Ravimtaimla3 1 20

RAVIMTAIMLA TERVISEABI LOODUSEST

Aive Luigela

Ravimtaimla. Terviseabi loodusest Autor: Aive Luigela Väljaandja: AS Ühinenud Ajakirjad, 2016

Fotod: Shutterstock ja 123rf Toimetaja: Siiri Lelumees Kujundus: Signe Kanarbik Trükk: Tallinna Raamatatrükikoda ISBN 978-9949-9763-5-5

SISUKORD Saateks 6

Nahalõhed ja -haavandid

116

Loodus toidab ja ravib

8

Naistehaiguse 118

Korjame ja säilitame õigesti

14

Neeruhaigused 124

Ravimtaimede korjamise kalender

18

Nohu 128

Taimede kodused kasutusviisid

36

Organismi puhastamine

132

Jõuluaja lõhnaks ja iluks

42

Organismi tugevdamine

134

Saame haigusest jagu

46

Palavik, külmetus

138

Ainevahetus 48

Peavalu 142

Allergia (lööve, nohu) 52

Podagra 144

Eesnäärmevaevused 56

Potsentsihäired 148

Gastriit 60

Põiehaigused.

Ku­se­tee­de- ja põiepõle­tik

Hemorroidi 64 Juuste tugevdamine Kõõm, kiilaspäisus, juuste väljalangemine

68

150

Põiehaigused. 154 Põie­ki­vid, põie­liiv Seljavalud 156

Kehvveresus 72

Silmade turgutamine

Kilpnäärmehaigused 76

Stress 162

Kurguvalu 80

166

Kõhunäärmehaigused 86

Südame isheemiatõbi Ste­no­kar­dia, süda­mein­farkt, süda­me­li­ha­se sk­le­roos

Kõrvetised (reflukshaigus) 90

Unetus, närvilisus

170

Köha (bronhiit) 92

Vee­ni­laien­did, vee­nipõle­tik

174

Küüneseen

96

Vereringehäired 176

Liigesehaigused 100

Vererõhk. Kõrge vererõhk 180

Maksa- ja sapipõiehaigused

104

Vererõhk. Madal vererõhk 184

Mao- ja kaksteistsõrmi­kuhaa­vand

108

Veresoonte lupjumine

Kõhukinnisus 84

160

186

Nahahaigused 112

R av im ta im l a

3

6

R av im ta im l a

SAATEKS Loo­du­ses on ole­mas kõik, et ter­ve ol­la ja ter­veks jää­da. Tai­me­de abil saab pal­ju­sid hai­gu­si ra­vi­da või nen­dekul­gu ker­gen­da­da, kuid sel­leks on va­ja tead­mi­si nen­des pei­tu­va­te toi­meai­ne­te ja ka­su­ta­mi­se koh­ta. Tu­le­mus­te­ni jõud­mi­seks peab ole­ma kan­nat­lik­ku meelt ja ae­ga, sest loo­dus­ra­vi ei mõju üleöö.

M

i­nu lap­sepõlv möö­dus maal põl­­ du­de ja met­sa­de kes­kel, kus va­­­ na­­­­e­ma mul­le ju­ba väi­ke­se lap­­ se­na si­sen­das ar­mas­tust ra­vim­ tai­me­de vas­tu. Nii sai mul­le ju­ba noo­relt sel­geks, et ter­ve ol­la ja ter­veks saa­da võib loo­du­se abi­ga, ka ter­vis­ta­va ning loo­du­­s­lä­he­da­se toi­du­ga.

Oma põhi­li­sed õpin­gu- ja tö­öaas­tad veet­ sin küll Tal­lin­nas, kuid si­de maae­lu­ga jäi. Ka nüüd elan maal, oma ma­ja­ke­ses met­sa­de kes­kel, kus mind ümb­rit­se­vad hu­vi­ta­vad tai­med, mil­lest pal­jud on jõud­nud ot­sa­pi­di mi­nu ae­da.

Elu­kut­selt olen toi­du­val­mis­ta­mi­se teh­no­ loo­gia in­se­ner ja kõik oma te­ge­vaas­tad töö­ ta­nud toit­lus­tussüstee­mis. Tal­lin­na Polüteh­ ni­li­ne Ins­ti­tuut an­dis võima­lu­se täien­da­da tead­mi­si bio­loo­gia alal ja va­na­rah­va­tar­ku­si uu­ri­sin omal käel.

Veen­du­sin, et il­ma usu­ta ra­vim­tai­me­de jõus­se ei mak­sa loo­du­sest abi ot­si­da. Oman­ da­sin veel tei­se­gi põhimõtte: et te­gel­da hai­

gus­te en­ne­ta­mi­se­ga, ta­sub ka­su­ta­da kõik­ võima­lik­ke or­ga­nis­mi tur­gu­ta­vaid tai­mi nii tee­na kui ka toi­dus. Nii sai­gi mu eluaeg­seks ho­biks tai­me­de­maail­ma tund­maõppi­mi­ne ja sel­le­ga koos ka ter­vis­lik toi­tu­mi­ne.

Olen loo­du­sear­mas­tu­se ja hu­vi­ga ra­vim­ tai­me­de vas­tu na­ka­ta­nud ka oma lap­sed, lap­se­lap­sed ja pal­jud lä­he­da­sed ini­me­sed.

Olen pi­da­nud ri­da­mi­si sel­le­tee­ma­li­si loen­ guid ja ko­ge­nud rah­va suurt hu­vi.

Loo­dus on ime­li­ne kesk­kond, mil­le var­ ja­tud võima­lu­si ta­sub veel ja veel tund­ma õppi­da. Elu peaks kul­ge­ma loo­du­se­ga ühes rütmis, nii et hai­gus­tel ja vae­va­li­sel va­na­ duspõlvel po­leks meie elus koh­ta. Loo­dan, et see raa­mat ai­tab taim­ra­vist hu­vi­ta­tul orien­ tee­ru­da sel­les pal­ju­de­le põne­vas ja pal­ju­de­le veel tund­ma­ta vald­kon­nas.

Toitumisspetsialist ja loodusravi austaja Aive Luigela

R av im ta im l a

7

Loodus TOIDAB

JA RAVIB Ini­me­se or­ga­nism suu­dab toi­me tul­la pal­ju­de hai­gus­te­ga, kui te­da tar­galt ai­da­ta.

L

oo­dus meie ümber elab, toi­dab ja ka ra­vib. Nii ma­ja­de ümb­ru­ses kui met­sas ja nii­tu­del on suu­rel hul­gal tai­mi, kel­le ra­vio­ma­du­sed on tä­na­p­äe­val pal­ju­de­le tund­ma­tud. Meie esi­va­ne­ ­mad tead­sid tai­me­dest roh­kem, need tead­ mi­sed an­ti suusõnal põlvest põlve eda­si ja neid osa­ti oma ter­vi­se hu­vi­des ära ka­su­ ta­da. Pikk nõuko­gu­de aeg kat­kes­tas si­de­ med loo­dus­ra­vi­ga, har­ju­ta­des loot­ma ük­­s­nes ra­vi­mi­te ja ars­ti­de pea­le. Hak­ka­si­me unus­ta­ma, kui täh­tis on en­da loo­mu­lik kait­ s­­­­­e­­­­­võime ja kui pal­ju saa­me hai­gus­te en­ne­ ta­mi­seks ise te­ha.

Tä­nap­äe­val, mil oda­va­te ap­tee­gi­roh­tu­de aeg on pöör­du­ma­tult lä­bi, võime siis­ki lei­da lau­sa ta­su­ta ra­vi – se­da kin­gib loo­dus kõikvõima­li­ke ra­vim­tai­me­de näol. Äge­da­te või kau­ge­lea­re­ne­nud hai­gus­te kor­ral jääb tai­­

8

R a vimt a iml a

R a vimt a iml a

9

me­­­de mõju üksin­da nõrgaks, siis on va­ja ka­su­ta­da tu­ge­va­toi­me­li­si ra­vi­meid ning taim­sed pre­pa­raa­did jää­vad vaid toe­ta­vaks ja täien­da­vaks te­raa­pia­va­hen­diks. Pa­ra­ne­ mi­sel aga peak­sid ra­vim­tai­med kõrva­le tõrju­ma tu­ge­va­toi­me­li­sed süntee­ti­li­sed r­­a­ vi­mid. Hai­gus­te en­ne­ta­mi­seks ja kroo­ni­lis­te tõ­­be­de lee­ven­da­mi­seks on taim­ra­vi tin­gi­ ma­ta omal ko­hal.

Meie kohalikud taimed üld­ reeglina ei avalda nii tugevat toi­met kui näiteks Indiast või Hii­nast pärinevad, kuid see-eest mõ­­­­­­ju­ vad organismile soodsa­malt. Kohalikke tai­mi oleme ka­­ sutanud aastasadu ja meie or­­ga­­nism on kohanenud nendes si­­saldu­ vate toimeainetega. Hoo­pis teisest kliima­ vööndist päri­ nevad taimravipreparaadid või­vad toimida küll tugevamini, kuid samas põhjustada ka kõr­valmõjusid.

Ra­vim­tai­me­de ka­su­ta­mi­ne on seo­tud teis­te ra­vivõte­te­ga, eeskätt toi­tu­mi­se ko­r­ ras­ta­mi­se­ga.

Taimedega ravimisel tuleb appi võtta tahtejõud, et olla jär­ je­­ pidev, kinni pidada täpse­test annustest ja kogu ravi­kuu­rist – alles siis saame tulemuse. Taim­ra­vi kor­ral saa­bub pal­ju­del juh­tu­del pa­ra­ne­mi­ne 2–3 nä­da­­la pä­rast, püsie­fekt aga mit­te en­ne poolt aas­tat. Et saa­vu­­­­ta­­­­tud tu­le­mus oleks pöör­du­ma­tu, tu­­leks taim­ra­vi­kuu­ri paar kor­da aas­tas kor­ra­ta.

Raskemate ja krooniliste hai­guste korral tuleb arvestada, et taimravi on ikkagi en­a­ masti vaid toetav ravi, sellele üksi loot­ma jääda ei saa.

Vä­ga pal­jud ra­vim­tai­med kuu­lu­vad toi­du­ tai­me­de hul­ka, eeskätt need, kes kor­ras­ ta­vad see­di­mist, tu­gev­da­vad or­ga­nis­­mi. Või vas­tu­pi­di: pal­jud toi­du­tai­med on ka ra­vim­ tai­med, na­­­gu näi­teks kõrvits, por­gand, aed­­ pe­ter­sell, aed­sel­ler, õun, ploom, pal­jud te­ra­vil­jad jt.

10

R a vimt a iml a

Osa ra­vim­tai­mi võib pi­da­da toi­du­li­san­di­ teks, eeskätt ai­ne­va­he­tu­se er­gu­ta­jaid ja im­muunsüs­­tee­mi tu­gev­da­jaid, na­gu si­­­­bul, küüslauk, mä­darõigas jt.

On ka selliseid taimi, mida Ravimiamet loeb ravimiteks või toidulisanditeks. Nii kuuluvad­­ki näiteks naistepuna ja palder­jan ravimite hulka.

Ra­vim­tai­me­dest val­mis­ta­tud teed ja tõmmi­sed ei vii or­ga­nis­mist väl­ja ka­su­lik­ku kaa­ liu­mi ega kalt­siu­mi, na­gu kah­juks tee­vad pal­jud tab­lett­ra­vi­mid.

On tai­mi, kel­le ka­su­ta­mi­se­ga peab ole­ma et­te­vaat­lik. Need on al­ka­loi­de si­sal­da­vad tai­med – koi­ro­hi, ve­reur­ma­ro­hi, ha­ri­lik soo­li­ka­ro­hi jt. Need ker­gelt mür­gi­sed ai­ned väl­ ju­vad or­ga­nis­mist kii­res­ti või seo­tak­se neut­ra­li­see­ri­va­te ai­ne­te­ga, va­ja­lik toi­me­­ ai­ne aga lüli­tub ai­ne­va­he­tus­­se. Nen­de ka­su­ ta­mi­ne on ko­gu­se­li­selt ran­gelt mää­rat­le­tud, nad ei so­bi kok­ku pal­ju­de kee­mi­lis­te ra­vi­mi­ te­ga ja nen­de ka­su­ta­mi­sel tu­leb jär­gi­da ars­ti soo­vi­tu­si.

Üks taim, sa­da toi­met Miks üks ja sa­ma taim saab toi­mi­da eri­ne­ va­te hai­gus­te kor­ral? Miks eri­ne­vad tai­med ra­vi­vad ühte ja sa­ma hai­gust? Need küsi­ mu­sed saa­vad vas­tu­se, saa­­me sel­gust tai­ me­des tek­ki­va­te eri­ne­va­te kee­mi­lis­te ühen­ di­te, eri­ne­va­te toi­meai­ne­te mõjust ja koos­ mõjust or­ga­nis­mi­le. Üks ja sa­ma ra­vim­taim (näi­teks liht-nais­ te­pu­na, saia­lill, raud­ro­hi jpt) toi­mi­b eri­ne­va­te hai­gus­te kor­ral, sest ela­vas tai­mes val­mib pal­ju eri­ne­vaid bio­ak­tiiv­seid ühen­deid ehk tei­sisõ­­nu toi­meai­neid. Ena­mik met­sa- ja mait­se­tai­mi on rik­kad bio­loo­gi­li­selt ak­tiiv­se­ test ai­ne­test, mis ra­vi­vad kor­ra­ga mit­meid tõbe­sid. Näi­teks liht-nais­te­pu­na, kui us­ku­da rah­va­tar­kust, suu­dab ra­vi­da 99 hai­gust, kät­keb endas pal­ju kõikvõima­lik­ke toi­me-

LOODUs TOIDAb JA RAVIB

R a vimt a iml a

11

ai­neid, mil­lest iga­üks oma­soo­du mõju­tab üht või teist or­ga­nit.

Li­saks põhi­toi­meai­ne­te­le, na­gu ee­ter­li­kud õlid, mõru- ja par­ kai­ ned, glüko­ sii­ did jt on ra­vim­tai­me­des ka vi­ta­mii­nid, mi­ne­raa­lai­ned, or­gaa­ni­li­sed hap­ped jm – ja kõigi nen­de ai­ne­te koos toi­mi­des saab or­ga­nism tai­mest kät­te kõik va­ja­li­ku. See on üks põhitõde­dest, miks tai­med võivad ra­vis ol­la efek­tiiv­se­mad kui min­gid kaps­lid. Näi­teks küüslau­gu­kaps­ li­tes on põhi­li­ne toi­meai­ne al­lit­siin, küüs­ lau­gus en­das aga on veel C- ja B-rühma vi­ta­ mii­ne, mi­ne­raa­lai­neid, fütos­te­rii­de, mis ühes­­koos omas­ta­tu­na an­na­vad pa­re­ma ra­vi­ e­fek­ti kui kaps­lid, kus toi­meai­ne­na si­sal­dub üks­nes al­lit­siin.

Tai­me­de koos­tis­se kuu­lu­vad kiu­dai­ned, nn bal­las­tai­ned, na­gu pek­tiin, lig­niin, tsel­lu­loos, he­mit­sel­lu­loos jt, mis aga po­le or­ga­nis­mi­le su­gu­gi tar­be­tud. Vas­tu­pi­di, kiu­dai­ned ak­ti­vi­ see­ri­vad see­dee­lun­di­te ta­lit­lust, sool­te pu­has­tu­mist mürkai­ne­test ja ai­ta­vad kaa­sa hal­va ko­les­te­roo­li vä­hen­da­mi­se­le ve­res. Kui toit, mi­da söö­me, si­sal­dab pii­sa­valt kiu­dai­neid (va­ja­dus kesk­mi­selt 35 g päe­vas), vä­he­neb oht hai­ges­tu­da jä­me- ja pä­ra­soo­leväh­ki, he­mor­roi­di­des­se, ate­­­­ro­sk­le­roo­si ja po­le kar­ta ka ras­vu­mist.

Tai­me­des ole­vad vär­vai­ned, na­gu klo­rofüll ja fla­vo­noi­did an­totsüaan, ka­teh­hiin jt on bio­f­la­vo­noi­did, mis aval­da­vad ini­m­­or­ga­nis­mi­le an­tioksüdant­set toi­met. Nii näi­teks si­sal­ da­vad sal­vei, saia­lill, suur mun­ga­lill, pih­la­kaja aroo­nia­vil­jad jt vär­vai­ne­te­na glüko­sii­de, mis tu­gev­da­vad ve­re­soon­te sei­nu ja südant, tõsta­vad or­ga­nis­mi im­­muun­sust ja mõne­de hin­nan­gu­te ko­ha­selt pa­ku­vad kait­set ise­gi vä­hi vas­tu.

Pal­ju­de tai­me­de koos­lus­se kuu­lu­vad ka­ro­ te­noi­did on sa­mu­­ti vär­vai­ned, mis an­na­vad tai­me­de­le kol­la­se, pu­na­se, oranži või vio­let­se vär­vu­se. Bioak­tiiv­sed ka­ro­tee­nid on A-vi­ta­ 12

R av im ta im l a

mii­ni eel­vi­ta­mii­niks ja üht­la­si or­ga­nis­mis an­tioksüdan­ti­deks, mis püüavad kin­ni kah­ju­ li­kud va­bad ra­di­kaa­lid ja ak­ti­vi­see­ri­vad ensüümi­de toi­met. Nii näi­teks on por­gand ja kõrvits ka­su­li­kud nä­ge­mi­se­le, süda­me­te­ge­ vu­se­le ja vä­hi vas­tu. Kol­la­ses me­si­kas, ho­bu­ kas­ta­nis jt tai­me­des lei­duv glüko­siid ku­­­ma­ riin on ai­ne, mis ta­kis­tab ve­­­re liig­set hüübi­ mist, mil­le tu­le­mu­se­na pa­ra­neb ve­re­vool soon­tes. Glüko­sii­di­de hul­ka kuu­lu­vad ka sa­po­nii­nid, mis toi­mi­vad kö­ha- ja sk­le­roo­si­ vas­ta­selt. Sa­po­nii­ne si­sal­da­vad tai­med ei ole mürgi­sed, na­gu tih­ti eks­li­kult ar­va­tak­se.

Par­kai­ned tan­nii­nid seo­vad rask­me­tal­le ja on de­sin­fit­see­ri­va toi­me­ga, mistõttu need on olu­li­sed na­ha­hai­gus­te ja pal­ju­de põle­ti­ke ra­vis. Par­kai­ne­ri­kas­test tai­me­dest teed tu­leb juua tühja kõ­­hu­ga, sest söö­dud toit (eri­ti val­k­ai­ned) neut­ra­li­see­rib ra­vi­toi­me.

Ra­vim­tai­me­des si­sal­du­vad ee­ter­li­kud õlid on läm­mas­ti­ku­va­bad len­du­vad ai­ned, mis on tun­tud va­lu­vai­gis­ta­va ning mik­roo­bi­ d­e­vas­ta­se toi­me­ga ja hin­na­tud kõhu­ro­hu­na.

Nii on taim­sed an­ti­bioo­ti­ku­mid näi­teks küüslauk, mä­ darõigas, kress-sa­ lat, aed­ sel­ler jpt.

Et ra­vi­tee ik­ka ra­viks Ee­ter­lik­ke õli­sid si­sal­da­va­test tai­me­dest val­mis­ta­tud teed tu­­leb juua ko­he soo­ja­na, sest vee­­ga rea­gee­ri­des kao­ta­vad need toi­ meai­ned ju­ba lühi­ke­se aja möö­du­des ra­vijõu. Sa­mu­ti ei ta­su ee­ter­lik­ke õli­sid si­sal­ da­vat ra­vi­teed juua koos val­gu­rik­ka toi­du­ga, et tee ra­vijõud ei kaoks.

Tee tu­leb val­mis­ta­da ai­nult üheks päe­vaks, hom­mi­kust üle­jää­ki aga hoi­da pi­me­ das ja ja­he­das su­le­tult. Al­ka­loi­di­de­ga tai­me­ tee­sid ja -tõmmi­seid ei to­hi kaua säi­li­ta­da, ku­na al­ka­loi­did on iseen­dast mürgi­sed – pa­rem val­mis­ta­da igaks joo­gi­kor­raks uus ra­vi­tee.

LOODUs TOIDAb JA RAVIB

Teed tu­leb juua lonks­haa­val ja jäl­gi­da aja­li­si soo­vi­tu­si seo­ses toi­meai­ne­te omas­ ta­ta­vu­se­ga: en­­­ne söö­ki, pä­rast söö­ki või hoo­pis söö­gi va­heae­ga­del.

Aru­kas on kat­se­ta­da eri­ne­vaid tai­mi, et lei­da oma or­ga­nis­mi­le kõige pa­re­mi­ni vas­tu­võeta­vad. Üks taim, mis ühe­le an­nab kind­la ra­vie­fek­ti, ei pruu­gi tei­se­le sellist mõju aval­ ­ da­ da ning sel ju­ hul tu­ leb kat­se­ta­da mõne tei­se sa­ma­toi­me­li­se tai­me­ga.

Pa­la­vi­ku kor­ral taim­ra­vi et­te võttes ei mak­sa koh­vi juua.

Ra­vim­tee toi­me on suu­rem, kui juua se­da ma­gus­ta­ma­ta, ena­mi­kul juh­tu­del tühja kõhu­ga. Teed võib juua mee­ga, kuid al­­les ja­hu­ta­tult 60 kraa­di­ni, ku­­­na mee-ensüümid hä­vi­vad kuu­mas.

Ra­vi­kuu­ri jook­sul võib ra­vim­tai­mi ka­su­ ta­da va­hel­du­mi­si, kus­juu­res ühte tai­me­lii­ki po­le mõist­lik ka­su­ta­da kauem kui 7–10 päe­va jär­jest. Vas­ta­sel kor­ral võib or­ga­nism sel­le­ga liialt har­ju­da ja ra­vimõju kaob.

Ra­vim­tai­me­dest ta­sub va­li­da en­da­le mee­lepä­ra­se­maid ja ko­ge­mus­te jär­gi tõhu­ sa­maid.

Tä­he­le­pa­nu! ) Ärge ka­su­ta­ge ra­vim­tai­mi koos tu­ge­va­te süntee­ti­lis­te ra­vi­mi­te­ga, na­gu an­ti­bioo­ti­ ku­mid, süda­me­ro­hud jt, il­ma oma ra­vi­ars­ti­ga kon­sul­tee­ri­ma­ta.

) Se­gu­teed val­mis­ta­des tu­leb tea­da tai­me­de oma­va­he­list so­bi­vust ja mõju ning

jär­gi­da as­ja­tund­ja­te soo­vi­tu­si. Kui tee­se­gu val­mis­ta­mi­sel po­le mõnda kom­po­nen­ti käepä­rast, tu­leb see liht­salt ära jät­ta, mit­te su­va­li­se­ga asen­da­da.

) Mürgi­seid ai­neid si­sal­da­vaid tai­mi, na­gu se­da on pal­jud ra­ba­tai­med, ve­reur­ma­ro­hi,

koi­ro­hi, soo­li­ka­ro­hi jt, ning fütont­sii­de ja ee­ter­lik­ke õli­sid si­sal­da­vaid tai­mi (vas­ta­valt näi­teks ka­ru­lauk, küüslauk ja pi­parmünt, lii­va­tee, me­liss jt) ei to­hi oma­va­hel se­ga­da.

) Ini­me­sed, kes joo­vad pal­ju koh­vi ja Hii­na teed, pea­vad ar­ves­ta­ma, et tea­tud tai­med ka­he­kor­dis­ta­vad ko­feii­ni ja teii­ni mõju – sel­li­sed tai­med on näi­teks viir­puu, pal­ der­jan, veis­te-süda­me­ro­hi.

R av im ta im l a

13

Korjame JA SÄILiTAME ÕIGESTI Taimi tuleb korjata õigel ajal ning neid kahjustamata.

Ainult sellisel juhul säilivad ravimtaimede toime­ained.

R

a­vim­tai­me­de kee­mi­li­ne koos­tis on nii ve­ge­tat­sioo­ni­pe­rioo­di kui ka ööp­äe­va jook­sul kõikuv ning seetõttu on kor­ja­mi­se aeg olu­li­ne. Pa­rim kor­jeaeg on siis, kui taim si­sal­dab toi­me­­­ai­neid kõige roh­kem.

Kor­ja­me ik­ka ai­nult neid tai­mi, mi­da kind­ lalt tun­ne­me. Tai­med pea­vad ole­ma ter­ved ja elujõuli­sed. Kah­jus­ta­tud, vi­gas­ta­tud ja elujõue­tud tai­med jä­ta­­me kor­ja­ma­ta, ku­na neil puu­dub ra­vijõud.

Õi­ge koht Ra­vim­tai­mi ei mak­sa kor­ja­ta maan­tee ega raud­tee ää­rest, am­­mu­gi mit­te lin­nas. Väl­ti­ maks heit­gaa­si­de­ga saas­ta­tust, pea­vad kor­ja­ta­vad tai­med kas­va­ma vä­­he­malt 20 km 14

R a vimt a iml a

R a vimt a iml a

15

kau­gu­sel töös­tus­lin­nast ja vä­he­malt 200 m kau­gu­sel üld­ka­su­ta­ta­vast sõidu­teest.

Aiast to­hib kor­ja­ta sel­li­seid tai­mi, keda ei ole töö­del­dud ke­­mi­kaa­li­de­ga ja kelle kas­va­ ta­mi­sel ei ole ka­su­ta­tud mi­ne­raalv­äe­ti­si.

Õi­ge aeg Ra­vim­tai­mi tu­leb kor­ja­ta reeg­li­na päi­ke­se­ pais­te­li­se il­ma­­ga, ka taim ise peab ole­ma vih­mast ja kas­te­veest kuiv. Õi­si ja leh­ti kor­ja­me kui­va päi­ke­se­pais­te­ li­se il­ma­ga, pa­rim aeg sel­leks on en­ne keskp­äe­va. Õied ja tai­me­de lad­vad tu­leb ko­gu­da vas­ta­va tai­me õit­se­mi­se va­ra­ses jär­gus, ko­he esi­mes­te õi­­te il­mu­des. Leh­ti võib kor­ja­ta ju­ba en­ne õite puh­ke­mist.

Ra­vim­tai­me­de ürte kor­ja­me sa­mu­ti va­ra­ ja­se õit­se­mi­se jär­gus, päi­ke­se­pais­te­li­se il­ma­ga, kuid eri­ne­valt õitest ja leh­te­dest – õhtu­poo­li­kul.

Rik­ka­li­kult ee­ter­lik­ke õli­sid sisal­da­vaid tai­mi, kaa­sa ar­va­tud nen­de õisi, kor­ja­me en­ne keskp­äe­va.

Leh­ti kor­ja­me siis, kui need on saa­vu­ta­nud 2/3 oma täismõõtmest (väl­ja ar­va­tud poh­la-, mus­ti­ka- jt nahk­jad le­hed, mi­da võib kor­ja­ta va­ra­ke­va­dest hi­lissügi­se­ni). Kui ko­gu­me leh­ti pä­­rast jaa­nip­äe­va, so­bib sel­leks ka pil­ves ilm ja pä­rastlõuna­ne aeg.

Pun­gi ko­gu­me va­ra­ke­va­del, nii­pea kui need on pai­su­nud, soo­vi­ta­ta­valt ju­ba en­ne ro­he­li­se osa il­mu­mist.

Tai­me­de maa-alu­sed osad, juu­red ja mu­gu­lad, kae­va­me väl­­ja ke­va­del en­ne tai­me maa­peal­­se osa tär­ka­mist või siis sügi­sel pä­rast maa­peal­se osa kär­bu­mist.

Õi­ged võtted Tai­mi kor­ja­ma min­nes võta­­me kaa­sa kor­vi või rii­dest ko­ti. Ko­gu­tud tai­meo­si ei to­hi mit­te min­gil ju­hul top­pi­da ti­he­dalt ki­le­kot­ti, kus 16

R av im ta im l a

need kuu­me­ne­vad ja võivad käi­vi­tu­da eba­soo­vi­ta­vad prot­ses­sid. Ürdi lõika­me kää­ri­de abil, võttes just sel­le osa, mis ra­vi­miks va­ja. Tai­me juu­re kae­va­me väl­ja väi­ke­se la­bi­da­ga.

Mar­japõõsas­te õisi kor­ja­me koos noor­te leh­te­de­ga.

Roht­tai­me­de õisi kor­ja­me kui­va il­ma­ga siis, kui neist on ava­ne­nud kolm neljandikku.

Koos roht­tai­me õite­ga võta­me ka lad­vao­sa, ole­ne­valt tai­me kõrgu­sest, 10–20 cm ula­tu­ses (s.o um­bes ka­he­kord­ne õieko­­ba­ra lä­bi­ mõõt).

Kui va­ja­me ra­vi­miks tai­me koort, ta­sub lõiga­ta ter­veid ok­si (ela­vat puud kraa­pi­ma­ta!) mah­la lii­ku­mi­se ajal ap­ril­lis-mais.

Õi­ge kui­va­ta­mi­ne Tai­me­de kui­va­ta­mi­ne ning säi­li­ta­mi­ne on nii­sa­ma täht­sad kui õige kor­ja­mi­ne. Tu­leb hoo­le­ga jär­gi­da nõudeid tem­pe­ra­tuu­ri osas, sest pal­ju­de tai­me­de toi­meai­ned la­gu­ne­vad ju­ba 50° juu­res, ee­ter­li­kud õlid len­du­vad ja ra­vijõud vä­he­neb.

Et droog säi­li­taks loo­mu­li­ku vär­vi ja mak­si­ maal­se ra­vijõu, ta­sub tai­me­de kui­va­ta­mi­sel ar­ves­ta­da ja mee­les pi­da­da järg­mi­si põhi­ mõtteid.

2 Kor­jelt ta­ga­si tul­nud, peab kor­ja­tud ma­­ ter­ja­li ko­he pa­ne­ma var­jual­la – pöö­nin­ gu­le, esi­kus­se või ka­tu­sea­lu­ses­se tuu­le kät­te, või siis spet­siaal­ses­se kui­va­tis­se.

2 Ena­mik ra­vim­tai­mi ei va­ja kui­va­ta­mi­seks

päi­kest (väl­ja ar ­va­tud Is­lan­di samb­lik).

Tai­mi ta­sub kui­va­ta­da var­jus, ku­na ere päi­ke­se­val­gus la­gun­dab klo­rofülli, mi­s­ tõttu ro­he­li­sed le­hed ja ürdid kol­tu­vad.

2 Mõnin­gaid tai­meo­si, na­gu juu­red, koor ja mar­jad, võib pä­rast päi­ke­se käes när­vu­ta­

KORJAME JA SÄILITAME ÕIGESTI

mist jä­rel­kui­va­ta­da praeah­jus 60kraa­di­sel tem­pe­ra­tuu­ril.

2 Õi­te

kui­va­ta­mi­sel ei to­hiks tem­pe­ra­tuur üle­ta­da 30°, ürdi kui­va­ta­mi­sel 35° ning tai­me­de maa-alus­te osa­de pu­hul (mi­da eel­ne­valt võib päi­ke­se käes närt­si­ta­da) 40°. Vil­ju ja mar­ju so­bib kui­va­ta­da tem­pe­ ra­tuu­ril 60–70°.

Õied, seem­ned, vil­jad, pun­gad, le­hed ase­­ ta­me õhu­ke­se ki­hi­na kui­va­ma rii­dest, pa­be­ rist või võrgust alu­se­le. Kui­va­mi­se ajal ta­sub tai­mi aeg-ajalt se­ga­da ja eri­ti suu­ri leh­ti pöö­ra­ta. Juu­red tu­leb en­ne üle pes­ta ja tükel­ da­da, et kui­va­mi­ne oleks kii­rem ning üht­la­ ­sem.

Var­te­ga ürdid võib si­du­da kim­pu­des­se, kui kui­va­ta­da neid tuu­le käes, pä­rast kui­va­mist saab va­ja­li­kud tai­meo­sad var­test eral­da­da.

Kui­va­mi­se võib lu­ge­da lõppe­nuks, kui ra­vi­ miks kui­va­ta­ta­va tai­me koor, juur või vars ker­gel pai­nu­ta­mi­sel mur­dub, mar­jad ei mää­ri kä­si, le­hed-õied kra­bi­se­vad kä­te va­hel, kuid ei pu­de­ne ot­se­maid pu­ruks.

Õi­ge ning hoo­li­kas säi­li­ta­mi­ne Droo­gi­de säi­li­ta­mi­sel on kõige suu­re­mad vaen­la­sed niis­kus, tem­pe­ra­tuu­ri kõiku­ mi­ne ja päi­ke­se­kiir­gus. Ra­viks tal­le­ta­tud tai­mi tu­leb hoi­da hä­ma­ras, ja­he­das ja kui­vas ruu­mis.

Kui­va­ta­tud tai­med on mõist­lik pan­na kui­va klaas­pur­ki, mil­le kaas on au­gus­ta­tud või ker­gelt kin­ni kee­ra­tud, nii et õhk pää­seb lä­bi. Kui­va­ta­tud ra­vim­tai­mi võib hoi­da ka puit- või papp­kar­pi­des, sa­mu­ti ti­he­dast rii­dest või pa­be­rist ko­ti­kes­tes. Ki­le­ko­tid ja plekknõud sel­leks ots­tar­beks ei so­bi, sest kui­va­ta­tud droog peab saa­ma “hin­ga­ta”, et ei te­kiks hal­li­tust.

Va­r u­tud ra­vim­tai­mi ei mak­sa hoi­da üle aas­ta, sest pal­jud neist kao­ta­vad aja jook­ sul oma väär ­tu­se. Juur ­te ja mar­ja­de ra­vi­ toi­ me säi­ lib küll kauem, kuid va­ he­ peal oleks hea neid tuu­ lu­ ta­ da (tal­ vel külma käes). Kui hoiu­le­pan­dud ra­vim­tai­med on aas­ta möö­du­des säi­li­ta­nud oma aroo­mi ja vär ­vu­se, võib neid ka­su­ta­da pi­ke­malt, kuid tee val­mis­ta­mi­sel ta­sub droo­gi pan­na vei­di roh­kem.

R av im ta im l a

17

Ravimtaimede

korjamise

kalender

APRILL ( MAI ( JUUNI ( JUULI ( AUGUST ( SEPTEMBER ( OKTOOBER

18

R av im ta im l a

( NOVEMBER

R av im ta im l a

19

Paiseleht

Aprill

, Värskelt kasutamiseks Noored lehed ja võrsed orga­nismi turgutamiseks värskelt (salat) või kuumutatult (supis, vormiroas, küpsetises; teena):

2 naat 2 kõrvenõges 2 põldosi (kevadine viljaleheline võrse, nn kitse- või lambanisa) nurmenukk 2 2 võilill (lehed) 2 paiseleht (õied)

- Kuivatamiseks

Kuivatamiseks sobivad aprillis vähesed taimed:

2 vereurmarohuürt (kui on kasvanud õite arenemiseni) 2 maarja-sõnajalg 2 kasekäsn ehk must pässik (aasta ringi) 2 pohlalehed (aasta ringi) 2 põdrasammal ehk Islandi samblik (aasta ringi)

20

R a vimt a iml a

7 Tinktuuriks ja teeks Pungad Puude ja põõsaste pungi tee või tinktuuri valmistamiseks korja seni, kuni ilmub roheline leheosa:

2 sirelipungad 2 kasepungad 2 mustasõstrapungad Juured

Juurikad tinktuuri valmistamiseks, kohe, kui maa on sulanud:

2 suur takjas 2 palderjan 2 kalmus 2 aed-mädarõigas 2 viltlehine angervaks 2 tedremaran 2 harilik orashein 2 kõrvenõges 2 võilill 2 harilik rabarber (kuivatatult võib teha ka pulbriks) 2 roosilõhnaline kuldjuur 2 aedvaak 2 varemerohi