Iidses roomas viie denaariga päevas by Apollo Raamatud

IIDSES ROOMAS VIIE DENAARIGA PÃ&#x201E;EVAS

Keiser Marcus Aurelius sĂľidab vĂľidukalt Rooma linna sisse.

PHILIP MATYSZAK

IIDSES ROOMAS VIIE DENAARIGA PÄEVAS

Tõlkinud Lii Tõnismann

Originaali tiitel: ANCIENT ROME ON FIVE DENARII A DAY Philip Matyszak Thames & Hudson Ltd. London

Toimetanud Egle Mane Kaas Lemmi Kuulberg Küljendanud Erje Hakman

SISUKORD

I TEEKOND ROOMA LINNA 7 Puteoli • Maanteed mõõtes

II ROOMA LINNA LÄHIÜMBRUS 18

Villad • Akveduktid • Hauakambrid • Pomeerium • Müürid ja väravad

III SISSESEADMINE 30

Kus peatuda – seitse küngast • Eluasemed • Sanitaartingimused Arstiabi • Mida selga panna • Toit

IV LINNAELU 52

Võõrusel einestamine • Suhtlemine • Rooma nimed Seisused • Orjad • Perekond

V POODLEMINE 68

Kus sisseoste teha • Rahavahetamine • Mida osta • Ediilid

VI SEADUS JA KORD 79

Pretoriaanid • Linnakohordid • Öövahtkonnad Kuritegevus • Kohtud • Vangla • Karistus

V • [5]

VII MEELELAHUTUS 91

Colosseum • Circus Maximus • Teater • Prostitutsioon ja bordellid

VIII USK 112

Templid, mida külastada • Panteon • Usupidustused

IX PAIGAD, MIDA LIHTSALT PEAB NÄGEMA 126 Rooma foorum • Tituse võidukaar • Keiserlikud foorumid Võidusambad • Peetruse hauakamber • Termid

X JALUTUSKÄIGUD ROOMA LINNAS 141

Palatinuse künkal • Tiberi jõe kaldal • Marsi väljakul

Kaart 152 Kasulikke väljendeid 154 Autori märkus 158 toimetaja märkus 158 Illustratsioonide allikad 159 Register 160

VI • [6]

TEEKOND ROOMA LINNA Puteoli • Maanteed mõõtes I

eldakse , et kõik teed viivad leiad? Vastused võivad mõnikord Rooma. Ent vali hoolega, millist olla päris üllatavad. Roomlaste teed mööda minna, eriti aga millal maailm asub meist kahe tuhande minna. Lähed liiga vara, pead aasta kaugusel, ent rabab oma edutalvetormi käes vastutuult rüh- meelsusega. kima. Lähed liiga hilja, on pidustuAlusta sellest, et kindlusta sed ja vaatemängud juba läbi ning endale Roomas juba eelnevalt ööbikõik, kel vähegi võimalik, suvekuu- miskoht. Selleks paku ulualust ja muse eest Baiae k ü l a l i sl a h k u s t merek uurorti või sinu kodulinna Olime rõõmsad, et siia jõudsime, Toscana mägede külastavale roomja veel rõõmsamad, et saime ära jahed usse pagelasele. Roomlased minna. Tahame jälle näha Roomat nud. Eriti hilised on suured rännuja oma koduseid kaitsevaime. rändurid saabuvad mehed ja teistest Grafiti pompejis, Cil, 4.1227 just esimestek s vaat et kitsimadki rõsk eteks sügis rahakoti raudu ilmadeks – väga paot ama. Ühtlasi ebatervisliku linna kõige tervist- on neil üliarenenud tänumeel, ja kui kahjustavamaks ajaks. sõlmid roomlasega külalislahkusele Lühidalt öeldes: teekonda peab (hospitium) rajatud sõprussidemed, hoolikalt planeerima. Mida teadli- kutsub ta sind vastutasuks peaaegu kum on rändur, seda vähem ootab kindlasti endale külla, kui juhtud teda teel ebameeldivaid üllatusi. Rooma sattuma. Seetõttu tabab iga „Festina lente!” („Rutta aeglaselt!”) roomlast võõrsil innukate toidu ja ütlevad roomlased, ja see on hüva peavarju pakkujate tulv. Külalise nõu. Kus sa ööbid? Millega mak- lühiajalise majutamise väike vaev sad? Milliseid transpordivahendeid tasub end ära ja on üks parimaid

VII • [7]

T eekond Rooma linna

viise kindlustada endale vastuvisii- kaasas kandma ja lisaks ei tarvitse dil keisrilinna enam-vähem sama- pärale jõudes näha vaeva müntide sugune kohtlemine. vahetamisega Rooma valuuta vastu Roomas elada ei ole odav, ja juba (vt Rahavahetamine, lk 72). sinna jõudmine läheb kalliks. Kuigi Et kiiremini edasi jõuda ja ööbiimpeeriumi keskosas peetakse ava- mise pealt raha kokku hoida, on likku korda ja üldiselt ei tarvitse mõttekas läbida reisi esimene etapp ränduril teeröövlitega kembelda, meritsi, sihtkohaks Puteoli sadam leidub küllaga väiksemaid vargaid Campania maakonnas, mõnepäeja kelme, kes peavad rännumehi vase teekonna kaugusel Roomast kergeks saagiks. lõunas. Merereisi korraldamiseks Enamik roomlastest rändureid mine lähimasse sadamasse ja räägi kannab raha kotiga kaelas või vööga kaubaveoagentidega. Parim valik ümber keha. Hüva mõte on võtta oleks varakevadine aeg ja koht kauteele kaasa võimalibalaeval, mis toimekult väike summa ja tab lasti Capuasse. saada ülejäänud raha Kiirema reisi jaoks Kuldehted võta kaasa, aga hoia, et need kellelegi silma ei kätte alles R oomas. otsi viljaveolaev, mis hakkaks. See käib nii. Igal läheb otse Rooma Rooma sõduri kiri enne suuremal veonduse lähedasse Ostia sadanaise küllatulekut ja k auplemisega masse, aga sel juhul tegeleval ühendusel kaotad võimaluse on välismaal kontor reisida Rooma linna ning nii mõnelgi majanduslikult mööda Via Appiat, mis on vaieldameelestatud linnal leidub üle kogu matult kuulsaim antiikaja maantee. impeeriumi esindajaid, kes hoolitKui mõni üksik Aadria merd sevad rännuteele asunud kaaskoda- ületav praam välja arvata, pole reinike käekäigu ja ärihuvide eest. silaevu üldiselt olemas. See-eest Otsi üks äriettevõte, millel on võtab enamik kaubalaevu reisijaid Roomas kontor, ja vii sinna selline peale ning tubli kaubaveoagendi summa raha, mida sa plaanid Iga- teenused tähendavad ühtlasi seda, veses Linnas ära kulutada. Kokku- et sa ei satu mõne südametunnislepitud protsendi eest (ära unusta tuseta kapteni meelevalda, kes sinu hoolega tingida!) annab ettevõtte maise omandi endale krabab ja esindaja sulle kviitungi, mille võib sind üle parda poetab, niipea kui nende Rooma kontoris rahaks laev ulgumerele jõuab. Piraatlus vahetada. Siis ei pea reisil palju raha on küll märgatavalt vähenenud – VIII • [8]

T eekond Rooma linna

selle kõrgaeg oli Rooma vabariigi tõttu võib juhtuda, et reis venib ajajärgu viimastel aastatel –, aga o odatust märksa pikemaks või kaugeltki mitte iga laev ei ole süüst lõpeb sootuks ettenägematus sihtpuhas! punktis. Kui sadamast väljumise päev on Kui roomlase kuuldes meresõikindlaks määratud, võib sul, olene- dust rääkida, hakkab ta häälekalt valt elukohast, vaja minna välja õhku ahmima ja vangutab kurvalt sõiduviisat. Uuri pead. Roomlane on hoolega järele, kui sündinud maarott, Nad [tolliametnikud] otsivad palju viisa maksab. vette läheb ta ülima salakaupa ja käristavad kotid ja Näiteks impeeriumi vastumeelsuse ja kompsud lõhki. Seadus lubab idaosas kõigub hind sünge veendumuneil seda teha ja vahel pole kasulik neile seda keelata. kaheksast kuni saja sega, et see on küll kaheksa drahmini viimane asi, mida ta Plutarchos, sõltuvalt sellest, kes ilma peal teek s. Moralia: Uudishimust, 7 sa oled ja kui väärVa hemere põhja tuslikuks peavad lang enud iidsete provintsi asehalduri ametnikud laevavrakkide arvukus tõendab, et sind kohaliku majanduse edenda- paljude roomlaste jaoks jäigi see elu misel. (Nii nagu keiserliku büro- viimseks teoks. Ehk tekib rännukraatia puhul ikka, on nende mehel soov lehitseda Petroniuse pisikeste probleemide lahendamisel Satiriconi ning lugeda rõõmuküllasuur abi õigel ametikohal töötavast sest merereisist ja meresõitja kur„sõbrast”, seega uuri – muidugi vast saatusest ... delikaatselt – järele, kui palju sellise Tasakesi lainetel õõtsudes triivis sõbra soetamine maksab.) kalda poole surnukeha. Jäin kurvalt Laevale võta kaasa enda proviant. seisma ja hakkasin pisarsilmi uurima Joogivee ja toiduvalmistamiseks truudusetut merd ning hüüdsin valvajamineva veekoguse saad kaptejusti: „Võib-olla ootab teda kusagil nilt ning kui oskad ilusasti küsida muretu naine, võib-olla poeg, oskavõi peale maksta, lubab ta sul ehk mata tormi kahtlustada, küllap jättis kasutada laeva kambüüsi, kus vahel ta maha oma isa või kellegi, keda ta tohivad reisijad või nende teenrid teele asudes suudles. Selline on siis süüa vaaritamas käia. Järgmisel surelike ettevõtmiste lõpp, selline on lehel olev tabel näitab meresõitusuurte plaanide ots. Näe, kuidas ta deks minimaalselt kuluvat aega, nüüd seal lainetel sõidab!” ent ebasoodsate tuulte ja halva ilma Petronius, Satiricon, 115 IX • [9]

T eekond Rooma linna

Merereisideks minimaalselt kuluv aeg Marsruut

Meremiilide arv (1 meremiil = 1852 m) 175 270 260 205 380 510 475 670 830 820 935 1000

Rhegium – Puteoli Aafrika – Ostia Kartaago – Sürakuusa Tauromenium (Sitsiilia) – Puteoli Massilia (nüüd Marseilles) – Ostia Põhja-Hispaania – Ostia Aleksandria – Efesos (Kreekas) Korintos – Puteoli Aleksandria – Messana (Sitsiilia) Kartaago – Gibraltar Heraklese sambad (Gibraltar) – Ostia Aleksandria – Puteoli

Petroniuse süngetest mõtteavaldustest hoolimata jõuab meresõit kõnealusel perioodil kõrgpunkti ega saavuta samasugust õitseaega enam terve järgneva aastatuhande jooksul. Noil kaugetel aegadel olid supertankeriteks Aleksandriast teed alustanud hiigellaevad; igaüks neist võis pardale võtta sada või kakssada reisijat ja 350 tonni Egiptuse teravilja. Enamik rändajaid leppis tagasihoidlikuma alusega – umbes sellisega nagu Europa, ühe Pompeji maja seinakrohvile jäädvustatud prahi- ehk kaubalaev. Europa oli umbes 21 meetrit pikk, kõrge ahtri ja vööriga. Edasiviivaks jõuks oli suur nelinurkne raapuri, laeva tüüriti ahtriaeru abil. Ainult kaptenil oli laevas eraldi eluruum. Reisijad

Päevade arv 1,5 2 2,5 2,5 3 4 4,5 4,5 6–7 7 7 9

magasid laevatekil, nii nagu ka orjadest koosnev meeskond. Mitte ükski kapten, kel aru peas, ei võta merereisi ette 12. novembri ja 10. märtsi vahel. See on nii nimetatud mare clusum’i („suletud mere”) aeg, mil talvised tormid on liiga ohtlikud, et meresõidu peale mõelda. Kui pakiline vajadus tagant ei sunni, tuleb oodata vähemalt 27. märtsini. Ja kuna mereleminek mis tahes kuu lõpus tähendab viltuvedamist, algab reis tõenäoliselt pigem aprillis. Alles siis, ja eriti juhul, kui kapten on (igale pikemale merereisile eelnevat) ohverdusrituaali sooritades eriti hoolas, võidakse laeva õnnistada passaattuulega – suvemussooniga, mis meresõiduhooajal Vahemere-äärset kaubavahetust elavdab.

X • [10]

T eekond Rooma linna

Kaubalaev jõuab mõne miili kaugusel Ostiast Tiberi harujõel asuvasse Portuse linna sadamasse. Purjel paistvad tähed VL on lühend sõnadest Votum Libero („Pühendkink Vabakslastult”) ning tänuks inimeste ja lasti sadamassejõudmise eest sooritab meeskond ohvritalitust. Sadamas seisab kolmhargiga Neptunus.

Puteoli

u nagi oli P u t eol i I ta a l i a tähtsaim sadam. Sada aastat tagasi olid Puteoli ja kreeklaste Delose saar (hiigelsuur orjakaubanduse keskus) tegelikult Vahemere tähtsaimad sadamad. Puteolile ehk Pozzuolile toovad kenakesti sisse nii keraamika kui ka kangad, ent enim tuntakse seda linna tänu seal kaevandatavale putsolaanliivale (kollakas-punane pimsskiviliiv – toim), mis on peamiseks koostisosaks sellise imepärase ehitusmaterjali juures nagu betoon, mille täielikku potentsiaali oskavad esi-

mestena ära kasutada just roomlased, kes valmistavad seda pisut parema kvaliteediga kui 21. sajandi tehased. Sadamasse jõudes tuleb välja kannatada tolliametnike teravdatud tähelepanu. Nii nagu kõigi aegade maksuametnikel mis tahes maailma paigas, võib ka Rooma tollimeestel esineda teatavaid puudujääke võluvate kommete osas, ent ametimeisterlikkus, mida nad jõuliselt rakendavad, teeb kõik kuhjaga tasa. Õnneks on Puteoli Rooma sadam. Maabumine nime poolest mitteRooma sadamas, näiteks Tarentumis või Napolis, tähendab seda, et esmalt

XI • [11]