KARU KÄPA ALL
Soome külm sõda
SISUKORD
Eessõna 10
Saateks 13
1. OLUKORRA PIIRJOONED 15
Külma sõja kõmin 17
Pariisi rahu 17
Jälle kutse Moskvasse 20
Paasikivi diktaat 23
Esimesed YYA tõlgendused 24
Kuuldused võimuhaaramisest 26
Ka kõlakas on reaalsus 27
Vähemusvalitsuse karmid abinõud 29
Minevikuga toimetulemine 32
Armuandmine sõjaaegsele presidendile 32
Matuste sõnum 33
Põhimõtteline paraad 35
Rahvusliku eneseväärikuse kõrvaltegurid 36
Süü järelravi 37
Marssali mälestused 38
Tundmatu sõdur 39
Kommunistid mäletavad 40
Kirjastusmaailma atmosfäär 42
Karikatuuride kaalukus 43
Soome idapoliitika alged 45
Paasikivi valimised 45
Pidžaamataskukõne 47
Esimene lõks 48
Kutse julgeolekukonverentsile 49
Kekkose valimised 51
Saimaa kanal ja Karjala 53
Valimised, mil esitati noot 57
2. IDA JA LÄÄNE MARGINAAL 59
Lääne allmärkus 61
Soome pingutab 61
Mõra raudses eesriides 64
Tammivaht 65
Kannustaja 67
Vilets prognoos 68
Suure sõja paine 70
Luurekoostöö 71
Ida eelmaastik 73
Sõpruse tasandid 73
Nõukogude Liidu tahte
järgi 75
Kooseksisteerimise välitöö 78
Militaristlik tegelik maailm 79
Sõprus ja neutraliteet 80
Ebasümmeetriline tasakaal 82
Soome lahe lukk 84
Porkkala pomm 85
Soome kaitsmine 88
Lähtepositsioonid 88
Paasikivi doktriin 89
Territoriaalne kaitse ja sissisõda 92
Varustuse hankimine 94
NATO oht ja veetlus 96
Rahvusvahelisuse sugemed 99
Põhjamaade Ministrite Nõukogu 99
ÜRO liikmesus 100
Lääne tee 103
Asla 103
Lääs ja Kekkonen 105
Kekkonen ja lääs 107
3. REAALPOLIITIKA ARGIPÄEV 109
Kriisid 111
Generalissimus 111
Ungari ülestõus 112
Üksi ÜRO-s 113
Kummalised valitsusläbirääkimised 114
Kõrgetasemeline viisa 115
Valed ministrid 116
Sünge sügis 118
Kriisist välja 120
Öökülmade bilanss 121
Kindralite hoiatus YYA-ga seoses 124
Noodi ja valimiste eellugu 125
Kriisi keskel 127
Siberis 130
Kas Kekkonen teadis? 132
Pärastine arutelu noodi üle 134
Läänesuunalise majandusintegratsiooni algus 137
Kõigepealt oli OEEC ... 137
... siis tuli OECD 138
EFTA positsioonide saavutamine 139
Härga sarvest 140
Siiski lahendus 142
Nordek 143
Edasilükkamine ja infoleke 145
Väsitades lahenduseni 147
Nõukogude Liidu mõjusfäär 149
Praha sügis 149
Soome ei soometu 150
Impeeriumi vastulöök 154
Brežnevi külm hingus 155
Kõrgetasemeline lüüasaamine 157
Järelmäng 159
Nurgeline vahetuskaup 161
Tamminiemi neutraalsus 167
Pärast Porkkalat 167
Uus positsioon 168
Supervõimud ja neutraliteet 169
Pika tee algus 171
Põhjamaade tuumarelvad 173
Kekkose eksimus 174
Piirirahu ja YYA 176
Pööre 177
Neutraalsuse kaitsmine 179
Kremli sõprus 181
Lepingu mõtteline sisu 181
Konsultatsioonide algatus 182
Künnis 185
Tormi märgid 186
Karjalaise kommünikee 188
Salajased konsultatsioonid 189
Tuleproov 191
5. PAINDLIK KAITSE 195
Kaitse põhiülesanne 197
Balansseerimise põhiline kurss 197
Kursustel osalejate taust 198
Kaitsesse suhtumine 200
Lepinguga kindlaks määratud
piirid 202
Taktikaliste rakettide lubatavuse
ümbertõlgendamine 203
Parlamentaarne kaitsealane
töö 204
Karm olupilt 206
Kaitsesuund 207
Uus kaitsepositsioon 208
Pikk kurss 210
Käsk, mida polnud 211
Kolonelide hunta 213
Rahvarinne 215
Relvavennad ja kommunistid 215
Murrangulised valimised 216
Kekkose liit 218
Alandav võit 219
Kekkonen läheb hoogu 221
Erakorraline seadus 221
Saksamaa pakett 223
Kekkose õnnemäng 224
CSCE 225
Supo 227
Jooksikud 231
6. SOOMETUMISE PÕHIOSA 235
Vürsti vabariik 237
Kekkose maailm 237
Presidendi žanr 239
Juhi lähiringkond 241
Vürsti stiil 244
Juhi ihu 245
Riigipatriarh 247
Informeerimisatmosfäär 249
Kommünikeesõprus 252
Ajakirjanduskultuur 254
Kummargil lepitus 255
Enesetsensuuri argipäev 257
Ohtlikud tõlkeraamatud 260
Metsik meedia 261
Lenini kultus 264
Kaasajooksmise ulatus 267
Stockholmi sündroom 267
Tünnis kasvatatud tüdruk 268
Vastuhakud 269
Passiivne aktsionär 271
Noored ja vihased 273
Sõpruse eelkäijad 275
Sõjavastane võitlus 277
Esimehe südametunnistus 279
Seadusega reguleeritud rahu 280
Hinge kultiveerimine 282
Ajalooline pilt 282
Eliidi kultuuripoliitika 284
Piiskoppide ristiretk 287
Kirik idateel 291
Vaenu vastu seismine 293
Jumala and ütluste vastu 295
Koonderakond ja Kekkonen 295
Konservatiivne radikalism 296
Karm pankur Junnila 297
Kartmatu toriseja Kare 298
7. RANGED VAIMSED ISAD 301
Lootuses tugevad 303
Radikalismi killud 303
Taistoismi juured 305
Rituaalne jutt 307
Ainus tee 308
Õige õpetus 309
Usu moraal 311
Revolutsiooniline romantika 313
Liikumise raha 314
Loojangu aeg 316
Ideelisuse äärealad 318
Möödapääs vasakult 320
Noorsoofestival 322
Kahe teraga mõõk 323
Õppimisjuhend 324
Suur vend 327
Koduvenelased 327
Revolutsiooniline romantik 329
Kustutusmeeskond 332
Beljakovi kriisi taust 334
Nõukogude imperialist 336
Kergendusohe 338
Kommunistlik džentelmen 340
Surveavalduse nüansid 341
Tehtaankatu tänava salarelv 344
Ängistuse aeg 346
Veel korra Kekkonen 346
Ohtlik ametnik 347
Sõltumatus käib vastu karisid 348
Seutula kaaperdamisjuhtum 350
Ustinovi möödalask 351
Pärast ehmatust 354
Kremli kättemaks 356
Soomlaste liigne seletamine 357
Jaanipäevaaegne pommuudis 359
8. JÄRELEANDMISE PIIRID 361
Võimuvahetus 363
Vananev vürst 363
Tõehetk 364
Sorsa roll 366
Kurva kuju kroonprints 368
Kremli valimisringkond 369
Kandidaatide kandidaadid 370
Pärandvara jagajad 372
Peremehe hääl 373
Soometumise süüdlane 375
Doktorite võitlus 377
Mäenõunike suur plaan 378
Soome võitis 380
Minevik ja tänapäev 382
Arhiivist pärit pommuudis 382
Paasikivi reaalrealism 384
Sõbra uurijad 385
Idapoolne tegelikkus 387
Majandusintegratsiooni iluplaaster 390
Šokk sundis EFTA-sse astuma 392
Oht põhjataevas 393
Sukeldumine liiga sügavale 395
Üllatusvalitsus 396
9. MUUTUSTE VAEV 401
Külma sõja varjus 403
Soome vaikib ... 403
... ja mõistab hukka 405
NATO kindrali ennustus 406
Selgitamise koht 408
Relvajõudude kasutusväärtus 409
Kaitse eluruum 412
Järelsoometumise aeg 414
Uus, kuid vana 414
Ebadebatid 415
Igihaljas probleem 417
Idapoliitika argipäev 418
Brežnevi pärand 420
Postiteenus toimib 422
Gorbatšovi liin 423
Usutavuse tuum 425
Uude maailma 426
Nõukogude Eesti 426
Vennasrahvad eri teedel 427
Vaikimise müür 431
Kahtlustäratav Euroopa Nõukogu
432
Tuul pöördub 434
Operatsioon Pax 436
Küngaste öö 438
Brežnevlik järellüps 440
Lahtirebimine 440
10. SOOMETUMISE LÜHIAJALUGU
443
Mitte pauguga, vaid visisedes 445
Kass ja hiir 448
Neutraalsuse paradoks 449
Kuristiku äärel 450
Allikmaterjal 452
Register 468
EESSÕNA
Kui palju teab keskmine eestlane Soome ajaloost? Muidugi võib esitada ka vastupidise küsimuse: kui palju teab keskmine soomlane Eesti ajaloost? Mõlemal juhul on ilmselt vastuseks, et mitte just kuigi palju. Soomest võidakse teada Soome vabatahtlikke Vabadussõjas, Talveja Jätkusõda koos soomepoiste episoodiga ja siis hakkabki keskmine teadmistepagas ammenduma. Võidakse teada ka mõnd Soome poliitikut – Urho Kaleva Kekkost ja tema Eesti-visiiti, Mauno Koivistot ja ka tänapäeva Soome poliitikuid.
Põhjaeestlased vaatasid külma sõja ajal Soome televisiooni, nii teatakse seal kandis ka mõnda näitlejat ja soome filmi. Kuid kuidas külma
sõja ajal elas Soome ühiskond ja kuidas suheldi oma suure naabri Nõukogude Liiduga, sellest nii palju ei teata. Pealegi ei vaadata praegu Soome televisiooni enam nii palju kui varem, mil uksed vabasse maailma olid väga kitsad.
Tänuväärsel kombel täidab nüüd eesti keelde tõlgitud Jukka Tarkka raamat „Karu käpa all. Soome külm sõda 1947–1990“ selle lünga.
Tõsi, eesti keeles on ilmunud ka Max Jakobsoni samast ajajärgust ilmunud raamatuid, kuid kui Jakobson vaatab pigem Soome seoseid laia maailmaga, siis Tarkka raamat on spetsiifilisemalt just Soomest.
Tarkka raamat annab usutava seletuse, miks Soome poliitikud suhtlesid Nõukogude Liiduga just nii, nagu nad seda tegid.
Nii moodustas Nõukogude Liidu suhtlemise selgroo 1948. aastal sõlmitud sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise leping (YYA).
See seadis raamid kogu soometumise ajajärgule, mis kujundas Soome poliitikute käitumismudeli Teise maailmasõja järel.
Tants ja trall käis selle ümber, kuidas YYA lepingut tõlgendada.
Soome oli kohustatud kaitsma Nõukogude Liitu, nii et kui Nõukogude
Liitu ähvardab kallaletung, peab Soome oma territooriumi kaitsmisega ära hoidma rünnaku Nõukogude Liidule. Nõukogude Liit aga võib ohu korral alustada sõjalisi konsultatsioone Soomega ehk põhimõtteliselt võis see soomlaste tõlgenduses tähendada Nõukogude sõjaväebaaside rajamist Soome.
Niisiis seisis Soome poliitikute ees ülesanne tõestada pidevalt Moskvale, et Soome suudab end kaitsta. See aga tähendas armee korralikku ülesehitust, ehk teiste sõnadega muutus olukord eneseirooniliseks: Soome oli valmis kaitsma oma territooriumi, aga omavahel teadsid kõik, kelle eest Soomet tegelikult tuleb kaitsta.
YYA leping lõi kahetiselt skisofreenilise olukorra. Soome poliitikud pidid läänemaailmale tõestama, et Soome oli neutraalne ega olnud soometunud (ehk ei allunud Moskva korraldustele), tegelikkuses tähendas YYA leping neutraalsusest lahtiütlemist, Moskvale tuli tõestada just oma sõbralikkust Nõukogude Liidu suhtes. Selle poliitika viljelemise suurmeister oli kauaaegne president Urho Kaleva Kekkonen.
Teine skisofreenia – ja Tarkka on väga hea selle mõõtme väljatoomisel – seisnes Soome ühiskonna kaksisoimas (kui meenutada George Orwelli raamatut „1984“) – nii õppis mitu põlvkonda soomlasi vales elama. Sõbrustamine Nõukogude Liiduga tähendas seda, et teatud asjadest ei olnud hea rääkida. Muidugi tundub see seisukoht lahe lõunakaldalt vaadatuna veidi pingutatud, sest ENSV-s võis hellade teemade puudutamise pärast ka vangi sattuda ja Soome televisioon oli kordades vabam kui ENSV ajakirjandus, aga ikkagi. Võrdluses mõne muu lääneriigiga ei paistnud Soome hea. Seda kõike, kuidas soomlased pidid lubatu piiril laveerima ja kuidas see mõjutas ka inimeste suhteid (sest soometumine oli paratamatus, aga mõni pingutas sellega üle), saabki Tarkka raamatust lugeda.
Eestit on teoses küllalt palju. Tarkka mainib kirikute kontakti 1950. aastail ja muidugi Kekkose kuulsat visiiti Eestisse 1964. aastal. Tarkka kirjutab palju ka Soome presidendi Mauno Koivisto ettevaatlikust suhtumisest Eesti ja teiste Baltimaade iseseisvuspüüdlustesse.
1942. aastal sündinud Jukka Tarkka on tuntud soome ajakirjanik ja poliitik. Ta on olnud korra ka Soome parlamendis Eduskuntas, juhtinud Soome Majanduselu Komisjoni (Eva) ja tegelenud kirjastamisega. Tema sulest on ilmunud mitmeid raamatuid, millest mõni räägib ka külma sõja järgsest ajast Soome poliitikas. Tasub lugeda ka tema
mälestusteraamatut „Muistumia“ (2017), mis annab hea sissevaate kaasaegse Soome poliitikasse.
2023. aasta aprillis sai Soome NATO 31. liikmeks. Üks teekond oli teinud täisringi, kui meenutada 1948. aastal sõlmitud YYA lepingut, mis sundis Helsingile peale sõpruse Moskvaga. Nüüd saavad soomlased ise valida, kellega sõbrustada. Jukka Tarkka oli aastaid Soome NATO-sse astumise toetaja.
Päev enne Soome liitumist NATO-ga, 3. aprillil 2023 kirjutas Tarkka oma blogisse: „Kui Soome lipp hakkab lehvima NATO peakorteri peoväljakul, tõusen püsti ja tõstan toosti. Hyvä Suomi.“ Karu käpp on nüüdsest Soomes juba kauge minevik.
Erkki Bahovski, Postimehe arvamustoimetajaSAATEKS
See raamat avab vaate ajaloo pöörasesse kulgu, kirjeldab, kui sügavalt valitses Soomes veel kümmekond aastat tagasi, selle raamatu soome keeles ilmumise aegu, NATO-vastane ja Nõukogude-sõbralik atmosfäär. Kõik muutus 2022. aasta talvel, kui Venemaa ründas Ukrainat. Laialdane üksmeel Soome NATO-liikmesuse möödapääsmatuse suhtes sündis lumelaviini kombel. See on Soome poliitilise ajaloo üks kõige suuremaid murranguid. „Karu käpa all“ lahkab selle kiire muutuse lähteolukorda ja sellest alanud aeglast kohanemist NATO rahupartnerlusprogrammiga. Raamatu viimases peatükis käsitletud Soome suveräänsust rikkuvate lepinguartiklite tõlgendamine Paxi põhimõtete kohaselt lõi julgeolekupoliitilise raamistiku sellele, et Soome oleks Eesti kõrval täieõiguslik NATO liige.
Kui see raamat ilmus, oli lähtekohaks Soome külma sõja aegse poliitilise ajaloo uurimine. Originaalallikaid oli tollal võimalik kasutada veel üsna vähe, kuid avaldatud dokumentaalmaterjali, uurimusi, mälestusi, hinnanguid ja kommentaare oli ilmunud rohkelt. Kogusin seda ainestikku nii palju kui võimalik ja lõin saadaval oleva materjali põhjal soometumise perioodist tervikpildi. Töömeetod oli uurimuslik, kuid lähtekoht napp ja kirju. Seepärast ei ole see raamat rangelt võttes akadeemiline ajaloouurimus, kuigi on veidi sellesse suunda kallutatud.
Ideeks oli luua Soome julgeolekupoliitilisest arengust ja õhkkonnast tervikpilt laiemalt, kui soometumisest tavaliselt räägitakse. Püüan selgitada ilminguid, mis mõjutasid seda, et Kremli ees lipitsevat poliitikat peeti veel külma sõja lõpuski Soome vaatekohalt arukaks ja möödapääsmatuks, kuigi see ei olnud meeldiv.
Soometumise periood ei kujutanud endast siiski üksnes oportunismi. Selles leidus kahetsusväärse pugemise kõrval ka läbimõeldud
katsetusi ja kordaminekuid. Soometunud pinna all oli võimalik edendada rahvuslikke huve niimoodi, et Kremlis seda alati isegi ei märgatud. Ka need vaikselt teostatud kaitseoperatsioonid kuuluvad Soome külma sõja ajalukku.
Sõjajärgsetel aastakümnetel on ajaloo postamendile tõusnud võrratuid figuure, kelle sära toidab nende austajate lummust, aga ka pilkajate irooniat. Püüan hoida külma pead. Presidendid J. K. Paasikivi ja Mauno Koivisto ning kindral Lauri Sutela on teadusuurijatele samasugused Soome ajaloo kangelased kui presidendid G. Mannerheim ja Risto Ryti.
Kirjeldan peamiselt julgeolekupoliitilise otsustamisprotsessi põhisuunda ja seda mõjutanud kodu- ning välismaiseid taustategureid. Öökülmade, noodikriisi ja teiste hästi tuntud kriiside ülekäimisest ei piisa. Püüan selgitada, kui palju on praegu teada Nõukogude Liidu ja USA poliitiliste juhtkondade tollasest tegelikust Soome-pildist ja sellest, mida selle pildi põhjal kavandati.
Ettekujutuse süvendamiseks Soome tollasest olukorrast olen otsinud informatsiooni sellest, kuidas Paasikivi-Kekkose liin mõjutas kaitse planeerimist, sõjaväe- ja politseiluuret ning kiriku juhtkonda. Ma ei kirjelda niivõrd detailselt välispoliitiliste kriiside arengukulgu, kuivõrd keskendun olukorra hindamisele, tõlgendamisele, värskele materjalile ja juba kaua aega tuntud ilmingute varem märkamata jäänud sisule. Selle raamatu peamised allikad on Paasikivi ja Kekkose päevikud, kolleegide avaldatud arhiivitööl põhinevad uurimused ning ühiskondlike tegijate mälestused ja nende avaldatud materjal.
Poliitikasse puutuvad detailsed viited on raamatu „Karu käpa all“ soomekeelse väljaande („Karhun kainalossa“) joonealuses, neid on seal natuke üle tuhande. Need viited viitavad Soome raamatukogudes ja arhiivides leiduvale materjalile. Seepärast ma ei too soomekeelse väljaande joonealuseid viiteid eestikeelsesse väljaandesse üle. Raamatu lõpus olevas allikmaterjali loendis on üles loetud kõik minu kasutatud trükitud allikad ja arhiiviallikad ja muu materjal.
Südamlik tänu Postimehe Kirjastuse rahvale sümpaatse idee eest kirjastada soome politoloogi ülevaade Soome poliitikast, mis äratas omal ajal Eestis imestust ja võib-olla äratab veel tänapäevalgi.
Tapiolas 31.11.2022
Jukka Tarkka
