MEIE TEE
Kirjutanud ja joonistanud Tiiu Kitsik
Üle lugenud Signe Kure
Kujundanud Signe Kanarbik
Kirjastanud Päike ja Pilv, 2024
www.paikejapilv.ee
Raamatu idee jagas 2023. aasta Põlvepikuraamatu konkursil 2.–3. kohta
Raamatu ilmumist on toetanud
Autoriõigused:
Tiiu Kitsik ning OÜ Päike ja Pilv
Trükitud Printonis
ISBN 978-9916-630-57-0 (köites)
Meie maja ees on vana kruusatee. Kui lähed ühele poole, jõuad suure teeni, lähed teisele poole, jõuad poodi. Sellel teel ei sõida peaaegu mitte kunagi mitte ühtegi autot, sest see on auklik ja tolmune.
Kaugemal on uus tee, see viib ka poodi ja maanteele. Vaat seal uuel teel sõidavadki kõik autod.
Meie tee võib tunduda
tavaline, aga ta ei ole, sest kui sajab vihma, muutuvad augud
meie teel ägedateks porilompideks.
Siis jookseme kõik, isegi Tobias, kes on minust mitu aastat vanem, auklikule teele mängima. Meie lemmikmänguks on kraavide kraapimine. See on väga lihtne: künnad kannaga nii kõvasti, kui jaksad, kahe loigu vahele kanali.
Kui kanal valmis, saab ühest loigust teise laevu ujutada. Tekib terve suur jõgedega ühendatud järvestik!
On ainult üks mure – meie majas elab tädi Vilma. Talle kohe üldse ei meeldi, et me lompides mängime. Tädi Vilma teeb akna lahti ja hüüab, et tee ei ole laste mängimise koht ja et see on väga ohtlik, sest tee peal sõidavad autod.
Aga selle tee peal ei sõida peaaegu mitte kunagi mitte ühtegi autot. Nagu suured ütlevad: löökaukudega teel ei taha keegi sõita. Ja nii ongi. Kui vahel tulebki mõni auto, läheneb see nii aeglaselt, et me jõuame kõik oma laevad kokku korjata ja tee serva minna.
