Perekond Türannosaurus
Sauruselapsed
„Ärka üles, Rasmus!“
Tom hüples ta voodi kõrval üles-alla. Oli varane hommikutund.
„Katastroof!“ karjus Tom.
Rasmus haigutas.
„Aga on ju jõululaupäev, maailma parim päev.
Mis katastroof täna juhtuda võib?“
„Jõulukink!“ huilgas Tom.
Rasmus ronis voodist välja. „Missugune jõulukink?“
„See eriti suur ja salapärane kink, mille saatis vanaisa Troodon!“ hüüdis Tom.
„Mis sellega on?“
Tom kargas kõrgele õhku.
„Jõulukink on …
… kadunud!“
Rasmus kratsis kukalt.
„Mis mõttes kadunud?“
„Postiljon kadus ära,“ selgitas Tom.
„Ta läks eile pakkidega rabametsa.
Pärast seda pole keegi teda näinud.“
„Kummaline,“ nentis Rasmus.
„Aga meie ei saa sinna ju midagi teha?“
„Muidugi saame!“ hüüdis Tom.
„Võime minna rabametsa pakki otsima!
Ja võib-olla on postiljonil abi vaja, eks?“
Rasmus raputas kindlalt pead. „Jõuluõhtul peab mõnus olema. Siis EI KÄIDA rabametsas hirmsate sauruste juures.“
Tom vaatas Rasmusele kurvalt otsa. „Kas ma pean siis üksi minema?“
Rasmus ohkas raskelt. Ja ütles siis: „Olgu. Ma tulen kaasa. Aga õhtuseks jõulupeoks peame KINDLASTI tagasi jõudma.“
Tom kargles suurest rõõmust. „Hurraa! Kui tore! Hakkame minema.“
Ja siis…