VIISAKAS MEES ÜTLEB RÕÕMSASTI „TERE“, „NÄGEMIST“ SAMUTI, SEE ON TAL VERES.
VIISAKAS MEES ÜTLEB „TÄNAN“ JA „PALUN”, KAITSEB JA AUSTAB NII NÕRKU KUI VANU.
VIISAKAS MEES OMA NINA EI NOKI, JALAS TAL ALATI ÜHTVÄRVI SOKID.
VIISAKAS MEES KÜÜRIB HOOLEGA HAMBAD, MEELELDI LIPSU JA PINTSAKUT KANNAB.
VIISAKAS MEES KAMMIB PEAD NAGU JUUKSUR. TEISTE EES HOIAB TA TAGASI PUUKSU. -Mukile kirpude rohtu panna -Lilled kasta
VIISAKAS MEES MÕISTAB MUHEDAT NALJA. MÄRKAB, KUI PRÜGI PEAB TASSIMA VÄLJA.
VIISAKAS MEES ÜTLEMATAGI TEAB, MEES TULEB TUPPA – MÜTS VÕETAKSE PEAST.
VIISAKAS MEES LIPU TÄHTPÄEVAL HEISKAB, ÕIGESTI HÜMNI TA PEAST LAULDA MÕISTAB.
EESTI HÜMN Johann Voldemar Jannsen / Fredrik Pacius Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull’ truuiks surmani! Mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest’ õnnista’, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!
VIISAKAS MEES ON LIIKLUSES HOOLIV, TÄHELEPANELIK JALGSI NING ROOLIS.
VIISAKAS MEES NOA JA KAHVLIGA SÖÖB. VIISAKAL MEHEL ON KORRALIK TÖÖ.
VIISAKAS MEES ON AUS, KAINE JA SIIRAS. VIISAKAS MEES IKKA TUBLISID KIIDAB.
SEADE SULGUB...
OLED TUBL!
VIISAKAS MEES TEATRIS OLLES TEAB, ET LÜLITAB VÄLJA KÕIK NUTIKAD SEADMED.
VIISAKAS MEES ANNAB NAISELE MUSI, KALLISTAB TEDA JA TEEB ÜLLATUSI.
VIISAKAS MEES PEAB TARKUSEST LUGU ÕPIB JA RAAMATUID LOEB ÜHTELUGU.
VIISAKAS MEES OMA LASTELE ÕHTUL ÜTLEB: „MU ARMSAD, NÜÜD PUGEGE PÕHKU“
MIDA MA TEMA KOHTA VEEL LISAN...?
AH JAA! - SEE MEES OLEN MINA, KUI MINUST SAAB ISA.