LOE KA: 8051703
ISBN 978-9949-78-147-8
9 789949 781478 www.egmont.ee AS EGMONT ESTONIA laki 26, TALLINN 12915 Tel 646 1214
.. HIRMSA HENRY KATTEMAKS
Siin raamatus peletab ta oma venna Peteri puu otsa, hõivab perekonna arvuti, läheb isaga tööle kaasa ja astub vastu saatanlikule söögitädile. Nagu ikka, on tulemus võrdlemisi hirmus ...
Francesca Simon
“Küll see Henry on üks hirmus poiss!” hüüavad kõik täiskasvanud nagu ühest suust. Henry aga ei tee sellest väljagi. Tema korraldatud jamadest ja naljakatest tempudest selle ägeda sarja lood räägivadki.
HIRMSA HENRY
.. kattemaks Francesca Simon
HIRMSA HENRY .. KATTEMAKS
HIRMSA HENRY .. KATTEMAKS
Francesca Simon Illustreerinud Tony Ross Tõlkinud Aire ja Mario Kivistik
Armastusega Chris Harrisele, Wendy Kinnardile, Benile, Sophiele ja Jessicale
First published in Great Britain in 1994 by Orion Children’s Books Text © Francesca Simon 1994 Illustrations © Tony Ross 1994 Eestikeelne väljaanne © Egmont Estonia 2017 The moral right of Francesca Simon and Tony Ross to be identified as author and illustrator of this work respectively has been asserted by them. All characters and events in this publication are fictitious and any resemblance to real persons, living or dead, is purely coincidental. All rights reserved. No part of this publication may be reproduced, stored in a retrieval system or transmitted in any form or by any means without the prior permission in writing of the publisher, nor be otherwise circulated in any form of binding or cover other than that in which it is published without a similar condition, including this condition, being imposed on the subsequent purchaser.
SISUKORD
.. 1. Hirmsa Henry kattemaks
7
2. Hirmsa Henry arvuti
29
.... .. 3. Hirmus Henry laheb toole
47
.... .. 4. Hirmus Henry ja saatanlik soogitadi
71
1 ..
HIRMSA HENRY KATTEMAKS LAKS! „Aiaaaaaaaa!“ LAKS! LAKS! NÄPS! „Eeemmmmeee!“ kiljus Peter. „Henry lõi mind!“ „Ei löönud!“ „Lõid küll! Ja ta näpistas mind!“ „Ära ole hirmus, Henry!“ käskis ema. „Aga Peter alustas!“ karjus Henry. „Ei alustanud!“ halises Peter. „Henry alustas!“ 7
Hirmus Henry põrnitses kurjalt Perfektset Peterit. Perfektne Peter põrnitses kurjalt Hirmsat Henryt. Ema hakkas jälle oma kirja kirjutama. Hirmus Henry tegi äkkrünnaku ja tiris Peterit juustest. Ta oli nagu kerratõmbunud kobra, kes salvas mürki. „Uiiiiiiiii!“ kisendas Peter. „Mine oma tuppa, Henry!“ karjus isa. „Mul on sust tänaseks juba kõrini!“ „Hea küll!“ karjus Henry. „Ma vihkan sind, Peter!“ kisendas ta, läks jalgu trampides üles oma tuppa ja virutas ukse nii kõvasti kinni, kui suutis. See oli nii ebaõiglane! Peterit ei saadetud kunagi oma tuppa. Hirmsat Henryt saadeti oma tuppa nii tihti, et ta oleks võinud ainult seal eladagi. Henry ei saanud 8
röhitsedagi, ilma et Peter poleks üritanud talle pahandust kaela tõmmata. „Emme! Henry loobib herneid põrandale!“ „Issi! Henry võtab salaja maiustusi!“ „Emme! Henry sööb uue diivani peal!“ „Issi! Henry mängib telefonis!“ Hirmsal Henryl oli sellest villand. Ta oli sellest kukupaist kärnkonna-kitu punnijõmpsikast surmani tüdinud. Aga mida ta sai Peteriga ette võtta? Ta oli püüdnud teda Mossis Margaretile orjaks müüa, aga Henry ei uskunud, et Margaret teda veel kord ostaks. Kui ta ainult teaks, kuidas nõiduda, siis muudaks ta Peteri kärnkonnaks või mardikaks või 9
tõuguks. Jep! Vot see oleks äge! Ta võtaks kõigilt tõugust venna vaatamise eest 10 senti! Ja kui Peter-tõuk sellest mängust kuidagi välja vingerdaks, saaks temast kala sööt. Hirmus Henry naeratas. Siis ta ohkas. Tõde oli selline, et ta ei pääsenud Peterist kuhugi. Aga kui ta ei saanud Peterit maha müüa ega teda tõuguks muuta, siis sai ta ometi vennale pahandusi kaela tuua. Kahjuks oli sellest mõelda lihtsam kui seda teha. Peter ei teinud kunagi midagi
10
valesti. Ja mingil põhjusel ei usaldanud ta alati Henryt. Ainus viis, kuidas saada Peterit pahandust tegema, oli ta üle kavaldada. Ja Hirmus Henry tõotas endale, et ta mõtleb selleks välja täiusliku plaani, kulugu selleks või terve aasta. Plaani, mis tooks Peterile kaela pahanduse. Suure, suure, SUURE pahanduse. See oleks peaaegu sama hea kui Peteri tõuguks muutmine. „Ma teen sulle tagasi, Peter,“ urises Henry, tagudes oma kaisukaru Härra Murdjat vastu voodiposti. „Ma maksan sulle kätte!“ „Mida sa teed, Henry?“ küsis Peter. „Ei midagi,“ vastas Hirmus Henry. Ta lõpetas kähku aianurgas asuva vana õunapuu ümber sonkimise ja ajas end püsti. 11
„Sa teed midagi, ma tean küll,“ ütles Peter. „Teen, mida ma teen, see pole sinu asi, kitupunn,“ kähvas Henry. „Kas sa leidsid midagi?“ küsis Peter. Ta vaatas puu alla. „Mina ei näe midagi.“ „Võib-olla leidsin,“ ütles Henry. „Aga ma ei ütle sulle. Sa ei oska saladust hoida.“ „Oskan küll,“ ütles Peter. „Ja sa oled liiga väike,“ ütles Henry. 12
„Ei ole,“ ütles Peter. „Ma olen suur poiss. Ema ütles.“ „Kahjuks ei vasta see tõele,“ ütles Hirmus Henry. „Mine nüüd ära ja jäta mind rahule. Ma teen tähtsat asja.“ Perfektne Peter lonkis umbes kümme sammu eemale, pööras ringi ja jäi Henryt jälgides vaikselt seisma. Hirmus Henry jätkas puu ümber luusimist, silmitsedes pingsalt rohtu. Siis ta vilistas ja laskus põlvili. „Mida sa leidsid?“ küsis Perfektne Peter huviga. „Kas aarde?“ „Midagi palju paremat kui aarde,“ vastas Hirmus Henry. Ta võttis midagi maast ja peitis selle oma pihku. „Oi, näita mulle,“ ütles Peter. „Palun. Palun näita!“ Hirmus Henry jäi mõtlema. 13