“Ükski torm, tuul, maavärin, ükski vaenlane ei suuda sind niipalju kahjustada, kui su oma mugavus.”
MA EI UNUSTA ENNAST ARMASTAMAST Vanem proua on tulnud minu juurde tasakaalustamisele. Ta siseneb kabinetti. Palun tal hetke oodata ja lähen õue hinge tõmbama. Tagasi tulles näen daami kenasti massaažilaual lebamas. Ootab, millal temaga toimetama hakkan. Just nimelt ootab, et keegi asuks teda korrastama. Palun tal püsti tõusta. Milleks see veel? Või et võimlema? Aga püsti ta tõuseb ja jääb veidi vastumeelselt edasist ootama. Meil on vaja natuke võimelda. On lõunaaeg. Olen hommikul teinud harmoonia energia harjutusi. Natuke kõhulihaseid ja käsi turgutanud, seejärel ujunud. Vesi on küll oktoobrikuiselt jahe, aga mõnusalt karastav. Olen hommikul avanud end sellele päevale, mõelnud ees ootavatele tegemistele ja seejärel kodunt minema sõitnud. Hetkel on proua viimane inimene enne lõunapausi. Just praegu on paras hetk teha energiaharjutusi ja sirutada. Minul on seda kõige rohkem vaja. Haaran daami lihtsalt oma tegemistesse kaasa. Tihti olen vastuvõtu päevadel end unustanud. Inimene, teine, kolmas, neljas … Juba hakkab päike õhtusse kiskuma, aga ma pole hingata saanud. Söömine on täitsa meelest läinud. Venitus, no jah, ega ei ela alati oma õpetustega kooskõlas. Nüüd siis võimleme koos. Teeme pöia- ja põlveringe. Mu patsient kiirustab ja teeb asjad ÄRA. Alustame otsast. Hingame paar korda. Vajume alfa-tasandile. See alfa on hea keeruline nimi. Aitab ennast kangesti targaks teha. Tegelikult keha rahuneb ja see vaikuse signaal paneb aju otsima harmoonilist kulgemist siin ilmas. Tormamine peatub nii väljas kui sees. Sa sisened paradiisiaeda, kus lilled lõhnavad ja linnud laulavad. Kuskil kohiseb meri. Lehed sahisevad. Tunnen lausa kehaga, kuidas Rex mu juurde tuleb ja end mu jalgade vastu surub. Nüüd lakub ta mu kätt. Kui oled tasakaalus, siis saad ennast armastada! Ka vana daam on oma imedemaal. Me mõlemad oleme seitsmendas taevas. Vaatan, kuidas proua teeb põlveringe. Rahu ja tunnetusega. Need ringid on haaranud kogu ta keha ühisesse spiraali meie planeediga. Pilk 35
on pööratud sissepoole, tunda on, kuidas hetkel on ta siin ja praegu. Selles seisundis on lihtne ennast ja maailma muuta. Ta näeb ja tunnetab meie kõigi naba all asuvat energia ookeani. Hetkel on see tüünelt rahulik ja seal peegeldub loojuva päikese puna. Ta tajub, et on selle väe valitseja. Tunneb, et rahus olles võib ta kogu seal oleva energia enese jaoks tööle rakendada. Ta lihtsalt on üks kõigega siin ilmas. Temasse jõuab teadmine, et väikese harjutamise ja tahtmisega suudab ta alati enda ellu sellise seisundi tuua. See on alati meis kõigis, vaja on teha taotlus ja luua selle jaoks aeg. Ta ei soovi lõpetada ringitamist. Ta kaifib. See ongi tasakaalustamine, milles ta ise osaleb. Enam pole vaja oodata teenust kelleltki kõrvalt. Vaja on vaid käivitada endas ühendus sisemise väega ja kõik hea hakkab juhtuma. Alati. Meil kõigil on vaja teha enne lõunasööki sirutus või võimlemine. Kui tunned tühja kõhtu, annab ta sulle märku tasakaalu kadumisest kehas. Kui nüüd vihud keha kiiruga toitu täis, siis nuumad vaid füüsilist keha. Jämemateeria osa meist. Energiakeskused, kanalid ja aura jäävad tasakaalustamata. Üks osa tervikust saab kütust, kuid kogu meie olemuse tasakaal läheb veel rohkem uppi. Vaja on midagi, mis tasakaalustaks ka peenmateeria osa. Nähtamatut osa meist – energiakeskuseid, kanaleid, aurat. Selle osa tasakaalustamiseks sobivad hästi energiaharjutused, sirutus või meditatsioon. Hea on neid harjutusi teha natuke enne sööki. Peenmateeria osa tasakaalustub sel juhul juba varakult ja aitab kontrollida meie lihalikku poolt. Sellisel juhul oleme juba osaliselt tasakaalus. Oleme oma teadvusele andnud rahu signaali. Samas on see ka külluse signaal. Stress ja kiirustamine on kadunud. Keha asub sellisel juhul toitu tellima ja sööma külluse tundega. Ta ei ürita kompenseerida puudust, vaid jagab endale kogu maailma küllust. Pole mõtet haarata ja kugistada, kui kõike on külluses ja jääb ülegi. Peale eelnevat tasakaalustust, kui see tunne on kehas valitsev, sööme hoopis teisel moel. Piisab pilgust täidetud taldrikule, paarist hingetõmbest ja armastuse saatmisest oma toidule. Toidu aura, samasugune nagu meiegi keha ümbritseb, muudab hetkega oma kvaliteeti ja struktuuri. Kartul jääb kartuliks, kurk kurgiks, aga suur olemus nendel toiduainetel muutub. Viiul jääb viiuliks ja kitarr kitarriks, aga kui ühte mängib Paganini ja teist Francis Goya, on kõik kuulajad vaimustuses. 36
Kui aga keegi võtab emma-kumma pilli esmakordselt kätte, on tulemuseks tühi tuba harjutaja ümber. Toiduained hakkavad peale nendele armastuse saatmist kiirgama armastust meile tagasi. Nii nagu hea muusika kaja, mis metsast ja mägedelt tagasi heliseb, on samuti ilus. Tähtis on meie osalus. Me kõik oleme meistrid looma ja jagama armastust. Kui loome, tegutseme lähtuvalt armastusest ja valgusest, see tunne saadab meid alati. Meie oleme allikas. Me peame seda lätet julgelt kasutama. Vanem daam saab esimest korda sooritada harjutusi nii, et tajub sisemist väge endas. Ta tajub keha hoopis uuel moel ja ka kõrvaltvaataja mõistab, et miskit imelist toimub temas. Ta kontrollib ennast ja jagab sisemist sära kogu ümbrusega. Kui üks suudab seda, siis suudavad ka kõik teised. Mina ja sina ka. Samamoodi suudab igaüks meist keskenduda hetkeks toidule ja muuta selle olemust. Muuta ta just selliseks, nagu siin ja praegu vajame. Toidu välimus ei muutu, kuid sisemine võnge muutub. Heligi, mis meisse jõuab, on hoopis harmoonilisem kui toidul, mis pole meie armastust maitsnud. Pea meeles: armasta ennast! Proua on harjutused lõpetanud. Palun tal pikali heita, et tasakaalustamisega jätkata. Ta on oma kanalid ja keskused avanud ja tasakaalustanud. Olen talle ka juua andnud. Piisavalt, et looduse informatsioon jõuaks kehasse ja oleks mõistetav. Ta on puhas lehekülg, kuhu taotluse abil ja looduse väega võib mida iganes ilusat kirjutada. Asun seda tegema. Protseduurile annab jõu positiivne emotsioon meis mõlemas. Kallistame, proua lahkub. Ma ei tea, kas ta hakkab edaspidi piisavalt jooma, kas ta teeb harjutusi rahuga või “teeb ära”. Ma ei tea, kas ta saadab oma toidule enne lusika haaramist armastust. Ja ega see mind väga ei huvita. Ma ei pea muretsema kogu maailma eest. Piisab, kui ma ise oma elu planeerin ja endale parimat annan. Tähtis on ennast mitte unustada. Hoida end tasakaalus, puhata, nautida, armastada. Seda ei saa keegi teine teha. Kui teebki, siis selle mõju meile on tühine. Kui armastame iseennast, oleme loonud terviku. Oleme üks enda ja maailmaga. Sel juhul olen ma elav eeskuju, ja see kiirgus, mis minust lähtub, muudab kõike mu ümber. 37
KUIDAS ARMASTADA ENNAST? Tee nii: Kui oled tasakaalus, siis saad ennast armastada. Muidu on see vaid sõnakõlks. Võta paber ja pane kirja asjad, mida vajad tasakaalus püsimiseks. Mina panin endale kirja kõige olulisemad asjad. Vaata minu nimekirja: 1. Joo piisavalt vett. 2. Tee hommikul energiaharjutusi. 3. Räägi oma toiduga armastuse keeles. 4. Võta lõuna ajal enne sööki aeg maha. Venita ning siruta ennast. 5. Õhtul mediteeri või kuula meditatsiooni (Hagal.ee lehel on üht teist, mis sobib). 6. Leia igal nädalal pool päeva või päev päris enda jaoks, et lugeda, mõtiskleda või lihtsalt olla. 7. Tegutse kire ja õhinaga. Anna oma elule tähendus. Mina tegutsen selle nimekirja järgi. Tegelikult on see märksa pikem. Aga Sina? Läheme nüüd jooma. Mine ka! Pane käed oma klaasi ümber ja saada veele oma sisemist soojust ning armastust. Rahulikult. Tee seda tundega. Sa jagad ennast armastatuga. Sa tajud, millal vesi rõõmustab su üle ja laseb endale ligi. Nüüd joo mõnuga. Suudle vett, mis sinusse voolab. Armasta ennast!
38