Karmo Talts
Selle kogumiku autor on kirjutanud peamiselt jutte ja täheldanud üles oma mõtteid ning on luuletanud suhteliselt harva. Siia on kogutud luuletusi pikemast ajast, alates vähestest valitud lühiluule näidetest ja lõpetades viimaste, kohati ajakajaliste luuletustega.
K
e
e
l
t d
u
e
KIRJASTUS PALJASJALG
l
e
m
i
n
e
Keelde tulemine
© Karmo Talts “Keelde tulemine “ Kujundus: Paljasjalg “Eesti 100 luuleraamatut” raamatusari Kirjastus Paljasjalg, Tallinn 2019 Koguteose ISBN 978-9949-9947-4-8 Trükise ISBN 978-9949-678-06-8
Karmo Talts
Keelde tulemine
Kirjastus Paljasjalg 2019
Vaikuse piiril saab nurjuvaist sĂľnadest tĂľeluse karje.
6
Ma paneks su pĂľlema heleda leegiga, kuid su silmad ei sĂźtti.
7
Koletise endast loonud olen, kes pole kohanenud suhtlema, naisi vĂľitma. Ilge hing.
8
Jäta mind maha, nagu kþik teised. Miks mina ei saa taevasse sisse?
9
Mees ei mõista naist, miks ihad naise meelest pahad. Naine meest ei mõista, miks tundeid tal ei jätku. Neil pole üks vaist, nad lootused jätku.
10
Ära tapa inimest.* Ära vigasta inimest. Ära solva inimest. Tapab veel sinu. Ära narri hullu tema tarkuses. Ära torgi nõrka tema lapselikkuses. Ära tunne end iial üksi. Kes siia sündinud, on inimeste ilmas. Aitaja pole abitu, aita siis ennast, aidates teisi. Inimsuse õlgadel.
*Luuletus on kirjutatud inspireerituna Jokela koolitulistamisest.
11
Mantra Seal, kus laps nutab katkise mänguasja pärast, piisk lehel ristikul. Seal, kus vihmamets iial enam ei tärka, piisk lehel ristikul. Seal, kus palvetajaritsikas närib end välja ema kehast, piisk lehel ristikul. Seal, kus kedagi orjastatakse, piisk lehel ristikul. Seal, kus inimene langeb sõjaväljal, piisk lehel ristikul. Kui öösel rahunenult uinud, mänguasi ära visatud, piisk lehel ristikul.
12
Kõik põleb Üht raamatukogu Aleksandrias leek lakkamatult neelab. Leht, mis köidetud raamatusse, ei keegi seda silmaga neela. Ja barbarite vägi vaid jõule, mitte oiule toetub. Mu endagi mõistus on nõrk, sest barbarite keskel õpetajate hulk on loetud. Üks piiramatult veel valitseb – sel nimeks on iha. Ja ise ma täisõginult, neid paljas pildil ees, sest kisan. Pilv kuhu on jäänud koos Platoni taevaga? Kus on distinktne tõde nüüd? Ma istun raali taga, ei sõida taevas kosmoselaevaga. Mu kaugem siht on virin ja lähem on sapine nali. Ning uuesti sündides suust sest kostub alama looma lalin.
13
kõik läheb mööda ka iga möödaminek ja siis oleme kõik koos lahusolekust möödas
***
Vaesus ja ebavõrdsus. Polegi võrdselt vangid. Nälg mind hirmutab, orjus hirmutab enam veel.
14