Üheskoos kirik, II osa, Misjon – diakoonia – avalikkus – religioonid by Apollo Raamatud

ÜHESKOOS KIRIK

EELK Usuteaduse Instituudi toimetised XXXIII Süstemaatilise ja oikumeenilise teoloogia foorum 3

prof dr Thomas-Andreas Põder (Tallinn) jr prof dr Johann-Christian Põder (Rostock)

Koostajad Thomas-Andreas Põder, Kadri Lääs, Kadri Eliisabet Põder

ÜHESKOOS KIRIK II osa Misjon – diakoonia – avalikkus – religioonid

Tallinn EELK Usuteaduse Instituut 2023

4 Teoloogiliselt toimetanud Thomas-Andreas Põder Tehniliselt, keeleliselt ja teoloogiliselt toimetanud Kadri Lääs Kujundanud ja küljendanud Külli Saard Korrektuuri lugenud ja registri koostanud Külli Kuusk Esikaanel Belgia kunstniku ja disaineri Frits Jeurise hõljuv kabel „Helsh(ea)ven“, Sint-Truiden, Belgia Foto: Kadri Lääs Teoloogilised dokumendid on tõlgitud ja avaldatakse Luterliku Maailmaliidu (The Lutheran World Federation – A Communion of Churches) ja Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (Gemeinschaft Evangelischer Kirchen in Europa) loal ning koostöös Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumiga ja ajakirjaga Kirik & Teoloogia. Raamatu väljaandmist toetasid: Põhjakiriku Misjoni- ja Oikumeeniakeskus (Zentrum für Mission und Ökumene – Nordkirche weltweit) Eesti Vabariigi Siseministeerium Gustav-Adolf-Werk e. V. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium Ajakiri Kirik & Teoloogia

Trükitud: Printon AS Trükis: kõvad kaaned ISBN 978-9949-7417-8-6 (köites) Kogu teos: ISBN 978-9949-7417-6-2 (kogu teos) ISSN 1406-8567

Tähistades Luterliku Maailmaliidu 75. aastapäeva (2022) Leuenbergi konkordia 50. juubelit (2023) Porvoo ühisavalduse 30. aastapäeva (2022)

Sisu ülevaade Eessõna ………………………………………………………………………… 9 I Misjon 1. Misjon kontekstis. Uuenemine, lepitus, võimestamine. Luterliku Maailmaliidu panus misjoni mõistmisesse ja praktikasse (uurimusdokument, 2004) ……………………………………………………. 14 II Diakoonia 2. Diakoonia kontekstis. Uuenemine, lepitus, võimestamine. Luterliku Maailmaliidu panus diakoonia mõistmisesse ja praktikasse (uurimusdokument, 2009) …………………………………………………… 64 III Avalikkus 3. Kirik avalikus ruumis. Luterliku Maailmaliidu uurimusdokument (2016) … 154 4. Diasporaateoloogia. EKOE uurimusdokument evangeelsete kirikute kohast pluralistlikus Euroopas (2018) ……………………………………………….… 180 5. Soolise õigluse põhimõtted (LML-i uurimusdokument, 2013) ……………… 256 6. Seiskem õigluse eest. Euroopa evangeelsete kirikute eetiline seisukohaloome ja sotsiaalne kohustus (EKOE uurimusdokument, 2012) …… 286 IV Religioonid 7. Kirik ja Iisrael. Euroopa reformatoorsete kirikute panus kristlaste ja juutide suhtesse (EKOE õpetuskõneluse tulemus, 2001) ……………………… 350 8. Evangeelseid vaatenurki religioonide paljususele Euroopas. Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas uurimus (2018) …………………………………… 399

8 Lisad 1. Viis head soovi Euroopa tulevikuks. EKOE nõukogu presiidiumi avaldus (2007) ........................................................ 454 2. Vabad tuleviku jaoks – vastutus Euroopa ees. EKOE täiskogu avaldus (2012) ......................................................................... 457 3. EKOE täiskogu avaldus kristlaste olukorra kohta Lähis-Idas (2012) ............... 462 4. Tervitades võõrast: kinnitused usujuhtidele (LML algatus, 2013) ................... 464 5. Luterliku Maailmaliidu nõukogu avaldus dokumendi „Tervitades võõrast“ kohta (2014) ...................................................................... 468 6. Euroopa Parlamendi valimised – tugevdades ühtsust mitmekesisuses. EKOE nõukogu presiidiumi avaldus (2014) ....................................................... 470 7. Luterlik Maailmaliit kutsub üles palvetama rahu eest Ukrainas. LML nõukogu avaldus (2014) .......................................................................... 472 8. Pikaleveninud konfliktid ja ülekoormatud humanitaarabi. Luterliku Maailmaliidu nõukogu avaldus (2015) ................................................ 473 9. Kaitsta ja tervitada põgenikke – tugevdada Euroopa Liidu ühist pagulaspoliitikat. Kellele olen mina ligimeseks? (Lk 10:36). EKOE nõukogu resolutsioon Euroopa pagulaskriisi kohta (2015) ................................................ 475 10. Ühiselu kujundamine mitmekesisuses ja religioonidevahelise dialoogi tugevdamine. EKOE nõukogu avaldus (2015) .................................................... 478 11. 8. mai 1945: mäletades minevikku – kujundades tulevikku teisiti. EKOE nõukogu presiidiumi avaldus (2015) ...................................................... 480 12. Üheskoos Euroopa poolt. 100 aastat I maailmasõja lõpust: meenutamine tuleviku pärast. EKOE täiskogu rahusõnum (2018) .......................................... 485 13. Kirikuosadus lõhenemiste aegadel. EKOE nõukogu avaldus (2019) ............ 491 14. Euroopa valimised – viis kujundada ühtsust mitmekesisuses. EKOE nõukogu avaldus (2019) ......................................................................... 493 15. Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas avaldus sõja kohta Ukrainas (2022) ............................................................................... 496 Ilmumisandmed ............................................................................................... 500 Evangeeliumi vahendamine, dialoogikultuur ja kriitika – usuteaduslik haridus evangeelses luterlikus vaates (T.-A. Põder) ............................................ 505 Sisuregister (I–II osa) (K. Kuusk)........................................................................ 512

Eessõna Kaheosalise ametlike teoloogiliste dokumentide kogumiku „Üheskoos kirik“ I osa ilmus 2022. aasta lõpul. I köite eessõnas üteldu, ka tänusõnade osas tõlkijatele ja toimetajatele, kehtib kogumiku kui terviku – ja seega ka II osa – kohta. Sama võib ütelda I osa sissejuhatava peatüki kohta, mis käsitleb evangeelset luterlikku kirikut Eestis oikumeenilisel maastikul ning esitleb kogumikku lõppkokkuvõttes võimalusena tutvuda kristliku vaimsusega ja süveneda selle olulistesse tahkudesse. „Üheskoos kirik“ koondab Luterlikus Maailmaliidus (LML) ja Evangeelsete Kirikute Osaduses Euroopas (EKOE) toimunud ning Porvoo Osaduseni viinud õpetuskõneluste ja teoloogiliste uurimisprotsesside tulemusi. Need kolm kirikuosadust on oikumeenilisel maastikul Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) päriskodu. Kirikuosaduse teostumise üks olulisi mõõtmeid on ühine teoloogiline töö – ühine arutelu, ühine õppimine, ühine õpetamine. „Üheskoos kirik“ talletab ja vahendab eestikeelses tõlkes ühise teoloogilise töö vilju. See on vaimne ressurss, mis väärib tähelepanelikku lugemist ja kasutamist. Sellega muutub eestikeelne teoloogiline ruum avaramaks, rikkamaks ja nüansseeritumaks. „Üheskoos kirik“ võimaldab pilguheitu eestikeelse evangeelse luterliku teoloogia euroopalikule ja üleilmsele kontekstile ning aitab sellega suhestuda. Kogumikku koondatud dokumendid on märk kiriklikust dialoogikultuurist kui protsessist. Talletades selle (vahe)tulemusi, aitavad dokumendid teadlikumalt ja informeeritumalt erinevaid kaalukaid küsimusi ja teemasid käsitleda. Need tekstid aitavad kujundada seisukohti kirikuosaduse liikmeskirikute erinevates eluseostes. Need aitavad olla kristlaste ja kirikuna sisukam, sõnakam ja tegusam nii kohalike koguduste tasandil ja kontekstis, ühiskondlikus avalikkuses avaramalt või suhtes teiste religioonidega ja suhtumises neisse. Selleks, et öelda ja mõtelda üheskoos midagi teoloogiliselt kaalutletut ja kaalukat, et öelda ja mõtelda midagi, mis aitab seada sihti ja leida suunda, teravdada nii solidaarsustaju kui (enese)kriitilist pilku, julgustada, ehitada üles ja anda jõudu, on vajalik ühine kuulamine ja õppimine, nii üksteise kuulamine kui eelkõige ning ikka ja uuesti Jumala kuulamine. Elu kujundamine ja juhtimine kirikus ja koguduses, aga ka isiklikus kristlikus elus toimub teoloogia vahendusel. Seetõttu on teoloogiline haridus, teoloogilise mõtlemis-, kõnelemis- ja otsustusvõime kujundamine kristliku usu ja elu tuleviku jaoks kriitilise tähtsusega ka Eesti ühiskonnas ja avalikkuses. „Üheskoos kirik“ I osa sisu peegeldab alapealkiri „Kirik – Pühakiri – armulaud – amet“. II osa alapealkiri on „Misjon – diakoonia – avalikkus – religioonid“. Need on ka köite neli põhirubriiki, mis sisaldavad ühtekokku kaheksat dokumenti, mõned neist üsna mahukad. Köite lõpus on lisana 15 lühikest teksti – ametlikud, sisult päevakajalisemad avaldused EKOE ja LML-i kontekstist. Kui kogumiku I osa fookuses olid pigem nn klassikalised dogmaatilised õpetusküsimused, mis on seotud kiriku (enese)mõistmisega: mida tähendab kirik, kiriku

10 ühtsus ja kiriku(te) osadus, Pühakiri, armulaud, amet ja teoloogia(haridus), siis II osa suunitlus on mõnevõrra praktilisem ja kontekstuaalsem ning see keskendub olulistele suhteväljadele kirikliku ja kristliku elu väljendustes: misjon ja diakoonia, mis ei ole taandatavad üksnes spetsialiseerunud erivaldkondadeks kiriklikus tegevuses, vaid iseloomustavad kirikuks ja kristlaseks olemist kui sellist laiemalt, suhet ühiskondliku avalikkusega laiemalt, aga ka suhet teiste religioonidega ning erilisel kombel Iisraeli ja juutidega. Samas kuuluvad I ja II osa teemakäsitlused sisuliselt tihedalt ühte ja tingivad üksteist. „Üheskoos kirik“ kahe köite kaheksa teemablokki püüavad markeerida, millised on olnud EELK peamistes eluosadustes ehk kirikuosadustes ühise teoloogilise töö raskuspunktid. Ehkki kogumik ei hõlma ammendavalt kõike, mida on üheskoos tehtud, sisaldab see hoolikalt kaalutletud valikut kõige olulisemast ja teeb neist mahuliselt suurema osa eesti keeles ligipääsetavaks. Kuna teoloogiline töö EKOE-s ja LML-is jätkub, siis on tulevikus avatud võimalus jätkata dokumentide eestikeelset avaldamist (ja ka mõne jätkuvalt tähendusliku varasema teksti täiendavaks kaasamiseks). Nagu öeldud kogumiku sissejuhatavas peatükis („Üheskoos kirik“ I, lk 18), selgitab iga dokumendi koostamise ajendit, protsessi, ülesehitust ja iseloomu ees- või saatesõna (autoriteks LML-i üleeelmine peasekretär õp dr Ishmael Noko ja eelmine peasekretär õp dr Martin Junge, EKOE peasekretär õp dr Martin Fischer, EKOE kaaspresident prof dr Miriam Rose ja EKOE teoloogia ja oikumeenilise dialoogi sekretär õp prof dr T.-A. Põder) ning dokumendi põhiteksti sissejuhatav osa. Iga dokument sisaldab andmeid selle kohta, millise instantsi poolt (nt EKOE täiskogu ehk peaassamblee või LML-i nõukogu) ja millal on see vastu võetud ning milline on selle staatus.1 Enamasti leiab dokumentidest ka tööprotsessides osalenute ja neid delegeerinud kirikute nimed. EKOE õpetuskõneluse tulemus „Kirik ja Iisrael. Euroopa kirikute panus kristlaste 1

EKOE kontekstis peegeldavad terminid, mida täiskogu dokumendi kohta langetatud otsuse puhul kasutab, nendega nõustumise määra või hierarhiat (selles aitab orienteeruda EKOE sõnastik, mis koostati 2018. aastal Baselis toimunud 8. täiskogu töö toetuseks). Niisiis, vastavalt: (1) omaks võtma (sich zu eigen machen / adopt), (2) heaks kiitma (annehmen / approve), (3) vastu võtma (entgegennehmen / receive), (4) teadmiseks võtma (zur Kenntnis nehmen / take note of). (1)–(3) puhul on dokument koostatud täiskogu ülesandel; (4) puhul ei pärine ülesanne mitte täiskogult, vaid nt nõukogult. (1) ja (2) puhul saab täiskogu menetlemiseks esitatud teksti muuta, (3) ja (4) puhul mitte. Mis puudutab nende erinevate mõistetega tehtud otsuste tagajärgi, siis (1) omaksvõetud dokumendid – tavaliselt õpetuskõneluste tulemused – on EKOE positsiooni aluseks edasistes õpetuskõnelustes ja oikumeenilistes dialoogides. Täiskogu soovitab dokumenti liikmeskirikutele vastuvõtmiseks (retseptsiooniks). Eelnevalt on küsitud liikmeskirikute tagasisidet ja seda arvestatud. (2) Heakskiidetud dokument – tavaliselt uurimisprotsessi tulemus – on aluseks EKOE edasisele tööle nii tegevuslike tagajärgede kui edasise sisulise töö mõttes. Täiskogu soovitab liikmeskirikutel dokumendiga arvestada, kui vastav teema on päevakorral. (3) Vastuvõetud dokumenti vaadeldakse mingi konkreetse rühma töö tulemusena ja sellisena seda ei muudeta. Sellel võivad olla konkreetsed tagajärjed EKOE tööle. Täiskogu tervitab arutelu dokumendi üle liikmeskirikutes. (4) Teadmiseks võetud dokument on koostatud EKOE töö raames ja seda tuleb esitleda EKOE täiskogule. Tavaliselt on tekst juba trükis avaldatud.

11 ja juutide suhtesse“ (2001) oleks sisuliselt sobinud hästi ka I osa rubriiki „Kirik“, n-ö tarviliku täiendusena eklesioloogilisele uurimusele „Jeesuse Kristuse kirik“. Kiriku ja Iisraeli suhe erineb kiriku suhtest teiste religioonidega, kuivõrd selle suhte selgituseta ei ole asjakohane arusaam kirikust võimalik. „Kirik ja Iisrael“ ning „Seiskem õigluse eest. Euroopa evangeelsete kirikute eetiline seisukohaloome ja sotsiaalne kohustus“ (2012) ilmuvad eesti keeles esimest korda. Suur tänu tõlkijatele Anu Põldsamile ja Alar Helsteinile. Mitmeid „Üheskoos kirik“ sisalduvaid teoloogilisi tekste on usuteadusliku hariduse kontekstis, s.t Tartu ja Tallinna usuteaduskondade õppetöös, juba aastaid kasutatud – alguses originaalkeeles, hiljem käsikirjalise tõlkena, seejärel ajakirja Kirik & Teoloogia väljaandes ning EELK kodulehe oikumeenia raamatukogu rubriigis. Kõik varem ilmunud tekstid on „Üheskoos kiriku“ jaoks veel kord hoolikalt läbi töötatud ning nii sisuliselt kui keeleliselt uuesti toimetatud. Seetõttu võib öelda, et „Üheskoos kirik“ on kõigi nende teoloogiliste dokumentide edaspidiseks eestikeelseks kasutamiseks standard ning parim võimalus. Kogumiku (I osa) sissejuhatav peatükk tutvustas kogumiku koostamise põhimõtteid, ülesehitust ja sisu (lk 17–19) ning vastas küsimusele, kes võiks olla kogumiku lugejaskond ja mis on selle eesmärk (lk 19–21). Sissejuhatava peatüki viimane lõik (lk 21) tegi üldise soovituse kogumikus sisalduvate tekstide lugemiseks, mida siinkohal kordame: „[K]ogumiku tekste saab lugeda kindlasti eraldivõetult ja mistahes järjekorras, kuna need on algselt iseseisvad tervikud. Samuti saab kogumiku põhiosi lugeda eraldi. Kuid olulise tunnetusliku võidu annab see, kui võtta kogumiku lugemine ette just tervikuna ja sellises järjekorras, nagu see on koostatud. Samas, kus iganes ja kuidas iganes „Üheskoos kirikut“ kasutatakse, on see vastuvõtusündmus, mille käigus leiab aset suhestumine nii kirikuosadusega LML-i, EKOE ja Porvoo Osaduse kujul kui sellega, mis teemasid ja kuidas neis on käsitletud. „Üheskoos kirik“ on oma kahe osa ja kaheksa alaosa tervikus põneva vaatenurgaga sissejuhatus kristlikku vaimsusse, mis avab ja toetab inimelu eluna osaduses ja suhete rikkuses ning trotsib ja teisendab nende vältimise, pärssimise ja lõhkumise tungi.“ Nagu I osa alguses, leiab ka II osa algusest köite sisu ülevaate – ära on toodud dokumentide pealkirjad. Iga dokumendi üksikasjalik sisukord asub aga dokumendi alguses. Nende abil saab igas dokumendis hästi orienteeruda. „Üheskoos kirik“ II osa päris lõpust, põhidokumentide, lisade ja ilmumisandmete järelt, leiab kogumiku kui tervikuga seotud kaks teksti. Selleks on kõigepealt kogumikku raamistav järelsõna ehk n-ö väljajuhatav peatükk „Evangeeliumi vahendamine, dialoogikultuur ja kriitika – usuteaduslik haridus evangeelses luterlikus vaates“. Eesti konteksti silmas pidades ehitab T.-A. Põderi sulest pärit tekst ühe võimaliku silla kogumiku kahte köitesse koondatud teoloogiliste dokumentide juurde. Just seetõttu võib seda mõista ka täiendava sisulise sissejuhatusena kogumikku koondatud ametlikele tekstidele. Eriti nende jaoks, kel on olnud seni teoloogiaga – teoloogiliste

12 (ühis)tekstide ja aruteluga – vähem kokkupuutumist, võiks kogumiku dokumentide olulisust ja sisu aidata mõista see, kui lugeda kogumiku väljajuhatavat peatükki (II köite lõpus) peale sissejuhatavat peatükki (I köite alguses). EKOE ja LML, aga ka Porvoo Osadus, rõhutavad eriti teoloogia – ühise teoloogilise (uurimis)töö, teoloogilise hariduse ja dialoogikultuuri – kriitilist tähtsust. Just niisugusel horisondil võiks mõista kogumikku „Üheskoos kirik“ koondatud ühiste teoloogiliste dokumentide olulisust Eesti kontekstis. Väljajuhatava peatüki aluseks on 14. mail 2021 peetud ettekanne konverentsil „EELK Usuteaduse Instituut (UI) 75: missioon eile, täna, homme“. Tänu kutse ja teemapüstituse eest juubelikonverentsi korraldajatele, toonasele UI arendusjuhile õpetaja Anne Burghardtile ja toonasele UI usuteaduskonna dekaanile õpetaja prof dr Randar Tasmuthile. Viimaks leiab II köite lõpust „Üheskoos kiriku“ kahte osa hõlmava sisuregistri. See tööriist annab ühelt poolt üksikute dokumentide üksikasjalike sisukordadega võrreldes hõlmavama ülevaate sellest, milliste küsimuste ja teemadega kogumik kui tervik tegeleb. Teiselt poolt aitab see tuvastada kogumiku kui terviku horisondil, kus ehk millises dokumendis ja kuidas mingit olulist mõistet või teemat lähemalt käsitletakse. Täname registri koostajat Külli Kuuske. Taaskord suur tänu „Üheskoos kiriku“ välja andmisega seotud rahaliste kulude kandjatele – Põhjakiriku Misjoni- ja Oikumeeniakeskusele (Zentrum für Mission und Ökumene – Nordkirche weltweit), Eesti Vabariigi Siseministeeriumile ja EELK Konsistooriumile. Eriline tänu kuulub Evangeelse Kiriku Saksamaal diasporaatöö keskusele Gustav-Adolf-Werk e. V., kes lisandus kiireloomuliselt majanduslike toetajate ringi ning aitas kanda viimaste aastate turbulentside tõttu kavandatust oluliselt suuremaks kujunenud trükikulusid. Kogumik tervikuna on pühendatud möödunud aastal tähistatud Luterliku Maailmaliidu 75. aastapäevale ja Porvoo ühisavalduse 30. aastapäevale ning Leuenbergi konkordia – Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas lähteteksti – 50. juubelile käesoleval 2023. aastal. Üheskoos kirik!

Thomas-Andreas Põder Kadri Lääs Kadri Eliisabet Põder