Mannari laht
Lakadiivi meri
Bengali laht
Jaffna
India
• Trincomalee • Anuradhapura • Polonnaruwa
Sigiriya •
SRI LANKA INDIA ookean
Kandy Colombo
• Ratnapura Galle
SRI LANKA
SRI LANKA Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik Shri Lanka Prajathantrika Samajawadi Janarajaya Pealinn ametlik: Sri Jayewardenepura Kotte, de facto: Colombo Rahvaarv 20,3 miljonit (2012) Pindala 65 610 km2 Raha Sri Lanka ruupia Riigikeeled singali ja tamili Rahvuspäev 4. veebruar Hümn “Sri Lanka Matha” Rahvuslill täht-vesiroos
Saareriik Sri Lanka, mis vahepeal kandis ka Tseiloni nime, asub Indiast lõunas India ookeanis. Seda looduskaunist saart on kutsutud nii hüatsintide ja rubiinide saareks, kui ka Idamaa pärliks ja India pisaraks. Hollandlased andsid talle nimeks Tseilon ja alles 1972. aastal sai saar oma praeguse nime Sri Lanka (‘särav maa’). Riigi lipul olevat lõvisümbolit seostatakse legendaarse aarjalasest printsi Vijayaga, kes tuli 6. sajandil Põhja-Indiast ja vallutas oma väega Sri Lanka saare. Teda peetakse kohaliku põhirahva singalite esiisaks.
See on kange alkohoolne jook, mida destilleeritakse Lõuna- ja Kagu-Aasias fermenteeritud kookospalmimahlast, suhkruroost, teiste palmide mahlast, teraviljast või puuviljadest, sõltuvalt riigist, kus seda valmistatakse. Destillaati tihti segatakse, seda lastakse küpseda puust vaatides, filtreeritakse ning lisatakse maitseaineid, vastavalt tootja eesmärgile. Arrakit ei tuleks sega ajada araabiamaadel (Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas) tehtava aniisimaitselise joogi arakiga. Sõna arak tähendab kondenseerimist, kas magusat või kanget jooki, mis enamasti on neil aladel valmistatud rosinatest ning on maitsestatud aniisiga. Arraki päritolu on aga seotud Indiast pärit areekapalmiga (Areca) ja nende viljade areekapähklitega. Piimjas kookospalmi (Cocos nucifera) mahl saadakse palmiõite pungadest, enne kui nad õide puhkevad. Seda mahla korjavad õppinud meded „toddy tappers” puulatvadest igal hommikul
päikesetõusul. Ühelt puult võib saada kuni 2 liitrit mahla päevas. See rikkalikult suhkruid ja pärmi sisaldav mahl kääritatakse suurtes puunõudes (halmilla või pöök) ning saadakse kergelt alkoholi sisaldav jook toddy või palmivein (alkoholisisaldus 5–7%), mida siis edasi destilleeritakse 24 tunni jooksul kaheastmeliselt, kas padadestillaatoris või kolonndestillaatoris, või mõlemas, ning saadakse alkohol (esimesel destillatsioonil kangusega 20–35%, teisel 60–80%). Margiti protseduurid erinevad, samuti ka see, kas valmis napsi tarbitakse kohe, või lastakse sellel halmilla-tünnides küpseda. Parematele arrakitele, mis maitselt on kusagil enamasti viski ja rummi vahel, ei lisata mitte midagi. Odavamad seal toodetud arrakid on segud kookospähkli arrakist ja teraviljaalkoholist. Erinevad tüübid: • premium küpsenud – pärast destillatsiooni küpsevad hamilla vaatides kuni 15 aastat enne segamist – Ceylon Arrack, V.S.O.A. (Very Special Old Arrack), VX, Old Reserve ja Extra Special; • premium selged – ei ole lastud küpseda, kuid pärast korduvat destilleerimist on mitmeid kordi filtreeritud, et saada mahedamaid jooke – Double Distilled ja Blue Label; • tavalised – segatud kas teraviljast või melassist tehtud neutraalse alkoholiga. Lõuna-Indias, kust see jook ka pärit on, kutsutakse seda kallu’ks, ka raa (Sinhala), ning panam culloo. Praegu on kookospähkli arraki peamine tootja Sri Lanka. Kangus on tal 33% ja 50% vahel.
Kookosest tehakse Sri Lankal peale arraki ka viskit
309
308
Arrak
Brunei
Malaisia
VAIKNE ookean
Malaisia
HALMAHERA MINAHASSA PS.
BORNEO SUMATRA
Sunda väin
Karimata väin
SULAWESI
BURU
Jaava meri Jacarta
JAWA
SERAM
MALU K U
INDONEESIA Florese meri FLORES B A L I
SUMBA
UUS-GUINEA
Banda meri Ida-Timor
TIMOR
Paapua Uus-Guinea Arafura meri
N U SA -TEN GG A R A
Timori meri
Austraalia
310
INDONEESIA
INDONEESIA Vabariik Republik Indonesia Pealinn Jakarta Rahvaarv 255,5 miljonit (2015) Pindala 1 904 569 km2 Raha Indoneesia ruupia Riigikeel indoneesia Rahvuspüha 17. august Hümn “Indonesia Raya” Rahvuslilled valgeõieline jasmiin, õilis kuuking, arnoldi raitlill
Indoneesia saarestik, kuhu kuulub umbes 13 600 saart ja üle 70 tegutseva vulkaani, asub suurte mereteede ristkohas. Enne eurooplaste tulekut olid seal kohtunud melaneesia, india, hiina ja araabia kultuur. Malai algupära rahvastik on eri saartel elades jagununud rohkem kui 200 etniliseks grupiks, kes räägivad eri keeli. Ühiseks keeleks on Sumatralt pärit bahasa indoneesia keel. Valdav osa indoneeslastest on moslemid, kuigi kohalik islami usk on võtnud üle mõjutusi hinduismist, budismist ning hõimuusunditest. Kirju ja mitmekesine on ka kultuur, sealhulgas napsikultuur. Omad piirangud on siin tulenevalt islami usust. Peale Aceh’i ala, kus islam on valdav ja on sisse seatud alkoholikeelud, arvestatakse mujal teiste, so mittemuslimite õigust tarbida soovi korral napse. Imporditud napsidel on kõrged maksud, mistõttu nad on kallid. Napsikultuur ja vastavad traditsioonid on laiemalt levinud aga valdavalt kristliku rahvastikuga piirkindades nagu Batak, Torajan, Minahasan ja Ambonese. Indoneesia kohalikke napse valmistatakse riisist, palmimahlast, ka mitmetest viljadest.
Arrak Batavia arrak on toodetud Indoneesias suhkuroost ja see sarnaneb rummiga. Padadestillatsiooni tehnoloogia tõid neile saartele hiinlased. Tavaliselt on see segu riisialkoholist ja suhkrurooalkoholist. Et alustada kääritamist, lisatakse kohalikule punasele riisile (red rice) kohalikke pärmiseeni, mis annavad iseloomuliku lõhnabuketi ja maitse ka destillaadile. See jook on populaarne komponent ka liköörides, punšides ja kondiitritööstuses – Boven’s Arrak Indonesia (40%).
Bataki regioonis Põhja-Sumatral on palminapsu tuak’i serveeriv koht – baari nimi lapo tuak. Tuak on sajanditevanune naps, mida kohalikud tarbisid juba 15. sajandil Jaava, Sumatral, Sulawesi, Borneo, Bali saartel ja mujalgi. Sulawesi saare lõunaosas, eriti Tana Toraja piirkonns on selle nimi ballo’, ning Sulawesi põhjaosas Minahasas saguer. Nusa Tenggara ja Maluku saarte rahvad joovad kohalikku palminapsi nimega sopi. Flores saartel tehakse sopi’t traditsiooniliselt palmüürapalmide mahlast ja suhkrupalmi viljadest. Retsepte ja oskusi antakse edasi põlvest põlve. Napsi valmistatakse savinõudes, keetes vedelikke tule kohal. Valminud destillaat tilgub mööda bambustorusid pudeltesse. Joogil on ka hellitav nimi – „kuum ja põletav” (bakar menyala). Minahassa regioonis oli populaarne naps nimega cap tikus (tõlkes ‘näriliste naps’), mis muidu oli valmistatud sarnaselt saguer’i ja sopi’ga destilleeritud palmimahlast, kuid seda müüdi 1820-ndatel sinistes pudelites, millel oli hiire kujutis peal. Joogi kvaliteet oli vilets ning praegu on selle tegemine illegaalne. Bali riisiviin ehk brem bali on populaarne valdavalt hindudega asustatud Bali saarel. Viskit toodetakse Indoneesias Astidama vabrikus – Drum Green Label Whisky.
311
INDIA ookean
Laos
Vietnam
Luzoni väin
HAINAN (Hiina)
BABUYANI SAARED
Lõuna-Hiina meri
Tai
Filipiini meri
LUZON
• Baguio
Quezon City
312
FILIPIINID Samar
Panay Iloilo Palawan
Zebu
Negros
Sulu meri Balabaci väin
FILIPIINID
• Naga
Mindora
MINDANAO Dawao
Zamboanga •
SULU SAARED
Sulawesi meri
Filipiinid on suur vulkaanilise päritoluga umbes 7000 saarest koosnev saareriik Indoneesiast kirdes India ja Vaikse ookeani piiril, mis on saanud oma nime Hispaania kuningas Philip II järgi. Esimese eurooplasena saabus 1521 Filipiinidele Hispaania riigi teenistuses olnud Portugali maadeavastaja Fernão de Magalhães, kes langes Mactani saare vaenulike „pealuuküttide” ohvriks. Erinevate rahvaste, kultuuride ning keelte konglomeraadis, kuhu lisanduvad ka eriliselt rikkalikud looduseannid, on ka alkoholikultuur mitmekesine, mõjutatud nii kohapealsetest tavadest kui ka sissetoodud napsidest. Mäenõlvadel asuvatel terrassidel kasvatatakse Filipiinidel riisi Riisitaimed
Arrak Filipiinide arrak nimega lambanog on destilleeritud kookospähklivein või kookospähkliviin/brändi. Saadakse seda avanemata kookospalmipuuõite mahlast, enamasti on joogi kanguseks 40–45%. Protsess algab kookospalmipuust, „elupuust” nagu seda kohapeal kutsutakse, kuna on vähe sellist, mida sellest puust ei saa kasutada. Istanduse töötajad mangagarit’id ronivad igal pärastlõunal palmide otsa ja valivad parajas valmiduses õisi, vigastavad neid ning kinnitavad õievarte külge bambusest anumad tukil’id. Protsess sarnaneb kasemahla või kautšukikorjamisele. Järgmisel hommikul ronivad samad mehed jälle puude otsa, et tühjendada anumad. Ühelt puult saadakse päevas kuni 2 liitrit mahla, mis on unikaalse kookospalminapsi peamine koostisosa. Edasi suhkruid ja pärme sisaldav mahl fermenteeritakse, mille tulemusena saadakse populaarne 5–7%-line kookospalmijook toddy, mida kohapeal kutsutakse ka tuba’ks. Viimasest omakorda saadakse kahekordsel destilleerimisel lambanog.
Kuni viimaste aastateni oligi lambanog eelkõige kohalik jook, alguses sarane õunasiidriga, selle edasisel destilleerimisel aga metsakohinaga (puskariga). Lambanog’I tegemine oli lihtne ja odav. Kõige kuulsamad ja paremad lambanog’id tehakse Quezoni provintsis Luzoni saarel Filipiinides. Seda on toodetud kookospalmiistandustes juba mitusada aastat. Kuulus Mallari lambanog’ivabrik on asutatud aastal 1918. Alates 1990-ndatest hakati Filipiinidel seni tihti kodusel teel valmistatud joogi kvaliteedile tõsist tähelepanu pöörama ja standardiseerima tootmist. Et kookospalmid ja nende viljade eksport on Filipiinide majandusele väga oluline, sai lambanog’i kvaliteedi küsimus ka riiklikult tähtsaks. Tulemusena on alates aastast 2001 joogi maine tohutult tõusnud ning see on saanud väga populaarseks nii Kagu-Aasias kui ka viimastel aastatel ülemaailmselt, kui üks Filipiinide tuntumaid kaubamärke. Et teha jooki veel populaarsemaks, on hakatud lisama niigi väärt napsile teisi maitseid – mangot, kaneeli, mitmeid troopilisi marju. Väga populaarseks on lambanog saanud mitmete magustoitude koostisosana. Mallari’s Lambanog on magusa, vürtsise lõhnaga väga värske, puuviljase ja pehme maitsega mõnus jook.
313
FILIPIINID Vabariik Republika ng Pilipinas Pealinn Manila Elanikke 102,8 miljonit (2015) Pindla 300 000 km2 Raha Filipiinide peeso Riigikeeled filipino, inglise ja kohalikud keeled Rahvuspüha 12. juuni Hümn “Lupang Hinirang” Rahvuslill valgeõieline jasmiin
Manila
Rummi ajaloo võib mingis mõttes viia tagasi kuni 10 000 aastat, kui Kagu-Aasias hakati kasvatama suhkruroogu. Kristalliseeritud suhkru kohta on andmeid 5000 aasta tagusest Indiast. Suhkrurootaim (Sacchorum), mida vahel hellitavalt päikesepoisiks kutsutakse, tegi ajaloos läbi tõelise ümbermaailmareisi. Taimed ees, oskused toota ühelt poolt suhkrut ja teisalt ka kääritatud jooki nende järel, viis magusa teekond Aasiast Ameerikasse. Filipiinidel, ühel suhkrurootaime ajaloolisel kodumaal toodetakse juba aastast 1854 ühte väärt rummi – Tanduay. Ja vägagi edukalt, olles mõned aastakümned tagasi maailmas enimmüüdud rumm ja samas üks Filipiinide tuntuim kaubamärk. Firma, mis on maailmas suuruselt teine, jääb praegu aastas toodetud ja müüdud rummi kogustelt alla vaid Bacardile, olles Aasias vaieldamatu turuliider. Nimi Tanduay tähendab vanas tagalogi keeles maakitsust ja ka kaugel asuvat maad. Algselt aurulaevadega tegelenud Elizalde perefirma ostis Manila lähedal mitmed rummivabrikud, moderniseeris need, hakkas kasvatama suhkruroogu ning lõi kaasaegse suure ja kuulsa Tanduay alkoholitehase, piirkonna võimsaima. Praegu on toodang kasvanud võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga ligi 50 korda, valikus on üle paarikümne erineva Tanduay rummi (sealhulgas ka kangeid 50%-seid ja maailma esimesed Light Rum’id – 30%-sed). Rummi valmistatakse suhkruroomelassist destilleeritud alkoholi küpsemisel tammevaatides kaks või enam aastat, sõltuvalt sellest, millist rummimarki toetaksid kangus, lõhna- ja maitseomadused, kvaliteet. Pärast küpsemist alkohol segatakse demineraliseeritud vee, suhkru ja teiste maitseainetega. Segatakse ka erinevaid alkohole omavahel, et saada soovitud tulemus. Tanduay erinevad rummid on kuulsad ka erinevate kokteilide koostisosadena.
Tanduay Rum 1854 (15-aastane, 40%), loodud tähistamaks Tanduay rummi tootmise 150 aasta juubelit. Tanduay Primero & Anos – rikkalik segurumm, Tanduay Dark Rhum (5-aastane) 40% – enimmüüdud, Tanduay White 36% – segurumm, Tanduay Superior Dark Rum (12-aastane) – kutsutakse konjakirummiks, tammevaatides küpsenud, Tanduay Centennial Dark Rhum – valmistati tähistamaks Filipiinide iseseisvuse 100. aastapäeva aastal 1996.
Džinn Ginebra San Miguel (endise nimega La Tondeña Distillers Inc.), on aastal 1902 Carlos Palanca poolt asutatud suurfirma Manilas, mis toodab maailmas enimmüüdud džinni – Ginebra San Miguel. Viimane on praegu firma lipulaev, kuigi alustati melassist toodetud rummiga ja palminapsudega. Osteti mitmeid väiksemaid ja suuremaid napsivabrikuid nagu Ayala Distillery (Destileria y Licoreria de Ayala y Compañia), kus toodeti Hollandi tüüpi suhkruroost tehtud džinni juba aastast 1834, Tabacalera Añejo Rhum Co, koos rummidega, ning Kulafu (Hiina ürtidega riisinapsid). Viimastega jätkatakse endiselt, sealhulgas ka brändide ja vodkade tootmisega. Ginebra San Miguel džinnivalikus on laiemalt levinud Ginebra San Miguel, GSM Blue, GSM Blue Flavours jt.
Viski Filipiinidel tehakse St. George Premium Whisky nimelist napsi.
315
314
Rumm