p 1
Supilinna Salaseltsi kokaraamat Andra Kalda, Merrit Kiho
© Supilinna Salaseltsi kokaraamat (2016)
Tekst ja retseptid: Andra Kalda, Merrit Kiho Fotod: Andra Kalda Toimetaja: Signe Kure Kujundaja: Külli Kuusik Projektijuht: Lia Virkus Suur tänu tegusale Supilinna Salaseltsi tiimile, kes andis tõuke kokaraamatu loomiseks ning jagas meiega toredaid hetki filmimisest ja tegelaste vahvaid retsepte!
Supilinna Salaseltsi kokaraamat
AS Ajakirjade Kirjastus Kõik õigused kaitstud.
p
Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda OÜ ISBN 978-9949-39-210-0
2
p 3
Andra Kalda, Merrit Kiho
Tahate teada, mis meie lemmikroad on? Aga lugege siis seda raamatut! J
p 8
p 9
Supilinna tänavatel sünnib salapäraseid asju. Ja need salapärased asjad ja tänavad asuvad Tartus. Linnas, kus võivad hetkega kõik täiskasvanud lapseks muutuda, ja oi, oi – mis SIIS saab! Seda, mis siis saab, olete näinud juba filmis „Supilinna Salaselts“. Aga et seitse noort näitlejat, kes mängisid selle filmi tähtsamaid rolle, on suured maiasmokad ja armastavad ning oskavad kokata, saab alles nüüd teada. Siin raamatus on kinoelu ja päriselu kenakesti kokku pandud ja segi aetud. Portsu oma lemmikretsepte avaldavad noored näitlejad, seejärel aga leiab uudishimulik lugeja põnevaid roogi, mille autoriteks hoopiski Supilinna filmi tegelased, ning vahepeale jagub toite, mis inspireeritud Supilinna vahvatest tänavanimedest. Ja uskuge või mitte, tänu filmile on Supilinn noori detektiive täis – sellestki annab kinnitust just siinne raamat. Ühe filmi lõpp tähendab mõnikord teise algust, aga võib ka juhtuda, et film annab põhjuse (koka)raamatuks. Ja nagu filmgi, nii on ka „Supilinna kokaraamat“ pisukeste vimkadega, sest kuidas muidu teaks vaataja, millised lemmikroad on näiteks Linnapeal või Mari isal ja emal. Ja ega me siin kõike ära rääkida ka või. Olgu see raamat oma väikeste üllatuste ja atraktiivsete fotodega sama põnev kui hiljuti nähtud „Supilinna Salaseltsi“ film! Andra ja Merrit
p 11
Hannes armastab ikka ja jälle rõõmustada oma naisperet pühapäeva hommikuti paksude kohupiimapannukatega. Mari ja Reet on sellega nii harjunud, et pühapäev ilma pannkookideta oleks lausa imelik. Olenevalt hooajast serveerib Hannes koogikesi erinevalt: suvel värskete marjade ja vahukoorega, sügisel õunamoosi, jäätise ja kaneeliga, talvel mee ja pähklitega ning kevadel sügavkülmamarjadest tehtud moosi ja tuhksuhkruga. Mari ja Reet kinkisid talle ühel aastal isadepäevaks isegi kokamütsi ja põlle, millele on peale trükitud „Pannukameister“. Nii et Hannes näeb köögis välja nagu tõeline professionaal.
Jahtunud ülepannikoogid võid kihiti laduda värskete marjade ja vahukoorega. Nii saad eriti uhke suvise pannkoogikuhila!
Isa Hannese paksud kohupiimapannukad u 25 väikest pannkooki 400 ml piima 200 g kohupiima 2 muna 1 dl suhkrut 2 dl nisujahu 3 dl odrajahu 1 tl küpsetuspulbrit noaotsaga soola õli praadimiseks
Pannukameistrilt pannkooke palumas ...
Eralda ühte kaussi munavalged. Teise kaussi pane munakollased, piim, jahud, suhkur, kohupiim ja küpsetuspulber. Mikserda kõigepealt munavalged noaotsatäie soolaga tugevaks vahuks. Mikserda ka teise kausi sisu ühtlaseks tainaks. Sega munavalgevaht käsitsi taina hulka. Prae keskmisel kuumusel kohevad ülepanni- või lusikapannkoogid.
Selle retsepti põhjal valminud pannkoogid tulevad paksud ja kohevad, just sellised, nagu vanaema ikka tegi.
p 13
Sellesse rooga suhtu ikka täiesti loovalt. Olemas peaksid olema vaid tükk liha ja grillvardad. Kõik ülejäänu on fantaasia vili. Kui aga seda viimast napib, kõlbab ka see, mis allpool kirjas. Ja kui kasutad grillimisel puust grilltikke, leota neid vähemalt tunnike-pool.
Kana- või siis seasisefileevardad
400 g liha 2 suurt sibulat 1 dl oliiviõli soola pipart kuivatatud rosmariini 200 g eri värvi kirsstomateid suhkruherneid
p 76
Fantaasiaküllane vaagen.
Tükelda liha parajateks kuubikuteks, nii umbes 2 x 2 cm suuruseks. Koori ja viiluta sibul. Pane liha ja sibul kaussi, lisa õli, soola, pipart ning rosmariini, sega hoolega läbi. Lase tunnike maitsetel imenduda. Seejärel lüki liha vaheldumisi suhkruherneste ja tomatitega varrastele ning grilli kiirelt mõni minut sütel. Selle aja jooksul pööra varrastel külgi ka.
p 77
Steni ehk Leo lemmiksöögid
Pannkoogid jäätise ja vaarikamoosiga „Need on nii head, et ma sööks neid iga päev. Kõige parem, kui kõrval on kodune vaarikamoos ja koogid on õhukesed ülepannikoogid,“ teatab Sten. Need meeldiksid ilmselt ka Leole, kui ta ei peaks balletikostüümide kandmise tõttu oma toitumist jälgima ja saledat joont hoidma. 4 muna 3 spl suhkrut 2 dl piima 300 g jahu pisut soola 2 dl vett õli praadimiseks
Suhkruta vaarikatoormoos: 1 banaan 300 ml värskeid või külmutatud vaarikaid
Klopi munad suhkru ja soolaga vahule, lisa piim ja sega läbi. Sega hulka ka jahu ning seejärel vesi. Prae pannil vähese õli sees mõlemalt poolt kuldseks. Serveeri vaarikamoosi, meelepärase jäätise ja tuhksuhkruga.
Püreesta banaan ja vaarikad saumikseriga ühtlaseks moosiks. Serveeri kohe koos pannkookide ja jäätisega.
p 120
p 121
Jäätisekokteil Mis võiks olla veel parem jahutaja kui üks suur klaasitäis jätsikokteili? Ilmselt suplus jahedas Emajões. Eriti, kui satud suplema ootamatult. Nii nagu Vandil tihti juhtub, kui Leo ta nalja pärast nii muuseas mööda jõeäärset turnides vette lükkab. Aga kui supelda ei meeldi, siis valmista endale jahutuseks klaasike kokteili jäätisest ja mahlast. Kui sul leidub külmikus, keldririiulil või sahvris kodust õunamahla, proovi seda kindlasti jäätisega segada. Imeline!
5 dl ploomimahla 5 dl vanillijäätist Mikserda ained omavahel ja vala jook klaasidesse.
Kokteili valmistamiseks võid kasutada ükskõik millist jäätist ja ükskõik millist mahla. Lase fantaasial lennata! Mõnusad kooslused on vanillijäätis õuna-, pirni- või banaanimahlaga ning šokolaadijäätis ploomimahlaga.
p 122
p 123
Olivia ehk Mari lemmikretseptid
Ise valmistatud sidrunilimonaad Mari on nutikas tüdruk. Eriti kõik see, mis puudutab toitumist, on tal selge. Arstist ema Reet on lahti seletanud kõikvõimalikud toitained, mineraalid ja vitamiinid. Näiteks pidas ema oluliseks Marile näidata, et ühes väikses limonaadipudelis võib olla kuni 12 tl suhkrut. Kuna suhkur liigses koguses ei ole teadagi hea, õppis Mari ise limpsi valmistama. Kui SuSa kamp nende juurde koguneb, siis teebki Mari ise alati suure kannutäie kihisevat hapukat jooki tähtsate jutuajamiste kõrvale limpsimiseks. 4 sidrunit (koor ja mahl) 50 g suhkrut 150 ml vett 1,5 liitrit gaseeritud vett
p 148
Pese sidrunid sooja veega korralikult puhtaks. Riivi kollane kooreosa. Pane sidrunikoor koos vee ja suhkruga potti ning lase keema tõusta. Võta pott tulelt ja jäta 5 minutiks jahtuma. Sega siirup sidrunitest pressitud mahla, gaseeritud vee ja rohke jääga.
p 149
Kui ema jälle pikalt tööl on ja isa ametiasjus reisil, siis palub Mari, et ema kanatiivad enne tööle minekut marinaadi paneks, et tüdruk ise neid hiljem endale küpsetada saaks. Kõrvale hammustab ta tomatit ja kurki või võtab tiivad kausiga sülle ja nosib niisama teleka ees.
Krõbedad kanatiivad grillkastmes 1 kg kanatiibu 3 dl purustatud tomateid 2 spl mett 2 küüslauguküünt 1 tl soola 0,3 tl pipart 0,5 tl teravamaitselist punast paprikapulbrit 1 tl tšillit peotäis värsket tüümiani
p 150
Sega kõik kastmeained köögikombainis või nuimikseriga. Pane segu potti ja lase keema tõusta. Vala kaste kanatiibadele, sega korralikult läbi ning küpseta 200kraadises ahjus 30 minutit, vahepeal tiibu pöörates.
p 151