LBGTQIA IDENTITEEDIDISKURSUS
LBGTQIA IDENTITEEDIDISKURSUS TURVAPAIK
PAKSUSE HÄBISTAMINE MITMEKESISUS
PAKSUSE HÄBISTAMINE MITMEKESISUS
NORMALISEERIMINE VALLANDAB ELLUJÄÄJAD
PÄÄSTIKUNA VAENUKÕNE HETERONORMATIIVSUS
Ä RK L EJ A
NORMALISEERIMINE VALLANDAB ELLUJÄÄJAD PÄÄSTIKUNA VAENUKÕNE HETERONORMATIIVSUS
PROBLEMAATILINE RÕHUMINE OHVERLUS
PROBLEMAATILINE RÕHUMINE OHVERLUS
TI T ANIA M C GR A T H
SOTSIAALSE ÕIGLUSE TEEJUHT TITANIA McGRATH „Raamat, millest kõik räägivad“
MEESTARGUTAMINE RASSISM ANARHIA
MEESTARGUTAMINE RASSISM ANARHIA
IGAPÄEVANE SEKSISM MIKROAGRESSIOON MÜRGINE MEHELIKKUS VALGETE PRIVILEEG
IGAPÄEVANE SEKSISM MIKROAGRESSIOON
MÜRGINE MEHELIKKUS VALGETE PRIVILEEG
SOTSIAALSE ÕIGLUSE TEEJUHT TITANIA McGRATH „Raamat, millest kõik räägivad“
HÄÄLEÕIGUSETA FEMINISM DEKOLONISEERIMINE
HÄÄLEÕIGUSETA FEMINISM DEKOLONISEERIMINE
The T i m e s
The T i m e s
HEGEMOONIA INTERSEKTSIONAALSUS
HEGEMOONIA INTERSEKTSIONAALSUS
139
Sissejuhatus
Jumal on must juudi lesbi.
– Derek Jarman
Ma sündisin ärklejana. Mulle on ärklus1 looduse poolt kaasa antud. See voolab minus nagu võlueliksiir, puhastab mu hinge ja valmistab selle võitluseks ette. Olen mitmes mõttes tänapäeva Jeanne d’Arc: alistumatu, varaküps, räägin soravalt prantsuse keelt.
Võõrad kiidavad tihti mu vankumatut sotsiaalse õigluse taju. „Titania,“ ütlevad nad, „me küll alles tutvusime, aga te mõjute esimesest pilgust inimesena, kelle pelgas olemasolus on kehastunud omavahel põimunud voorustena vaprus ja tõde.“ Seda juhtub minuga peaaegu iga päev.
Lubage mul end ametlikult esitleda. Minu nimi on Titania Gethsemane McGrath. Ma olen radikaalne intersektsionalistlik poeet, kes on pühendunud feminismile, sotsiaalsele õiglusele ja relvastatud rahumeelsele protestile.
1 eestikeelse mõiste on välminud Lauri Vahtre (siin ja edaspidi tõlkija märkused)
9
Viimaste aastate jooksul on minust saanud kardetav tegelane luuleprõmmi skeenel. Neile, kes ei tea, mis on luuleprõmm, olgu öeldud, et see on nagu tavaline etlemine, aga rohkemate pausidega. Lõpus on harilikult laktoosivaba puhvet.
Ma esinen tihti kunstifestivalidel, ilmalikustatud kirikutes ja lesbide vaimsetes retriitides. Olen kirjutanud üle viie tuhande luuletuse, mille valiku leiate ka sellest teosest. Mulle endale meeldib eriti „Kuidas lambakarjast tõnguda“, mille pühendasin onu Asbjørnile, ainsale mehele, keda olen eales armastanud. Puhaku ta rahus, kui ta kord sureb.
Tuleb ette hetki, kui minu enda ande haare mind kohutab. Vahel jõuan oma loomingut lugedes paratamatult järeldusele, et ma olen ainus märkimisväärne kunstnik elavate kirjas. Mul on haruldane oskus suruda lingvistikaskalpell moodsa Lääne kultuuri kitsarinnalisuse vähkkasvajasse.
Minul kui veebiaktivismi eesliinil tegutseval uue aastatuhande jumaldatud sümbolil on erakordne positsioon, kust juhatada teile teed kogu selles kimbatusse viivate mõistete rägastikus, mis moodustavad tänapäeva ärkluse.
Peenutsemata öeldes olen ma palju parem inimene kui teie.
See pole upsakus. Läheksin koguni nii kaugele, et ütleksin: nii tohutu andekus on needus. Oleksin palju
parema meelega keskpärane nagu kõik teised.
Võitlust sotsiaalse õigluse eest on juba liiga kaua eest
vedanud keskklassi hipsterid – ikka need, kes ostlevad
10
elustiilikauplustes ja peavad habemeõli mõistlikuks investeeringuks. Ärkleja olla on tegelikult palju kergem, kui arvatakse. Igaüks võib olla aktivist. Lihtsalt lisades oma Facebooki profiilile vikerkaarelipu või hurjutades eakat, kes ei mõista, mida tähendab mittebinaarne, võite maailma paremaks muuta. Sotsiaalmeedia annab võimaluse näidata, kui vooruslik sa oled, ilma et peaksid üldse midagi tegema.
Minusugused aktivistid on uue kultuurisõja rünnakrühm, just meie nuusime välja eelarvamusi nagu sangarlikud õigluse verekoerad, kes näksavad ebaõiglust vapralt kannast. Toon meie saavutustest käegakatsutava näite: mõelge, kui edukalt on sõna „nats“ definitsiooni laiendatud kõigile, kes hääletasid Brexiti poolt, kes on korrakski kaalunud Konservatiivse Partei toetamist või kes ei võta Guardiani tõsiselt. Kuigi see on progressiivse ürituse suur võit, tähendab see, et tänapäeva Suurbritannias elab rohkem natse, kui neid 1930. aastate Saksamaal olemaski oli. Niisiis on „Ärkleja. Sotsiaalse õigluse teejuht“ mitte üksnes õigeaegne, vaid ka hädavajalik teos.
Seda raamatut poleks saanud kirjutada mees. Fundamentaalselt mürgise maskuliinsuse tõttu ei jõua mehed iialgi ärkluse haripunkti. Nad kardavad yoni võimu, menstruaalse voolu ürgset kadentsi. Naised on taevased jumalannad, püha kuunõia vereõed.
Mina olen tõdede vestja, patriarhide tapja, kartmatu metafüüsik. Ma ahman hambu sooneutraalse skrootumiga õiglusevaenlased. Ma imetan lootuse lapsukesi oma sooniliste võrdsusetissidega.
11
Kui te seda loete, vaevab teid tõenäoliselt võimetus moodsate trendidega sammu pidada. Mina olen siin, et juhatada teid sotsiaalse õigluse miiniväljadel orienteeruma, et voolida teist teie enese meeldivam variant. Kujutlege mind pottsepana töökojas ja iseennast vormitu savikänkrana.
Kui soovite, võin ma valmis vormida terve teie saatuse.
„Ärklejas“ demonstreerib Titania McGrath, kuidas igaüks võib sotsiaalse õigluse poole püüeldes oma osa mängida. Titania, uue aastatuhande veebiaktivismi eesliini paleus, on ainulaadsel positsioonil, et talutada lugejad läbi XXI sajandi „ärkluse“ terminite ja mõistete kimbatusse viiva segadiku. Uued ideed tekitavad laias avalikkuses pahatihti segadust, eriti neis, kes ei loe Guardiani.
Ärkleja on tegelikult palju kergem olla, kui arvatakse. Nagu osutab Titania, võib igaüks olla aktivist. Lihtsalt vikerkaarelipu lisamisega Facebooki profiilile või eaka hurjutamisega, kes ei saa aru, mida tähendab mittebinaarne, võib maailma paremaks muuta. Tõepoolest, sotsiaalmeedia on teinud võimalikuks näidata oma vooruslikkust, ilma et tarvitseks üldse midagi teha.
Titania käsiraamat, õigeaegne ja asendamatult vajalik, aitab teil samm-sammult saada ärklejaks, kes te aina edumeelsemaks muutuvas maailmas tingimata peate olema. Titania selgitab vähimagi
kõrkuseta, miks te kõiges eksite ja kuidas saada temasugusemaks.
Teos pole soovitatav neile, kellel sõimu- ja roppsõnade algkursus veel läbimata. postimehekirjastus.ee
