I peatükk. Ülitundlikud andurid

I peatükk

Ülitundlikud andurid

„See tüüp on lihtsalt too much, no lihtsalt üli… Üli, üli, üli!“ laulis 80ndatel tüdrukutebänd Coco-girls. Ainuüksi see refrään võtab kokku kogu vaimse üliefektiivsuse probleemi. Kõike on liiga palju: liiga palju mõtteid, liiga palju küsimusi, liiga palju emotsioone… ja kõik see on ülivõrdes või lausa ülimas võrdes: hüperreaktiivne, ülitundlik, üliafektiivne… Vaimselt ülitõhusad elavad oma elusündmusi läbi erakordse intensiivsusega. See, mis neid puudutab – nii positiivses kui negatiivses mõttes –, paneb nad vastu kajama nagu kristalli. Isegi väiksed vahejuhtumid võivad võtta tohutud mõõtmed, eriti kui need puudutavad nende väärtushinnanguid. Tajud, emotsioonid, tundlikkus: kõike on mitmekordselt. Kogu nende sensoorne ja emotsionaalne süsteem on tegelikult ülitundlik. Ja see tajude peensus on neuroloogiline ning algab reaalsuse tajumisest.

Me tajume asju viie meelega. Me teame, et on inimesi, kes on kõva kuulmisega või veidi kõõrdsilmsed. Aga ometi kujutame ette, et meil kõigil on sellegipoolest sarnane reaalsustaju. Tegelikult on asi sellest kaugel. Teie viis näha maailma on unikaalne ja