1 / 18
LOSTÂ
Lo
k ke
ko v
e:
Tar m
2 eh tos alo
12
oL
LO S
TÂ
1 / 18 14
LOSTÂ 1/18
SISKÁLDÂS 4
Uáivičáálâ
5
Uđđâseh
6
Sáárá Suátivievâst
7
Nahareh: uáđi vâi oopah?
8
Ta a n i v e t u l v e i j t u á l v u m a u t o i d
10
Oovtâ uđhe Kuumpâs
12
lijkás ennuv tävireh?
- Jaana Seipiharju já 100 / 100 hástu
14 Amoc:
18
“Jiem tieđe, et halijdâm-uvks rähtiđ innig oles albumijd”
18
Tá á l á š h i r s â t á á l u :
ekologâlâš molsâiähtu vâi trendlâš almoon?
8
6 3
L O S TÂ TO I M ÂT T E I J E E :
UÁIVIČAALÂ
eljas niskanen losta@anaraskielaservi.fi 0407155337
KUÁSTIDEIJEE:
MÁCCUM:
susanna kaartinen susanna.kaartinen @gmail.com
Tá g g á á r šoodâi
L O O S TÂ vuosânumerist!
Tun luuvah tääl vuossmuu nummeer Anarâškielâ seervi uđđâ nettiloostâst, mon nommâ kuittâg tääl lii Lostâ. Nommâ šoodâi oovtâ Anarâš ehidist vyesimáánu aalgâst, já tom puáhtá täst maŋeláá smiettâđ, et lii-uv nommâ hiäivulâš, vâi vuáđudep-uv Facebookist nommâkišto, mon vyeittee talle šadda loostâ virgálâš nommân.
Kove: Susanna Kaartinen
Taan loostâst kaavnah maaŋgâi eres-uv ulmui ko uáivitoimâtteijee čalluid. Tot lii meid puátteevuođâst taan loostâ ulmen, kohân vistig finniiččijm ruttâdem, et pastaččijm olmânáál pyevtitškyettiđ taam. Ulmen lii, et Lostâ almostuuččij kulmii teikâ neljii mánuppaajeest, te almostuuččij sämikielân-uv váhá tävjibeht luhâmuš ko táássáš. Jieččân peeleest halijdâm kijtteđ puoh vuosânummeer vuávájeijeid já rähteid! Taat nummeer čáittá váhá tom, maggaar loostâ ličij máhđulâš rähtiđ, mut luándulávt nubástusah šaddeh tađe mield ko uáinip, et mii lii keevâtlávt máhđulâš já maid kannat pyevtittiđ. Loostâsthân šadda eidu taggaar, ko lohheeh já čälleeh jiejah halijdeh. Halijdâm vala loopâst muštottiđ, et mun tuáivum täst taggaar ohtsii proojeekt, mon olášutmân uásálisteh maaŋgah. Jis finnip olmâ ruttâdem taas, te mäksip meid puoh čalluin čäällimpaalhijd.
Eljas Niskanen
4
LOSTÂ 1/18
UĐĐÂSEH Syeinimáánu Anarâš-loostâ čallui meripeivi 17.6.
17 / 6
Moonnâm ive Anarâš-loostâst almottui taan ive syeinimáánu Anarâš-loostâ čallui meripeivin 31.5. Uđđâ nettiloostâ vuávám, hammim já pyevtittem tiet Anarâš-loostâ čallui lii tääl sirdum 17.6. räi. Čalluuh, moh puátih tuon peeivi räi čujottâsân
anaraslosta@anaraskielaservi.fi, kiergâneh loostân.
Kuobžâ-Saammâl Haansâ kirje almostuvá keessiv Kuobžâ-Saammâl Haansâ (Hans Morottaja) čäällim Tovlááh muštoh -kirje almostuvá keessiv. Tärhis peivimeeri ij lah vala tiäđust, mut kirje máccoo mield vuáđu lii jo vaalmâš, já majemuid máccumpargoid sun kiergân porgâđ vala syeinimáánu peln. Kiirján Morottaja lii čáállám luuvijd mainâsijd aašijn, moh láá tábáhtum maŋgâlov ihheed tassaaš. Jieijâs mainâsij lasseen sun lii čáállám ennuv eres ulmui mainâsijd. Kirjeest láá mainâsij lasseen muáddlov kovveed. Kirje čäällimvyehi ij čuávu nk. virgálii kirjekielâ, peic tot lii čallum Morottaja jieijâs sárnumvyevi mield. Kirje lii toimâttâm Morottaja viljâ, Kuobžâ-Saammâl Matti.
5
ÄIGI HURGÁ
suátivievâst Tekstâ: Eljas Niskanen Koveh: Saara Seipiharju
Sáárá Seipiharju algâttij rijjâtátulâžžân palvâlus suátivievâst Suáđigilist tijmá syeinimáánust. Sun meridij jo aalgâst, et áigu leđe tobbeen 347 peivid, mii lii taan ääigi kuhemus palvâlemäigi. Eidu nk. loppâsuáđi kooskâst sun kiergânij jotelávt vuolgâttiđ tiervuođâid meid Loostâ lohheid. – Ihe lii moonnâm hirmâd jotelávt suátivievâst. Oro, et ij tast lah kuhes äigi ko syeinimáánust algâttim palvâlus já tääl láá majemuuh “suáđih” jo monâmin. Čohčâmáánust talle álgá uđđâ eellim Oulust. Ahevušâm tääl jo muu juávhu kaandâid já nieidâid. Oulust
Seipiharju
Giellagas-instituutist.
aalgât Sun
anarâškielâ uusâi
já
uápuid peesâi
ollâopâttâhân tijmá luvâttuv maŋa. Loppâsuáđi ääigi sust ij lamaš ennustkin äigi čäälliđ, mut kuullâp maŋeláá čieŋâlub čielgiittâs tast, maggaar feerim äigi suátivievâst lâi.
6
UÁĐI vâi OOPAH?
LOSTÂ 1/18
Kove ja tekstâ: Henna Aikio
Ko nuorâ olmooš uáđá, tot lii tego piejâččij ruuđâ paaŋkin, eteh suomâkielân. Tot lii jiešalnees aaibâs tuotâ, veikâ aavhijd távjá hoksáá-uv esken maŋeláá. Uáđidijnis olmooš, eromâšávt nuorâ olmooš, uáppá uđđâ aašijd, maid lii hárjuttâllâm kosedijn. Kuássin ij kannattiččii luuhâđ veikkâba iskosân eskin siämmáá iđedist ko iskos lii, mut jo muáddi peeivi ovdil iskos, vâi vuoiŋâšeh kiergâneh kieđâvuššâđ aašijd naharijn. Talle ääših pääcih muušton. Uđđâ kielâ oppâmist uáđđim lii meiddei tehálâš ige tuše ton tááhust, ete luuhâm teikâ oppâm ij lah hitruu vaibâsin. Nomâlâssân uđđâ saanij oppâm tábáhtuvá uáđidijn. Talle ko lii oppâm uđđâ kielâ jo mottoom ive, sáttá meiddei nievdâđ ton kielâin. Tot lii-uv hitruu, ko niävdá veikâ anarâškielân. Tast tiätá, ete lii peeivi ääigi meiddei jurdâččâm anarâškielân.
Láá-uvsun taan kyevtikielâlii nieidii peivinahareh anarâš- vâi suomâkielân?
7
TAAN IVE TULVE ij tuálvum autoid
Tääl kiđđuv maaŋgâ kuávlust tulvečääci pajanij piäldoid já luoddáid. Nuuvt keevâi meid Avveel Nááváárnjaargâst. Avveeljuuvâ čäsuáivi pajanij nuuvt ollâgâsân, et juuhâ kuulgâi Nááváárnjaargân
Ennustkin ij oinum pegâlmâs lááđust Nááváárnjaargâ piäldust.
luodâ-uv
rasta.
Moonnâm tove tulve pajanij návt ollâgâsân ive 2005. Avveellâš
Tekstâ: Eljas Niskanen Koveh: Eljas Niskanen ja Juha Portti
tuálvoo
muštâlij
máttáátteijee tobbeen
Hannu
Huumonen
Nááváárnjaargâ
luoddâpiällást, et motomin 1980-lovvoost ko juuhâ pajanij Nááváárnjaargân tuálvoo luodâ oolâ, te tast kale peesâi autoin, mut oovtâ iijâ sunjin keevâi hyeneeht. Veigin ko sun vuojij taan siämmáá luodâ mield, te sun ij huámášâm, et čääsi fáárust pottii meid jieŋâpäldeeh. Ohtâ stuárráb jieŋâpäldee teividij-uv suu auton, já tuálvui auto luodâ paijeel. Tommittáá lâi lukko kuittâg fáárust, et päärti puáđusin lijjii tuše peldiskááđáh, ige sunjin olssis keevvâm tast mahten. Muu jieččân táálu lii taan luodâst tavaskulij suullân 100-150 meetterid. Talle ko täst assáin
Hannu Huumonen kälimin páikkásis.
jieččân párnái madârvanhimeh, te čääci pajanij nuuvt ollâgâsân, et párnáidân madâräijih, Eino Portti uámikkâs, suládij kárbáinis jieijâs tyehišiljo vieltist. Siämmáá lâi pyehtiđ kale toohâđ taan-uv ive. Jiem šoddâm väldiđ kove tast, ko tuon ääiđist uáinojii pajemuuh 30-40 senttid, mut suullân ton táásán čäsuáivi uulij mottoom peeivi. Ko mittedim tulve maŋa, te suullân 140-150 senttid čääci lâi mii táálu puotâ pajanâm. Luhhoost táálu lii rahtum tommittáá ollâgâsân, et ep tarbâšâm siste kumistevilijd.
Taan ääiđist oinui tuše pajemus uási ucánjáhháá taan kiiđâ tulveest.
8
LOSTÂ 1/18
Siämmáš piäldu ive 2000
9
Oovtâ uđhe
KUUMPÂS 10
LOSTÂ 1/18
Mii lii čappâd, mast láá vielgis tiälhuh já tot lii puásuialmaa mielân? Na tot lii tiäđust-uv kuumpâs! Ijge mii peri kumppâsijd, pic muu puásuipeenuv Kumpus. Tekstâ já koveh: Martta Alajärvi
Kumpus
lii
Ucjuuvâst
puohtum
bordercollie já puásuipennuu siävuttâs. Tot lii uáli viijses, tot puátá ušom eenis peln. Kumpus lâi kastum jo ovdil ko poođij mijjân, epke mij hoksám toos monnân
pyereebgin
noomâ.
Iännám
arvâlij ko kuulâi noomâ, et tothân heivee pyereest ko peenuv lii čappâd mahte kuumpâs, já tast láá vielgis tiälhuh mahte pyeidipittááh kumppâsist. Kuumpâs lii uápis puoh siijdâ ulmuid kiäh vyejih kiälháin, tondiet ko tot räähist vyejettiđ moottorkiälháid jäävri alne. Nolpoh láá suu pyeremuuh skipáreh. Sun váhá pala tain, mut motomin luhostuvá vyejettiđ taid äämmir tuáhá. Kuumpâs máttá tuše oovtâ uđhe, já tot lii keeppil luptim. Tot addel ain keeppil eidu talle ko tom ij táátu. Mut motomin Kumpus mielâst lii vaigâd mušteđ, et maid koolgâi, jis olmooš aaibâs koččo, et ”addel keeppil”. Maht tun lah nabdam jieijâd pennuu já mondiet?
11
LIIJKÁS ENNUV
tävireh? Tekstâ: Kaisa Feodoroff, koveh: Jaana Seipiharju
Tovle anarâšâin teikâ eres ulmuin iä lam nuuvt ennuv tävireh. Ko anarâšah varriistâllii, sist iä lam varrimautoh, maaŋgah päikkimašineh teikâ čyeđeh pihtâseh.
Tääl äšši lii ulmuin aaibâs eresnáál.
– Mun lam adelâm já vuábdám tävirijd
Tääl ulmuin láá liijkás ennuv tävireh já
ja pihtâsijd. Piejâm tävirijn kuuvijd
sij tarbâšeh ain eenâb ja eenâb aaitijd,
Twitterân ja Facebookân. Jyehi täävvir
vuárháid ja skaapijd. Käävpih ja paaŋkih
lii kavnâm jotelávt uđđâ pääihi neeti
kijtteh. Luándu, pursâ já ärbikodde iä.
peht, Seipiharju iätá.
Maaŋgâs láá-uv álgám smiettâđ, et sij
Sunjin
iä taarbâš nuuvt ennuv tävirijd. Ohtâ
lyeniliitán, nuuvt ete taat lii sunjin šiev
sist lii aanaarlâš Jaana Seipiharju. Sust
vyehi tävirij meddâlistmân. Sun käibid
lii monâmin taggaar proojeekt, ete sun
Anarân eenâb suámsurtoritábáhtusâid.
áigu pieijâđ meddâl čyeti tävirid teikâ
Pyeri ličij meiddei saje, kuus ulmuuh
pivtâsid čyeđe peeivist. Suu proojeekt
tuálvuh ja kost ulmuuh väldih tävirijd
aalgij cuáŋuimáánu aalgâst.
nuuvtá.
– Mun keksejim taam proojeekt, ko mun
Sun lii oppâm projektist hirmâd ennuv.
lam nuuvt nakkanttemes čorgejeijee
Suu tehálumos juurdâ lii-uv tot, ete ij
já váhá tego hamster. Tondiet must
koolgâ šât uástiđ tušes tävirijd.
láá skaapih jo aaibâs tievâ, Seipiharju muštâl.
vaigâd
pieijâđ
tävirijd
– Mun lam váhá tušástum, ko halijdiččim meddâlistiđ tävirijd jotelávt, mut must
Sun lii meddâlistám ovdâmerkkân
lii taat njuolgâdâs, ete ohtâ peeivist, sun
hulakiärdu, vuálpu ja viinylčuojânâs
povvâst.
sehe siijmáid já smiiŋkâid.
12
lii
0 0 1
LOSTÂ 1/18
Kulmâ idea tävirij meddâlistmân:
1.
Piejâ meddâl oovtâ täävvir peeivist čyeđe peeivi ääigi tego Jaana. Loopâst tun lah pieijâm meddâl čyeti tävirid.
2.
Váhá vaigâdub muulsâiähtu pištá 30 peivid. Piejâ vuossmuu peeivi oovtâ täävvir meddâl, nube peeivi kyehti jna. Loopâst tun lah pieijâm meddâl 465 tävirid.
3.
Vaigâdumos muulsâiähtu lii “100 täävvir hástu”. Loopâst tust láá tuše 100 tävirid.
13
14
LOSTÂ 1/18
AMOC: “Jiem tieđe, et halijdâm-uvks rähtiđ innig oles albumijd” Tekstâ ja koveh: Eljas Niskanen
Jo paijeel 20 ihheed tassaaš nuorah kuldâlii uáli ennuv rap-muusik meid tääbbin tavveen. Ohtâ sist lâi nuorâ almai, kote jieš-uv ráppááškuođij, já valjij jieijâs artistnommân Amoc. Jieijâs vuossâmuu album, Kaččâm, sun almostitij ive 2007 já tot lii čuáijám vijđáht sämikielâlijn radiovuolgâttâsâin. Äigi hurgá, mut Amoc ij lah almostittâm ko kyehti uđđâ pitá alda ivij. Tääl oro-uv, et sun ij lah jieškin vises, et maggaar häämist muusik almostuvá čuávuvâžžân. – Mun jiem tieđe, et halijdâm-uvks innig rähtiđ taggaar oles album. Tiäđám kale, et motomeh halijdiččii aaibâs taggaar fyysisii skiäru kietân, et iä taarbâš talle jiejah puáldiđ skiäruid, teikâ rähtiđ muusiklistoid, jis halijdeh muu muusik kuldâliđ. Kalehân toh uđđâ pitáh tiäđustuv maneh Spotifyn já iTunes-käävpist puáhtá uástiđ já nuuvt ain.
15
Mii movtijdit tuu ráppájeijen?
Na kuábáš tunnust lii tast pyereeb tast, tun
– Kale tot lii tot uđđâ muusik rähtim, já et uážžu
vâi Ailu Valle?
maidnii váhá “taiđârdiđ”.
– Na tuot lâi vaigâdis koččâmuš. Kuábáškin munnust ij lah tast meendu čeppi, te ij äävti ko ettâđ, et mun.
Tun algâttih tuođâi jo suullân 20 ihheed tassaaš. Láá-uv tust ravvuuh toos, maht
Lah-uv áigumin muusikvideoid rähtiđ talle ko
piäsá aalgân, jis kiinii lohhein haalijd jieš
lii äigi almostittiđ uđđâ muusik?
ráppájeijen?
– Na kale mun lijkkuuččim tom porgâđ, ko lam
– Ijba tast taarbâš maiden muide ko rumpukoompi,
visuaallâš olmooš. Tot kuittâg váátá nuuvt ennuv
ijge veltihánnáá tomgin. Puáhtá tuše älgiđ puđâldiđ
ääigi já naavcâid, et kalga keččâđ. Kale mun lam
maidnii, mii mielân šadda. Saanijd puáhtá čäälliđ
smiettâm, et ličij vuovâs hárjuttâllâđ váhá eenâb
veikkâ muuneeld, mut ij tomgin lah pággu porgâđ.
rähtiđ ovdâmerkkân lyriikkavideoid, mut tagarij-uv rähtim lii áijáás pargo.
Lah-uv tun suomâráp uárji? – Kale mun lam, váhá tego iänááš Suomâ ráppájeijein, kiäh láá algâttâm 1990-lovvoost já vaarâ taan ääigiuv. Tothân meerhâš tom, et lyriikah šaddeh tast, et
Muáddi ive tassaaš tun sarnuh meid tast, et áiguččih lávluđ-uv motomin. Ep lah kosten kuittâg peessâm tom vala kuullâđ?
magareh riimih láá, ađai jis lii hirmâd suomâráp uárji,
– Na kale muu mielâst meid ráppám lii tiätunáál
te ij lah mihheen jiermijd, mut tuše riimih.
lávlum. Rap-pittá lii laavlâ. Já motomijn uđđâ pitáin puáhtá ucánjáhháá jo kuullâđ meid melodia
Kalga-uv ráppájeijest leđe mahtnii eromâš
já motomijn pitáin sáttá leđe mottoom verd joba
vijđes sänivuárkká?
ärbivuáválâš lávlum. Mihheen juáigusijd teikâ livđum
– Ij. Jis máttá sárnuđ, te máttá meid ráppáđ. Nube tááhust liihân taggaar-uv hirmâd pegâlmâs ráppájeijee ko Signmark, kote ij sáárnu säänigin, et puáhtáhân ovdâmerkkân veikkâ seevviđ-uv.
ij kuittâg lah tääl tain fáárust. Mii lii rap-muusik puátteevuotâ? – Kale tot vissásávt-uv muttoo. Tiäđust-uv puáhtá smiettâđ vistig, et mii lii rap? Ij taat taan ääigi muusik
Tuu vááimu alda lii meid freestyle rap. – Naa, mun jiem lah jieš tast meendugin čeppi, mut tom lii tuođâi suotâs kuldâliđ, ko kiinii lii tast čeppi. Tothân lii taggaar šlaajâ, et iä lah muuneeld keksejum säänih ollágin. Ko ráppáá frestyle rap, te vuoiŋâšijn tábáhtuveh aaibâs imâšliih ääših, maid lii vaigâd čielgiđ. Talle ton ohtân uássin lii meid tot battle, ađai tast táválávt kyehti ráppájeijee váhá tego almaaštâllâv
tieđe, et lâi-uvks totkin innig taggaar rap ko ovdil talle jieš algâttim ráppám. Mut amahân tot ráppám kuittâg mottoomlágán uássin siäilu muusikist. Talle ko mii suhâpuolvâ ulmuuh älgih leđe alda iäláttâhave, te tietih-uv ton ääigi nuorah talle, et kii lii Amoc?
já läittiv nubijdis. Tooskin ij uážu keksiđ lyriikaid
– Iä vissásávtkin. Jiem mun osko, et taan ääigi
muuneeld, peic iäskán talle ko battle álgá. Tom ij
škovlâlijngin puohah mahten tietih. Iä toh veltihánnáá
oopâ ko hárjuttâlmáin. Tast ij lah mihheen aavhijd,
tieđe veikkâba Kolle ákšu -pitá teikâ mudoigin.
et veikkâ ton ääšist luvâččij ennuv, já keččâl čäälliđ pääihist mottoom pápárân tagarijd lyriikaid. Na váhá tot sáttá išediđ, mut tot lii aaibâs eres äšši, et maht taid saanijd finnee olgos njäälmist já vala nuuvt, et toh puátih ton muusik mield olmâ riitmâst.
16
kuittâg lah muu mielâst “ärbivuáválâš” rap. Jiem mun
Kolleest rahtum, helvitist puohtum já kavnum áákšu kalga pastalmittiđ tyellittälli.
LOSTÂ 1/18
17
TÁÁLÁŠ HIRSÂTÁÁLU
Ekologâlâš molsâiähtu vâi trendlâš almoon? Tekstâ ja koveh: Johanna Alatorvinen (Njellim-Maati Sáárá Máárjá Paula Johanna)
18
Táálu sisseeinih láá finnim kuovgis ivne.
LOSTÂ 1/18
Taan ääigi ulmuuh láá moovtâ ekologâlii táálu
puoh pyeremus. Munnui poođij lamellihirsâ já
rähtimist. Maggaar táálu kannat valjiđ, jis šiev
tot lii rahtum nuuvt ete hirsâpitáh (lamelleh)
visteáimu, energiapehtilis táálu já luánduliih
láá lijmájum oohtân. Motomeh savâstâleh tast,
rähtimmateriaaleh láá tergâdis ääših tunjin?
ete lii-uv lamellihiirsâst rahtum táálu jiešalnees
Molsâiävtuh já uáivileh láá kale maaŋgah.
tađe pyereeb ko táválâš pakkeettáálu. Já ličij-uv
Ohtâ šiev molsâiähtu muu mielâst lii tááláš
tot ärbivuáválâš hirsâtáálu áinoo, mii tuođâi lii
hirsâtáálu. Hirsâtááluh láá tääl pivnoheh já
ekologâlâš molsâiähtu. Taan ferttee juáháš táálu
jyehi viiđâd uđđâ táálu lii rahtum hiirsâst.
rähtee jieš meridiđ.
Munnui lâi jo aalgâst aaibâs čielgâ äšši, ete muoi
Mijjân
halijdeen rähtiđ ärbivuáválii táálu, mutâ tot
2016. Ovdil tom lijjii ennuv ääših maid ferttij
ferttee ton lasseen tevdiđ tááláá táálu vátámâšâid.
selvâttiđ já toohâđ eenâb miärádâsâid ko mun
Hirsâtiijpah láá maaŋgah já internetist kávnoo
lam kuássin ovdil tarbâšâm toohâđ eellimstân.
poođij
Kontio
hirsâtáálu
keessiv
ennuv tiätu tast, ete kotemuš hirsâtiijpâin lii
Luosâpeeccihsálvu táálu nurheest lii muččâd já oovtâkiärdán.
Täsni já Tiiggâl lává tuđâvááh, ete mij lep varriim Avelist Konišnjaargân.
19
Vuosmužžân koolgâi kavnâđ šiev saje. Munnust lâi juurdâ, ete táálu ij pyevti leđe liijkás kukken, mutâ ij kuittâg liijkás alda Avveel kylá. Muoi halijdeen tuárvi saje, ete naabureh iä vaidâl, veikkâ munnuu šiljoost ličij pennuuh já poccuuh. Luhhoost šiev saje kavnui viehâ älkkeht Kuáppil Konišnjaargâst. Tegu muu uábbi eeđâi, Konišnjaargâ lii masa siämmáá pyeri ko Njellim. Jävri já myerjimeecih láá alda. Maidba muide olmooš taarbâš. Táálu
malli
munnust
lii
oovtâkiärdán,
tupekievkkân já orroomviste siämmást já kyehti uáđđimviste. Nube kiärdán puáhtá mottoom peeivi rähtiđ oovtâ uáđđimviste lase, jis šadda tárbu. Uási sisâseeinijn lii rahtum hirsâpanelijn já uási lii tuš máálájum vielgâdin. Nube uáđđimvisteest lii áinoo seini, moos muoi leen pieijâm taabeet. Uásild munnust lii ráptulättee já uásild laminaat. Kievkkân já pivtâsskaapih láá Ikeast tiilájum já aainâs-uv tääl muoi leen lam tuđâvááh kvaliteetist.
Uáđđimviistijn láá laminaatlätteeh.
20
Liäibumuvnâ lii finnim antiiklaastâ asan.
Tupekievkkân já ollâ saje.
LOSTÂ 1/18
Olgoseeinist uáiná maht ryevdivihtril lii jo álgám vaiguttiđ.
Avveelnjälmi uáinoo munnuu táálu tyehin. Kove lii valdum Paljakkavääri alne.
Kyelitaabeet nube uáđđimvisteest lii hävskis detalji.
Olgoseinijd muoi leen pieijâm ryevdivihtril ađai ryevdisulfaat. Tääl ij taarbâš nuuvt kuhháá vyerdiđ, ete táálu suárvu. Lasâpelesmuorah láá tevkisčuovjâdeh. Ubâ táluprojektist puáhtá ettâđ tom verd, ete ennuv tot váátá pargo. Muoi rahtijm ennuv jiejah, já ain ko lii vuosmuš táálu, te ennuv láá tagareh ääših maid ličij puáhtám rähtiđ eres náálá. Kiinii ohtii eeđâi munjin, ete ij tot peerâtáálu kuássin šoodâ valmâšin já nuuvt tot vissâ lii. Jis lah moovtâ tááláá hirsâtáálu rähtimist,
te
pyereestpuáttim
kolliistâllâđ
Konišnjaargân!
21
RÄHTEEH
22
ELJAS NISKANEN
SUSANNA KAARTINEN
Eljas lii Anarâškielâ seervi proojeektpargee já Oulu ollâopâttuv kielâuáppee. Sun áásá perruinis Avelist. Jis sust lii astoäigi, te sun lijkkoo kuvviđ, mälistiđ, já tutkâđ maaŋgâlágánijd teknisijd aašijd.
Susanna lii freelancer arkkiteht já graafisâš vuávájeijee. Sun lii Anarist meddâl, mutâ áásá tääl Australiast oovtâst kandâskipárijnis já 65 savzâidiskuin. Astoääigi sun lijkkoo tuoijuđ, kuvviđ já mälistiđ.
JOHANNA ALATORVINEN
HENNA AIKIO
Johanna lii meddâl Njellimist já tääl áásá kuoimijnis já pennuinis Kuáppil Konišnjaargâst. Pargoelimist sun parga markkânistem já viestâdem homáiguin. Rijjâääigi sun jotá meecist, tuáijoo já määlist njaalgâ purrâmâšâid.
Henna lii suomâkielâ máttáátteijee Oulu rävisolmoošluvâttuvâst. Sun lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvvâst já ráhtá oppâmaterialijd Sämitiigán freelancerin. Keessiv sun vuálgá távjá patârâsân kaavpugist om. Ijjáávrán, kost suu suuhâ lii meddâl.
MARTTA ALAJJÄRVI
KAISA FEODOROFF
Martta lii Oulu ollâopâttuv kielâuáppee já Yle Säämi freelancetoimâtteijee. Sun áásá kuoimijnis já pennuinis Čevetjäävrist. Rijjâääigi sun läävee jotteeđ meeccist, tuoijuđ já puurrâđ heerskuid.
Kaisa lohá anarâškielâ Oulu ollâopâttuvâst sierâ uáppuvuoigâdvuođáin. Sun áásá kálláinis Anarist ja parga máttáátteijen Säämi máttááttâskuávdáást.