Nikola Kucharska
Millised need loomad on?
Wolfgang, Amadeus
ja Mozart on taltsad See on Lobamokk, vanaisa papagoi
Hamster Timmu on Sa ssi oma. Sa ssil on palju hamstreid, kuid Timmu on tema lemmik.
rotid
Minu nimi on Peeter, olen Manni ja Sassi vanaisa. Lapselapsed on loomadest vaimustuses ja ma püüan neile loomadest võimalikult palju rääkida. Lapsed esitavad hommikust õhtuni ootamatuid küsimusi – teavad, et vanaisa selgitab kõik üksikasjalikult ära. Vabal ajal meeldib mulle ristsõnamõistatusi lahendada, raamatuid lugeda ja süüa moosiga sarvesaiu, mida küpsetab meie vanaema.
Kilpkonn Tömpa on nii Manni kui ka Sa ssi oma
Minu nimi on Manni. Mulle väga meeldivad iga sugused loomad. Kui ma suurek s ka svan, hakkan kindla sti loomade ja lindudega töötama (tõsi küll, esialgu ei ole ma veel otsustanud, millega nimelt tegelen). Vanaisa räägib mulle loomadest väga palju. Ta on kõige targem inimene maailma s. Vististi ei olegi küsimust, millele ta va stust ei tea!
Meie kõuts Pallike Tänavalt tulnud ka ssipojad Kriimu, Nurrik ja Näk si
Vanaisa mops Puffi
Sa ssi tak sikoer Bamps
Tõlkinud Aleksei Turovski
MINU NIMEI ON SASS. MA ARMASTAN KOÕIKSUGU ELLUKAID
ROTT
HAMBAD Roti hambad kasvavad nädalas kakskolm millimeetrit. Seepärast peab ta neid pidevalt mõnd tahket toitu süües maha hõõruma. Nende hammaste vaap on mõnest metallistki tugevam. Rott närib läbi puidust ja isegi betoonist.
AJU Rottidel on väga hästi arenenud mälu. Taltsad rotid mäletavad oma nime ja palju väga erinevaid käsklusi. Nõrk nägemine
Pe s e b e k o rd n n a s t m a pä i eva s t u
v lga e H ii l m in u ku
He a ha ist m ine
VIBRISSID Need jäigad karvad roti koonul on kompamiselundid.
LÜLISAMMAS See on niivõrd paindlik, et rott võib endale viga tegemata alla hüpata viie meetri kõrguselt või pugeda läbi pudelikaela. Tal on muusikaline kuulmine
Aasta jooksul võib üks rotipaar ilmale tuua 50 järglast. Rotipojad on võimelised järglasi andma juba kuuenädalaselt. Emasel rotil on ühes pesakonnas umbes kümme poega, kuid vahel võib neid olla ka kaks korda rohkem.
Rotid suudavad ujuda poolteist kilomeetrit ja hoida hinge kinni kuni neli minutit. Hea haarde ga käpad
Põhitoit on teravili, puu- ja juurviljad. Kui neid ei ole, sööb rott absoluutselt kõike.
Väga tundlikud esijäsemed
Paindlik ja haaramisvõimeline saba
SABA Siin on palju veresooni. Kui loomakesel on palav, veresooned laienevad, aga kui on külm, siis vastupidi – ahenevad.
Tugevad käpad ja teravad küünised lubavad rotil kasvõi püstloodis seinast üles ronida.
PUNAKÕRV-ILUKILPKONN KILP Kilp on luustiku välimine osa, mis kaitseb kindlalt kilpkonna keha. Kilbist välja ronida ta ei saa.
AJU Aju käsib kilpkonnal kõndida alati sinna, kus on soojem. Tema kehatemperatuur sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist.
Seljakilp ehk karapak s
NOKK Kilpkonnadel ei ole hambaid, vaid kõva sarvjas nokk. See on aga teistsuguse ehitusega kui lindudel.
l Ha
b
k
l uu
m
in e
„Sis emin e term ome eter”
Looduses talvituvad punakõrvad, kaevates end veekogu põhjamutta.
Kilpkonn soojendab ennast erilisel viisil, sirutades oma kaela välja
Sööb putukaid, väik seid kalu, tigusid, usse ja vähilaadseid.
Kilpkonna sugu sõltub temperatuurist, mille juures ta muna sees arenes. „S p id te r”
Sookilpkonn
ee
Punakõrv- Kollakõht ilukilpkonn kilpkonn
om
Kõikidest kilpkonnaliikidest kasvatavad inimesed enamasti just punakõrv-ilukilpkonni. Neid võib sageli loomakauplustes kohata.
Kilpkonnad ei rooma kuigivõrd kiiresti.
Kõhukilp ehk pla stron
MUNAD Punakõrv-ilukilpkonn muneb 4–23 muna vee ääres asuvasse pessa. Vanemad laste eest hoolt ei kanna. Munadest koorunud kilpkonnabeebid saavad loota ainult iseendale.
HAMSTER
ma st a a ag b m da
Väljavihastatud hamster viskub selili ja hakkab valjult inisema
PÕSETASKUD Nendes viib hamster viljaterad oma maaalusesse sahvrisse.
Tehistingimustes elavad hamstrid võivad oma erilistes jooksuratastes iga päev kuni seitse kilomeetrit joosta. See on vabas looduses toidu hankimise ja kiskjate eest põgenemise asendustegevus.
Aara on väga lärmakas lind. Looduses määravad papagoid teiste grupiliikmete asupaika kisendamise abil.
Koduhamstritel ei ole vaja toidu hankimise pärast muretseda, sellepärast võivad nad teha väga pikki uinakuid. ESIKÄPAD Esikäpal on neli varvast. Nendega kaevab hamster endale uru ja haarab toitu.
MAGU Magu koosneb kahest osast. Esimeses osas toimub toidu käärimine ja teises seedimine.
NOKK Nokk on nii tugev, et purustab ka tugeva pähklikoore.
Toidujäägid jäävad hamstritel sageli esihammaste vahele kinni. Sellest tekib neil kaaries.
Ar
Toitub teraviljast, rohelistest taimedest ja seemnetest
k ä Ha m pp s t r a d id eg s k o a t o õt k u t ti v i de tu p a d st õs k-
Tilluke kõrbe-käpikhamstrik (Roborovski käpikhamstrik) on väikese sõrme suurune, harilik hamster aga kasvab kuni 34-sentimeetriseks.
LÕHNANÄÄRMED Need eritavad lõhnavat ainet, millega hamstrid oma territooriumi märgistavad.
AARA PAPAGOI
Aara on väga taibukas lind. Tal on hästiarenenud mälu.
Lendab väga hä sti. Kordab sõnu ja terveid lauseid.
NÄOSULEKESED Kui lind on erutatud või kohkunud, lähevad silmade all hõredalt paiknevad sulekesed turri. SULESTIK Sulgede värvuse järgi tunnevad papagoid oma sugulasi ära. Tänu sulestiku eredale värvusele leiavad nad üksteist hämarates puulatvades üles.
Väga nõudlik partner i valikul
Toitub puuviljadest, lehtedest, seemnetest ja taimevõrsetest. Looduses eelistab aara umbes kahekümnest liigist taimi, millest osa on mürgised. Et vältida toidumürgistust, nokib papagoi erilist savi, mis pidurdab mürkide toimet.
P ik k u s
Ela b lig ik a u d u 50 a a st a t
võib u latu da 95 s e n t im e e t r in i
MUNAD Aara muneb puuõõnsustesse. Koorunud pojad on paljad ja pimedad. Poegi toidavad nad juba allaneelatud toiduga, mille nad maost välja öögivad.
Aara papagoid elavad rühmades, milles võib olla kuni 25 lindu Rü h sa b m a l a- i i k m e ja t i iv t e g a a li ig u s u h t l tu s eb te t a bi a l
JALAD Kaks varvast on ette suunatud, teine varbapaar tahapoole. Sellise käpaga on väga mugav võtta kinni okstest ja hoida puuvilju söömise ajal.
Mis trikid need on? Kuhu kadusid minu tõrud?
Ma pole mingeid tõrusid näinud!
Vanaisa, vaata seda parti! Mida ta teeb? Miks tal on ainult saba veest väljas? Aga miks on partidel sellised nokad? Kas luikedel on samasugused? Aga mida siilid söövad? Muide, kas sa tead, kas mutid on täiesti pimedad või natukene ikka näevad?
Kas konnad on kurdid? Neil pole ju kõrvu … Ja mis mustad ussid need seal ujuvad?
Oi, Manni, nii palju küsimusi korraga! Oota, kohe seletan sulle. Vaata siia, ma joonistan …
Miks tuvid kudrutavad? Miks on oraval nii suurt saba vaja? Ja kuidas mutid endale urgusid kaevavad?
Kraa! Tervist, sõbranna. Kui ilusad sulekesed sul on!
Tohoh, ma näen oma loibasid!
Hää-hää, ma võitsin! Minu põsed on suuremad! Krooks1
Prääks!
Prääks!
LOOMAD PARGIS
Kuidas see sätendab!
Mjäu! Kraa-kraa-kraa! Vanaisa, miks ma lennata ei oska?! Linnud oskavad, aga mina mitte! On mul alles krae!
KALA P ÜÜ K K EE L ATUD
Kuule …
Mida need inimesed minust vahivad? Võiksid parem toitu visata!
Mis? Ma ei kuule midagi!
Ta saab minu omaks!
Oi, kui tüütud nad on!
Ei, minu omaks!
HALLVARES
Ta
Varese kurnas on neli kuni kuus muna ja neid hautakse umbes 20 päeva
Varesed on väga targad. Et purustada pähkleid, asetavad varesed need sõiduteele ja ootavad, kuni mõni auto nendest üle sõidab. ib u
ku
TIIVAD Tugevad tiivad on kaetud mustade sulgedega. Tiibade luud on väheliikuvad.
s
Lindudel pole hambaid. Kavalu s
LUUD Nagu teistelgi lindudel on varestel peaaegu kõik luud seest õõnsad. See vähendab nende kaalu ja teeb lendamise kergemaks. is e um ra n d” „K he va
„Toidu äratundmise vahend”
s ak
Varesed on segatoidulised linnud. Nad söövad hea meelega putukaid ja nälkjaid, püüavad konni, sisalikke ja hiiri ning varastavad koguni võõrastest pesadest teiste lindude mune. Nad võivad õngitseda toidujääke ka prügikastidest.
K a it s ev ad a is e g i om l a t i pa a r il ist, a elu h in n a g a
Hallvareste paar on teineteisele ustav kogu elu
Mõni vares kasutab tööriistu. Näiteks õngitseb peenikeste pulgakeste abil pragudest röövikuid või usse välja. KÄPAD Käpad on väga tugevad ja kõva haardega. Kolm pikka varvast on suunatud ette, neljas aga tahapoole.
Kui vares muneb, liiguvad tema vaagnaluud teineteisest eemale
SINIKAEL-PART Kõik pardid kuuluvad haneliste seltsi, nii ka sinikaelad. Neil on laiad nokad, mille servadel asuvad sarvjad plaadikesed. Kui part vett läbi noka sõelub, jääb plaadikestele alati midagi söödavat.
Kui part sukeldub, jääb vee pealt nähtavaks vaid tema sabaots.
Hea nägemine
Kuigi parte peetakse rändlindudeks, jäävad nad väga sageli talveks linnadesse elama
is e su m ” k us ää „Pr sj a n d a
Isastel on eredavärviline sulestik. Hallikaspruunikad emaslinnud on välimuselt palju märkamatumad Pulmamängude ajal ujub mitu isast lindu emase ümber, püüdes võidu tema tähelepanu pälvida. Emane valib välja talle enim meelepärase isaslinnu. Si
Vastkoorunud pardipojad on üsna iseseisvad, nad hülgavad pesa juba väga noorelt Pardid vahetavad kaks korda aastas täielikult sulgi. Sel ajal ei saa nad lennata ja see on väga ohtlik periood nende elus. Sinikaelad valivad endale igal aastal uue partneri. Varvaste vahel on sinikael-pardil ujumisnahad.
in
ar en
ev ad
mu
na
d
Sinikael-part toitub veetaimedest
PÄRANIPUNÄÄRE Partide suled vees ei märgu, kuna need on võitud erilise vett hülgava ainega, mida toodab päranipunääre.
Sinikaela kurnas on 8–11 muna. Emapart haub neid neli nädalat.
TUVI
Tuvi peas asub omapärane kompass. Tuvi võib sõidutada ükskõik kui kaugele, ent ta leiab ikka tee koju. Inimesed on seda tuvide võimet mitu sajandit ära kasutanud, saates nii üksteisele kirju. Keskajal oli selline „tuvipost” väga arenenud.
Tuvipaar elab kogu elu koos. Pojad kooruvad pimedate ja abitutena. Nad jäävad pikaks ajaks pessa neid toitvate vanemate hoole alla.
PUGU Selles moodustub eriline pasta, mida nimetatakse linnupiimaks. Sellega toidavad tuvid oma poegi.
Tuvid toituvad seemnetest ja viljateradest.
„Allaneelatud toidu määraja”
„T oi
„Pommitamise juhtimiskeskus”
„Väljaheite lisapaak”
KÜHMNOKK-LUIK
Luige peamiseks toiduks on veetaimed
Eneseväärikuse tunne
Pä
ra n
ip u
nä ä
du vä m u lj a h e id und aj a et e k s ”
Kurnas on viis kuni üheksa muna ja emai la m e ja la Nok k on ne haub neid umbes 35 päeva.
SILMAD Luik niisutab silmi läbipaistva pilkekile abil, mis võimaldab tal näha ka vee all. Pilkekile ei liigu ülalt alla, vaid küljelt küljele.
Luik vahetab kaks korda aastas välja kõik oma suled ja sel ajal on ta lennuvõimetu.
Iga linnu keha on kaetud paljude erisuguste sulgedega. Tänu sulgedele ei suuda linnud mitte ainult lennata, vaid on ka kaitstud külma ja niiskuse eest.
Lindude hingamine on otseselt seotud tiibade liikumisega. Kui tuvi tõstab lennates tiivad, hingab ta sisse, tiibade langedes aga hingab välja.
„Monumentide, aknalaudade ja jalakäijate poole sihtimise süsteem” on otseselt seotud „pommitamissüsteemiga”.
Ematuvi muneb kaks muna ja haub neid keskeltläbi 17 päeva.
2.
Nagu enamikul lindudest, on tuvidel väga peen kuulmine, kuid kõrvalestad neil puuduvad.
„K u d vä rgru t a m is in d u e s”
Tuvidel on suurepärane nägemine ja väga ulatuslik nägemisväli.
1.
Luigepaar jääb kokku terveks eluks.
Kui luiged on vihased, oskavad nad teha erilist valju sisinat! Vene keeles on kühmnokk saanud selle järgi ka oma nime. Üks teine luigeliik on oma valju hääle järgi saanud aga nimeks laululuik.
Pe s
a k l u i a it s t k e a g vä g s m re s a u u t ub s i iv se ks
Luiged on rändlinnud. Sügisel lendavad nad soojale maale, kevadel naasevad aga meie juurde.
Kevadel päevad pikenevad ja sügisel lühenevad. See annab luikedele märku, et on aeg kas pulmamängudeks või rändeks. re
POJAD Luigepojad ei sarnane välimuselt üldse oma vanematega. Nad on hallid ja kohmakad. Sellest pajatab ka muinasjutt inetust pardipojast.
Pulmamängud leiavad aset kevade hakul. Luigepaar ujub siis teineteisele noogutades ja kaelu põimides külg külje vastu.
Nagu pardid ja kanadki, on luiged pesa ehitavad linnud.
LOOMAARMASTAJATE ELUKUTSED
VETERINAAR EHK LOOMAARST Veterinaarid tunnevad loomade haigusi. Mõni loomaarst ravib väikseid koduloomi (kasse, koeri, merisigu jt), teised tegelevad suurte loomade (lehmad, hobused) raviga. Selleks, et veterinaariks saada, tuleb pikalt õppida. Peale selle tuleb loomi väga armastada ja nende kombeid tunda, et patsiendid ei hammustaks, kabjaga äsaks või sarvedega torkaks.
LOOMAJUUKSUR See on loomade hoolitsusspetsialist. Ta lõikab ja kammib kasside ja koerte karva, hooldab nende küüniseid ja hambaid. Erilistes salongides võivad hooldajad puhastada loomade kõrvu, neid vannitada ja keha pealt parasiite eemaldada.
LOOMAPSÜHHOLOOG Loomapsühholoog mõistab loomade ja inimeste vahelisi suhteid. Kui inimesel tekivad oma lemmikuga probleemid, mida ta ise lahendada ei oska, tulebki pöörduda loomapsühholoogi poole. See spetsialist õpetab näiteks koerale, et jalanõusid ei tohi närida või möödujate peale haukuda.
LEMMIKLOOMAHOIDJA Lemmikloomahoidja on inimene, kes hoolitseb koduloomade eest, kui peremees tööl või reisil viibib. Lemmikloomahoidjal on väga palju ülesandeid: ta toidab ja vannitab loomi, viib neid jalutama ja külastab nendega veterinaari. Kogenud lemmikuhoidja peab leppima ka kõige kapriissema kassi ja tigedama koeraga, mõistma, mida nad soovivad ja vajadusel osutama esmaabi.
ZOOLOOG Zooloogid uurivad loomi, nende põlvnemist, käitumist, elupaiku ja palju muud. Sellel teadusel on väga palju suundi. Näiteks ihtüoloogid on kalade, ornitoloogid lindude, herpetoloogid madude ja konnade ning paleozooloogid hoopis väljasurnud loomade uurimisele pühendunud teadlased.
ZOOTEHNIK Zootehnikud teavad kõike selle kohta, kuidas loomi õigesti pidada, toita ja paljundada. Ilma zootehnikuteta pole võimalik lehmafarme, kalamajandeid ega loomaaedugi pidada.