Maarit Varpu
LAPSE OMA LOOMARAAMAT
Sisukord Karu
9
Kaljukass
12
Ilves
15
Hunt
19
Rebane
20
Põder
25
Hirv
26
Valgesaba hirv
29
Metssiga
30
Euroopa kobras
33
Saarmas
36
Piisamrott
38
Kärp
43
Mäger
44
Vesimutt
48
Harilik leethiir
50
Koduhiir
53
Orav
55
Lendorav
56
Nahkhiir
58
Valgejänes
61
Siil
62
Kodukakk
65
Lumekakk
66
Sooräts
68
Laululuik ja kühmnokk-luik
70
Musträhn
74
Laanenäär
76
Linavästrik
78
Pöialpoiss
81
Salu-lehelind
82
Lepatriinu
85
Kiililised
87
Mesilane
88
Lapsuliblikas
89
Koerliblikas
90
Arusisalik
92
Rästik
94
Harilik kärnkonn
95
8
Karu
K
arul on mitu nime. Kutsutakse teda ju ka nimedega: päntajalg, mõmmi, mesikäpp, karuott. Karu
on tuntud ka pehme ja sõbraliku loomakesena mitmetest muinasjuttudest ja ka kaisukaruna. Looduses elav päris karu on muidugi üsna kaugel nunnust kaisukarust, sest karu on kogu Euroopa suurim kiskja. Suurimad karud elavad just Põhjamaades ja LõunaVenemaal. Kogukas isakaru võib kaaluda isegi üle 300 kg. Karu sööb peamiselt taimi. Just metsas kasvavad taimed moodustavad olulise osa tema toidulauast. Karu sööb ka erinevaid
Karu on Eesti ja kogu Euroopa suurim kiskja.
9
”
Talveunest ärganuna võib karu maha murda ka põdra.
putukaid. Metsas võibki kohata songitud sipelgapesi, kust karu on käpaga sipelgaid kahmanud. Karu sööb ka korjuseid, ja talveunest ärganuna on tal nii suur nälg, et ta võib maha murda isegi põdra. Karu ei ole tavaliselt inimesele ohtlik. Aga kui emakaru tunneb, et tema pojad on ohus, siis võib ta ka inimesi rünnata.
Eestis elab hinnanguliselt umbes 700 karu.
10
Karu on Eesti suurkiskjatest ainus, kes magab talveund. Karu läheb talveunne oktoobrisnovembris ja ärkab ülesse märtsis-aprillis. Karu püüab leida talveuneks parima võimaliku koha, et vältida oma talveune ajal inimesi.
11
Ilves
I
lves on Eesti ainukene metsik kaslane.
”
Tallinna Loomaia esimene eksponaat oli ilves Illu.
Ilves asustab tervet Eestimaa mandri-
osa ning teda on nähtud ka Hiiu- ja Saaremaal. Kaljukassi kombel liigub ka ilves enamasti öösiti ja hämaras. Ilvesed näevad pimeduses suhteliselt hästi, nagu teisedki kaslased. Tema jahipidamine meenutab kodukassi oma: ta varitseb ohvrit, hiilib talle võimalikult lähedale ja kargab siis talle peale. Ilves, nagu suur osa ülejäänud kaslastest, oskab osavalt puu otsa ronida. Ilvestel
Illu on ka Tallinna Loomaaia vapiloom.
Eesti elab ligi 800 ilvest ja see on meie suurimaks suurkiskjate populatsiooniks.
15
Rebane
R
(ehk punarebane)
ebane astub kõrvad kikkis metsateel, nuusib siit ja nuusib sealt. Krabab suurema nälja peletamiseks tihnikust magusaid mustikaid ning maiustab seejärel juba hõrgu mullamutiga. Rebane on kõigesööja ja seepärast leidub teda peaaegu kõikjal Eestis. Ta on kohanenud paljude elupaikadega ja teda võib leida: metsadest, põldudelt, niitudelt ja juba isegi suurematest linnadest. Ta saab
Rebane on maailma kõige levinum maismaal liikuv kiskja.
20
”
Tammetõrud on metsseale delikatessiks.
Metssiga elab peaaegu kahekümne aastaseks.
M
Metssiga
etssiga songib kärsaga maapinna segamini. Metsalagendikult kuuleb vaid röhitsusi ja väikeste notsude karjeid. Kobestatud mullast süüakse seda, mis kärsa ette satub: vihmausse, korjuseid, juuri, taimi. Kas kusagilt leiab ka orava peidetud tammetõru? Tammetõrud on metsseale delikatessiks. Metssiga on kõigesööja. Eesti talv ei ole metsseale meelakkumine, sest kui maa on külmunud, ei õnnestu kärsaga seal midagi kobestada.
30
”
Metssiga on sõrgloom.
Metssea kärss on pikem kui koduseal. V
”
Metssiga on Eesti aladel elanud vahelduva eduga alates jääaja lõpust.
333 31 331 1111 11 11
Kärp
K
ärp on pikk, peenike ja väga uudishimulik loomake. Ümbruskonda jälgib ta väga teraselt
Ta võib tõusta tagajalgadele, et näeks veelgi paremini üle taimestiku. Ta ei väldi inimesi ja võib rahulikult jälgida inimeste kummalisi toimetusi. Kärpi võib näha lippamas inimasustuste ligidal puuhunnikute otsas või mahajäetud ehitistes. Teisi samasoolisi kärpe nad oma territooriumil ei talu. Kärbid eelistavad elada üksi.
Maailma kõige kuulsam kärp on Leonardo da Vinci maalil "Naine ja kärp".
Kärpi saab nirgist eristada musta sabaotsa järgi.
43
Lendoraval on jalgade vahel lennusena talitlev nahavolt, mille ta ajab hüppe ajal laiali. Lendorav võib liuelda isegi 50 meetri kaugusele. Lendu juhib ta saba abil.
Lendorav
”
Lendoravat võib Euroopa Liidu aladel leida vaid Soomes ja Eestis ning üksikutes kohtades ka Lätis.
56
M
idagi justkui vihises õhus ja lendles puult puule! Silmanurgast oli näha ainult halli värelust. Puu otsa vaadates võib märgata suuri ja säravaid silmi. On alles kaunitar! Hämaral ajal ja öösiti liikuvat lendoravat näeb tõeliselt harva, sest ta liigub vaikselt ja varjab end osavalt puude tüvedel ja okstel. Lendorav on Eestis viimase sajandi jooksul tugevalt taandunud ja suurem asuala on veel vaid Virumaal.
S
Siil
umeda suveõhtu saabudes hakkab aianurgas asuva põõsa all pihta krabistamine. Peagi tulevad lehehunniku alt nähtavale tumedad nöbisilmad ja must ninaots. Siil on ärganud ja asunud endale toitu otsima. Siili seljal on ühtekokku umbes 6000 okast, ja tal on ka lühikene saba, mida on okaste vahelt küll raske märgata. Paterdades üle õue tuhisev siil on vastupandamatult armas, keda tahaks hirmsasti toita. Tuleb aga meeles pidada, et siilile ei tohi mingil juhul piima anda, sest see võib põhjustada tal kõhulahtisust. Siili organismile sobib väga hästi kassitoit. Siil on oma kodukoha suhtes väga lojaalne ja tavaliselt veedab ta kogu oma elu selle ligiduses.
62
”
Siil magab talveund.
Eesti kultuuris on siil tuntud targa nõuandjana ja selles rollis esineb ta ka rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Siil on levinud Ăźle terve Eesti ja ei ole veel looduskaitse all.
Musträhn
M
usträhn on Euroopa suurim rähn; ta kaalub 300 - 400 grammi. Tema sulestik on must. Isaslinnu tunneb ära uhke punase pealae järgi, emaslinnul on ainult väikene punane kuklalaik. Musträhn sööb putukaid ja nende vastseid, keda ta puutüvedelt nokib. Tema lemmiktoiduks on hobusipelgad.
Isaslinnu tunneb ära uhke punase pealae järgi.
Eestis on musträhn aastaringselt kohatav ja teda võib askeldamas kuulda nii männikuis, kui lehtmetsades. Puidukahjurite hävitajana on ta metsale üks kasulikemaid linde. Musträhn kuulub looduskaitse alla.
”
Musträhn kuulub rähnlaste sugukonda.
74
Lepatriinu on röövloom, kes toitub lehetäidest.
84
”
Koerliblika röövikud söövad ainult nõgeseid.
Koerliblikas
K
Koerliblikat võib leida kõikjal Eestis.
90
oerliblika röövikud on monofaagid. See tähendab, et nad söövad ainult ühte asja. Täiskasvanud liblikas toitub õite nektarist, aga nad võivad maiustada ka mädanenud puuviljadest saadava mahlaga. Mingites piirkondades sõltub koerliblika arvukus olemasolevast nõgeste hulgast. Koerliblikat võib leida metsast, niitudelt ja koduaedadest. Suviti on teda kõikjal.
T채iskasvanud koerliblikas lendab 천ielt 천iele ja maiustab erinevate lillede peal. Ta on koduaedade sage k체laline.
91