli@gmail.com. Kove: Anarâškielâ servi ry
Mii kulloo anarâškielâlii Wikipedian? Skammâmáánu aalgâst anarâškielâlii Wikipediast (smn.wikipedia.org) lijjii aldasáid 3 700 artikkâlid já meeri lassaan ubâ ääigi. Uđđâ artikkâleh čállojeh mánuppaajeest ucemustáá čyeđe verd. Artikkâlij meeri lâi 2 929 vyesimáánu loopâst, 3 055 kesimáánu loopâst, 3 161 syeinimáánu loopâst, 3 463 porgemáánu loopâst, 3 560 čohčâmáánu loopâst já 3 683 roovvâdmáánu loopâst. Anarâškielâlâš Wikipedia lii tääl maailmist 212. stuárráámus Wikipedia, veikkâ kielâi listo sárnoimere mield tot lii suulân saajeest 4 500. Maailm 212. stuárráámus kielâ vuod lii Pakistan brahuikielâ, mast láá suulân 1,7 miljovn sárnod. Taan vuáđuld lii kal čielgâs, et anarâškielâ kielâsiärvádâh lii äŋgiruššâm Wikipediain. Majemui aaigij láá šoddâm ennuv artikkâleh, moiguin Aanaar škovlâ máttáátteijeeh já uáppeeh puávtáččii ávhástâllâđ. Fáállun láá tääl ovdâmerkkân ennuv artikkâleh ellein, eromâšávt Suomâst já Säämist tiättojeijee ellein. Ton lasseen láá meid uáli informatiivliih artikkâleh kemiast (el. algâamnâsijn) já Kove: smn.wikipedia.org
fysikist sehe jieškote-uvlágáneh artikkâleh historjást.
5
AALMUGJIENÂSTEM
GLARUSIST Kaskoo rieggee lii sárnumaladâs, já ulmuuh čuážžuh rieggee roobdâin. Láá meid muáddi peeŋkâ, mut toh láá uáivildum tuše puoh puárásumos ulmuid. Landsgemeindest lii muuneeld meridum ohjelm, mut kii peri uážžu puáttiđ sárnuđ mon peri ääšist. Tekstâ: Fabrizio Brecciaroli Koveh: Wikimedia Commons
Sveicci lii lamaš jiečânâs staatâ ive 1291 rääjist. Tobbeen lii kievrâs federalism ađai puoh aašijn ulmuuh merideh páihálii tääsist nuuvt ennuv ko máhđulâš. Kieldâ meerrid kieldâ aašijn tegu luodâin, pasâttâshuolâttâsâst jna. Kanton meerrid stuárráámuu uásist tehálijn aašijn tegu viäruttâsâst, škovliimist jna. Staatâ vuod meerrid tuše smavvâ uásist aašijn (om. postâlájádâsâst, eennâmpiäluštâsâst, tuulist jna). Meiddei orroomlove finnee kantonist ige staatâst. Ađai jis kiinii värree kantonist nuubán, te sun ferttee finniđ uđđâ orroomlove ton kantonist, kuus sun lii varrim. Sveeici nubbe eromâšvuotâ lii njuolgâ demokratia. Sveicciliih merideh masa puoh aašijn aalmugjienâstmijguin. Kii peri puáhtá vaattâđ aalmugjienâstem mon peri ääšist, jis sun pasta čokkiđ tuárvi ennuv vuáláčalluid (50 000 vuáláčaalâd normaallii laavâ nubásmitmân já 100 000 vuáláčaalâd vuáđulaavâ nubásmitmân). Aalmugjienâstmij loppâpuáđus lii čannee. Mun aasâm Glarus kantonist, mii lii uccâ várádâh-kantonâš kaskoo Sveeici. Kantonist lii uárnejum ive 1387 rääjist Landsgemeindenommâsâs tábáhtus. Tot lii maailmist já Sveeicist-uv áinoošlajâsâš njuolgâ demokratia tábáhtus. Vyesimáánu vuossâmuu pasepeeivi kanton puoh jieŋâvuoigâdvuođâliih čokkâneh Glarus kaavpug uáivitorin huksejum rieggei. Rieggee siisâ peesih tuše jieŋâvuoigâdvuođâliih. Sist puohâin lii ivnááš jienâstemlippu. Kaskoo rieggee lii sárnumaladâs, já ulmuuh čuážžuh
6
Landsgemeinde ive 2006
LOOSTŠ
7
Schabziger-vuástá
Glarus kaavpugkirkko
Glarus kirjerááju
8
LOOSTŠ
rieggee roobdâin. Láá meid muáddi peeŋkâ, mut
Mahtsun, liččih-uv tun jienâstâm? Miärádâsâi
toh láá uáivildum tuše puoh puárásumos ulmuid.
toohâm ij lah ain älkkee! Ulmuuh savâstâleh
Landsgemeindest lii muuneeld meridum ohjelm,
mielâstis puáttee jienâstmijn kähvipeevdi piällást
mut kii peri uážžu puáttiđ sárnuđ mon peri ääšist.
já pargosoojijn. Tuáimee demokratian kulá meid
Ulmuuh peesih jienâstiđ jyehi ääšist ton áášán
ton tuhhiittem, ete jieijâs uáivild ij ain vyeiti.
kyeskee sahâvuárui maŋa. Ääši peeleest leijee ulmuuh pajedeh jienâstemliipu kieđâstis. Ääši
Landsgemeinde-peeivi Glarus kaavpugist uárne-
vuástá leijee ulmuuh vuod iä paijeed kieđâs. Ohtâ
juvvojeh
muuneeld väljejum olmooš – nuuvt kočodum
dih
“Landammann” – árvuštâl tom, láá-uv eenâb
Ärbivuáválávt jienâstempeeivi ulmuuh poreh
ulmuuh ääši peeleest vâi vuástá. Nubij sanijguin
kälbipiärgumaarfijd, pottááknjuvdos já luumuid.
jienah iä rekinistuu tárkká, peic loppâpuáđus lii
Puáhtá
árvu. Sahâvuáruh já jienâstmeh pyehtih pišteđ
vuástá: Schabziger, mii lii valmâštum 700-lovo
maŋgâ tiijme. Peeivi loopâst ulmuuh láá vaibâm,
rääjist Glarusist. Tot lii tuođâi tiervâslâš vuástá,
mut siämmást sij láá čiävlááh puáris demokraatlii
tastko tast ij lah ollágin vuojâ, mut siämmást tast
ärbivyevistis já halijdeh väldid uási tábáhtusân.
lii meid uáli vuáimáás smakkâ – já opsâ!
meid
markkâneh.
puohlágánijd
meid
tävirijd
smakkiđ
Tobbeen já
maailm
vyeb-
purrâmušâid.
puárásumos
Ive 2020 Landsgemeinde iä ornim koronaepidemia keežild, já ive 2021 Landsgemeinde uárnejui esken čohčâmáánust. Čohčâmáánu 2021 äššilistoost lijjii el.: “1 622 500 fraangi arvetunnel Braunwaldân?” já “Lase toorjâ párnái muusiklii škovliimân?”.
Glarus kaavpug já Glärnisch-vääri
9
BRÜHL – KYEVTI LANE KAAVPUG, kost MICHAEL JACKSON -uv eelij Tekstâ já koveh: Jasmina Schreck
Augustusburg-lane väzzimkuávlu
Já talle lâi vala tot ehidispeivi 1990-lovo pelimuddoost, ko Michael Jackson eelij Phantasialandist. Tääl, ko mun oppeet smietâm tom, tot oro viehâ omâs äššin. Ubâ suotâstâllâmsaje lâi áávus tuše oovtâ ulmuu já suu skipárij tiet, já uáli ennuv ulmuuh monnii keččâđ taam immâš. Tiäđust-uv mii ubâ peerâ-uv lâi tobbeen, lâihân viijmâg-uv miinii tábáhtuumin mii uccâ kaavpugist.
Puávtáččij ettâđ, et mun lam aassâm ubâ elimân rävisolmožin Oulust, mut pärni- já nuorâvuotân mun viettim Saksaast, iänááš Brühl-nommâsii kaavpugist. Brühl lii viehâ uccâ kaavpugâš, jis tom verdid Saksa eres kaavpugáid: tobbeen láá suullân 46 000 ässed. Brühl lii Saksa viestâruásist, Köln já Bonn kooskâst. Brühl lii pegâlmâs kyevti ääšist: loonijn já suotâstâllâmsaajeest. Augustusburg-nommâsâš lanne lii alda kaavpug kuávdáá, já tot lii meid uáli pivnohis väzzimkuávlu. Lanne lii jo masa 300 ihheed puáris, mut tot vahadui nube maailmsuáđi loopâst. Maŋeláá ovdištum lanneest valdii vuástá staatâkuosijd 1990-lovo pelimudo räi. Onnáá peeivi lii suotâs väzziđ lane baarookstijlâsâš muorâkäärdist. Mii lii vala pyereeb, muorâkäärdi tyehin lii meid uccâ luándusuojâlemkuávluš, kost láá ennuv puáris muorah, já tobbeen kullojeh mielâttes ennuv lodeh eromâšávt kiđđuv.
10
LOOSTŠ
Augustusburg-lanneest
piäsá
vääzin
meid
nube
puoh
Brühl ässeeh uážžuh eelliđ Phantasialandist
laanan, mon nommâ lii Falkenlust. Ovdil taat lanne
nuuvtá. Mijjân párnáid tot lâi tiäđust-uv ain ilopeivi,
lâi vällimiäcástem várás, mut onnáá peeivi tobbeen
veikkâ ferttij-uv vyerdiđ kuhháá ovdilgo peesâi
lii museo. Ferttiim ettâđ, et mun jieš jiem lah kuássin
kuusnii, tastko tobbeen lijjii hirmâd ennuv ulmuuh.
museost iällám, já lam uáinám lane tuše ohtii
Amal onnáá peeivi Phantasialand lii aaibâs eres päikki
ulguubeln. Tot lii vissâ tondiet ko Falkenlust ij lah
ko muu pärnivuođâ ääigi. Láá puáttám hotelleh, já
aaibâs nuuvt pegâlmâs já fiijnes ko Augustusburg, já
jyehi saje lii tievâ suotâstâllâmmašinijn, moh láá
ton lasseen tot lii olgoláá kaavpug kuávdáást kaskoo
ain stuárráábeh, joteluboh já alebeh ko puoh, mii lii
piäldu. Viehâ maaŋgâs iä ušom mátáččiigin uussâđ
lamaš ovdil. Phantasialand omâsteijeeh liččii halijdâm
tobbeen lane. Ive 1984 rääjist laneh láá lamaš UNESCO
vijđediđ suotâstâllâmsaje jo kuhháá tassaaš, mut tot
maailmkulttuurärbisajeh.
ij lah vala luhostum, tastko suotâstâllâmsaje pirrâ láá muáddi luándusuojâlemkuávlu, já nubben aldasijn
Nubbe äšši, mast Brühl lii tobdos, lii Phantasialand-
ässee ulmuuh iä veltihánnáá lah lijkkum laarmân, mii
nommâsâš suotâstâllâmsaje. Algâaalgâst Phantasialand
šadda suotâstâllâmsaajeest.
lâi uccâ mainâsmiäcáš párnáid jo 1960-lovvoost. Tastmaŋa tot lii kuittâg ennuv muttum: vistig tast
Já talle lâi vala tot ehidispeivi 1990-lovo pelimuddoost,
šoodâi vala-uv viehâ uccâ suotâstâllâmsaajaaš, kost
ko Michael Jackson eelij Phantasialandist. Tääl, ko
lijjii jo mottoom verd suotâstâllâmmašineh, karuselleh
mun oppeet smietâm tom, tot oro viehâ omâs äššin.
já joba värirađe-uv. Jyehi čoovčâ lii taggaar peivi, et
Ubâ suotâstâllâmsaje lâi áávus tuše oovtâ ulmuu já suu
11
skipárij tiet, já uáli ennuv ulmuuh monnii keččâđ taam
liegâs ige lah innig muotâ ige jieŋâ. Eidu tot muddo ko
immâš. Tiäđust-uv mii ubâ peerâ-uv lâi tobbeen, lâihân
täälvist šadda keesi, mana ain nuuvt jotelávt Suomâst.
viijmâg-uv miinii tábáhtuumin mii uccâ kaavpugist.
Tot, mii Suomâst tábáhtuvá motomin oovtâ ohhoost,
Vâi kihheen ij vájálditáččii suu kolliistâllâm, te oovtâ
pištá Saksaast muáddi mánuppaje. Suomâ kiđđâ-
värirađan adelui nommâ “The Michael Jackson Thrill
nommâsâš iveäigi vist lii tiäđust-uv aaibâs eres äšši.
Ride”. Onnáá peeivi tälviv ij veltihánnáá myeti ollágin Brühlist, Majemustáá ko mun eellim Brühlist, lâi cuáŋuimáánu
mut sáttá leđe uáli koolmâs. Veikkâ mittár ij čääitigin
2018. Talle mun halijdim moonnâđ Saaksan eidu kiđđuv.
siämmáálágánijd lovoid ko Suomâst, te távjá lii čuáskis
Lii iimâš, et mun jiem nuuvtkin kiddim huámmášume
muu mielâst. Arvâlâm, et čuáskis lii mahtnii ereslágán
toos, magareh iveääigih lijjii talle ko mun vala aassim
ko tavveen. Muotâ ij kuittâg oro puátimin innig, teikkâ
tobbeen. Amahân te tot lâi tondiet ko iäruh iveaaigij
jis puátá, te tot ij olmânáál piso enâmist tälvivgin.
kooskâst iä lah aaibâs nuuvt stuárráh Koskâ-Europast
Jieččân pärnivuođâst muštám, ko mij čierâstâlâim
ko Suomâst, mut nube tááhust tobbeen-uv láá čielgâ
muorâkiälháiguin, já motomin lâi máhđulâš väzziđ
iveääigih. Mun smiettim, maggaar te lâigin taggaar
jäävri alne, veik jieŋâ ij veltihánnáá lamaš jyehi täälvi
kiđđâ ko kukáh kukkejeh, kiedih ruonijdeh, muorah-
tuárvi assaa. Enistân vist lijjii kulloo joba saveheh
uv kukkejeh já finnejeh kuuloold loostâid já lii mudoi
kiävtust suu pärnivuođâst. Šoŋŋâdâh lii muttum
Kirsikmuorâ kukkee muu vaanhimij muorâkäärdist Augustusburg-lane muorâkärdi
12
LOOSTŠ
Augustusburg-lanne ..
Bruhl kuávdáást
tobbeen-uv čielgâsávt. Siämmáánáál láá majemui iivij
ohtânmaanoost ennuv ulmuuh já larmâ. Nube tááhust
lamaš keessiv motomin joba paijeel 40 lieggâcekkid.
muu päikkikaavpugist, mii lii váhá tego stuorrâ
Aaibâs táválâš tot ij lah aainâskin vala, mut paijeel 30
kaavpugij suoivust, ij lah ain meendu ennuv falâldâh
lieggâcekkid iä lah kuittâg härviniih. Keesi lii kuhheeb
nuoráid. Muu nuorâvuođâst lâi vala nuorâitáálu, kost
já lieggâsub ko Suomâst. Čohčâ Brühlist lâi munjin
motomin uárnejuvvojii konserteh, mut tääl tot-uv lii
váhá pettâšume talle ko mun oppeet moonnim tom-uv
jo pááccám uđđâ kävppikuávdáá vuálá. Mudoi talle
keččâđ muáddi ive tassaaš. Šoŋŋâ lâi kale viehâ liegâs
ko haalijd eelliđ tábáhtusâin, konsertist teikkâ baarist,
vala roovvâdmáánust-uv, mut luándu ivneh iä lam
te lii pággu vyelgiđ stuorrâ kaavpugân. Tot mana vala
aldagin tavekuávlu ruške.
viehâ njyebžilávt rađevávnoin eromâšávt Kölnin já meid Bonnin, teikkâ talle autoin mon peri kaavpugân,
Nuuvtpa mun navdâšim talle cuáŋuimáánust kukáin já
mut mahtnii aainâs-uv mun atâštuum tagarijn soojijn.
lahcâjieŋâst já siämmást killájim olmoošennuvvuođâst.
Talle ko mun luvâškuottim Köln ollâopâttuvâst, te mun
Ton
eelih
čokkájim teikkâ čuožžum masa jyehi peeivi aaibâs tievâ
kääržiht stuorrâ kaavpugijn. Kale muu mielâst oro,
rađeváávnust. Eidu talle mun iberdim lopâlávt, et taat
et lâi pyeri, et mun ožžum šoddâđ rävisolmožin váhá
saje maailmist ij lah muu várás.
kuávlust,
kost
Brühl-uv
lii,
ulmuuh
ucceeb kaavpugist, kost lii kuittâg vala máhđulâš eelliđ meecist já kost iä aaibâs jyehi saajeest lamaš
13
Ruške lii pivnohis äigi eelliđ Suáluičielgist
Eellim
Suáluičielgist Tuoddârist ij lah kuittâg nuorbâs, aainâskin pivnohumos pálgái ulguubeln. Mun liijká-uv tubdâstâm, ete lijkkuum toos, ko vyesi- já roovvâdmáánust sijdâ lii váhá ääigi masa ävđin.
Tekstâ já koveh: Nanna Rytkönen
Mun jiem oskom, ete mun makkuuččim Suáluičielgist. Liijkás ennuv turisteh, mun smiettim, ušom eellim tobbeen lii meendu rávhuttem munjin. “Na mut tobbeenhân láá šiev čuoigâmlätteeh”, eeđâi kiinii. “Mun kal čuoigâm kost mun halijdâm, jiem mun taarbâš lätteid”, mun västidim. Lijjim kuittâg uuccâm aassâmviäsu jo nuuvt kuhháá, ete must iä lamaš ennuv muulsâiävtuh. Tääl mun lam aassâm Suáluičielgist kyehti ive, ige eellim lah ollágin nuuvt rávhuttem ko mast mun poollim. Tiäđust-uv čohčuv ruške ääigi, juovlâi já kiđđâtäälvi ääigi jyehi saje lii tievâ ulmuin. Eromâšávt tääl koronaääigi meiddei keesi lâi hoppuu, ko syemmilâš mađhâšeijeeh pottii stuorrâ juávkkun Sáámán. Tuoddârist ij lah kuittâg nuorbâs, aainâskin pivnohumos pálgái ulguubeln. Mun liijká-uv tubdâstâm, ete lijkkuum toos, ko vyesi- já roovvâdmáánust sijdâ lii váhá ääigi masa ävđin.
14
Sareh šaddeh styeresin tuoddârist
LOOSTŠ
Riävská mákkoo Suáluičielgi vuovdijn
15
Iänááš ulmuuh puátih teehi čuoigâđ, vajâldiđ teikkâ vyeijiđ meccipyeráin, mut Suáluičielgi fáálá eenâbuv ko olgoaktiviteetijd. Rijjâääigi lii hävski eelliđ veikkâ šluubbukstâlmin skipárijguin. Suáluičielgist ij lah kuittâggin veltihánnáá älkkee uápásmiđ ulmuid. Ulmuuh pargeh kuhes peeivijd já ráánjáh muttojeh távjá ko uđđâ mađhâšempargeeh puátih ovdebij sajan seesoong aalgâst. Veikkâ ulmuuh láá maŋgii hoppuuh, te sij láá meid ustevliih já išedeh nubijdis. Suáluičielgi sijdâservi uárnee tooimâid já teivâdmijd ässeid. Nabai toh čuoigâmlätteeh, tarbâšâm-uv mun kuittâg taid? Mun kal čuoigâm kost peri, jis lii kuádádâh tâi muárigin. Moonnâm ive čohčâ lâi kuhháá muottuuttem ige tuoddârist lam cuáŋui ovdil kiđđâtäälvi loopâ. Nuuvtpa mun ostim uđđâ savehijd já oskeldâttim čuoigâmlätteid mađhâšeijei juávkun. Maggaar liähtu! Forgâ mun lijjim lättein masa jyehi peeivi. Huámmášim, ete lättein láá ennuv ulmuuh tuše Suáluičielgi kuávdáá alda. Suáluičielgi kuávlust láá 200 kilomeetter
verd
lätteeh, ađai puohah kal čäähih čuoigâđ, ige taarbâš ubâ tiervâttiđgin kiämmán jyehi kooskâst. Motomin mun halijdâm varriđ kuusnii, kost ráánjáh iä aasâ aaibâs seeini tyehin. Tääl mun lam kuittâg uáli tuđâvâš, ete mun lam tuoddârist tállán ko peesâm päikkiuuvsâst olgos, mut siämmást kävppi já eres palvâlusah láá tuše viiđâ miinut määđhi tyehin.
16
Roovvâdmáánust sijdâ lii masa ävđin Kiđđâtäälvi piäiváš hokâttâl čuoigâđ
LOOSTŠ
Kuávskáh vyerdih mađhâšeijeid
17
Jien
âkir
Tek s Kov tâ: To e: p mi K o ixa bay ivune .co m n
18
jeh
LOOSTŠ
Munjin lii jienâkiirjijd kuldâldijn šoddâm taggaar juurdâ, et jienâkirje lii-uv jiešalnees lävkki maŋaskulij, algâalgâlii kielâkevttim kulij.
Talle ko mun lijjim nuorâ, te lijjii kale jienâkirjeh,
Motomeh láá árvuštâllâm jienâkiirjijd tast, et toi
mut toh iä nuuvtkin kiäsuttâm. Aainâs-uv must lâi
kuldâlem ij lah siämmáálágán kognitiivlâš proosees
taggaar tobdo, et toh ráhtojii tagaráid ulmuid, kiäin
ko luuhâm. Ij kale lekken. Munjin lii lamaš váhá
lâi väädis luuhâđ “olmâ” kiirjijd. Luvâttuvâst lijjii
vaigâd tot, et ko jurduuh távjá njuálccuh, te ij pyevti
tagareh uáppeeh, kiäh iä kuássin luuhâm kiirjijd, moh
maccâđ siämmáá älkkest ovdebáá siijđon. Lii vaigâdub
sijjân pottii luuhâmnáál, pic sij keččii elleekuuvijd ton
miäruštâllâđ tom, et kalle miinut ij lah lamaš kuldâlmin
saajeest. Ohtii kuittâg mun kuullim, et ohtâ sist kuldâlij
ko tom, et kalle siijđo láá moonnâm lappâd.
jienâkirje, vâi ij tarbâšiččii luuhâđ. Tot lâi hiärváá já tiäđust-uv kieldum.
Ohtâ huolâ lii ulmuin lamaš tot, et jis nuorah iä innig luuvâ kiirjijd pic kuldâleh taid, te nuorah iä innig
Na, tastoo mun-uv váhá rávásmim, veikkâ jiem valagin
määti kirjekielâ noormâid. Tast-uvgs lii kirjálâšvuođâ
lamaš mielâttes puáris, vaarâ 22-ihásâš. Mun kavnim
merhâšume? Et ulmuuh luvâččii tondiet, et sij iä
kirjeráájust jienâkiirjijd CD-skiärrun. Tuotâvuođâst
vájálditáččii, kuus cekki kulá? Muu mielâst taat lii viehâ
tast ij lah nuuvt kuhháá, et kyedittettee CD-čuojânâsah
suámálâš uáinu. Kirjekielâ noormâid puáhtá smiettâđ
liččii lamaš vala táváliih, mut mustpa lâi taggaar. Te
vala ton-uv uáinust, et mii tot kirjekielâ jiešalnees
mun luoihâttim F. M. Dostojevski Prestuplenije i
lii. Ij-uvsun tot lah vuolgâsaajeest sárnumkielâ, maid
nakazanije -roomaan, moonnim junán, kuldâlškuottim
ulmuuh láá pieijâm pááppár oolâ? Vissásávt kiinii
já oođđim ubâ määđhi Tuurkust Helsigân. Talle lâi
máttáátteijeemielâsijd jurdá tállán, et ij lah. Čallum
čuávuváá ohhoost puátimin monniilágán ruošâkielâ
kielâst láá jieijâs ravvuuh já nuuvt ain. Mut mondiet?
kuldâlemiskos, já mun aštus halijdim hárjuttâllâđ. Mun jiem tieđe, et mon ennuv mun iberdim ko oođđim, mut
Munjin lii jienâkiirjijd kuldâldijn šoddâm taggaar
ij tot iskos vaarâ nuuvt pyereest moonnâm.
juurdâ, et jienâkirje lii-uv jiešalnees lävkki maŋaskulij, algâalgâlii kielâkevttim kulij. Sárnumkielâ lii kielâ
Tääl tile lii jo nubbe. Jienâkirjij várás láá veikkâ
vuosâsajasâš
magareh heiviittâsah. Must-uv lii taggaar puhelimist,
kirjekielâ-uv – já eromâšávt talle – muštâlii já kuldâlii
veikkâ mun lam távjá váhá hiđes tagarij uđđâ ašijgijn.
mainâsijd, mii tot-uv lii čielgâ äšši, eromâšávt vaarâ
Mut ko nuuvtá finnejim. Vistig tiäđust-uv epidim
sämmiláid. Lävkki maŋaskulij ij lah muu mielâst taan
mut jiem innig tom, et lii-uv tot aaibâs jolâs tiŋgâ, pic
tááhust hyenes äšši. Tot lii lävkki tohokulij, mii lii
tom, et pijsáá-uv muu vuáijumnahcâ toos. Čaabâ- já
ulmuid luándulub vyehi uápásmuđ mainâsáid.
häämi,
tom
tietih
puohah.
Ovdil
tiätukirjálâšvuotâ láá kuittâg tagareh, maid mun lam hárjánâm luuhâđ, jiem kuldâliđ. Huámmášim, et kale
Muštâlâm vala tom, et tääl ko mun aasâm olgoenâmijn,
tot vuáijumnahcâ pijsáá, jis ij nohháád. Ton várás
te lii motomin pyeri tuše viälláđ já kuldâliđ ko kiinii
aainâs-uv motomijn heiviittâsâin lii naveráigádeijee,
muštâl munjin Sinuhe fiäránijn Egyptist jieččân
mon puáhtá jieš pieijâđ joton, jis oro, et ij piso kocemin.
eenikielân.
Áigádeijee talle koskâldit kirje luuhâm nuuvt maaŋgâ
pargostân já motomin mudoi-uv. Lii kuittâg aaibâs eres
miinut keččin ko kevttee lii meridâm. Must moonâi
äšši kuldâliđ šievnáál jiänusân luhhum kirjálâšvuođâ
ohtâ roomaan viehânáál lappâd, ko jiem vala tiättám
ko uáppei celkkuid, moid ferttee västidiđ, et maht já
áigádeijest. Nohádim jyehi áinoo tove ko kuldâlim tom,
mondiet objekt sajehäämi lii taan tove puástud.
Tiäđust-uv
mun
kiävtám
tom
kielâ
jiemge innig kavnâm rievtis saje.
19
Rávásmum lii HITRUU já eres ääših, maid elimist kannat tiettiđ Maailm lii tievâ jiäráskittee aašijn, já jis haalijd uáiniđ, oppâđ já feeriđ nuuvt ennuv ko máhđulâš, te kannat väldiđ oovtâ já algâttiđ tast. Orroomviistán sohvá sajan hiäŋguseŋgâ já baanaanloová pevdin? Tun meridah. Tekstâ já koveh: Iida Virtanen
Kiinii eeđâi munjin motomin, ete eellim puoh pyeremus äigi lii tot, ko lii nubálovihásâš. Talle ij lah innig aaibâs ucce, mut ij kuittâg vala lah nuuvt ennuv ovdâsvástádâs ko rävisolmožin. Mun muštám, ko neljinubálov ihásâžžân smiettim, ete ijhân tast lah mihheen jiermijd, jis nuorâvuođâ maŋa eellim mana tuše miätálâhân, ko nuorrân-uv puoh lâi nuuvt väädis. Mun lam tääl 24-ihásâš, jiem valagin hirmâd puáris, mut kuittâg nuuvt puáris, ete mun tiäđám jo muáddi ääši, maid muštâliččim olssân, jis mun liččim 14-ihásâš – jis tot ličij máhđulâš. Tot ij tiäđustkin lah, mut tuáivu mield tun, rähis nuorâ lohhee, finniih täst maidnii olssâd. Já jis jieh vaje oles artikkâl luuhâđ, te mušte aainâs-uv taam: Lâiba eellim tääl älkkee teikâ väädis, te ele huolâ. Veikâ mii lii vala puátimin.
20
Jieŋâskaapi tevdim greippisäppipurkijguin? Mondietpa ij.
LOOSTŠ
1
Rávásmum lii motomin mielâttes hitruu
Lahcâjieŋâ iiđeedpittán? Mondietpa ij! Ubâ iijâ skipáráin sárnum, ige taarbâš pivdeđ love toos, ete lii pääihist meddâl? Kuás peri! Rävisolmožin kihheen ij vakšuu, maid tun poorgah tuu rijjâäigin, já tot lii siämmáá ääigi oomâs já uáli suotâs. Joo, motomin lii pággu smiettâđ meid ahevis aašijd tego viärualmottâsâid, mut tom kalga rähtiđ nuuvt harvii, ete kiergân ain vájáldittiđ, maht te tot tuáimáigin.
Maailm hirmosumos-uv peivi pištá tuše 24 tijmed Talle ko puoh deadlineh, iskoseh já eres stressejeijee ääših sáttojeh siämmáá ookon teikâ piäiván, te kannat mušteđ, ete totkin ij pište nuváhánnáá. Tot meerhâš meiddei tom, ete veikâ ij mátáččii porgâđ puoh taid aašijd, maid oro lemin pággu porgâđ, te tallegin maailm ij nuuvâ já puátá ain uđđâ peivi.
3
Tuárvi pyeri pijsáá
Ain ij kannat ige pyevti porgâđ aašijd nuuvt pyereest ko máhđulâš. Jis nuuvt parga, te váibá viehâ älkkeht, ige talle vajegin porgâđ innig maiden. Tondiet kannat-uv smiettâđ, maht aašijd puáhtá porgâđ tuárvi pyereest. Jis äšši lii uáli tehálâš, “tuárvi pyeri” sáttá leđe siämmáš äšši ko “puoh pyeremus”, mut jis tot ij lah tunjin nuuvtkin tehálâš, te tuođânálásávt ij kannat kevttiđ puoh energia já ääigi toos.
Lii aaibâs OK leđe koskân Psykologij mielâst olmooš lii räävis eskin 25-ihásâžžân. Talle vuoiŋâšeh láá ovdánâm tommuđusâžžân ko toh ovdáneh, já ovdâmerkkân tobdoi kietâdâllâmtááiđuh otânâšeh ennuv vala ton maŋa-uv, ko ohtsâškode mielâst lii olesolmooš. Ađai jis nubálovihásâžžân oro, ete puoh ij vala lah čielgâs, te tot lii loogisâš: ij kolgâččiigin leđe. Já veikâ muu vuoiŋâšeh láá jo masa 25-ihásiih, motomin oro, ete mun jiem valagin tieđe maiden. Taggaar jiešmietitobdo iššeed, já tom-uv puáhtá hárjuttâllâđ.
5
2
4
Puoh ij taarbâš porgâđ TÄÄL Maailm lii tievâ jiäráskittee aašijn, já jis haalijd uáiniđ, oppâđ já feeriđ nuuvt ennuv ko máhđulâš, te kannat väldiđ oovtâ já algâttiđ tast. Tun puávtáh máttááttâllâđ bantukielâid, šoddâđ merâbiologia äššitobden, sundáttâllâđ tiätturspeelâid já šoddâđ veikâ presidentin, mutâ taid puoh ij pyevti porgâđ siämmáá ääigi. Valjii oovtâ háástu já keevti toos nuuvt ennuv ääigi ko halijdah, maŋeláá-uv kal asta.
21
22
LOOSTŠ
Kirjeárvustâllâm:
Kuhes, mut ij tuáivuttemes mätki suáđi suoivuin Rosa Liksom: Väylä Like, 2021.
Väylä lii tievâ symbolijn – kirje puávtáččij luuhâđ maŋgii, já ain kavnuuččij miinii suogârdâlmijd. Vuossâmuin luhâmáin mielân páácá eromâšávt máánu-symboliik. Uáivipersovn totká távjá ijjâalme máánu já taasnijd. Máánu addel čuovâ já tuáivu. Tekstâ: Henna Aikio Koveh: Like já Henna Aikio
Taiđuu maaŋgâpiälálâš miäštár Rosa Liksom
jävrisiijdâin. Perruu rävisulmuuh láá jo-uv
lii čáállám jieijâs pyeremuu roomaan. Iä
jo patârâm teikâ suáđist, já nuorâ nomâttes
oovdebááh kirjehkin lah hyeneh lamaš, iä
nieidâ lii pááccám kärjipijgán siijdâ eres
eissigin, já liihân sust jo ohtâ Finlandia-
nuorâiguin anneeđ huolâ kuusâin já jotteeđ
palhâšume-uv
romanist.
toiguin evakkomääđhi juhâriidon. Veikâ
Suu uđđâsumos, Väylä, tuálvu lohheid
Hytti
nro
6
Suomâst lii suátitile já evakkomätki ige
Tuárnusjuhâleevi kuávlukielân tegu oovdeb-
evakkoäigi lah älkkee, te ubâ paje lohhee
uv roomaan Everstinna (Like, 2019), já
uáiná váldupersovn čoolmij čoođâ meiddei
siämmást tot kovvee nissoon eellim mottoom
ellei já luándu muččâdvuođâ jyehi iveääigist.
vaigâdvuođâ ohtâvuođâst. Väylä maainâs
Meiddei ulmui kuáhtáámeh adeleh eenâb
šadda historjálávt uccáá čaabâkirjálâšvuođâst
tuáivu ko kepideh tom: taan mainâs nuorâ ij
kieđâvuššum fáádást: Tuárnusjuhâleevi ässei
lah pieijum uhre roolân, peic sun lii aktiivlâš
evakkoääigist juuvâ nube peln Ruotâst.
tahhee, veikâ tábáhtusah suu elimist já ovdâsvástádâsah nuuvt nuorrân láá lussâdeh
Rooman váldupersovn lii nuorâ nissoon
já vaigâdeh. Nieidâ já eeni koskâvuođah-uv
kostnii kirječällee Liksom (Anni Ylävaara)
láá muálkkááh, mut uáivipersovn lii siđhes
pärnivuođâ
tego skierri.
päikkikuávlu
Pajetuárnus
23
Väylä lii tievâ symbolijn – kirje puávtáččij
kieđâvuššâm kussâfáádá, mut Liksom kirjálâš
luuhâđ maŋgii, já ain kavnuuččij miinii
kuvvim kuusâin lii aaibâs jieijâslágán: kussâ
suogârdâlmijd. Vuossâmuin luhâmáin mielân
lii masa tego ohtâ kirje persovnijn, já masaba
páácá eromâšávt máánu-symboliik. Uáivi-
oro, ete mottoomnáál pase tego om. Indiast.
persovn totká távjá ijjâalme máánu já
Nuorâ uáivipersovn rähisvuotâ elleid uáinoo.
taasnijd. Máánu addel čuovâ já tuáivu. Tot
Sevŋis já kolmâ tälviääigi sun kávná váhá
lii-uv távjá oinum nissoonvuođâ symbolin
ucceeb elevist ko kuusâst olssis skippáár, mii
tast ko piäiváš lii ovtâstittum almaa vuáimán.
addel sun vuoimijd evakkosaajeest, kost sun
Roomaan muštâl nisonij suáđist, ij almai,
lii kusâittáá.
já tanen máánu merhâšume puáhtá uáiniđ nissoon vyeimin. Juuvâ, väävli, merhâšume
Lež-uv
kirjeest lii meiddei styeres sehe konkreetlávt
lah
já symbollávt. Juuhâ Suomâ já Ruotâ kooskâst
kuávlukielâ teikâ meänkielâ? Tom mun jiem
juáhá ulmuid, eennâm já suátitile. Juuvâst lii
määti ettâđ, ko jieš lam viättám pärnivuotân
uáli stuorrâ merhâšume uáivipersovn elimist
eidu ton kuávlust já munjin roomaan kielâ
já valjiimijn: ko evakkoäigi oro lussâdin,
čuájáán muččâdávt peeljijn. Avžuum kale
te juuvâ rašes kiđđâjieŋah kiäsutteh nuorâ
adeliđ kiirján máhdulâšvuođâ, veikâ kielâ
nieidâ.
oroččij-uv aalgâst vieresin. Mätki sáttá leđe
roomaan
hárjánâm
lussâd
kuullâđ
luuhâđ,
jis
Tuárnusjuhâleevi
lussâd já kuhes, mut ij eissigin tuáivuttem. Elleeh še láá mielâkiddiivâš roolâst, eromâšávt kussâ. Mun jiem aainâskin lah kuássin ovdil peessâm luuhâđ čaabâkirjálâšvuođâst návt ennuv kuusâst já valaba sämikuusâst! Kovetaiđust
24
kal
Miina
Äkkijyrkkä
lii
ij
LOOSTŠ
25
Kovehástu:
Mučis argâ Tekstâ já koveh: Susanna Kaartinen
Mun lam Susanna Kaartinen já mun aasâm Melbourne aldasijn Australiast. Mun lam Lostii tuáijee já freelance kođđeemvuávájeijee já meiddei graafisâš vuávájeijee. Taat lii muu mučis korona-argâ!
Taan ive mun lam lamaš ennuv pääihist, tastko tääbbin mist láá uáli ennuv koronaraijiittâsah masa ubâ ääigi. Ko ij pyevti ennuv porgâđ teikâ kuussân moonnâđ, te mun váázám päikkikuávlust masa jyehi peeivi. Mun smiettim nuorrân, ete tuše puárisulmuuh kovvejeh ain raasijd, já tääl mun lam tággáár ‘puáris’ olmooš, tastko mun kuvviim ain raasijd já luándu väzidijnân!
26
LOOSTŠ
27
Munnuu savzâigijn já tááloin láá puohlágán pargoh. Ovdâmerkkân piälduid ferttee kalveđ, sondiđ já laijiđ. Kiđđuv syeini šadda jotelávt, já tondiet tom ferttee meiddei čuoppâđ. Munnuu traktor lii jo iäláttâhahasâš, já maŋgii miinii oosijd tast cuovkkân. Tot kuittâg vala jotá.
Taat lii ulloläigi munnuu saavzâi ulloost. Tot lii pyeri läigi ullosuhháid, tastko tot ij tuopânjâš nuuvt älkkeht.
28
LOOSTŠ
Talle ko mun halijdâm sirdeđ saavzâid, te mun hiäiluttâm fuođđâr iäbbárist, te toh ruotâsteh moovtâ já tuárideh muu.
29
Muu peivipargo lii tääl kođđeemvuávájeijee, já mun poorgâm pääihist. Tot lii uáli maaŋgâpiälálâš pargo, tastko mun ferttiim puoh pargoid jieš porgâđ. Mun vuáváám, kođám, čálám ravvuid, tuájám já kuvviim. Ton lasseen mun markkânistám kođđeemravvuid neetist.
30
LOOSTŠ
Távjá mun čokkáám kuhháá pargopevdi piällást. Mun lam uástám mučis räsiruhoid peenâi já saagij várás. Tääl lii pyereeb mielâ porgâđ ko láá mučis tiiŋgah peevdi alne.
31
32
LOOSTŠ Kesimáánust ko tääbbin lii tälvi, te mist lii máhđulâšvuotâ moonnâđ čuoigâmluámun Australia Alppáid. Kuuvijn lâi vuossâmuš kerdi, ko mun oinim muottuid ton maŋa ko värrejim Australian kulmâ ive tassaaš. Šoŋŋâ ij lamaš nuuvt pyeri, já pieggâ lâi hirmâd koorâs. Lâi kuittâg uáli suotâs čuoigâđ oppeet, já enâduvah lijjii kale muččâdeh.
Maggaar lii tuu mučis argâ? Jis halijdah uásálistiđ háástun, vääldi ohtâvuođâ toimâtteijei: anaraslosta@anaraskielaservi.fi
33
RÄHTEEH
34
FABRIZIO BRECCIAROLI
SUSANNA KAARTINEN
Fabrizio lii vuálgus Italiast, mut áásá tääl Sveeicist. Sun lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst. Sun lii porgâm Anarâškielâ seervi mediapargen čohčâmáánu 2019 rääjist.
Susanna lii freelancer arkkiteht já graafisâš vuávájeijee. Sun lii Anarist meddâl, já áásá tääl Australiast oovtâst kandâskipárijnis já 65 savzâinis. Astoääigi sun lijkkoo tuoijuđ, kuvviđ já mälistiđ.
HENNA AIKIO
TOMI KOIVUNEN
NANNA RYTKÖNEN
Henna áásá perruinis Oulust, mut aaibâš távjá Anarân. Sun lii suomâjá sämikielâ máttáátteijee. Luuhâm lii suu mielâ mield ääigiájánâs. Jis luhâmušah noheh, taid kalga čäälliđ jieš lase!
Tomi lii náguskirjetotkee Tuurku ollâopâttuvâst, anarâškielâ maisteruáppee Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituutist já kuállejeijee suomâkielâ lehtor Udmurteennâm staatâollâopâttuvâst. Suu eellim lii uáli távjá ivnáá.
Nanna lii lamaš viššâlis Wikipediačällee, já sun lii čáállám maaŋgâid Wikipedia-artikkâlijd. Sun lii meddâl Ruávinjaargâst, mut sun áásá tääl Suáluičielgist. Sun čuáigá ennuv já lijkkoo meecist jotemân.
JASMINA SCHRECK
IIDA VIRTANEN
Jasmina lii vuálgus Saksaast, kost ij kuittâg makkum. Sun lii aassâm Oulust ive 2006 rääjist já lohá anarâškielâ Giellagas-instituutist. Sun haalijd porgâđ aašijd ráávhust, ij huápust.
Iida lii porilâš čällee, kote áásá Tuurkust já lohá ollâopâttuvvâst kielâid já kreatiivlâš čäällim. Sun šiärráá puoh kirkkásumosávt talle, ko sun piäsá karaoken já lávlu Dingo.
