JAANA ALA-HUISSI & MARJO NYGÅRD
Vana talumaja saladus Soome keelest tõlkinud Lauri Juursoo
KIRJASTUS ELUST ENESEST
6
O
LI ÖÖ. Eila ärkas selle peale ülesse, et esikusahvris miski krabises. Ta oli krabinat kuulnud ka enne, aga onu Frans oli selle peale öelnud, et need on hiired, kes seal sahvris siblivad ja ringi jooksevad. Tädi Eliina ja onu Frans aga vahetasid seejärel selliseid pilke, nagu on täiskasvanutel tavaks siis, kui nad on otsustanud lastele päris kõike mitte ära rääkida.
7
Päeval oli Eila tungivalt oma kass Mikut palunud, et see ta kindlasti ülesse ärataks, kui öösel taas midagi juhtuma hakkab. Eila oli ise püsinud ärkvel nii kaua, et kuulis kuidas onu Frans kellanööri tõmbab. Onul oli kombeks öösiti üle hoovi käia ja tagasi tulles sikutas ta alati ka pimedas elutoas kellakapi nööri. Niimoodi kontrollis ta kellaaega. Vana kappkell lõi sikutuse peale lähima täistunni jagu lööke.
8
Eilale meenus sellega naabri Anti käest kuuldud jutt, et Lauroselja talu kellaaeg on tund aega teistest ees. Väsimatu ja usin pererahvas arvas, et nii saavad talutööd kindlamini tehtud. Eila oligi proovinud kellalööke kokku lugeda, aga uni oli ikkagi võitu saanud ja tema silmad sulgenud.
9
”Äratus, unimüts. Majas toimub midagi,” sosistas keegi Eilale kõrva. See oli kass Miku, kes teda käpaga nügis ja istudes jõllitas. Eila hõõrus silmi ja tõusis voodist püsti. ”Aitäh, Miku,” ütles Eila ja haigutas. Kuuvalgus tekitas läbi aknaraami põrandale põneva varju. ”Tasuks esikusahvrisse piiluda,” ütles Miku ja limpsas oma käppa. ”Kas sina ei tulegi siis kaasa?” imestas Eila. ”Mina lähen hiirejahile. Sahvris ei ole hiiri, kuigi pererahvas nii arvab,” näugus Miku tähtsalt.
10
11
LAUROSELJA TALU ON PÄRISELT OLEMAS Lauroselja talu uhke kahekordne peamaja on ehitatud 1848 aastal. Selle maja viimased elanikud olid kaksikud Frans ja Eliina ning nende kasutütar Eila. Talu on olnud üks Ilmajoki rikkamaid majapidamisi. Pühade ajal on seal kohvi joodud ikka portselanserviisist ja söödud nisusaia. Jõulupühadel ja tähtpäevadel on pidulauad olnud hõrgutistest lookas. Samas on tehtud talus ka usinasti tööd. Toas olev kappkell on tunni võrra õigest ajast ees, et kõik tööd kindla peale valmis saaksid. Hoovi peal on olnud kokku 25 hoonet, millest osa on veel säilinud: ait, laut, tall, vankrikuur, sepikoda ja loomulikult saun. Peamajas on lisaks pererahvale elanud sõjavange, sõdureid, evakueerituid ja üürilisi. Talurahvas elas nüüdse muuseumi tubades ja kambrites, teenijad aga elasid praeguses kohvikus. Aga kes on see esikusahvris krabistav kummitus? Soome Kirjanduse Seltsi arhiivis on olemas lugu (mida saab lugeda raamatust). Vana maja on näinud mitmeid sünde ja surmasid. Võimsana meenutab ta meile jätkuvalt oma minevikku ja peab ajahambale vapralt vastu. Vana talumaja saladus Originaali tiitel: Vanhan maatalon salaisuus © Jaana Ala-Huissi 2018 Pildid ja kujundus: © Marjo Nygård 2018 Haamu, Vaasa 2018 Tõlkinud ja toimetanud Lauri Juursoo Korrektuuri lugenud Helena Kass Tõlge© Lauri Juursoo ja kirjastus Elust Enesest, 2018 Trükitud trükikojas Printon, Tallinn 2018 ISBN 978-9949-7200-1-9
38