Sisukord
Teol on koda, meil on laev 9
Jääkaru 17
Polaarrebane 27
Polaarhunt ehk valge hunt ehk arktika hunt 35
Põhjapõder 43
Muskusveis 51 Morsk 59
Lunn 67
Habehüljes 75
Põishüljes 83
Valgevaal ehk beluuga 89
Narval 97
Teol on koda, meil on laev
Vahel inimesed ikka kolivad.
Mõned kolivad teise korterisse või majja, mõned lausa teisele maale. Meie kolisime aga hoopis ilusasse suurde purjelaeva, millest sai meie kodu kolmeks pikaks mereretkeks. Naersime ise, et oleme nagu teod, kel on maja alati kaasas ja võime sellega minna, kuhu pähe tuleb. Kui ära väsime, ei pea me telki üles panema ega hotelli otsima, vaid viskame lihtsalt oma koisse pikali. Koiks nimetatakse laevas voodit. Meremeestel on oma salakeel, mida peab oskama, sest kui sa ei tea, kuhu minna, kui sind kambüüsi kutsutakse, siis võid nälga jääda. Kambüüs on nimelt laeva köök.
Miks jääkarud pingviine ei söö?
Kas sa oled seda viguriga küsimust kuulnud, tead äkki isegi vastust? Õige, sest jääkarud elavad Arktikas, aga pingviinid maakera teises otsas Antarktikas.
Aga kas sa seda ka tead, et 200 aasta eest poleks keegi sellele küsimusele niimoodi vastata osanud? Ma räägin sulle, miks see nii on. Enne seda polnud Eestimaa mees Fabian Gottlieb von Bellingshausen lihtsalt Antarktise mandrit veel avastanud. Keegi ei teadnudki, et see paksu jääga kaetud maalahmakas üldse olemas on ja et selle põhielanikeks on pingviinid.
Siilid nii külmas ei ela, aga kohtasime oma mereretkedel palju teisi loomi, kes meid üldse ei kartnud, sest nemad on Arktikas ja Antarktikas pärisperemehed, meie olime seal külalised.
Kas jääkarule tasub pai teha?
Loomad tundsid end meie lähedal vabalt, tegid oma igapäevaseid toimetusi ja lasksid end vaadata nii palju, kui meil süda lustis. Kord tuli jääkaru meile nii lähedale, et oleksime võinud teda peaaegu paitada, aga see on väga ohtlik. Tegime pai hoopis polaarrebasele. Ta näksis natuke meie sõrmi ja tahtis hirmsasti mängida.
teol on koda, meil on laev
Kas tahaksid sellest äkki lähemalt kuulda? Hüppa pardale ja hiivame koos ankru, siis on aega rääkida, kuidas kõik täpselt oli.
Enne teeleasumist tutvustan sulle veel reisikaaslasi ehk Bellingshauseni laevaperet.
Teen sind kõigepealt tuttavaks meie kaptenitega, meil oli neid erinevatel retkedel kolm: Priit, Meelis ja Indrek. Nad kõik on pärit Saaremaalt nagu kuulus meresõitja Bellingshausen.
Kapteni töö on väga pingeline, ta peab kogu aeg silmapiiri vaatama, et ega mereröövleid pole ja ega jäämägedele otsa ei põruta. Tema on laeval kõige tähtsam ja tema sõna peab kuulama. Kui emme ja issiga saab vahel natuke kaubelda, siis kapteniga ei tule see kõne allagi. Nagu tema ütleb, nii on. Hea kapten hoiab oma meeskonda ja teeb tarku otsuseid, temaga on kindel merd sõita. Meil olid ainult head kaptenid.
Väga tähtis mees laeval oli ka ekspeditsioonijuht.
Tema nimi on Tiit ja tema pea on paksult tarkust täis, ta teab, kuhu minna ja mida seal teha ja näha saab. Ta oli juba ühe korra ümber maailma purjetanud, aga Loodeväilas polnud ta veel käinud. Nii oli ta ise ka kogu aeg väga põnevil, sest ta on ka suureks saanuna üks uudishimulik unistaja. Temaga koos käisime külas inuittidel ja teadlastel, kes kaugel põhjamaal töötavad, ja saime ise ka kogu aeg natuke targemaks.
Eesti vanasõna ütleb, et tühi kott ei seisa püsti.
Nii ei seisa pikalt püsti ka ükski meremees, kui ta korralikult süüa ei saa. Et seda ei juhtuks, oli meil laeval kokk. Ka kõige tublim kokk ei jaksa lõputult kaheteistkümnele meeskonnaliikmele keeta ja küpsetada, sellepärast oli meil igal reisil erinev kokk: Priit, Kaisa ja Erki. Meie laevakokad pole keegi ametilt kokad, neile lihtsalt meeldib hirmsasti süüa teha. Priit on tegelikult ajakirjanik, Kaisa laulja ja Erki hoopis kehalise kasvatuse õpetaja.