ELLE PINTSON "MÕTTED MIS MÕLKUNUD MEELES" by Kirjastus Paljasjalg

Elle Pintson Järv Pikalt hakkas vastu, möllas ja marutas. Koidikuks köidikus, aoks ahelais. Vaikseks jäänud, jäätunud.

Luule – värsskõne, seotud kõne, teksti erilise liigendusega, rütmil rajaneva struktuuriga sõnakunst. Luulevormid on sonett, eleegia, haiku, ballaad, ood jne. Luuletamine – luuletuste, luuleteoste kirjutamine, värsside loomine; fantaseerimine, luiskamine, valetamine. Eesti keele seletav sõnaraamat, 2018

Mõtted, mis mõlkunud meeles KIRJASTUS PALJASJALG

MĂľtted, mis mĂľlkunud meeles

© Elle Pintson “Mõtted, mis mõlkunud meeles” Kaanefoto: autor Kujundus: Kirjastus Paljasjalg “Eesti 100 luuleraamatut” raamatusari Kirjastus Paljasjalg, 2018 Koguteos ISBN 978-9949-9947-4-8 Trükis ISBN 978-9949-626-74-8

Elle Pintson

MĂľtted, mis mĂľlkunud meeles

Kirjastus Paljasjalg 2018

SISUKORD Luulekogu..............................................................................9 Talv......................................................................................11 Koolis...................................................................................12 Mu Peipsi.............................................................................13 Pilte intrast...........................................................................14 Suvi......................................................................................19 1. september.........................................................................20 Mälestusi..............................................................................21 Emaarmastus........................................................................23 Muusika...............................................................................25 ,,Meie aastal 2000’’..............................................................26 Sügishommik.......................................................................27 Sügisõhtu.............................................................................28 Miks?...................................................................................29 ***.......................................................................................30 ***.......................................................................................31 Anna andeks.........................................................................32 Mustlaslaager Kodaveres.....................................................33 Henri unelaul........................................................................35 Lauba õsta............................................................................37 Miia 70.................................................................................39 Aime 75................................................................................40 Mare 60................................................................................41 Minu kaks meest..................................................................42 Kõrvits.................................................................................43 Jõuluvana.............................................................................44 ***.......................................................................................45 Talvevarud............................................................................46 Tagatoas...............................................................................47 President Ilma......................................................................48 Maie 75................................................................................50 Tulen linnast.........................................................................52 Kelle see otsus......................................................................54 Kõike kaks...........................................................................56

Talu......................................................................................57 Minu kaks armastust............................................................58 Ootaja...................................................................................60 Kõik on mokas.....................................................................61 Leida 90...............................................................................62 Tõde ja õigus........................................................................63 Ahju ees...............................................................................64 Talv......................................................................................66 Arst.......................................................................................67 Minu kollased majad............................................................68 Koduhoidja...........................................................................69 Jõulud...................................................................................72 Maantee................................................................................73 Eesti küla..............................................................................74 Minu sõbrad.........................................................................76

SÕPRADE LUULETUSED................................................79 Mõtlen surmast, Leida Laasmaa..........................................80 Laul õpetaja Erastele, Valdek Sala.......................................83 Ärev ootus, Arvo Reede.......................................................84 Tartu laadal, Bibi-Mai Suumann..........................................86 Ajalaul 2000.a suvel, Helgi Vaga.........................................88 ***, Tõnis Vaga...................................................................90 ***, Tõnis Vaga...................................................................91 Rändaja unistus, Eevi Treial................................................92 Peipsi kevade uutel, Eevi Treial...........................................93 Ringmäng, Astra Pintson-Käo.............................................94 Aasta loom, Astra Pintson-Käo............................................95 Meenutus, Maret Vooder......................................................96 Vändra kodu, Marju Siimson...............................................98 Pühendusega heale sõbrale Ellele 75. sünnipäevaks! Eha Veskimets......................................................................99 Kütan, Eha Nõmm.............................................................100 Mõttejaht, Eha Nõmm........................................................101 Meie kiäles, Ann Kilk........................................................102 Raul 50, Aivo Arula...........................................................103

Raul 60, Aivo Arula...........................................................108 Miks? Helena Johanna Engelbrecht...................................110 Üks lugu, Lea Mangulson..................................................108 Karje, Lea Mangulson........................................................110 Tunded, Indrek Leesi.........................................................112 Hetk, Leiu Rootsi...............................................................113 Hüvastijätt, Marge Kalda...................................................114 Sügisnäitus, Juta Nõmme...................................................115

Luulekogu Sai ju lubatud, lihtsalt jobatud, et pärast väikest elulugu tuleb veel ka luulekogu. Istun õhtul laua taha, aga mitte ühtki rida. Ootan, vaim et peale tuleks, värsse puistaks minu sulest. Ootan ühe, teise tunni. Lihtsalt magama siis kõnnin. Suhu mõne kommi topin, padja mõnusamaks klopin. Uni see ei taha tulla – olen üles kütnud enda. Lõua alla tõmban teki, karmi saatusega lepin. Võtan ära oma hambad, üle loen ma karja lambaid. Matu, Enni, Rii ja Anna palves Isa ette kannan. 9

Silmad sulen. Siis ta tuleb – riimid ja salmid, poeemid ja valmid. Aga tuba on külm, ma tõusta ei taha. Jätan selle luulekogu mõtte maha. 2015

Talv Sajab, sajab lund. Ei nüüd saa enam silma und, vaid kelgud-suusad välja. Mäest kihutame alla. Ja aina kiirust lisame mäest kihutades alla. Me päris kohe kilkame ja laulud lööme valla. Rõõm üha aga suureneb, sest meid siin palju on. Ühel lahti on ju jonn, sest ninast veri tuleb. Siis kodu poole sõidame. Ja õhtu ongi käes. Veel natukene õpime ja magama siis läe’n. 1953

Koolis Küll on koolis tore olla. Tantsi nii, et pärast oiga, aga tunnis hindeid saad, sinu virkust näit’vad nad. Kodu tööd ka antakse sulle kindlasti. Teed sa selle hästi, viis sul alla pantakse. 1953

Mu Peipsi Varane hommik. Tasa loksuvad Peipsi lained. Punab koidik. Järv küütleb nii ebamaiselt. Vaikne hommik. Veel ühtegi hinge ei näe. Kumab koidik. Kõik on kui nõiduse väes. Sile Peipsi. Selgelt peegelduvad rannapajud. Peipsi õõtsub. Kivid, liiv – kõik see kui vette vajub. Ka hiiglaslikud kivid kõik, mis Kalevipoeg kokku kandnud. Nende käes on nüüd võit, nad enesele vees käe andnud. Mu Peipsi. Sinuta on elu tühi, kole. Mu Peipsi. Sätenda ja ole ikka sama tore. 1958

Pilte intrast Üks-kaks, üks-kolm, nii, et lendab tuhk ja tolm. Urve Laar loeb „vasak-parem“ Sellist värki polnud varem. Ene võimlemas on praegu. Noh, nii kaunis õhtuaegu. Vilistades nagu tikk alumine huul on pikk. Liina otsaees on muhk. Muhu kõrval jälle lohk. Elle kont on seda teinud, paraja ta koha leidnud. Lugemas ta „Aadlipesa“. Ütleb, et on päris kena. Ainult aega on meil vähe. Nii see asi küll ei lähe. Õppimas on Urve Silm nii, et must on kogu ilm. Ajaloos on liberaalid, kuskil jälle mineraalid. 14

Õppimises hoolas väga. Küsige ükskõik, mis vaja. Ikka vastab paugupealt, sest ta kindlalt kõike teab. Aru kiiresti ta saab, olgu need siis mered, maad, olgu tantsud, näidend ka. Ikka esirinnas ta. Helju sõitis reisile. Ütles enne Mallele: „Ära liialt lärma sa, reedeks sööma märgi ka.“ Anne perenaiselik, igatpidi hoolas, virk. Ükski töö ei kuku maha. Eks ju, see ei ole paha. Praegu teeb ta näputööd. Teeks vist seda päevad-ööd. „Öölokaalis“ lobistab ja öösel kõvast nohistab.

Geeniuseks on meil Ülle. Kord ta õpetas ka mulle, kuidas parandada vööd: „Kannaga tal peale löö.“ Luule Vunk – ta on solist. Kes ei tunneks teda vist, sellist last ei ole meil, kindlasti ka mitte teil. Luule Laumets, Luule Vunk – need on nagu saabas-sukk. Teisest maha ei jää kumbki. Neid ei lahuta vist surmgi. Aile, Maie – õed Tartud. Need on nagu murest murtud. Leib on saanud nendel otsa, ei jää muud, kui tuleb osta. Äkki tuli ära läks. Selle asemel nüüd kaks küünalt pandi põlema ja töö läks jälle minema.

Kõik kokku jooksid siia: Anne, Helve, Viivi, Hilja. Näputööga on nad hoolas, sest iga tund läeb pulma poole. L pitslinu teha vehib. Vistist mehele ta ehib. Kolm tükki joh on valmis ja neljas juba valmib. Anne-Liisa kinnast koob. Neljat korda juba loob. Lõngad need on päris villal, aga valmis saab ta millal? Mürtsu teeme kõvasti, kuid ikka lõpeb halvasti. Kas käimlas kinni istume või teiste riidu kuulame. Öösel löövad tralli kirbud nii, et kohe üles virgud. Tapmisega suur on kisa, sest et kirpe hing on visa.

Need on pildid meie intrast. Ainult et ei läheks pikaks jätan katki selle töö. Käes ka juba südaöö. 1958 Alatskivil

Suvi Sa, suvi, kaunis oled käes. Sind ootasime kõigest väest. Sa kuuma päikse kaasa tõid ja õied kõikjale meil lõid. Ja kaasikus, näe eemal sääl on kuulda ööbikute häält. Kuid metsas õitsval toomepuul „Kukkuu“ – nii hüüab käo suu. Ka Peipsi hoopis rõõmsam on ja sellest aru saab ka konn, kes ühes suurte, lastega vees suvemõnu maitseb ka. Me suvi, kaunis oled sa! Su soojusest on õites maa. Ja lennus linnud, liblikad. Oh, suvi, kaunis oled sa. 1959 Rannal

1. september Nukukesed, omapead jääte te nüüd koju. Kallikesed, olge head hoidke pisipoju. Emal täna tähtis päev, hinges pisut ärev. Kooli ometi kord läen, lintki peas on verev. Isa ostis raamatud, vihud, tindipoti, sulepeagi kirjatud, uue koolikoti, kleidi valge põllega. Kooli ma nüüd lähen. Kõige lõpus hoolega panen mütsi pähe. Nukukesed, omapead jääte te nüüd koju. Tulen aga õige pea, tulen jooksujalu. 1959 20

Mälestusi Tuul pimeduses ringi tuiskab. Vihm krabistab, kõik läbimärjaks teeb. Vaid üksik rändur kiirelt mööda tõttab. Ta sammub mööda porist külavaheteed. Kõik on nii omane, nii tuttav – siin kodupõld, seal armas majahütt. Mis nagu inimene, räästaist nuttes, on sirutamas teretuseks kätt. Kui palju aastaid väike nösunina siin sisse-välja jooksis, rõõmsalt vilistas. Kuid kõigest parem oli see, kui isa ta sülle võttis, õrnalt silitas. Ei võinud aimata, ei ette teadnud, et kõik, mis armas peab kord kaduma. Ei siis veel väikemees ei teadnud muud rohkemat, kui lust ja kodura’ad. Nüüd on see möödunud, ei olen enam. Ka kodutare nukram, väiksem näib. Ja kus on jäänud tema armas ema. Ta igavese rahu teid ju käib. 21

On lapsepõlveaastad igavikku läinud. Ei ajaratast pööra tagasi. Nüüd taas ta armast kodu näinud ja astuda on jõudu edasi. 1959