Arvutimaailm 3/11 by Arvutimaailm

Lipulaeva kadumine: 20aastane MicroLink sulandub Elioni

Käed õliseks: kahetuumaline Androidiga tahvel Hiinlased on kohal: nutitelefon ZTE Blade pole üldsegi kehv Paber pole moes: kuidas teha trükisest e-raamatut?

Kunas tuleb 4g ja mis see on?

Hind € 2,79 / 43.65 Nr 3 (179), märts 2011

9 7 7 1 0 2 1 936005

Suures testis üli väikesed lauaarvutid ehk nettopid

märts 2011 fookus

LABOR 34 Point of View – tahvel

4G sageduste ootel Miks operaatorid ei kiirusta 4G võrkudega ja miks riik ootab? Mille taga seisab uute sageduslubade väljastamine? Lk 16

õlistele näppudele 36 Epsoni projektor ajab

servad sirgeks 37 HP lai turunduskombain 38 Edifier – ilus kõlar

sülearvutile 39 Kõvaketas, mis uppus 40 LG kahe töökoha telefon

41 ZTE – mandri

hiinlaste Android on kohal

A RVA M US 6

Vastasseis: kas IT-ministeeriumil on mõtet? 7 Eksperdid hindavad: valijakompass 8 Kümme aastat Linuxiga UUDISED 10 CeBIT uues kuues 14 Uus ja vanad: mobiiliprotsessor

arvutist kiiremaks FIRMA 22 MicroLinki kadumine

R E P O R TA A Ž 28 Mobile World Barcelonas 32 Esitlusseadmete mess Amster

damis LAHENDUSED 48 OpenNode – kodumaine vaba

pilveplatvorm 50 Parimad Eesti e-teenused 52 Raamatuarvustus: pilvede juriidili-

ne pool 53 BizSpark – Microsofti kingitus

alustajatele 54 Toggl – ajajuhtimine veebis 55 Lihtne lahendus: teeme ise e-raa-

matu INIMESED 56 Suhtlusvõrgud: blogid, Twitter,

foorumid 58 Poliitikud IT-valimislubadustega 60 Jaak Ennuste: läbi kolme kriisi 66 Minu arvutimaailm: Aivar Kraus

42 Suures testis väikesed arvutid – testisime nettoppe

Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 3

toimetuse lehekülg

Lugejate soovid Veebruaris said lugejad veebis arvata, mida nad Arvutimaailmast tahaksid lugeda ja toimetus sai teada, mida lugejad seni on lugenud. 30 vastajat vaatasid kõige rohkem veebi, mis pole veebiküsitluse puhul mingi üllatus. Veebilehe pidevaid jälgijad oli 40%, paber ajakirja luges 27% ja Facebooki lehel käis 18% vastanutest. Lugejaid huvitavad kõige rohkem erinevate toodete arvustused ja mobiiltelefonid, Linux, veebiga seotud teemad, laboritestid, toodete ülevaated, Android, IT-firmad ja ITinimesed. Rubriikide kaupa aga tõusis edetabelis loetumate tippu uudisterubriik, mida loevad 90% vastanutest (eks jah, veebis on uudiste osa ka kõige suuremalt esindatud). Arvamus ja „eksperdid hindavad” on ka väga loetud, kõige vähem näis huvitavat „uues ametis” ning Inimeste ja Firmalugude rubriik. Ameti poolest on Arvutimaailma lugejad nii õpilased, peaspetsialistid kui ka juhid. Kõige rohkem kordus ametina IT-spetsialist. Aga oli ka müügimehi, keevitajaid, juriste, konstruktoreid. Vaata pikemalt tulemusi am.ee/1987.

KAIDO EINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm

AM suhtlusvõrkudes

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

facebook.com/ arvutimaailm

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee

twitter.com/ arvutimaailm

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

issuu.com/ arvutimaailm

Arvutimaailma tellimus maksab 25.50 € aastas, otsekorraldusega 2.24 € kuus.

foursquare.com/ venue/4260251

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

et.wikipedia.org/ wiki/arvutimaailm

Adobe Acrobat® X Standard

Adobe Acrobat® X Pro

täisversioon versiooniuuendus

täisversioon versiooniuuendus tooteuuendus

391,95 183,95

Adobe Acrobat® X Suite 610,95 265,95 265,95

Adobe After Effects® CS5

Adobe Contribute® CS5

täisversioon versiooniuuendus

3076,95 361,95

Adobe Fireworks® CS5 349,95 175,95

täisversioon versiooniuuendus

Adobe Flash® Professional CS5

Adobe Illustrator® CS5

täisversioon versiooniuuendus

täisversioon versiooniuuendus tooteuuendus

781,95 234,95

Adobe Photoshop® CS5 täisversioon versiooniuuendus tooteuuendus

769,95 234,95 673,95

1338,95 883,95

Adobe Dreamweaver® CS5 275,95 135,95

Adobe Flash® Builder™ 4

täisversioon versiooniuuendus

täisversioon tooteuuendus

täisversioon versiooniuuendus tooteuuendus

501,95 234,95 234,95

Adobe Flash® Catalyst™ CS5 182,95 71,95

täisversioon

501,95

Adobe InDesign® CS5 724,95 234,95 234,95

täisversioon versiooniuuendus tooteuuendus

836,95 234,95 234,95

Adobe Premiere® Pro CS5

Adobe Soundbooth® CS5

täisversioon versiooniuuendus tooteuuendus

täisversioon versiooniuuendus

947,95 351,95 875,95

233,95 117,95

Adobe Creative Suite® 5 Design Premium

Adobe Creative Suite® 5 Design Standard

Adobe Creative Suite® 5 Web Premium

täisversioon CS4 versiooniuuendus CS2/3 versiooniuuendus

2120,95 742,95 1027,95

1449,95 514,95 685,95

Adobe Creative Suite® 5 Production Premium

Adobe Creative Suite® 5 Master Collection

täisversioon CS4 versiooniuuendus CS2/3 versiooniuuendus

täisversioon CS4 versiooniuuendus CS3 versiooniuuendus

2120,95 742,95 971,95

täisversioon

3236,95 1142,95 1484,95

Adobe Premiere Elements 9

Adobe Photoshop Elements 9 85,95

täisversioon

2008,95 685,95 913,95

Adobe Photoshop Elements 9 ja Premiere Elements 9 85,95

täisversioon

130,95

arvamus võitja ja k ao ta ja

va s ta ss eis

Kas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi võiks lahutada?

jah

∂

Nokia ja Microsofti ühistöö tulemusel jääb ligi tuhat Nokia spetsialisti tööta. Sellest võidab kõige rohkem Skype, pakub Engadget, sest Skype’i arenduskeskus on Soomest vähem kui 100 km kaugusel lõunas, Tallinnas. Skype’i tegevjuht Tony Bates ütles Reutersile, et Nokiast vabaneb palju neile väärtuslikke spetsialiste.

∆

Kui keegi oleks küsinud, et tõstku käed need, kellel tuumikvõrgu riket veel pole olnud, siis Linxtelecom oleks tõstnud – kuni 21. veebruarini. Sel kuupäeval tabas neidki mitmetunnine süsteemirike. See halvas veebimajutusi ja mõni suur portaal oli ajutiselt kättesaamatu.

Arto Aas

Reformierakonna kandidaat riigikogu valimistel

Üha keerulisemate ülesannete täitmiseks on majandus- ja kommu nikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusala liiga mitmekesiseks muut nud, et ühe katuse alla mahtuda.

ei Margus Püüa

riigi infosüsteemide osakonna juhataja

IKT on mistahes valdkonna arengut enim vedav tehnoloogia, mille ka sutamisest saab kasu ainult siis, kui spetsialistid suudavad oma valdkon da võimendada IKT võimalustega.

Sellest järeldub üheselt, et praegu peaJärgmise valitsuse moodustamise käigus vad kõik ministeeriumid tegelema oma tasuks minu hinnangul kaaluda MKMi lavaldkonna kohase ja IKTl põhineva tehnohutamist kaheks eraldi ministeeriumiks. loogia arendamise ja juurutamisega. Praegu MKMi sisuline töö on praegu jagatud on majanduse kasvumootoriks IKTl põhiviie valdkonna asekantsleri vahel (majannevate tehnoloogiate laialdane kasutamine dusareng, transport, kõigis majandussektorienergeetika, siseturg, tes. Sellest tulenevalt on side) ja kuigi MKMi täita kaks olulist Aas: Ministrite arv MKMil veebis deklareeritakülesannet: luua keskvalitsuses jääks kond IKT sektori jõulise, et nende ülesannete hulka kuulub ka „riigi ja konkurentsivõisamaks, aga nende seks infosüsteemide arendameliseks arenguks ning töökoormus ja mise koordineerimine”, luua tingimused teistes siis tegelikult pole IKT IKT kõikehõlvastutus jaguneks sektorites asekantslerit ametisse mavaks kasutamiseks ühtlasemalt. nimetatud. eesmärgiga suurendada Loogilisem ja jõukonkurentsivõimet. kohasem oleks MKM Nüüdseks on töölahutada majandus- ja ülesanded ja rollid paiPÜÜa: IKT energeetikaministeeriuka loksunud ja töötavat arendamist ja miks ning transpordi- ja süsteemi pole mõtet kommunikatsioonimilõhkuda. Mis aga vajab rakendamist ei nisteeriumiks. otsustamist, on see, kuisaa vaadata kui Regionaal- ja põlludas korraldada avaliku majandusministri töö ja avaliku haldutegevust omaette. teenuse liitmisel maaeluminisse arendamist lähtudes teeriumi alla ja MKMi uuest tehnoloogilisest lahutamise tulemusel paradigmast. IKT arenjääb ministrite arv valitsuses samaks, aga damist ei saa vaadata kui tegevust omaette. nende töökoormus ja vastutus jaguneb palIga uue idee rakendamisel on oluline teada, ju ühtlasemalt. millist probleemi olemuslikult lahendame.

6 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

ku u t sita at

IT-haridus ei ole selline lullilöömine, nagu kohati näiteks semiootika.» IRLi esimees Mart Laar IKT teemalisel valimisdebatil 17. veebruaril põhjustest, miks IT-haridust peaks toetama ja miks ITd nii vähe õppima tahetakse minna.

ek s p erd id h in davad

Valijakompass tegi mõnel tuju heaks, mõne aga pani kiruma lausetega „no seda ma küll ei valiks”. Eksperdid hindasid aga veebiteostust ja leidsid, et oleks saanud ka natuke paremini.

Hüplev valijakompass Eesti Rahvusringhäälingu loodud Valijakompass on veeb, kus valija saab oma eelistuse erakondade programmide järgi mehaaniliselt kindlaks määrata. Eksperdid hindasid, kui hästi see veeb tehtud sai.

HeGLE SARAPUU

Trinidad Consultingi konsultant

TAJO OJA

ePP-KRISTIINA KeeROV

Fraktal, disainer

Neticomi turundusspetsialist K A S U TATAV U S

DISAIN

Veeb on loogilise ülesehitusega, kus ära eksida on keeruline. Lehe idee on väga hea ning teostusega on vaeva nähtud. Üllatus oli aga kolmekümnele küsimusele täiendavad kaks küsimust, mida ei osanud oodata ning seetõttu kaotasin lehe vastu veidi usaldus. Samuti oli keeruline hoida kaalude määramisel meeles, et tegu ei ole enam hinnanguga.

Veebil on vanamoodne disain, mis kuhjab kokku väga erinevaid stiilijooni. Iga leht on oma näoga, tervikut ei teki. Lisaks ei täida tähtsad elemendid alati kasutajate ootusi – horisontaalne menüü pole päris menüü, küsimuste vastusevariandid pole disainitud skaalana. Teisalt takerdub enamik kasutajaid nendesse takistustesse vaid mõneks lühikeseks hetkeks.

Lihtne ja kasulik, loogi lise ülesehitusega.

Hea idee, kokkukuhja tud stiilijooned.

KO OD JA SEO

SEO ehk otsingumootorile optimeerimise osas on sinna investeeritud väga vähe. Ei üritatagi juhukülastajaid köi ta, sama räägib ka staatiline sisu ja sisselogimiseeliste puudumine, kuid on meediahuvi suur ja nii võib otseliiklusele ja viitajatele panustamine olla teadlik valik. Loodetavasti saab leht pärast valimisi uue hingamise!

Võib-olla teadlikult on SEOle investeerimata.

hinne kokku: 4Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 7

arvamus

10 aastat Linuxiga: ühe IT-õppejõu lugu Nagu suurem osa oma põlvkonna IT-inimesi, kasvasin minagi üles suuresti Microsofti toodangu peal. Pikka aega tundus asjade selline käik ainuvõimalik ning ega alternatiividest palju kuulda ei olnudki.

Kaido Kikkas filosoofiadoktor, IT Kolledži dotsent

1988. aasta sügisel TTÜsse (tollal veel TPI) infotöötlust õppima asudes möödus esimene kursus veel osaliselt suure ja kipaka SM-4 peal, ent kevadel õnnestus toreda õppejõu abiga pääseda juba ühte tollastest varajastest PC-klassidest. Need vinged arvutid (IBM PS/2) aga töötasid MS-DOSi-nimelise operatsioonisüsteemiga (versiooniks oli tõenäoliselt 3.3). DOSi asemele tuli Windows – 3.0, 3.1, 3.11, 95, 98. Linuxist kuulsin esmakordselt 1990ndate keskel ühe tudengist kolleegi kaudu, kes TTÜs meie serverit haldas ning tellis lausa tollal uudse CD-ROMi eksootilise süsteemiga, mil nimeks Red Hat Linux. Pikkamööda sai serveri abil Unixi ABC selgemaks, ent lauamasinad töötasid endiselt Windowsiga.

Ahaa-elamus Linuxiga 2000. aasta alguses kutsus Kalle Tammemäe, kellega üsna paralleelselt doktoriõpet läbisime ja kes oli aastake varem saanud värske IT Kolledži rektoriks, mind kolledži jaoks uut kursust koostama ( ja hiljem ka lugema) – kursuse nimeks pidi saama pikk ja lohisev „Infotehnoloogia eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed 8 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

aspektid”. Just sellest kursusest sai omalaadne pöördepunkt – nimelt tuli seda koostades teha tutvust väga erinevate IT-valdkonna harudega (eetikaküsimused, litsentsid, häkkerikultuur) ja see andis päris mitu „ahaa”-elamust. Paraku ka selles osas, mis puudutab suurfirmade käitumist. Muuhulgas sattusid kätte nii Richard Stallmani kui ka Eric Raymondi kirjutised, mis esindasid märksa teistlaadi arusaamu. Nii hakkas küpsema mõte oma senised töövahendid välja vahetada.

Dokumendid eeldasid Microsofti Mõnda aega oli see aga probleemne – õppe- ja teadustöö eeldas väga palju tööd dokumentidega ning need olid teadagi mis vormingutes. Otsustava tõuke andis StarOffice 5.2 ilmumine – pärast selle minekut Sun’i kätte sai endisest omandvarapaketist alguses kinnine vabavara ning hiljem alus vabale OpenOffice.org-ile. StarOffice 5.2 oli küll kohmakas, aeglane ja mitte nii ilus kui tema kaasaegne MS Office 97 (mida pean siiamaani Microsofti üheks õnnestunumaks tooteks), kuid võimaldas kõik vajaliku üldjoontes korda ajada.

„Punased mütsid” Esimeseks Linuxiks sai tollal uudne ja huvitav Mandrake 7.1. Töölauasüsteemiks oli KDE, mis oli Windowsist tulijale tuttavlikum kui GNOME, pealegi oli tollal muidu üsna toorevõitu KOffice’i esitlustarkvara KPresenter üsna hea vahend ettekannete ja loengute pidamiseks. Aastajagu hiljem aga tundus Mandrake kitsaks jäävat ja uueks süsteemiks sai üsna mitmeks

aastaks Red Hat (alates versioonist 7.1). Üheks kaalutluseks oli eelistuse nihkumine GNOME’i töölaua poole, mille kasutajaks olen jäänud tänini. Tagantjärele üsna julge otsus oli mitte kasutada dual-boot’i ehk loobuda täiesti paralleelsest Windowsist. Tasub märkida, et mitu aastat hiljem jätsin enda TLÜ tööarvutisse paralleelse XP – ent käivitasin seda ca kolme aasta jooksul vist kolm-neli korda

Appi, teil pole isegi Windowsit – kuidas te ometi arvutit kasutada saate?» ja sedagi süsteemiuuenduste tegemiseks. Vajadust lihtsalt ei olnud. Konarusi ja takistusi jätkus, ent kõigest sai üle. 2002. aastal uude kodusse kolimisel sai püsti pandud ka kodune server, mis samuti esmalt Red Hatil töötas.

Ubuntu – serverist sülearvutini 2003. aastal otsustas Red Hat teha ühest Linuxist kaks – tekkisid RHEL ja Fedora. Fedora jäi mõneks ajaks põhisüsteemiks (Fedora 2 baasil sai kirjutatud ka 2004. aasta Pingviini aabits) ning serveris sai kasutatud RHELi vabasid kloone White Box Linuxit ja CentOS-i. 2004. aastal aga sai alguse Ubuntu projekt – mu sülearvuti kolis sellele 2005. aasta kevadel (Ubuntu 5.04). 2008. aastal sai uue serveri hankimisel ka see Ubuntule viidud. Sülearvutis on Ubuntu eri versioonid siiani.

IT Kolledži õppejõud Kaido Kikkas on elanud kümme aastat Linuxiga – Windowsiga masinat käivitas ta mõne korra aastas vaid tarkvarauuenduste laadimiseks. FOTO: KALEV LILLEORG

Mida see kõik on andnud? Esmalt muidugi kõvasti teadmisi. Isegi aeg-ajalt ette tulevad probleemid (tarkvara või dokumentide ühildumatus, programmivead jne) on andnud väärtuslikke õppetunde. Teiseks on vaba tarkvara (mitte üksnes Linux) avardanud tublisti tehnoloogilist maailmapilti – elu näitab, et kahjuks jääb tüüpilise äritarkvara baasil koolitatud inimene pahatihti ilma nii hulgast huvitavast tausta infost (näiteks kõik see, millest kirjutab Pekka Himanen enda „Häkkerieetika” raamatus) kui ka praktiliselt vajalikest teadmistest (näiteks GPL ja BSD litsentside erinevused või Creative Commons). Eric Raymond on võrrelnud katset õppida kinnises süsteemis tõsiseks

„ässaks” püüdega tantsida üle kere lahasesse panduna ning paraku näib tal õigus olevat. Linux on võimaldanud unustada nii BSA piraadikütid kui ka arvutiviirused. Viimaks on Linux aidanud avardada ka tudengite arusaamu – praegu võib seda olla raske uskuda, kuid algusaastatel ei olnud tõsimeelne ja aus küsimus „Teil pole Office’it? Appi, teil pole isegi Windowsit – kuidas te ometi arvutit kasutada saate?” üldse mitte haruldane.

Miks Linux ei levi? Palju on küsitud, et miks siis Linux kõigi oma plussidega enimlevinud pole. Eks põhjusi on mitu. Esmalt on takistuseks lihtne tõdemus: Linux ei ole Windows. Mitut asja tehakse seal teisiti ja ehkki need võivad tegelikult

olla lihtsamadki, on inimesed tihti laisad ja mugavad ega taha/julge muudatusi ette võtta. Suurfirmade poole tuleks näppu vibutada – tihti jääb mitmest reklaamikampaaniast (teadlikult jäetud?) mulje, et midagi muud peale Windowsi ei eksisteeri, lisaks peab paraku mainima ka otseseid ärihuvidest lähtuvaid sigadusi, mis on vaba tarkvara levikut kindlasti pärssinud (tarkvarapatendid USAs ja suurfirmadele soodsad „lobistatud” poliitilised otsused üle kogu maailma). Linuxi enda poole pealt on kindlasti põhjusteks esiteks valikute paljusus (milline valida ca 150 aktiivsest Linuxi distrost?) ja teiseks kohatine häkkeriupsakus („loll oled, kui asjale pihta ei saa!”). Aga hea tahtmise juures on kõik need takistused võimalik ületada. Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 9

uudised ÜLE 1/2 TASUTA

Gartneri uuring on välja selgitanud, et üle poole ettevõtetest kasutavad avatud lähtekoodiga tarkvara ja mittekasutajatest on palju neid (21 protsenti), kes plaanivad seda lähiajal kindlasti kasutama hakata. Avatud lähtekoodiga tarkvara kasutavate firmade IT-juhid nimetasid selle eelisteks paindlikkust, innovaatilisust uute lahenduste kasutuselevõtmisel, lühemaid arenduse aegu. Tarkvara tasuta saamine polnud enam põhiline argument.

1/3 ANDOIDIGA

Statcounteri andmetel möödus selle aasta veebruaris Android senisest populaarseimast mobiiliplatvormist iOS ning on nüüd ligi kolmandiku turuosaga Eesti kõige levinum mobiiliplatvorm. Veel aasta tagasi oli Android ligi 1%, iOS aga 42% turuosaga. Symbian jätkab kerget langust ja oli veebruaris veerandis mobiiltelefonidest. Mobiilne Windows küündis 0,89 protsendini Eesti turust. iOSi ja Androidi graafikud on tõusuteel, teised languses.

CeBIT 2011 – rääkivad Garage48 avalike tee nuste ürituse võitis 112 Mobile 112 Mobile on mobiili- ja veebirakendus hädaabikõne tegemiseks helistamata. Saab kirjutada sõnumi või lihtsalt suurt punast nuppu vajutada abi kutsumiseks, veebi jutuka-aknas vestelda operaatoriga ja näidata videopilti. Riik plaanib sarnase teenuse 318 000 euro eest lansseerida sügisel.

Pinmarks.me jagab teistele asukohta Mooncascade’i seltskond jõudis Tartu maratoniks valmis rakenduse Pinmarks.me, mida asukoha jälgimiseks Nokiatesse, iPhone’idesse ja Androidiga telefonidesse laadida. Rakendus lubab teistel maratoonari või matkaja kulgemist otseajas jälgida. Veebist on näha rakenduse käivitanud mobiiliomaniku hetkeasukoht ja teekond kaardil.

10 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

Neljaks põhiteemaks jaotatud CeBITil sai igaüks just oma valdkonna nurka hoida. See tähendas vähem jooksmist ja rohkem õigeid kontakte. Ehkki Arvutimaailma trükkimineku ajaks polnud Hannoveris toimuv igaaastane suur tehnoloogiamess veel läbi, võis juba esimestel päevadel öelda, et lisaks IT-ärile, mille tärkamist kriisist täheldati juba eelmisel aastal, on nüüd ärganud ka avalik sektor. Eesti magav e-tiiger võib üsna kaugele maha jääda (kui kohe üles ei ärka), sest Euroopa riigid on asunud tõsiselt e-riiki ehitama. CeBIT gov, üks neljast messi põhiteemast sisaldas foorumeid ja üritusi rohkem kui kunagi varem. Kui toiduainetööstus proovib saada e-vabaks, siis riigid lisavad oma teenustele aina rohkem e-sid. Nii ka Hannoveri messihallides: e-demokraatia, e-valitsus, e-õigus, e-registrid. Et ka Saksamaa e-riigist palju loodab, näitas seegi, et siseminister Thomas de Maizière isiklikult tuli avaliku sektori teemahalli avama. Liidukantsler Angela Merkel oli päev varem osalenud CeBITi pidulikul avamisel.

Masinad mõistavad inimesi Avamisel esines avakõnega ka Samuel J. Palmisano, IBMi tegevjuht. Vanal tehnoloogiahiiul on põhjust mee-

nutada ka viiekümne aasta taguseid aegu, kui astuti esimesi samme internetti. Nüüd on Palmisano sõnul tehtud järgmine suur samm – inimesed ei pea enam mõistma masinaid, vaid masinad mõistavad inimesi. Muidugi mainis ta ära ka IBMi superarvuti Watsoni võidu „Kuldvillaku” mälumängus inimeste teadmiste üle. Nagu ka eelmistel aastal, oli sel korral samuti hallide viisi uusi vidinaid, mida varem tavainimene katsunud pole. Paljud neist olid Hannoveri jõudnud otse Mobile Worldilt Barcelonast, kus esitleti mobiilimaailma uusimaid lahendusi. Näiteks HTC tõi välja oma pilgupüüdja Flyeri tahvelarvuti Androidiga, mis tahab tagasi tuua pliiatsiga puuteekraani kasutamise. Mitu HTC uut mudelit said ka eraldi Facebooki nupu. Aasta alguses standardiseeris Euroopa Liit mobiililaadijad ja kehtestas

Ära talla pedaale ja nuppe, vaid räägi oma autoga.»

Dead Drops – alternatiivkultuur failivahetuses Kui faile on vaja vahetada kiiresti ja internet on aeglane, võib teinekord kiirem olla fail ise mälupulgal kohale viia. Aga kui tahad anonüümsena faile jagada ja vahetada? Kui tahad osaleda uues subkultuuris, siis Dead Drops on just sinu jaoks. Pane oma fail seina müüritud mälupulgale, kust teised selle offline’is kätte saavad. Dead Drops on ülemaailmne võrk sellistest kohtadest, kus keegi on mälupulga avalikku kohta kas seina tsementeerinud või muud moodi kinnitanud ja teised saavad sinna oma faile jätta või sealt endale midagi laadida. Eestile lähim müüritud mälu asub Kaunases, Eestis ega Skandinaavias ühtki Dead Dropi veel pole.

Laisa Programmeerija auhinnad jagatud Tartu Ülikooli Teaduskooli korraldatatud Eesti Informaatika olümpiaadil anti välja kaks Laisa Programmeerija eriauhinda – Arvutimaailma aastatellimust, mille saavad lühima ülesannet lahendava programmi väljamõtlejad Jaagup Repän ja Sandra Schumann. Auhinda annab välja Logica Eesti.

d robotid ja tehisintellekt

Saage tuttavaks meie uue kodu- ja töökaaslase prototüübiga – CeBITil esinenud intelligentne nutirobot Aila saab hakkama paljude inimese igapäevatoimingutega. FOTO: Deutche Messe microUSB pesa kui standardi. CeBITi ajal tutvustati Saksa Tehisintellekti Instituudi poolt i2home projekti, mis peaks standardiseerima igasugused targa kodu seadmed ja lahendused alates hääljuhtimisega lülititest ja pultidest kuni Xbox Kinecti stiilis viibetega juhtimise kasutajaliidesteni.

isegi oma SYNCi veebikontole saab häälkäsklustega sisse logida ja seal olevat infot lasta näiteks sõidu ajal ette lugeda silmi teel ja käsi roolil hoides. Range Rover Evoque on samuti hääljuhitav ning lisaks kaheksatollise puuteekraaniga. Nii et ära talla pedaale ja nuppe, vaid räägi oma autoga.

Autod IT-messil

CeBITi alustajate nurgake

Alati on CeBITil pilku püütud ka eriliste autodega. Nii on sel aastal kohal näiteks Ford oma SYNCiga, mis kopeerib veidi „Knight Rideri” imeautot KITT – SYNC aitab juhil autoga kõneldes suhelda ja käsklusi jagada,

CeBITil oli ka startup-ettevõtetele mõeldud. Neile tehti väike lokaal – Seedlounge. Saksa stardiettevõtete Fond kutsus sinna paljulubavaid alustavaid ettevõtjaid. See nurgake oli populaarne just IT-investorite seas ning

mis seal salata, ka ideede näppajad olid parves kohal. Iga päev valiti publiku poolt välja üks finalist ja messi lõpus parim. Paar näidet Saksa start up-firmadest – Linoq aitab muusikat suhtlusvõrkudes levitada ja maksab edukamatele levitajatele komisjonitasu; Frents aga aitab sõpradel asju jagada, mida endal pole enam vaja. CeBITil näidati ka tootmisse jõudvat sülearvutit, mida saab silmaga juhtida – Tobii silmajälgimisseade on paigaldatud koostöös Lenovoga. Mis lisaseadmest me järgmisel aastal võiksime vabaneda? ARVUTIMAAILM Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 11

uudised

IPv4 aadres sid said otsa 3. veebruaril juhtus see, mille eest juba enam kui kümme aastat oli hoiatatud: Ipv4 internetiaadressid said otsa. Maailm siiski ei lõppenud, ICANNi erakorralisel pressikonverentsil soovitati säilitada rahu ja hakata Ipv6 aadressidele tasapisi üle minema. Ipv4 aadresse kujul xxx.xxx.xxx.xxx enam ei väljastata ja olemasolevatega peavad teenusepakkujad hakkama saama. IPv6 aadresse jagub aga määramatuks ajaks ja nende puudust ei tohiks tekkida.

ITL ootab eelmise aas ta parimaid Info- ja Telekommunikatsioonifirmade Liit ootab ettepanekuid ITLi 2010. aasta auhindadele, mis traditsiooniliselt jagatakse välja kategooriates aasta tegu, aasta tegija ja aasta idee. Ettepanekuid saab esitada 25. märtsini.

Kalender

arvutima ailm

11.03 Oracle Day

4G segab GPSi, N

Oracle’i tehnoloogiakonverentsil Tallinnas Nordic Hotel Forumis käsitletakse Oracle’i tehnoloogia arengusuundi kolme erineva programmina – riistvara, baastarkvara ning ärirakendused. Üles astuvad Oracle’i partnerid Webmedia, Proact, Fors Eesti, Rocksoft, Scandic Fusion, Icefire.

23.-24.03 IT-Tapahtumat 2011 Et meil Eestis enam IT-messi pole, maksab kiigata Soome poole – neil on. Ärikasutajale mõeldud IT-Tapahtumat koosneb viiest põhiteemast: äri-IT, telekommunikatsioon ja mobiilsus, IT infrastruktuur, IT turvalisus ja digitaalturundus. Üritus toimub Helsingi messikeskuses.

1.-2.04 IT Öö Suurüritus IT ÖÖ on üle-eestiliselt noortekeskustes toimuv ettevõtmine, kus noored arendavad nullist alates ühe idee, kuidas IT saaks aidata elu paremaks muuta. Idee kohta koostatakse materjalid, mis peavad olema lahendatud selliselt, et oleksid üles pandavad www.startit.ee keskkonda. Kogu tegevus põhineb tuleviku linna metoodikal.

12 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

Robot video konverentsil

Prantsuse firma Gostai näitas CeBITil uut tüüpi kaugtöövahendit – videokonverentsirobotit. Kui tavalised videokonverentsiseadmed lubavad suhelda laua taga istudes, siis robot Jazz on kaugelt juhitav ning ekraaniga, kust näeb ja kuuleb ka robotit juhtivat inimest. Jazz on võrku ühendatav WiFi abil ja seda saab juhtida veebibrauserist. Juhtija saab lisaks koosolekul osalemisele liikuda ka ruumis ringi ja vaadata seda, mida ise soovib. Videokonverentsiroboti hind algab 7900 eurost.

4G segab GPSe

USAs ja Kanadas on ohtu sattunud GPSsignaali puhtus, kirjutab Regio Naviblogi. Põhjuseks firmale LightSquared antud luba katsetada oma 4G-LTE võrku, mis kasutab võimsates maapealsetes jaamades L Band 1 (1525–1559 MHz) sagedusriba, mis on liiga

Now! Innovations saab 1,5 miljonit eurot Eesti Arengufond ja Bellus investeerivad kokku 1,5 mln eurot mobiilsete maksela henduste platvormi arendavasse ettevõttes se NOW! Innovations.

NOW! Innovationsi arendatud platvorm aitab rakendada mobiilmakseid erinevate teenuste eest tasumiseks alates mobiil-

parkimisest ja kiirtee maksudest kuni jaemakseteni nurgakohvikus, üritustel või teenuste eest rongis, bussis, laevas. Mujal maailmas on mobiilparkimise turg alles kasvu algfaasis. Parkimise turumaht Põhja-Ameerikas ja Euroopas kokku on 65 miljardit dollarit. ARVUTIMAAILM

Nokia Microsofti enam mitte 5

Microsoft ja No kia ühendavad mobiiliplatvormid

lähedal GPS sagedusele (1559–1610 MHz), mida kasutatakse navigatsioonisüsteemides. Garmini jt katsed näitavad, et sellised saatjad põhjustavad kilomeetrite kauguselt häireid GPSide töös. LightSquared aga lubab, et uus laialt leviv 4G toob juurde sadu tuhandeid töökohti linnast väljas.

Google loob mikromaksed

Google plaanib meediatööstuse päästmist uue mikromaksete süsteemiga OnePass, mis pakub erinevaid tulumudeleid: tellimused, kupongid, artiklimüük jne. Paberväljaande tellijatele saab ka online-sisu kättesaadavaks teha.

Microsofti juht Steve Ballmer ja Nokia uus juht Stephen Elop (kes on ka Microsofti taustaga) teatasid, et tehnoloogiahiiud alustavad põhjalikku koostööd. Varem levinud kuuludused said kinnitust: Nokia telefonid saavad omale Microsofti Windows Phone platvormi, Bing saab Nokia vaikimisi otsiplatvormiks ning Nokia Maps aitab kaardirakenduste turul hädast välja Microsofti. Nokia ning Microsofti rakendustepoed integreeritakse.

Maailma esime ne 3D telefon

LG Electronics esitles veebruaris ametlikult oma uut maailma esimest 3D nutitelefoni LG Optimus 3D. See on varustatud uute tehnoloogiatega, mis teevad sellest maailma esimese telefoni, millel on üheaegselt kahetuumaline protsessor ning platvorm 3D-sisu salvestamiseks, vaatamiseks ja jagamiseks. LG Optimus 3D nutitelefoni 5 MPix kahe läätsega kaamera salvestab 3D-formaadis fotosid ja videoklippe. 4,3tolline ekraan näitab 3D-sisu ilma spetsiaalseid prille vajamata.

Kihnu käsitöö läheb e-kaubamajaga maailma Kihnu käsitöötegi jad saavad nüüd oma käpikuid ja mütse kas või Austraalia tellijale kududa uue e-kauba maja abiga.

Kihnu käsitöömeistrid tulid kerge vaevaga üle jäätee Tallinna uut e-poodi tutvustama. FOTO: Kaido Einama

Kihnu naised avasid Kihnu kultuuri ja käsitööd tutvustava veebi, mille nimeks on Kihnu Kauba Maja. Elisa mobiilse interneti toel hallatavas e-poes tutvustatakse ja müüakse kvaliteetset Kihnu käsitööd, trükiseid

ja CDsid. See on heaks näiteks, kuidas internet aitab kohalikku äri edendada. SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mätase sõnul ei ole Kihnu Kauba Maja ainult pood, vaid ka Kihnu ja Manija käsitöömeistrite andmebaas, mis muudkui täieneb ning sisaldab ka Kihnu pärandi uurimuslikku osa ja käsitöömeistrite lugusid. ARVUTIMAAILM

Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 13

uudised u us ja va nad

Mobiil arvutist kiiremaks 2012. aasta mobiilid tulevad võimsamad, kui paljud praegused sülearvutid. Qualcommi uue põlvkonna mobiiliprotsessor Snapdragon Krait on neljatuumaline ja ülikiire ning 4G on juba sisse ehitatud.

Qualcomm Snapdragon Krait

Qualcomm Snapdragon 1 GHz

Apple A4

Kiirus

2,4 GHz

1 GHz

Võrgud ja ühendused

GSM, UMTS, HSUPA, WiFi, GPS, Bluetooth, FM raadio, NFC, LTE

GSM, UMTS, HSUPA, WiFi, GPS, Bluetooth

Paari lausega

Neli tuuma, LTE ja 3D video tugi viivad telefonid uuele riistvaratasemele. Protsessor sobib ka suurematele mobiilseadmetele.

1 GHz Snapdragon oli 2008. aastal tohutu hüpe kiiruses. Nüüd on näiteks Windows Phone 7 jaoks see juba miinimumnõue.

Optimeeritud arhitektuuriga A4 saab sama kiirest Snapdragoni protsessorist tihti paremad tulemused. Kõik ühes kiip on eriti efektiivne.

AMi hinnang

Snapdragon Krait teeb mõne mobiili tulevikus arvutiasendajaks.

Seni Androidile piisav, suurematele tahvlitele juba vähevõitu.

A4 sai juba Apple’ilt kiirema asenduse A5 näol, kuid Kraitiga ei võistle.

Telekomid võimut sevad Facebookis Tele2 Eesti fännileht oli tehnoloogiafirmade fännilehtede seas pea püüdmatu. Seni, kui tuli Starman.

Starmani mõnenädalase kiire tähelennu põhjuseks peaaegu nullist on muidugi taas fännikampaania. Suhtlusvõrguturund a jad pole 3D teleri loosimiskampaanias jätnud sõnu-

mi levitamist usinate oma seinal jagajate hoolde – mängus osalemiseks on väike rakendus ja see postitab juba ise kõigi mänguga liitunute seinale vastava teate. Vaid ühe 3D teleka hinna eest võib seega Facebookis peibutada kümneid tuhandeid fänne.

14 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

ARVUTIMAAILM

Facebooki pingerida Koostöös Metrix.station.ee-ga avaldame igal kuul edukaimate firma Facebooki fännilehtede pingerea. 1.

Tele2 Eesti

24 298

+1217

+5,3%

Starman

14 394

+13 957

+3193,8%

Elisa Eesti

12 636

+3838

+43,6%

Sale24 internetipood

11 302

+2510

+28,5%

Photopoint

9918

+183

+1,9%

AS EMT

9374

+796

+9,3%

iShop24.ee

5148

+1611

+45,5%

Elion

4242

+562

+15,3%

WSI Online – digitaalne turundus

4225

+255

+6,4%

10.

OKIA – intelligent web solutions

3757

+212

+6,0%

eParkimine kioskiga

am 10 a a s tat taga si

Samsungi kõvakettad vastupidava mad

Mummuline Arvutimaailm 10 aastat tagasi sai Arvutimaailm uue mummulise disaini – nagu maatriksprinteril trükitud või kuvaripikslitest koosnev logo, uuenenud kirjastiilid ja ühtlasema kujunduse. Uus kujundus kestis 2006. aastani, millal AM sai oma praeguse logo.

Sissehelistamise võidujooks Citypark Eesti toob parklate juurde kioskid, kus on mugav oma parkimine registreerida. Uus lahendus aitab ka ära hoida selle, et teenindusettevõtete klientidele mõeldud vabad kohad on hõivanud kõrvalised parkijad.

Ganttic konkureerib Microsofti Projectiga Tartu startup-firma Ganttic OÜ veebipõhine projektijuhtimistarkva ra konkureerib levinud projektijuhtimistark varadega, sealhulgas Microsoft Projectiga.

Firma eesmärk on leida koht maailma planeerimistarkvara rakenduste seas ja hammustada tubli tüki Microsoft Projecti turu-

osast. Praegune kasutajate kasvutempo lubab nelja aastaga jõuda 22 000 maksva kasutaja tasemeni. „Anname nn mootorsae väiksematele metsalangetajatele, kel ei ole raha langetustraktori jaoks ja on seni raiunud kirvega,” ütles Ganttic OÜ müügijuht Indrek Kuldkepp. ARVUTIMAAILM

Dekaaditaguse Arvutimaailma sissehelistamisteenuste testi kirjutas praegune peatoimetaja – maailm on ikka väike küll. Just olid operaatorid alustanud võitlust „tasuta” sissehelistamise nimel, ehk siis võis ilma eritariifita helistada sissehelistamise numbril ja nautida mõnekümne kilobitist kiirust vaid kõneminuti hinnaga. Suurimad ühenduskiirused saavutas Tele2 (üle 43 Kbit/s).

Ribareklaamirevolutsioon tõi laiuta vad reklaamid Elu oli ikka hea kuni 26. veebruarini 2001. Siis tohtis reklaam olla vaid 468 x 60 pikslit. Sellest päevast algas reklaamiuputus: kõik võisid kasutaja kitsukese ekraani täis toppida suuri, seitsmes eri mõõdus kommertsgraafikaid, kirjutab Jarmo Tuisk.

Arvutitootjad ei kipu tavaliselt avaldama, mis tootjad neile rohkem meeldivad. Mõnikord siiski – Ordi uuris kahe aasta (2009-2010) statistikat oma toodetes kasutatavate kõvaketaste kohta ja jõuti järeldusele, et praagiprotsent on kõige väiksem Samsungi nii 2,5kui ka 3,5tollistel kõvaketastel. Samsung edestas tulemusega olulisel määral Seagate’i ja oli natuke parem WesternDigitalist.

iPad 2 väljas Apple tutvustas märtsi alguses oma uut tahvel avutit iPad 2, millel on kahetuumaline protsessor ja see on tunduvalt õhem, meenutades pigem ajakirja kui raamatut. Ees ja tagaküljel asub kaamera, sees uus kiirem A5 protsessor. Hind jääb samaks.

Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 15

fookus

Ericssoni Tallinna-tehases ootavad vastvalminud 4G-tugijaamad klientidele saatmist. Eestis hakkab 4G aga laiemalt levima alles siis, kui sagedused seda lubavad. Foto: ericsson eesti 16 Arvutimaailm nr 3 (179) m채rts 2011

800 MHz

Selle sageduse peal tahaksid Eesti mobiilsideoperaatorid hakata maapiirkondades 4G-teenuseid pakkuma, kuid enne 2015. aastat on see väheusutav.

4G seisab sageduste taga Mullu detsembris sai iga Eesti mobiilioperaator endale õiguse 1. jaanuarist 2011 4G-võrk püsti lüüa. Tähtaja kukkudes tegi seda ainult EMT ja üsna tagasihoidlikul kujul. Mis seis on meil 4G-ga tegelikult?

Martin mets martin@digi.ee

„Väga suuri investeeringuid 4G-levialade väljaehitamisse Elisa sel aastal ei plaani teha, sest praegu pole lõppkasutaja seadmete hind valdavale enamikule kasutajatest veel taskukohane,” ütleb Elisa võrkude valdkonna juht Andrus Kaarelson. „Eestis on praeguseks välja jagatud 4G sageduslitsentsid väga kõrgel 2600 MHz sagedusalal, mille leviala on küllaltki piiratud. Elisa ootab regulatsiooni ja võimalust rajada 4G levialad madalamatel sagedustel – linnadesse 1800 MHz ja maapiirkondadesse 800 MHz sagedusalas.”

Vastuvõtjad on kallid Lühidalt öeldes ongi need põhjused, miks 4G-mobiilside areng on Eestis praegu aeglaseks muutunud. 4G-andmeside kasutamiseks on vaja LTEtoega telefoni või 4G-vastuvõtjat ehk 4G-pulka – tõsiseks probleemiks on nende vähesus ja kallis hind. Kui

Samsung eelmise aastal maailma esimese kommertskasutuseks mõeldud 4G-pulga välja tõi, maksis see umbes 1000 eurot ja sellel polnud 2G- ja 3Gtuge. Nüüd küll on olemas sama firma pulk, mis toetab kõikide nende põlvkondade andmesidet ja EMT müüb seda enda klientidele 375 euroga. See on aga praegu veel kõike muud kui masskasutuseks vastuvõetav hind. Kui tehnoloogia on nii kallis, siis on raske ka mobiilioperaatoritel enda teenustele taha saada kriitilist massi

tõmbaksid, ja eelkõige vaadatakse siin lootusrikkalt hiinlaste – ZTE ja Hua wei – poole. Praegu arendab EMT 4G-d detsembris-jaanuaris lõppenud avaliku konkursiga saadud 2600 MHz levialas, kuid see tehnoloogia on eelkõige sobiv linnade katmiseks. Järgmine võimalus oleks 1800 MHz levialad, aga paraku ei ole 1800 MHz sagedusvahemikud piisavalt laiad, et pakkuda 4G täit kiirust ja nende kasutuselevõtt praegu veel viibib.

4G-pulkade vähesuse taga on ka see, et Samsung patenteeris tehnoloogia.»

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on lubanud kolm vaba 1800 MHz vahemikku konkursile panna, kus siis idee järgi peaks oma saama kõik mobiilioperaatorid. Natuke keeruliseks teeb asjaolu see, et mobiilioperaatoritele jagatud sagedusvahemikud on segamini, mis tähendab omakorda nende ümbermängimist ja korrastamist, mis kokkuvõttes tähendab veelgi pikemat ooteaega, kuni 1800 MHz sagedusi oleks võimalik 4G tarbeks kasutusele võtta. Eeldatavasti juhtub see millalgi suvel, kuid arvamused selle kasulikkuse üle lähevad siin lahku. „1800 MHz kasutuselevõtt praeguse 2600 MHz asemel maapiirkondades annaks mõnevõrra laiema levipiirkonna metsastel aladel ja

kasutajaid. Mõistlikuks hinnaks, mis kasutajaid ligi tõmbaks, peab Kaarelson näiteks 50 eurot. 4G-pulkade vähesuse taga on ka tõsiasi, et loomulikult patenteeris Samsung vastava tehnoloogia ära, mis tähendab, et teised tootjad peavad leidma enda 4G-pulkadele natuke teistsuguse tehnoloogilise lahenduse. Kindlasti on lähiajal oodata turule uusi seadmeid, mis nende hinna alla

1800 MHz vaid leevendab

Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 17

fookus

hoonete sees, samas see efekt ei ole väga suur ja kindlasti linnades kasutame 2600 MHz ka edaspidi,” ütleb EMT tehnoloogiadivisjoni direktor Tõnu Grünberg. Elisa plaanib ka linnades kasutada eelkõige 1800 MHz sagedusi. „Eesti on elanikkonna arvult ikkagi väikeriik ning sellisel sagedusel ei ole tehniliselt mõistlik ega majanduslikult põhjendatud linnu katva laiaulatuslike 2600 MHz levialade rajamine. Samuti on väga keeruline pakkuda 2600 MHz sagedusel klientidele kvaliteetset 4G siselevi,” seletab Kaarelson, miks pole 2600 MHz sagedusel mõistlik välja ehitada tervet 4G-võrku.

Linnadesse ikka 2600 MHz Küll aga kavatseb Elisa 2600 MHz sagedused jätta nendesse kohtadesse, kus on väga palju kasutajaid väikesel alal koos – näiteks kaubanduskeskused, kontserdid või muud ülitiheda kasutajakonsentratsiooniga kohad. Tele2 tehnikadirektori Mart Nielseni sõnul nende 4G-võrgu avamine 1800 MHz kasutusevõtust ei olene, vaid linnadesse hakatakse tugijaamu rajama 2600 MHz sagedusvahemikes. 18 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

„Kui 1800 MHz leviala tulevikus kasutusele võetakse, siis jääb see väiksemate kohtade tarbeks,” lausub ta. Suuremate maapiirkondade katmiseks 4G-mobiilsidega on kõikide mobiilioperaatorite sõnul kõige perspektiivsemad 800 MHz sagedused, mis vabanesid analoogtelevisioonilt digitelevisioonile üleminekuga (nn

Venemaa vabastab need sagedused 2015. aastaks, kuid võimalik, et varem.» digitaalsed dividendid). 800 MHz 4G-andmeside saab kõige paremini hakkama metsadega, see levib paremini ka siseruumides. 800 MHz levialade kasutus kogub hoogu terves Euroopas, esimesena ehitatakse seda juba Saksamaal. Kui digitelevisioonile mindi üle juba tükk aega tagasi, siis miks pole riik veel välja kuulutanud avalikku konkurssi nende levialade kasutuselevõtuks? Piltlikult öeldes on 800 MHz

sagedusvahemike näol tegu kihilise võileivaga, mille kihid koosnevad vastavalt vabanenud analoogtelevisiooni sagedustest ja Vene sõjaväe lennujuhtimissüsteemide radarikaitsevööndist. See ulatub umbes 200 kilomeetri kaugusele Venemaa piirist, mis tähendab, et sisuliselt kogu Mandri-Eestis ( ja ka Soome idaosas ning Lätis-Leedus) ei saa hetkel 800 MHz sageduslubasid välja anda.

Kas venelased tulevad appi? Euroopa Liidu ja Venemaa vahel sõlmitud lepingu järgi vabastab Venemaa need sagedused aastal 2015 ning alles siis saab Eesti välja kuulutada konkursi nende kasutuselevõtuks. On aga veel üks intrigeeriv võimalus. Nimelt ka Venemaa mobiilioperaatorid tahavad kasutusele võtta 800 MHz sagedusvahemikke, sest see on ainuke mõistlik võimalus katta 4G-ga Venemaa tohutuid avarusi. Siinkohal räägitaksegi õrnast võimalusest, et Vene mobiilioperaatorid ostavad Venemaa sõjaväele uued radarisüsteemid, mis ihaldatud sagedused vabastab. Kaarelsoni hinnangul aga ei juhtu see ikkagi mitte enne aastat 2013-2014, nii et maapiirkondade ini-

Mis on 4G? Vaidlused, mida täpselt neljanda põlve mobiilsidetehnoloogiaks pidada, on kestnud juba tükk aega. Praegu peetakse 4G mobiilsideks LTE-d ehk 3GPP Long Term Evolutioni, mis täielikult ei vasta 4G nõudmistele, kuid mis jääb puudu tehnoloogiliselt, see on tasa tehtud turundusjutuga (3,75G ei kõla ju kuigi hästi). LTE võimaldab allalaadimist kuni 100 Mbps ja üleslaadimiskiirusi kuni 50 Mbps, kusjuures ping peaks jääma alla 10 millisekundi. Oluline on siinjuures märkida, et ülikiire allalaadimiskiirus 100 Mbps on kärje teoreetiline maksimum, reaalsed tippkiirused jäävad tõenäoliselt 80–85 Mbps kanti. Et kärje näol on tegu jagatud ressursiga, siis jaotatakse reaalsed tippkiirused omakorda aktiivsete kasutajate vahel. See tähendab, et reaalsed keskmised kiirused jäävad kuskile 20–30 Mbps juurde. LTE järglaseks on LTE Advanced ehk see õige, sertifitseeritud 4G, mis kolmekordistab LTE kiirusi. Praegu veel maailmas ühtegi LTE Advanced võrku avatud ei ole. Kas seda hakatakse tegelikkuses kutsuma 4,5G-ks või 5G-ks, see pole veel selge.

EMT esimese 4G-tugijaama avamisel Tallinnas Solarise keskuses oli koos palju tähtsaid inimesi, kuid asjad pole eriti liikunud. Foto: scanpix mesed peavad veel kindlasti mitu aastat ootama, enne kui 4G-levi nendeni jõuab. Nagu alguses öeldud, on Eestis praegu kasutamiseks avatud üksnes EMT 4G-võrk, kuid katsetanud on enda 4G-võrke ka kaks teist mobiilioperaatorit. Kui kaugel aga keegi praegu enda 4G-võrgu arendamisega on ja millal me saame kasutada ka teiste mobiilioperaatorite 4G-võrke? „Aasta lõpuks jõuab EMT 4G kõikidesse maakonnakeskustesse ja käivitatud on vähemalt sada 4G-tugijaama,” lubab Grünberg. Märtsi alguse seisuga on EMT-l 4G-ga kaetud Tallinnas südalinn ja TTÜ / Infotehnoloogia Kolledži piirkond, Valge tänava piirkond, Peterburi maantee / Betooni tänava piirkond ja Koorti tänava / Lindakivi kultuurikeskuse piirkond, Tartus südalinn ja väiksematest alevitest Kohila. Kui palju praegu EMT-l 4G mobiilside kasutajaid on, seda Grünberg ei ütle. „Nüüd, kus järjest leviala laiendame, ootame ka kasutajate arvu pidevat kasvamist, algne piiratud leviala ei saanud ka eeldada kasutajate suurt arvu.” Kaarelsoni sõnul ei plaani Elisa

kindlasti enne teist poolaastat enda 4G-võrku avada ja kindel pole, kas veel siiski – kõik oleneb sellest, kas ja kui kiiresti saab 1800 MHz sagedusalad kasutusse võtta. „Käesoleval aastal on Elisa põhieesmärk katta kogu Eesti 3,5G-levialaga ning tuua kiire mobiilse interneti teenus maakondadesse, kus klientidel

Aasta lõpuks jõuab eMT 4g kõigi maakondade keskustesse, kokku 100 tugijaama.» seni head alternatiivid interneti kasutamiseks puudusid,” ütleb ta. Tele2-l on konkreetsemad plaanid. „4G signaal on suuremates linnades õhus selle aasta jooksul,” ütleb kommunikatsioonijuht Kersti Gorstov, kuid kas see juhtub juba sel poolaastal või alles järgmisel, see jääb lahtiseks. Ka tema toob välja lõppkasutajatele mõeldud seadmete vähesust ja nende kallist hinda, mis 4G arengut praegu pärsivad.

Detsembris toimunud 2600 MHz sagedusalade konkursi üks neljast võitjast oli lisaks kolmele mobiilioperaatorile ka Elion, kes kavatseb mingil ajal tulevikus välja tuua ka enda 4G-andmesideteenused, tõenäoliselt WiMAXi asemel, aga millisel kujul ja mahus täpselt, seda teavad üksnes nemad ise. Neljanda põlve andmesidet tuleb vaadata laiemas kontekstis ja võib-olla ei olegi ülemäära oluline seda praegusest valitsejast 3G-st eristada, sest kasutajatele on ju kõige olulisem kiire internet.

Kasv kümme korda Vähem kui aasta tagasi toimus Eestis alles 3G mobiilse andmeside plahvatuslik kasv – Elisa tõi turule piiramatu mahuga paketid, millega ka teised mobiilioperaatorid kaasa tulid. „Praeguseks on mobiilse interneti kasutajate arv ja ka teenuse kogukasutus kasvanud umbes kümme korda ning seda olukorras, kus kõigest 15% eestimaalastest on teinud valiku mobiilse interneti kasuks,” annab Kaarelson mõista, et mobiilses internetis toimuvad ülikiired arengud. Kõik mobiilioperaatorid räägiArvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 19

fookus K a su ta jako gem us ed

Linnar Viik IT Kolledži rektori kt Andmeside on andmeside, EMT 4G interneti puhul pean tõdema, et ei panegi tähele, millal pulk 3,5G ja 4G võrke vahetab, lihtsa kasutuskogemusega olen väga rahul. Oluline, et see toimiks ja siinkohal polegi vahet, kas tegu on 3G või 4G-ga. Autos panen arvutis failid üles laadima ja kui sihtkohta jõuan, siis on ka failid kohal, kuigi liigun erinevate võrkude vahel. Üks huvitav kogemus on ka – autosõidu ajal olin üle Skype’i Brüsseliga videosillas ja pärast anti tagasisidet, et kõrgeraldusega video ja heli jõudsid ilusti kohale.

Veiko Tamm tehnoloogiaajakirjanik Olen kasutanud EMT 4G-internetti nüüd natukene aega, kuid kiirused päris nendeni, mida lubatakse, ei küündi. Keskmised kiirused jäävad toas umbes 6,9 Mbps ja tippkiirused enamasti alla 10 Mbps. Eks siin on probleemiks see, et tugijaam on Tallinnas Stockmanni juures minust 400–500 meetri kaugusel ja vahel on kivimajad, mistõttu signaal levib kehvalt. Katkemisi siiski ei ole ja ühendus on stabiilne.

Kaido Einama Arvutimaailma peatoimetaja Eelmise aasta suvel sain proovida Elisa 4G test-tugijaama, mis paiknes Tallinna kesklinnas ja tagas LTE andmeside teoreetiliselt kuni 100 Mbps. Et saime testimiseks ühe Samsungi GT-B3710 modemi, siis tuligi levialasse sõita, et super-mobiilinternet järele proovida. Vabaduse platsi lähedal Mauruse välipubis, kust otsenähtavus Viru keskuse juures asuva mastiga puudub, saigi pildi ette. Küll mitte korraliku, kuid siiski. Kiirus levi piirimail polnud kiita, tulemuseks saime allalaadimisel 9,6 Mbps. Samas – mobiilse interneti kohta üsna korralik tulemus.

vad nagu ühest suust, et arendavad endiselt väga aktiivselt edasi 3G-leviala ja see on 4G ees endiselt prioriteediks, sest praegu on enamik kasutajaid just seal ja nõuavad aina paremat teenust aina kaugemates ja väiksemates Eestimaa punktides.

Mõneks aastaks leevendust Kuigi juba praegu reklaamitakse 3G andmesidet peaaegu kui püsiühendust, siis on selge, et ka 4G kaabliga püsiühendusi välja ei söö. Vähemalt linnades, sest kui paljud inimesed kasutavad ühte piiratud ressursiga 4Gkärge püsiühendusena, siis muudab see kogu kärje üldise kasutuskogemuse tipptundidel heal juhul kehvaks, 20 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

halvimal juhul täiesti kasutamatuks. Üheks oluliseks faktoriks saab siin kindlasti 4G-andmeside hind – praegu pakub EMT piiramatu mahuga 4G internetti 34,94 euroga, kusjuures kasutusele ei kehti ka paljuräägitud mõistliku kasutuse põhimõte. Küll aga on mobiilse interneti 3G-paketid praegu odavamad kui püsiühendused ja milliseks teeb konkurents 4G piiramatu mahuga paketid, seda on praegu väga raske ennustada. Küll aga vabastab 4G mobiilside vähemalt mõneks aastaks mobiilioperaatorid 3G-s plahvatuslikult kasvavatest mobiilsete andmesidemahtudega maadlemisest. Mobiilse internetiga nutitelefon on juba praegu paljudel

taskus, aga kui veel tahvelarvutid, mille sisse käivad samuti SIM-kaardid, lõpuks massidesse jõuavad, siis 3G-sagedused on videostriimimist ja pilveteenustega suhtlemist ääreni täis ja 4G päästev tulek on vääramatu. Mida kiiremini tahvelarvutid massidesse jõuavad ja mobiilse interneti kasutus hüppeliselt kasvab, seda kiiremini levib ka 4G-mobiilside. Juba sel aastal on oodata 4G ehk LTE-toega nutitelefonide suuremat lainet. Andmemahtude ja piirangute probleem aga lõplikult kindlasti ära ei kao. „Mõistagi võib pakkuda piirama-

andmemahtude ja nende piiramise probleem lõplikult ära ei kao.» tut teenust ja seda ilmselt tehaksegi kallimate teenuspakettide osas, aga selle tulemus võib olla see, et mõni protsent kasutajaid tarbib enamiku ressursist ning kannatavad just need, kes soovivad harva, aga head ja kiiret teenust. Aga eks piiratud ressursi jaotamine ongi kompromisside kunst,” võtab Grünberg teema kokku.

Viimane kilomeeter Lisaks nähakse tulevikus vabanevates 800 Mhz sagedusvahemikes viimast lüli EstWini projektis, mis viib kiire 100 Mbps lairiba-internetiühenduse kõikjale maapiirkondadesse. Täpsemalt – selle projekti tulemusena peavad 98% majapidamistest olema võrgule lähemal kui 1,5 km. Mis saab aga sellest viimasest pooleteisest kilomeetrist? Õige, igaüks ei pea hakkama enda maamajast ise kaablit vedama, vaid viimaseks lüliks saab 800 MHz 4Gtugijaam, mis katab need viimasedki majapidamised kiire 100 Mbps internetiga. Et maapiirkondades on kasutajaid oluliselt vähem kui linnas, siis saab seal 4G-võrgu jagatud resurssi kasutada edukalt ka püsiühendusena.

Elisa v천rgujuht Andrus Kaarelson 체tleb, et firma ootab 1800 MHz sagedusi, et laiemalt 4G-teenust pakkuda. Foto: scanpix

firma

MicroLink 1991–2011 Hiljuti teatas Elion, et ühendab MicroLinki, seega on Micro Linki kaubamärk kadumas… Seepärast otsustas AM teha kokkuvõtte, mida tähendas MicroLink Eesti IT-maailmale. Eesti üks kõige laiema haardega suuri IT-firmasid on MicroLink. Või õigemini – oli. 20 aastat tagasi asutatud MicroLink on juba kuuendat aastat Eesti Telekomi omanduses, mis omakorda kuulub Telia Sonerale. Nüüd teatasid MicroLink ja Elion, et MicroLinki kaubamärk kaob ja ettevõtte ühendatakse aprillis Elioniga.

MicroLinkist ALSOni

delfi oli microlinki väärtuslikeim vara.» Allan Martinson Delfi müügist Norra fondile

Elioni juhatuse esimehe Valdur Laidi sõnul kattuvad MicroLinki ja Elioni suurkliendibaasid suuresti, MicroLinkis töötab 200 ja Elionis 1200 inimest. Metsikutel üheksakümnendatel alustati põlve otsas, raha ja arvutijuppe tassiti spordikotiga läbi Venemaa Taiwanini välja. Veel kolm aastat tagasi esitas Ülemiste City juhatuse esimees Gunnar Kobin MicroLinki Eesti suurima IT-firmana ja selle kolimist Ülemiste Citysse fundamentaalse tähtsusega sammuna kogu Ülemiste City arengus. „Pea kõigis Ülemiste Cityga sarnastes innovaatilise suunitlusega ärilinnakutes on keegi, kelle ümber kujuneb samalaadsete ettevõtete klaster. MicroLink on vaieldamatult üks neist ettevõtetest, kellel on potentsiaali IKT sektori klastri tekitamiseks Eestis,” ütles Kobin. MicroLinki maja „pärisnimi” on linnakus Ustus Aguri maja, selle kümnest korrusest hõlvas MicroLink pooled ja majas paikneb ka MicroLinki eestvedamisel loodud ITK Demokeskus. Muide, Ustus Agur ise jõudis ka MicroLinki teenuseid kasutada ja nende eest tänulik

22 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

olla, tuhandenda arvuti tootmise puhul kinkis ta MicroLinkile esimese Eestisse toodud arvuti lamptrigeri. 1990ndate alul olid arvutid veel vähestes ettevõtetes. MicroLink loodi samal kuul kui taastati Eesti vabariik, 1991. aasta augustis. Firma esimene juht ja asutaja oli Rainer Nõlvak, kelle nimi on eestlastele hoopis tuttavam 2008. aasta aktsiooni „Teeme ära” organiseerimisega. MicroLinki esimesest ettevõttekehandist on nüüdseks kujunenud hoopis Eesti üks suurim IT-tehnika maaletooja ja hulgiladu ALSO, mis on pikka aega meelde sööbinud kui GNT Eesti ja enne seda olnud tuntud ka kui CHS – kõiki neid hilisemad nimesid kandis ettevõte alles pärast müüki 1990ndate lõpus.

Kümme ettevõtet MicroLinki nimel ja kaubamärgil oli aga saatuseks jõuda kaugemale, kanda palju laiemat kandepinda kui pelgalt tehnika maaletoomine. Praeguseks võib Äriregistrist leida kümme ettevõtet, millest kõik ühel või teisel ajajärgul või praeguseni kannavad nime MicroLink viidet. Nende seas ilmselt kõige väärtuslikumaks võiks pidada hoopis meediaettevõtet AS MicroLink Net Holding. Tundmatu nimi? Tõepoolest, varem BNSiga alustanud Allan Martinsoni poolt tollal juhitud MicroLink lõi sisutootmistiiva, mis nimetati vaid paar kuud pärast loomist ümber kui AS Delfi – ei vaja kommentaare. 2004. aastal müüdi Delfi Norra kontsernile Findexa

Arvutitootmine oli MicroLinki jaoks üks olulisemaid ärivaldkondi, mis aga aja muutudes müüdi ning on nüüdseks pankrotistunud, suutmata konkurentsile vastu panna. Fotod: scanpix Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 23

firma

Mai 2005: MicroLink müüdi Elionile ja meeste näod on rõõmsad.

81 miljoni krooniga. Allan Martinson ütles toona Äripäevale: „Delfi oli MicroLinki väärtuslikeim vara, kuid MicroLinki aktsionärid kibelesid teda müüma, uskumata suurde kasvuperspektiivi.” Viimati maksis Ekspress Grupp Delfi eest 2007. aasta suvel buumi tipus üle 54 miljoni euro (ligi 846 miljonit krooni).

Digiretsepti tegi MicroLinki tiim

Need inimesed on helmeses kangelased.» Jaan Pillesaar Digiretsepti tiimist

Muidugi on alles ka AS MicroLink Eesti. See on MicroLink nagu me teda 21. sajandil peamiselt tundnud oleme. Ettevõte, mis pakub erinevaid IT-teenuseid, majutab lahendusi. Ettevõte, millele kuulub Ülemiste City linnakus see suur sinakashall kuubik, linnaku silmatorkavaim maja, mis vaid vanale Dvigateli tööstushoonele mahult alla jääb. Sellesse MicroLinki on koondatud AS MicroLink Data (kunagine AS Delfi Online) ja MicroLink ServIT (AS MicroLink Astrodata) tegevus, mis viis kolme ettevõtte ühendamiseni 2003. aasta suvel. MicroLink tegeles veel hiljuti ka tarkvara arenduse ning infohaldusega, aga viimane valdkond müüdi alles selle aasta alguses Webmediale. MicroLinki juhatuse esimees Enn Saar selgitas projektipõhise infohalduse valdkonna müüki selle aasta 5. jaanuaril sellega, et MicroLink (loe: Elion) keskendub enam püsiteenus-

24 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

te valdkonnale. Tarkvaraarenduse valdkonna müüs MicroLink 2009. aasta suvel Helmesele. Väga laia profiiliga ettevõttel on raske olla optimaalne kõigis valdkondades. MicroLinkist Helmesesse suundunud arendusmeeskond on tegev olnud Digiretseptiga. Helmese juht Jaan Pillesaar: „Digiretsepti arendusmeeskond tuli Helmesesse MicroLinkist päris projekti lõpus. Majutus jäi MicroLinki teostada, süsteemi testimine oli tellija ülesanne. Võin kohe öelda, et vastupidiselt avalikule arvamusele on need inimesed Helmeses omamoodi kangelased. See võib olla üllatav seisukoht, aga jättes kõrvale ajakirjanduse Digiretsepti puudutava pinnapealse lähenemise ja vaadates fakte, siis on tegu imeväikese eelarvega, ülikeerulises projektikeskkonnas tehtud väga keerulise ja töötava süsteemiga.” MicroLinki üks järglasi oli ka samanimeline arvutitootja, mida viimati tunti ML Arvutid AS nime all. Pankrot kuulutati välja alles läinud suvel. Veel viie aasta eest suutis ML Arvutid pakkuda ootamatult kvaliteetsetel Taiwani keredel põhinevaid sülearvuteid, kuigi usk oma toodetesse oli meil kadumas. 1990ndatel oli just MicroLink Eesti arvutitootmise lipulaev. Sellest ajast alates on nad suundunud üha enam ettevõtetele suunatud toodete poole, jaekaubanduse ja tootmisega enam tegelenud valdkonnad nagu ML Arvutid olid ajapikku lahti

A rva m us

Jaan Pillesaar

ühendatud ja müüdud ning alla käinud. Eks selles kõiges on tajutavad ka arvutivaldkonna viimase 20 aasta muutused, mil kergesti juppidest koostatavad lauaarvutid on asendunud nüüdseks tööarvutite osas juba ligi 90% ulatuses sülearvutitega, mille puhul pole universaalne kereosade vahetatavus võimalik. Samuti on oma rolli mänginud Eesti majandus- ja tööjõukulude kasv ning arvutikomponentide hindade langus, mis on ka marginaale kahandanud. Parematele jahimaadele on pankroti teel siirdunud ka kunagine MicroLink Teenindus, mis viimati kandis nime Tatari Haldus AS.

Nõlvak sõitis Taiwani Praegu tegutseb veel muide ka kunagine OÜ MicroLink Elektroonika, millest on saanud Amphenol ConneXus OÜ. Osana ülemaailmsest korporatsioonist tegeleb see kommunikatsioonikaablite ja nende üleminekutega. Alles on ka AS MicroLink Netcoms, mis on juba kaheksa aastat pärast ümberkujundamist osaühinguks kandnud nime OÜ Panter. Aga vaatame nüüd, kuid see kõik 1990ndatel ikkagi alguse sai. Räägitakse jutte, kuidas Rainer Nõlvak spordikotiga Taiwanist arvutikomponente tõi, sel lool on tõepõhi all. Aastatel 1989 ja 1990 oli arvutite maaletoomises sisuliselt monopol Baltic Computer Systemsi käes ja mõistagi tekitas see palju frustratsiooni. 1991. aastal lõid

Rainer Nõlvak, Hanno Haamer ja veel kaks osalist MicroLinki, just Nõlvak oli firma eestvedaja. Hanno Haamer vedas samal ajal Kungla Dialoogi ja teised põhjalikumalt arvutimaailma peatuma ei jäänud. 1991. aastal oli kombeks maksta hind ettemaksuks ja anda siis kaks nädalat aega tarnimiseks, MicroLinkil õnnestus sõlmida tehing Eesti Pangaga ja pärast raha laekumist sõitis Nõlvak Taiwani. Raha kanti üle trikkidega Soome kaudu, pärast olid taskud rahapakke täis. Veidi imeliku pilguga vaadati, aga lõpuks pandi arvutikomponendid siiski Soome poole teele – 30 000 dollarit sularahas oli makstud. Pärast tuli kaup Soomest ära tuua, ka see ei olnud algul valutu, sest toll tegi oma tööd. Esimene partii läks üldsegi maad mööda Leningradi. Omaette lugusid sularaha liigutamise kohta on mitu. MicroLinki esimene raamatupidamisprogramm töötatigi MicroLinki peal katsetades välja, esialgu tegeles raamatupidamisega Rainer Nõlvaku ema. Allan Martinsoni asutatud BNS oli MicroLinki üks esimesi kliente, temal oli tuua palju Saksa marku iga järgmise ajakirjaniku arvuti soetamiseks. Martinsoni sõnul oli MicroLinki eelistamiseks tollal oluline põhjus kiirusel – arvuti sai kohe usaldusväärse tarnija käest kätte. Arvutite kokkupanemine koos arvutitarvi-

Raineri ja Hanno asutatud MicroLink oli kahtlemata üks Eesti IT-tööstuse asutajaid ja lipulaevu, kellega omal ajal sai tõsiselt nii konkureeritud kui ka koostööd tehtud. Kahtlemata on lisaks tegu kõige tormilisema elukäiguga IT-firmaga Balti riikides. IT-buumi ajal ostis MicroLink kokku kümneid ettevõtteid ja kasvas õhupallina. Pärast buumi kiiret lõppemist tegeleti agressiivse saneerimisega ja kõige selle kokkusulatamisega töötavaks ettevõtteks. Töötajad, kes MicroLinkist sel ajal läbi käisid, on saanud tõelise elukooli, millest on kasu siiamaani.

Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 25

firma

Avo Raup esitleb MicroLinki kuulsat andmesidev천rku Metroo, mis 체hendas Tallinna kontorihooneid ning p천hines Gigabit Ethernet tehnoloogial. Foto: scanpix 26 Arvutimaailm nr 3 (179) m채rts 2011

kute maaletoomise ja hulgimüügiga jäi põhitegevuseks 1995. aastani. Seejärel laiendati tegevust süsteemiintegratsiooni ja interneti valdkondadesse, mis kiiresti tähtsust omandasid. 1996. aastal lõpul müüdi hulgimüük ülemaailmsele ketile CHS Electronics. Selle ajani oli arvutite tootmine ja hulgimüük tulus valdkond, konkurentsi oli vähe, konkurendid olid ka pikka aega üsna asjatundmatud olnud. Hulgimüügiharu müümine üllatas paljusid, aga varsti oli ka CHS pankrotis. Nõlvak oli selleks ajaks müügi käigus saadud aktsiad juba realiseerinud.

Martinson tõi muutused Arvutitootjana oli MicroLink tuntud kui soodne ja mõistlik firma. 1990ndate alguses polnud raske sajaprotsendilisi ja suuremaidki kasumeid teenida, see lubas isegi ise kaubal järel käia. Väiksemaid vigu ja remonti tuli ikka ette, kliendid said sellest aru ja pigem oli neile tähtis hind. Kümnendi keskele jäi tootmise kuldaeg, mil MicroLinki võiks ehk pidada Eesti tiigrihüppe üheks riisvaraalusbaasi loojaks. Arvutite koolides massiliseks muutmiseni läks veel mitu aastat aega, aga MicroLinki 386’d käitasid juba näiteks Tallinna Tehnikagümnaasiumi Unixi terminaaliklassi. Suuri muutusi tõi 1998. aasta esimesel poolel kaasa Allan Martinsoni asumine MicroLinki juhatuse esimeheks. Sama aasta suvel ühines MicroLinkiga Astrodata, mis oli sel ajal suuruselt teine Eesti arvutitootja. Firma laienes hoogsalt kogu Baltikumi, 1999. aastal osteti Lätis ja Leedus üles mitu suurt firmat, järgmise aasta algul müüdi kaablitootmine ja osalus Columbus IT Partner Eesti ASis. Mitu korda spekuleeriti ettevõtte börsile viimisest, augustis 2000 tühistati aktsiate võõrandamisel seniste aktsionäride eelisostuõigus, mis suurendas ettevõtte likviidsust. Samal ajal üllatas firma suure kahjumiga, mille taga olid peamiselt ostetud firmade ümberstruktureerimisest tulenevad ootamatud kulud. Lisaks uute osade liitmisele reorganiseeruti ka ise, korrastati firma struktuuri ja tegevusvaldkondi. MicroLink jagas oma tegevuse viide valdkonda, mille moodustasid suurkliendilahenduste, ärimüügi, sidelahenduste, uue meedia ja traadita lairiba andmesideseadmete divisjonid. MicroLinki sisuteenused koondusid Delfi portaali. Alguse sai see õigupoolest 1996. aastal, kui Allan Martinson oli veel BNSi juhataja ja samas tegev ka MicroLink Online nõukogus.

„Siis tekkis mõte sissehelistamisühenduste kümnetele tuhandetele klientidele pakkuma hakata mingit lisandväärtust. See oli Online Monitor (monitor.online.ee) – tõsi, väga algeline portaal, mis valmis MicroLinki ja BNSi koostöös,” rääkis Martinson. Hiljem, kui Martinsonist oli saanud MicroLinki juht, oli saabunud juba DotCom ajastu ja mõte viis moodsama portaali loomisele. Esmalt oli kavas seda teha online.ee kaudu, aga et MicroLink oli rahvusvaheline ja soov oli portaaliga laieneda, siis tuli leida nimi, mis poleks ka teistes riikides kasutusel. Seega Delfi oli üks MicroLinki umbes seitsmest äriliinist ja niivõrd teistsuguses valdkonnas, et teda oli mõistlik eraldi hoida, selgitas Martinson. Püsiühendusega võrguteenuste valdkonda sõi põhjalikumalt MicroLink end sisse 2001. aastal, alustades kiire Gigabit Ethernetil põhineva andmesidevõrgu Metroo väljaehitamist Tallinna olulisemate ärimajade vahel, sama tehti ka teistes Balti riikides. Sellega konkureeriti tugevalt tulevase omaniku Elioni teenustega ja alustati hinnasõda kiire internetiühenduse soodsamaks muutmiseks.

MicroLinki teekond lõppeb Andmeside pidurdas MicroLinki müüki 2005. aastal Eesti Telekomi grupile (täpsemalt Elionile), MicroLinki Läti ja Leedu tegevused liideti Läti ning Leedu telekomidega, ka Metroo tuli sel puhul müüa. Kosilaseks sai Norby Telecom, mis on ka nüüdseks pankrotis. Viimaste aastate MicroLinki tunnevad ja teavad lugejad niigi, firma on keskendunud suurematele klientidele suunatud teenustele. Viimaseks suuremaks tähelepanuvaldkonnaks on koolitus: MicroLink soetas enamusosaluse IT Koolituskeskusest 2008. aastal. 2009. aastal müüdi Helmesele tarkvaraarendus ja Dynamics AX ning SAP majandustarkvaraga tegelev tütarettevõte. Infohalduse müügiga Webmediale ja ees ootava MicroLinki ühendamisega Elioni jõuab MicroLinki teekond lõpule.

A rva m us

Allan Martinson Loomulikult on kurb, et MicroLink ei suutnud jääda mingis vormis iseseisvaks ettevõtteks. Ettevõtte asutajad üldjuhul ei tee firmat selleks, et see otsa saaks. Teoreetiliselt oleks olnud võimalik ka stsenaarium, kus MicroLink oleks võinud jääda püsima suurema iseseisva ettevõttena.

Madis Veskimeister

Käib töö põhjalikuma MicroLinki ajaloo raamatu kallal, poelettidele teos võib-olla ei jõua, aga ajakirjanikul oli rõõm tutvuda raamatu musta materjaliga ettevõtte varasemast arengust. Siinne lugu põhineb osaliselt nendel materjalidel, AM tänab asjaosalisi. Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 27

reportaa탑

Saage tuttavaks, number 체ks tegija kogu mobiilikongressil: Android. 28 Arvutimaailm nr 3 (179) m채rts 2011

Fotod: henrik roonemaa

Nüüd algas helerohelise Androidi aasta

Veebruarikuises Barcelonas ulub läbilõikavalt külm tuul ja sajab vihma. Keset linna, Plaça d’Espanya ääres on end aga püsti pannud järjekordne maailma suurim mobiiliüritus. Mobile World Congressist on viimaste aastatega saanud just see üritus, kus mobiilimaailm paneb välja pea kõik, mis üldse panna on. Just sellel üritusel selgub, kes on lähema aasta jooksul suured firmad ning kellel pole midagi erilist näidata. Barcelonas pannakse eelolevaks aastaks sihid maha ning Arvutimaailm käis tänavu seal mobiilimaailma hetkeolukorraga tutvumas. Esimene ja kõige tähtsam asi, mida tänavuse messi kohta öelda tuleb, on „Android”. Esimest korda oli täiesti selge see, et Android on praegu kõige kuumem nimi mobiilimaailmas ning et kellelgi teisel ei ole midagi reaalset sellele vastu panna. On plaane ja demosid ja poolvalmis asju ja minevikku vajunud asju, kuid kui ikka igast boksist vaatab vastu roheline Androidi-mehike, siis võib HP-l, Microsoftil, Apple’il või kellel iganes olla parem või halvem mobiilne operatsioonisüsteem, kuid fakt on see, et Android on praegu turul ja on järgmise aasta jooksul veel kõvemini turul. Kõik telefonitootjad, alates tuntumatest nagu Samsung ja lõpetades seni ehk vähemtuntutega nagu Huawei ja ZTE, tunduvad olevat võtnud Androidi oma peamiseks mobiiliplatvormiks. Näiteks Windows Mobile’iga telefone oli näha vaid Microsofti enda boksis ning HTC boksis. Nokiat polnud messil üldse väljas ja muidugi polnud kusagil ka Symbianist juttu. Kohal polnud ka HP-d oma Palmilt ostetud webOS-iga ning muidugi Apple’it, kuigi just viimasest kahest loodetakse Androidile lähemal ajal ehk tõsisemat konkurenti.

Küll aga sebib Androidi-maailm järjest enam ka selle nimel, et ka korporatiivklientidele silma jääda ja nende umbusku Androidi kui uue ja seni turvalisuse mõttes läbi testimata platvormi suhtes hajutada. Samsung näiteks pühendas oma uue nutitelefoni Galaxy S2 esitlusel hea jupi aega sellele, et tutvustada suurfirmade ITosakondadele mõeldud telefoni kaughaldamise ja administreerimise lahendusi, telefoni andmete krüptimist ja muid turvasüsteeme. Sybase’iga koos arendatud lahendus annab lausa võimaluse konkreetseid rakendusi iga kasutaja telefonis lubada või keelata. Samuti on paadis Cisco, kellega koostöös on Androidile jõudnud nüüd WebEx, korralik VPN-tugi ja Cisco VOIP-lahendus.

Hiinlased tungivad peale Teiseks oluliseks märgusõnaks oli Hiina telefonitootjate suur tung maailmaturule ning nende võime pakkuda odavalt järjest kvaliteetsemaid tooteid. Kui Eestis ega ilmselt ka mujal Euroopas ei teatud paar aastat tagasi Huaweist ega ZTE-st mitte midagi, siis nüüd olid nad messil suurte boksidega uhkelt väljas, letis täiesti korralikud Androidil põhinevad tahvelarvutid ja nutitelefonid. Kui me ZTE boksist nende 10tollise ekraaniga tahvelarvuti hinda küsisime, ütlesid nad, et hind ei ole veel praegu teada, kuid kui me läheme ja küsime kõrvalasuvast Samsungi boksist nende uue 10tollise ekraaniga tahvelarvuti hinna, siis ZTE oma on 60% sellest. Komponendid on ju paljuski standardsed –

Teiseks oluliseks märgusõnaks oli hiina tootjate suur pealetung.»

Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 29

reportaaž

LG esitles messil maailma väidetavalt esimest 3D-ekraaniga telefoni: Optimus 3D.

puutetundlikud ekraanid, Qualcommi või NVIDIA protsessorid, flash-mälu ja Android – ning järjest lihtsam on uutel tootjatel turule siseneda. Ühtlasi tundus, et järjest raskem on näiteks Samsungil olla Samsung, sest odavamast otsast tulevad peale needsamad ZTE ja Huawei ning kallimas otsas on ees näiteks Apple ja Sony, kelle margi maine on ikkagi nii palju kõrgem, et neil on lihtsam luksuslikumate toodete eest luksuslikumat hinda küsida. Samsung katsub praegu hinna ja lisaväärtusega ülespoole trügida, kuid neil on kõvasti ponnistamist, et teha tarbijatele selgeks, miks näiteks nende tahvelarvuti on samade näitajate juures kõvasti kallim kui ZTE või Huawei oma.

Kahetuumalised või ühetuumalised?

sony ericsson oli jäänud ühetuumaliste protsessorite juurde.»

Tahvelarvutid olid aga tänavusel Mobile World Congressil lisaks nutitelefonidele teine tähtis teema. Pea igas olulisemas boksis oli mõni uus tahvelarvuti väljas, kuid kõige rohkem saigi tähelepanu Samsungi Galaxy Tab 10.1 ehk Android 3.0 jooksutav 10tollise ekraaniga mudel. Riistvaraliselt selles midagi maailmamuutvat ei olnud, kuid näitas selgelt, et tahvelarvutid on Samsungi jaoks midagi sellist, millega trügida just selle kõrgema klassi poole, millest juba juttu oli. Uus Galaxy Tab näeb šikk ja kallis välja ning kuigi näiteks tagakaas on plastist ja seda on juba

30 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

kritiseerida jõutud, teeb see Galaxy Tab’i iPadist pisut kergemaks. Android 3.0 jooksis selle peal päris kenasti, kuigi mitte päris nii imeliselt sujuvalt kui iOS iPadi peal, oli kasutamiskogemus hoopis teisest puust kui vanemate Androidiversioonidega. Küll aga tuleb tõdeda, et täpselt selliseid – 10tollise ekraaniga ning Android 3.0 jooksutavaid tahvelarvuteid oli väljas väga paljudes boksides. Samsungil oli oma, LG-l oli oma, Motorolal oli oma kuulus Xoom väljas, ZTE-l oli terve rivi tahvelarvuteid ja nii edasi ja nii edasi. Selles massis on tootjatel väga raske eristuda ning järgnev aasta peab tooma mingeid muutusi, sest muidu on kallimad margid ikka püstihädas. Valdav enamik uusi Androidi-telefone ja tahvelarvuteid jooksis kahetuumaliste protsessorite peal, kuid oli üks erand: Sony Ericsson. Nemad leiavad, et kahetuumalised protsessorid tarbivad praegu liiga palju elektrit ning seetõttu on kõik nende turule toodud uued telefonid endiselt ühetuumaliste protsessoritega. Tõsi ta on, kõigis boksides olid uued telefonid ju juhtmega seinas ja akude vastupidavuse kohta esialgu andmed puuduvad. Samas olid nad midagi oma telefonidega siiski teistmoodi teinud kui konkurendid, sest kiired katsed menüüdes surfamise ja brauseril keeruliste mahukate lehtede kerimisel (postimees.ee) näitasid, et kui isegi

Motorola Atrix asendab vajadusel nii sülearvutit kui ka lauaarvutit. Kas see ongi tulevik?

kahetuumalise protsessoriga telefonid jäid nii menüüde kui ka veebilehtedega siiski kohati pisut hätta (kerimine hakkis, vähe, aga siiski), siis Sony Ericssoni telefonidel sellist probleemi ei olnud.

Atrix näitab teed tulevikku Huvitavamatest boksidest tasuks veel mainida LG oma, kus näidati väidetavalt maailma esimest 3D-ekraaniga mobiiltelefoni, mis on vaadatav ka ilma spetsiaalsete prillidega, kuid ilmselt jääb see üsna kallis ja sõna otseses mõttes peavalu tekitav telefon pelgalt kurioosumiks. Teine huvitav boks oli Motorola oma, kus näidati Atrixi nutitelefoni, mis on eriline selle poolest, et teda saab kasutada ka lauaarvuti või sülearvutina. Atrixiga saab kaasa osta doki, mille külge ühendatakse suur kuvar ja hiir-klaviatuur ning kui telefon dokki panna, läheb pilt sellest automaatselt suurde kuvarisse ja käivitub eraldi desktopi-keskkond, kus on näiteks Firefox ja muud tarkvara. Ka telefon ise koos oma rakendusega jääb sellel töölaual virtuaalselt kasutatavaks. Kui vaja, saad dokist suvalisel hetkel telefoni haarata ning kõik tehtud töö salvestub automaatselt. Motorola müüb ka Atrixile sobivat sülearvutikesta ehk sisuliselt väga õhukest ja akudega varustatud ekraani-klaviatuuri, millel oma prot-

sessorit, mälu ega kõvaketast ei olegi, vaid millele käib seesama telefon külge. Nii saab telefonitöölauda kasutada ka sülearvutiversioonis. Atrixit on mitu väljaannet ka testinud ning jõudnud kõik ühele järeldusele, et idee on hea, kuid rakendus veel kehvavõitu. Nii töölauakeskkond kui ka eriti Firefox on väga aeglased ja rakenduste võimekus üsna piiratud, kuid kui telefonide protsessorid veelgi võimsamaks lähevad, võib tegu olla suure tulevikulahendusega. Inteli boksis oli näha ka paari töötavat Meegot erinevate kasutajaliidestega, kuid see oli ka üks suuremaid messi pettumusi. Meego oli igas mõttes poolik, aeglane ja kohmakas ning küll väga kaugel sellest, et ta võiks lähema aasta jooksul mingilgi moel teisi mobiilseid operatsioonisüsteeme ohustada. Intel ütles, et nad annavad Meego kasutajaliidese open source community kätte arendamiseks, kuid isegi, kui sellest projektist midagi asjalikku tuleb, ei juhtu see nii kiiresti kui Androidile mõju avaldamiseks vaja oleks. Praegu võib küll täiesti kindel olla, et 2011 tuleb Androidi aasta. Kõige suurem küsimus tundub olevat, kui suureks läheb Androidi turuosa aasta lõpuks ja me võime vaielda, kas see saab olema 30, 40, 50 või enam protsenti, kuid kui kõik suuremad tootjad on üksmeelselt Androidi taga, siis pole teistel midagi öelda. Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 31

reportaaž

Integreeritud süsteemid

Veebruari alguses toimus Amsterdamis Integrated Systems Europe ehk ISE 2011. See mess on suunatud professionaalidele ja enim näeb video-audio ja esitlemise vahendeid. ISE messil on kohal kõik professionaalsete ekraanide, projektorite, esitlusseadmete ja paljude muude elektroonikaseadmete tootjad. Selle aasta ISE messi külastas RAI messikeskuses ligi 35 000 inimest, mis teeb tõusuks võrreldes läinud aastaga 22%. ISE on saavutanud tähtsust pärast Taiwani mälupulgatootjate invasiooni, mis CeBITi kasutatavust mõni aasta tagasi tugevalt häirima hakkas.

40tolline kuvar laua sees

ekraani tehnoloogia lubab korraga tajuda kuni 50 sõrme puudutusi.»

Arvutimaailm käis ISE messil Samsungi kutsel, mõistagi oli Samsungil väga esinduslik väljapanek erinevatest ekraanide ja projektorite lahendustest. Näiteks Samsungi Video Wall, mis võimaldab tervet seina katvat 3 x 3 ekraanimaatriksit kontrollida – esitada videot või arvuti genereeritud efekte tervel seinal või 2 x 2 suur, lisaks eraldi viis sõltumatut ekraani. Moodsad sarnased ekraanid ei tee enam Bill Gatesi Windows 98 esmaesitlusel nähtud prohmakaid – internetiühenduse katkemisel suudavad seadmed jätkata juba üles laetud slaidiesitluste või videote kuvamist ja ühenduse taastumisel jälle üle võrgu ajakohastada materjali. Sinist surmaekraani ei kohta. Samsung esitles üheskoos Microsoftiga SUR40 Microsoft Surface tarkvaraga toimivat ekraani. See on 40tolline kuvar, mis on paigutatud nagu laud. Windows 7 platvormil jooksev tarkvara tunnetab käte liikumist laual, seega on tegu suure puutetundliku ekraaniga. Juba sel aastal jõuab see tootena paljude ettevõteteni 23 riigis, muuhulgas on seda tellinud Dassault Aviation, Fujifilm Corp., Red Bull GmbH, Royal Bank of Canada ja Sheraton Hotels & Resorts Worldwide Inc. Ekraani tehnoloogia lubab ta-

32 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

juda korraga kuni 50 sõrme puudutusi, integreeritud on AMD Athlon II X2 kahetuumaline 2,9 GHz protsessor ning ekraan näitab FullHD 1920 x 1080 pilti. Jah, ekraani ja keskprotsessori näitajad pole suuruse kohta midagi väga muljet avaldavat, aga tarkvara pidada Samsungi ja Microsofti sõnul seda olema. Taas tekib küll küsimus, kuidas suurkompanii takistab toote kättesaadavust Eestis kui Euroopa Liidu liikmesriigis, aga esialgu seda siiski meile ei pakuta. Samuti esitles Samsung Central Station juhtmeta või juhtmega kuvar-konsooli, mis ühendab erinevad töölauaseadmed valutumalt. Juhtmeta lahenduses leiab ta ise ühe meetri raadiuses asuva USB vidinaga (nagu juhtmeta hiirel) sülearvuti, et peaks kartma kontorikaaslaste või suisa naaberfirma seadmetega paaritamist. Juhtmega lahenduses tuleb ühendada vaid üks USB port ja kõik. Seade võtab üle või laiendab rüperaali pilti, võtab üle heliväljundi ja juhib selle statsionaarsesse helisüsteemi, selle külge saab liita klaviatuuri, hiire või BluRay-seadme. Seega on Samsungi arvates tegu uue dokisüsteemiga, mis ei eelda enam arvuti väljavahetamisel uue doki soetamist. Pilt jõuab 23- või 27tollistele ekraanidele, täis kõrglahutusega (FullHD) muidugi.

3D-ekraan müügisaali Messil olid tähtsal kohal ka välitingimustesse või vaateakendele sobivad ekraanid, õhukesed ja veel õhemad kliendid, mis on integreeritud näiteks tuntud headuses Samsungi kuvaritesse. Pistikupesa suurused, integreeritud mälukaardilugejaga slaidiprojektorid, mis suudavad ilma arvutit vajamata pilti kuvada mitme meetri kaugusele ekraanile ning mille lambi tööiga on kordades pikem tavaprojektorite omast.

Projektsioon kumera ekraani siseküljele, efektsed maastikuvaated.

Väga efektne pööratav ekraan, pilt tajub nurka ja jääb kogu aeg horisontaalseks. LG näitas messil müügisaalidesse sobivat 3D-toega ekraani, 47tollistest ekraanidest koosnevat videoseina lahendust, spetsiaalset laiekraani infotabloode esitamiseks ja Shine-Out peegeldusvastase funktsiooniga väliekraane. Messil võis näha ka koolidele ja ülikoolidele suunatud esitlus- ja videoseadmeid. Firmad pakuvad IPTV-põhiseid lokaalseid süsteeme ühes asutuses kasutamiseks, AM ajakirjanik nägi Amino digiboksi moodsama mudeliga varustatud ühe sellist süsteemi müüva firma infoboksis ka Elioni esindajat tehnikat uurimas. Põnev oli auditooriumilahenduse spetsiaalne kõnepult, millel sees puuteekraan – tõsi – see vajas veidi liiga kõva puudutust, et olla mugav. Vähemalt see lahendus ei suutnud veel ühendada üheaegselt vana kooli raamatu või paberiga õpetlase vajadusi koos moodsa PowerPointi kasutaja kogemusega.

Efektid suurtel LED-tabloodel. Messi äärealadel võis näha eksootilisemat: vaid lampidele keskendunud tootjat, stuudiojuhtpulte, professionaalseid audioseadmeid. Suurelt torkasid silma mitu LED-ekraanisüsteemide tootjat, nad eksponeerisid mitmel pool kurvidega jooksvaid LEDi ridu, mis on võimelised teksti jooksma ja logosid kuvama. ISE kolme päeva jooksul peeti üle kuuekümne seminari, ettekande ja hariva loengu messi konverentsikeskuses, neist enamik lisatasu eest. Lisaks toimus kolm konverentsi, muuhulgas DiSCO (The Digital Signage Conference) ja InfoComm’i tulevikusuundumuste tippkohtumine. Hoolimata väga suurest konverentsikeskusest ja keset nädalat toimuvast üritusest või just tänu sellele oli messil väga palju külastajaid ning tõsine professionaalsuse aura. Madis Veskimeister Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 33

labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Kasvuraskuste Võttes odava Point of View tahvelarvuti oled sisenenud maailma, mis pole alati mugav ja ilus. See on õliste näppude maailm. Point of View „õliste näppude maailm” koosneb vähemalt praegu ROMi uuendamisest, draiverite paigaldusest, tarkvara tuunimisest ja laadimisest läbi mitteametlike poodide ning rohketest tundidest XDA arendajate foorumites. Ordi poest lubati aga edaspidi kõik vajalikud seadistused ise ära teha. Lõpuks, nagu asjatundjad teavad, saab sellest seadmest vägagi võimeka tahvli, mille tähetund saabub uue Androidi versiooni – kas 2.3 või 3.0 tulekuga.

Võimsaim tahvel üldse Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren tidele. meie hinded

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

34 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

Riistvaraliselt on Tegra kiibistikuga tahvlil võimsust küll, aga paigaldatud Android 2.2 ei suuda seda ära kasutada. Ka graafika on vinge, aga mis

Tahvlil on võimsust küll, aga paigal datud Android 2.2 ei suuda seda ära kasutada.» sest kasu, kui tarkvara eriti ei toeta. Nii ongi vaja foorumitest abi saada – paljud kõvemad IT-spetsid on peale häkitud ja seadistatud ROMe kasutama hakanud, lisanud kolmandate osapoolte tarkvarasid ning isegi täis-HD video hakkab lõpuks jõnksutamata mängima. Praegu aga on tavakasutaja jaoks mõni probleem. Näiteks Arvutimaailma testis olnud masin alguses ei reageerinud sõrmele ekraani paremas osas. Asjatundjad soovitasid tarkvara uuendada ja ekraani üle kalibreerida. Tarkvarauuenduse õpetus koosnes

kaheksalehelisest juhendist ja kui näpuga järge ajada, saab tehtud küll. Pärast kalibreerimist polnud ekraanile enam midagi ette heita.

Android Marketit pole Suurem probleem on see, et tavalisi Android Marketi rakendusi ei saagi laadida. Kasutusel on mingi oma „App Center”, kus näha vaid need rakendused, mis antud tahvlil testitud ja töötavad. Neid pole palju. Samas pidi väikese häkiga saama ka muud tööle, siis järgmise häkiga saama need rakendused ka täisekraanil tööle jne. Samas leiab palju rakendusi ka väljastpoolt Marketit näiteks tootja enda

Kuidas valime testitavad tooted? Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

es Androidi tahvel

tehnilised andmed

Tahvelarvuti Point of View Tegra 10” 4 GB Hind: 340 eurot (Ordi)

Protsessor: Dual core Cortex A9 – 1 GHz Kiibistik: NVIDIA Tegra 250 Mälu: 512 MB DDR2 + 512 MB NAND LCD ekraan: 10,1tolline puutetundlik ekraan, resolutsioon 1024 x 600 pikslit Operatsioonisüsteem: Android 2.2 (Froyo, uuendatav) Traadita side: WiFi 802.11 b/g, Bluetooth 2.1 Videoväljund: HDMI Heliväljund: 3,5 mm kõrvaklapipesa Veebikaamera: 1,3 megapikslit USB liides: USB 2.0 host Aku: 3300 mAh, tööaeg kuni 8 tundi Kaal: 730 grammi

kodulehelt APK-failidena või Getjartaolistelt lehtedelt. Brauser ei toeta veel Flashi (aga lubati, et kohe tuleb) ning Google’i kontodega seotud rakendusi ka pole kuskil. USB hiir ühendub seadmega mugavalt, nii et vajadusel saab seda tahvlit kasutada ka hiirega. Tahvlil on helivaljuse nupud, „tagasi” nupp ülal paremal ning asendianduri lukustuse nupp. Vaatamata tarkvara uuendamisele uusimaks kaamera tööle ei hakanud. Pole ka suur kaotus – esiküljel on vaid 1,3megapiksline veebikaamera. Kokkuvõtvalt on tegu ühe võimekaima riistvaraga tahvliga, aga tarkva-

edasi Järgmise häkkimisega saab need And roidi-rakendused ka üle täisekraani tööle jne.» raga on veel tavakasutaja jaoks sügavaid probleeme. Õnneks see olukord paraneb pidevalt ning uute Androidiversioonide tulekul võib saada Point of Viewi tahvlist üks võimsaimaid ja parimaid siin müüdavaid isendeid. KAIDO EINAMA

plussid

++ hea aku ++ kiire riistvara miinused

–– puudub Android Market ja Google’i teenused –– kaamera ei tööta

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 35

labor

Epson EB-1775W teeb pildi alati kandiliseks Eelmise mudeliga võrreldes on Epsoni uus projektor saanud juurde asjad, millest enne sai unistatud. Pildi korrigeerimisel pole nüüd vaja käsitsi servasid sirgeks ajada – automaatse asendianduriga saab pilt kandiliseks. Seina suhtes liiga suure nurga all projektorit hoides lähevad väljavenitatud nurgad küll veidi ebateravaks, aga pilt on muidu alati laitmatult õige kujuga ehk täisnurksete nurkadega. Vaja vaid natuke nihutada ja automaatika ise hakkab korrigeerima. Projektor käivitub 30 sekundiga, on üsna lärmakas ja läheb väga kuumaks, seega peab veidi ootama, enne kui see kotti panna. Kõrvetab veel midagi ära või sulatab šokolaadi üles.

Pirtsakas WiFi Mugava puldiga koos kukub projektori kotist välja ka USB mälupulk. Juhendist selgub, et see pole tavaline mälupulk, vaid Quick Wireless Connection Key. Sellega tuleb käituda lihtsalt – pulk projektori USB pesasse, siis sealt arvutisse ja arvuti WiFi kaart peaks saama WiFi-ühenduse projektoriga. Teemegi nii, aga probleemi aken lööb ette. Delli sülearvutil ei saagi pilti projektorisse, kuigi mälupulga rakendus käsib tulemüürid välja lülitada, restartida mõlemaid seadmeid ja troubleshoot’ida. Võib ette kujutada närvilist esinejat ning paari korraldajat mälupulgaga arvuti ja projektori vahel jooksvat ning igavlevat publikut vahtimas Epsoni helesinist ekraani. Samas lauaarvuti, millel küljes väline 36 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

tehnilised andmed

plussid

Projektor Epson EB1775W

++ kompaktne ++ pildi vertikaal- ja horisontaalkorrektor (keystone) ++ palju ühendusvõimalusi

Hind: 1223,89 eurot (MarkIT)

Tehnoloogia: LCD projektor HD kvaliteediga (720p) Heledus: 3000 ANSI luumenit Kontrast: 2000 : 1 Eraldusvõime: WXGA (1280 x 800 pikslit) Ekraanisuhe: laiekraan Lamp: E-TORL UHE, 230 W, 4000 tundi Videosisendid: RGB, komposiitvideo, komponentvideo, WiFi g/n, USB, HDMI Heliväljund: mono, 1 W Võimsus: 304 W Mõõtmed: 21 x 29,2 x 4,4 cm Kaal: 1,7 kg

miinused

–– WiFi-ühendus ei tööta kõigi arvutitega –– palju müra

Arvutimaailma hinne USB adapter WiFi jaoks, on projektoriga sõbralikum. Saab ühenduse. USB kaabel on ka projektoril kaasas – projektor töötab ka USB kuvarina. Pilt on USB otsast selge ja ere, võrreldes muude ühendustega ka veidi aeglasem. USB ühenduses olevat projektorit ei saa aga mitme ekraaniga režiimi panna. Näitab täpselt sama, mis arvuti enda ekraanil. Samas võib ühe arvuti USBde taha ühendada kuni neli projektorit. USB pessa võib veel ühendada mälupulga, millelt projektor oskab pilte näidata. Ka mo-

biilid nii Windowsi kui ka Androidiga on kasutatavad piltide näitamiseks telefonist.

Ekraanisuurus alati õige Ekraanisuurustega on lihtne – peaaegu kõik ekraanisuhted sobivad, Screen Fit funktsioon teeb asja alati parajaks. Kitsa ruumi jaoks on see projektor aga hea – saab üsna suure pildi ka seina lähedal, esineja ei pea jääma projektori ja seina vahele. KAIDO EINAMA

Turundaja lai reklaamikombain HP suur, A3 värvilehti printiv kontorikombain Officejet 7500A pole tavaline bürooloom, mis võiks igas keskmises firmas olla. Samas võiks see olla igas sellises firmas, kus paberil kvaliteetset turundust tehakse. Tindikombainil on kõik mõeldavad põhiomadused olemas: ühendamine arvutivõrku LAN-kaabliga või üle WiFi, ka tavalise USB kaudu ning juba möödunud suvest tuttav e-printimine ehk trükitava saatmine e-posti aadressile on olemas, rääkimata faksist. Juhtpaneel on hiiglasliku pikaks venitatud iPhone’i kujuline ja muidugi üleni puutetundlik (nõuab tugevamat vajutust). Samas pole sellised edevused hinda oluliselt mõjutanud – A3 kombaini kohta on soetamine (alla 300 euro) üsna soodsaks jäänud. 700 lehte trükkivad värvikassetid maksavad alla 12 euro tükk ning 1200 lehte trükkiv must ca 35 eurot.

Odav plakat HP väidab, et just A3 väljatrükkide klassis on see kombain kõige odavam. Ühe A4 värvifoto väljatrüki hind on viis eurosenti. Printeri WiFi-võrku ühendamine õnnestub kohe esimese korraga ja võrgust leiavad kõik Windowsiga masinad seadme hetkega üles. Androidile leidub rakendus HP iPrint Photo, seega saab mobiilist oma asjad otse

printerile saata. E-printimisest sai räägitud juba eelmise aasta lõpus, see on HP üks leivanumbritest ja on muidugi kõigis uutes kombainides olemas. Seadistad printerile e-posti aadressi ning printida võib ükskõik kust kohast lihtsalt printerile asju meilides.

Stopperiga juures HP nimetab üheks tähtsaks omaduseks ka kombaini kiirust. Proovime järele. Minutiga tuleb „draftina” välja 33 mustvalget ning 32 värvilist lehte. Kvaliteediga võib rahule jääda, pildid küll on pisut karvased ja kohati trükiread triibulised, kuid isegi kuue piksli kõrgune tekst on loetav. Kui panna režiim kvaliteetseks, kahaneb kiirus kaheksa mustvalge ja kuue värvileheküljeni minutis. Värvikoopia võtab aga ühest A4 lehest aega 25 sekundit. Pisut tundusid mõnel väljatrükitud fotol näod punakamad kui tegelikkuses, aga vaatamata ohtrale tindikulule võib väga kvaliteetseid A3 formaadis plakateid selle bürookombainiga teha küll.

tehnilised andmed

Kontorikombain HP Of ficejet 7500A E910a Hind: 294,96 eurot (MarkIT)

Kombaini tüüp: faks/koopiamasin/printer/ skanner Trükitehnoloogia: värviline termiline tindiprits Kuukoormus: maks. 7000 / soovit. 200–450 lehte Kopeerimiskiirus: kuni 33 lk/min (m/v) kuni 32 lk/min (värv) Kopeerimise eraldusvõime: kuni 1200 dpi (m/v) kuni 4800 x 1200 dpi (värv) Printimiskiirus: kuni 33 lk/min (m/v) kuni 32 lk/min (värv) Trükieraldusvõime: kuni 600 dpi (m/v) kuni 4800 x 1200 dpi (värv) Faks: edastuskiirus 33,6 Kbit/s, eraldusvõime 300 x 300 dpi Skaneerimise eraldusvõime: 4800 x 4800 dpi Dokumendisöötja maht: 35 lehte Paberi maks. suurus: A3 (297 x 420 mm) Paberisöötja maht: 150 lehte Ühendused: USB, Ethernet 100 Mbit/s, WiFi b/g/n, e-post (HP e-print), mälukaardilugeja (MS, SD, xD, MMC) Mõõdud: 60,6 x 42,6 x 29,3 cm Kaal: 14 kg

KAIDO EINAMA plussid

++ hea fotokvaliteet ++ kiire väljatrükk miinused

–– e-print jätab tühje lehti –– väike paberisahtel

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 37

labor

Ilu kuulaja silmades Kui hankida arvutikõlar, siis esimene oluline omadus on sellel muidugi hea kõla. Kui aga ilu ja mobiilsus on sama tähtis või tähtsamgi, siis Edifier Soundbar peaks paremini sobima, ehkki kõla jääb keskmiseks. Alumiiniumprofiili mahutatud üsna hea välimusega kõlar võiks sobida kontorilauale lauaarvuti igapäevaseks hääletegijaks või sülearvutiga kaasavõtmiseks, kui arvuti enda hääletekitajad on nadivõitu. Paraku peavad arvutikõlarid ikka üsna nadid olema, sest ega Edifier Soundbargi „päris” kõlarite vastu saa. Kuid mahlakam heli tuleb sellest siiski kui enamikest sisseehitatud sülearvutikõlaritest.

USB ja 3,5 mm pistik sobivad Kõlar ühendub arvutiga USB kaabli kaudu. Samas võib USBst võtta ka ainult toidet ja pista tavalisse 3,5 mm helisisendi pesasse kaabli ning heli tuleb sisse sealtkaudu. USB seade käivitub Windowsis automaatselt ning Skype lisab väljundseadme oma kasutatavate väljundite hulka automaatselt. Alumiiniumkorpuses olevad kõlarid on varjestatud ning keskel asub ka bassikõlar, mis teebki väikese heliseadme hääle sügavamaks kui tavalised pisikesed kõlarid. 2 x 2 W võimsusega hääletegija ei suuda siiski kuigi suurt ruumi täita ja saalis näiteks jääb temast väheseks. Väiksemas koosolekuruumis aga ajab asja ära ning on sülearvutile abiks näiteks esitluse et-

temängimisel. Kõlaril on sinise LEDiga helivaljusnupp – seda pole mõtet kruttima hakata, sest tööpõhimõte seisneb hoopis vajutamises. Kummaline juhtimine – pidevalt vajutades helivaljus langeb, pidevalt klõpsides aga kasvab. Üsna ebamugav, aga harjub ära. Paraku on ühenduskaabel miniUSBga, mitte eurostandardiks oleva micro-USBga, mis tähendab, et ka kaabli peab eraldi kaasa vedama, kui muid mini-USB seadmeid ei tarbi.

Klaviatuuri kohale Muide – väga mugav on asetada kõlar sülearvuti klaviatuuri kohale – mahub ära enamiku suuremate sülearvutite peale. Komplektis on kaasas sametine vutlar, mis vihjab, et seadet võiks vaja olla mobiilsel kasutajal, kes Edifieri disaintoodet oma sülearvutiga kaasas kannab. Miks mitte – väikese kvaliteedilisa annab see küll heli osas, suurem emotsioon aga on ilmselt selle kõlari välimus ja kompaktsus.

tehnilised andmed

Arvutikõlar Edifier Soundbar

Hind: 38 eurot (Mamear)

Väljundvõimsus: 2 x 2 W Signaali-müra suhe: alates 75 dBA Sisendid: USB (töötab USB kõlarina), AUX (3,5 mm pistikupesa) Juhtimine: helivaljus (digitaalne) Mõõtmed: 261 x 36 x 44 mm

plussid

++ hea disain ++ mugav sülearvutile asetada ++ sülearvutist parem helikvaliteet (bass) miinused

–– väike võimsus –– ebamugav helivaljuse reguleerimine

ARVUTIMAAILM

Pidevalt vajutades helival jus langeb, klõpsides aga kasvab.»

Arvutimaailma hinne

Sülearvutil on kõlari parim koht klaviatuuri kohal ekraani all. 38 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

Veekindel kõvaketas uppus Kui mu kõvaketas tegi õhulennu ning pärast hädamaandumist keeldus andmeid jagamast, tuli välja käia tuhandeid kroone väärtusliku info taastamiseks. Mu järgmine ketas saab olema vee-, põrutus- ja kõige muu kindel. Eestis müüb Photopointi poekett Silicon Poweri Armor-seeria väliseid kõvakettaid, millest kallimad toetavad USB 3.0 liidest ning peaksid vastu pidama puusa kõrguselt betoonile kukkumise, kuni 1 m sügavusele uputamise, mitmesajakilosele survele ja kindlasti midagi veel, mida lubab militaarstandard MIL-STD-810F ja IEC529 IPX7. Meile võimaldati testimiseks kaks 500 GB suurust kõvaketast: odavam ja väiksem Armor A50 ning seeria lipulaev A80.

Keskklassi kiirusega A50 töötab mini-USB kaabliga. Standardi järgi lubab USB 2.0 kiirust 480 Mbit/s ehk 60 MB/s. Reaalses testis saavutas ketas vaevu pool sellest, jõudes 34 MB/s andmeedastuskiiruseni. MIL-STD-810F 516.5 standardist lähtudes peab ketas vastu 26 kukkumisele kõikidele külgedele ja nurkadele kõrguselt kuni 122 cm. Seda saab ka kinnitada, et kukkumist ketas tõesti kannatab. Esimesel korral maandus küll kuidagi imelikult ning lõi korpuse veidi pilukile, kuid kergelt surudes läks see krõpsuga õigesse asendisse tagasi. Antud isendil on ka mugav nupukene ja tarkvara, millega sünkroniseeritakse kettal ja arvutis olevad andmed. Armor A80 on varustatud kiire USB 3.0 ühendusega, mis viib USB

tehnilised andmed

plussid

Välised kõvakettad Silicon Power Armor A50 A80

++ ++ ++ ++ ++

Hind 500 GB kohta (Photopoint): 75 eurot / 85 eurot Ühendus: USB 2.0, kuni 480 Mbit/s / USB 3.0, kuni 5 Gbit/s Mõõdud: 133,8 × 78,3 × 16,2 mm / 139,45 × 94 × 18,1 mm Kaal: 200 g / 270 g

kaudu andmete edastuse uutele kiirustele. Teoreetiline andmeedastuskiirus ulatub kuni 5 Gbit/s ehk 680 MB/s. Keskmine sisemine kõvaketas on kiirusega 3 Gbit/s, mis tähendab, et isegi parimal juhul ei ole võimalik lubatud edastuskiirust kätte saada. Ka meie testis saavutas väline ketas maksimumpiigi 82 MB/s.

Korralikult vett täis Paigutades välise kõvaketta karpi SSD ketta, tõuseb kiirus kahekordseks. Samas SSD ketas ei oma liikuvaid detaile ning on ise juba purunemiskindlam, mis teeb kaitsva boksi otstarbe küsitavaks. Kukkumisstandard on ka sellel kettal ning lisaks veel IEC529 IPX7, milles number seitse näitab, et tegu on seadmega, mis võib 30 minutit olla kuni 1 m sügavusel vees.

väike kiirus kerge kaal teoreetiline veekindlus sünkroniseerimisnupp kaabel korpuses

miinused

–– pehmem korpus/kallim hind –– lasi vett läbi

Arvutimaailma hinne

Pärast kukutamist leidsime, et on õige aeg teha proovi, et mis juhtub, kui kanuu ümber läheb ja kotis juhuslikult see kõvaketas on. Paraku pidime pettuma: et isegi kummikork, mis tihendab juhtmepesa, jäi veest välja, siis kuskilt mujalt toimus leke. Photopointi enda testis oli ketas edukas. Kõvaketas oli korralikult vett täis ning käima seda ei julgenud lühise ohus panna. Pärast kuivatamist õnneks kõik töötas, kuid see ei muuda tõsiasja, et vesi ei tohiks sisse jõudagi. Tegin vaakumtesti, mis näitas, et õhulekkeid oli küllaga. Teadlikult uputada seda kõvaketast ei julgeks. MARKO HABICHT Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 39

labor

Kaks tööd ja üks telefon Kahe SIMiga telefonid on muu progressi sabas sörkinud, nii on teinud ka see LG P520. Kuid kehvema ekraani ja vananenud platvormi juures võib leida ka üllatavaid eeliseid. Näiteks ekraani saab vabalt kindaga katsuda. Välimuselt on kahe SIMiga telefon üsna elegantne, tagakaas metallist ning värviline, andes võimaluse isegi natuke isikupärane olla. SIM-kaardid on aku kõrval huvitavalt „riiulis”, mitte kõrvuti ja akule on üsna ohtralt ruumi jäetud. Suur aku kestab kaua – paarinädalase testimise jooksul ei pidanudki telefoni veel laadima, ehkki sees oli kaks kaarti.

Sõbrad ja töö lahus Kahe kaardi majandamine on üsna lihtne. Avaekraanil näidatakse mõlema SIM-kaardi võrgu levi eraldi. Kontaktid on selgelt eristatavad – sinised ühel, rohelised teisel SIM-kaar dil. Kuid eriti mugav on see, et välja helistades saad valida olenemata kontakti asukohast, milliselt numbrilt tahad helistada. Valjuhääldist saab kõne

panna ka konverentsina kõlama. Hea puuteekraaniga harjunule võib tunduda survetundlik ekraan liiga tuim, sest nõuab jõulisemat vajutust. Rakendusi saab laadida telefoni vanaviisi – toetatakse mobiili Java-rakendusi. Vaikimisi on laaditud suhtlusvõrgurakendus Facebooki, Twitteri ja MySpace’i jaoks ning Opera veebibrauser. Lausa suvalised Java-rakendused ei tööta ja maksab foorumitest uurida, millised LG enda platvormil käima lähevad. 14 MB mälu on häbematult vähe, kui kasutada seda kahe SIMiga telefoni nutitelefonina, kuid ega eriti ei maksakski – puudub WiFi, kiire andmeside ja vajalik tarkvara. Lisada saab vähesele mälule microSD mälukaardi, kus oma asju hoida.

Räägib puhast eesti keelt Kiita tuleb LG pingutusi eestikeelse telefoni tegemisel. Varem leidus palju keelevigu ja klaviatuur ei toetanud maakeelseid tekste, nüüd on olemas lisaks eestikeelsetele menüüdele ka ennustav tekstisisestus T9, mis teeb teksti kirjutamise numbriklaviatuuril poole kiiremaks. Täisklaviatuuri seda tüüpi ekraanile paraku ei mahu. Kahemegapiksline kaamera on lisatud moepärast, kvaliteeti sellelt oodata ei tasu. Kõrvaklapiauk puudub – kuularmikrofoni saab kasutada vaid microUSB augus ehk siis sobib vaid LG enda oma. Arvutiga ühendamine on LGle omaselt keeruline, selleks tuleb hankida PC Suite’i nimeline tarkvara ja siis veidi pusida. Kaks SIM-kaarti tähendab paraku tavalisest nutitelefonist vähemaid omadusi, kuid mugavus nõuab ohvreid. Ühes kestas on kaks telefoni, millega saab helistada ja ega rohkem eriti polegi teha, sest isegi EDGE’i andmeside tugi puudub, on vaid üliaeglane

40 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

tehnilised andmed

Kahe SIMiga telefon LG P520 Hind: 130 eurot (müügile tulemas kevadel)

Võrgud: GSM 850/900/1800/1900 – SIM 1; GSM 900/1800/1900 – SIM 2 Andmeside: GPRS Ekraan: puutetundlik, 240 x 400 pikslit, 2,8tolline Valjuhääldi: jah Ühendused: microUSB (3,5 mm kõrvaklapiauk puudub), Bluetooth Mälu: 15 MB, microSD pesa (kuni 4 GB mälukaardile) Kaamera: 2 MPix, 1600 x 1200 pikslit Sõnumid: SMS, MMS, e-post, suhtlustarkvara Raadio: stereo FM raadio RDSiga Rakendused: jah, Java MIDP 2.1 Aku: Li-Po 1500 mAh, ootel 400 tundi, kõneaeg 9 tundi Mõõtmed: 108,9 x 55,9 x 12,9 mm Kaal: 120 g

GPRS. Kui helistamine ja mitu võrku on põhilised, siis just sellist lihtsat „kaheraudset” LG P520 pakubki. KAIDO EINAMA

plussid

++ mugav majandamine kahe SIMi kontaktide ja kõnedega ++ kindaga kasutatav ekraan ++ hea aku miinused

–– andmeside vaid GPRS –– vähe mälu –– kõrvaklapi 3,5 mm pesa puudub

Arvutimaailma hinne

Esimene mandrihiinlane Jutud Hiina toodangu kehvast koostekvaliteedist on visad kaduma – pahatihti on selleks ka põhjust. Kas ka Hiinast pärit ZTE Blade’iga on nii? Kohe pärast Elisa pressiteadet odavate Hiina nutitelefonide müükitulekust tekkiski mul huvi teada saada, kas ZTE Blade’i puhul on tegu tõesti väärtusliku investeeringu või lihtsalt n-ö ühekordseks kasutamiseks mõeldud tavapärasest kallima mänguasjaga.

Nõrgavõitu aku Kogemused näitavad, et mõne tehnikaseadme kvaliteet ning töökindlus on pöördvõrdelises seoses selle pakendil olevate kirjavigade hulgaga. Blade läbib selle eeltesti edukalt. Veelgi enam, ka karbis sisalduvad inglis- ja soomekeelsed kasutusjuhendid on hästi koostatud ning piisavalt põhjalikud. Eestikeelsena antakse vaid kolmele A4-lehele mahutatud värvitrükis kiirjuhend. ZTE Blade’i üheks nõrgaks kohaks võib osutuda tema aku. Kasutan siin tinglikku kõneviisi just seetõttu, et seda ei pruugi sugugi kõigil juhtuda – kõik oleneb telefoni kasutamise harjumusest ning vajadustest. Kui Blade’i lihtsalt peamiselt helistamiseks ja sõnumisaatmiseks kasutada ning vaid aeg-ajalt oma meilikontot vaadata, peab aku probleemivabalt neli-viis päeva vastu.

Hind võiks olla soodsam Kui on aga vajadus kasutada pidevalt suuremat osa telefoni funktsionaalsusest (ning Blade on tegelikult androidilikult võimalusterohke), kipub aku kasutusaeg sinna 24 tunni piirimaile jääma. Teiseks nõrgaks kohaks peale aku on Blade’il peetud tema fotode kvaliteeti – kuid vähemalt minusuguse fotovõhiku silmale jäävad sellega tehtud pildid piisavalt viisaka kvaliteediga.

tehnilised andmed

Mobiiltelefon ZTE Blade Hind: Elisa lepinguga 120, teistele 240 eurot GSM töösagedus: 850/900/1800/ 1900 MHz Ekraan: 480 x 800 pikslit (256K TFT) Andmeside: GPRS, EDGE, HSDPA, Blue tooth, USB, WiFi, AGPS Kaamera: 5,0 Mpix Aku: ooteaeg kuni 192 tundi, kõneaeg kuni 4 tundi Mõõtmed: 116 x 56,5 x 11,8 mm Kaal: 130 g

fotovõhiku silmadele jäävad tehtud pildid piisavalt viisaka välimusega.» Tegu on siiski hobifotoka tasemega. Ongi jäänud rääkida veel tegelikult vaid ühest asjaolust, millega ZTE Blade’i ostmisel arvestada – hinnast. Enne müügilejõudmist reklaamiti seda telefoni Elisa poolt kui „odavaimat Androidi”. Vahepealsel ajal tegi elu paraku oma korrektiive ning müüki jõudes oli see lause küll kehtiv, kuid vaid Elisa klientide suhtes. Ülejäänutele jääb hind aga HTC Wildfire/Samsung i5500 Galaxy 550 hinnaklassi, olles isegi kallim näiteks Sony Ericsson X8-st. Sellest hoolimata on aga tegu igati asise nutitelefoniga, millel meelelahutus ning asjalikkus meeldivalt balansis. AIGAR ALAVEER

plussid

++ arvutiga haldamise tarkvara on telefoniga kaasas ++ 2 GB mälukaart on kaasas ++ hea hind (Elisa lepinguga) miinused

–– aku kestab vähe –– hind (Elisa lepinguta)

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 41

labor

Kui arvutile laua peal ruumi pole

Kolm kompaktset arvutit meie testis on igaüks eri nägu. Kuid üks omadus on ühine – nn nettopid laual ruumi eriti ei vaja. Esialgne nimekiri testitavatest oli selline: Fujitsu FUTRO terminal, Acer Aspire Revo R3700, Asus Eee Box EB1501U, ASRock ION 330, Dell Optiplex FX160, Viewsonic VOT120 PC Mini. Mõnd aga pole Eestist niisama lihtne kätte saada. Kuid see-eest sai lõpuks testimislauale kokku kolmik, millest iga seade on ise nägu ja sobib kindlasse rolli – ehk valikut on, kui vaja töömasinaid kontorisse. Fujitsu FUTRO oleks siin neljanda lahendusena sobinud testida, aga see jõuab meile alles pärast CeBITit. Fujitsu lahendus koosneb paarikümnest õhukesest kliendist, mis jagavad kõik ühte võimsamat PCd, kus virtualiseerimistarkvara lubab arvuti ressurssi jagada nende kahekümne lihtsa kontoritöökoha vahel. Kuid alustame nüüd seadmetest, mis meil füüsiliselt käes olid.

Acer Aspire Revo R3700 Aceri nettop pole pooleteise aasta jooksul välimust oluliselt muutnud. Endiselt on rombikujuline korpus üks pisemaid, mis üldse saada täisvõimalustega PC jaoks. Alustame toimetuses juhtmete ühendamisega ja karbist leiame kenad läikivad lisaseadmed – juhtmeta hiire ning klaviatuuri. Välimuselt sobiks selline komplekt isegi 42 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

tes timeeskond

Kristjan Karmo Telema tarkvaraarendaja

Anti Puusepp Maanteeameti IT-peaspetsialist

Kaido Einama AMi peatoimetaja

koju, näeb igati elegantne välja. Alustame juhtmeta hiirele-klaviatuurile akude lisamisega. Ei tööta. Juhendist on sellegi lihtsa protseduuri juures abi, sealt selgub – oh meid lihtsameelseid – hiire akukaane all on peidus USB adapter, mis tuleb arvuti külge lisada. Siis kõik loomulikult töötab. Windows 7 Home Premium küsib, mis keeles suhelda, valime inglise keele. Paljud põhjaeestlased valiks ka soome keele, kommenteerib Kristjan Karmo. Klaviatuuril klõbistades selgub, et kuigi edev pisike klaviatuur on läikiv ja kena, on nupud üsna odavakoelised ja mänguasja moodi. Kuvari ühendamiseks on huvitav valik – VGA ja HDMI. Seega eeldab Acer, et nettop läheb kas vana odava

Kuhu 체hendada kuvar? Kristjan Karmo leiab Aceri tagant vaid VGA ja HDMI 체hendusv천imaluse. Foto: Kalev Lilleorg

Arvutimaailm nr 2 (179) m채rts 2011 43

labor

Nettop-arvutite küljest leiab tavaliselt ka standardse kinnitusvõimaluse kuvarite tagaküljele. kuvari või koduse LCD teleri külge.

Geekbenchi jõudlustesti edetabel 1. AcerAspire Revo R3700 2. Dell Optiplex FX160 3. Asus EeeBox EB1501U

1362 punkti 770 punkti ei õnnestunud

WiFi on Aspire Revol sisse ehitatud, LAN pistik on tagaküljel muidugi ka. Sisseehitatud WiFi on suur pluss, paneme kirja ja see töötab üsna hea leviga ning kiirelt. Välist antenni küll WiFi jaoks pole, kuid saab ka ilma hakkama. Tagaküljel asuvad neli USB pesa, üleval küljel ka üks, millesse taipame pista poolesentimeetrise pikkusega klaviatuuri ja hiire raadioadapteri – kole pistik ongi nii nähtaval kohal ilusaks varjatud. Sisselülitusnupu juures kummilapatsi all on peidus veel üks USB lausa taustavalgustusega – sinna saab kasutaja näiteks oma mälupulga pista, pole vaja tagakülje poole pöörduda. Imelik on aga optilise heliväljundi asukoht esiküljel mälukaardilugeja kõrval – selle oleks 44 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

võinud küll tagaküljele peita. Aceri saab spetsiaalse raamiga kinnitada kuvari külge. Arvuti on raami väga lihtsalt asetatav ja käib nupuvajutusega sealt küljest sama lihtsalt ka ära. Kensingtoni lukuga saab kergelt eemaldatava arvuti siiski mõne toekama asja külge lukustada.

Energiatarbe edetabel

1. Dell Optiplex FX160 kuni 50 W (keskm 20 W) 2.-3. Asus EeeBox EB1501U kuni 65 W (keskm 25 W) 2.-3. Acer Aspire Revo R3700 kuni 65 W (keskm 25 W)

Nii pisike masin toiteplokki ei sisalda – nagu sülearvutitel, on ka Aceril see eraldi adapterina kaasas. Võimsust vaatamata Atomi protsessorile Aspire Revol jagub – Skype’i videokonverents töötab üsna sujuvalt, 1080p täis-HD video jooksis peaaegu jõnksudeta ning viiruseskann ei võtnud ka taustal hinge kinni. Kokkuvõttes sobib Acer Aspire Revo nii koju kui ka keskmisele töökohale, kus välimusele samuti rõhku

pannakse – komplektiga saab kõik tööks vajaliku välja arvatud kuvar. Kui arvuti selle külge kruvida, jääb laud üsna puhtaks, sest ka hiir ja klaviatuur on juhtmeta.

Dell Optiplex FX160 Delli terminaliks sobiv arvuti on hoopis teisest puust. Siin pole läikivaid ja ilusaid vidinaid, kuid on tõsisest metallist kast, mis ilmselt kannatab ka IT-osakonna tagatubades kuskil teiste omasugustega koos kuhjas kastis ootamist, millal mõnele uuele töökohale üles seatakse.

PCMark05 jõudlustesti edetabel 1. Acer Aspire Revo R3700 2. Asus EeeBox EB1501U 3. Dell Optiplex FX160

2680 PCMarks 2419 PCMarks ei õnnestunud

Windows XPga varustatud arvuti on peaaegu täisväärtuslik PC, kuid tal puudub traditsiooniline kõvaketas. Selle asemel leidub masinas Flashmälu, mille 1 GB suurusele pinnale on

Dell Optiplex oli küll kõvakettata, kuid siiski täisvõimalustega arvuti. installitud 800 MB hõivav Windows. Rohkemaks palju ruumi ei jäägi. Seega passib see seade kas lausa terminaliks või väga lihtsaks arvutitöökohaks, kus lisatarkvara üle 100 MB ei võta. Tegelikult võib kogu töö muidugi ka võrguketastele salvestada ja masinasse Linuxi panna. Et kõvaketast pole, on FX160 täiesti vaikne. Kaks USBd eesküljel, neli taga, isegi vanamoodne COM port on olemas ja kuvari ühendamiseks nii DVI kui ka VGA. Klaviatuur ja hiir ei raiska ühtegi USB pesa ära, neile on eraldi vanamoodsad PS/2 pesad. Vana kool. Perforeeritud metallist üsna raske korpus sisaldab erinevalt Acerist ka toiteplokki ja just raskuse pärast võib seda olla veidi ebamugav kuvari tagaküljele kruvida, kuid see on iseenesest võimalik. Võimsust on Dellil vähevõitu. Kuigi SSD kettad on tavalistest kõvaketastest kiiremad, jäi HD Tune’i testis FX160 välkmälu teistest testitutest kaugele maha. Samas peaks olema

võimalik 2,5tollist ketast lisada – nii tavalist kui ka SSDd. Aga et masin võib olla ka terminaliks, siis meie testitud komplektil kõvaketast kohe kaasas polnud. Ka jõudlustestides polnud kiita ei arvutusvõimsus ega graafika, kuid multimeediaks see masin polegi mõeldud. Samas oli Windows XP Inteli Atomi platvormil väga lennukas – uskumatult kiire oli näiteks arvuti käivitumine, vaid seitse sekundit.

Stardiaja esikolmik 1. Dell Optiplex FX160 2. Acer Aspire Revo R3700 3. Asus EeeBox EB1501U

22 s 2 min 12 s 3 min 2 s

Kuid Delli puhul on üks oluline puudus, mis kummitas nii eelnevaid Studio Hybrid seeria pisiarvuteid kui ka sedagi – kõrge hind. Miks peaks keegi lahjema kliendi eest välja käima rohkem kui maksab täisvereline PC? Hind 550 eurot on natuke palju hea terminali eest.

Asus EeeBox EB1501U Asuse miniarvuti polnud testimise ajal enam täiesti uus, vaid mõni kuu tavakasutaja käes olnud, nii et jõudlustestid võisid sellest ka mõjutatud saada. Kuid Asus on võrreldes eelneva kahega taas jälle täiesti omaette eksemplar. Kandilisest, traatjala otsas veidi robustsest kastist on saanud kumerate servadega üsna ilus masin. Seda on küll raske uskuda, aga sellesse minikorpusse on ära mahutatud ka optiline seade. Uudistes mainitakse, et peagi on saadaval Eee Box Blu-Ray lugejaga – miks mitte, kui keegi sellist arvutit vajab. CDd ja DVDd käivad sisse pilust, sest püstises korpuses on sahtlit ebamugav kasutada ja see võtab ruumi ka. Antenn viitab WiFi olemasolule ja nii ka on – toetatakse kiiret n-standardit. Veel teinegi kahtlus saab enne spetsifikatsioonidesse vaatamata tõeks – sinise keelekesega USB pesa esiküljel viitab uue, kiire USB 3.0 pordi olemasolule. Kokku Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 45

labor on ees ja taga kaks USB 3.0 porti ning neli tavalist ehk USB 2.0 porti ja üks eSATA välise kiire kõvaketta ühendamiseks. Kuvarid käivad nagu Acerilgi kas vanamoodsa VGA või HDMI pesa kaudu külge. Gigabitise kaablivõrgu pesa leiab muidugi ka lisaks traadita võrgu võimalusele. Et teise põlvkonna Eee Box on nüüd ehitatud Nvidia IONi kiibistikule ja Nvidia GeForce 9400M videokaardiga, siis graafikaga saab see pisiarvuti kõige paremini hakkama, ehkki täis-HD videopildi jooksutamisel ei saa ikkagi loota sujuvale pildile. Skype’ikõnet siiski teeb talutavalt ja veebilehitseja avab probleemideta keerukamaid Flash-lehti, ehkki pisikest mõtlemisaega on märgata.

HD Tune’i kõvaketta testi esikolmik

1. Acer Aspire Revo R3700 57,5 MB/s (HDD) 2. Asus EeeBox EB1501U 55,6 MB/s (HDD) 3. Dell Optiplex FX160 17,2 MB/s (Flash mälu 1 GB)

Hind – 419 eurot – on taas korralikuma lauaarvuti hind, kuid arvestades kaasasolevat 250 GB kõvaketast, optilist seadet ja kiireid ühendusvõimalusi pole kompaktne arvuti ka keskmisest nõudlikumale töökohale üldse paha. See on kõige rohkem võimalusi täis laetud pisiarvuti, mis praegu saada. Et iga seade on teistest pisut erinev, siis seekord ei hakanud neid edetabelisse seadma. Parimat saab otsida konkreetse parameetri järgi, selleks on väikesed edetabelid siin teksti vahel ja võrdlustabel, mis tehnilised andmed kõrvuti paneb. KAIDO EINAMA

Acer Aspire Revo R3700

Asus EeeBox EB1501U

Dell Optiplex FX160

Protsessor: Intel Atom D525, 1,8 GHz Mälu: 2 GB Kõvaketas: 2,5tolline, 320 GB Operatsioonisüsteem: Windows 7 Home Premium Ühendused: kuus USB 2.0 pesa, mikrofoni- ja kõrvaklapipesa, Gigabit LAN, HDMI, VGA, optiline heliväljund WiFi: b/g/n sisemise antenniga Toide: 65 W Mõõtmed: 3,6 x 19,2 x 19,2 cm

Protsessor: Intel Atom 330, 1,6 GHz Mälu: 2 GB Kõvaketas: 2,5tolline, 250 GB Operatsioonisüsteem: Windows 7 Home Premium Ühendused: mälukaardilugeja, kaks USB 3.0 pesa, mikrofoni ja kõrvaklappide pesa, WiFi antenni pesa, neli USB 2.0 pesa, HDMI, eSATA, optiline heliväljund, Gigabit LAN WiFi: b/g/n välise antenniga Toide: 65 W Mõõtmed: 3,9 x 19,3 x 19,3 cm

Protsessor: Intel Atom 230, 1,6 GHz Mälu: 1 GB Kõvaketas: välkmälu 1 GB (kõvaketas lisatav) Operatsioonisüsteem: Windows XP SP2 Embedded Ühendused: 6 USB 2.0 pesa (4 taga, 2 ees), jadaport, DVI, VGA, mikrofoni ja kõrvaklappide pesa WiFi: puudub (lisatav) Toide: 50 W Mõõtmed: 5,4 x 22,9 x 22,5 cm

Testid:

plussid

++ ühtne disain (klaviatuur, hiir, korpus) ++ kompaktne ++ piisav jõudlus tööks

++ USB 3.0 ++ palju ühendusvõimalusi ++ optiline seade

++ korporatiivne tarkvara ++ tugev korpus ++ kiire käivitus

miinused

–– kehv klaviatuur –– DVI pesa puudumine

–– aeglasevõitu –– DVI pesa puudumine

–– vähe mälu –– kallis hind

Hind: 438 eurot (MarkIT)

Geekbench: 1362 punkti PCMark05: 2680 PCMarks HD Tune kõvakettatest: 57,5 MB/s (HDD) Käivitusaeg: 2 min 12 s Energiatarve: kuni 65 W (keskm 25 W)

Arvutimaailma hinne

46 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

Hind: 419 eurot (Asus.ee)

Hind: 553,19 eurot (Max.ee)

Geekbench: ei õnnestunud PCMark05: 2419 PCMarks HD Tune kõvakettatest: 55,6 MB/s (HDD) Käivitusaeg: 3 min 2 s Energiatarve: kuni 65 W (keskm 25 W)

Arvutimaailma hinne

Geekbench: 770 punkti PCMark05: ei õnnestunud HD Tune kõvakettatest: 17,2 MB/s (Flash mälu 1 GB) Käivitusaeg: 22 s Energiatarve: kuni 50 W (keskm 20 W)

Arvutimaailma hinne

ABBYY Recognition Server 3.0 – uus tase tekstituvastuses Nii nagu kadusid kontorist kirjutusmasinad, pole varsti põhjust palgata ka tekstisisestajaid ja dokumenditöötlejaid. Dokumendituvastusserver teeb selle töö inimese abita ära. Recognition Server 3.0 aga on nii lihtne, et ka tarkvara kasutamiseks ei peagi eriteadmistega inimest välja koolitama. Igaüks saab sellega hakkama. ABBYY Recognition Server on tarkvara, mis tegeleb tekstituvastusega algusest lõpuni. Selles on kõik omadused, mida kontoris dokumentide digitaalseks muutmisel vaja – alates sisseskannimisest, teksti tuvastamisest ja dokumendis olevate andmete töötlemisest ja indekseerimisest kuni erinevatesse formaatidesse eksportimiseni ja talletamiseni välja.

Topelt pole vaja

Serverilahendus aitab kogu ettevõtte dokumenditöötluse koondada ühte süsteemi, mis hoiab kokku aega nii sisestamisel kui andmetöötlemisel – rääkimata rahast ja tööjõukuludest, mis kuluksid dokumentide sisestamisele või mõne lihtsama OCR- ehk tekstituvastustarkvara vigade käsitsi parandamisele peale tuvastamist. Tekstituvastus käib serveris intuitiivse kasutajaliidese abil. Skannimis- ja indekseerimiskliendid kasutajate arvutis aitavad tavalise kontoriassistendi kogemustega töötajal dokumendid kiiresti skannida ja teksti automaatselt tuvastada. Lihtsus on tagatud sellega, et tekstituvastus ja salvestamine soovitud dokumendiformaati tehakse automaatselt serveris ning kasutaja ei pea ise pikalt mõtlema ja tarkvara seadistama. Kõik on ülimalt lihtne – kasutaja asetab töödeldavad dokumendid ühte kausta ja tulemused ilmuvad teise – ettemääratud kausta. Teksti tuvastamiseks kasutab ABBYY server sedasama ABBYY OCR mootorit, mis on maailmas palju auhindu võitnud. See tegutseb väga kiiresti ja väheste vigadega.

Vähem aega, vähem raha

Aega ja raha aitavad kokku hoida ka ABBYY Recognition Serveri töövalmis liidestajad. Java või VB skriptide abil või siis XML-i ja APIde kaudu on võimalik ühendada ABBYY tarkvara peaaegu igasuguse ECM-süsteemiga. Samuti pole probleem mõne tuntud dokumendilahendusega ühendamine. Võib ju küsida, et miks server, miks ei võiks kasutada vaid dokumentidega tegeleja arvutis olevat OCR tarkvara? Kui igaüks tegeleb oma dokumentidega eraldi oma laual asuvast PC-st, siis tähendab see tavaliselt mitmekordset tööd:

raisatakse aega sama dokumendis skannimisele ja salvestamisele. Server aitab seda tühja tööd ära hoida ja tagab kõigile ligipääsu just neile vajalikele dokumentidele elektroonilisel kujul.

Kõik ühes

ABBYY Recognition Serveri kõik-ühes omadused tähendavad seda, et see tarkvara saab ühtmoodi hästi hakkama nii dokumendi skannimise, indekseerimise, erinevatesse failiformaatidesse eksportimise, arhiveerimise kui sisuhaldusega. Tarkvara ei oma erilisi nõudmisi kliendi skannimisseadmete suhtes. Toetatud on levinimad ajurid: TWAIN, WIA ja ISIS. Üks serveritarkvara võib teenindada piiramatul hulgal PC kliente. Need kliendid ei pea asuma isegi samas kontoris, vaid näiteks kaugtöökohtadel: serveritarkvara võtab vastu töid ka e-posti ja veebi vahendusel. Huvitava omadusena suudab keskne tarkvara ühtlaselt jaotada koormust nii serveri kui töökohaarvutite protsessorite vahel. Võimsust on lahendusel piisavalt nii keskmiste kui suuremate ettevõtete jaoks, sest tarkvara võib jooksutada mitmetuumalistes serverites või mitmes serveris korraga, seega suudab lahendus hakkama saada praktiliselt igasuguse dokumendimahuga. Töödelda võib dokumente vastavalt etteantud graafikule (näiteks serveri väiksema koormuse ajal) või ööpäevaringselt nii palju, kui võimsust riistvaral jagub.

Recognition Server 3.0 uued omadused Lisandusid Scanning Station ja Indexing Station. Esimene dokumentide massiliseks skannimiseks ja teine märksõnade ning metainfo lisamiseks (näiteks triipkoodide või leheküljel määratud piirkondade järgi, kus asub vajalik info). Intelligentne väljundite haldamine. Töödeldud dokumendid saab saata järgmisse töötlemise etappi vastavalt ekspordiskriptidele, mida võib ise oma vajaduste järgi luua. Ühendamine ettevõtte otsingusüsteemiga. Ühildub Google Search Appliance´i™, Microsoft® Office SharePoint® Serveri ja Windows® Searchiga. ADRT (Adaptive Document Recognition Technology) ehk intelligentse sünteesialgoritmi abil määratakse ära dokumendi struktuur ja taasluuakse mitmeleheküljeliste dokumentide loogiline struktuur dokumenti Microsoft Wordi formaati konverteerides.

Eesti keel pole võõras

Paljud tekstituvastajad ei saa hakkama mõnede Eestile omaste tähtedega, näiteks ei osata õ tähte ära tunda. Selle vea parandamine võtab suure dokumendihulgaga meeletult aega. ABBYY töötab probleemideta ladina, kirillitsa, aasia ja teiste kirjadega ning tuvastab vigadeta nii Eesti š, ž, õ kui muud täpitähed. ABBYY Recognition Server 3.0 salvestab arhiivisõbralikes formaatides (näiteks TIFF, XML ja PDF). PDF-failid on arhiveerimist silmas pidades salvestatud pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud PDF/A standardile vastavalt.

Lisainformatsioon ja prooviversiooni tellimine: Nekstom OÜ www.nekstom.ee 677 6029 sales@nekstom.ee

lahendused

OpenNode – avatud On täiesti normaalne, et kauges ning käega katsumatus (teenus)pilves ei taheta alati kogu oma äriprotsessi hoida. Kuidas aga tuua avatud pilveplatvorm oma privaatsesse serveriruumi?

Kui avatud lähtekood ja vaba tarkvara on ettevõttele meeltmööda, siis võiks kaaluda OpenNode’i kasutamist, pealegi on see tasuta, Eestis tehtud ja Eestis arendatav.

Andres Toomsalu Active Systems LLC tegevjuht

Kui sind pole pilves, siis ilmselt on pilv sinu juures – selle lausega võiks viimase aja suurima IT suundumuse kokku võtta. Maailm me ümber globaliseerub ja samasugune paralleelprotsess toimub ka IT-maailmas – lahendused ja teenused suunduvad tasapisi, ent kindlalt pilve. Ühest küljest ülereklaamitud suundumus, teisest küljest paratamatu tulevik määrab, et ükskord me kõik sinna jõuame. Kes varem, kes hiljem. Pilvraalimise osakaal on viimasel ajal kiiresti suurenenud tõugatuna kasvavast nõudlusest dünaamiliselt skaleeruva ressursi järele suurenevate andmemahtude ning lahenduste valguses.

opennode.activesys.org OpenNode sündis Eestis vajadusest saada üle praeguseid täisvirtualiseerimistehnoloogiaid aeg-ajalt kummitavatest jõudluskao probleemidest, mis tihti reaalsetes koormusolukordades ei vasta päris alati ilusale reklaamijutule. Kui protsessori virtualiseerimisega tullakse enam-vähem juba toime, siis 48 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

näiteks häid jõudlusnäitajaid lokaalse kettaliikluse osas on isegi paravirtualiseeritud ajurite abil raske saavutada. Abiks on siin küll kallid nn sharedstorage ehk jagatud kettalahendused, mis aga pole alati kõigile kohe jõukohased või otstarbekad soetada. OpenNode’i virtualiseerimiskihis on seetõttu toetatud oma lihtsuses ülimalt efektiivne konteinervirtualiseerimistehnoloogia OpenVZ kui maailmas üks reaalselt kasutatavamaid virtualiseerimistehnoloogiaid üldse. See on rohkem võimalusi pakkuv, kuid sealjuures keerukam ja suurema jõudluskaoga täisvirtualiseerimistehnoloogia Linuxis. Lisaks pakub OpenNode’i tarkvara mugavat paigaldust otse serveri riist-

Lahendused ja teenused suunduvad tasapisi, ent kindlalt pilve.» varale laialt levinud RHEL/CentOSi baasil, virtualiseerimiskihi tuge stabiilsel RHELi tuumal ning standardseid haldusliideseid nagu vztools, virsh ja libvirt. Mugavam keskhalduslahendus (OpenNode Management Server) koos nüüdisaegse veebipõhise AJAXi halduskonsooliga (OpenNode Management Console) on arendusjärgus, kuigi esimesed prooviversioonid on

juba saadaval.

Pilv on lihtne paigaldada OpenNode’i paigaldus on imelihtne – laed http://opennode.activesys.org lehelt OpenNode ISO plaaditõmmise ning pärast tõmmise CD-plaadile kandmist teed serverile alglaadimise otse selleltsamalt plaadilt. Pärast mõnele seadistusküsimusele vastamist tehakse serverile automatiseeritud tarkvarapaigaldus ning pärast järjekordset alglaadimist on kõik juba valmis virtuaalmasinate loomiseks. Lokaalsetest haldusvahenditest on saadaval serveri käsureale sisselogides käivituv OpenNode’i haldusutiliit (OpenNode CLI Utility) ning standardsed virsh ja vzctl utiliidid. Keskhaldus on võimalik läbi libvirti, Funci (Fedora Unified Network Controller) ja OpenNode Management Serveri liideste.

Avatud pilv OpenNode on avatud lähtekoodiga (GPL3 litsents) ja tasuta kättesaadav vaba tarkvara. Avatud lähtekood kindlustab, et investeeringuid sellesse platvormi või antud platvormil rajatud lahendustesse ei pea hakkama ühel heal päeval korstnasse kirjutama, sest näiteks tarkvara litsentseeriv ja seeläbi kõike kontrolliv arendaja otsustab ootamatult ühepoolselt olulisi tingimusi muuta või arendamise sootuks lõpetada. Avatud lähtekoodiga litsentseerimismudeli juures säilib alati õigus ja võimalus haarata kont-

ja kodune pilv

Opennode’i struktuur – füüsilistes serverites tekibki privaatne ja ühtne pilv. rollohjad enda kätte – juhul, kui see peaks mingitel põhjustel mõistlikuks osutuma. Lisaks lähtekoodile pakub OpenNode mitmel tasandil avatud liidestamisvõimalusi – läbi libvirti, Funci või OpenNode Management Serveri JSON-RPC API liideste – võimaldades põnevaid integratsioone teiste süsteemide ja tarkvaralahendustega.

Vaba pilverakendus – tööks valmis OpenNode’i pilveplatvormi komponentidest on serveritele paigaldatav virtualiseerimis- ja halduskihi lahendus (OpenNode ISO installer) valmis igapäevaseks kasutamiseks. Võimalik on luua ja hallata nii konteiner- kui ka täisvirtualiseeritud virtuaalmasina

Järgmise generatsioo ni märgusõnaks on kindlasti tehis intelligentsus.»

seerida vaid host-süsteemiga sama tüüpi operatsioonisüsteeme ehk siis OpenNode’i puhul erinevaid Linuxi distributsioone, tuleb teistsuguste operatsioonisüsteemide (nagu Windows) jaoks kasutada täisvirtualiseeritud KVM-instantse.

(VM) instantse, pakendada ja kasutada OVF (Open Virtualization Format) standardil põhinevaid virtuaalmasinate malle (alates OpenNode CLI Utility 1.1 versioonist) ning migreerida VM instantse OpenNode’i serverite vahel. Vaikimisi kasutab OpenNode andmete hoidmiseks serveri lokaal set kettamassiivi. Et konteinervirtualiseerimine võimaldab virtuali-

Peale eesmärgi saavutada OpenNode’i keskhalduslahenduse võimekus ja küpsus on üks põnevamaid arendusplaane seotud tuntud avatud lähtekoodiga Zabbixi võrgumonitoorimistarkvara ja OpenNode’i halduslahenduse partnerlusega – selle tulemusena võiks sündida platvorm järgmise generatsiooni pilvelahendustele, kus üheks märgusõnaks on kindlasti tehisintelligentsus.

Tulevikuplaanid

Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 49

lahendused

Eesti parimad e-teen Oluline on teada, millises suunas arenevad Eestimaa e-teenused ja mis on need kõige aktiivsemad valdkonnad, kus infoühiskonna areng praegu toimub. Kust leida parimaid e-teenuseid?

Eesti selgitas veebruaris välja parimad e-teenused. Tänavu osales sel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse konkursil rekordiliselt 71 uut e-lahendust.

Margus Püüa

majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, žürii esimees

Kõige tihedam e-teenuste konkursisõel oli seekord e-äri ja ettevõtluse kategoorias, kus parima tiitlile võistles 33 uut e-teenust. Erinevate alade ekspertidest koosnev žürii kuulutas pärast vaidlusi võitjaks sotsiaalse panganduse platvormi isePankur.ee. Selle inimeste- ja firmadevahelisi laene vahendava teenuse puhul hindas žürii kontseptsiooni terviklikkust (sisaldab näiteks oma krediidireitingute süsteemi, vahekohust jne). Teise olulise näitajana toodi esile isePankuri rahvusvahelist potentsiaali, mis žüriiliikmete hinnangul võiks Eestisse tuua online-oksjonimajaga eBay võrreldava üleilmse eduloo. Tõsist konkurentsi osutas isePankurile mitmel rahvusvahelisel konkursil juba edu saavutanud virtuaalne inseneribüroo GrabCAD.

Majandusaasta e-aruanne ja digiretsept tõid võidu Kõige tulisemad vaidlused tõi kaasa aga Eesti parima tiitli andmine e-valitsuse kategoorias, kus võistlustulle olid astunud 15 e-lahendust. Pärast 50 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

pikki diskussioone ja mitmevoorulist hääletamist tunnistati seekord Eesti parimaks elektrooniline majandusaasta aruannete keskkond (https://ettevotjaportaal.rik.ee). Otsustamisel sai määravaks teenuse mõju sootsiumile: et see projekt on puudutanud enam kui 120 000 Eesti ettevõtjat, siis on sel tõsised edulootused ka maailma parimate e-lahenduste konkursil World Summit Award. Kuigi majandusaasta aruannete keskkonna kasutusmugavuse ja visuaalse poole kohta on tehtud kriitikat, on see lahendus muutnud kõigi Eesti ettevõtete aruandluse elektroonseks. Konkurentsi pakkus veel visualiseeritud äriregister (www.rik.ee/uus/ visualiseeritud_ariregister.html), mil-

Vaatamata probleemidele süsteemi käivitamisel on see lahendus praegu muutnud ravimite väljakirjutamisega seotu valdavalt elektroonseks, mis on teinud lihtsamaks nii patsientide kui ka arstide elu ning vähendanud paberikulu kogu tervishoiusektoris. Žüriiliikmed kiitsid projekti eristuvust teistest sellesse kategooriasse esitatud töödest ning lahenduse laialdast mõju, sest kõigest aastaga suudeti juurutada kogu Eesti tervishoiumaastikku tundmatuseni muutev e-teenus. Peakonkurendiks digiretseptile oli patsientide tagasisidel põhinev tervishoiutöötajate kataloog TerviseTrend (www.tervisetrend.ee).

Kõige tihedam konkursisõel oli seekord e-äri ja ettevõtluse kategoorias.»

E-meelelahutuse ja mängude kategoorias noppis tiitlivõidu Elioni minuTV. Selle lisateenuse kaudu saavad digitelevisiooni vaatajad määrata arvuti või nutitelefoni vahendusel telekavast saadete meeldetuletusi ning panna saated salvestama, samuti tellida meeldetuletusi oma iPhone’ile. E-kultuuri ja pärandi vallas kuulutati Eesti parimaks e-teenuseks ajaloo infopank Histrodamus (www.histrodamus.ee), mis pakub võimalusi Eesti ajaloo interaktiivseks ja visuaalselt atraktiivseks õppimiseks. Žürii tõi esile, et Histrodamus on maailmas ainulaadse ülesehitusega ajalookeskkond, mis laseb eesti ajalugu õppida ka inglise ja vene keeles. Konkurentsi osutas selles kategoorias üleeestiline kalmistute infosüsteem

le puhul toodi miinusena esile, et see nõuab kasutamiseks Microsoft Silverlighti olemasolu. Teine konkurent oli Maa-Ameti geoportaal (geoportaal. maaamet.ee), kus hinnati positiivselt põhjalikku kümnetest kaardikihtidest koosnevat sisu, kuid miinusena tõdeti ajale veidi jalgu jäänud disaini. E-tervise vallas oli võitja sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa retseptikeskus ehk maakeeli digiretsept.

MinuTV ja Histrodamus parimad meelelahutuses

nused said valitud

Ühed parimatest – alternatiivne ajalooesitus Histrodamuselt ja alternatiivpangandus isePankurilt. Haudi (www.kalmistud.ee). Auhinnad jäeti välja andmata eõppe, e-kaasamise ning e-teaduse ja tehnoloogia valdkondades, sest žürii hinnangul polnud neis kategooriates tänavu piisava tasemega projekte Eesti parima e-teenuse tiitli omistamiseks. Liiatigi ei sobinud mitu esitatud projekti oma olemuselt selle kategooria kirjeldusega ning need tuli ümber paigutada näiteks e-äri kategooriasse. Millised on Eesti e-teenuste viimase kahe aasta suundumused? Nagu näitasid 33 kandidaati e-äri kategoorias, üritati ettevõtetes teha vägagi arvestatavaid väärtuspõhiseid e-lahendusi ka masu ajal.

Ligipääs avaliku sektori andmetele vabaks E-valitsuse ja institutsioonide osas joonistus selgelt välja, et e-lahendusi

ei peaks tegema mitte niivõrd avalik sektor ise, vaid pigem andma masinloetava ligipääsu andmetele, mida avaliku sektori asutustes kogutakse ja hoitakse. Kui kõik huvilised saaksid luua avaliku sektori andmekogudel põhinevaid e-teenuseid, oleks tulemused nii kasutusmugavuse, disaini kui ka ideede osas kindlasti hoopis teisel tasemel. Midagi selles vallas on püüdnud teha Tallinna linnavalitsus oma avalike teenuste andmekoguga (www. tallinn.ee/est/e-teenused), kuid võrreldes näiteks USA analoogsete teenustega on arenguruumi veel kõvasti. Et avalikke e-teenuseid ei kasutata väga sageli, siis tuleb tunnistada, et inimesele vajaliku teenuse leidmine nõuab omajagu vaeva ja aega nii Eesti.ee-s kui ka teistes võimalikes

e-teenuste portaalides otsides. Peame püüdma selle poole, et teenused avanevad inimestele paljudes erinevates portaalides, kus neid olemuslikult leida soovitaks.

Võitjad on selgunud, kuidas edasi? Eesti parimad e-teenused saadetakse nüüd e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste konkursile World Summit Award (WSA) 2011, mis toimub juba aprillis. E-teenuste arendajatele pakub see häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant, mis on suureks abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel. Seega, pöidlad pihku: loodetavasti teeb nii mõnigi Eesti hea e-teenus ilma ka rahvusvahelisel areenil. Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 51

lahendused

Raamat pilveraalinduse õiguslikest riskidest Pilvandmetöötlusega seonduvate õiguslike küsimuste hulk võtab isegi advokaatidel silme eest kirjuks. Kuidas mittejuristid saaksid mõista juriidilist raamistikku, milles pilvedega tegutsetakse? Inglise advokaat Renzo Marchini teeb oma hiljuti ilmunud raamatus „Cloud Computing. A Practical Introduction to the Legal Issues” huvipakkuva sissejuhatuse pilveraalinduse õiguslikku poolde.

Ave Piik

Luiga Mody Hääl Borenius, vandeadvokaat

Raamat võtab meeldivalt praktilises võtmes kokku pilveraalinduse õiguslikud riskid ja võimalused. Olles küll praktiseeriv advokaat, on autor spetsiaalselt vältinud juriidilistesse üksikasjadesse laskumist. See aga ei tähenda sugugi, et IT-temaatikaga kokku puutuvatel juristidel poleks põhjust nende kaante vahele piiluda. Süsteemseid ja ülevaatlikke ühe jurisdiktsiooni nüanssidesse mitte laskuvaid raamatuid on valdkonnas küllalt raske leida. Kõnealune on just selline.

Päikseline tulevik Alustades pilveraalinduse kontseptsiooni tutvustusest ning selle aja- ja kujunemisloost jõuab autor lõpuks prognoosideni pilveteenuste tulevikust. Sinna vahele jäävad asjakohase terminoloogia ja pilveteenuste liikide (SaaS, IaaS, PaaS jne) tutvustus, pilvelahenduste võrdlus muud tüüpi IT-teenustega (outsourcing, ASP jne) ning põhjalik sissevaade andmekaitse ja infoturbe temaatikasse (sealhulgas 52 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

viimast kui üht pilvenduse peamist probleemkohta ja skeptikute inspiratsiooniallikat käsitletakse mitme viimase aasta tuntumate päriselu juhtumite taustal). Lisaks tutvustatakse lugejale kitsaskohti, mis võivad tarkvara pilve viimisel seoses litsentsidega tekkida. Raamat sisaldab head tabeli vormis ülevaadet levinumatest litsentsitingimustes esinevatest piirangutest, mis võivad takistada litsentseeritud tarkvara pilves kasutamist ning tuua kaasa nii litsentsisaaja kui ka infrastruktuuri teenusena (IaaS) pakkuja vastutuse litsentsiandja ees.

Vaba tarkvara lõksud Nagu muudelgi juhtudel, varitsevad ka pilvelahenduste puhul hästi varjatud lõksud vaba tarkvara kasutamisel. Neidki tutvustab raamat lugejale ja kutsub üles tähelepanelikkusele litsentsitingimustega tutvumisel. Olgu tegu pilvega või mitte, on vaba tarkvara komponentide kasutamisest tulenevad riskid ka Eestis kahtlemata teema, millele praktikas kahetsusväärselt vähe tähelepanu pööratakse. Juristidele võiks ehk enim huvi pakkuda teine peatükk, mis räägib

Pilvelahen duste puhul varitsevad vaba tarkvara lõksud.»

pilvelahendustele kohaldatava õiguse valikust. Pilveteenuste pakkujatele ja kasutajatele kuluvad kahtlemata marjaks ära kõikide teemade juures toodud praktilised näpunäited. Need täidavad kohati päris tõhusalt taskuadvokaadi rolli, juhtides tähelepanu olulistele nüanssidele, mida ettevõtjad oma lepinguid läbi rääkides silmas peaksid pidama. Eeltoodu pole kõikehõlmav loetelu raamatu teemadest. Autor analüüsib valdkonda igakülgselt, andes ülevaate riskidest ja nende kõrvaldamise viisidest, mida iga pilveteenuse pakkuja ja kasutaja võiks ja peaks teadma. Lihtne keel ja praktiline fookus teevad lugemise lihtsaks ja nauditavaks.

Startup Microsofti rüppe BizSparki abiga Alustaval IT-ettevõttel napib kõike, eriti aga raha tarkvara ja serveriressursi ostmiseks. Alustaja on ka valiku ees – millist platvormi valida ja mis on kõige soodsam? Microsoft pakub alustajatele tasuta oma platvormi. Saab nii pilveteenuse, andmebaasi, arendusvahendid kui ka tasuta võrguressursi, et meelitada alustav IT-firma oma platvormi rüppe.

Kaido Einama kaido@am.ee

Eestis on BizSparkiga kokku puutunud mitu tuntud startup-ettevõtet. Üks tuntuim neist Fits.me ehk ettevõtte Massi Miliano on oma teenuse (virtuaalne proovikabiin) arendanud Microsofti poolt varustatud BizSpark programmi raames saadud vajalike tarkvaraarendustoodetega. Fits.me juht Heikki Haldre soovitab seda proovida: „Kui startup’id kurdavad, et Eestis on raske investoreid leida, siis BizSpark ongi üks investor, kellelt toetust saada on väga lihtne. Tõsi, arendusvahendite ja tarkvara kujul, mitte rahas.” Garage48 sihtasutus, kus korraldatakse 48tunniseid arendusmaratone uute teenuste ja äride loomiseks võistlevate tiimide poolt, on samuti saanud Microsoft BizSpark Network Partneriks juba detsembris 2010. „Seni ei ole ükski Garage48 tiim nädalavahetuse ürituse raames veel BizSparki kasutanud,” nendib Garage48 kaasasutaja Martin Villig, „kuid meie kaudu on BizSparkiga seni liitunud üks Garage48 meeskond

Üks esimesi BizSparki kasutajaid TagCloudCard sai oma visiitkaarditeenuse jaoks algusaastateks tasuta tarkvara ja serveriressursi. TagCloudCard.com ja üks väiksem tarkvarafirma.” BizSpark koosneb kolmest osast. Lisaks tarkvaraplatvormile (mis annab kasutajale ligipääsu Microsofti arendusvahenditele ja pilvraaliplatvormile Azure) on programmis veel tootetoe osa ja turunduse ning nähtavuse suurendamise osa. Miks Microsoft seda teeb? Põhjus on üsna sama, miks jagatakse tarkvara ja vahendeid tasuta koolideski – kui keegi on sellelt platvormilt kord alustanud, siis ilmselt jätkab ka tulevikus. Nii maksabki Microsoft kolme aasta jooksul kinni alustava ettevõtte kulud arendusvahenditele ja infrastruktuurile ning hiljem küsib uuenduste eest kahe aasta jooksul vaid poole rahast.

TA S U TA L Õ U N A , TA S U L I n e Õ H T U S Ö Ö K

BizSparki tasuta teenused kolmeks aastaks Windows Azure pilveteenused: (10 GB andmemahtu, 750 arvutustundi ja 100 000 transaktsiooni kuus) SQL andmebaasid Azure’is: (1 GB, 3 tk) Võrguliiklus: (Euroopas ja Põhja-Ameerikas 14 GB välja kuus, Aasia/Vaikne ookean 5 GB välja kuus) Ennustatud kokkuhoid: 1836 eurot

Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 53

lahendused

Aeg vajab osavat juhtimist Teatavasti on projektipõhilistes töödes probleemiks aja haldus. Kui tellijale on müüdud X tundi, siis palju on veel alles või palju juba puudu? Ühe inimese korral ei ole probleemi, aga terve tiimiga? Süsteemse projektikeskkonna loomise on enda peale võtnud Eesti arendusseltskond firmas Apprise ja teinud SaaSina (ehk „tarkvara kui teenus”) toimiva lahenduse Toggl.

Marko Habicht marko@am.ee

internet, vaid salvestatakse vajalik logi, mis interneti olemasolul sünkroniseeritakse. Konto loomisel, kui olemas on näiteks Google’i teenuste konto, olgu selleks siis eraisiku või firma oma, ei pea isegi vaeva nägema väljade täitmisega, vaid pärast paari nupuvajutust seotakse Toggl Google´i kontoga ning on töövalmis.

järgi. Väljastusvõimalustena on saab kasutada failitüüpe csv ja pdf. Täieliku funktsionaalsuse alla läheb tunnitasude seadistamine ja selle järgi arvutamine, ülesannete nimekirja loomine ning täiustatud hierarhia, võimaliku meeskonnaliikmete arvu suurem ja parem integratsioon (näiteks projektitööriistaga basecamp).

Tasuta ja raha eest Ei mingit täiendavat infrastruktuuri ega keerulist seadistamist. Toggl on teenusena kohe valmis kasutamiseks, kui on vaid täidetud esmavajadus: ligipääs internetile. Operatsioonisüsteemidega ei piirata kasutust samuti ning isegi seadmed ei ole määravaks. Vähimaks vajalikuks on vaja vaid veebilehitseja või internetiühendusega nutitelefoni. Nutitelefoniga või töölaua programmi korral ei ole isegi vajalik pidev 54 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

Tasuta lahenduse puhul on tegu küllalt primitiivse stopperilaadse lahendusega: märgid tellija, projekti ja kõik ning muljud nuppu Start. Lõpetamisel tuleb vajutada sama nuppu uuesti, et loendust peatada. Üldiselt ongi tasuta lahendus limiteeritud aja loendamisega ning väljavõtetega. Väljavõtteid saab teha nii projekti, tellija, ajavahemiku järgi ning kui seotud on enam kui üks inimene, siis saab ka ülesannete kordasaatja

plussid

++ eestikeelne, eestikeelse toega ++ lihtne intuitiivne disain miinused

–– vahel ebastabiilne sünkroniseerimine –– vajab kõvasti harjumist

lihtne lahendus

Kuidas teha e-raamatut? Paber on peagi ajalugu, inimesed hakkavad raamatuid e-lugeritega tarbima. Kuidas aga ise e-raamat valmis teha? Lahendus on lihtne ja samas ei ole ka. Juturaamatu võib kergelt e-formaati pöörata, keerulisem trükis vajab vaeva.

Vaid pärast paari lihtsat nupuvajutust seotakse Toggl Google’i kasutajakontoga ning kõik ongi töövalmis.»

Kuigi formaate on e-raamatutel väga palju ja mõni aeg tagasi tegi iga tootja oma formaadi, et sisu lubamatu kopeerimise eest kaitsta, on nüüd mingi selgus saabumas. Peaaegu kõik e-lugerid (sealhulgas Apple’i seadmed) toetavad ePub formaati, sellesse saab aga vastavate rakenduste abil oma kirjatüki näiteks PDFist lihtsalt konverteerida. Üks parim ja tasuta tarkvara oma e-raamatute haldamiseks, vaatamiseks ning loomiseks on Calibre – laadi see endale alla, võta teose algmaterjal, lisa meta-

info (kaanepilt, autor, pealkiri jms) ning peagi ongi valmis fail, mille võib tirida iTunesi või oma e-lugeri vastava tarkvara abil lugemisseadmesse. Ajakirjaga on pisut keerulisem, sest e-lugerid nõuavad teistsuguseid kujundusreegleid kui paberil. Näiteks Arvutimaailma PDF Calibre abil konverteerituna muutus üsna raskestiloetavaks. Kuid ka keerulisema kujunduse saab väikese XMLi kursusega endale selgeks tehes lõpuks e-lugeris loetavaks. ARVUTIMAAILM

Samuti väljavõtetel ja töökeskkonnal firma logod jne. Kuni viiele kasutajale ja lihtsama funktsionaalsusega on lahendus tasuta. Ühele kasutajale täielik funktsionaalsus on viis dollarit iga kasutaja kohta.

Toggl pole ainuke Alternatiividena tasuks uurida ka programme SlimTimer, ManicTime ja Klok. Neist veebipõhine on vaid SlimTimer ning sellel puudub rakendus võimalusega töötada ilma internetita. Samuti on lisatud ajahaldus mitmesse projektihaldussüsteemi. Enda isiklikuks või tööalaseks arvutikasutuse logimiseks soovitaks aga kasutada programmi ManicTime. Imerohtu ei tasu neist ühestki siiski oodata, sest harjumist vajavad nad kõik, kui seni ei ole aega nii täpselt loetud või pole seda üldse tehtud.

Selliseks moondus Arvutimaailma sisukord e-raamatu formaadis. Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 55

inimesed sünnipäev

uues ametis

b lo g i va at lus

Mis saab Nokiast ja Microsoftist?

Urmas Kõiv 18. märts innovatsiooniteadlikkuse propageerija

38 Märt

Haamer

Üllar Jaaksoo juhib eKooli Hiljuti vahetas omanikku Eesti eKool – õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid ühendav e-keskkond. eKooli ostis Kriit OÜ, mille juht Üllar Jaaksoo asub nüüd eKooli juhtima ning arendama. Kriit OÜ on kokku pandud erinevate e-äride arendajate, investeerimispankurite ning haridusvaldkonna asjatundjate seltskonnast.

25. märts Overall Eesti juht

42 Tarvi

Martens 26. märts Eesti e-valimiste looja

Aare Kirna 30. märts Arvutikaitse.ee peatoimetaja

Veiko Sepp esindab Hiinas Ericssoni Veiko Sepp läheb Hiinasse Ericssoni Põhja-Aasia kliendiüksust juhtima. Tema senise ametikoha – Ericsson Eesti peadirektori kohusetäitjaks sai firma juhatuse liige Seth Lackman. Ericssoni kontserni Hiina ja Põhja-Aasia regiooni kliendiüksuse juhina alustab Veiko Sepp tööd Pekingis 1. märtsist. Veiko Sepp on töötanud Ericssoniga seotud ametites 1991. aastast. 2007. aastast juhib ka Ericssoni Läti ja Leedu tütarfirmasid.

56 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

NOK kinni, saba lahti Tarkinvestor.ee looja ja investeerimisasjatundja Kristjan Lepik koostas kümme olulist punkti Nokia tulevikustsenaariumist pärast koostöö väljakuulutamist Microsoftiga Windows Phone’i arendamisel. Kokkuvõtteks nendib ta, et riskid küll kasvavad, kuid vähemalt on nüüd näha teed, kuidas ettevõte saaks taas konkurentsis tugevamaks. Kannatlikul investoril tasuks osta Nokia aktsiat, kuid kiiret tulu ei sünni. 14.02.11, Tarkinvestor.ee

Turundus haarab tehnoloogiast

Silver Hage hindab Ivy.ee blogis, millised on 2011. aasta tehnoloogiasuundumused turunduse seisukohast. Muidugi on kesksel kohal Facebook, aga Hage loodab, et niisama jagamiskampaaniatest ehk loobutakse ja hakatakse rohkem kasutajatega suhtlema, sest tegu on ju ikka suhtlusvõrguga. Oluliseks saavad sotsiaalsed mängud, asukohareklaam, virtuaalsed kaubad, virtuaalraha. 18.02.11, Silverhage.com

5 T WIT TERI SÄUTSU

Arvutimaailm valib igal kuul välja viis tehnoloogiateemalist säutsu, mida jagab siin lugejatega.

Möödunud kuul tehnoloogiamaailma kihama pannud Nokia ja Microsofti koostööd analüüsib põhjalikumalt Kristjan Lepik oma blogis.

E24_EE: Soomlased tellivad endale Hiinast piraat-Nokiaid http://bit. ly/dWTCsS E24, majandusuudiste portaal

INDREKMARIPUU: Täpsust nõudvaid tegevusi pole enam mõtet võrrelda juuksekarva lõhki ajamisega – teadlased suudavad juuksekarva 10 000ks ajada Indrek Maripuu, koolitaja

DANKABAN: RT @ robertkorvits: Las tooliratas muljub firma kaablit – peaks olema tänapäeval relevantne vaste mõisaköie kõnekäänule Dan Kaban (interveebide ja reklaami masinist) tsiteerib Robert Kõrvitsat

Mobiilne internet – ärkajale ja uinujale

Gunnar Peipman vahendab DT Blogis Londoni reklaamiagentuuri uurimust, millal inglased mobiilset internetti kasutavad. Ilmselt kehtib sama suundumus ka eestlaste kohta – tipphetked on hommikul vara ja hilja õhtul. Hommikul minnakse netti üle 3G ilmselt teel tööle või enne kodust väljumist, et uudiseid lugeda, teine tipphetk saabub õhtul hilja – ilmselt enne magamaminekut. 16.02.11, Dt.ee

RAGNARS: Eesti riigiametite jaoks on info pigem raha teenimise võimalus ja nad ei ole tasuta teenuste loomisest huvitatud. E-Tiger is dead #garage48

fo o ru m i va at lus

Elioni digi-TV foorumis läks tuliseks, kui selgus, et Amino salvestav digiboks visatakse teenusepakkuja poolt nurka ja esialgu pole plaanis uut asendavat toodet välja tuua. Foorum.Elion.ee kasutajad ootasid ja ootasid, millal nende salvestavale digiboksile tuleb uus tarkvara, kui ükskord said Facebooki kaudu selguse: seda ei pruugigi tulla, sest bokside tootja pole huvitatud nii väikese turu jaoks kogu aeg mingeid erilahendusi tegemast. Elion lubab Amino salvestavad boksid tagasi osta, kuid foorumirahvas on ärritunud, sest uut lahendust (peale tasulise võrgusalvestuse) hetkel näha pole. Siit siis üks oht Eesti erilahendustele – kui need sõltuvad suurest rahvusvahelisest tootjast, siis ei pea see paljuks väike turg hüljata, kui liiga keeruliseks läheb.

Ragnar Sass, Garage48 asutaja ja partner

AABRAM: Käin kord aastas hot.ee meilboksi kaemas. Ikka 10 MB. 2012 vaatan uuesti Sven Vahar, IT-ajakirjanik

Androidifoorum.ee annab teada, millised huvitavad eestimaised rakendused on välja ilmunud. Kui varem pidi Eesti Energiale elektriarvesti näitude teatamiseks paberi ja pliiatsiga keldrisse minema, siis nüüd mitte – Androidi-rakendusse võib numbrid kohe arvesti juures sisse tippida ja ära saata.

Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 57

inimesed Poliitikute IT-lubadused Valimiste eel kutsus Infotehnoloogia- ja Kommunikatsioonifirmade Liit kokku erakondade esindajad, et nad annaks oma IT-lubadused.

Pika laua taga olid riigikokku arvatavasti pääsevate erakondade esindajad ja saalis IT-asjatundjad. Ühel pool olid suured lubadused, teisel pool suured ootused. FOTOD: HELIN LOIK

Rate.ee asutaja Andrei Koro beinik on IT-seltskonnas tuntud tegija, Reformierakonna esindajana lubas ta, et näiteks töövihikud ja muud õppematerjalid saavad e-koolis kättesaadavad olema. 58 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

Sotsiaaldemokraatide esindaja Jörgen Siil pakkus IT-seltskonna esindatuse jaoks valitsuses välja, et peaks olema IT-nõunik peaministri juures või lausa eraldi portfellita minister.

Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja Mart Laar sai kiita ka teistelt poliitikutelt – tema ajal oligi peaministril IT-nõunik ja Laar tunnistab, et nõunik piitsutas teda pidevalt IT-teemadega tagant.

Keskerakonna esindaja Olga Sõtnik pidas vajalikuks ühtse IT koordineerimiskeskuse loomist ning infotehnoloogia viimist kõigisse õppeainetesse.

ITLi president Urmas Kõlli: Lastele tuleb juba varasest noorusest võimaldada tehnikaga seotud ettevõtmisi. Praegu on selliseid võimalusi väga vähe. Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 59

inimesed

IT Grupiga läbi nelja kriisi Jaak Ennuste on vedanud Eesti ühe vanema IT-firma IT Grupi läbi nelja suurema majanduskriisi ning käivitanud selle kõrvalt veel mitu teist edukat projekti. „Näe, mul kukkus telefon eile kahe korruse kõrguselt alla,” kurdab Ennuste, kes võtab meid vastu Tallinna südalinnas Rotermanni kvartalis asuva e-turundusfirma ADM Interactive kontoris. Telefoniks on muidugi viietollise ekraaniga Dell Streak ning tõesti, Streaki kuulus gorillaklaas ei ole katki läinud, kuid et see kukkus serva peale, siis on ühes ekraani osas nüüd inetu laik. IT Grupp on juba üle 15 aasta Eestis Delli müünud ning loomulikult kannab Ennuste kui IT Grupi ühe omaniku ja nõukogu esimehe isiklik IT-tehnika Delli logosid. Delli telefon. Delli sülearvuti. Ilmselt on tal kusagil kodus ka Delli logoga mansetinööbid. ADM Interactive on IT Grupi kõrval Ennuste teine suurem projekt. See on firma, mille ta ostis koos oma äripartner Madis Raidmaga mõni aasta tagasi, mil see oli väga hullus seisus.

Aastaga kahjumist kasumisse

See on kõik tagumikuga õpitud.» Jaak Ennuste pidi oma äris paljud asjad ise leiutama.

„Ettevõte oli halvasti juhitud. Omakapital oli miljoniga miinuses, ta oli raskes majanduslikus seisus,” räägib Ennuste firmast, mis nüüd tegutseb kesklinna ilmselt ühel kallimal kontoripinnal ja kus töötab ligi 30 inimest. „Panime korraliku juhtimise peale, vahetasime tegevjuhi ära ja saime juba järgmisel aastal nulli ning edaspidi on firma kõik aastad kasumit tootnud.” Uhkusega teeb ta ekskursiooni ADM Interactive’i kontoris, poseerib fotograafi palve peale nii diivanil kui ka kööginurgas, kohvitass

60 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

käes. Praegu on ADMi käive umbes miljon eurot aastas ning projekte tehakse 72 eri riiki umbes 30 keeles. Muuhulgas tehakse siitsamast Tallinna kontorist ka arvutihiiglase HP EMEA regiooni veebi, samuti Coca-Cola Eesti, Audi, Tallinna Kaubamaja, Microsofti ja Saku Õlletehase kodulehti.

Peaaegu võitjate põlvkond „Ettevõttel peavad kõik komponendid hästi töötama ja see on see, mis on minu eriala,” ütleb Ennuste rahulikult. „Mida rohkem sa kompetentse suudad firmasse kokku panna, seda edukam on firma oma nišis.” See on üks teadmisi, mille Ennuste on omandanud 20 aastat firmasid juhtides. Tallina Tehnikaülikooli lõpetas ta insenerina cum laude ja, nagu nüüd ütleb, „see on kõik tagumikuga õpitud asi”. „Meile ei õpetatud ei finantsjuhtimist, ei psühholoogiat, ei midagi sellist. Ja me hakkasime firmasid tegema,” räägib ta. „Pärast ma õppisin London Business Schoolis juurde kõik need asjad, mis puudu jäid.” Ennuste ütleb, et kuigi ta lõpetas ülikooli aastal 1989 ning segases majandusolukorras Nõukogude Liidu viimased tõmblused ning algav uus aeg võivad tunduda vaata et ideaalse stardipositsioonina, ei kuulunud tema kõige esimese põlvkonna võitjate hulka. „Erastamisega tegid endale algkapitali ikkagi need, kes olid meist viis aastat vanemad,

IT Grupi üks omanikke ja nõukogu esimees Jaak Ennuste Tallinnas Rotermanni kvartalis e-turundusfirma ADM Interactive kontoris. See on üks mitmes kohast, kus tal oma töölaud on. Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 61

inimesed

kellel olid juba mingid positsioonid,” räägib ta. „Meie põlvkond tegi kõik null omakapitaliga. Keegi meist ei ole harjunud nii mõtlema, nagu tänapäeval, et võtame fondidest toetust või nii. Kõik on harjunud mõtlema, et tuleb ikka ise raha teenida.” Raha teenimist Ennuste alustaski, tegelikult juba ülikooli kõrvalt ning viimase kursuse lõpuks oli temast saanud tootmiskoondise Vasar arvutuskeskuse direktor. Iga päev oli ta pärastlõunani koolis ning läks seejärel tööle, koju sai alles heal juhul kella 20 ajal õhtul. „Toona ei võinud sellisel ametikohal tudengina olla, nii et personalikaardile oli pliiatsiga kirjutatud „kõrgharidus”,” ütleb ta ja naerab.

Kes ostaks kaks korda kallimalt?

Meil oli ühes väikeses firmas kolmneli cum laude’t.» Jaak Ennuste esimesest oma ärist

Kui ülikool läbi sai, tundis mitmel kohal tegutsema harjunud Ennuste, et tööd on vähe ning hakkas palgatöölisena Soome kaudu Taiwanis valmistatud arvuteid Eestisse importima. Ühel hetkel sai aga ka see äri otsa ning 1991. aasta aprillis otsustas ta teha oma firma: IT Grupi. „Ma palkasin sinna ühe sõbra ja paar-kolm kursusevenda, kellel olid ka cum laude diplomid,” räägib ta. „Nii et meil oli ühes väikeses firmas kolm-neli cum laude’t.” Esimene periood IT Grupi ajaloos oli puhas hangeldamine, nagu Ennuste seda nüüd nimetab. „Tõin Soomest arvuteid ja üritasin Eestis müüa, et oma töötajatele palka maksta.” Selline oli Eesti arvutiäri algusaeg. Nagu enamik tolleaegseid IT-firmasid, sai ka IT Grupi jaoks põhitegevuseks keldris arvutite kokkupanemine. Esimene kontor oli Faehlmanni tänaval, telemaja lähedal sõna otseses mõttes keldris ning see aeg kestis neli aastat. 1995. aastal otsustas IT Grupp loobuda ise arvutite kokku panemisest ning hakata müüma Delli. „Mind vaadati nagu hullu,” meenutab Ennuste. „Küsiti, et kes see ostab kohalikest tootjatest kaks korda kallimat Delli.” See oli aeg, mil turgu valitsesid tõesti kohalikud suured arvutitootjad, millest enamik on nüüdseks kadunud, kuid IT Grupp tegi panuse suurfirmadele ning riigisektorile ja äri Delliga hakkas vaikselt minema. Töökohtadele ostsid firmad endiselt üldjuhul kohalike arvutitootjate kaupa, kuid servereid taheti võtta juba tuntud markidelt. „Eelistati ikka valget märki, sest kohalikega oli ka tihti probleeme,” räägib Ennuste. „Igasuguseid ühilduvusmuresid ja nii edasi. Need, kes ei tahtnud nii palju vaeva näha, mak-

62 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

sid arvuti eest paarkümmend protsenti kõrgemat hinda. Valgete märkidega polnud mingeid selliseid probleeme.” Arutame temaga ka MicroLinki saatuse üle, kellel nüüd käes viimased päevad iseseisva firmana. Kohe läheb see Eesti IT-äri üks tuntumaid tegijaid üleni Elioni alla ning kaob iseseisva firmana ajalukku.

MicroLinkist on kahju „Mul on kahju,” ütleb Ennuste nukralt. „Minu jaoks on MicroLink olnud kogu aeg väga kõva mark, nagu on väga innovatiivsed ja julged olnud ning väga nähtavad. Nad tegid suuri asju, propageerisid omal ajal Eestis interneti kasutuselevõttu, vaata, kuidas nad tajusid õigel ajal ära hosting’u-teenused, nad tegid Delfi,” räägib ta. „Kui Delfi tollal 80 miljoni krooni eest müüdi, siis mina ei uskunud seda. Ma küsisin Allan Martinsoni käest, et kas müüdi sellise hinnaga,

Jaak Ennuste alustas 1990ndate alguses nagu paljud Eesti IT-ärimehed: keldris arvuteid kokku kruvides.

Martinson ütles et jah, aktsiad läksid sinna, raha tuli arvele, müüdi küll.” Üldiselt on aga MicroLinki Elioniga liitmine Ennuste arvates vale otsus. „Elion on väga suur ja korporatiivne, Eesti ettevõtted on väikesed, nad tahavad väikest ja kiiret koostööpartnerit saada,” usub ta. Tollaegsetest konkurentidest on üldse praegu järel vaid vähesed. „Tigma, HNS, Kinex, kus nad nüüd on? Nad ei muutnud ennast keegi,” ütleb Ennuste ja räägib, kuidas IT Grupp on läbi nelja suure majanduskriisi ikkagi ellu jäänud. Esmalt tuli rublalt kroonile üleminek 1990ndate alguses, seejärel Vene kriis 1990ndate lõpus, mil IT Grupp kaotas palju aktsiatesse investeeritud vara, seejärel IT-mulli lõhkemine, mil IT Grupp oli pankroti äärel ning nüüd masu, millest firma ka elusana läbi tuli. Nüüdseks on IT Grupist kujunenud Ennuste sõnul infrastruktuuriettevõte, mille eesmärk

on tagada, et nende kliendid saaksid oma teenuseid muretult jooksutada ja mis mujale oma nina ei topi. Küll on aga IT Grupp viimasel ajal kätt proovinud ka pilveteenustes, näiteks on neil Sõle tänaval pilveteenuse hosting, mille peal jookseb näiteks kogu kullerfirma DPD Eesti pakijälgimissüstem.

Eesti parim Microsofti-kompetents Ta nimetab IT Gruppi ka Eesti kõige parema kompetentsiga IT-firmaks Microsofti toodete ja teenuste juurutamise alal. „Exchange, SQL, virtualiseerimine,” loetleb ta. „Meie tehtud on näiteks politsei Exchange’i-lahendus, enne seda olid kõigil kohalikel prefektuuridel postkastiserverid, ei olnud ühtset süsteemi. Tegime 4000 kasutajaga Active Directory lahenduse, mis on ilmselt Eesti suurim. IT Grupp teenib praegu enamiku rahast tööga, mitte raua müügiga.” Ennuste ise on aga oma teenitud raha panArvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 63

inimesed

Eestis võiks ajada sellist äri, mis kasutab kohalikku know-how’d, müüb seda üle maailma, kuid logistikakulud oleks madalad, räägib Ennuste.

nud ka hobiprojektidesse. „Kaks aastat tagasi ehitasin ma superarvuti,” ütleb ta nagu muuseas. „Selles oli 6240 protsessorit, jõudlus oli 23 teraflopsi. Kogu süsteem oli ehitatud graafikakaartide peale. See oli insernertehniline proovikivi: jahutus, toide, standardlahendusi ei saa teha.”

Häid töötajaid on väga raske leida

Kaks aastat tagasi ehitasin ma superarvuti.» Jaak Ennustel on insenerile kohased hobid

Külmkapisuurune seade saigi valmis, tarbis elektrit ligi viis kilovatti, kuid arvutas ka mehemoodi. Ennuste hinnangul lausa nii kõvasti, et sarnanes jõudluselt näiteks IBMi Blue Gene superarvutiga, millise näiteks Moskva Ülikool ostis kolm aastat tagasi. „Mu eesmärk oli see, et teen ta valmis ja pakun siis Eesti teadlastele,” räägib Ennuste. „Rääkisin mitme inimesega, kes tegelesid molekulaararvutuste ja simulatsioonidega. Tartu Ülikoolist, Küberneetika Instituudist, KBFIst ja nii edasi, aga mitte keegi ei olnud nõus oma mugavustsoonist välja tulema ja tegema oma algoritme ringi GPUdele sobivaks.” Nii ei jäänudki tal muud üle kui rakendada koduste vahenditega ehitatud superarvuti maailma teaduse vankri ette ning Ennuste pani oma loomingu Stanfordi Ülikooli Folding@home programmi raames proteiinide käitumist organismis arvutama. Mitmesaja tuhande arvutaja hulgas kerkis Eesti koondtabelis tänu Ennuste superarvutile esi-saja sisse. Et aga arvuti vastu

64 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

keegi huvi ei tundnud, lammutas ta selle osadeks ja müüs Hinnavaatluse foorumis maha, ütleb ta solvunult. „Ma olin jah solvunud, tahtsin tõesti seda Eesti teaduse heaks annetada, võib-olla ma ei käinud piisavalt peale või oleks pidanud ise rohkem aitama,” mõtiskleb ta. „Aga kellelgi ei olnud mahti jalgratta selga hüpata.” Laskume pikemasse vestlusesse Eesti töökultuuri ja töötajate kvaliteedi üle. Ennuste äride jaoks on suurim mure töötajate puudus, eriti heade töötajate puudus, kuid seda juttu räägivad pea kõik firmad, eriti IT-sektoris. Ta kurdab, et Eesti töötaja tööviljakus võiks olla kõrgem ning head, taibukat, kohusetundlikku ja lahtise mõistusega töötajat on väga raske leida. Pika otsimise peale pakuvad personaliotsingu firmad välja neli-viis nime, kellest ühe saaks heal juhul tööle võtta. „Me tuleme ju minevikust, meid koolitati nii valesti, meile ei õpetatud isegi suhtlemist,” ütleb ta. „Suhtlemiskultuur on Eestis väga nõrk.” Pakun välja, et ehk on lahendus nende kümnete tuhandete tagasi tootmisel, kes Eestist välismaale on läinud, kuid Ennuste ütleb, et selline väljaränne on paratamatus. „Aga mis siis, kui tõstaks Eestis hoobilt palku kaks korda, kas nad siis tuleksid tagasi ja oleksid need kauaotsitud head töötajad?” proovin edasi. „Ei mängi välja,” pareerib Ennuste ja seletab, et kui ikka mõni suur välisklient nagu HP ütleb, et nad ei maksa

teriipileti tõmbamisega. „Wristbreakerisse” investeerimine oli esimene loteriipilet, hinnaga suurusjärgus 100 000 krooni. Uue versiooni turuletoomine maksab umbes 20 000 krooni lisaks, seega saab ta nüüd uue, samaväärse võiduvõimalusega loteriipileti viis korda odavamalt, selgitab ta, miks ta endiselt sellesse projekti raha paneb.

Uus projekt juba käsil „Ma olen enda jaoks seda mõelnud nii, et õigel riskiinvestoril on vähemalt 20 õigesti juhitud ja head riskiprojekti korraga käimas,” räägib ta. „Nendest üks on edukas ja ülejäänud kärssavad, aga sa ei tohi hetkeksi jääda muretsema selle pärast, et nad kärssavad.” Ka tal endal on üks järjekordne uus projekt käsil. Ta mainib märgusõnu nagu „Eesti teadlased”, „välismaa” ja „materjaliteadus”, kuid lähemalt lubab rääkida alles siis, kui asi valmis on. Henrik Roonemaa

üle 34 euro tunnis veebi administreerimise eest, siis nad ei maksa ja kõik. Ja, lisab Ennuste, me ei konkureeri sel alal soomlaste ega sakslaste, vaid näiteks rumeenlastega. Ennuste ise on hobi korras teinud ka mõne riskiinvesteeringu, näiteks on ta kätt proovinud nutitelefonide mängude alal ning on investeerinud iPhone’ile mõeldud „Wristbreakeri” mängu. „Ma mõtlesin, milliseid ärisid on Eestis võimalik edukalt teha. See peaks olema midagi sellist, kus me kasutame kohalikku know-how’d, müüme üle maailma ja mille logistilised kulud oleksid hästi madalad,” selgitab ta. „Telefonide rakendused vastavad kõigile neile kriteeriumidele, investeerisin sinna selle pärast.”

Minu tööpäev

Ärkan hommikul kell pool kaheksa või kaheksa. Selleks ajaks on postkasti tulnud eriteemalisi kirju ja ma tegelen nendega kella üheksani. Kui mul on linnas mingid kohtumised, ei lepi ma ühtegi kokku enne kella 10 või 11, et ma saaks linna sõita alles pärast hommikust tipptundi. Mul on erinevaid kontoreid, kus ma käin ja samas ma teen kodus hästi palju tööd.

Riskiinvesteering telefonimaailma Rahalist edu pole aga mäng toonud. Ennuste seletab, et keskmiselt läheb ühe rakenduse tegemine maksma 5000 kuni 15 000 USA dollarit, keskmine rakendus teenib aga vaid 700 dollarit. Iga päev aktsepteerib Apple oma poodi 500 rakendust ja kui sa teed näiteks mängu, siis sel päeval, kui sinu mäng iTunesi poodi müüki pannakse, on sinna lisandunud veel paarsada mängu. Konkurents on meeletult tihe ning selles virvarris ostjatele silma jääda on väga raske. Sellest hoolimata on „Wristbreakeri” meeskonnal plaanis mängust veel ka järgmine versioon välja anda. Ennuste võrdleb seda lo-

Minu puhkepäev

Puhkepäev on see, kui ma olen koos perega ja tegelen oma hobidega. Ma puhkan alati laupäeviti-pühapäeviti ning nädalavahetustel põhimõtteliselt teistega tööalaselt ei suhtle. Ma ei võta ise vastu töökõnesid ega helista teistele tööasjus. Tegelen pildistamisega, suvel sõidan jalgrattaga, trennid võtavad kõvasti aega. Neli-viis aastat sõitsin Elioni maratone, oma vanuseklassis päris eesotsas. Enam võistlusspordiga ei tegele. Talvel tegelen murdmaasuusatamise ja mäesuusatamisega.

Arvutimaailm nr 2 (179) märts 2011 65

minu arvutimaailm

Aivar Kraus Neile, kes ei taha ise arvuteid osta, pakub 3StepIT igasugust arvutitehnikat rendiks. Pakkujaid juhib Aivar Kraus. Kuidas ta arvutimaailma jõudis, selle kohta toovad selgust järgmised küsimused. Esimene kokkupuude arvutiga? Commodore 64, oli selline mängumasin tolleaegse Tallinna Polütehnilise Instituudi (nüüdne TTÜ) arvutiklassis, aga sügava mulje jättis esimene tõeline arvuti Apple II. Esimene oma arvuti? Isetehtud nõuka-aegne ime, kus programme laeti kassettmakilt, midagi Juku eelkäija laadset. Esimene mobiiltelefon? Nokia CityMan 450, isegi imekombel alles, hea lastele näidata. Esimene kokkupuude internetiga? Vist oli aasta 1987, modemiga pidi helistama, kiirus 2400, kuidagi ei liikunud, 9600 kbit/s oli aga juba kõva sõna, eks siis sai midagi tõmmatud. Aga täpselt ei mäleta. Milline on praegune tehniline varustatus? Dell Latitude e4300, 3G kaardiga, igalt poolt netis. Kõige halvem ITga seotud kogemus? Kui varukoopiad olid tegemata ja e-postkast koos muude failidega vastu taevast lendas. Kiruda pole peale iseenda kedagi, seda ikka juhtub paari aasta tagant, kuigi viimasel ajal üha vähem. Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama? Google, ilmareis.ee, igasugused ilmaennustused. Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele? Kaheksa tundi tuleb kokku kindlasti. Ausalt – kas oled olnud kunagi tarkvarapiraat? Nooruses ikka, nüüd juba eetika ei luba ega tasu väga proovidagi, lihtsalt ei õnnestu. Foto: Kalev Lilleorg

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 13.04

◊◊ Oleme serveriruumis ja testime suurt salvestuslahendust. ◊◊ Androidi-olümpia. Kas ja mida leiab ärikasutaja populaarseimale mobiiliplatvormile? ◊◊ Eesti IT-firmadest vanimad on juba 20aastased. Kuidas nad praegu hakkama saavad?

66 Arvutimaailm nr 3 (179) märts 2011

Maailmatasemel haridus Eestist

TARKVARATEHNIKA rahvusvaheline magistriõppekava Tarkvaraarenduse juhtimine ja tarkvaraökonoomika Süsteemide analüüs ja disain Ettevõtte tarkvara Sardsüsteemide tarkvara ja reaalaja tarkvara

Ühisõppekava: Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Ingliskeelne õpe Riigieelarvelised ja riigieelarvevälised õppekohad

www.ut.ee/software

ics@ut.ee