LAISKURI AED
Jüri Annist
13 Tere tulemast laiskade aiaomanike klubisse! 17 Heitlehised puud ja põõsad –laiskuri aia põhielanikud 18 Puud osta juba kobedate istikutena 19 Mida pead teadma puudest ja põõsastest? 26 Põõsad võib tinglikult liigitada neljaks 26 1. Laiskuri lemmikud 29 2. Põõsad, keda lõigatakse tagasi varakevadel 32 3. Põõsad, kelle puhul tehakse vajalik kääritöö vahetult pärast õitsemist 35 Igihaljad lehtsed põõsad 39 Okaspuud –istuta endale ja soovita sõbrale 40 Mida pead teadma okaspuudest? 47 Laisale või hoolsale? 47 I rühm 54 II rühm 58 III rühm Sisukord
Heitlehised Okaspuud
Hekk Kiviktaimla
63 Hekk – hekikäärid kingi vaenlasele 66 Lühike nimistu taimedest, kellest aega kokku hoidev aiapidaja võiks rajada vabakujulise heki 68 Igihaljas hooldusvaba hekk 75 Kiviktaimla –kui sa ei suuda temast loobuda… 78 Väike valik püsikutest, kes minu arvates vastavad eespool toodud nõuetele
Lillepeenar Kõrrelised
83 Lillepeenar –aia kohustuslik koostisosa
86 Mõned püsikud, kes võiksid lillepeenras õilmitseda
88 Kõrgekasvulisi püsikuid tagumisse ritta
96 Järgnevad hiiglased on sedavõrd oma näolised, et lillepeenrasse neid peita pole mõtet – nad on sündinud solistideks
103 Kõrrelised –mõned on ju täitsa kenad
103 Siiski tunnistan, et kõrreliste seas on ka omapärase
välimusega taimi, kellest mõned võiksid ju olla ka laiskuri aias
Elulõngad Turbapeenar
113 Elulõngad –võta stoiliselt, vali vähenõudlikud
115 Vastupidavamad ja mahalõigatavad kuuluvad Jackmanii ja sinise elulõnga (clematis × viticella) rühma
119 Turbapeenar –väeta, varjuta ja naudi
120 Mugava aiapidaja turbaaed
125 Rodode valik istikuärides on suur
127 Turbataimlasse võib peale rodode istutada muidki põnevaid taimi
131 Hoidu, kui suudad!
157 Sibullilled –laiutajad jäta ostmata 158 Sibullilled suudavad aia vallutada 159 Sibullilled, kes tüli ei tekita 135 Ronijad –ronigu ainult sinna, kuhu vaja 137 Vali sobiv tugialus 139 Head ja veel paremad ronimispaigad Ronijad Sibullilled
Muru Aiatiik
165 Muru –kaunis rohuvaip niitja pilgu läbi
167 Kui sageli niita?
168 Millega niita?
172 Olgu siiski toodud mõned tähelepanekud
174 Kuidas niita?
179 Aiatiik –kas sellist õõtsikut sa tahtsidki?
179 Unelm ja tegelikkus
182 Praktilised alternatiivid eelkirjeldatud hooldusküllastele veesilmadele
186 Mõned näpunäited, mida aiatiigi hooldamisel silmas pidada
187 Taimed, kellest hoiduda
188 Valik veelembestest taimedest, kes ei tekita tüli
203 Kompost –tasuta saadud väärt kraam 206 Päriselus keeruline teostada 207 Mõnikord on tarvis kompostile abikäsi ulatada 193 Multš –kas looderdaja taevamanna? 194 Kangasmaterjal ja selle varjajad
Multš Kompost
211 Roosid –mureks kaelas 211 Roosipeenar ei ilutse hooleta 212 Talvekindlad roosid 217 Konteineraiandus pole mugava aiapidaja rida 220 Taimenimede register Roosid Konteineraiandus
Tere tulemast
laiskade aiaomanike klubisse!
Paljudel aiaomanikel on üks ühine unelm: tahaks, et aed oleks ilus ja et sellega oleks samas ka vähe tööd.
Paraku tikub reaalselt kehtima võrdeline sõltuvus– mida ilusam aed, seda rohkem tuleb seal rassida. Hoolitsuseta jäänud aed näitab peremehe või perenaise vähese vaevanägemise kohe välja.
Siiski saab mõningate lihtsate tõdedega arvestades kujundada „laiskuri aia“. Hakatuseks pead leppima tõsiasjaga, et kõige vähem vaeva on taimedega, kelle kasvunõuded sobivad sinu aias loomuldasa olevatega.
Lahtiseletatult tuleb sul endale selgeks teha, millised olud valitsevad sinu krundil. Lihtne on määratleda, kas aed on varjus või lõõskab seal suure osa päevast kirgas päike. Üsna kohe saab otsustada, kas aiaasukaid kimbutab tuul või saavad nad üsna segamatult tuulevarjus õilmitseda.
Pisut komplitseeritum on saada selgust, kas pinnas on liialt kuiv, parasniiske või ülemäära märg. Niiskusolusid saab testida nii: kaeva 30 cm sügavune auk, mille läbimõõt on samuti 30 cm, ja täida see pilgeni veega. Pinnas ei ole liigniiske, kui kuue tunni pärast ei ole augus enam vett. Ülemäära kuiva mulla määratlemiseks mul sellist testi pakkuda ei ole. Aga liivase pinnase, mis ei moodusta peos pigistades kamakat, võiks küll klassifitseerida kuivapoolseks.
Väga oluline on teada, milline on sinu aia pinnase reaktsioon (pH). Happelist mulda armastavad hoopis teised taimed kui aluselist. Samuti peaks teadma, kas pinnas on lahja, viljakas või lausa rammus. Viimati nimetatud näitajaid saab korrektselt määratleda mullaproovi laboratoorsete analüüside abil. Analüüside tegemine kergendab küll sinu rahakotti, kuid annab kindla baasi „mugava inimese aia“ kujundamiseks.
Edasi on asi lihtne. Oletame, et sinu aed on suures osas suurte puude aluses poolvarjus, muld on parasniiske, neutraalne (pH 7), viljakas ja tuuled taimi ei kimbuta. Mõnest korralikust infoallikast leiad pika loetelu taimi, kellele meeldiks sellises kohas kasvada.
Aga kui aed on mere lähedal, kus tuuled paari sekundiga soengu sassi ajavad, päikese eest pole kuhugi mujale varju pugeda kui ainult päevavarju alla ning pinnas on liivane, kuiv ja toitainetevaene, siis leiad, et sobivate taimede nimekiri on totaalselt erinev esimesest valikust. Ja ongi saabunud allaandmise hetk.
Mugav, ent tark inimene valib aeda need taimed, keda antud oludele soovitatakse ning saavutab vähima vaevaga parima tulemuse. Rumalalt jonnakas aiapidaja tahab aga tingimata kasvatada neid taimi, kes olemasolevates tingimustes kasvada ei taha. Julgustades end omaaegse lendlausega: „Me ei oota looduselt armuande, me kujundame looduse ümber!“, asub ta looma meeldima hakanud taimedele vajalikke tingimusi, rassib meeletult, saavutab ajutist edu, siis tüdib, lööb käega ja jätab aia lohakile.
Loodetavasti oled sa laheda loomuga inimene, kes lepib looduse poolt pakutuga. Järgnevatest peatükkidest leiad näpunäiteid, kuidas oma tegevust selle järgi seada.
Jüri Annist
RAAMATUS
KASUTATUD
TINGMÄRGID
Laiskuri lemmikud
Võiks soetada, kuid kaalu enne põhjalikult nende plusse ja miinuseid Jäta ostmata
PUUD OSTA JUBA KOBEDATE ISTIKUTENA
Korralikul istikul on esialgne võrakujundus puukoolis tehtud. Edaspidine hooldus seisneb vaid ristuvate ja viga saanud okste eemaldamises.
Hoia pilk peal ka alumistel võraokstel. Kui need paiknevad liialt madalal ja hakkavad segama niitmist või puu all paikneva kiviktaimla hooldamist, lõika need maha enne, kui nad on jõudnud kasvada ülemäära jämedaks. Kodakondsete hala – „Vaata, kui ilus oks!
Kas sul tõesti kahju ei ole?“– saatel on oksasaagimist ebamugav toimetada. Teisalt ei pruugi kohe olla võimalik istiku alumisi oksi eemaldada: puule võib jääda liialt vähe lehti, et vajalikul määral kasvuaineid sünteesida.
18
MIDA PEAD TEADMA PUUDEST JA PÕÕSASTEST?
Puude ja põõsaste seltskond on väga arvukas. Neid valides pead oskama vältida ebamugavaid isendeid. Alljärgnev loetelu on hirmutavalt pikk, aga etteruttavalt rõhutan: heitlehiste puude ja põõsaste seas leidub rohkesti üsna probleemitult kasvavaid isendeid.
KUI SUUREKS NAD SIIS ÕIETI KASVAVAD? Valdav osa puudest ja põõsastest kasvab suuremaks, kui suvalises kirjasõnas pakutud on. Põhjuseks autorite vaga soov mitte ehmatada rohenäppe ja/või asjaolu, et kokkuleppeliselt esitatakse kümneaastaste taimede mõõdud. Ent taimed jätkavad kasvamist ka järgmisel kümnendil ning järgnevalgi ja ikka edasi…
Põõsastest on oma kogukusega mind rabanud harilik sarapuu ja tema punaselehine sort ’Fuscorubra’, leedrid, värdforsüütia ’Robusta’, mitmed kikkapuud ja kontpuud.
q Sarapuu ’Fuscorbura’ edeneb veel kõrgemaks.
x Koheva võraga harilik pihlakas ’Pendula’ täidab hästi aiaruumi. Tema pikki oksi kärbitakse lühemaks.
w Vahtraistikud on kujundatud alleepuudeks. Mõne aasta pärast, kui võrad on kenasti kasvanud, tuleb vajadusel alumisi oksi eemaldada, et puude all saaks vabalt liikuda.
LAISKURIAED • 19
q Siberi kontpuu
’Elegantissima’ on igaaastase lõikamisega kujundatud tihedaks ja ümaraks põõsaks. Maadligi pole jäetud tolknema oksi, mis segaksid põõsaaluse kõplamist ja niitmist.
Puudest ei maksa rääkidagi! Tillukesse aeda pole mõtet püüda mahutada hariliku vahtra tavamõõdus sorte. Väga suured on mitmed pärnad, tammed ja kased. Olen näinud punaselehist iluõunapuud, kes üksinda talu rohtaia ära täitis.
Puude ja põõsaste istutamisel tee endale käsiraamatute toel selgeks nende kasvukuju ja mõõtmed. Olukord muutub tülikaks, kui loodetud tihedat põõsastikku ei moodustu, aga kõplaga umbrohu korralekutsumiseks on oksad siiski ees. Niidukiga ei pääse ammugi ligi. Nüüd ei jää üle muud, kui neljakäpakil roomates okste vahel umbrohtu taga ajada ja loomulikult vanduda. Põõsaste tugevam tagasilõikus muudab need tihedamaks ja rohimise vaev peaks vähenema.
NAD PUDISTAVAD. Püüa vältida puid ja põõsaid, kellelt pea pidevalt midagi pudeneb. Varisenud õielehtede ja rebenenud oksakeste kokkupühkiminegi on tüütu, kuid kui suve teisel poolel hakkab aiateele potsatama mahlakaid vilju, mis jalgealuse ligaseks teevad ning kõnnitee plaadid ära määrivad, siis kipub käsi kähku kirvest haarama.
20
Tuleks jälgida, et viljapuud ei ulatuks aiateeni. Noored õunapunnid ei tee küll rada lögaseks, kuid neile peale astuda ei ole kuigi meeldiv. Ploomide ja kirsside pudenemisel ei pääse sa kuidagi puruksastutud viljade koristamisest. Eriti varmad on oma vilju alla poetama haralised ploomipuud ehk alõtšad. Õielehti pudeneb tüütult kaua roosidelt. Kaskede alla minnes võta kühvel ja hari ühes– risu, mida kokku pühkida, leiad sealt alati.
Tammede ja pöökide kasvatamisel tasub arvestada, et nende lehtede komposteerumine kestab aasta jagu kauem kui teistel lehtedel. Plekk-katusega hoonete lähedal ei tohiks kasvada tammed ja hobukastanid. Sügiseti kukuvad tammetõrud ja kastanid katusele ehmatavalt valju pauguga. Suurte vahtrapuude lehti saad tüdimuseni kokku koguda, sest neid lihtsalt on lõppematul hulgal.
NAD MEELITAVAD AEDA LINDE. Mitmed puud ja põõsad kujunevad lindude söömis-, pesitsus- ja/või kogunemispaigaks. Selliste taimede paiknemine elumaja lähedal või aiateede ääres tekitab stressi nii lindudele kui ka inimestele. Lindude aktiivse igapäevaelu jääkidena pudeneb aiateele väljaheiteid, oksarisu ja toidujäätmeid. Isegi nende katkematu kädistamine-sidistamine võib pikapeale osutuda tüütavaks.
Kevadest sügiseni on näiteks suure metsviinapuu võra pidevalt linde ja nende sädistamist täis. Suve teisel poolel lisanduvad väljaheidetele mahakukutatud marjad, mis hullult teeplaate määrivad. Sama populaarseks linnusööklaks kujunevad kirsid, pihlakad ja arooniad.
Tiheda võraga puud ja põõsad sobita aia raamistuseks moodustatud istutusaladele. Seal saavad linnud rahulikult omatahtsi toimetada.
NAD VÕIVAD JÄÄDA HAIGEKS. Mugava loomuga aiapidaja ei peaks aeda istutama selliseid liike, kes on liialt vastuvõtlikud haigustele ja/ või kahjuritele. Jahukaste hall kirme on kaugele näha ja auklikuks näritud lehti kurb vaadata. Tavaliselt on ebahariliku värvi või vormiga taimede puhul jõutud aretustööga liialt lähedale piirile, kus taim muutub ülemäära tundlikuks ja haigestub esimesel võimalusel.
Hallitusele vastuvõtlikud on punaselehised vahtrad ja kukerpuud. Ka karusmarjade, humalate, rooside, läätspuude ja tammede (eriti püramiidtammede) lehed kattuvad kergesti hallitusega.
LAISKURIAED • 21
Kas kuulud nende sekka, kelle põsed löövad entusiasmist õhetama, kui silmapiiril on mõni peenar, mida rohida, või muru, mida niita? Kui ei, siis on see raamat mõeldud just sulle.
Paljudel aiaomanikel on ühine unelm: tahaks, et aed oleks ilus ja et sellega oleks vähe tööd. Paraku kipub elus kehtima reegel: mida ilusam aed, seda rohkem nõuab see rassimist. Hoolitsemata aed näitab aga vähese vaevanägemise kohe välja.
Siiski on võimalik mõnd lihtsat tõde arvestades kujundada „laisa mehe aed“. Need tõed on oma pikast elukogemusest välja sõelunud tuntud aednik Jüri Annist. Ta soovitab raamatus aiakujunduslikke elemente, millega on vähem jantimist, ja loetleb taimi, keda on Eesti aedades kõige mugavam kasvatada.
Juttu on peenardest ja nende multšimisest, põõsastest, veesilmadest, murust ja selle niitmisest, hekkidest, ronitaimedest, turbaaiast, kiviktaimlast, roosidest, kõrrelistest, elulõngadest ja sibullilledest.
Elutarga aedniku muhedad tähelepanekud on praktiline ja mõnus lugemine igale rohenäpule.
www.ajakirjad.ee
facebook.com/vestaraamatud