Anne Noortekeskuse arhitektuurivõistlus

ANNE NOORTEKESKUSE ARHITEKTUURIVÕISTLUS

01

Komissarov Arhitektuur OÜ feat B210

C

B II etapp Vent rm 2

Vent šaht ruum 1

vaate platvorm

lift

lift +8,40

+12,70

A

A Vent agregaat

3. korrus M 1:300

B

C

B

C ANK kontor

ANK kabinet

Lektoorium

puhke r.

MTÜ kontor

wc

made

(II etapp) Ronimiskoobas vaheruum 4

TV stuudio

šaht Multim koosolek 1

lift

Multim koosolek 2

tambur 2

A

Helistuudio

montaaz 1

+4,70 +3,00 trepp 3

Bändiruum

montaaz 2

montaaz 3

montaaz 4

A

Kabinet

vaheruum 3

pimik- server tehn. ladu labor wc

tambur 1

Töökoda

tambur 3

Mudel. klassiruum DJ kool

värvi r.

2. korrus M 1:300 välikohvik

II etapp Skatehall

Noorteraadio

B

C

B

C Budosaal

Kohvik

Avatud noortekeskus trepp 2 11000

II etapp Ladu

vaheruum 2

Ladu

kohviku köök

Ladu/kontor

Lift

Fuajee

Saal Peegelsaal 1

vaheruum 1

A

wc

N riietus r.

wc

tehn r.

34180

M riietus r.

12000

Peegelsaal 2

majahoidja, koristus

abs h 34,0=0,00 dush

dush

N.wc

M.wc inva wc

Infopunkt

trepp 1

Ladu/ garaaz

10000

Garderoob

sissepääs

3000

6000

II. etapp

1. korrus M 1:300

12000

12000

6000

A

12000 87590

I. etapp

B

12000

12000

C

12000

ANNE NOORTEKESKUSE ARHITEKTUURIVÕISTLUS

02

Komissarov Arhitektuur OÜ feat B210

II etapp Vent rm 2

Vent šaht ruum 1

II etapp Vent rm 2

vaate platvorm

lift

lift +8,40

+12,70

Vent šaht ruum 1 Vent agregaat

vaate platvorm

lift

lift +8,40

+12,70

Vent agregaat

ANK kabinet

ANK kontor

Lektoorium

puhke r.

MTÜ kontor

wc

made

(II etapp) Ronimiskoobas vaheruum 4

TV stuudio

Kontseptsioon

ANK kabinet

ANK kontor

šaht

wc

Lahenduse üldine kontseptsioon on luua noortele avar ja ruumiliselt kvaliteetne keskkond. Meie nägemuses on noortekeskuse hoone suur, rahulik ja tugev struktuur, mis võimaldab noortel selle sees ennast vabalt ja loominguliselt tunda. Leiame, et sellele eesmärgile vastav tüpoloogia meenutab veidi tööstushoonet – hoone on suurte avadega konstruktsioon, mida on ausalt eksponeeritud. Hoone siseruum on selgelt liigendatud, maht on ‘laia joonega’, hoonel on äratuntav siluett. Suure mastaabiga ja neutraalne siseruum rõhutab avatust, kus üritused ja tegevused saavad toimuda samaaegselt. Selline ruumi ülesehitus võimaldab tulevikus ka hoonet lihtsamalt kohandada muutuvatele vajadustele.

Planeeringuliselt on Noortekeskuse hoone

Multim koosolek 1 Lektoorium

puhkelift r.

MTÜ kontor

tambur 2

(II etapp) Ronimiskoobas

Multim koosolek 2

made

ja väliruum pigem kontsentreeritud, tal olema selgelt äratuntav iseloom-siluett. Helistuudio säilitades potentsiaali loodusala oma jättes suurema osa poollooduslikust Seepärast oleme võimendanud tehnilisi eheduses tulevikus kasutusele võtta. vaheruum Kabinet 4 +4,70 TV šaht krundist puutumata. Osaliselt on see ka ‘kaste’ katusel. ’Kastide’ küljed saavad olla stuudio Hoone esine väljak on jagatud mõtteliseks +3,00 Multim Multim vaheruum majanduslik otsus, et luua võimalikult ühtlasi suured reklaampinnad. ruudustikuks, mida hakkavad tetrisena koosolekpimik1 koosolek 2 3 server tehn. lift Bändiruum täitma haljastus, skatepark, ladu lihtsate, vastupidavate ja suhteliselt odavate Majal on kahes küljes suured klaasfassaadid, laborspordiplatsid ja wc lahendustega maksimaalselt kasutatavat mis avavad hoone keskmes paiknevad istumise-peatumise-viibimisalad. sise- ja välisruumi. Krundi ootele jäävat funktsioonid väljapoole. Klaaspindu on Helistuudio statud linnalikuks väljakuks ja looduslikuks tühermaad elavdab olemasolevatel võimalik katta luukidega, mis varjavad maastikuks, mis ühendub lamminiitudega.

Kabinet Noorteraadio +4,70 maastikuelementidel põhinev- noortekeskuse intensiivse päikeseTöökoda eest. Luukidest moodustub Noortekeskuse lõplikul valmimisel laieneb Mudel. +3,00 klassiruum vaheruum krundil järk-järgult kagu erilist looduslikku keskkonda väärtustav lihtsalt kandilisele mahule liikuvust lisav kiht, aktiivne väliruum DJ 3 pimik- server tehn. värvi r.

Bändiruum kool ladu labor seikluspark. Leiame ka, et Noortekeskus peaks mis liigendab suuri siledaid seinapindu. suunas, kuhu on võimalik planeerida wc ennast ruumiliselt orienteerima Emajõe

Noortekeskus avaneb jõepoolsele erinevaid spordiväljakuid tennisest, sulgpallist suunas kus asuvad ala suurimad kvaliteedid. päikeselisele edelaküljele, kus asub ja võrkpallist täismõõdulise jalgpalliväljakuni.

Hoone on kahekorruseline piklik välikohvikuga terrass, mis suhtleb majast Hoonestamata maapirnivälja on planeeritud Noorteraadio kandiline maht, millele on lisatud kaks torni – mööda kulgeva jalakäijate promenaadiga. aktiivsuspunktid, mis moodustavad Töökoda Mudel. klassiruum vaateplatvorm ja ronimiskoobas, mis loovad Hoone ja tegevuste kontsentreeritud tuumiku maastikuliste elementide seiklusraja, mis DJ värvi r. kool iseloomuliku silueti. Hoonele avanevad tekitamine krundi servas eraldab selgelt loob ühenduse kanaliäärse haljasala ning välikohvik kaugvaated igast küljest, mistõttu peaks aktiivse linnakeskkonna ning loodusala Annelinna vahel. montaaz 1

montaaz 2

montaaz 3

montaaz 4

17.00

trepp 3

12.70

tambur 2

montaaz 1

tambur 1

montaaz 2

montaaz 3

montaaz 4

tambur 3

8.80

trepp 3

tambur 1

II etapp Skatehall

4.70

0.00

tambur 3

LÕIGE C - C M 1:300

Budosaal

Kohvik

Avatud noortekeskus trepp 2 11000

II etapp Ladu

17.00 II etapp Skatehall

kohviku välikohvik köök

Ladu/kontor Budosaal

Lift

Fuajee

Kohvik

Saal

Avatud noortekeskus

wc

II etapp Ladu

N Ladu riietus r.

kohviku köök

majahoidja, koristus

Fuajee

abs h 34,0=0,00 Saal

dush

N.wc N riietus r. majahoidja, koristus

Infopunkt abs h 34,0=0,00 sissepääs

6000

12000

12000

6000

II. etapp

12000 87590

tehn r.

M riietus r.

11000 34180

vaheruum 2

dush vaheruum 1 wc

trepp 2

12000

Peegelsaal 2 Ladu/kontor Peegelsaal 1

tehn r.

M.wc invaM wc trepp 1 riietus r.

34180 12000

Ladu/ garaaz

10000

LÕIGE B - B M 1:300

Peegelsaal 2 Garderoob dush

12000

wc

Lift

wc

0.00

LÕIGE A - A M 1:300

Peegelsaal 1

vaheruum 1

10.50

3000

vaheruum 2

Ladu

N.wc

dush

M.wc

12000

inva wc

trepp 1

12000

Ladu/ garaaz

10000

I. etapp Infopunkt

Garderoob

sissepääs

3000

6000

12000

II. etapp

12000

6000

12000 87590

12000

12000

12000

I. etapp

5 3

4

1

5

2 1 5

5 3

VAADE KANALI POOLT M 1:300

4

VAADE SPORDIHOONE POOLT M 1:300

1

5

2 1 5 1

3

5 4

1

2 1

4

5 3

4

1

VAADE ANNELINNA POOLT M 1:300

2

4

8200

17000

VAADE IHASTE POOLT M 1:300

4

4

ANNE NOORTEKESKUSE ARHITEKTUURIVÕISTLUS

03

Komissarov Arhitektuur OÜ feat B210

LINNAEHITUSLIK SKEEM

ÜLEUJUTUSTE SKEEM

OLEMISRUUM JA TEGEVUSRUUM

ASUKOHT

LÄBIVAD SUUNAD

1

RINGLIIKUMINE

1

MAJA ESIMENE ETAPP

OLEMISRUUMI LAVA

2

LÄBIVAD SUUNAD

3

MAJA TEINE ETAPP

4

3

1

JUURDEEHITUS

2

MAASTIKU MIINIMUMPROGRAMM

3

AVANEMINE KANALI POOLE

1

JUURDEEHITUS

2

2

ÜHENDUMINE JUURDEEHITUSEGA

4

3

4

MAASTIKU MAKSIMUMPROGRAMM

4

N

P 56

Asendiplaan M 1:500

URBANISM

LOODUS

TEGEVUSED

HALJASTUS

SEIKLUSPARK

SEIKLUSPARGI KULGEMINE

V€LJAK

Anne noortekeskuse arhitektuurivõistlus Seletuskiri Autorid: Kalle Komissarov (Komissarov Arhitektuur OÜ) + B210 (Aet Ader, Mikk Meelak, Grete Soosalu, Karin Tõugu, Kaidi Õis)

4.11.2010

Sisukord

Sisukord 2 Kontseptsioon 3 Hoone 3 Ümbritsev välisruum 5 Energiatõhusa projekteerimise põhimõtted. Tehnosüsteemid 6 Hoone tehnilised näitajad 7

2

Kontseptsioon Noortekeskus. Lahenduse üldine kontseptsioon on luua noortele avar ja ruumiliselt kvaliteetne keskkond.

Meie nägemuses on noortekeskuse hoone suur, rahulik ja tugev struktuur, mis võimaldab noortel selle sees ennast vabalt ja loominguliselt tunda. Leiame, et sellele eesmärgile vastav tüpoloogia meenutab veidi tööstushoonet – hoone on suurte avadega konstruktsioon, mida on ausalt eksponeeritud. Hoone siseruum on selgelt liigendatud, maht on 'laia joonega', hoonel on äratuntav siluett. Suure mastaabiga ja neutraalne siseruum rõhutab avatust, kus üritused ja tegevused saavad toimuda samaaegselt. Selline ruumi ülesehitus võimaldab tulevikus ka hoonet lihtsamalt kohandada muutuvatele vajadustele. Planeeringuliselt on Noortekeskuse hoone ja väliruum pigem kontsentreeritud, jättes suurema osa poollooduslikust krundist puutumata. Osaliselt on see ka majanduslik otsus, et luua võimalikult lihtsate, vastupidavate ja suhteliselt odavate lahendustega maksimaalselt kasutatavat sise- ja välisruumi. Krundi ootele jäävat tühermaad elavdab olemasolevatel maastikuelementidel põhinev- noortekeskuse erilist looduslikku keskkonda väärtustav seikluspark. Leiame ka, et Noortekeskus peaks ennast ruumiliselt orienteerima Emajõe suunas kus asuvad ala suurimad kvaliteedid.

Hoone Siluett. Hoone on kahekorruseline piklik kandiline maht, millele on lisatud kaks torni – vaateplatvorm ja ronimiskoobas, mis loovad iseloomuliku silueti. Hoonele avanevad kaugvaated igast küljest, mistõttu peaks tal olema selgelt äratuntav iseloom-siluett. Seepärast oleme võimendanud tehnilisi 'kaste' katusel. ’Kastide’ küljed saavad olla ühtlasi suured reklaampinnad.

Sissepääs. Peamine sissepääs keskusesse on üle Annelinna- poolse väljaku. Peaukse teljele moodustub avalik fuajee ja olemise ruum, mis ühendab maja linna- ja jõepoolset külge.

Avad. Majal on kahes küljes suured klaasfassaadid, mis avavad hoone keskmes paiknevad funktsioonid väljapoole. Klaaspindu on võimalik katta luukidega, mis varjavad intensiivse päikese eest. Luukidest moodustub lihtsalt kandilisele mahule liikuvust lisav kiht, mis liigendab suuri siledaid seinapindu.

Avanemised jõele. Noortekeskus avaneb jõepoolsele päikeselisele edelaküljele, kus asub välikohvikuga terrass, mis suhtleb majast mööda kulgeva jalakäijate promenaadiga.

3

Ringlus. Noortekeskuse hoone südamik on suur saal, mille ümber on seotud avalikud ruumid jätkuvaks avatud maastikuks. Nii on võimalik hoone 1.korrusel lihtsalt ümber saali ringi liikuda.

Esimest ja teist korrust liidab funktsionaalne peatrepp, mis paikne hoone tegevusruumide osas.

Trepp. Hoone peamine avalik ruum – fuajee– on olemisruum, mis loob erinevaid võimalusi suhtlemiseks.

Selleks tegime fuajesse hästi suure trepi, kus saab inimesi vaadata ja ühtlasi ennast näidata. Trepp langeb saali poole- saali seinale saab näidata kino, trepil istuv publik saab nautida fuajees toimuvaid kontserte jm.

Teises etapis saab trepilt vaadata ka skate-halli ja ronimisseinu.Seega toimib trepp nii lava kui ajaveetmisruumina ning ühendab hoone esimest ja teist ehitusetappi. Trepilt suunduvad läbi kõrge fuajee sillad teisele korrusele, mis on lisaühendusvõimalus kahe korruse vahel.

Baas. Detailplaneeringus määratud hoone null on ca 60cm kõrgem kui maapind selles kohas. Et mitte tekitada kõrget soklit, mis katkestab sise- ja välisruumi sidusust, pakub töö välja hoonet ümbritseva 'baasi'.

See klassikalise arhitektuuri element loob hoone ümber konkreetse servaga ruumi, mis rõhutab 'korrastatud' keskkonna ja loodusliku maastiku erisust. Baas moodustab majale aluse, mis sissepääsu poolsel küljel on pandus ning jõe pool terrass. Alusplaat markeerib ka teise ehitusetapi asukohta ajal, mil valminud on vaid esimene etapp, luues lõunaküljele ajutise väljaku, millele on märgitud erinevad tegevusplatsid: näiteks tänavakorvpall.

Tegevusruum ja olemisruum. Noortekeskuse hoone on jagatud mõtteliselt kaheks funktsionaalseks osaks: avalikud ruumid moodustavad olemisruumi. Kõik konkreetsed tegevused-funktsioonid moodustavad tegevusruumi. Funktsioonid on grupeeritud. Grupeeritud on ka avatud ruumid, misläbi moodustub suurem ja avaram ruum. Koridore on välditud ja selle asemel on hoones ainult laiad vaheruumid, kus saab ka niisama olla.

Etapilisus. Hoone on projekteeritud terviklikuna, kusjuures esimene etapp moodustab omaette lõpetatud mahu. Esimeses etapis tuleks rajada tulevase skate-halli asukohale skate välipark, mis 'töötaks' kohta sisse.

Skate-halli multifunktsionaalsus on vajalik, kuid skate-rampide teisaldamine on tehniliselt äärmiselt vaevaline (rampide korduv lammutamine ja ülesehitamine lõhub neid üsna kiiresti). Skate-hallil peaks olema betoonpõrand, kuhu peale rajatakse vajadusel korvpalliplatsi põrand.

Robustsus. Noortekeskust iseloomustab betoonkonstruktsiooni ehedus, mis ei ole liigselt ilustatud ning võimaldab noortel ruumi krambi- ja stambivabalt kasutada. Betoonile lisavad värviaktsenti voldikluugid fassaadil ning värvikasutus siseruumides.

Konstruktsioon ja materjalid.

Hoone on projekteeritud monteeritavatest r/b elementidest. Karkassi moodustavad monteeritavad kandilised raudbetoonpostid ja -talad. Vahelaepaneelid ja katuslaepaneelid on TT-paneelid näiteks

4

Betoonelemendi toodetav TT-240/70/12; skate-halli katus STT katuseelement (24m). Välisfassaad on r/b SW-paneelidest, välja arvatud katusel asuv ventilatsioonikambri maht, mis on kergkonstruktsioonis.

Hoone siseruumis on eksponeeritud massiivne r/b konstruktsioon– postid, talad, vahelae TT-paneelid.

Põrandad on pinnatugevdiga töödeldud betoon. Siseseinad on värvitud Columbia-kivi. Kivipindadele kontrastiks on kasutatud õlitatud naturaalset puitu (uksed, fuajee trepp, saali lükanduksed, skateelemendid, kergvaheseinad, kohtkindel mööbel). Klaasfassaadidel on kasutatud ilma raamita kirkast klaasist klaaspakette. Väiksemad aknad on avatavad. Fassaadi väliskihis on vintsiga tõstetavad voldikluugid (ingl k bi-folding doors), mille välispind on kaetud värvitud puitsõrestikuga. Hoonel on lamekatus ning sisemine vihmavee äravool.

Ümbritsev välisruum Kontsentreeritus vs hajusus. Hoone programm ei suuda aktiviseerida kogu krunti. Funktsioonide laiali jaotamine krundil hajutaks ka erinevatest tegevustest tekkiva keskuse sünergia. Hoone ja tegevuste kontsentreeritud tuumiku tekitamine krundi servas eraldab selgelt aktiivse linnakeskkonna ning loodusala säilitades potentsiaali loodusala oma eheduses tulevikus kasutusele võtta.

Ruudustik. Noortekeskus ning selle ümber koonduvad välitegevused moodustavad krundil kontsentreeritud tegevustuumiku. Hoone esine väljak on jagatud mõtteliseks ruudustikuks, mida hakkavad tetrisena täitma haljastus, skatepark, spordiplatsid ja istumise-peatumise-viibimisalad.

Linnaruum. Maja on Annelinna-poolsel küljel juurdepääsuteedega ühendatud linnaliku mitmefunktsioonilise väljakuga. Jõe poolt on ühendus kavandatud jalakäijate promenaadilt, mis kulgeb kanaliga paralleelselt Ihaste suunas. Maja ümber kujunev ruum on selgelt eristatud linnalikuks väljakuks ja looduslikuks maastikuks, mis ühendub lamminiitudega.

Etapilisus. Hoone puhul kasutatavat etapilise välja ehitamise põhimõtet on rakendatud ka välisruumis.

Esialgu täidavad hoone teist etappi ootava ruumi korvpalliplats ja skatepark. Hoone esimest etappi lõpetava ajutise fassaadi võiks anda grafitikunstnikele vabakasutuseks.

Maastikulisus. Noortekeskuse lõplikul valmimisel laieneb aktiivne väliruum krundil järk-järgult kagu suunas, kuhu on võimalik planeerida erinevaid spordiväljakuid tennisest, sulgpallist ja võrkpallist täismõõdulise jalgpalliväljakuni. Hoonestamata maapirnivälja on planeeritud aktiivsuspunktid, mis moodustavad maastikuliste elementide seiklusraja, mis loob ühenduse kanaliäärse haljasala ning Annelinna vahel.

Ristkasutus. Parkimine on lahendatud ribana krundi Anne kanali poolses küljes. Välja pakutud lahenduses on 56 parkimiskohta (mis vastab detailplaneeringu nõudele). Vältimaks noortekeskuse esise väljaku muutumist supermarketlikuks monofunktsionaalseks parkimisplatsiks, on osa parkimisala 5

lahendatud teiste väljakul aset leidvate tegevuste ülekattena ehk alternatiivina: punktiiris märgitud parkimiskohad tähistavad ajutisi parkimiskohti, mis võetakse kasutusele rahvarohkemate siseürituste korral.

Vaade jõele ja lamminiidule. Kui väljakul asuvad seltskondlikud funktsioonid aktiivsete tegevustega, siis jõepoolne terrass on mõeldud rahulikumaks viibimiseks. Terrassile laieneb välikohvik.

Energiatõhusa projekteerimise põhimõtted.

Tehnosüsteemid Hoone on kompaktse kujuga kahekordne maht. Aknad on kogutud suuremateks pindadeks, vältimaks väikseid eraldiseisvaid avasid. Suurematel ruumidel (fuajee, suur vaheruum) on suured aknapinnad ning väiksematel ruumidel väiksemad aknad. Siseruumides on eksponeeritud massivset r/b konstruktsiooni võimaldamaks soojuse salvestust ning temperatuuri kõikumise tasandust. Klaaspinnad asuvad ida, lääne ja põhja suunas. Hoone sisemusse on koondatud valgust mittenõudvad ruumid. Ida ja läänepoolsetel külgedel on klaasfassaad varjestatud puitvõrega, mis kinnituvad voldik-luukidele. Neid saab autonoomselt avada ja sulgeda ning muuta selliselt ruumide valgustingimusi. Lõunafassaad on 1.etapis ajutine r/b paneelidest avadeta sein, 2.etapis jääb lõunasse suure skate-halli klaasfassaad, millel on 3.meetrine varikatus. See on halli ainus avatud fassaad.

Ventilatsioonisüsteemi suhtes on ettepanek et sissepuhe on väikestesse ruumidesse ja väljatõmme on läbi suurte ruumide ning tualettruumide. Ruumi, kus inimesed istuvad, viiakse eelsoendatud õhk ning sealt liigub õhk ruumidesse kus inimesed liiguvad. Selle võrra peab suuri ruume vähem kütma. Hoonel võiks olla ka vihmavee kogumissüsteem ('hall' vesi loputuskastidesse).

6

Hoone tehnilised n채itajad Hoone korruselisus- max 3; Hoone k천rgus (arvutatud abs h 34,0=0,00)- 17m; Hoonealune pind- 1.etapp 1667,6m2; 2 etapp 1326,1m2; kokku 2993,7m2; Hoone suletud netopind- 1.etapp 2638,2m2; 2 etapp 1480,6m2; kokku 4118,8m2; Hoone avatud brutopind- 1.etapp 1667,6m2; 2 etapp 1326,1m2; kokku 2993,7m2; Parkimiskohtade arv- 56 tk

7

ANNE NOORTEKESKUSE ARHITEKTUURIVÕISTLUS KOMISSAROV ARHITEKTUUR OÜ 2010 I etapp 1 korrus 1 ANK 2 ANK 3 ANK 4 INF 5 ANK 6 ANK 7 ANK 8 ANK 9 ANK 10 ANK 11 ANK 12 ANK 13 ANK 14 15 ANK 16 ANK 17 ANK 18 19 20 21 22 23 24

Fuajee Noortekohvik Kohviku köök koos abiruumidega Infopunkt Garderoob Avatud noortekeskus Suur saal Garaaž Peegelsaal 1 Peegelsaal 2 Budosaali kontor, ladu Budosaal Ladu majahoidja, koristaja rm Tehn.ruumid Naiste, pesu- ja riietusruum, wc Naiste, pesu- ja riietusruum, wc Naiste wc Meeste wc, inva Vaheruum 1 Vaheruum 2 Trepp 1 Trepp 2 Lift

köök, nõudepesu,ladu, wc

Soojasõlm, kilbiruum 32 inim+ nagid 32 inim+ nagid

272 71 34,4 60,7 50 131,7 237 67,5 70,4 70,2 21,1 100 55,1 20,1 18,9 36,7 36,7 14,3 14,8 196 117 4,6 14,2 3,4 1717,8

II etapp 1 korrus 25 26

I etapp 2 korrus ANK 27 ANK 28 ANK 29 ANK 30 ANK 31 ANK 32 ANK 33 ANK 34 INF 35 INF 36 INF 37 INF 38 ANK 39 INF 40 INF 41 INF 42 INF 43 ANK 44

Skatehall Ladu

1075 113 1188

Mudell. Klassiruum töökoda värviruum Kabinet Kontor Kontorid MTÜ-dele Töötajate puhkeruum Lektoorium Multim. Koosolek 1 Multim. Koosolek 2 TV stuudio Helistuudio Bändiruum Noorteraadio Diskorikool Multim. Töötaja kabinet Pimik-märglabor Server

79,8 21,5 6,7 17,3 55 34,3 23 58,3 29,7 29,6 61,9 43,9 61,9 50,3 12 38,8 14,9 14,9

wc, riidekapp

45 46 47 48 49

INF INF INF INF INF

50 51 52 53 54 55 56 57

Multim. Tehn ladu Montaaziboks 1 Montaaziboks 2 Montaaziboks 3 Montaaziboks 4 Vaheruum 3 Vaheruum 4 Trepimade Trepp 3 Tambur 1 Tambur 2 Tambur 3 Wc

14,8 4,8 4,8 4,8 4,8 109 20,1 9,6 16,8 4,1 5,5 3,8 13,7 870,4

Ronimissein, koobas

192,6

II etapp 2 korrus 58

I etapp 3 korrus ANK Vent ruum 1 59

50

II etapp 3 korrus 60

I etapp II etapp I,II etapp

Vent ruum 2

100

2638,2 1480,6 4118,8