Tomat, paprika ja kurk

TOMAT, PAPRIKA JA KURK

SISUKORD

Sissejuhatus 5

TOMAT 6

Taimede ettekasvatamine 9

Toitainete vajadus ja väetamine 13

Kastmisnippe 16

Jahedus ja kuumus vähendavad saaki 18

Kuidas taimed ja viljad terved hoida 21

Sordirühmad 27

Millist sorti kasvatada 31

Kasvata maitsvaid potitomateid 36

Tomat amplisse 45

PAPRIKA 48

Liigid ja sordid 51

Kasvunõuded 54

Taimede ettekasvatamine 55

Kasvukohale istutamine 57

Kastmine ja väetamine 57

Kahjurid, haigused ja kasvuhäired 60

Karvane paprika 62

SÄRTSAKAD TŠILLID 64

Millist tšillisorti kasvatada 68

Kuidas toas tšillit kasvatada 69

KURK 70

Kasvutingimused 72

Seemned mulda 74

Taimede ettekasvatamine 75

Hooldustööd 76

Saagikoristus 77

Kurgisaagi kahjustajad 81

Miks kurgid vahel mõrud on 87

Mis eristab erinevaid kurgisorte? 88

Kurk potis 92

Kurk ja permakultuur 94

TOMAT

TOMAT

Harilik tomat (Solanum lycopersicum) on iseäranis valgus- ja soojalembene, mistõttu meie kliimas saab teda valdavalt kasvatada ikkagi vaid kasvuhoones. Soodsas kasvukohas valmivad soojal suvel mõned sordid siiski ka avamaal kenasti.

Kasvuhoonele peaks leidma aias võimalikult päikeselise ja sooja koha, mis oleks ka tuule eest kaitstud. Paremini sobib veidi kõrgem ja veekogust kaugemal asetsev paik, sest seal on õhuniiskus pisut väiksem (tomat ei armasta niisket

õhku) ja öised temperatuurilangused mitte nii suured.

Tomati lähinaabriks ei sobi kartul, sest kartuli-lehemädanik nakatab ka tomatitaimi – nii lehti (lehemädanik) kui ka vilju (tomati-pruunmädanik).

Tomatite avamaapeenar olgu kindlasti aia kõige soojemas ja tuulevarjulisemas kohas. Eriti hästi sobib selleks kivimüüri lõunapoolne külg, mis soojeneb päeval märkimisväärselt üles ja annab öisel ajal kividesse salvestunud soojust tagasi.

Kasvuhoones päevaloodel pärast vajalikke toimetusi küpseid imemaitsvaid tomateid süües on selge, et ostetud kraamist sellist elamust ei saa.

PAPRIKA

Paprika ehk punapipra (Capsicum) perekonnas on üle paarikümne liigi, millest on kultuuristatud viis – neid kasvatatakse tarbetaimena. Nendest liikidest on aretatud tuhandeid sorte. Osa liike on jagatud sordirühmadesse. Liikide ja sortide maitseskaala ulatub magusast põletavalt tuliseni.

Paprikale annavad talle iseloomuliku kibeduse alkaloidid kapsaitsiin ja dihüdrokapsaitsiin. Maitseaistingud, mida need alkaloidid põhjustavad, on erinevad ja ka iga inimene tajub neid omakorda erinevalt. Dihüdrokapsaitsiinist põhjustatud kibedust, mis on omane eelkõige karvasele paprikale (C. pubescens), peavad paljud tšillifännid eriti mõnusaks ja karvase paprika sortide maitset põnevamaks kui teistel kuumadel paprikatel.

Paprikate teravust hinnatakse Scoville’i skaalal SHU (Scoville Heat Unit) ühikutes. Algselt määrati seda lihtsalt degustaatorite maitsehinnangute alusel, mis mõistagi ei olnud kuigi täpne. Tänapäeval on välja töötatud instrumentaalsed ja seeläbi täpsemad meetodid (kromatograafia).

Eri liikide ja sortide teravus väljendatuna SHU ühikutes varieerub väga suurel määral. Põhimõtteliselt näitab Scoville’i skaala, mitmekordne lahjendus on vajalik, et inimene kibedat maitset enam ei tunneks. See piir on inimesiti väga erinev. Magusa paprika teravus on 0 SHU (lahjendust pole vajagi), puhtal kapsaitsiinil aga 16 000 000 SHU. Viimane number tähendab, et kapsaitsiini kibe maitse on veel tunda, kui 16 liitris vees on lahustunud u 1 mg kapsaitsiini.

 Magusa paprika erinevas küpsemisjärgus viljad.

 Kurkide vilju ei eristata ainult pikkuse ja kuju järgi, neil on ka erinevad pinnad – siledad, väikeste mügarikega ja suurte mügarikega.

 Kurk vajab kasvuhoones ronimisel abi ja tuge, näiteks nööre.  Meie oludes on otstarbekas kurgitaimed avamaal katta kattelooriga – see loob soodsama mikrokliima.

KURK

Üsna sageli viljeldakse kurki küll kasvuhoones, kuid selle puudumisel on teda võimalik väga edukalt kasvatada ka avamaal.

Avamaal tuleb kurgi kasvatamiseks valida päikesepaisteline, kuid tuulte eest varjatud koht. Parimad mullad on toitaineterikkad kiiresti soojenevad parasniisked saviliivmullad ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad. Rasked, külmad ja liigniisked mullad ning madala huumusesisalduse ja vähese veehoiuvõimega kerged liivmullad ei ole kurgi kasvatamiseks avamaal head.

KASVUTINGIMUSED

Kurgitaimed on soojanõudlikud ning isegi lühiajaline õhutemperatuuri langus 3–4 kraadini võib taimed hukutada. Ebasoodsatest tingimustest põhjustatud kasvuseisakud põhjustavad märkimisväärselt hilisemat saagi moodustumist. Seetõttu on meie oludes otstarbekas kurgitaimed avamaal katta kattelooriga – see loob soodsama mikrokliima, kus mulla- ja õhutemperatuur on keskmiselt 1–2,5 kraadi kõrgem. Kurgi jaoks loetakse optimaalseks mullatemperatuuriks 21–24, õhutemperatuuriks aga 22–30 kraadi. Kuna kurk ei talu külmaperioode, seemned idanevad kindlalt mullatemperatuuril 15–18 kraadi ning kasvuks

ISE MAITSVAID VILJU KASVATADES

Sellesse raamatusse on koondatud aiapidajate kolm lemmikköögivilja, mida igal aastal suuremal või vähemal määral meil kasvatatakse. Tomat, kurk ja paprika on nii suvised toidulaua valitsejad kui ka põhilised köögiviljad hoidistamisel. Ise kasvatades võid kindel olla saagi kvaliteedis ja tervislikkuses. Kuidas istutada, kasvatada ja hooldada tomatit, kurki ja paprikat ning milliseid sorte tasub eelistada?

Millal on hea aeg alustada seemnete külviga, millal istutada taimed kasvuhoonesse, millal võib aga õue istutada, kas tasub neid köögivilju ka kodus aknalaual ja potis kasvatada? Millised haigused võivad saagi rikkuda? Kõigile neile olulistele küsimustele saab käesolevast raamatust vastused. Paprika kõrval leiab hüva nõu ka tulise venna tšilli kasvatamise kohta.

www.ajakirjad.ee