TEEL
Ringiliikuvad taimed „Jala, hobuse, auto või purjelaevaga“. Kas see Prévert’i luuletus oli kirjutatud austusavaldusena taimede põnevatele levikuviisidele? Sukelduge looduse luulesse...
60
LOODUSLIK LÕHKEAINE
Mõned taimed on väga kange iseloomuga! Nad plahvatavad kohe, kui neid õrnalt puudutada, sest valminud vilja koed on suure pinge all. Niisugusel moel – ja mõnikord üsna häälekalt – heidavad nad oma seemned võimalikult kaugele. • Siin praksub midagi! Kes loobib tillukesi taimeosakesi üle heki? Ärge otsige kaugelt, tegemist on leetpõõsaga: see taim lööb oma kaunad lahti ja heidab seemned justkui katapuldiga laiali. • Verevat lemmaltsa kutsutakse ka kannatamatuks või ära-puutumind lilleks. Sellest saate kohe aru, kui puudutate taime küpset pikliku kujuga kupart: see lõhkeb
ja rullib end lahti. Seemned võivad niiviisi paiskuda isegi rohkem kui 2 m kaugusele. • Nagu nimi vihjab, pritsib pritskurk oma seemned laiali. Vili on tuvimuna suurune, valminult eraldub see varrest ja lõhkeb ning seemned paiskuvad isegi 10 m kaugusele. Ärge võtke küpset vilja kätte või pange vähemalt prillid ette! • Valangutena heidavad oma väikeseid seemneid välja ka kurerehad, kare jürilill ja jänesekapsas. • Põisakaatsia paisunud viljad aga lihtsalt veerevad mööda lagedat maad.
TAIMSED NOOLED
Takja leiate kindlasti üles – see suur taim kasvab suvel teede ääres ja prahipaikades – tänu tema suurtele pallikujulistele viljadele, mis lausa kleepuvad möödujate riiete ja koerakarvade külge. Pange laskemoon valmis: kinnitage takjaviljad kolme kaupa üksteise külge (nad haakuvad iseenesest) ja torgake linnusulg nende keskmesse. Joonistage riidetükile märklaud, riputage see üles ja noolemängu meistrivõistlused võivad alata.
MÕISTATUS KELLE PALLID? Kes kaotas aasale golfipallid? Lähemale tulles näete, et need on ümmargused valged seened: murumunad. (Üleküpsenult ämmatossud. Tlk). Kui leiate seene, mis on juba pruuniks tõmbunud, siis koputage sellele: välja tuleb hallikas toss. Tegu on miljonite spooridega, mida seen levitab.
MAAGIKA ROHELISED TALLAD
SELETUS ÕPPIGE UUSI SÕNU Igal taimel on oma nipp, et levitada seemneid võimalikult kaugele ja anda neile parim kasvuvõimalus. Levikuviisidele on antud keerukad nimed. • Anemohooria ehk tuulleviga on tegu siis, kui seemneid levitab tuul (võilill, vaher). • Zoohooria ehk loomlevi korral on levitajateks loomad (näiteks koer). • Hüdrohooria ehk vesileviga on tegu siis, kui taimed rändavad vee abil (vesiroosid, kaldataimed). Kas soovite veel termineid? • Barohooria ehk raskusleviga on tegu, kui seemned kukuvad lihtsalt maha. • Ombrohooria korral levitavad seemneid vihmapiisad. • Mürmekohooria ehk sipelglevi korral kannavad seemneid laiali sipelgad, nii levivad näiteks sinililled, kannikesed ja kuldtähed. • Antropohooria korral on taimede riiki toojaks ja levitajaks inimene. • Räägitakse isegi polemohooriast, see tähendab, et seemned reisivad sõdade ajal.
Kui käisite niiske ilmaga jalutamas, siis koguge koju jõudes kokku kogu jalatsite külge jäänud muld ja asetage see alustassile. Alustass sättige sooja ja valgusküllasesse kohta. Kastke ja oodake mõni päev: mullas olnud seemned hakkavad idanema ja varsti näete eri taimedega mikroaeda. Neil taimedel aitasite teie levida.
ÜKS VANA LUGU KUI LOODUS INSPIREERIB TEADUST 1941. aastal märkas üks Šveitsi leiutaja jalutamast tulles, kui raske on koera karvadest takjanuppe kätte saada. Takjanuppe uurides märkas ta neid katvaid painduvaid konksukesi. Sellest lähtudes töötas ta välja kahest nakkuvast tekstiiliribast koosneva takjapaela Velcro.
61
TEEL
Lahedad punutised Soovite punuda? Paju, kontpuu, liguster, lodjapuu jt on teie käsutuses. Käsitööpoodi polegi vaja minna, teeäärsed hekid pakuvad tasuta head materjali! MAAGILINE RING
Võtke pikk painduv vits (vähemalt 50 cm) ja siduge see ettevaatlikult sõlme, nagu seoksite saapapaela. Pingutage sõlme ettevaatlikult, kuni saate soovitud läbimõõduga võru. Alustades vitsa peenemast otsast jätkake vitsa põimimist, nii et peenem ots keerdub ümber rõnga. Pärast tehke sama vitsa teise otsaga. Võru ongi valmis. Kas see on kõik? Muidugi mitte. Võruga saab mängida mitmeid mänge.
62
• Saite krooni, mida võib veel kaunistada. Või arendage võru kaelakeeks, liites omavahel mitmeid väikeseid võrusid.
Viskemäng
Käsivarred ilusaks
• Üks pulk, üks võru ja jupp nööri ja ongi viskemäng valmis, võru tuleb püüda pulga otsa. • Lõigake hekist kaks sirget oksa. Okste ja võruga mängisid neiud vanasti mängu, mis olevat teinud käsivarred ilusaks. Võtke oksad kätte nii, et need on risti. Tõmmake need järsu liigutusega laiali, nii et võru paiskub vastas seisva mängijani, kellel on samuti oksad või pulgad käes. Ta peab võru oma pulkadega kinni püüdma ja siis järgmisele mängijale edasi viskama. Võite ka võistelda, kelle võru lendab kõige kaugemale või kõrgemale. Viimase mängu kohtunikeks sobivad ainult linnud.
Võruheide
• Vaja on suuremat võru ja maasse torgatud tokki. Kõige osavam mängija on see, kes saab võru toki otsa visatud.
63
MAAGIKA LEHT, MIS PÜSIB NÄHTAMATULT KOOS Saage tuttavaks kontpuulehega: see on hästi roheline (sügisel punane) ja seda aitavad ära tunda kaarjad leherood. Kontpuulehega saab trikke teha! Rebige üks leht ettevaatlikult pooleks, tirides seda natukehaaval tasakesi mõlemast lehe servast, kuni otsast mõne millimeetri kaugusele. Ja siis näete maagilist trikki: leheosad on teineteise küljes, kuigi nende vahel on lõhe! Vaadake lehte vastu valgust, tegelikult hoiavad seda koos paksud läbipaistvad taimemahla niidikesed.
LEGEND UNENÄGUDE PÜÜDJA Põhja-Ameerika indiaanlased jutustasid lugusid ämblikust nimega Asibikaash, kes kaitses hõimu lapsi, kududes nende magamisasemete kohale võrke. Halvad unenäod, mõtted ja võnked jäid kõik võrku kinni ja hävisid hommikupäikese valguses. Aastatega kasvas hõim suuremaks ja osa indiaanlasi rändas kaugemale. Ämblik ei jõudnud kõik tipisid (nahkadega kaetud püstkoda. Toim) enam ise külastada. Ta palus hõimu naistelt abi. Niiviisi sündisidki omanäolised unenägude püüdjad. Tehke nagu indiaaniemad peenest vitsast maagiline võru. Punuge võru sisse mõne ilusa niidiga võrk, kaunistage seda ilusate sulgede, lilleõite ja muude taimeosadega. Riputage võru voodi kohale ja unenägude püüdja ongi valmis!
TEEL
Must leeder, haldjate puu
64
KARTULIPÜSTOL
Seda rahumeelse sõjamängu relva on lihtne meisterdada.
1. Otsige sirge ja umbes 15 cm pikkune pöidlajämedune leedrioks. 2. Lükake see tugeva traadijupiga säsist tühjaks. 3. Voolige oksa mõlemad otsad noaga teravamaks. 4. Nüüd otsige kolbi jaoks pikk ja peenike saare- või sarapuuoks, mis mahub tühjaksõõnestatud leedrioksa sisse. Proovige, kas seda saab seal edasi-tagasi liigutada. Oks peaks olema hästi sile ja leedrioksast kaks korda pikem. 5. Valmistage ette umbes 5 mm paksused kartuliviilud. Sättige õõnsa leedripulga kummassegi teritatud otsa kartuliviil. Relv ongi laetud... 6. Suunake relv sihtmärgi pihta. Ja lükake järsu kiire liigutusega kartuliviil kolbi abil välja. Pauhti! Kartulisõda läks lahti ja 15–20 meetri kaugusele ulatuvad lasud on kindlustatud! Olge noaga vestes ettevaatlik: ärge kunagi hoidke pöialt tera kohal.
Rahvapärimuses kutsutakse maagiaja ravimtaimena väga hinnatud musta leedrit haldjate puuks. Omapärase lõhnaga õite ja maitsvate viljadega must leeder (Teda kasvab meil rohkem saartel ja Lääne-Eestis. Toim) ongi maagiline, tema oksi on näiteks lihtne seest tühjaks õõnestada.
VÄLJAKUTSE LEIA ÕIGE LEEDRIOKS Kes leiab kõige rutem leedrioksa, mis sobib ideaalselt vile või püstoli tegemiseks? Valige noor ja sirge oks, kust saate säsi eemaldada. Vanad oksad õõnestamiseks ei sobi. Need on see-eest aga hästi tugeva puiduga!
ÜKS VANA LUGU PUULE RIPUTATUD SÕÕRIKUD
Mustlastel tegi sõõrikuid leedrihaldjas ja hommikul said hämmeldunud lapsed neid „sõõrikupuu” otsast korjata! Paljastame selle triki saladuse: tegelikult tegid vanemad enne laste ärkamist taina valmis, valasid suurde kaussi tulikuuma õli ja viisid need õues kasvavate ja parajasti õitsvate mustade leedrite juurde. Nad painutasid oksi allapoole, kastsid leedriõisikud taina ja siis õli sisse, ilma et oleksid neid leedripuult murdnud. Sõõrikuid saate ka lihtsamalt: korjake umbes 20 õiekobarat. Enne raputage neid, et teie toidu sisse ei jääks putukaid ja mutukaid, tegemist on siiski taimetoiduga. Valmistage sõõrikutainas (vt lk 45). Kuumutage õli kõrgete servadega plekkkausis. Kastke õiekobarad varrest kinni hoides tervelt tainasse, seejärel küpsetage neid õlis ning siis asetage majapidamispaberile nõrguma. Puistake peale veidi tuhksuhkrut. Head isu!
MIRLITON...
Sedasi algab populaarne Prantsuse rahvalaul. (Kuulake seda www.chansons-net.com/Chansonsretros/ index.php?param1=BO00737.php Tlk). Sõna mirliton tähendab väikest leedripuust vilet, millega saab vilistada selle laulu meloodiat.
65
1. Lõigake umbes 10 cm pikkune ja 2 cm läbimõõduga
leedrioksake. 2. Tühjendage see traadijupi abil säsist. 3. Jagage mõttes oks kolmeks võrdseks osaks ja lõigake väikese saega umbes esimese kolmandiku piirile sälk. Kui soovite, et pillitegu oleks autentne, siis poleerige oksa kuiva mullaga. Kuid lihvida võite muidugi ka liivapaberiga. 4. Asetage oksa teise otsa õhuke sigaretipaber või kiletükk. Kui tahate 100% looduslikku pilli, siis võite kasutada ka sibulakoort. 5. Kinnitage see väikese kummirõngaga. Vilepill ongi valmis.
Mängimise juures on üks nõks. Ärge puhuge õhku sälgukohalt sisse. Ümisege sälgu kohal hoopis oma lemmikviisi. Huultega tekitatud võngete mõjul hakkab vile otsa kinnitatud paber vibreerima ja see võimendab teie üminat.