Saame tuttavaks! Tallinna loomaaed
© Saame tuttavaks! Tallinna loomaaed (2016) Koostajad Inari Leiman, Hele-Maria Taimla Fotod Christina Daous, Mihhail Fainštein, Signe Kalgan, Maaja Kitsing, Inari Leiman, Tiit Maran, Tallinna loomaaia arhiiv, Shutterstock Ülesanded Loone Ots Kaasa aitasid Christina Daous, Mati Kaal, Tiit Maran, Tatjana Miljutina, Anne Saluneem, Jelena Semjonova, Aleksei Turovski Väljaandja Tallinna loomaaed ja Menu kirjastus Toimetajad Inari Leiman, Katrin Streimann Keeletoimetaja Helve Hennoste Kujundaja Einike Soosaar
Tere, väike sõber!
Trükk
Sinu käes on loomaaia seiklusvihik. See aitab sul Tallinna loomaaia loomi tundma õppida, nende kohta uut ja põnevat teada saada ning ka oma nuputamisoskust proovile panna. Vastuseid seiklusvihikus esitatud küsimustele leiad nii raamatukese tekste lugedes kui ka loomaaia liigistende uurides. Tallinna loomaaed on päris suur ja siin on palju loomi. Ühekorraga ei jõuagi kõiki märgata. Võta seiklusvihik kaasa iga kord, kui loomaaeda tuled ja püüa üles leida seal kirjeldatud loomade kodud. Seiklusvihikusse saad üles tähendada ka oma põnevaid kohtumisi erinevate loomadega.
ISBN
2
3
Keskmine AAFRIKA KANNUSKILPKONN
• • • •
kilbi pikkus isastel 90 cm, emastel 70 cm kaal isastel 70 kg, emastel 50 kg eluiga 50 aastat kurnas on 15–30 muna
Aafrika kannuskilpkonn Artur Artur sööb mahlakaid taimi, lehti, vilju ja marju. Hambaid pole tal üldse, aga tugevate ja teravate lõuaservadega hammustab ta nagu kääridega. Sellepärast tuleb olla ettevaatlik. Kilpkonn ei taha küll inimestele haiget teha, aga võib kogemata tükeldada kellegi sõrme. Kilpkonnal on töntsakas keha, ta liigub üsna aeglaselt, kuid suudab käia tundide viisi. Arturil ja teistel maismaakilpkonnadel on väga tugev kilp. Selle alla suudab ta tõmmata jäsemed, saba ja kaela. Nii kaitseb ta ennast. Kilpkonnadel on hea haistmis- ja kuulmismeel ning üsna hea nägemine. Nad õpivad tundma tuttava inimese häält. Kilpkonna saab pidada ka koduloomana, kuid ainult siis, kui ta on tehistingimustes koorunud. Loodusest loomi ära tuua ei või. Kilpkonnad suudavad elada kuivas kliimas, näiteks poolkõrbes või savannis. Kuuma eest põgenemiseks kaevuvad nad maa alla.
4
5
Aafrika kannuskilpkonn.
KüsimusED ja ülesanded
Kuhu peidavad maismaakilpkonnad end kuuma eest?
Mida Artur sööb?
Millise ehitise moodi kilpkonn on?
Kirjuta kilpkonn piltkirjas. Mitut pilti vajad? Mis või kes neil piltidel on? Kirjuta oma piltkiri siia. Kannuskilpkonn Artur elab Tallinnas alates 2007. aastast. Poolkõrbes või savannis on vahel põuaaeg, kui ei saja väga kaua aega vihma. Siis ei joo ega söö kilpkonn nädalate viisi midagi. Kui esimene vihm tuleb, liigub ta veelombi juurde ja pistab saba vette. Miks? Pepu kaudu täidab kilpkonn oma isikliku veehoidla. Tal on soole seinasõõnsused, kus vett säilitada. Sellest veest piisab mitmeks järgmiseks kuuks. Väiksed kilpkonnad kooruvad munadest. Ema peidab munad maa sisse. Kui pojad kooruvad, kaaluvad nad vähem kui 25 grammi. Nad peavad kohe iseseisvalt hakkama saama.
6
7
Keskmine AAFRIKA ELEVANT
• • • • •
kehapikkus 500 cm õlakõrgus 350 cm kaal isastel 4500 kg, emastel 3200 kg eluiga 60 aastat korraga sünnib üks poeg
Aafrika savannielevant Carl
! Aafrika elevant on suurim maismaaloom.
Elevandid elavad Aafrikas ja Aasias. Aasias elab Aasia ehk India elevant, Aafrikas aga elab kaht liiki elevante, kes on väga sarnased. Väiksem neist elab metsades, teda nimetataksegi metsaelevandiks. Teine elab päikesele avatud maastikul – savannis. Tallinna loomaaias elab savannielevant Carl. Suurte ümarate loomade kehad hoiavad hästi sooja. Tänu sellele saavad elevandid ka Eesti pakasega väljas jalutada. Nii suur loom naljalt ära ei külmu. Talve ei karda ka näiteks ninasarvikud. Elevant vajab umbes 150–250 kg toitu ja 190 liitrit vett päevas. Looduses söövad elevandid rohtu, lehti, puukoort, juuri, oksi ja puuvilju. Carlile maitsevad kuusepuud, mida inimesed pärast jõule loomaaeda toovad. Kuuseokastest ja -koorest saab elevant C-vita miini. Samuti meeldivad elevantidele kaselehed ja -oksad. Carl kaalub üle kuue tonni.
8
Elevant Carl elab Tallinnas aastast 1985, ta on sündinud Krügeri rahvuspargis Lõuna-Aafrika Vabariigis. 9
Sõna vant riimub sõnadega hant, jant, kant, lant, mant, pant, rant ja sant.
Mitu lihast on elevandi londis?
Uuri, mida need sõnad tähendavad. Mitu korda elus elevant hambaid vahetab? Mitu korda teeb seda inimene?
Võha väljapuurimine.
Elevandil on suus korraga kaks võhka ehk lõikehammast ja neli purihammast, mis on nagu võimsad kivid. Inimene vahetab elu jooksul üks kord piimahambad jäävhammaste vastu. Elevandil aga on järgemööda lausa kuus komplekti purihambaid. Uus hammas kasvab vana hamba kõrvale ja lükkab lõpuks selle välja. Carlil on võhad välja tõmmatud. Kolmandat korda purihambaid vahetades vigastas Carl valu käes rapsides üht võhka ja murdis mõne aja pärast ka teise. Hambaarstid pidid Carlile tegema viis operatsiooni, millest viimane kestis üle nelja tunni. Isase Aafrika elevandi võhk kaalub umbes 100 kg. Elevandi tiinus kestab 22 kuud: nii kaua kannab emaelevant poega oma kõhus. Elevandipojad kaaluvad sündides sada kilo, turja kõrgus on üks meeter. Hambaid neil pole, on ainult lont, millega nad ei oska algul midagi peale hakata. Väiksele elevandile pakub tema lont palju lusti. Elevantidel on suurepärane kuulmine. Väga hea haistmismeele kindlustab elevandile lont: kokkukasvanud ülahuul ja nina. Lont võib olla kuni kaks meetrit pikk. Londi sees on 40 000 lihast. Londiga suudab elevant tõsta ja visata paarisajakiloseid asju ja leida liiva seest üksikuid rosinaid. Elevandi nägemine pole kiita ja hüpata ei saa nad ka kunagi. Ka istuda pole elevandil tervislik, kuigi tsirkuses vahel sunnitakse. Küll aga meeldib elevantidele ujuda ja selles on nad osavad.
10
Millistes maailmajagudes elavad elevandid?
KüsimusED ja ülesanded
Täiskasvanud elevandi jala ümbermõõt on umbes 134 cm. Võta mõõdulint ja tee sellest elevandi jala suurune ring. Mõõda ringi läbimõõt. Ütle selle järgi elevandi jala keskmine läbimõõt. Kirjuta see siia.
11
Amuuri leopard Freddi sündis 13. juulil 1995 Tallinna loomaaias.
Keskmine Amuuri leopard
• • • • •
Amuuri leopard ja Amuuri tiiger
! Amuuri leopard on ohustatumaid kaslasi maailmas.
Tiigrid ja leopardid elavad mitmel pool maailmas. Amuuri tiiger ja Amuuri leopard aga elavad Ida-Siberis tohutult suure jõe ääres, mille nimi on Amuur. See üle 1700 kilomeetri pikkune jõgi algab Venemaa ja Hiina piirilt. Hiinlased kutsuvad seda ka musta draakoni jõeks. Tallinna loomaaias elab Amuuri leopard Darla, kes sündis 17. aprillil 2004. aastal Berliini loomaaias. Darla on Tallinnas üles kasvatanud 12 leopardikutsikat. Nende nimed on Toomas, Kaia, Edgar, Hanka, Hasan, Baruto, Akra, Vlada, Freya, Dora, Muusi, Freddo. Enamik kutsikaid elab juba iseseisvalt teistes loomaaedades. Darla poegade isa on Amuuri leopard Freddi, kes sündis Tallinna loomaaias 13. juulil 1995. aastal. Looduses on Amuuri leoparde alles jäänud vähem kui 50.
12
13
kehapikkus 125 cm õlakõrgus 72 cm kaal 32 kg eluiga 12 aastat korraga sünnib kaks poega
KüsimusED ja ülesanded Kuidas nimetavad hiinlased Amuuri jõge?
Mitu kutsikat on Darla üles kasvatanud?
Kes on Darla kutsikate isa?
Kirjuta Darla kutsikad tähestiku järjekorras siia.
Amuuri leopard Darla saabus Tallinna 30. novembril 2005.
Amuuri leopardil on kaunis karvastik: suured tumeneva keskosaga rosetid paiknevad kirkal oranžikaskollasel taustal. Kirev tähniline kasukas sulandub hästi loodusesse ja muudab looma raskesti märgatavaks. Leopard on väga osav hüppaja. Ta suudab ronida puu otsa ja rünnata saakloomi, hüpates neile ülevalt peale. Oma väiksusele vaatamata on leopard võimeline murdma ja viima puu otsa ka endast suurema saagi. Ta püüab ja sööb tähnikhirvedest kuni putukateni kõiki, keda kätte saab.
Amuuri jõgi. 14
15
Amuuri tiiger Keskmine Amuuri TIIGER
KüsimusED ja ülesanded
Mida söövad Amuuri tiigrid?
Kus meeldib Pootsmanile aega veeta?
Maailmas on kuus tiigri alamliiki. Amuuri tiiger on neist kõige põhja poolsema levikuga. Ta jahib videvikus kõiki, kellest jõud üle käib. Suure saagi murrab ta keskmiselt kord nädalas. Tema põhitoit on metssead, metskitsed ja hirved. Võimalusel ründab ta ka pruun- ja kaeluskaru. Inimest ründab ta harva, pigem enesekaitseks. Amuuri tiiger on suurim kaslane. Looduses elab neid vaid mõnisada. Tiigripoisid lahkuvad pere juurest üsna vara. Tüdrukud jäävad ema juurde kauemaks, mõnikord lausa kaheks aastaks. Neil on vaja õppida, kuidas käituda isastega ja toituda sellest, mis parasjagu kättesaadav on. Isasega ei juhtu suurt midagi, kui ta on paar nädalat söömata. Küll aga ei saa söömata olla väiksed tiigripojad, nii et ematiigritel tuleb osata igas olukorras neile toitu leida. Amuuri tiiger Pootsman saabus Tallinna loomaaeda 2012. aasta detsembris. Ta ootab, millal talle tuuakse kaasaks kena ematiiger. Seni veedab ta mõnusalt aega basseinis. Tiigrid on selle poolest haruldased kaslased, et ei saa elada ilma aeg-ajalt vees ligunemata. Tiiger ja vesi on lahutamatud.
• kehapikkus isasel 200 cm, emasel 185 cm • õlakõrgus 115 cm • kaal isasel 225 kg, emasel 150 kg • eluiga 15 aastat • korraga sünnib kuni kolm poega
Mõtle Pootsmani kaasale nimi. Kirjuta see siia.
16
Amuuri tiiger Pootsman sündis 7. mail 2011 Moskva loomaaias. 17
Keskmine ANAKONDA
Anakonda
! Anakonda on maailma raskeim madu.
• üldpikkus isastel 3 m, emastel 6 m • kaal 200 kg • eluiga 10–30 aastat • munaspoegija, 4–80 poega sünnib vette
Anakondat peetakse maailma raskeimaks maoks. Väga suur anakonda – sel juhul on ta kindlasti emane, sest emased anakondad on suuremad kui isased – on kuus kuni seitse meetrit pikk ja püüab kuni 35-kiloseid imetajaid, näiteks väiksemaid hirvi. Anakonda kütib ennekõike vees või märgaladel. Tema ninasõõrmed ja silmad paiknevad pealae lähedal, mis võimaldab saaki luurata peaaegu täielikult veel alla jäädes. Meie ajal elab maailmas väga palju roomajaid, tublisti üle 7000 liigi. Kõige ürgsemad roomajad, kelle esivanemad elasid juba enne dinosauruseid, on kilpkonnad ja krokodillid. Nooremad roomajad – maod ja sisalikud – kuuluvad soomuseliste hulka. Anakonda nahk on kaetud soomustega. Selleks et kasvada, peab ta kestuma ehk vana kesta maha viskama. Kui madu valmistub kestumiseks, siis muutub ta tuhmiks, hallikaks ja ka tema silmad muutuvad valkjashalliks. Miks? Sest mao silmalaud on kokku kasvanud ja paistavad läbi: ta vaatab meid läbi kinniste silmalaugude! Seepärast ei pilguta madu ka kunagi silmi ja vaatab meile ainiti otsa. Kestumise ajal aga uuenevad ka tema silmalaud.
18
Anakonda sündis 2006. aastal Skansenis Rootsis ja kingiti samal aastal Tallinna loomaaiale. 19
Värvi ja mustri muutmise meister kameeleon
! Peale kameeleoni suudavad värvi muuta kaheksajalad, kes teevad seda hetkega. Aegamisi suudab akvaariumi põhjas asuvale malelauamustrile end ära peita ka lest – kala, kes elab Eesti vetes.
Ümbrusega sama värvi muutumine aitab kameeleonil puu otsas saaki varitseda ja ennast peita. Kui ta aga saab vihaseks, siis võib ta kirjult kehalt leida musta, punast, eresinist, oranži ja kollast värvi. Niiviisi hoiatab ta ümbritsevaid: “Minuga nalja pole, olen valmis ründama!” Kameeleoni varbad on kahe- ja kolmekaupa kokku kasvanud, nii saab ta puuoksast nagu tangidega kinni haarata. Tal on ka pikk ja keerduv haardsaba. Kameeleon on aeglane, ta ei jookse, küll aga võib tema pikk keel liikuda kiiremini kui 13 kilomeetrit tunnis. Kameeleonil on väga huvitavad silmad. Need ulatuvad peast üsna kaugele ja kummagi silmaga võib ta vaadata eri suunda. Kameeleoni elu oleneb sellest, kui kiiresti ta märkab toitu või ohtu. Kui kameeleon näeb saaklooma ühe silmaga, pöörab ta ka teise silma sinnapoole. Saaki kahe silmaga vaadates määrab ta täpselt enda ja saagi vahekauguse ning asub tasakesi lähemale hiilima. Parajale kaugusele jõudes haarab ta tugevamini puuoksast ja viskab keele suust välja. Keel on väljaveninuna pikem kui kameeleon ise. Kui selle ots tabab maitsvat putukat või hiirepoega, tõmbab kameeleon saagi väga kiiresti suhu.
20
21
KüsimusED ja ülesanded
Mitu liiki roomajaid elab maailmas?
Kui pikk võib anakonda olla?
Anakonda hakkab umbes kahe päeva pärast nahka vahetama. Sa naeratad ja lehvitad talle. Mida teeb anakonda? Miks?
Isane panterkameeleon võib olla kuni 53 cm pikk. Kui pikk oleks sel juhul tema keel?
22
Otsi sõnatulvast kolm looma nimeTUST. Värvi need ära.
AGH RFSITBPOL ULKGEKOLÜSEG EWLKOOVRFMHKA MEELEONIHEJUURS SGFRVUEAAME NHIAGAAMD HEUSNT 23
Siin on vihane kameeleon. Värvi ta õigete värvidega.
Keskmine Bennetti ehk punakael-känguru
• • • •
Bennetti ehk punakael-känguru Bennetti ehk punakael-känguru on pärit Tasmaania saarelt, mis asub Austraaliast lõunas Antarktise pool. Talved on seal päris jahedad, seepärast ei karda Bennetti kängurud ka Tallinna loomaaias lund ega külma. Talvel näeb neid sageli lumehangede vahel hüppamas. Kängurud söövad taimi, puulehti ja puukoort. Nad asustavad valgusküllaseid eukalüptimetsi ja toituvad metsaga piirnevatel rohumaadel. Känguru suudab päris kaua ilma joomata olla. Känguru ei jookse, vaid liigub ainult hüpates. Tema taga jäsemed on esijäsemetega võrreldes suured, tugevad ja pikad. Hästi tugev on tagajala neljas varvas, millega on hea hüppamiseks hoogu anda. Mitmemeetriseid hüppeid aitab sooritada ka pikk ja jäme saba. Hüppel on saba tüüriks, seismisel aga toeks.
24
25
kehapikkus 90 cm, sabapikkus 75 cm kaal isastel 18 kg, emastel 12 kg eluiga 17 aastat korraga sünnib 1 poeg
KüsimusED ja ülesanded Miks Bennetti känguru ei karda lund?
Miks känguru ei saa korraga viit või kuut poega?
Kujuta kängurut. Kuhu sa käed paned? Kuidas sa liigud? Mis on sulle känguru olles kõige raskem?
Ma veel mahun!
Otsi maailmakaardilt üles Tasmaania saar. Kas see asub põhja- või lõunapoolkeral?
Känguru on kukkurloom. Emaslooma kõhul on justkui suur põlletasku, kus pojal on mõnus olla. Isastel kängurutel on kukru asemel aga kihilised kilbikesed, mis kaitsevad kõhtu, kui isased omavahel võitlevad ja tagajalgade pikkade küünistega vastase kõhtu tabada püüavad. Kängurul sünnib korraga üks-kaks imepisikest poega. Poja esimene ülesanne on roomata mööda ema kõhukarvu kukrusse. Seal klammerdub ta nisa külge, joob piima ja hakkab jõudsasti kasvama. Kukrus on poeg kuni üheksa kuud. Emal on kaks nisa. Teist kasutab suurem poeg, kes käib juba kukrust väljas. Temalgi tuleb mõnikord isu kosutava piima järele.
26
27
Dagestani tuur
! Tallinna loomaaed koordineerib liigi säilimist tehistingimustes, pidades rahvusvahelist Dagestani tuuride suguregistrit.
Dagestani tuur on kaljukits, kes elab ainult Ida-Kaukaasias. Muude kaljukitsedega võrreldes on tal väga iseloomulikud kaarduvad sarved. Tallinna loomaaias on maailma parim kitslaste kogu. Varem paiknes loomaaed Kadriorus Lasnamäe klindinõlval. Seal olid kitsede pidamiseks ideaalsed tingimused. Teistele loomadele aga oli seal raske vajalikke tingimusi luua. Dagestani tuurisid leidub vaid viies loomaaias. Nagu enamik maailma sõralisi on nad aktiivsemad hommikuti ja õhtuti. Nad söövad rohttaimi ja puude ning põõsaste võrseid. Looduses on nad väga pelglikud ja ettevaatlikud. Loomaaias aga on nad inimestega harjunud ja poseerivad külastajatele meelsasti. Nad elavad alpinaariumi uhkeimas mägiojaga aedikus. Nende arv looduses on vähenenud salaküttimise, kariloomade ülekarjatamise ja sõdade tõttu. Alles on jäänud alla 30 000 looma.
Keskmine DAGESTANI TUUR
KüsimusED ja ülesanded
Otsi internetist teavet ka teiste kaljukitseliikide kohta. Millised on nende sarved?
Kaljukitsede aedikud vanas loomaaias Lasnamäe nõlval. Siin on sõnad dagestani tuur salakirjas. Lahenda šiffer. Kirjuta samas salakirjas siia oma nimi.
JEDHNALUGOUEPLSNGTNGASINXHI RETNBUSCUÄPR 28
29
• • • • •
kehapikkus 140 cm õlakõrgus 90 cm kaal isastel 80 kg, emastel 50 kg eluiga 11 aastat korraga sünnib üks tall
Miks oli kaljukitsedel Lasnamäe nõlval hea elada?
Keskmine EUROOPA NAARITS
• • • •
Euroopa naarits
! Euroopa naarits on ohustatumaid pisikiskjaid Euroopas.
Euroopa naarits on pisike kiskja, kelle elu möödub jõgede ja ojade kallastel. Elupaigast lahkub ta väga harva kaugemale kui sada meetrit. Naarits on väga eraklik, ta ei suhtle eriti teistega. Teiste naaritsatega kohtub ta ainult sigimisajal märtsist kuni maini. Looma eluala suurus piki kaldaveert võib ulatuda ühest kilomeetrist kuni kümne kilomeetrini. Oleneb, kui lähedalt ta süüa leiab. Naarits sööb kõike, mida elupaigast saada on: kalu, konni, pisiimetajaid, sekka ka putukaid ja linde. Kohtades, kus on vähke, maiustab naarits nendega. Kõige aktiivsem on ta õhtuvidevikus või hommikul. Naarits elas kunagi pea kõikjal Euroopa jõgede ja ojade kallastel. Seetõttu võis teda pidada väikeste jõgede-ojade liigiks. Vahepeal on naaritsate arv kõvasti vähenenud. Miks? Kadusid sobivad elupaigad, naaritsaid kütiti liiga palju ja Euroopasse toodi siinse naaritsa sugulane teiselt poolt ookeani – Ameerikanaarits ehk mink. Tema on suurem ja tugevam ning tõrjub Euroopa naaritsat loodusest välja, sest võtab paremad toidupaigadendale.
30
31
kehapikkus 37 cm kaal isastel 0,8 kg, emastel 0,5 kg eluiga 4 aastat korraga sünnib neli poega
KüsimusED ja ülesanded
Island
!
Soome
Otsi Euroopa kaardilt riigid, kus Euroopa naarits praegu looduses elab.
Naaritsa paljunduskeskus Tallinna loomaaias on tähtis selle liigi kaitse tugi maailmas.
Norra Rootsi
Läti Leedu Valgevene
Iirimaa
Kas Eesti on nende hulgas?
Suurbritannia
Poola
Holland Belgia
Ukraina
Saksamaa Tšehhi
Luksemburg
Prantsusmaa
Slovakkia Moldova
Austria
Praegu on Euroopa naaritsaid alles Hispaanias ja Prantsusmaal, Rumeenias ning Venemaal. Tallinna loomaaias peetakse tehistingimustes enam kui sadat naaritsat. See on ligikaudu pool kogu maailma loomaaedades peetavatest naaritsatest. Tallinna loomaaiast viiakse naaritsaid Hiiumaale, kuhu on loodud naaritsate kaitseala.
Venemaa
Eesti
Šveits
Ungari Rumeenia
Sloveenia Horvaatia
Bosnia ja Serbia Hertsegoviina Bulgaaria Montenegro Itaalia Makedoonia
Portugal Hispaania
Albaania Kreeka
Tõmba vale vastus maha. Tee õigele arvule ring ümber.
Euroopa naarits … … on kõigesööja, taimetoiduline, lihatoiduline.
Tallinna loomaaias elab üle
20
50
70
… elab merekaldal, mageveekogu kaldal, puu otsas.
100
… on ohus, sest teda tõrjub välja Ameerika, Aasia, Austraalia naarits.
Euroopa naaritsa.
32
… on Eestis taasasustatud Soomaale, Hiiumaale, Setumaale. 33
Türgi
Keskmine HALLHÜLJES
• • • •
Hallhüljes Lielu Läänemeres, mille ääres asub ka Eesti, on hallhüljes suurim imetaja. Kas tead, kes on imetaja? See on loom, kelle pojad saavad emalt piima, ükskõik, mida ema ise ka sööb. Meres elab kolm seltsi imetajaid. Neist kaks – loomtoidulised vaalalised ja taimtoidulised meriveiselised ehk sireenid – elavad kogu elu vees. Kolmandad aga tulevad veest välja ja veedavad palju aega õhu ning päikse käes maal või jää peal. Nemad on loivalised ja nende hulka kuulub ka hallhüljes. Loivalised söövad kalu, vähikesi ja teisi mereloomi. Lielu ja tema kaasa saavad loomaaias pool ämbritäit kala üks kord päevas. Lielu kõht on valge-mustatähniline. Kui ta upitab end veest välja, näevad kõik: see on kena proua. Isase hallhülge kõht on märjana tumehall ja kuivana hõbehall. Hallhülge tagumised loivad on suunatud tahapoole. Kõhu alla need ei paindu. Sellepärast peab hallhüljes edasi liikumiseks hüppama kõhu peal ja aitama esiloibadega kaasa. Lielul ega ühelgi teisel hallhülgel pole kõrvalesti.
34
35
kehapikkus isasel 2,5 m, emasel 1,8 m kaal isastel 250 kg, emastel 155 kg eluiga isastel 30 aastat, emastel 40 aastat korraga sünnib üks poeg
KüsimusED ja ülesanded KüsimusED ja ülesanded
Kas pildil on Lielu või mõni teine hüljes? Kuidas sa tead?
KES ON IMETAJA? EV R E IMEEDS Tähepuntras on sassi läinud ühe imetajate seltsi nimetus. Leia see üles ja kirjuta siia.
Mitu korda aastas poegib hallhülge ema?
Kui palju kaalub Lielu?
Hallhüljes Lielu on leitud Lätist Lielupe rannast 2001. aasta kevadel, sama aasta novembris kolis ta Riia loomaaiast Tallinna.
Ujudes paneb hallhüljes silmad kinni ja juhindub kompimismeelest. Vuntsid aitavad tal ümbrust tunnetada. Nii teab ta isegi seda, kui suurem kala lebab 300 meetri kaugusel võrgus. Eestis sünnivad hülgepojad märtsis. Hallhüljes sünnitab pojad maismaal, laidudel. Mõni nädal enne poegimist otsivad isased sobiva ranna. Emased lõpetavad siis söömise, et organismi puhas tada. Umbes kolm nädalat pärast isaste rannaletulekut liituvad nendega emahülged ja vaatavad platsi üle. Kaldal sünnitab emahüljes valge kasuka ning musta värvi silmade ja ninaga pojakese. Ema toidab teda rammusa piimaga.
36
Esimese kahe päevaga saab hülgetitt piisavalt vajalikke aineid, et endaga ise jääl lesides hakkama saada. Siis on tema emal-isal veidi eemal vees pulmad. Pärast pulmi tuleb ema tagasi poja juurde ja imetab teda kolm nädalat. Seejärel oskab poeg juba ise ujuda ja kala püüda. Hülgeema poegib kord aastas ja tavaliselt nii 25 aastat järjest. Aastal 2014 sai poja ka Lielu. Kolmenädalasena lasti ettevõtlik poeg Läänemerre elama. Ta sai ise hakkama. Hallhülgeid on Eesti vetes päris palju. Nad hoiavad meie mere kalad hea tervise juures, sest söövad nõrgad ära.
37
Kuidas saab hüljes silmad kinni ujuda?
Vanamees oli Tallinna loomaaias juba siis, kui loomaaed asus Kadriorus.
Keskmine HARIKROKODILL
• • • •
Harikrokodill Vanamees Ammu enne dinosauruseid elasid maailmas krokodillid. Tänapäeval elavatest suurim on harikrokodill, ta võib olla isegi üheksa meetri pikkune. Poole tema kehapikkusest moodustab hiigelsuur ja tugev saba. Harikrokodill elab magevees: järves või jões, ent ta ei pelga ka soolast merevett. Peamiselt elavad harikrokodillid Austraalias ja Lõuna-Aasias ning ookeanisaartel. Sobiva elupaiga leidmiseks võib ta ujuda 1000 kilomeetri kaugusele. “Valab krokodillipisaraid” öeldakse, kui keegi lohutamatult nutab. Krokodillid tõesti nutavad suuri pisaraid, ent mitte kurbusest. Pisarad aitavad nende kehal vabaneda üleliigsest soolast, mis tuleb ookeani- või mereveest. Harikrokodill Vanamees jõudis Tallinna loomaaeda 1972. aastal ja tema täpne vanus on teadmata. Ta võib olla 50–60-aastane. Vanamees ja emane harikrokodill Lonni on ainsad veel elusolevad loomad, kes kolisid Kadrioru vanast loomaaiast Veskimetsa.
38
39
kehapikkus isastel 500 cm, emastel 300 cm kaal isastel 500 kg, emastel 90 kg eluiga 70 aastat pesas kuni 90 muna, suureks kasvab vaid paar-kolm poega
KüsimusED ja ülesanded Tõmba õigele vastusele ring ümber
34
31
Vanamees. Krokodill nutab, sest ta on näljane tal on kahju süüa teisi loomi
31
30
ta vabaneb liigsest soolast ta kardab jõehobusid Krokodill suudab vee all hinge kinni hoida pool tundi poolteist tundi kaks tundi kolm tundi
Milliste pesade munades kasvavad väikesed krokodillipoisid ja millistes tüdrukud? Miks? Kas rohkem koorub poisse või tüdrukuid? Mitu krokut koorub pesadest kokku?
Toitaineid hoiab krokodill jõe ääres koopas vee alla ehitatud sahvris
Harikrokodillil on väga hea haistmine, nägemine ja kuulmine. Peale selle tajub ta väga hästi vee liikumist. Vee all suudab ta hinge kinni hoida kuni poolteist tundi. Kõik see aitab saakloomi leida ja kätte saada. Ta peab jahti vees või kaldal. Krokodill on väga tugev. Tal on lihaselised jalad ja väga suured lõuad. Harikrokodill võib süüa ka inimesi. Kui emane harikrokodill valmistub munema, kaevab ta augu, vooderdab selle taimedega, muneb sinna ja katab munad hoolikalt muda ning taimedega. Peale kogub ta veel oksi, mõnikord lausa põõsaid. Taimede kõdunemisest tekib munadele vajalik soojus. Krokodilliema käib pesa kontrollimas ja vajadusel õhutab seda. Kolme kuu pärast kooruvad väikesed krokodillid. See, kas koorub krokodillipoiss või -tüdruk, oleneb haudumistemperatuurist: 31-kraadises soojuses hoitud munast koorub krokodillipoiss, jahedamas või soojemas olnud munast koorub tüdruk. Koorunud krokodillipojad hõikavad teravalt: “Jap! Jap! Jap!” Ema kuuleb seda ja kaevab pesa lahti. Siis võtab ta pojad suhu ja viib nad vette. Krokodill sööb väga harva. Umbes kümme korda aastas. Mõni kord ei söö ta paar kuud mitte midagi. Selleks puhuks on ta varunud toitaineid oma sabasse. Kui Vanamehel läheb kõht tühjaks, siis sööb ta meelsasti suuremaid kalu ja linde, näiteks forelli ja kana.
kõhu rasvavoltides sabas 40
41
Inglise keeles on krokodill crocodile (loe: krokodail), prantsuse keeles le crocodile (loe: lö krokodill), vene keeles крокодил (loe: krokodil), saksa keeles das Krokodil, itaalia keeles coccodrillo, rootsi keeles krokodil ja poola keeles krokodyl. Milline sõna erineb teistest kõige rohkem?
Mitu korda aastas sööb krokodill?
Kibibi sündis 4. juulil 2010 Krefeldi loomaaias Saksamaal.
Keskmine teravmokkninasarvik
• • • • •
Ida-Aafrika teravmokk-ninasarvikud Kibibi ja Kigoma Ninasarvikud saabusid Tallinna loomaaeda 27. aprillil 2013.
Teravmokk-ninasarvik ehk must-ninasarvik on saanud nime lihaselise kolmnurkja ülahuule järgi. See aitab tal lehekesi, võrseid ja oksi suhu suunata. Ta toitub peamiselt puhmastest ja põõsastest. Teravmokk-ninasarvik elab Aafrika ida- ja lõunaosas. Ta on üksildase eluviisiga, kuid malbe kõigi loomade vastu, keda tunneb ja usaldab. Tuttavat inimest kutsub ta suhtlema, lastes kuuldavale lühikese armsa niutsatuse. Ninasarvik jookseb kiiremini kui 20 kilomeetrit tunnis. Umbes sama kiiresti sõidab täiskasvanu jalgrattaga. Ninasarvik on paksunahaline, tema nahk on nagu turvis. Tal on väga hea haistmismeel ja suurepärane kuulmine. Ta orienteerubki peamiselt heli ja lõhna järgi. Nägemine pole ninasarvikul kiita. Kümne meetri kauguselt ei erista ta puud ega inimest. Võõrast lõhna või heli tajudes võib ta enesekaitseks rünnata või etendada
42
43
kehapikkus 340 cm õlakõrgus 160 cm kaal 1100 kg eluiga 40 aastat korraga sünnib üks poeg
Ninasarvik Kigoma sündis 7. veebruaril 2010 Berliini loomaaias Saksamaal.
KüsimusED ja ülesanded
Kust on teravmokkninasarvik oma nimetuse saanud? Mis on tema teine nimetus?
Kas ninasarvik ründab kaheksa meetri kaugusel olevat roosipõõsast? Miks?
Kus sündisid Tallinna loomaaia ninasarvikud?
Mitu silpi on Tallinna loomaaia ninasarvikute nimedes?
rünnakut, tormates puhisedes ja suure hooga vastase suunas ning vaid paar meetrit enne tolmupilves järsku seisma jääda. Kigoma ja Kibibi sündisid Saksamaal, Kigoma Berliini loomaaias ja Kibibi Krefeldi loomaaias. Kibibi tähendab suahiili keeles väikest naist või ilusat tüdrukut, printsessi. Kigoma on linn ja sadam Tansaanias. Ninasarvikupojad kaaluvad sündides 40 kilo ja elavad ema juures kaks kuni kolm aastat. Ema kaitseb neid. Ninasarvikul on palju jõudu. Ta suudab sarve abil paisata suure sõiduauto maanteelt kraavi. Ninasarvikud on suuruselt teised maismaaimetajad elevandi järel. Inimeste seas on levinud uskumus, et ninasarviku sarv annab jõudu, ravib, toob õnne ja rikkust. Salakütid tapavad ninasarvikuid, et müüa nende sarvi suure raha eest. Seetõttu on ninasarvikud sattunud ohtu. Looduses ninasarvikul vaenlasi pole, siiski väldib ta kokku puuteid elevandi, tähnikhüääni ja leopardiga.
Tõmba õigele sõnale joon alla. Sõpra märgates ninasarvik kiljub, ulub, ümiseb, turtsub, niutsub, haugub, itsitab.
Arutle kaaslaste või perega, kuidas teha nii, et salakütid ninasarvikuid enam ei tapaks. 44
45
Keskmine ILVES
• • • • •
Ilves Illu
Illu.
! Omapärase välimusega ilves on maailma kõige laiema levikuga kaslane.
Tallinna loomaaia tunnusloom ilves Illu jõudis Eestisse aastal 1937. Toona võitsid eestlased Helsingis maailmameistrivõistlused laskmises (sõjapüssi harjutuses) ja ilves kingiti neile auhinnaks. See on päris haruldane, arvestades, et tänapäeva spordivõistlustel on auhinnaks tavaliselt raha või mõni kallis asi, aga mitte kunagi elus loom. Samal ajal toimus Eestis suur arutelu, kas meile on loomaaeda vaja. Ilves Illu Eestisse kolimine andis viimase tõuke loomaaia asutamiseks, sest meie metsades elas siis alla 20 ilvese. Seda on päris vähe. Ilvesepoeg Illust koos pruunkarude Jüri ja Mariga said rajatava loomaaia esimesed nii-öelda sissekirjutatud asukad. Loomaaed avati 1939. aastal. Samal aastal algas teine maailma sõda. Ilves Illu elu Tallinnas jäi väga lühikeseks, sest ta hukkus sõja ajal. Illu mälestuseks tegi professor Enn Roos loomaaia põhja väravasse temast pronksskulptuuri. Praegu elab Eestis umbes poolsada ilvest.
46
47
kehapikkus 110 cm õlakõrgus 65 cm kaal 20 kg eluiga 15 aastat korraga sünnib kaks poega
Miks tänapäeval ei anta elusaid loomi auhindadeks?
Kes olid Tallinna loomaaia esimesed elanikud?
Kes on loomaaia tunnusloom?
KüsimusED ja ülesanded Ütle skulptuur teise sõnaga.
Mis aastal jõudis tunnusloom Tallinna?
Kui tuled loomaaeda või lahkud siit põhjavärava kaudu, siis näed Illu pronkskuju. Joonista sellest siia pilt.
48
49
Keskmine JÕESIGA
• • • • •
kehapikkus 125 cm õlakõrgus 70 cm kaal 85 kg eluiga 20 aastat korraga sünnib neli põrsast
Jõesead Imetajate seas on palju kauni karvkattega loomaliike, kuid üks kaunimaid on Lääne-Aafrika jõesiga. Tal on apelsinikarva kasukas ja suured valgete tuttidega kõrvad. Igal jõeseal jookseb üle selja peenike lumivalge triip. Tallinna loomaaia esimene jõesiga oli Moskvast tulnud, kuid loodusest pärit Apelsin, kelle vanus ei olnud täpselt teada. Ta elas aastaid üksi, kuni lõpuks saadi talle Hollandist kolm pruuti. Neile anti nimed Apelsini järgi: Mandarinka, Greibi ja Pomela. Nad said olla koos mõne päeva, siis Apelsin suri. Uue isasega, kelle nimeks sai Jump, sest ta oli emastest noorem ja põgenes nende eest algul hüpates, sai Mandarinka 2014. aastal kaks pesakonda põrsaid. Praegu elab karjas kuus jõesiga: Greibi ja Pomela ning neli Mandarinka järglast – kaks isast ja kaks emast. Looduses elavad jõesead Lääne-Aafrika metsajõgede kallastel. Tallinna loomaaia esimene jõesiga Apelsin. 50
51
KüsimusED ja ülesanded Tee õige lause ette rist. Jõesead on sinised või lillad. Jõesiga on tubli kaevaja. Tallinna loomaaia esimene jõesiga oli Apelsin.
Mida armastavad jõesead süüa?
Jõesead elavad alati üksi. Jõeseal on hea haistmine, kuid vilets nägemine. Jõesiga võib elada kuni 20-aastaseks. Mitu jõesiga elab Tallinna loomaaias?
Kelle nimed on peidus sõnatellistes?
KA MAN
APEL
GREI BI
SIN
DA
Nad on meisterlikud kaevajad ja ustavad karjaloomad, kes hoiavad kokku. Karjas püsivad ka isased, kes teisi kaitsevad. Jõesigasid kütivad leopardid. Sead on kõigesööjad, umbes nagu inimesed. Loomaaia sigadele antakse peamiselt taimetoitu ja sekka natuke piimasaadusi. Nad armastavad porgandit, kaalikat, õunu, pirne ja tammetõrusid. Heades tingimustes elab jõesiga ligi 20 aastat. Sead on targad loomad, väga hea haistmis- ja kuulmismeelega. Nägemine pole eriti hea ja nad ei pruugi tuttavat 20–30 meetri kauguselt ära tunda. Küll aga kuulevad nad kohe, kui keegi tuttav kuskil räägib.
Kui aedikus on neli jõesiga, siis mitu sõrga ja mitu silma neil kokku on?
RIN
52
53
Keskmine JÄÄKARU
• • • • •
Jääkaru Nora
kehapikkus isasel 260 cm, emasel 200 cm õlakõrgus isasel 130 cm kaal isastel 500 kg, emastel 200 kg eluiga 25 aastat korraga sünnib kaks poega
Jääkarutüdruk Nora sündis 24. novembril 2013. aastal. Jääkarupojad sünnivad tavaliselt 370-grammisena, tõenäoliselt kaalus ka Nora sündides sama palju. Jääkaruema Friida hoolitses lapse eest ööd ja päevad, lakkus kareda keelega ta õrnalt puhtaks, masseeris ja toitis piimaga. Väike Nora elas pimedas pesakastis, mis meenutas jääkaru urgu, mille emane ehitab lumehange või kaljulõhesse. Tark ja tubli jääkaruema teeb suure ning keeruliste käikudega uru. See kõik peab kaitsma poegi isaste jääkarude eest, kes murraks pojad maha, kui kätte saaks. Polaaraladel, kus jääkarud elavad, on iga suutäis arvel, pealegi saaks isakaru emakaruga siis pulmi pidada, kui poegi ees ei oleks. Isane jääkaru on emasest kuni kolm korda suurem, kuid poegade kaitsel on emakaru väga raevukas. Looduses on jääkaru peamiseks saakloomaks hülged, ent meres ujudes jääkaru hüljest kätte ei saa. Hüljes ujub temast kolm korda kiiremini. Hüljeste püüdmiseks vajavad karud jääd. Kõige sobivam saak jääkarule on jääserval lebav hüljes, kes kuivatab end päikese käes.
54
55
Friida ja Nora.
KüsimusED ja ülesanded Ameerika Ühendriikides Memphises sündis 19. märtsil 2016 orangutan, kes kaalus 2 kg 380 g. Saksamaal Magdeburgi loomaaias sündis 27. aprillil 2016 lõvikutsikas, kes kaalus 2 kg 6 g. Prantsusmaal La Palmyre’i loomaaias sündis 13. märtsil 2016 kuldlõviahvike, kes kaalus 55 g. Kelle kaal on Nora sünnikaalule kõige lähemal?
Miks jääkaru hüljest vee all kätte ei saa?
Nora mänguhoos.
Friida ja Nora.
Aita jääkaruemal uru tagaossa jõuda. Miks on sissepääs nii keeruline?
56
Miks on kliima soojenemine nii suur mure? Siis sulab jää ära ja jääkarul on aina raskem hülgeid püüda. Loomaaias elavad jääkarud sellepärast muretsema ei pea, neile antakse ikka süüa. Nad söövad toorest ja rasvast sea- ning loomaliha, räimi, vahel küülikut. Väheke saavad nad ka porgandeid, õunu ja värsket kurki, lisaks kalamaksaõli ning vitamiine. Pidupäevadel antakse ka forelli või lõhet. Loomaialoomi tohivad toita ainult talitajad.
57
Keskmine KAKSKÜÜRKAAMEL
• • • • •
kehapikkus 300 cm õlakõrgus 210 cm kaal 690 kg eluiga 40 aastat korraga sünnib üks poeg
Kaksküürkaamel ehk baktrian Said
! Kaamellased on küliskäijad. Nad tõstavad korraga sama kehapoole jalgu.
Juba paar tuhat aastat tagasi kodustasid Aasia inimesed kaameleid, sest ilma kaamelita on raske kõrbes hakkama saada. Kaamel jaksab palju tassida. Näiteks võib ta kanda neli päeva järjest 170–270-kilost koormat, käies kuni 47 kilomeetrit päevas. Kaamel võib joosta kuni 65 kilomeetrit tunnis. Puhkamiseks ja liivatormide ajal heidab ta maha ning tema varjus elab ka inimene liivatormi üle. Kaamelit kutsutakse kõrbelaevaks. Tal on terav nägemine ja väga hea haistmine. Kaksküürkaamel Said kaalus sündides 45–50 kilo. Vastsündinud kaamelipoja küürud on lontis, teine teisele poole selga, kuid need hakkavad täituma kohe, kui poeg kaameliema piima imeb. Küürudesse kogunevad rasvavarud. Kaamelipoeg joob rammusat emapiima isegi kauem kui aasta aega.
58
59
Perepilt.
See on kaameli silm. Joonista, Mis on puudu.
Baktrian Said sündis 8. aprillil 1996 Royal Burgersi loomaaias Arnhemis Hollandis. Tallinna saabus ta 10. aprillil 1997.
KüsimusED ja ülesanded
Mitu kilomeetrit suudab kaamel ööpäevas läbida?
Kui vanaks elab kaamel?
Kuivas õhus, eriti kõrbes, on palju tolmu. Kaitseks selle eest on kaamelil pikad ja tihedad ripsmed. Ühtlasi on kaamelil kogu aeg nohu, aga seda ei pea ravima. Vedelik, mis kaameli ninast jookseb, viib tolmu välja. Lõhestatud ülahuule kaudu jõuab vedelik tagasi suhu ja läheb uuele ringile. Kuivas kliimas ei tohi kaamel vedelikku kaotada. Kui kaamel on olnud kaua joomata, siis suudab ta korraga ära juua kuni 135 liitrit vett. Kaamel joob ka soolast vett ja sööb soolataimi.
60
Kui loomaaias oleks juhuslikult veekatkestus, siis tuleks kaamel Saidi 135-liitriseks joogipausiks tuua vett viieliitristes kanistrites. Mitu kanistrit vett talle joomiseks vaja oleks?
61
Keskmine LUMELEOPARD
• • • • •
kehapikkus 115 cm õlakõrgus 60 cm kaal isastel 50 kg, emastel 40 kg eluiga 15 aastat korraga sünnib kaks poega
Lumeleopard Nala
! Igal lumeleopardil on unikaalne muster.
Lumeleopard Nalal on väga kaunis, helehallide laikude ja tähnidega kasukas. See on kohev ja tihe. Tal on väikesed ümmargused kõrvad ja pikk kohev saba. Kui Nala sündis, olid ta silmad suletud. 7–10 päeva pärast sündi, kui silmad avanesid, olid need rukkilillesinised. Nala suuremaks kasvades muutus silmavärv helehalliks. Lumeleopard elab Euraasia kõrgmäestikus, isegi seitsme kilomeetri kõrgusel merepinnast. Ta on väga võimas ja osav kiskja. Ta jahib kaljukitsi ja mägilambaid ning püüab ka linde. Lumeleopardi kombel ei suuda keegi teine mägedes hüpata. Ta võib hüpata kohapealt isegi 10–15 meetri kaugusele. Tänu oma tugevale ja painduvale seljale võib ta jahti pidades hüpata kõrgelt alla, ilma et end vigastaks. Lumeleopardi saba on 90 cm pikk. Jäme ja nõtke saba aitab hoida hüppel tasakaalu ning kaitseb ümber käppade ja kere keeratuna külma eest.
62
63
Nala.
KüsimusED ja ülesanded
Pühapäevaks ennustatakse 12 kraadi sooja ja vähest vihma. Kas tasub minna loomaaeda, et Nalat näha? Miks?
Lumeleopard Nala sündis 10. mail 2015 Tallinnas.
! Lumeleopard nurrub nii sisse- kui ka väljahingamisel.
Palaval keskpäeval on lumeleopardid alati peidus, nad on videvikuja ööloomad. Vahel mängib ja hüppab Nala siis, kui inimeste meelest on halb ilm. Näiteks kui sajab vihma või lörtsi. Lumeleopard ei tee valju häält. Nala kõige kõvem heli on malbe “Au!”. Kui lumeleopard jääb looduses tiineks, siis otsib ta varjulise koopa või kaljulõhe ja vooderdab selle pehme karvaga. Ta lakub keelega oma kasukalt karvu ja trambib need jalgadega justkui vildiks. Sellest saab madrats. Pesakonda sünnib tihti kaks poega.
64
Kui kaugele suudab lumeleopard hüpata??
Mitu poega lumeleopardil tavaliselt sünnib?
65
Miks lumeleopard kõrgelt alla hüpates viga ei saa?
Keskmine Prževalski hobune
• • • • •
Prževalski hobune Prževalski hobune on ainus tänaseni säilinud ulukhobune maailmas. Tema viimased looduslikud elupaigad olid Aasia kuivades steppides ja poolkõrbetes. Loodusest kadus see liik 50 aastat tagasi. Väljasuremise põhjustasid küttimine ja see, et inimesed karjatasid loomi hobuste toitumis- ja joogikohtades. Prževalski hobune on säilinud tänu loomaaedadele ja kasvandustele. Umbes 20 aasta eest hakati Prževalski hobuseid loodusesse, Mongooliasse, tagasi viima. Nüüd elab neid looduses mitmel pool maailmas. Prževalski hobused elavad karjana kuhu kuulub 5–15 mära ja noorlooma. Karja valvab ja kaitseb täkk, toidu- ja joogikohtadesse aga juhatab kogenud mära. Varsad sünnivad aprillis või mais. Mõne tunni järel suudavad varsad juba püsti seista ja omal jalal kõndida. Peale emapiima proovivad nad õige pea ka taimset toitu.
66
67
kehapikkus 210 cm õlakõrgus 140 cm kaal 300 kg eluiga 25 aastat korraga sünnib üks varss
Loodusest kadus Prževalski hobune 50 aastat tagasi.
KüsimusED ja ülesanded
Kes on Prževalski hobuse lähim sugulane?
Millal Prževalski hobused söövad ja joovad?
Jässaka kehaga Prževalski hobune talub suvist õhusooja kuni 40 °C. Ka külma ta ei karda, sest pikk ja paks talvekarv aitab üle elada jäiseimadki talved, isegi kuni –40 °C. Ainult toitu on talvel lume alt välja kaapida raske. Ulukhobused puhkavad kuni päikese loojakuni. Sööma ja jooma asuvad nad öö hakul. Neil on hea kuulmine ja haistmine. Prževalski hobune on nime saanud Vene kindrali ja geograafi Nikolai Prževalski järgi, kes liigi 1879. aastal avastas ja kirjeldas. Mongolid nimetavad seda hobust erinevalt, sealhulgas ka takhi. Prževalski hobuse lähim sugulane on koduhobune. Tule vaata, mille poolest ta koduhobusest erineb!
68
Arvuta, mitu aastat on möödas Prževalski hobuse avastamisest. Mitu aastat jääb avastamise 200. aastapäevani?
69
Keskmine šimpans
• • • • •
kehapikkus 80 cm kõrgus seistes 125 cm kaal 50 kg eluiga kuni 50 aastat korraga sünnib üks poeg
Šimpansid Pino, Betty ja Quincy Tallinna loomaaias on kolm täiskasvanud šimpansi. Pino saadi kingituseks Hollandi pealinna Amsterdami loomaaialt. Ta on sündinud 24. juunil 1987. Betty ja Quincy toodi Tallinna salakaubana. Nemad on pojana loodusest püütud. Tegelikult ei tohi ohustatud loomi loodusest püüda. Kui leitakse keegi, kes niimoodi tegi, siis võetakse temalt loom ära. Šimpans Betty said meremehed Aafrika ühelt turult vahetuskaubana sigarettide eest. Tallinna kaubasadama tolli vahendusel jõudis ta loomaaeda. Tal oli loomaaias alguses raske kohaneda, sest ta oli harjunud inimeste seltskonnas olema ja sööma ainult sibulatega praetud kartuleid. Puuris olemise asemel tahtis ta talitajat aidata teiste loomade eest hoolitsemisel. Aasta pärast ta siiski kohanes puurieluga. Šimpansid kuuluvad inimahvlaste rühma, nad on välimuselt ja käitumiselt inimesega kõige sarnasemad loomad. Neil pole saba ja on 32 hammast nagu inimeselgi. Nende jäsemed meenutavad käsi-jalgu, ent kaua aega nad kahel jalal kõndida ei suuda.
70
Betty konfiskeeriti Tallinna tollis 14. augustil 1991, tõenäoliselt on ta 71 sündinud 1990. aastal Guineas.
Pino.
KüsimusED ja ülesanded
Quincy.
Mitu hammast on šimpansidel?
Kus veedavad šimpansid öö?
Kuidas purustab šimpans pähkleid?
Pino sündis 24. juunil 1987 Artise loomaaias Hollandis, saabus Tallinna 22. juunil 1994. Quincy annetasid eraisikud 23. jaanuaril 1995. aastal. Ta on sündinud tõenäoliselt 1994. aastal, kuid pole teada, kus.
Šimpans on karjaloom, kes veedab olulise osa päevast maapinnal, ent suudab osavalt ka puude otsas ronida. Nad ööbivad puude otsa ehitatud pesades. Omavahel suhtlevad šimpansid mitmesuguste häälitsuste ja grimasside, näovigurite abil. Šimpanside hoiatushäälitsused on kõmisevad ja kostavad kaugele. Šimpans on kõigesööja. Tema põhitoit on puuviljad, lehed ja seemned. Pähklite purustamiseks kasutab šimpans kive. Ta sööb ka sipelgaid, termiite ja linnumune. Vahel söövad šimpansid ka liha, jahtides üheskoos noori antiloope, jõesigu või väiksemaid ahve.
72
Šimpanside Betty ja Quincy joonistused on välja pandud loomaaia troopikamajas. Mida sa piltidel näed? Küsi sõbralt, mida tema näeb.
73
Betty.
Loomaaia sulelised Õnnekurg Rõžik Looduses elab õnnekurg ehk Jaapani kurg Ida-Aasias. Ta on raskeim kurglane, kes kaalub ligi 12 kilo. Nagu enamik kureliike, on ka õnnekurg väljasuremisohus. Loomaaias sööb õnnekurg kaks korda päevas. Tema menüüs on kohupiim, keedetud kanamunad, toores liha ja kala, ussid, õunad, vaarikad ja jõhvikad. Eriti meeldivad talle räimed ja hiired.
74
75
Õnnekurg Rõžik.
KüsimusED
Kui vana on õnnekurg Rõžik?
Mida meeldib Rõžikule süüa?
Kevade saabudes asutavad õnnekured pesa tegema. Emaslind muneb pessa tavaliselt kaks muna. Vanalinnud hauvad kordamööda kuu aega. Tibud kooruvad väikese vahega, üks enne ja teine veidi hiljem. Kes hiljem koorub, võib esimesena koorunud tibule alla jääda, saada vähem vanemate tähelepanu ja toitu ning seetõttu hukkuda. See oht ähvardas ka õnnekurg Rõžikut, kui ta veel munas oli. Seetõttu asetati muna inkubaatorisse ja pärast koorumist kasvatasid inimesed ta üles. Rõžik koorus 30. juunil 1994. aastal. Õnnekurel on peas punastest sulgedest mütsike. Need suled muutuvad paaritumisajal eredamaks. Muidu lumivalgete lindude küünrahoosuled on mustad. Must on ka isaslindude kael, emastel on kael hallikam. Rõžikul ja tema paarilisel Blondal pole pojaõnne olnud. Nad teevad küll igal aastal korralikult pesa, Blonda muneb kaks muna ja nad hauvad hoolsalt, kuid munad on viljastamata ning tibusid sealt ei kooru. See on andnud loomaaiatöötajaile võimaluse kasutada õnne kurepaari valgekuretibude kasuvanematena, sest ka valgekured kasvatavad tavaliselt üles vaid ühe tibu. Teine tibu, kes koorub hiljem, oleks hukule määratud, kui õnnekured teda oma tiiva alla ei võtaks.
Kuldfaasan Kuldfaasan asustab tiheda alustaimestikuga metsi ja bambustihnikuid mägistel aladel Hiinas. Tallinna loomaaeda jõudis paar kuld faasaneid 2005. aastal tänu ühele linnuomanikule, kes nad kinkis. Kuldfaasan huikab ja krääksub. Eriti häälekas on ta paaritumisajal. Emaslind muneb 8–12 muna ja haub neid umbes kolm nädalat. Pärast koorumist hoiavad pojad vanalindude ligi kaks nädalat ja lendavad siis laiali.
76
Kuldfaasanikukk on värvikirev, kuldfaasanikanake aga tagasihoidlikuma sulestikuga.
Kuldfaasanid söövad korra päevas. Menüüs on ussid, riivitud porgand ja kapsas, marjad, keedetud kanamunad ja kohupiim. Kevadel või suvel lisanduvad toidulauale võililled ja nõgesed. Kuld faasani lemmiktoit on ussid. Kuldfaasanikukk on värvikirev lind, tema sulestikus on kollast, oranži ja punast. Kuldfaasanikanake näeb märksa kahvatum välja, sest tema ülesanne on pesa, mune ja poegi varjata. Looduslikus elukeskkonnas on kuldfaasaneid raske märgata, sest neile meeldib end peita. Isegi kirevad kuked ei paista metsas silma. Seepärast on nende elust looduses vähe teada. Kuldfaasanid pole ülemaailmselt ohustatud, kuid nende arvukus väheneb. Peamiselt kütitakse lindu maitsva liha pärast.
77
KüsimusED
Mis on kuldfaasani lemmiktoit?
Mitu muna muneb kuldfaasan korraga?
Roosapelikan Ljalja koorus Tallinna looma aias 2001. aasta 26. aprillil.
Kurnas on paar-kolm muna, mida isas- ja emaslind kordamööda hauvad. Tibud kooruvad kuu aja pärast. Vastkoorunud on sulgedeta ja abitud. Mõlemad vanemad toidavad neid. Pesitsemise ajal lendavad vanalinnud iga päev 10–50 kilomeetrit, et püüda piisavalt kalu endale ja poegadele. Poegi toites seisab pelikan püsti asendis, tiivad laiali, et poegadele varju pakkuda, langetab oma kurgupauna rinnale ja öögib toitu välja. Pojad haaravad roosakat värvi “kalasuppi” otse kurgupaunast, jättes eemaltvaatajale mulje, nagu nokiks nad vanalinnu rinnast vere välja. Sellest tekkinud legendi tõttu peetakse pelikani maailma esimeseks veredoonoriks ja temast on saanud doonorluse sümbol. Loomaaia pelikanid elavad linnutiikidel, talvel veelindude majas. Ljalja on päästnud ühe pelikanitibu elu. 2015. aasta detsembris, kui pelikaniparv oli lubatud pehme talveilmaga hommikusele jalutuskäigule õue, munes üks emaslind muna lumele. Parves tõrjutud väikest kasvu Ljalja, kes polnud seni ühegi isaslinnu südant võita suutnud, istus munale ja hoidis selle kenasti soojas, kuni talitajad linde tuppa lastes muna märkasid ja selle inkubaatorisse toimetasid.
Roosapelikan Ljalja Roosapelikanid asustavad roostikurikkaid järvi ja rannikualasid Aafrikas ning Aasias. Need suured sukeldumisvõimetud linnud püüavad saaki enamasti ühiselt, ajades tiibu vastu vett pekstes kalu kalda poole. Pelikani nokal on suur kurgupaun, kuhu on mada last veest hea kalu kühveldada. Kurgupauna mahub koguni 13 liitrit vett. Pelikan toitub enamasti poolekilostest kaladest, päevas sööb ta ära umbes kaks kilo kala. Pelikanid elavad ja tegutsevad suurtes parvedes. Maismaal liigub pelikan üsna kohmakalt, aga saab suurepäraselt hakkama vees ja õhus. Pelikan võib elada 50-aastaseks.
78
Ararauna Arik Ararauna on kaunis ja kirev papagoi. Tal oleks nagu erekollane särk helesinise pintsaku all. Värvikirevas džunglis saab ta just selli sena suurepäraselt maskeeruda. Looduslikult elavad araraunad Lõuna-Ameerika troopikametsades, kus on alati soe ja niiske. Loomaaias elavad nad troopikamajas. Suvel sooja ilmaga pääsevad ka õueõhku hingama.
79
KüsimusED
Mitu liitrit vett mahub pelikani KURGUpauna?
Miks peetakse pelikani esimeseks doonoriks?
Araraunad on intelligentsed ja ühiselulised linnud. Kaaslase valivad nad kogu eluks ja hoiavad ka parves liikudes teineteise ligi. Arik kingiti Tallinna loomaaiale 2008. aastal. Viis aastat hiljem sai ta endale kaaslaseks emaslinnu. 2015. aastal kasvatasid nad üles esimesed kaks poega. Vastkoorunud araraunapojad on sulgedeta ja suletud laugudega. Suled kasvavad neile aegamisi selga kümne nädala jooksul. Esimesel nädalal toidab poegi vaid ema, hiljem ka isa. Väikesed araraunad jäävad vanemate juurde mõneks kuuks. Araraunasid on peetud ka koduste puurilindudena. Nad on seltsivad ja neid saab õpetada rääkima, kuid targa linnuna vajavad nad rohkelt hoolt ja tegelemist, et neil igav ei hakkaks. Suur, nutikas ja tugeva nokaga igavlev papagoi võib peremehe ja tolle pere elu hõlpsalt põrguks muuta.
Hiid-merikotkas Amur
KüsimusED Millal koorusid Ariku esimesed pojad?
Miks on araraunat kodus raske pidada?
Loomaaias söövad araraunad pähkleid, päevalilleseemneid, porgandeid, puuvilju ja marju. Eriti meeldivad neile pähklid. Ararauna suudab oma võimsa nokaga purustada isegi kõige kõvemad pähklikoored.
80
Hiid-merikotkad asustavad kitsaid rannikuribasid ja metsaseid jõeorge Kaug-Idas. Nagu kõigil kotkastel on neilgi väga hea nägemine: saaki märkavad nad juba kaugelt. Hiid-merikotkaste põhitoit on kalad (lõhilased), aga nad söövad ka jäneseid, noori hülged jt imetajaid ja raipeid. Pesitsusajal aprillis-mais ehitab hiid-merikotka paar pesa kalarikaste veekogude lähedale kõrgele vana ja võimsa kivikase otsa, vahel ka kaljule mererannikul või sisemaal. Pesa on umbes 2,5 meetrit lai ning 4 meetrit kõrge okstest kuhi. Seda kasutatakse mitu aastat järjest. Kurnas on harilikult 2 muna, mida vanalinnud hauvad kordamööda 38–45 päeva. Hiid-merikotkad on ohustatud. Linde häirib inimtegevus nende elupaikades, eriti suur oht on vanade metsade ulatuslik maharaiumine ja salaküttimine.
81
ÜLESANDED SUUR LINNURISTIK
PAREMALE 1. Õnnekure kodupaik 2. Kuldfaasan sööb … päevas 3. Lind, kelle muna koorub loomaaia inkubaatoris 6. Puuduvad koorunud araraunapojal 7. Toit, mida pelikan sööb päevas kaks kilo
5
2
3
ALLA 1. Tallinna loomaaia hiid-merikotka nimi 2. …faasan 3. Ararauna toit 4. … muna on tavaliselt hiid-merikotka pesas 5. Hiid-merikotka armsad pesapuud
Küsimus
Mitu muna muneb HIID-merikotkas tavaliselt?
1
4
6
7
Hiid-merikotkas Amur.
Ka hiid-merikotkas Amur on koorunud Kaug-Ida looduses, Tallinna saabus ta aastasena 1995. aasta märtsi lõpus. Loomaaias sööb Amur liha, kala, rotte ja vutte. Talle ei anta süüa iga päev, sest röövlinnu soolestik vajab puhkust ja puhastumist. Tema tervisele on vaja, et ta tunneks nälga. Kui hiid-merikotkas sööb liiga palju, siis jääb ta haigeks. Koos paarilisega on Amur Tallinna loomaaias välja haudunud 17 tibu. Tema järglased on kolinud Soome, Prantsusmaale, Poola, Hollandisse, Belgiasse, Kanadasse, Suurbritanniasse ja USA-sse.
Nimeta pelikani, ararauna ja hiidmerikotka kolm erinevust. Lisa teksti põhjal igasse ritta üks lind. tallekotkas, kalakotkas, konnakotkas, tuttfaasan, kõrvukfaasan, pärlfaasan, käharpelikan, täpiknokk-pelikan, pruunpelikan, kuldaara, erispapagoi, Aafrika hallpapagoi,
82
83
Miks on vaja loomaaeda? Loomaaed on koht, kus saame tutvuda väga erinevate loomadega, jälgida nende tegutsemist. Loomaaias kohtame imetajaid, linde, roomajaid, kahepaikseid ja kalu. Ka selgrootuid: putukaid, ämblikke, tigusid, koralle jt. Inimesed on loonud neile tingimused, mis sarnanevad nende looduslike elutingimustega. Siin on metsloomi, haruldasi koduloomi ja väljasuremisohus olevaid loomi. Väljasuremisohus on loomad, keda on looduses üha vähem, sest inimtegevuse tõttu kaovad kiiresti neile sobivad elupaigad või neid kütitakse üleliia palju. Loomaaias püütakse neid paljundada ja kui võimalik, siis ka loodusesse tagasi viia. Loomaaia asukad elavad piiratud maa-alal ja see võib näida ahistav. Siiski ei ole loomale sageli niivõrd tähtis kodupiirkonna suurus, kuivõrd seal elamise turvalisus. Lisaks on loomaaiaelul muidki positiivseid külgi. Loomaaia asukate eluiga on tihti palju pikem kui nende liigikaaslastel vabas looduses. Silmapaistvaim näide on punarebane, kelle keskmine eluiga looduses on kolm aastat. Loomaaias on punarebane elanud lausa 28 aastat. Loomaaias elavad loomad kauem, sest neil on piisavalt toitu, saadaval on arstiabi ja neid ei ohusta otseselt mitte keegi. Tallinna loomaaias on enam kui 550 liiki loomi. Siin saab näha üht maailma esinduslikumat kaljukitsede ja uluklammaste kollektsiooni, liigirikast kakkude ja kotkaste väljapanekut. Edu on saavutatud haruldaste kaslaste ja kurgede paljundamisel. Ohustatud liikide Euroopa programmis osaleb Tallinna loomaaed ligi 30 liigi kaitses. Üks erilisemaid ülesandeid on Euroopa naaritsa säilitamine ja tagasiviimine loodusesse.
PEAN MEELES!
Loomaaed on loomaaialoomade kodu, kuhu mina olen külla tulnud. Kui ma siin viisakalt käitun, siis näitavad loomad mulle, millised nad on ja miks nad just niisugused on, kuidas nad söövad-joovad, ennast kasivad ja teistega mängivad.
84
85
Kas teadsid, et …?
Tallinna loomaaed avati 25. augustil 1939 Kadrioru pargi servas.
• Esimesed asukad olid ilves Illu,
pruunkarud Mari ja Jüri, mäger Juku, pärdikud Tšeki ja Treti, lõvi Zapik.
1983. aastal kolis loomaaaed praegusesse asupaika Veskimetsa veeres.
• Loomaaia territoorium on praegu ligi 89 hektarit .
2014. aastal avati keskkonnahariduskeskus ja aastaringselt hakkas tööle lasteloomaaed.
• Tallinna loomaaia kollektsioonis on rohkem kui 550 loomaliiki, isendeid aga tuleb kõvasti üle 10 000.
• Tallinna loomaaias töötab veidi enam kui 200 inimest.
86
Maailma kõige liigirohkema kollektsiooniga on Berliini loomaaed Saksamaal, seal ekponeeritakse 1500 loomaliiki.
• Maailmas on üle 1000 loomaaia ja
-pargi. Neis elab kokku 6000 loomaliiki, kellest 1000 on ohustatud, väljasuremisohus või looduses juba välja surnud.
• Maailma kõige suurem loomaaed
asub Torontos Kanadas, selle territoorium on 287 hektarit.
87
Maailma vanim loomaaed asub Austria pealinnas Viinis, see avati 1752. aastal Schönbrunni lossi pargis.
Sisukord Aafrika kannuskilpkonn Artur 4 Aafrika savannielevant Carl 8 Amuuri leopard ja Amuuri tiiger 12 Anakonda 18 Värvi ja mustri muutmise meister kameeleon 20 Bennetti ehk punakael-känguru 24 Dagestani tuur 28 Euroopa naarits 30 Hallhüljes Lielu 34 Harikrokodill Vanamees 38 Ida-Aafrika teravmokk-ninasarvikud Kibibi ja Kigoma 42 Ilves Illu 46 Jõesead 50 Jääkaru Nora 54 Kaksküürkaamel ehk baktrian Said 58 Lumeleopard Nala 62 Prževalski hobune 66 Šimpansid Pino, Betty ja Quincy 70 Loomaaia sulelised 74 Õnnekurg Rõžik 74 Kuldfaasan 76 Roosapelikan Ljalja 78 Ararauna Arik 79 Hiid-merikotkas Amur 81 Miks on vaja loomaaeda? 85 Kas teadsid, et …? 86