DIGIFOTO DIGIFOTO KURSUS KURSUS
ASJALIKE NÕUANNETE JA PRAKTILISTE SJALIKE NÕUANNETE JA PRAKTILISTE JUHISTEGA KÄSIRAAMAT JUHISTEGA KÄSIRAAMAT Inglise keelest tõlkinud Piret Frey
Sisukord
© Tõlge eesti keelde. Piret Frey, 2017 Tõlke toimetanud ja korrektuuri lugenud Mati Pütsepp Kirjastus Varrak Tallinn, 2017 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak www.dk.com
NÄDAL
NÄDAL NÄDAL
ISBN 978-0-2411-8609-1 (ingl k) ISBN 978-9985-3-4097-4 (eesti k)
02
TERAVUSTAMINE
41
Mida teravustada? 42 Manuaal- ja autofookus 44 Autofookuspunktide valik 46 Efektne teravustamine 48 Analüüsige fotosid 52 Foto teravustamine 54 Mida olete õppinud? 56
03
PILDISTAMISREŽIIMIDE KASUTAMINE
57
Milline režiim on parem? 58 Peamised pildistamisrežiimid 60 Stseenivalikud 62 Särikompensatsioon 64 Avastage pildistamisrežiime 66 Analüüsige fotosid 68 Ereduse reguleerimine 70 Mida olete õppinud? 72
NÄDAL
Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata.
25
04
ÕIGE SÄRITUSE SAAMINE
73
Särituse hindamine 74 Särituse määramine 76 Särimõõdik 78 Särituse viimistlemine 80 Särituse uurimine 82 Analüüsige fotosid 84 Müravähendus 70 Mida olete õppinud? 88
NÄDAL
Copyright © 2015 Dorling Kindersley A Penguin Random House Company
01
ESIMESTE FOTODE TEGEMINE
Mis teeb foto heaks? 26 Seaded ja sihid 28 Piltide importimine 30 Erinevad pildistamisobjektid 32 Analüüsige fotosid 36 Parandused järeltöötluses 38 Mida olete õppinud? 40
05
ÕIGE KONTRASTI SAAMINE
89
Milline on õige kontrastsus? 90 Kontrasti efektid 92 Dünaamiline ulatus 94 HDR-foto tegemine 96 Mäng kontrastiga 98 Analüüsige fotosid 100 Kontrasti kohendamine 102 Mida olete õppinud? 104
NÄDAL
Digital Photography Complete Course Esmatrükk Suurbritannias 2015. aastal Dorling Kindersley 80 Strand, London WC2R 0RL
6
06
TERAVUSSÜGAVUSE KASUTAMINE
105
Mis on teravussügavus? 106 Teravussügavus 108 Väike teravussügavus 110 Suur teravussügavus 112 Katsetage teravussügavusega 114 Analüüsige fotosid 116 Teravussügavuse muutmine 118 Mida olete õppinud? 120
NÄDAL
Originaali tiitel:
Alustamine
07
OBJEKTIIV
Milline objektiiv? 122 Fiksobjektiiv suumi vastu 124 Objektiivi moonutused 126 Perspektiivi muutmine 128 Objektiivide testimine 130 Analüüsige fotosid 132 Objektiivi moonutused 134 Mida olete õppinud? 136
121
Fotod lainurkobjektiiviga 138 Perspektiiv lainurgaga 140 Maastiku pildistamine 142 Pildistamine lainurgaga 144 Analüüsige fotosid 148 Perspektiivi kohendamine 150 Mida olete õppinud? 152
Fotod teleobjektiiviga 154 Perspektiiv teleobjektiiviga 156 Metsloomade pildistamine 158 Pildistamine teleobjektiiviga 160 Analüüsige fotosid 164 Panoraamfoto 166 Mida olete õppinud? 168
NÄDAL
10
LÄHIVÕTETE TEGEMINE
NÄDAL
LIIKUMISE JÄÄDVUSTAMINE
169
NÄDAL
KOMPOSITSIOON
185
NÄDAL
KOMPOSITSIOONI MEISTRIKLASS
201
NÄDAL
VÄRVILISED ÕPPETUNNID
Värvide tähtsus 234 Värviharmoonia 236 Värvide kohendamine 238 Mäng värvidega 240 Analüüsige fotosid 244 Värvide sättimine 246 Mida olete õppinud? 248
265
17
VÄLGUGA PILDISTAMINE
281
18
PILDISTAMINE VÄHESES VALGUSES
297
19
MUST JA VALGE
313
Kas must ja valge mõjuvad? 314 Värviline mustvalgeks 316 Mustvalged fotod 318 Värvist loobumine 320 Analüüsige fotosid 324 Mustvalgeks teisendamine 326 Mida olete õppinud? 328
217
Kompositsiooni hindamine 218 Kontrast ja kompositsioon 220 Peegelduste püüdmine 222 Kompositsiooni meistriklass 224 Analüüsige fotosid 228 Valikuline korrektsioon 230 Mida olete õppinud? 232
14
PILDISTAMINE LOOMULIKUS VALGUSES
Millal on vähe valgust hea? 298 Ümbritsev valgus 300 Suure avaga pildistamine 302 Pildistamine lambivalgel 304 Hämaras pildistamine 306 Analüüsige fotosid 308 Heleduse lisamine 310 Mida olete õppinud? 312
Kompositsioon 202 Kompositsioonireeglid 204 Sirged, kõverad ja diagonaalid 206 Kolmandike reegel 208 Foto kompositsioon 210 Analüüsige fotosid 212 Fotode kärpimine 214 Mida olete õppinud? 216
13
16
Mida teeb välklamp? 282 Välklamp 284 Eraldiseisev välk 286 Täitevälk 288 Analüüsige fotosid 292 Punasilmsuse kaotamine 294 Mida olete õppinud? 296
Jälgige liikumist 186 Peatage ja hägustage 188 Kaasavedamine 190 Liikumise peatamine 192 Liikumise jäädvustamine 194 Analüüsige fotosid 196 Hägustamine 198 Mida olete õppinud? 200
12
249
Kas oskate lugeda valgust? 266 Valgus ja vari 268 Valguse ja varju kasutamine 270 Mäng valgusega 272 Analüüsige fotosid 276 Tasemete tööriist 278 Mida olete õppinud? 280
Kui lähedalt? 170 Lähivõte vs. makro 172 Lähivõtte tegemine 174 Lähivõte 176 Analüüsige fotosid 180 Parandused pintsliga 182 Mida olete õppinud? 184
11
NÄDAL
153
NÄDAL
TELEOBJEKTIIV
VALGUSE VÄRVUS
Valguse kvaliteet 250 Värvid ja valgetasakaal 252 Valgetasakaalu seadmine 254 Valgetasakaalu valik 256 Analüüsige fotosid 260 Värvitasakaalu tööriist 262 Mida olete õppinud? 264
NÄDAL
NÄDAL
09
15
NÄDAL
137
NÄDAL
LAINURKOBJEKTIIV
233
NÄDAL
NÄDAL
08
20
TÖÖ FOTOPROJEKTIGA
329
Milline projekt teile sobib? 330 Täiuslik fotojutustus 332 Fotosarja toimetamine 334 Töö fotoprojektiga 336 Analüüsige fotosid 340 Märksõnade lisamine 342 Mida olete õppinud? 344
Mis edasi? Sõnastik Register Tänusõnad
345 350 354 359
ALUSTAMINE
Kuidas seda raamatut kasutada
6
..
E/6: Piimakann laudlinal FF/1: Kivist kaared G/3: Beebi sügavas unes H/4: Lähivõte suhkrumandlitest
4
3
1
14 NA DAL
VASTUSED
TEADMISTE KONTROLL
A/8: Kollane ja sinine kuumaõhupall B/2: Erkoranž krüsanteem C/7: India värvirikkad pulbrid D/5: Alpinist mäeküljel
Fotograafia on populaarsem kui ealeski varem – Vastused on igal aastal tehakse ja jagatakse miljardeid fotosid. ülal paremal. Pildistamine pole kunagi olnud nii laialt levinud, sest see pole kunagi olnud nii lihtne. Praegusaja Värvide tähtsus keerukad kaamerad teevad pildi tegemise ja fotode üleslaadimise kergeks ning fototöötlustarkvara laseb lisada dramaatilisi efekte. Miinuspooleks on asjaolu, et kogu selle põneva tehnoloogia tõttu tekib kiusatus eirata fotograafia alustõdesid. Käesolev raamat on ülevaatlik teejuht fotograafia põhitõdede juurde. See on jagatud 20 mooduliks, millest igaüks järgib samasugust samm-sammulist skeemi ja on läbitav ühe nädala 1 Teadmiste kontroll jooksul. Raamatu lõpuks te teate, mida on vaja Sissejuhatav küsimustik, et kontrollida, kui palju te juba teate. hea foto tegemiseks ja teist on saanud enesekindel, mitmekülgne fotograaf, kellel on korralik pagas oskusi ja teadmisi.
8
5
2
7
Ere värv, näiteks punane, domineerib kaadris ka siis, kui seda leidub seal vähe, samas kui neutraalsed toonid nagu beež on tagasihoidlikumad ja rahumeelsemad. Lugege kirjeldusi ja leidke igale vastav pilt.
A Maksimaalne kontrast: sinine ja kollane loovad tugeva kontrasti.
E Neutraalsed toonid: sisekujundajad armastavad neutraalseid toone, kuna need toovad esile tekstuuri.
B Erksad värvid: vastandvärvused, nagu oranž ja sinine, on intensiivsed ja püüavad tähelepanu.
F Sarnased toonid: vähekontrastsed toonid sobivad suurepäraselt arhitektuursete detailide esile toomiseks.
C Puhtad toonid: värv, mida pole segatud halli või mustaga, on sageli silmale meeldivam.
G Õrnad toonid: pehmed neutraalsed värvitoonid on silmale puhkuseks.
D Korraga vähe: tugev värv, näiteks punane, tõmbab tähelepanu ka siis, kui seda on pildil vähe.
H Pastelsed toonid: kui kombineerida mahedaid toone, võib tulemus olla rahustav.
KASULIK TEADA
◾ Rangelt võttes pole must mitte värv vaid värvi puudumine ja valge on segu kõikidest värvidest. ◾ Neutraalsed toonid, näiteks kreemikad ja looduslike kivide toonid, ei ole domineerivad ja sobivad hästi lõuendiks sisekujundusele. ◾ Täiendvärvid asuvad värviringil üksteise vastas, analoogvärvid üksteise kõrval (vt lk 236–237).
◾ Värvid mõjutavad vaataja psüühikat. Sinisel on rahustav mõju, samas kui punast loetakse ergutavaks. ◾ Mõnda värvust tajutakse raskemana kui teisi. Must tundub „kaaluvat” rohkem kui valge.
234 / VÄRVILISED ÕPPETUNNID
Neis ülesannetes tuleb värvidega mitut moodi eksperimenteerida, sealhulgas luua kontraste täiendvärvidega, asetada intensiivne värv neutraalsele taustale, vähendada värviküllastust ja kasutada analoogvärve.
45 MINUTIT KAAMERA + statiiv
ANALOOGVÄRVIDES OBJEKTID
Lähedased ehk analoogvärvid ◾ Vähendage pilditöötlustarkvara abil värvide küllastust ja kontrasti. Olge muudatustega ettevaatlik, et foto ei jääks liiga kahvatu.
45 MINUTIT KAAMERA + statiiv
VÄLJAS VÕI SISERUUMIS
1 TUND
PEAMISELT SAMA VÄRVUSEGA OBJEKT TAGASIHOIDLIKUMATE TOONIDE TAUSTAL
Need erkpunased moonid tõusevad kahvatumate viljapeade taustalt esile.
Ühe tugeva värvi vastandamine teise kahvatumate varjunditega laseb sel võtta keskse positsiooni. ◾ Valige kahvatutes või neutraalsetes toonides objekt ning lisage üks julge toon, näiteks punane. ◾ Veenduge, et lisatud värvitoon sobib stseeni teema ja olemusega. Näiteks need erksad lilled küpsete nisukõrte taustal viitavad uuele elule. ◾ Valige autofookuspunkt või teravustage käsitsi, et suunata vaataja tähelepanu õigesse kohta, kui tugev värvus ei asu kaadri keskel. ◾ Kasutage pärast võtte tegemist pilditöötlustarkvara, et võimendada peavärvust või vähendada toetavate toonide küllastust.
Mõnikord on prinditud fotode värvid, intensiivsus ja kontrast üpris erinevad sellest, millised need arvutiekraanil välja näevad. Selle probleemi lahendamiseks peate kalibreerima oma monitori. Kalibraator (vt lk 347) häälestab teie monitori vastavalt standardile, mis tagab värvuste ühesugususe eri seadmetel.
VÄLJAS VÕI SISERUUMIS TÄIENDVÄRVIDES OBJEKTID
Maalikunstnikud ja graafikud teavad, et kui värvi kasutatakse koos komplementaarse ehk täiendvärviga, näivad mõlemad toonid kirkamana. Valige värviringilt täiendvärvide paar, näiteks punane ja roheline või kollane ja sinine, ja leidke seda värvi objektid. ◾ Võimendage värve, kasutades kaamera pildistiile või hiljem pilditöötlustarkvara. ◾ Hoidke kompositsioon lihtsana ja jätke välja kõik, mis ei rõhuta kahe värvuse vahelist kontrasti.
Olete teada saanud, kuidas värvide abil emotsioone mõjutada, kontraste tekitada või harmooniat luua. Nüüd on aeg valida välja parimad fotod ja käia läbi järgnev loetelu. Vaadake igat pilti ja küsige endalt, kuidas värvid mõjutavad seda, mida te objekti suhtes tunnete.
Kas teil on õnnestunud kaks tooni omavahel vastandada? Värvid, mis paiknevad värviringil teineteise vastas (või peaaegu vastas) loovad rabava kontrasti. Sellel pildil tõuseb liblikatiibade sinine erksalt esile oranžikate lehtede taustal. Millised täiendvärvid veel koos hästi töötavad?
◾ Täiendvärvide kasutamine annab tulemuseks erksad pilkupüüdvad fotod. ◾ Kui peamiseks värviks on puhas toon, võib tulemus olla efektne, kuid see peab siiski objektiga kokku sobima. ◾ Lähedased värvid annavad rahulikke kompositsioone, kuid neid tuleb ettevaatlikult kohendada.
Kas olete saavutanud värviharmoonia? Värvid, mis asetsevad värviringis kõrvuti, on koos väga harmoonilised. Sellel stseenil töötavad sinine ja lilla koos hästi.
Punane ja roheline on täiendvärvid.
4 Harjutused ja eksperimendid Teemakohased loovülesanded aitavad teil vastomandatud oskusi ellu rakendada.
VÄRVILISED ÕPPETUNNID / 241
Kas saate värvipaletti kitsendada? Fotol on pruuni erinevad toonid ja varjundid, mis jätavad mulje lihtsusest ja ratsionaalsusest.
Kas üks värvus domineerib teiste üle?
Puhas toon hakkab kaadris domineerima, seetõttu tuleb seda ettevaatlikult kasutada. Auto võtab enda alla kaadrist väikese osa, kuid silm jääb sellel iseenesest pidama. 244 / VÄRVILISED ÕPPETUNNID
Kas teil on aimu värvide psühholoogiast? Me seostame rohelist värvust looduse ja rahulikkusega. Kui roheline on fotol ülekaalus, nagu sellel pildil, võib tulemus olla hämmastavalt tüüne.
Kas mõni värvitoon kipub tähelepanu kõrvale juhtima? Sellel pildil tõmbab esmalt pilku punane, enne kui silm libiseb sinisele. Kui kasutate kahte retsessiivset värvust, on raske otsustada, mida kõigepealt vaadata.
5 Hinnake tulemusi Interaktiivsetes pildigaleriides saate tuvastada probleemid, leida neile lahendused ja õppida neid tulevikus vältima.
14 ..
HENRI MATISSE
NA DAL
Värvi peamine ülesanne on teenida väljendusrikkust.
Kas saate kirkad toonid neutraalsetega kokku panna? Neutraalsed värvid on kirgastele toonidele ideaalseks taustaks. Taustal olev hall džemper laseb pulgakommil veelgi eredam ja värvirikkam välja näha.
MIDA ÕPPISITE?
Monitorile kinnitatud kalibraator
240 / VÄRVILISED ÕPPETUNNID
6 / ALUSTAMINE
HINNAKE TULEMUSI
Analüüsige fotosid
VARUSTUS: VÄRVIDE KALIBREERIMINE
KOMPLEMENTAARSED VÄRVID LIHTNE
..
ESILETÕSTETUD VÄRVUS
VÄLJAS VÕI SISERUUMIS
Piiritledes värvipaleti väikese arvu toonidega, saate luua rahumeelseid pilte. ◾ Valige värviringist mõned kõrvuti asetsevad värvid, näiteks sinine, sinakasroheline ja roheline. ◾ Otsige looduses loomulikult esinevaid analoogvärve. Näiteks kui lähete sügispäeval välja, leiate metsast tõenäoliselt oranži, kollast ja rohelist.
14
KESKMINE KAAMERA + statiiv
LÄHEDASTE VÄRVIDE KASUTAMINE LIHTNE
Profinipp: laenake inspiratsiooni nii maalikunstnikelt kui fotograafidelt. Vincent van Gogh kasutas väga oskuslikult täiendvärve. Kui vaatate tema maali „Tähine öö”, näete kollakas-oranži kuud ja tähti sinakas-lilla taeva taustal.
NA DAL
HARJUTUSED JA EKSPERIMENDID
VÄRVILISED ÕPPETUNNID / 235
Galerii inspireerivad, kuid jõukohased fotod näitavad, milliseid efekte saate luua.
Tegevusjuhistest leiate iga ülesande kohta vastused küsimustele: kus, mida, kuidas ja miks. Mäng värvidega
Lugege läbi ja mõelge, kuidas need punktid sobivad siintoodud fotodega.
Kas foto on soe või külm? Me mõtleme värvitoonidest tihti kui soojadest ja külmadest. Hommikune valgus tundub tihti külmem kui õhtune, mil saab jäädvustada hurmavaid päikeseloojanguid nagu siin fotol. VÄRVILISED ÕPPETUNNID / 245
Fotograaa on siiski veel väga uus meedium, kus tuleb kõike julgeda ja proovida. BILL BRANDT
Piltidelt näete, kus muuta seadeid ja leida tööriistu.
Puhas toon
SIN AK A
E AN
Millest alustada: leidke stseen, näiteks maastik, mida saaks täiustada teravuse, kontrasti, värviküllastuse või tonaalsuse muutmisega.
..
Õpite: kuidas määrata pildistiili (Picture Stylee), reguleerida kaameras teravust, kontrasti, värviküllastust ja tonaalsust ning kuidas kohandada seda endale ja salvestada edaspidiseks kasutamiseks.
14 ..
NA DAL
Mõnikord ei anna kaameraga jäädvustatud värvitoonid teile soovitud efekti. Võite fotodele seada parameetrid juba kaameras, et vähendada pilditöötluse vajadust. Näiteks kui maastikul pole erksaid toone, võite suurendada värviküllastust enne võtte tegemist.
Kui kõiki kolme värvi on ühepalju kasutatud, võib tulemus olla liiga jõuline, valige üks värv domineerivaks.
VASTANDVÄRVI NAABRID
KOLLAK ASO RAN Ž
2
1
See mudel sarnaneb täiendvärvide mudelile. Siin kasutatakse ühte baasvärvi (näiteks rohelist) ja kahte selle täiendvärvi naabrit (siin punakasoranž ja punakaslilla).
sobiv 1 Kinnitage objektiiv
2 Valige pildistamisrežiim
Kinnitage kaamera statiivile ja valige pildistamisrežiimiks avaprioriValige objektiiv vastavalt oma eesmärgile, kuna pildistiili (Picture Stylee) teedi režiim. Kasutage kinnist ava, et saavutada suurt teravussügavust. võib kasutada iga objektiga. Näiteks kui teete maastikuvõtet, võite võtta lainurkobjektiivi, et kogu kaader oleks fookuses.
Avaprioriteedi režiim
Määrake särimõõtmis3 viis 4 Valige pildistiil (Picture Style)e ja ISO-arv Sõltuvalt objektist ja valgusest määrake särimõõtmisviis. Sellel maastikul on küllaga keskmiseid toone ja väike kontrast taeva ja esiplaani vahel, seega on kõige parem kasutada vaikimisi seatud särimõõtmisviisi.
Kui olete kompositsiooni ja säri paika saanud, valige pildistamismenüüst (Shootingg ) pildistiil. Valik Landscapee (maastik) võimendab siniseid ja rohelisi toone.
Picture Style
Need kolm annavad tugeva kontrasti, kuid pinget on vähem kui oleks täiendvärvide enda vahel.
Igal pildistiilil on erinev teravus, kontrast, värviküllastus ja tonaalsus.
Valige madalaim ISO.
Jätke kivirünkad ja puuoksad pildile raamistuseks.
Standard Portrait Landscape Neutral Faithful Monochrome
3 2 4 0 0 3
0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 N
0 0 0 0 0 N
NELIKÕLA VÄRVID
LA
Neljast värvist – kahest täiendvärvi paarist – moodustub nelikõla. Nelja tugevat kontrasti andva värvi kokku sobitamine on riskantne, kuid pakub mänguruumi.
Sama värvitooni eri varjundid on monokromaatilised värvid. Heledamad toonid saadakse valge, tumedamad musta ja vahepealsed halli lisamisel.
PU NA KA
2
PUNA NE 1
SLILLA AK A PUN
Värviring illustreerib värvuste vahelisi seoseid.
LI L
3
3
5 Muutke seadeid
Reguleerige kõiki parameetreid. Nii teravust, värviküllastust kui ka kontrasti saab suurendada või vähendada. Tonaalsust saab muuta punakast kollakani.
Laske ühel värvil domineerida või mahendage teisi toone, segades neid musta, halli või valgega.
3
236 / VÄRVILISED ÕPPETUNNID
Monokromaatilised värviskeemid (koosnevad sama värvitooni eri varjunditest) võivad tänu kontrasti puudumisele mõjuda väga rahustavalt.
Detail set Sharpness Contrast Saturation Colour tone
Mõistke teooriat Piltlikult esitatud teooria eemaldab saladuseloori teema juurde kuuluvatelt põhimõistetelt.
◾ Tavalised pildistiilid on standardne, portree-, maastiku-, neutraalne, tõetruu ja monokroomne stiil. ◾ Igal pildistiilil on vaikimisi seatud erinev teravus, kontrast, värviküllastus ja tonaalsus. ◾ Kõiki neid parameetreid saate enne foto tegemist muuta.
Kui arvate, et tahaksite mõnda seadete kombinatsiooni tihedamini Lülitades kaamera reaalajavaatesse kasutada, võite selle pildistiili kaame- (Live View w) näete, kuidas pildistiil rasse salvestada, et selle juurde hilkujutist mõjutab. Kui tulemus teid ei jem tagasi pöörduda. Mõni kaamera rahulda, muutke enne uute võtete laseb teil isegi valida, kuidas individu- tegemist seadeid veelgi. aalsete värvitoonidega ümber käia.
Landscape -
+
-
+
-
+
-
+
HDR
Sport
Portrait
Landscape
Salvestage paremad fotod, et neid hiljem analüüsida (vt lk 240–241).
Salvestage seaded.
VÄRVILISED ÕPPETUNNID / 237
2
MIDA ÕPPISITE?
6 Salvestage pildistiil 7 Aktiveerige reaalajavaade
Muutke seadeid.
MONOKROMAATILISED VÄRVID
NŽ RA SO
LÄHEDASED EHK ANALOOGVÄRVID
Tugeva kompositsiooni jaoks lisage mõni põhivärv või laske ühel värvil domineerida, teisel seda toetada ja kolmandaga lisage vaid mõni üksik aktsent.
3 S
NŽ ORA
KO LL
ROHE LINE
SINAK A SLIL LA
Need värvid on värviringil teineteise vastas. Kui täiendvärvid on puhtad toonid Kui panna kokku palju (neile pole lisatud valget, täiendvärve, väsitavad halli ega musta), loovad nad silmi, seepärast nad maksimaalse kontrasti. kasutage neid etteTeineteise kõrval olles vaatlikult. suurendavad nad vastastikku teineteise intensiivsust.
2
NE SINI
TÄIENDVÄRVID
LINE ROHE K AS LLA KO
1
3 TERTSIAALVÄRVID Saadakse primaar- ja sekundaarvärvi või kahte sekundaarvärvi omavahel segades.
Kolmest värviringil üksteisest võrdsetel kaugustel asuvast värvist moodustub kolmkõla. Kolmkõla värvid annavad hea kontrasti, säilitades samal ajal harmoonia.
Heledam (+ valge)
3
OMANDAGE OSKUSED
Värvide kohendamine
KOLMKÕLA VÄRVID
Segatud (+ hall)
2 SEKUNDAARVÄRVID Oranž, roheline ja violetne – need saadakse kaht või enamat põhivärvi segades.
3
Need toonid asuvad värviringil kõrvuti. Kasutades väikest lähedaste värvide gruppi, saab luua suurepäraseid kompositsioone. Need harmoneeruvad omavahel aga sedavõrd, et peate ehk kaaluma põnevuse lisamist.
Tume (+ must)
VÄRVIÕPETUSE ALUSED 1 PRIMAAR- EHK PÕHIVÄRVID Traditsioonilise värviringi põhivärvid on punane, kollane ja sinine.
E LIN HE RO
Valge valguse saab prisma abil vikerkaarevärvideks lahutada. Saadud spektrivärve võib kujutada ringjoonel, mis on jagatud põhivärvideks (punane, kollane ja sinine), sekundaarvärvideks (oranž, roheline ja lilla) ning tertsiaalvärvideks (punakasoranž, kollakasoranž, kollakasroheline, sinakasroheline, sinakaslilla ja punakaslilla). Meie valikud värvide osas on tavaliselt intuitiivsed, kuid saate täiustada oma pilte, kui mõistate värvide vahelisi seoseid ja värvuste mõju sügavamalt.
14
JOSEPH ADDISON
NA DAL
Värvid räägivad kõikides keeltes.
MÕISTKE TEOORIAT
Värviharmoonia
238 / VÄRVILISED ÕPPETUNNID
VÄRVILISED ÕPPETUNNID / 239
Omandage oskused Samm-sammulised pildistamisjuhised näitavad kätte tee, kuidas põhivõtted selgeks saada. 3
Illustratsioonid aitavad olulisi mõisteid seletada.
Foto enne ... Profinipp: võite salvestada tonaalsuse ja küllastuse (Hue / Saturation) osas tehtud valikud, neid hiljem laadida ja rakendada teistele fotodele.
Värviküllastus iseloomustab värvuse ehk värvitooni intensiivsust ning heledus kirjeldab, kui palju on tooniga segatud valget või musta. Paljud fotod võidavad sellest, kui muuta neist parameetritest üht või mitut, kuid tähtis on säilitada mõõdukus – kui lähete näiteks värviküllastusega liiale, näeb nahk välja ebaloomulik ja laiguline.
Uue kihi loomiseks klõpsake kihtide (Layerss) paneelil nuppu New Adjustments Layer (uus korrektsioonikiht). See kaitseb originaali, kui muudate värvitooni ja -küllastust. Tonaalsuse ja küllastuse aknas (Huee / Saturation n) on liugurid värvitooni, värviküllastuse ja heleduse muutmiseks. Akna allservas näete kahte värvilist riba.
Ülemisel ribal näeb värvusi enne muutmist ja alumine riba näitab, kuidas muutused värvitoone mõjutavad.
NA DAL
Valige kõik toonid või 2 eelseatud 3 Muutke tonaalsust vahemik
Klõpsake tonaalsuse (Huee) Avage tonaalsuse ja küllastuse aknast liuguril ja sisestage väärtus või nihutage seda vasakule-paremale. (Huee / Saturation n) rippmenüü, mis Suurema muudatuse korral saab laseb teil korraga mõjutada kõiki pildi värve täielikult muuta. toone või mingit vahemikku, näiteks punaseid toone.
Märkige eelvaate (Preview w ) ruuduke, et näeksite tehtud muudatuste mõju.
Kui jääte tehtuga rahule, ühendage korrektsioonikiht põhikihiga (Flatten n). Kui teile tundub, et tahaksite hiljem veel pilti korrigeerida, jätke korrektsioonikiht alles. Sel juhul peate faili salvestama Photoshopi PSD- või TIFF-vormingus.
Klõpsake värviküllastuse (Saturation n) liuguril ja lohistage seda vasakule, et värvide intensiivsust vähendada, või paremale, et seda suurendada. Värviküllastusega liialdamine võib pildile müra lisada.
11 Kuidas nimetatakse sama tooni eri varjundeid? A Monokromaatiliseks toonideks B Täiendvärvide naabriteks C Sekundaarseteks toonideks
6 Kuidas käituvad kompositsioonis neutraalsed värvid? A Peegeldavad B Jäävad varju C Murduvad
Valikvastustega küsimused
Master
7 Mida mõjutab pildistiil (Picture Stylee) lisaks teravusele, kontrastile ja tonaalsusele?
Reds Yellows
A Teravussügavust B Kompositsiooni C Värviküllastust
Greens Cyans
Hue
+6
Saturation
+10
VÄRVILAIK Värvid on muudetud intensiivsemaks ja pisut tumedamaks.
Päris lõbus on jätta üks värv muutmata ja konverteerida ülejäänud must-valgeks. Pilditöötluse käigus eraldati punane vihmavari ja värviti ülejäänud mustaks.
Klõpsake OK, et salvestada muutused. OK
Preview Lightness
Kui saate aru, kuidas värvid emotsioone mõjutavad, saate seda oma huvides ära kasutada. Mõned värvid sisendavad rahulikkust ja leebust, teised toovad pildile energiat ja dünaamilisust. Vaadake, kui palju õppisite, vastates küsimustele.
4 Muutke värviküllastust
Blues
Värvide vahemiku korrigeerimiseks looge uus korrektsioonikiht (New Adjustments Layerr) ja valige rippmenüüst värvitoon. Kahe alumise riba vahel on kaks liugurit, millel on neli märgist. Sisemised määravad vahemiku, mida kohendatakse. Välimised tähistavad, kui laiale sarnaste toonide vahemikule muudatus rakendatakse.
Mida olete õppinud?
..
uus 1 Looge korrektsioonikiht
Määrake kohendatatehtud 5 Reguleerige heledust 6 vate 7 Kinnitage värvide vahemik muudatused Klõpsake heleduse (Lightnesss) liuguril ja sisestage väärtus või lohistage seda vasakule, et värve tumendada või paremale, et neid heledamaks muuta.
LÕPUTEST
14
+10
246 / VÄRVILISED ÕPPETUNNID
6 Pilditöötlus ... ja pärast Samm-sammulised juhised pilditöötlusvõtete kasutamiseks, et saaksite fotole viimase lihvi anda.
VÄRVILISED ÕPPETUNNID / 247
Mälu aitavad värskendada pildid läbitud materjalist.
1 Kuidas kirjeldatakse värviringil teineteise vastas asuvaid värve? A Triaadi värvid B Täiendvärvid C Nelikõla värvid
8 Milline värvus hakkab fotol
domineerima, isegi kui seda leidub seal vähe? A Kollane B Punane C Roheline
2 Millise tooni annab värvile valge lisamine?
12 Kuidas saate olla kindel, et prinditud värvitoonid on needsamad, mida näete monitoril? A Hoiate printi ekraani kõrval B Kalibreerite monitori C Värskendate printeri tinte
13 3 Millise pildi saate, kui vähendate värviküllastust?
A Heledama B Ei muutu C Tumedama
A Nostalgilise B Moodsa C Harmoonilise
3 Milline järgnevatest toonidest on visuaalselt mõjuvaim?
14 4 Kuidas kirjeldatakse aega vahetult pärast päikesetõusu ja enne loojangut?
A Sinine B Must C Valge
4 Millised värvid on oranž ja kollane?
9 Kuidas paiknevad värviringil analoogvärvid?
A Täiendvärvid B Lähedased värvid C Nelikõla värvid
A Teineteise taga B Teineteise vastas C Teineteise kõrval
5 Millise tooni annab värvile musta lisamine?
10 Millise kujundi moodustavad värviringil nelikõla värvid?
A Tumedama B Ei muutu C Heledama
A Nelinurga B Kolmnurga C Kuusnurga
A Hiline tund B Nõiutud tund C Kuldne tund
15 5 Mis värvi saate segades punast ja kollast? A Oranži B Sinise C Punakaslilla
Vastused: 1/ B, 2/ A, 3/ B, 4/ B, 5/ A, 6/ B, 7/ C, 8/ B, 9/ C, 10/ A, 11/ A, 12/ B, 13/ A, 14/ C, 15/ A.
PILDITÖÖTLUS
Värvide sättimine
248 / VÄRVILISED ÕPPETUNNID
7 Lõputest Moodul lõppeb testiga, et saaksite anda hinnangu õpitule ja veenduda, et olete valmis järgmist osa alustama.
ALUSTAMINE / 7
TEADMISTE KONTROLL
Fotod lainurkobjektiiviga 1
2
4
3
Lainurkobjektiiviga saate teha väga omanäolisi fotosid. Need seitse fotot demonstreerivad lainurkobjektiivi mõnd iseloomulikku omadust. Kas teil õnnestub iga eripära vastava pildiga kokku sobitada?
A Mulje avarusest: lainurkobjektiiviga võite jäädvustada suure osa stseenist.
E Moonutused: mida lähemale te objektile lähete, seda moonutatum see pildil näib.
B Teravussügavus: ühel ja samal võttel on lihtne hoida fookuses nii esi- kui ka tagaplaani.
F Kallutatud vertikaalid: kui kaamera on ülespoole kaldu, näivad vertikaalsed elemendid kalduvat tahapoole, luues mõjusama kujutise.
C Rõhutatud perspektiiv: kaamerale lähemal asuvad objektid näivad suurematena ja kauged objektid väiksematena. D Esiplaan: lainurkobjektiiviga saab luua dünaamilise esiplaani, kus sirgjooned koonduvad kauguses.
138 / LAINURKOBJEKTIIV
G Vinjeteerumine: lainurkobjektiiv võib põhjustada pildi nurkade tumenemist, mis võib aidata suunata pilku pildi keskosale.
..
NA DAL
D/2: Kartulivaod, Iisrael E/7: Kaamerasse jõllitav hobune FF/4: Leadenhall, London, Suurbritannia G/6: Güelli park, Barcelona, Hispaania
VASTUSED
A/5: Aafrika päikeses kõrbenud maastik B/1: Bedruthan Steps, Cornwall, Suurbritannia C/3: Bhaktapur Durbari väljak, Nepaal
5
08
7
6
KASULIK TEADA ◾ Lainurkfotode tegemiseks ei ole vaja spetsiaalset lainurkobjektiivi. ◾ Kui teie kaameral on komplektobjektiiv, siis kõige laiemat vaatenurka pakkuv suum on piisav lainurkfotode tegemiseks ja te saate komplektobjektiiviga lainurkobjektiivide omadusi tundma õppida. ◾ Siiski, kui ostate lainurksuumobjektiivi, avardab see oluliselt pildistamisvõimalusi.
◾ Lainurkobjektiiv pole mõeldud vaid maastikupiltide tegemiseks, seda saab kasutada peaaegu kõikjal, peaaegu kõige pildistamiseks. ◾ See sobib ideaalselt linna- ja maastikuvaadete jaoks ning selleks, et kõrghoonet või interjööri ühele pildile mahutada. ◾ Seda võib kasutada ka loominguliste ja ebatavaliste portreede ning interjööride pildistamiseks, samuti pilkupüüdvate taevapiltide tegemiseks.
Lugege läbi ja mõelge, kuidas need punktid sobivad siintoodud fotodega.
LAINURKOBJEKTIIV / 139
MÕISTKE TEOORIAT
Perspektiiv lainurgaga Lainurkobjektiiv laseb jäädvustada stseenist rohkem kui standardobjektiiv. Mida laiem on objektiivi vaatenurk, seda suurem osa stseenist talletatakse. Eelkõige on lainurkobjektiivile iseloomulik, et tagaplaani objektid paistavad väikematena kui esiplaani objektid ning tunduvad asuvat neist kaugemal. Lainurkobjektiivi tundma õppides saate teada, kuidas seda iseärasust ära kasutada.
Lähedal ja kaugel
Standardobjektiiv
Lainurkobjektiiv
Rohkem või vähem Tänu laiemale vaatenurgale jäädvustab lainurkobjektiiv stseenist rohkem, kui seda teeb samalt kauguselt standardobjektiiv.
tiiv jek b o rd nda ktiiv Sta obje k r u Lain
Standardobjektiivi vaatenurk
Tavaliselt arvatakse, et lainurkobjektiivid rõhutavad perspektiivi. Tegelikult mõjutab perspektiivi vaid see, kus teie paiknete objekti suhtes (vt lk 124–125). Kuna lainurkobjektiivi puhul on kujutis väiksem, peate asuma objektile lähemal, et see jääks kaadrisse piisavalt suurelt. Lainurk suurendab näiliselt vahemaad objektide vahel.
Kaugus standardobjektiiviga kaamerast objektini
STANDARDOBJEKTIIV Standardobjektiiviga pildistades peate astuma objektist kaugemale, et see mahuks ära kaamera pildiotsijasse. Selles kitsas vaateväljas tunduvad tagaplaani objektid proportsionaalselt suuremad ja lähemal. 140 / LAINURKOBJEKTIIV
Standardobjektiiviga kaamera
Profinipp: kui pildistate lainurkobjektiivi maksimaalse avaga, jäävad pildi nurgad sageli tumedamad kui pildi keskosa. Seda nimetatakse vinjeteerumiseks (vt lk 126), mida saab vähendada, pildistades väiksema avaga või kohendades fotot järeltöötluses.
..
NA DAL
08
Kaugus lainurkobjektiiviga kaamerast objektini Lainurkobjektiivi vaatenurk
Kaugus objektist tagaplaanini
Lainurkobjektiiviga kaamera
LAINURKOBJEKTIIV Kui pildistada objekti lähedalt lainurkobjektiiviga, on vahemaa kaamerast objektini palju väiksem kui vahemaa objektist taustani. Seega on objekt fotol palju suurem võrreldes taustal asuvate objektidega.
Laiad vaatenurgad
Kui lai on lai? Lainurgaks peetakse objektiivi, mille vaatenurga diagonaal on suurem kui 65 kraadi. Seda nurka mõjutavad fookuskaugus ja pildisensori suurus (vt lk 127). Tavaline lainurkobjektiiv vastab täiskaaderkaamera objektiivile 24–28 mm, 14–24 mm on ülilai. Kõige laiem vaatenurk on kalasilmobjektiivil, mis haarab 180 kraadi – ühest kaamera küljest teiseni.
KUMERDUVAD VERTIKAALID Kui pildistate lainurkobjektiiviga vertikaalset struktuuri (hoonet), mis on kaameraga paralleelne, jäävad püstjooned ka fotol sirgeteks, kuna kaamera suhteline kaugus hoone üla- ja alaosast on lähedane. Kui kallutate kaamerat, et hoone tervikuna peale mahuks, suurendatakse kujutise alumist osa, kuna kaamera suhtelist kaugust hoone alumisest osast vähendati võrreldes selle suhtelise kaugusega hoone ülemisest osast. Kallutamise tulemusel koonduvad fotol sirgjooned ning näib, nagu kalduks hoone tahapoole (vt lk 215).
LAINURKOBJEKTIIV / 141
OMANDAGE OSKUSED
Maastiku pildistamine Lainurkobjektiive seostatakse kõige rohkem maastikufotograafiaga. Lai vaatenurk laseb teil luua mulje avarusest. Proovige leida tugev esiplaan, et kompositsioon ei tunduks tühjana.
1
Valige objekt ja võtteaeg
Maastike pildistamisel on tihti võtmeks valgus – kui päike on madalal silmapiiri kohal, teevad varjud foto põnevamaks. ”Kuldne tund“ on kõige soojema valguse aeg. Vältige pildistamist keskpäeval, kui valgus on külmem.
2
Tehke parima kvaliteediga foto
Alustuseks seadke kaameras parim JPEG-i kvaliteet või valige RAW, mis jätab rohkem ruumi pärastisele pilditöötlusele. Kasutage vähimat või baas-ISO-arvu.
Madala ISO puhul riskite kaamera värinaga, seega kasutage statiivi.
Päikesetõusu ja -loojangu ajal, kui päike on taevas madalal, saab jäädvustada kuldseid hetki.
6
Seadke säritus
Määrake ava vahemikust f/8–f/16. Mida lähemale kaamerale fookustate, seda väiksem peaks olema ava. Kui teie kaameral on teravussügavuse nupp, vajutage seda, et kontrollida, kas kujutis on terav. Kui ei ole, võtke väiksem ava.
Väiksem ava annab suurema teravussügavuse.
7
Pildistage
Kasutage pildi tegemiseks kaugpäästikut või iseavajat. Kui päästik on juhtmega, veenduge, et see oleks vabalt ega tõmbaks kaamerat kogemata maha.
8
Vaadake fotot
Suurendage fotot, et näha, kas pilt on üleni terav. Vaadake ka histogrammi: kui helendid on välja põlenud, rakendage negatiivset särikompensatsiooni (vt lk 79) ja tehke uus võte.
Kui kasutate kaugpäästikut, siis ei müksa te käega kogemata kaamerat.
Vaadake, ega varjualasid või helendeid pole ära lõigatud. 142 / LAINURKOBJEKTIIV
Õpite: millal on parim aeg maastikupiltide tegemiseks ja esiplaani elementide olulisust lainurkobjektiiviga pildistades.
08 ..
NA DAL
Millest alustada: leidke koht maastikul, kus oleks nii põnev esiplaan kui ka tagaplaan. Pildistage ükskõik kummal päevaajal, kui päike on madalal silmapiiri kohal ja selle valgus on kõige ilusam.
Valige avaprioriteedi 3 Seadke kaamera paika 4 režiim 5 Fookustage objekti Kaaluge maa lähedalt pildistamist, et rõhutada esiplaani. Asetage kaamera statiivile ja veenduge loodi abil, et see on otse.
Valige avaprioriteet, mis laseb teil määrata ava. Avaga kontrollite teravussügavust – kujundi teravust fotol esiplaanist tagaplaanini.
Teravussügavus ulatub fookuspunktist tahapoole kaugemale kui selle ette. Maastikufoto tegemisel teravustage esiplaani. Nihutage kaamera autofookuspunkt esiplaanile.
Avaprioriteet
Lood statiivil
Fookustage esiplaani (teravussügavus hoolitseb selle eest, et ka tagaplaan jääb teravaks).
MIDA ÕPPISITE? ◾ Maastiku pildistamine võib päris kaua aega võtta, seepärast püüdke võttekohta jõuda varakult, eriti ajakriitiliste sündmuste puhul nagu päikeseloojang. ◾ Planeerige fotoseanssi hoolikalt – te tahate veeta rohkem aega väljas pildistades kui toas pilte töödeldes. ◾ Väikese ava kasutamine suurendab teravussügavust, mistõttu on veelgi soovitatavam kasutada statiivi.
Väikese avaga pildistamisel saab üleni terava foto. LAINURKOBJEKTIIV / 143
HARJUTUSED JA EKSPERIMENDID
Pildistamine lainurgaga Lainurkobjektiiviga võib pildistada mistahes objekte. Kasutage terve nädal ainult lainurkobjektiivi (või komplektobjektiivi kõige laiema vaatenurgaga). Te saate fantastilisi pilte, kui järgite mõnd põhireeglit – ja ka kui eirate neid.
Pange tähele objektide suhtelisi suurusi.
LAUANÕUDE SESSIOON LIHTNE
SISERUUMIS
15 MINUTIT
KAKS MAJAPIDAMISESET SUUREL LAUAPINNAL
KAAMERA + statiiv
See lihtne sessioon näitab, mida lainurkobjektiiv teeb perspektiivi ja teravussügavusega. Kasutage avaprioriteedirežiimi, et saaksite otsustada ava suuruse üle. ◾ Kinnitage lainurkobjektiiv kaamerale (või seadke komplektobjektiiv lainurkasendisse). Asetage kaamera statiivile laua ette. Valige võimalikult suur ava. ◾ Valige kaks lihtsat objekti ja asetage lauale. ◾ Paigutage esimene objekt objektiivist umbes 50 cm kaugusele ja teravustage seda. Asetage teine objekt esimese taha ja pildistage. ◾ Nihutage teine objekt umbes 5 cm kaugemale ja tehke uus võte. Korrake, kuni jõuate laua servani. ◾ Vaadake fotosid. Mis juhtub kahe objekti omavahelises suhtes, kui vahemaa nende vahel kasvab? ◾ Korrake ülesannet erinevate avadega. Millise ava korral jäävad mõlemad objektid fookusesse?
Teravustage esiplaani objekti. 144 / LAINURKOBJEKTIIV
Profinipp: lainurkobjektiiviga peate pääsema objektile lähedale – portreepildi tegemisel ehk ebamugavalt lähedale. Tulemus ei ole alati objekti suhtes meelitav, kuid fotod tulevad muljetavaldavad.
..
NA DAL
08
VÄLJAS TÄNAVAL LIHTNE
VÄLJAS
KESKLINNA TÄNAV VÕI TURUPLATS KAAMERA + 28 mm objektiiv (täiskaadri ekvivalent) 1 TUND
Suurepärane meetod objektiivi omaduste tundmaõppimiseks. ◾ Lainurkobjektiivv sobib suurepäraselt tänavamelu pildistamiseks. Lai vaatenurk laseb teil valitud objekti kontekstis esitada. ◾ Valige põnev võttepaik, mis kihab tegevusest. ◾ Pildistage avaprioriteedi režiimis ja valige ava suuruseks f/8 või f/11. Kui selleks vajalik säriaeg tekitab kaamera värinast tingitud udusust, suurendage ISO-arvu. ◾ Kadreerige foto nii, et asute objektile üpris lähedal – suhteliselt väike ava tagab teile piisava teravussügavuse ka ümbruse jaoks.
Kinnitage kaamera statiivile ja pildistage pika säriajaga, et anda edasi liikumise tunnet.
INTERJÖÖR KESKMINE
SISERUUMIS
1 TUND
ÜKSKÕIK MILLINE INTERJÖÖR
KAAMERA + lainurkobjektiiv ja statiiv
Lainurkobjektiiviga interjööri pildistades saate luua huvitavaid efekte. ◾ Valige ruumis koht, kuhu saate üles seada statiivi koos kaameraga. ◾ Kinnitage kaamera statiivile ja kavandage võte. Vaadake statiivi loodilt (või kaamera omalt), ega kaamera pole viltu. ◾ Korrake seda, liigutades kaamerat ruumis ringi. Proovige erinevaid vaatenurki, näiteks silmade kõrgusest kõrgemalt või madalamalt, et näha, kuidas see tulemust muudab.
LAINURKOBJEKTIIV / 145
HARJUTUSED JA EKSPERIMENDID •
LINNAMAASTIK
JÄTKUB
SÜVAFOOKUS
LIHTNE
VÄLJAS
KESKMINE
VÄLJAS VÕI SISERUUMIS
1 TUND
LINNASÜDA VÕI SUURLINN
1 TUND
STSEEN, MIS PAELUB LÄHEDALT JA KAUGELT EEMALT
KAAMERA + statiiv
Linna pildistamine võib olla keeruline: majad kõrguvad teie kohal, kuid ruum, kus saate pildistada, võib olla piiratud. Vaadates linnamaastikku läbi lainurkobjektiivi, võib avastada uusi vaatenurki. ◾ Võtke aega, et leida meeldiv kompositsioon. Vaadake tänava tasemelt ja võimalusel kõrgemalt. ◾ Otsige huvitavaid hoonete asendeid, peegeldusi, inimese loodud ja loomulikke jooni. ◾ Varieerige kompositsiooni. Hoidke kaamerat mõne võtte ajal otse, seejärel kallutage see ülespoole, et luua koonduvaid püstjooni.
Puud täidavad muidu tühja taeva.
Alt üles pildistades saab rõhutada hoonete kõrgust.
See foto on tehtud äärmusliku lainurkobjektiivi – kalasilmaga, mis põhjustas tugevaid, kuid visuaalselt nauditavaid moonutusi. 146 / LAINURKOBJEKTIIV
KAAMERA + statiiv
Lainurkobjektiiviga saate luua lõpmatu teravussügavusega ehk süvafookusega (ingl k deep focuss) pilte. ◾ Seadke kaamera statiivile ja kadreerige pilt nii, et objekt täidaks pool ekraanist. ◾ Nihutage kaamera autofookuspunkt objektile või teravustage käsitsi. ◾ Valige avaprioriteedirežiim ja kõige väiksem objektiivi ava (tavaliselt f/22). ◾ Tehke üks võte, seejärel tehke teine objektiivi suurima avaga ja võrrelge tulemusi.
Mida lähemal asub objekt, seda raskem on kõike fookuses hoida, välja arvatud juhul, kui kasutate väga laia vaatenurgaga objektiivi.
..
NA DAL 08
RIKKUGE REEGLEID LIHTNE
VÄLJAS VÕI SISERUUMIS
1 TUND
LÄHIVÕTTEKS HUVITAV STSEEN
KAAMERA
Teravustage kaamerale lähimat objekti.
Kui saate aru, kuidas teie lainurkobjektiiv perspektiivi moonutab, võite seda ära kasutada ja luua rabavaid, säravaid ja sürrealistlikke kompositsioone. ◾ Minge valitud objektile võimalikult lähedale, et see täidaks terve kaadri, kuid nii, et saate veel teravustada. Mida laiem on objektiivi vaatenurk, seda moonutatum objekt, kuid see ongi lõbus! ◾ Pildistage objekti eri nurkade alt. Kallutage kaamerat ülespoole, et panna vertikaalsed jooned koonduma.
VARUSTUS: LOODIGA VÄLGUKING Kaamera elektrooniline lood aitab teil pilte otseks seada, kuid alati jääb väike eksimisruum, samuti pole kõigil kaameratel elektroonilist loodi. Lahenduseks on ühendada lood välgukinga. Mullide järgi saab kaamera asendit hinnata nii vertikaal- kui ka horisontaalsuunas. Enamjaolt kasutate te välgukinga kinnitatud loodi vaid siis, kui kaamera asub statiivil. See on eriti kasulik merepiltide tegemisel või kui silmapiiri on vaja täiesti horisontaalsena hoida – või kui te tahate vältida vertikaaljoonte koondumist.
MIDA ÕPPISITE? ◾ Lainurkobjektiiviga mistahes avaga pildistades on teravussügavus alati suurem, kui sama avaga teleobjektiivi kasutades. ◾ Lainurkobjektiivi moonutused on seda suuremad, mida lähemal olete objektile. ◾ Lainurkobjektiivi moonutusi võib kasutada loominguliste efektide lisamiseks fotole.
Välgukinga loodid näitavad kallet kolme eri tasandi suhtes. LAINURKOBJEKTIIV / 147
HINNAKE TULEMUSI
Analüüsige fotosid Kui olete veetnud nädala lainurkobjektiiviga pildistades, valige välja oma parimad fotod. Vaadake iga pilti kriitiliselt: mis on seal õnnestunud ja mida võiks parandada? Siin on nimekiri, mis aitab leida lahendusi enamlevinud probleemidele.
Kas teie fotol on selge fookus? Lainurkkaameraga pildistades mahub kaadrisse väga palju objekte, kaasa arvatud detailid, mida te sinna ehk ei soovi. Seetõttu püüdke objektile võimalikult lähedale pääseda. Sellel fotol on välja jäetud kõik muu ja alles on vaid esiplaani kivid, silmapiir ja taevas.
Kas olete jooni ära kasutanud? Jooned aitavad suunata pilku kujutisel. Diagonaalsed jooned lisavad rohkem dünaamilisust ja energiat kui horisontaalsed ja isegi vertikaalsed, eriti kui need lähtuvad kaadri külgedelt. Kui pildistate maapinna lähedalt, võite panna need dramaatiliselt kaugusse kaduma. 148 / LAINURKOBJEKTIIV
Kas foto äärealad on kaootilised? Keskendudes kaadri keskosale, on lihtne jätta märkamata selle servadelt pildile trügivaid soovimatuid elemente: puuoksi, inimesi või varje. Sellel pildil ei pääse need mõjule, sest pilk liigub foto eredalt valgustatud keskmesse.