Mare Murumets Armastan väga Hiiumaad, kuigi olen sündinud Viljandis. Selle saare imetabane loodus on olnud inspiratsiooniallikaks minu mõtete kirjapanekul, mida olen teinud juba üle kolmekümne aasta. Eelistan alati õnne edule ning lõhnu ja helisid häältele. Jumaldan kirglikkust, loovust ja loomulikkust. Olen leidnud koha elus ega võrdle end pidevalt maailmaga. Hindan inimesi, kes jagavad seda mõttemaastikku.
Lihtsuse lummuses
© Mare Murumets
“Lihtsuse Lummuses” Fotode autor: Tõnis Kannel Kujundus: Kirjastus Paljasjalg “Eesti 100 luuleraamatut” raamatusari Kirjastus Paljasjalg, 2018 Koguteose ISBN 978-9949-9947-4-8 Trükise ISBN 978-9949-626-87-8
Mare Murumets
Lihtsuse Lummuses
Kirjastus Paljasjalg 2018
SISUKORD Igavikuline.............................................................................7 Filmilindilt.............................................................................8 Unelmad...............................................................................10 Äratundmine........................................................................12 Lummus...............................................................................14 Moderato..............................................................................16 Olemine................................................................................18 Romanss...............................................................................19 Jõuluööl................................................................................20 Romaanigurmee...................................................................22 Valikud.................................................................................24 Miraaž..................................................................................26
Igavikuline Kusagil muinasmaa piiril üks maja ootab mind alati õhtu eel. Ei oma tähtsust aastaajad, nädalad, päevad ja tont teab, mis veel. Ürghaljuse sosin seal meelitab meid. Me lahkume enesest ära. Vaid värve ja lõhnu kesk vaikuse sära ja kellade seisvaid seiereid. Veel taevasinas lehvib roosat tooni ja otsimas hingede ühisjooni AEG elurännakul ei väsi. Kui kuutriip heinamaale jätmas kollast fooniSu embuses ei vaja kullasooni, vaid AEGA õnneuimas olemisi... 7
Filmilindilt Kuu kahvatut valguselaiku öö endasse kavalalt haukab. On veel olemas pühapaiku, põlismetsi, laasi ja laukaid hingekambrite salakoopaid. Kodukuusk ka tihedas sajus (kopras koore all süda vestab) hoida võtab mind meelterajus. Hea, kui see kõik nii kestaks... On õhtuvalgus ülesvõtteks kasin, mind võlub viimsevindividevik ja arust ära ajamõõtemasin. On aega veel. Elu lühike, kunst on pikk... Nüüd lapates siin eluloto võite, mis minusse ära ei mahu. Jagan laiali, kes aga soovib nende nimeks on lootus ja rahu.
8
9