Enne kui alustame

Vanasti nappis Sommerby inimestel tihtilugu raha ja loomulikult tuli ka toidu pealt kokku hoida. Seetõttu sisaldavad väga vähesed retseptid liha, see oli tol ajal inimeste jaoks liiga kallis. Tegelikult jõudis liha lauale (kui polnud just tapahooaeg!) väga harva – parimal juhul ehk pühapäeviti ja siis ka ainult täiskasvanutele, mitte lastele. Rohkem ei saanud ju endale lubada! Seepärast polnud need argipäevatoidud. Ega pea ka sinul olema. Lõppude lõpuks peaksime niikuinii vähem liha sööma.

Ja mõni toit, mille retsepti siin lihaga välja pakume, maitseb hästi ka ilma lihata. Mõnikord saab selle asendada (suitsu)tofu, vegan-hakkliha või muude alternatiividega, mida on nüüd ohtralt ka supermarketites. Nii teeb ka Martha (sa ju tead, et Martha on taimetoitlane!) ja ma olen kindel, et kõik taimetoitlased, vegetaarlased ja veganid leiavad mõne hea lahenduse.

Peale selle sisaldavad mõned retseptid kahjuks ka ohtralt suhkrut – ja see pole tõesti tervislik. Aga Sommerbys, nagu igal pool põhjas, söödi varem meelsasti ka magusaid pearoogi – ja need polnud maitsvad mitte ainult laste meelest. Loomulikult võiks retseptides suhkru asendada meega – aga kui mett üle 40 kraadi kuumutada, kaotab see praktiliselt kõik tähtsad vitamiinid ja ensüümid, seetõttu pole sel keetes-küpsetades eriti mõtet. (Kahjulik see muidugi ka ei ole.) Ja keemilised magusained ei sobi ka kõigile. Vanaema Inge kasutab peaaegu alati oluliselt vähem suhkrut, kui retsept ette näeb – ja toit maitseb ikka! Aga eks igaüks peab ise proovima. Seetõttu panin ma retseptid siia kirja nende algsel kujul. Sa võid neid ju muuta!

Hea on see, et kuna retseptid on vanad, siis on praktiliselt kõik koostisosad pärit Põhja-Saksamaalt ja neid ei pea seal keskkonnakahjulikult tuhandete kilomeetrite kauguselt kohale vedama ning selle käigus ei kaota nad poolt oma vitamiinidest. Varem pidid inimesed alati toitu valmistama nendest koostisainetest, mis neil käepärast olid: aed- ja puuviljadest, mis olid küpseks saanud, kaladest, kes tulevad teatud ajal mööda Schleid üles või ujuvad parvedes kalda lähedale; ja talvel, kui loomi tapeti, muidugi ka lihast. Nii on vanaema Inge retseptid tegelikult kõik üsna keskkonnasõbralikud.

Ja sa pead kindlasti teadma: mõnikord on sul ehk mõni väike koostisosa puudu, et võiksid kohe retseptiga alustada. Aga sageli töötab retsept sellegipoolest! Muidugi ei saa sa koogist küpsetuspulbrit lihtsalt ära jätta – siis on tulemuseks vaid väike kõva klomp. Aga kui koogi või kastme jaoks pole mahesidrunit, millest sul on tegelikult vaja vaid natuke riivitud koort, siis saab seda kõike ka ilma küpsetada või keeta. Ja see kehtib ka teiste väikeste lisandite kohta. Võib-olla ei maitse toit siis PÄRIS sama hästi, aga ikkagi peaaegu. Sinu kokanduseksperdid teavad selliseid asju peaaegu alati. Siis lihtsalt küsi kelleltki, kellel on söögitegemise või küpsetamisega kogemusi ja kes parajasti läheduses on! Vanaema Inge igatahes ütleb alati: „Võta seda, mida sul on!“ ja tema peaks ju ometi teadma, ta on lõppude lõpuks juba üsna kaua süüa teinud!

Ja veel üks asi (aga sa ei tohi sellest kellelegi rääkida, muidu saame mõlemad kokandusringkondades halva maine): vahel, kui sul on vähe aega, tohid sa kavaldada. Keerulise kastme asemel (see on muidugi erand!) võib kasutada lihtsalt valmiskastet, mida on saada isegi ökopoodides. Kui lisad seejärel natuke koort või portsu peterselli, võib-olla ka sidrunit – olenevalt sellest, mis kastmega on tegu, küsi jälle oma kokandusekspertidelt – siis võib ka see väga maitsev olla. See on ikkagi parem, kui seda uhket rooga üldse mitte teha! Igatahes vanasti, seda võin ma sulle öelda, ajal, mil need retseptid on tekkinud, polnud inimestel alati kaugeltki kõiki koostisaineid. Ja toit maitses neile sellegipoolest.

Nii, kas oled valmis? Siis kohe algul veel üks oluline nipp: loe kõigepealt kogu retsept läbi! Muidu võid teinekord halva üllatuse osaliseks saada. Ja koostisained pane ka alati valmis –siis ei pea neid vahepealt kapist otsima.

Kas kõik on selge? Siis laskem käia!

»Martha püüab meenutada, millal nad kodus viimati pannkooke sõid. Vahvleid nad mõnikord teevad, neid võib ka õunamoosiga süüa, ja linnapidustustel ostavad nad alati kreppe, neid söövad poisid aga meelsamini alati Nutellaga. Pannkoogid on kuidagi vanamoodsad.

"Siis ma saangi kohe õppida, kuidas neid tehakse!" ütleb Martha rahulolevalt.

Ja nüüd saad ka sina seda õppida.

MUSTIKAPANNKOOGID (kuuele)

Pannkoogid on vanaema Inge toidulaual üsna tavalised – nii suvel kui ka talvel. See on kiire roog ega maksa palju! Enamasti valmistatakse neid õuntega – aga terve pere leiab, et mustikapannkoogid on kõige maitsvamad.

Varem tuli mustikaid muidugi kõigepealt korjata ja seda sai teha lühikest aega ainult suvel, seepärast ei küpsetatud mustikapannkooke kuigi sageli ja see oli midagi erilist. – Aga tänapäeval saab mustikaid osta igast supermarketist, seepärast panemegi siia vanaema

Inge välkkiire, lihtsa mustikapannkoogi retsepti. Kui mustikahooaeg on läbi, siis võib pannkooke teha loomulikult ka õuntega!

Tee nii:

VAJA LÄHEB:

3 suurt muna

250 g jahu (näiteks tatrajahu)

0,5 l piima

1 näputäis soola

250 g mustikaid

3 spl suhkrut

1 spl võid

● Sega jahu piima, muna, 2 sl suhkru ja soolaga ühtlaseks tainaks. (Võid ka munavalged ja rebud eraldada, munavalged vahustada ja siis taignasse segada – nii muutub tainas kohevamaks.)

● Pese mustikad ja nõruta hoolega. Pintselda mittenakkuv pann võiga ja kuumuta. Vala kulbitäis tainast pannile, silu ühtlaseks, laota peale kuhjaga supilusikatäis mustikaid ja küpseta kook mõlemalt poolt kuldpruuniks. Siis läheb järgmine kulbitäis tainast pannile. Puista kookidele ülejäänud suhkur ja hoia koogid kaetult soojas, kuni kõik on valmis.