Mati Õun ◆ Hanno Ojalo
Eestlaste võidukad lahingud viikingiajast tänapäevani
„On selge, et alati unistatud sõdadeta maailmast oleme veel kaugel. Vahest ei tule taevataadi abiga eestlastel enam sõdida oma maal, rahutus maailmas rahu järele valvata ja mõnikord ka üksikvõitlejana lahingu tegevuses kaasa lüüa aga kindlasti veel küll ja küll.“ Mati Õun ja Hanno Ojalo
Sisukord Sissejuhatuseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11
I osa: Eelviikingi- ja viikingiaeg ning veidi hiljemgi
13
Kuningas Ingvari rüüsteväe löömine. Umbes 600. aasta suvi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 Raudvärava merelahing. 1032. aasta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 Idanaaber hõivab Ugandi ja lüüakse sealt välja. 1030.–1061. aasta . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 Sigtuna põletamine – vägitegu või häbitegu? 1187. aasta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26
II osa: Muistsest vabadusvõitlusest jüriöö ülestõusuni
29
Esimene Ümera lahing. Suvi 1210 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 Uue sadama merelahing. Varasuvi 1215 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 Lihula lahing. 8. august 1220 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 Taani linnuse hävitamine Saaremaal ja selle jätkusündmused. Alates sügisest 1222 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 Pöide ordulinnuse piiramine. 1343. aasta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44
Mõned vahelood 16.–19. sajandist
47
Ivo Schenkenbergi sõjasalga võitlused. 1577.–1579. aasta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47 Mahtra sõda. 14. juuni 1858 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50
-7-
VÕI DU K A D E E S T L A S E D
III osa: Vabadussõjast 1924. aasta detsembrimässuni
55
Murdelahingud. 3.–6. jaanuar 1919 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 56 Valkla lahing. 3. jaanuar 1919 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57 Kehra lahing. 4. jaanuar 1919 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58 Aidu lahing. 2.–4. jaanuar 1919 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61 Kärstna lahing. 3.–6. jaanuar 1919 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62
Narva vabastamine – eestlaste ja soomlaste ühisvõit. 17.–19. jaanuar 1919 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64 Julius Kuperjanov ja Paju lahing. 30.–31. jaanuar 1919 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 66 Dessandid Eesti ja Ingerimaa rannikul. 23. detsember 1918 – 15. mai 1919 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 69 Leonhard Ritt ja Pihkva vallutamine. 24.–25. mai 1919 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78 Võru-Jēkabpilsi pealetungioperatsioon. 27. mai – 5. juuni 1919 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81 Sõjakäik Landeswehri ja kindral von der Goltzi vastu. 5. juuni – 2. juuli 1919 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 83 Cēsise operatsioon ehk Võnnu lahing. 19.–23. juuni 1919 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84 Riia ründamine. 30. juuni – 2. juuli 1919 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87 Eesti sõjalaevastiku sissetung Daugava suudmesse. 2.–3. juuli 1919 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 89
Narva kaitselahingud koos Loodearmeega. 16. november – 31. detsember 1919 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91 Riigipöördekatse Tallinnas. 1. detsember 1924 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95
-8-
S i s u kor d
IV osa: II maailmasõda
103
Lõuna-Pärnumaa partisanisõda. 3.–8. juuli 1941 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 105 Liivamäe lahing. 4. juuli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 108 Timmkanali lahing . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111
Tartu vabastamislahing. 9.–25. juuli 1941 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 115 Audru lahing. 19. juuli 1941 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 122 Meerapalu-Jõepera-Pedaspää-Mehikoorma kaitselahing. 13.–15. veebruar 1944 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 124 Eestlased Auvere ja Sinimägede lahinguis. 24. juuli – 10. august 1944 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 126 Soomepoiste pealetung Voldi kiilu likvideerimiseks. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 133 28.–30. august 1944 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 133 Eesti politseipataljonid Kärevere lahingus. 29.–30. august 1944 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 138 Laskurkorpus vallutab Muhumaa. 29. september 1944 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 139 Tehumardi öölahing. 9. oktoober 1944 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 145 Neli Rüütliristi-meest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 151 Veidi NSV Liidu kangelastestki . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 152
-9-
VÕI DU K A D E E S T L A S E D
V osa: Külm sõda ja veidi hiljemgi
161
Leo Jaago ja ühe eestlase võitlus Malaisias. 1957.–1959. aasta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 163 Paul Allan Haas, eestlasest hävituslendur Iraagi sõjas. 2003. aasta . . . . . . . . . . . . . . . 166 Eestlased Afganistanis. 2002.–2014. aasta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 169 Lõpetuseks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 172 Lisalugemist võidukatest eestlastest, nende lahingutest ja sõdadest . . . . . . . . . . . . . . 173
- 10 -
Sissejuhatuseks
S
iinse raamatu idee ei pärine autoreilt, vaid ajaloohuvilistelt lugejatelt. Ettepanek pani allakirjutanute mõtted kohe liikuma, sest suurest osast senisest sõjaajalookirjandusest õhkub pessimismi eestlastest sõdurite tegemiste suhtes – ikka kippusid meie mehed olema sõja kaotanute poolel, kui just Eesti vabadussõda välja jätta. Eesti uuel iseseisvusajal ajaloolaste hulgas käibele tulnud termin „suvesõ da“ 1941. aasta juulis-augustis siin peetud võitluste kohta oli selles suhtes kui värskendav tuulehoog – veel üks meie meeste poolt võidetud sõda! Veendu mus, et eesti mehed on sõjameestena maailma keskmisest pigem veidi pare mad kui halvemad, on meie sõjaajaloolastel olnud läbi aegade. Selles asjas oli küll eriarvamusel kuulus valloon Léon Joseph Marie Ignace Degrelle, kes pidas eestlasi viletsateks sõjameesteks. Degrelle jõudis oma sõjateel Eestisse 1944. aasta juulis, kui lääneliitlased olid juba maabunud Normandias ja oli selge, et vallooni reksistide suur idee uuest Burgundia kuningriigist, kuhu kuulunuksid Belgia, Holland ja Ida-Prantsusmaa, läheb hingusele. Varalahkunud sõjaaja looprofessor Rein Helme andmeil ei olnud Degrelle Eestis olles ise enam ar vestatav lahingumees: ta joonud palju ja olnud siinviibinud Vallooni brigaadile pigem maskott kui reaalne juht. Vahest sellest ka vana sõjahundi pessimistlik suutmatus eestlastes tublisid sõdureid näha? Aga lisaks kahele võidetud sõjale on läbi aegade olnud hulk lahinguid väl jaspool neid sõdu, mis eesti meeste poolt võideti. Seda juba aegade hämarusse vajunud muinasajast peale, edasi muistse vabadusvõitluse ajal (mille kohta küll üks uus, vist eurotarkusest juhatatud mõte ütleb, et seda pole olnudki), jüriöö ülestõusus, Liivi sõjas jne. Vabadussõda ja suvesõda juba nimetasime, niinime tatud teisest vabadussõjast aga tuleb juttu siinse raamatu IV osas.
- 11 -
VÕI DU K A D E E S T L A S E D
Külma sõja aegadest ei saa me esile tõsta eestlastest väeosade edukat tege vust, vaid ainult edukates sõdades võidelnud mehi. Külmale sõjale järgnenud veerandsajandil see olukord siiski veidi muutus: meie mehed hakkasid rahuval vajatena tegutsema kriisikolletes, ehkki mitte otseses sõjategevuses. Eluprakti ka näitab, et ka rahuvalvaja peab olema kõva mees, keskmisest mehest kõvem. Muidu läheb olukord käest. On selge, et alati unistatud sõdadeta maailmast oleme veel kaugel. Vahest ei tule taevataadi abiga eestlastel enam sõdida oma maal, rahutus maailmas rahu järele valvata ja mõnikord ka üksikvõitlejana lahingutegevuses kaasa lüüa aga kindlasti veel küll ja küll. Märtsikuul 2016 Hanno Ojalo Mati Õun
- 12 -
I osa Eelviikingi- ja viikingiaeg ning veidi hiljemgi
E
estlaste esimesed teada olevad võitlused algavad umbes aastal 600, mil kusagil Läänemaa või Saaremaa rannikul kaotas elu saagiahne Rootsi kuningas Ingvar. Ei siin- ega sealpool Läänemerd olnud tollal veel laevadel purjeid ja retk üle mere käis sõudes, meeste ihurammuga. Mereajaloolase ja allveearheoloo gi Vello Mässi andmeil hakati meie kodumerel purjetama umbes aastast 700 ja sellest ajast peale oli mere ületamine kiirem ja mõnusam. Seda muidugi ka meresõdalastele ja mereröövleile, kellel sellel kaugel ajal ei olnud olulist vahet. Nende aegade kohta puudub senini süsteemne Eesti meresõidu- ja sõjaaja lugu, sellest on teada vaid katkeid ja üksikfakte, mis on laiali viikingeid käsit levas ja arheoloogiaalases kirjanduses; algselt on need pärit aga Skandinaavia ja Islandi saagadest ning ruunikividelt, II aastatuhande algussajandeist ka pisi teateina kroonikais. Kuningas Ingvari rüüsteretke ja meie raamatus teise loona oleva Raud värava lahingu vahel olevasse poolde aastatuhandesse mahtus nii mõndagi sõjalukku jälge jätnut: ◆◆ umbes 750. aastal osalenud eestlased Rootsis peetud Bråvalla lahingus, kus nad olid võitja, troonipretendent Sigurd Ringi väes, mis lõi vana ku ninga Harald Hildetandi väge; ◆◆ on ilmne, et 9.–10. sajandil viikingipealikute poolt ette võetud sõja retkedel Bütsantsi vastu osales slaavlaste kõrval ka soome-ugri rahvaid, nende hulgas vahest eestlasigi; ◆◆ 900. aasta paiku korraldasid Eestisse sõjaretke Norra kuninga Harald Kaunisjuukse kaksikpojad Halfdan Must ja Halfdan Valge, viimane langes siinsel sõjaretkel;
- 13 -
VÕI DU K A D E E S T L A S E D
◆◆ 972. aastal pidasid Islandi viikingid Saaremaa rannikul lahingut koha like meestega; ◆◆ umbes ajavahemikus 970–995 tegi Eestisse retke Rootsi kuningas Erik Võitja. Erik Võitjat on loetud ka esimeseks kogu Rootsi kuningaks; eespool nimetatud Ingvar, tema kaasaegsed ja järglased valitsesid vaid Rootsi territooriumil olnud väikeriike, meie mõistes maakondi. Kiievi suurvürst Jaroslav Targa retkest Kagu-Eestisse 1030. aastal ja idatulnu kate väljaajamisest sealt 1061. aastal on meil eraldi lugu. Vahepealseisse 31 aas tasse aga jagus lisaks Raudvärava lahingule teisigi rüüsteretki ida poolt: ◆◆ 1051. aasta paiku võttis siia retke ette Novgorodi sõjapealik Ostromir oma meestega; ◆◆ 1054. ja 1060. aastal retkles siia Kiievi suurvürst Izjaslav I. Eks röövsaa ki olnud ikka tarvis, kust mujalt see vürstide rikkus tuli kui oma rahva maksustamisest ja naabrite röövimisest. Sajand koos veerandikuga eraldab idatulnukate väljaajamist Ugandist 1061. aastal ja eestlaste võimalikku osavõttu Sigtuna põletamisest 1187. aastal. Sel lesse ajavahemikku jagub muidugi sõja- ja röövkäike Eestisse ning meie meeste samalaadseid retki naabrite juurde: ◆◆ 1070.–1086. aastal pidas Taani kuningas Knud II püha sõda eestlaste, kurelaste ja Kesk-Lätis elanud semgalitega; ◆◆ 1111., 1113. ja 1116. aastal tegi retki Eestisse Novgorodi vürst Mstislav; ◆◆ 1130. aastal tegid Eestisse retke Mstislavi pojad Vsevolod, Izjaslav ja Rostislav; ◆◆ 1132. ja 1134. aastal tegi retked Eestisse Novgorodi vürstiks saanud Vsevolod; ◆◆ 1170. aastal purjetasid eestlased koos kurelastega Ahvenamaale. Sõprus visiit see vist ei olnud; ◆◆ 1177. aastal toimusid eestlaste ja pihkvalaste vastastikused retked; ◆◆ 1180. aastal tegi Novgorodi vürst Mstislav Vapper retke Eestisse. Võib arvata, et sellise hüüdnimega vürstiga polnud kerge toime tulla.
- 14 -
E e lv i i k i ngi- j a v i i k i ngi a e g n i ng v e i di h i lj e mgi
••• Ja pärast legendaarset Sigtuna retkegi ei jäänud siinmail rahulikuks: ◆◆ 1190. aastal olid meil jälle pihkvalased kukil. Samal aastal hävitanud pihkvalased Peipsil paar „mereäärsete tšuudide“ (tõenäoliselt virulaste) laeva; ◆◆ 1192. aastal tegid siia kaks retke novgorodlased; ◆◆ 1193. aastal rüüstasid rootslased Viru randa. Nagu teada, päris ranna ääres neil kaugetel aegadel ei elatudki, sest mereröövlite kohale ilmumi ne silmapiiril oli sage; ◆◆ 1194., 1196. ja 1197. aastal tegi Taani kuningas Knud VI retked Eestisse; ◆◆ 1203. aastal tegid saarlased omakorda retke Taani. Teades eelnevat, võiks muidugi öelda, et paras neile taanlastele, kuid võime kindlad olla, et saarlaste tasuretkel ei valitud röövitavaiks vaid neid, kes Eestis rüüs tamas käisid, vaid kõiki, kes ette juhtusid. Seepeale võtsid taanlased kolm aastat hoogu ja tegid 1206. aastal Saaremaa le retke Lundi peapiiskop Andrease juhatuse all. Tolleaegsed jumalamehed ei löönud risti ette ka tapmise ja röövimise organiseerimisel. Mis siinmail ja meie lähiümbruses edasi sai, see käib juba Eesti muistse vabadusvõitluse alla.
Kuningas Ingvari rüüsteväe löömine. Umbes 600. aasta suvi
R
ootsi väikekuninga Ingvari (Yngvar) rüüsteväe löömine kusagil Lääne maa rannikul on vana ja tuntud lugu. Sellest on juttu 13. sajandi algu poolel Islandil kirja pandud Ynglingate saagas; kuninga matmiskohta on püüdnud leida haritud baltisakslased ja seejärel harituks saanud eestlased ki. Üks neist, ajaloolaseharidusega ajakirjanik Raivo Palmaru, on aga arvanud, et Ynglingate saaga kirjapanijaks peetav Snorri Sturluson (või mõni selle kirja tarkadest sulastest) sai skald Tjodolfi poeemist valesti aru ja Ingvar laskis oma meestel röövida ning kaotas ka elu hoopis Saaremaa rannikul.
- 15 -
VÕI DU K A D E E S T L A S E D
Hiljuti võttis tolle vana loo uurimise uuesti ette teadusajaloolane Jaan Laas. Laas tuli välja ideega, et Ingvari rööviseltskond seadis oma laagri sisse Lõu na-Läänemaa ehk tolleaegse Wiiki ranna lähedasel Neidsaarel, millest praegu seks on saanud maatõusu tõttu merest kaugele jäänud Neidsaare mägi. Neidsaa re mägi on tänapäeval keset rõhtsat heinamaaplatood (nagu Laas kirjutab) olev suhteliselt lame kõrgendik mõõtmetega 600 x 400 meetrit, kõrgusega ümbritse vast platoost kuni 2,9 meetrit. Platoo pealispind on keskeltläbi 2,24 meetrit üle tänapäevase merepinna ja seda ümbritseb madalam heinamaa, mis on vaid pool meetrit üle merepinna. Kui Neidsaar aastal 600 tõsiseltvõetav meresaar oleks olnud, oleks pidanud viimase 1400 aasta jooksul sealkandis jääaja-järgne kesk mine maatõus olema kaks millimeetrit aastas. See teeks tolleaegse saare ümber oleva madalmere sügavuseks üle poole meetri, kus sõudepaatidega annab napilt sõuda, nii et aeruotsad üsna tihti vastu merepõhja tonksavad – mäletan seda oma koolipõlveaegseilt sõudmistelt Tammneeme küla lahel. Tänapäevased täppisnivelleerimised näitavat, et praegu on sealkandis maa tõus vaid 1 mm aastas, kuid küllap see oli 1000 ja 1400 aastat tagasi tunduvalt suurem. Vajalik mere sügavus rootslastest rüüsteväe liikumiseks on aga tõesti alates poolest meetrist, sest aastal 600 liiguti Läänemerel sõudepaatidega, mit te purjelaevadega. Oma 2015. aastal ilmunud raamatus „Muistseid lahingupaiku otsimas“ tuleb Jaan Laas välja hüpoteesiga, et aastail 2008 ja 2010 Saaremaal Salme alevi lähedalt leitud kahed laevajäänused võisid olla seotud tollesama kunin gas Ingvari ebaõnnestunud retkega, mis talle elu maksis. Salme vrakkide puidu radiosüsinikumeetod dateerib puidu 7. sajandi esimesse poolde, mis napilt klapib Ingvari surmaajaga, sest 600. aasta kõrval on selleks pakutud ka 7. sajandi algust. Salme laevmatuste muud leiud aga paigutuvat aastaisse 650–720. See aeg on Ingvari traditsioonilisest surma-aastast juba poolsajandi või rohkem hilisem, kuid episooditi ka muinasaegade sõjaajalooga tegelejana võin öelda, et mitmed täpsete dateeringute eelsed ajaloosündmused kipuvadki uuemate määratluste alusel olema tänapäevale hoopis lähemal, kui seni arva tud. Nii on see näiteks Trooja sõjaga ja Rooma linna asutamisega; miks ei võiks see siis nii olla ka Ingvari retkega Eestisse? Aga nüüd veidi tollest retkest. Et oma riigikese pea olematut kassat täita, võtsid sellised kuningakesed alatihti ette retki oma maiste ja ülemere naabrite juurde. Neid on suureliselt sõjaretkedeks nimetatud, kuid sisuliselt olid need lihtlabased röövretked. Nii ka too oletatav 600. aasta suvine retk. Stockholmi kandist sai seilata Läänemerele piki pikki kitsaid järvesiile. Läänemerele jõudnult ei võetud tolle - 16 -
E e lv i i k i ngi- j a v i i k i ngi a e g n i ng v e i di h i lj e mgi
Kuningas Ingvarist ei ole teadaolevalt pilte.
aegsetel sõudepaatidel muidugi sihti otse üle Kuid legendi kohaselt Osmussaarele maetud mere, vaid sõuti kõigepealt piki Upplandi ran jumal Odini kaheksajalgsest hobusest Sleipnirist on Ojamaal (Gotlandil) kujutis olemas. Oma nikusaarestikku põhjakirdesse Ahvenamaa (ehk jalgade ohtruse tõttu olnud Sleipnir erakordselt rootslastele Ålandi) peale ja alles sealt itta Hanko väle jooksja. Arvestades muinasaegse kombega, poolsaare suunas. Ja sealt idakirdesse Porkkala et sõjaratsu maeti koos peremehega, on meie neeme peale. Porkkala otsast möödas, keerati jär arheolooge Osmussaare põues ootamas võibsult lõunakaarde, kust varsti hakkas silmapiiril olla erakordsed leiud. paistma Naissaare kõrge mets. Naissaare põhja otsa juurest tuli keerata edelasse, Osmussaare (ehk rootslastele Odensholmi) peale, mida muidugi veel esialgu näha ei olnud. Aga päev hiljem oldi selle juures ja sealt keerati uuesti lõunasuunda. Praeguse Noarootsi poolsaare (tollase saa restiku) ja Vormsi (rootslastel Ormsö) vahelist Voosi kurku mööda jõuti Väina merele ja seal piki tänase Läänemaa edelaranda sihtpunktiks oleva Wiiki ranna lähedal olevale madalmerele. Seal leiti luurajate kirjeldustest tuttav Neidsaar (mis on ilmselt sama mis rootslaste at Steini – vahest siis Kivisaar või -laid). - 17 -