Arvutimaailm 5/09 by Arvutimaailm

Kuidas sai agronoom Tiit Partsist hinnatud tarkvaraspetsialist?

Samsungi uutel telefonidel kahepeale kokku neli SIM-kaarti Lahendused, kuidas oma kadunud autod GPSi abil üles leida OÜ T+1 Solutions – kas üleöö Eestist globaalseks tegijaks?

vankuv kaardimaja Kriis nõuab esimesi ohvreid: IT-kaupmehed sulgevad poode ja võitlevad püsima jäämise nimel

Hind 39.90

Nr 5 (161), mai 2009

9 7 7 1 0 2 1 936005

Suures võrdlustestis tööstuslikud ja igapäeva pihuarvutid

"VUPTQJSJUJ TVQFSTPPEVTUVTFE $IFWSPMFU TÂ´JEVLJE BMMB PNBIJOOB 4FMMF BBTUB QBSJN QBLLVNJOF "VUPTQJSJUJT

"WFP

TVQFSIJOE LS TPPEVTUVT LSPPOJ

&QJDB

TVQFSIJOE LS

TPPEVTUVT LSPPOJ

$BQUJWB

TVQFSIJOE LS TPPEVTUVT LSPPOJ

1BLLVNJOF LFIUJC BJOVMU MBPT PMFWBUFMF BVUPEFMF "VUPEF BSW PO QJJSBUVE ,POLSFFUTFJE UJOHJNVTJ LÂ»TJ "VUPTQJSJUJTU

(BSBOUJJ BBTUBU WÂ´J LN

XXX BVUPTQJSJU FF "65041*3*5 "4 5BMMJOO &IJUBKBUF UFF UFM 5BSUV 5VSV UFM "WFP LFTLNJOF LÂ»UVTFLVMV M LN $0 IFJUNFE H LN Å¢ &QJDB LFTLNJOF LÂ»UVTFLVMV M LN $0 IFJUNFE H LN $BQUJWB LFTLNJOF LÂ»UVTFLVMV M LN $0 IFJUNFE H LN

Foto: Kalev Lilleorg

mai 2009 fookus

LABOR

Arvuti poode ähvardab kadumine

36 Marek Strandberg

Majanduskriisi tingimustes poole võrra langenud käive ning hiljutine liiga hoogne laienemine on miljonivõlgadesse vedanud mitmed suured Eesti IT-poodide ketid. Lk 16

joonistab digilauaga 38 Yutiti – kodumaine uus

projektijuhtimistarkvara 39 Soodne võrguketas

Synologylt 40 Symphony – tasuta ja

lihtne kontoripakett 42 Ordi tegi kalli ärisülearvuti 43 Mobotixi 360kraadine

kaamera 44 Samsung C5212

ja SGH D-980 46 Suur test – pihuarvutid

A RVA M US 6

Vastasseis: Kas Skype sobib firmasse või mitte? 8 Valdo Toost: kuidas pimedas malet mängida UUDISED 10 100 megabitti koju kätte 13

Norby ärid lähevad Linx Telecomile

14 Tõeline mudatelefon

FIRMA 22 T+1 Solutions hüppab üleöö

maailmaareenile R E P O R TA A Ž 31

Poolakatel on tööd kahes LG hiigeltehases

LAHENDUSED 52 GPS-träkkerid ehk salasilmad

autopargis 54 DiVitas – kallis ja efektiivne

sidelahendus INIMESED 56 Silver Meikar soovitab riigile

Skype'i 57 Adminnidele päitsed pähe 58 Seltskond: inimesed arvutitalgutelt 60 Tiit Parts – agronoomist SAP

Estonia juhiks

31 Külaskäik tehasesse näitas,

mismoodi Poola LG ära võlus. Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 3

toimetuse lehekülg

Kiire internet juba koidab Sel ajal, kui meie meedia vaimustunult kirjutab ülikiirest internetist (ja mõned ka küsivad, kas sel mõtet on), on lätlased eestlastele ammu ära teinud. Aprillinumbris kirjutasime, et IZZI alustas lõunanaabrite juures 100 Mbit/s interneti pakkumist, nüüd on sellega ühinenud ka Baltkom. Suurfirma Lattelecom aga ei maga ja kolme aastaga lubatakse lõpule viia projekt fiber to the home ehk fiiber koju ning kogu Läti katta fiiberoptilise võrguga, kirjutab tuntud IT-ajakirjanik Juris Kaza oma blogis. 100 Mbit/s on peagi Läti püsiühenduse standard, mitte tulevikueesmärk. Kui meil veel skeptikud arvavad, et telesaadetes tasub näidata maaelu kui põllumajandustegevust ning kiiret netti pole vaja (see on ju nii kallis), siis mõne aasta pärast võimegi pakkuda turistidele eksootilist internetivõõrast maarahvast. Eestis paistab valgus kaablist mitme aasta pärast. EstWini projekt 100 Mbit/s interneti toomiseks saab arvatavasti valmis aastaks 2015. Kuid juba sel kuul pidid esimesed kodud Tallinnas 100 megabitti saama, vihjati meile just hetk tagasi.

KAIDO EINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee

TOIMeTUSe KOLL eeGIUM

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee toimetaja Raigo Neudorf raigo.neudorf@presshouse.ee

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee

Valdo Kalm EMT juhatuse esimees

Kaanepilt: iStockphoto

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

Urmas Kõlli ITLi president

Arvutimaailma tellimus maksab 369 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus. Teet Jagomägi AS Regio juhatuse esimees

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori juht

Raigo Neudorf Arvutimaailm

arvamus võitja ja k ao ta ja

va s ta ss eis

Kas Skype sobib teie arvates firmakasutusse või mitte?

∂

Erki Urva juhitav Linxtelecom valmistub kriisi ajal aktiivselt paremateks aegadeks. Nimelt sõlmis ettevõte aprillis saneerimise all oleva Norby Telecomiga kokkuleppe, mille kohaselt ollakse valmis Norbylt omandama kahte äriüksust – andmesidevõrku Metroo ja internetipõhist kõnesidet.

∆

Telekommunikatsioonifirma Elisa saadab maisjuunis oma 191 töötajat nädalasele osaliselt tasustatavale puhkusele. Elisa Eesti juhatuse esimees Sami Seppänen nentis, et lõviosa firmadest on praeguses majandusseisus sunnitud kohandama tegevuskulusid vastavalt tuludele.

JAH

Gunnar Kobin

Sten Tamkivi

Praegu on peamine häda selles, et tehniliselt pole võimalik ettevõtte suhtlust läbi Skype’i tööle panna, sest seda takistavad teatud tehnoloogilised nüansid: asi jääb tihti toppama kõrvaklappide ja arvuti taha.

Ma arvan, et kõige parem näide sellest, kas Skype kui suhtluskanal sobib ettevõtte igapäevakasutusse, on Skype ise. Meie ettevõtte töölaudadel kõigis kaheksas kontoris üle maailma puuduvad tavatelefonid.

Smart City Groupi nõukogu liige

Skype Eesti juht

Ma arvan, et enamik nendest inimestest, Nii et kui keegi mõnikord mu käest kükellele Skype’i teel helistatakse, ei istu arvusib, mis on Skype’i kontaktnumber, siis ma ti taga. Kui aga kõrvaklappide ja arvuti taga Krediidiinfost piilun seda. istumise piirang ära kaotada, võib asi täitsa Skype’i kasutama hakkamisel on mitu toimida. taset. Neist esimene ja kõige lihtsam on Kui firmasisest Skype’i kasutamise aksee, et Skype’i kasutatakse kõnesidelt raha tiivsust tõsta, peaks kõikokkuhoiu eesmärgil: gile töötajate muretsesee sobib eriti nendele kobin: ma ise ma spetsiaalsed Skype’i ettevõtetele, kes suhtkasutan skype’i telefonid. Siis saab ka levad aktiivselt välismobiil- ja fiksliinile läbi maailmaga ning Skype’i pikemate selle helistada. vahendusel on seda teha konverents Iseküsimus on muitunduvalt odavam kui dugi veel ka see, kuidas mõnda muud kanalit kakõnede osta Skype’ilt korporasutades. tegemiseks. tiivselt kõneaega ja kuiTeine tase on muldas oleks võimalik selle tifunktsionaalsus. Ehk eest tagantjärele tasuda. tavalise audiokõne kõrVõib-olla on see juba val on võimalik pidada praegu võimalik, pole koosolekuid üle tasuta lihtsalt asjadega täpselt videokõne (säästab reitamkivi: ega me kursis. sikulusid) või pidada Kui meie enda ettevõ- fiksliinide lõpliku töögruppide vahel tekstet vaadata, siis Skype’i asendamise nimel tivestlusi. kasutavad igapäevasuhtMida rohkem inimeei konkureerigi. luseks väga vähesed inised ringi liiguvad, seda mesed. Ma ise kasutan kasulikum Skype on. Skype’i pikemate konveEga me fiksliinide asenrentskõnede tegemiseks. Mul on sõber Tais, damise nimel ei konkureerigi, sest pole tekes korraldab seal sukeldumist ning temaga lekomi-, vaid tarkvarafirma, mõnda teenust on hea Skype’i vahendusel rääkida. nagu hädaabikõned me ei saagi pakkuda.

6 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

ku u t sita at

Meil toimus siin mõned aastad ikka kõva saunapidu koos rohke õlle ja viinaga. Nüüd tuleb hull pohmell.» GNT Eesti juht Anti Kuiv IT- ja arvutikaupade jaeturul toimunust

ek s p erd id h in davad

Minueesti.ee veebikülg on hea näide sellest, kuidas realiseerub julge pealehakkamine ja ettevõtlikkus ühel korralikul internetisaidil. Loodetavasti tuleb ka saidi sisu heale vormile sama võimsalt järele.

Veidi annab norida Minueesti.ee puhul kõikusid meie veebikriitikute arvamused seinast seina. Eeskätt läksid arvamused lahku veebilehe disaini osas. Ka saidi sisu osas pakuti hindajate poolt välja ideid, kuidas asja veel paremaks muuta.

Tõnis Hinnosaar

Gunnar Peipman

Kaspar Loog

Palju kõneainet tekitanud Minu Eesti veebi uurides tuleb tõdeda, et sait on küll otsingumootorisõbralik, hästi ligipääsetav ja loogilise ülesehitusega, kuid sisuline külg jätab soovida. Kasutajatevaheline suhtlusmudel on läbimõtlemata ja paneb lehe külastaja vastutavasse rolli. Olulise puudusena pole näiteks võimalik just oma ideed jagada ja üleüldiselt pole ideepank kaasav ega eesmärki täitev.

Minueesti. ee veebikülje disain on küllaltki tagasihoidlik ning jätab infole küllaltki palju ruumi. Peab ütlema, et pilt on natuke laialivalguv, kuid siiski talutav. Mis pilku püüdis, oli see, et ideedepank on päris hästi lahendatud. Soovitusena julgeks lisada, et populaarsemad ideed võiksid olla ka esilehel näha. Uudistel seevastu eraldi mõtet ei näe, need võiks olla avaldatud sama hästi ka blogis.

Disain on 5+. Registreerumisel on kaart kena, kuid algajale arvutikasutajale segane. Kaardi all olevate mõttekodade nimekiri on raskesti loetav. Facebooki, twitteri, blogi jne kasutamine on väga kenasti tehtud! Talgule registreerimisel autentimise ärajätmine oli õige otsus hoolimata naljahammaste kuritarvitustest. Esilehel on puudu suur pilt, mis selgitaks Minu Eesti olemust – seda rahvas küsib.

Altex Marketingi partner

Sisuline külg jätab soovida

Developers Team OÜ tegevjuht

Üldiselt päris hästi õnnestunud

KnowIT Estonia tegevjuht

Disain on väga hea

hinne kokku: 4Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 7

arvamus

Mängides pimedas malet ja mõeldes väljaspool piire Infoturvet saab võrrelda strateegilise malemänguga. Teie olete ühel pool malelauda, teisel pool aga on kõik need, kes teie infosüsteemi ründavad. Häkkerid, kräkkerid, tööstusspioonid, pahavarade loojad ja nii edasi. Valdo Toost infoturbekonsultant ja -lektor

Enamasti on aga kahjuks tegu ilmselgelt ebavõrdse malemänguga. Neid on palju, nad on motiveeritud, mõned väga hästi rahastatud, mõned piiramatu ajavaruga. Teid on halvimal juhul üks, paremal juhul väike meeskond, aega on teil piiratult, samuti ressursse. Nende käike ja neid ei pruugi te isegi näha, kompate vaid tagajärgi ja proovite ise vastu käia. Malemäng pimeduses. 1989. aasta Batmani filmis küsis Joker igalt oma ohvrilt enne tapmist: „Kas sa oled kunagi tantsinud kuradiga kahvatus kuuvalguses?” Tal polnud selle lausega mingit tagamõtet, küll aga meeldis selle lause kõla. Nüüd, 20 aastat hiljem küsin ma igalt selle artikli lugejalt: „Kas te olete kunagi mänginud pimedas malet?” Ma ei küsi seda lause kõla pärast, pigem on mul tagamõte seda küsida. Edukaid ründajaid iseloomustab üks ühine joon – väga hea mõtlemisvõime. Oskus mõelda väljaspool piire. Oskus teha õigeid järeldusi. Oskus asjad loogiliselt läbi mõelda. Oskus näha ja ennustada tagajärgi. Olete te kunagi mänginud King’s Questi? Aga Monkey Islandit? Või Indiana Jonesi seeriat? Mänge, kus edasipääsemine sõltub üleskorjatud asjadest ja lahendatud mõistatustest. Kui te jätate midagi üles korjamata või mõne olulise tegevuse tegemata, võite te alguses selle tähtsust mitte märgata, kuid varem või hiljem maksab see ikkagi kätte. 8 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

Nagu males, nii tuleb ka infoturbealal tundma õppida oma vastase võimalikke käike. Vastasel juhul võib asi lõppeda kiire lüüasaamisega. wallpaperstock.net

Edukaid rün dajaid iseloo mustab üks ühine joon, väga hea mõtlemisvõime.» Olete lõksus ja game over. Sama lugu on infosüsteemi ründajatega – nende edu sõltub üleskorjatud infokildudest, nende ärakasutamisest

õigetel kohtadel, olukorra hindamisest, õigetest tegevustest õigel ajal. Üks üleskorjamata infokild ja jõuate tupikusse. Üks vale liigutus ja IDS (Intrusion Detection System – sissetungiavastaja, toim.) annab ründajast märku. Infokilde saavad ründajad avalikust internetist, e-kirjade päistest, teie töötajatelt social engineering’ut kasutades, igast järgmisest vallutatud võrgus olevast seadmest või isegi kontorihoone taga olevast prügikonteinerist. Võib-olla mõne infokillu räägite

hoopis ise välja, aimamata, kui oluline see tegelikult on. Selles ebavõrdses malemängus on ainuke väljapääs mõtlemises. Tehnoloogia ja lahendused teid iseenesest ei päästa. Päästab loovus, kujutlusvõime, fantaasia ja nende kaudu tehnoloogia ning lahenduste õige rakendamine. Asjade läbimõtlemine ja ebastandardsus on teie enda trump. Kui reaalses maailmas heidab professionaalne varas pilgu uksele, on tal hetkega selge, kuidas sealt läbi saaks. Lukuvalmistaja on lukule peale kirjutatud, mudeli tunneb kuju järgi ära ja kohe on teada luku nõrkused. Aga kui asjad poleks nii, nagu nad paistavad? Kui see, mis paistab reaalses maailmas uksena, pole tegelikult

Võib-olla mõne infokillu räägite hoopis ise välja, aimamata, kui oluline see on.» uks? Või kui uks ise tekiks ja kaoks või kui lukk muudaks ise kuju ja vahetaks varga lähenedes silti? Reaalses maailmas piiravad teid kahjuks loodusseadused. Virtuaalmaailm, kus teid rünnatakse, on neist piirangutest vaba. Virtuaalmaailmas saate luua ründajat vastu võtma just sellise maailma, nagu fantaasia võimaldab. Miski ei pruugi olla selline, nagu paistab. Uks võib tekkida alles siis, kui kolm korda on koputatud ja päev on neljapäev. Seade, mis paistab Windowsi serverina, on hoopis printer. Võrk muudab oma kuju ja on hetk hiljem hoopis teine, kui oli alguses. Kes ütles, et just ls või dir peab kataloogilistingu andma? Kuni ründaja teie loodud virtuaalses maailmas ehk meevõrgus mõistatab, kuhu ta sattunud on, jälgite teie iga tema käiku. Kui enne olite ühel pool malelauda, olete nüüd teisel pool. Teie otsustate, kuidas ratsu täna käib. Kõik sõltub mõtlemisest. Turvalisus algabki mõtlemisest.

i ga ku u m a t eil e kirj u tan

Innovaatilised ideed on põnevad ja nutikad Innovatsiooniaastal on toimunud üle 130 ürituse, kus innovatsiooniteema on olnud põhifookuses. Nendel üritustel on toodud hulgaliselt näiteid innovaatilistest ideedest, mis on juba ellu viidud või arendatakse praegu neid välja.

Sel korral kirjutangi teile mõnest põnevast ja nutikast ideest, mida Eesti inimesed on välja mõelnud ja ellu viinud. 2009. aasta parim õpilasfirma Roheline Jälg tõstab inimeste teadlikkust globaalse soojenemise kohta ja näitab, kuidas saab selle vastu võidelda. Rohelise Jälje klientidel on võimalik arvutiprogrammis välja arvutada oma CO2 jalajälg ja seeläbi teada saada, millist süsihappegaasi kogust iga päev toodetakse. Rohelise jälje jätmiseks ja keskkonna säästmiseks saab igaüks aidata puid istutada. Saku Õlletehas tuleb välja uudse pikema kaela ja kõrgema kujuga pudeliga, milles õlu peaks püsima kauem külm ning maitsema nagu värskelt vaadist tulnud. Väiksem läbimõõt ning pikem pudelikael teevad pudeli käepärasemaks ning suvel pudelit kaelast hoides püsib õlu kauem jahe. Veel on suurepärane see, et kuigi uuendusse panustatav investeering ulatub 70 miljoni kroonini, tarbijad õlle eest varasemast rohkem maksma ei pea. Eestis on registreeritud viis elektriautot. Neist kolm on sõiduautod ning kaks väikebussid. Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogia peaspetsialist Meelis Merilo oli esimene, kes Eestis (Harjumaal) elektriauto registreeris. Tema elektri-Pobeda on pühapäevaautona läbinud juba 7000 km. Maailma elektriautode kataloogist (www. evalbum.com) selgub, et Merilo auto tippkiirus on 120 km/h ja see suudab ühe laadimisega sõita 96 kilomeetrit. Elektriauto teevad raskeks pliiakud. Elektri-Pobeda kaalub ligi kaks tonni, alalisvoolumootor seejuures 40 kilogrammi. Akusid laeb selline Pobeda ka pidurdades, tehnoloogiat kutsutakse regeneratiivseks pidurdamiseks. Linnaliikluses, kus vaja palju pidurdada, võib see küm me protsenti lisa anda. Ka mäest alla veeredes on võimalik akusid laadida. Elektriautode arendajad on algatanud ka projekti „Elektromobiilne Eesti 2020”, mis on katse käivitada väike revolutsioon meie transpordisektoris – aastaks 2020 Eestisse vähemalt 100 000 elektriautot! Teisisõnu peaks selline hulk moodustama 20 protsenti sõiduautodest!

Urmas Kõiv

innovatsiooniaasta juht

Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 9

uudised –15 protsenti

Electrolux soovib aastaks 2012 vähendada energiatarbimist 15% võrra. Electroluxi arvestuse kohaselt tarbivad siis kõik kontorid, tehased ja laod võrreldes 2008. aastaga täpselt nii paju vähem energiat. Selline kokkuhoid aitab ennetada üle 70 000 tonni süsihappegaasi tekkimist – samapalju heidavad atmosfääri 30 000 autot ühe aasta jooksul. Electroluxi grupil aitab kokkuhoid säästa üle 150 miljoni krooni aastas.

2 miljonit

LG Electronics on vaatamata majanduskriisile müünud viie kuuga kokku enam kui 2 miljonit puutetundlikku mobiiltelefoni LG KP500, mis soodsa hinnaga (ligi 3500 kr) ja puutetundliku ekraaniga on olnud menukas ka Eestis. Ka „vaese mehe iPhone’iks” nimetatud LG KP500 on teistest puutetelefonidest mitu korda odavam ja see on Euroopas juba 1,2 miljonil inimesel.

Pikk samm edasi: 100 Swedbank avas uue mobiilipanga Swedbank avas uue mobiilipanga beetaversiooni. Aadressil www.swedbank.ee/mobile avaneb mobiili brauseriga sisenedes spetsiaalselt väikese ekraaniga seadmetele loodud internetipank. Mobiilipangas saab teha siseriiklikku makset, vaadata kümne viimase tehingu kontoväljavõtet, kontojääki, valuutakursse ja lähimaid pangakontoreid või pangaautomaate.

Viasatilt salvestav digiboks Digi-TV operaator Viasat toob müügile HD-valmidusega salvestava digiboksi ViasatPlusHD, mis võimaldab korraga salvestada kuni kaht telesaadet ja vaadata samal ajal kolmandat varem salvestatut. Uue digiboksi kõvaketas on 250 GB suurune ja sellele saab salvestada 115 tundi standardformaadis või 45 tundi kõrglahutusega telesaateid.

10 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

Aastaks 2015 peaks kogu Eestit katma 100 Mbit/s internetivõrk. Kas Eesti on selle algatusega pigem liidrite või mahajääjate seas? Aprilli lõpus teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et minister Juhan Parts ja telekomiettevõtted algatasid kuus miljardit krooni maksva uue põlvkonna internetiühenduse arendamise projekti EstWin. Omavahel lepiti kokku selles, et aastaks 2015 arendatakse välja kogu riiki kattev kuni 100 Mbit/s internetivõrk. „Kui 19. sajandil arendati välja raudteed, 20. sajandil elektrivõrk, siis 21. sajand on sidevõrkude arendamise ajastu,” iseloomustas Juhan Parts lairibavõrgu arendamise projekti EstWin. „See projekt võimaldab elavdada majandust ning luua samas ka uusi töökohti,” lisas Parts. Samas soodustab Partsi hinnangul lairibavõrgu väljaehitamine Eesti ühtlast arengut ning aitab kaasa maapiirkondades ettevõtluse kasvule. Uue põlvkonna internetivõrgu väljaarendamise lõpptulemusena on kõigil Eesti elanikel ja asutustel võimalik alates 2015. aastast pääseda ligi internetiühendusele kiirusega kuni 100 Mbit/s. EMT arendus- ja tehnikadirektor Tõnu Grünberg ütles Arvutimaailmale, et ettevõtmise näol on tegu väga hea ja õige algatusega, sest mitmed lääneriigid on sarnaste projektidega samuti algust teinud. Mõned riigid on

meist sammukese võrra küll ees, kuid laias laastus liigub Eesti üldise vooluga kaasa. „Praegu on lairibaprojektide tegemine väga populaarne teema. Näiteks USAs alustati ka millegi sarnasega, nii et me oleme õigel lainel. See on meie jaoks üks pikk samm jälle edasi,” tõdes Grünberg. Tema teada alustas Soome meiega võrreldes oma projekti küll veidi varem, kuid ka see on üsna algusjärgus. Kui lõunanaabrite lätlaste kohta pole Grünberg sarnase algatuse kohta midagi kuulnud, siis Leedus tema teada mingil kujul taoline võrk juba tegutseb. „Ma võin eksida, aga midagi minu teada Leedus on tehtud,” märkis Grünberg, lisades, et tegu pole siiski nii mastaapse ja riiki katva ettevõtmisega kui Eestis. Täielik üleminek lairibavõrgule Eestis tähendab, et kõik majad, korterid ja kontorid ühendatakse lairibaühendustega. Juhan Partsi hinnangul

See on meie jaoks jälle üks pikk samm edasi.»

Uus lahendus aitab firma mobiile distantsilt jälgida 3 Step IT arendas välja ja võttis patendi innovaatilisele halduslahendusele, mis pakub ööpäevaringselt ülevaadet ettevõttes kasutusel olevatest äritelefonidest ning võimaldab neid distantsilt jälgida. Firma juhi Aivar Krausi sõnul sai äritelefonide lahendus alguse klientide initsiatiivist, kes kasutasid hulganisti tavaarvuti funktsionaalsusega mobiiltelefone, kuid ei omanud neist põhjalikku ülevaadet. „Äriklassi mobiiltelefonid sisaldavad kriitilist äriinformatsiooni, mille lekkimist ei saa endale lubada ükski ettevõte.” 3 Step IT loodud Smart phone LCM teenus võimaldab muuta telefoni distantsilt kasutuskõlbmatuks.

LG-lt uus ja võimas multimeediatelefon LG teatas, et paiskab Eestis turule oma uue võimsa multimeediatelefoni LG ARENA. Alates telefoni esitlemisest aasta alguses on selle kohta esitatud miljon tellimust operaatoritelt üle kogu maailma. Telefoni võimas aku võimaldab kuni 30tunnilist MP3-de mängimist ja 300 tundi ooteaega.

0 Mbit/s internet koju kätte

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on 21. sajand sidevõrkude arendamise ajastu. Foto: Priit Simson / Postimees

on tegu ambitsioonika ja samas ka julgustava projektiga, sest ühe laua taha saadi kõik Eesti telekommunikatsioonivaldkonna põhitegijad. Tegu on samas suurima ühisprojektiga era- ja avaliku sektori koostöös infoja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Projekti EstWin esimese etapina ehitatakse 6640 kilomeetrit fiiberoptilist kaablit ja 1400 võrgu-

ühenduskohta hõlmav side alusvõrk (baasvõrk), projekti teises etapis ehitavad operaatorid alusvõrgule juurdepääsuvõrgu tarbijatele, kasutades selleks nüüdisaegseid tehnoloogiaid, mis tagab kõigile soovijatele lairibaühenduse. Kogu projekti hinnanguline maksumus on kuni kuus miljardit, millest riigi kohustused alusvõrgu arenda-

mise osas plaanitakse katta Euroopa struktuurifondidest 1,5 miljardi krooni ulatuses. Tõnu Grünbergi sõnul ongi üks keerulisemaid küsimusi see, kust ja kuidas see raha leida. „Eks siin tuleb mingi kindel balanss leida, et kes kui palju raha paneb, saab ka vastavalt õigusi,” leiab ta. Arvutimaailm Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 11

uudised

Uus pakett – MinuEMT EMT kliendid saavad ise kokku panna oma personaalse mobiili- ja internetiteenuste paketi. EMT klientidel on alates 4. maist võimalus koostada ise endale pakett, valides kolme põhiteenuse – kõne, sõnumite ja interneti kasutusmahud ning vastavalt sellele kujuneva hinna. Iga kliendi personaalseid soove arvestav komplekteerimismudel kannab nime MinuEMT. Teenuseid ja mahtu saab era- ja äriklient kavandada oma vajaduste järgi.

Pling! võistleb Orkutiga Elisa tõi turule noortele suunatud uue suhtluskeskkonna – Pling!, mis hakkab võistlema seniste suhtluskeskkondadega nagu Orkut, Rate. ee ja Twitter. Plingi suurim eelis on võimalus panna internet ja mobiil omavahel tasuta suhtlema.

Kalender

arvutima ailm

17.05 Rahvusvaheline

Eestlased otsisid

seminar „Leiutiste tähtsus riigi majandus arengu jaoks” 17. mail saabuvad Rootsist Tallinnasse kolmsada leiutajat, Rootsi Leiutajate Liidu liiget, keda võtavad Olümpia hotelli konverentsikeskuses vastu Eesti Leiutajate Liit ja MTÜ QUINEstonia (innovaatilised naised). Seminar toimub 17. mail Olümpia hotellis.

30.05 Kaubanduskoja

13. tenniseturniir 30. mail kell 10 algab Pärnu Kesklinna Tenniseväljakutel (Ringi 14a) Kaubanduskoja tenniseturniir. Kaubanduskoda ootab oma liikmeid koos perekondade ja kolleegidega nautima meeldejäävat võistlust ja ettevõtlike inimeste seltskonda.

12.06 Ideelaat „Elu koolis koos Tiigriga”

Tiigrihüppe SA ja Koolielu portaal kutsuvad koolirahvast 12. juunil ideelaadale, mis toimub Tallinna Lauluväljakul. Nüüdisaegset tehnoloogiat tutvustavad ka kohalikud ja välismaised riist- ja tarkvaratootjad ning maaletoojad. Väljapanekutega saab tutvuda rohkem kui 40 messiboksis.

12 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

Tartu firmad käisid Hiinas

Kuus Tartu tehnoloogiafirmat loovad EASi toel Hiinas kontakte sealsete ettevõtjatega, kirjutas ÄP. Aprilli lõpus toimusid Pekingis ja Shanghais äri- ja koostöövõimaluste arutamiseks Tartu Teaduspargi ja Tsinghua Ülikooli tehnoloogiasiirde keskuse kontaktüritused, kus Eesti firmad kohtusid Hiina omadega. Avaüritusel osales ka Eesti suursaadik Hiinas Andres Unga. Visiidi tulemusena loodavad siinsed ettevõtted leida Hiinast koostööpartnereid ja ärivõimalusi.

100megane internet koju

USA ettevõte Cablevision purustab USAs omanäolise rekordi. Nimelt kavatseb kompanii veel sel kuul hakata pakkuma koduinterneti teenust, kus allalaadimiskiiruseks on 101 Mbit/s ning üleslaadimiskiiruseks 15 Mbit/s. Majapidamised,

Tallinna trump on infotehnoloogia Läänemere-äärsete linnade võrdleva uuringu järgi edestab Tallinn loomemajanduse potentsiaalilt Riiat ja Vilniust, ent jääb alla Skandinaavia kogukondadele.

Tallinna tugevused on IT- ja tarkvaralahenduste loomine ja omaksvõtmine, nõrkused vähene avatus ja

kõrghariduse konkurentsivõime. Uuringu järgi jagunesid linnad potentsiaalilt kolme gruppi. Tallinn on koos Kieli ja Rostockiga keskmises grupis, edestades Riiat, Vilniust ja Gdanski, ent jäädes alla Turule, Umeåle ning Århusile. pricewaterhouse coopers

Tieto Eesti ja IBM Eesti kutsuvad:

d Hiinas kontakte

Seminar paindlikust tarkvaraarenduse mudelist suurorganisatsioonides Tieto ja IBMi korraldatava seminari eesmärgiks on jagada kogemusi, kuidas on võimalik nii avaliku kui erasektori suurorganisatsioonides rakendada paindlikumat tarkvara arendusmudelit, mis tõstab arenduse efektiivsust, juhib paremini riske ning aitab jõuda soovitud eesmärkideni. Tieto Eesti on kutsunud esinema Dan Rawsthorne USA-st, kellel on pikaajalised kogemused paindmetoodikate (sh Scrum) rakendamises väga erinevates mahukates projektides. Dan on töötanud koos selliste gigantidega nagu Adobe, Amazon.com, AMD, General Electric, HP, Intel, Kofax, Microsoft, Motorola, Oracle, Siemens, Sun Microsystems jt. Üle 25 aasta tarkvaraarenduses tegutsenud eksperdina on Dan omandanud aukartust äratava kogemustepagasi paindmetoodikaid järgides ja neid ise pidevalt arendades.

kel on nii kiire internetiteenuse vastu huvi, tuleb märkimisväärselt ka oma rahakotti kergendada: ettevõte küsib teenuse eest kuus ligi sada dollarit ehk ligi 1200 krooni. Teenus on saadav alates 11. maist kõigile viiele miljonile elanikule, kes asuvad Cablevisioni teeninduslevialas

New Yorgi äärelinnades. Kiire internetiühenduse pakkumiseks kasutatakse Docsis 3 nimelist tehnoloogiat, mis võimaldab läbi kaabeltelevisiooni võrgu edastada senisest rohkem andmemahtu. Ettevõtte teatel on nad kulutanud Docsis 3 üleminekule 300 miljonit dollarit.

Et paindlikumat mudelit tõhusalt rakendada, on vajalik täiendada ja muuta arendusprotsesse. Mihkel Loderaud IBM Eestist tutvustab kaasaegset litsentsivaba OpenUP protsessimudelit, mille abil on võimalik igaühel edukalt täiustada oma organisatsiooni arendustöö korraldust. Mihkel demonstreerib ka meeskonnatöö haldus- ja arendusplatvormi Rational Team Concert, mis integreerib endasse arendusülesannete- ja vigadehalduse, versioonihalduse ning palju muud tarkvaraprojekti õnnestunud läbiviimiseks vajalikku. Seminari viimase ettekande peab scrum.ee asutaja Alek Kozlov, kes on aastaid osalenud mitmetes Rahandusministeeriumi ja Baltika Grupi mahukates tarkvaraarendusprojektides ning rakendanud nende läbiviimisel paindmetoodikaid (sh Scrum). Aleki teemakäsitlus keskendub Eesti kogemustele paindlikku mudelit toetavate arenduslepingute ja töövõtete rakendamisest.

Seminar toimub 20. mail kell 13.00 aadressil Toompea 3, Tallinn Osalemine on kõigile tasuta.

AJAKAVA

Norby Telecomi ärid lähevad Linxile Linxtelecom ja Norby Telecom kirjutasid alla kavatsuste lepingule, mille järgi esimene omandab lähitulevikus Norby Telecomi andmesideteenuste ja IP-kõneside (VoIP) äriüksused.

„Sõlmisime Norby Telecomiga kokkuleppe ja oleme valmis omandama

nende kaht äriüksust – andmesidevõrku Metroo ja internetipõhist kõnesidet. Tegu on meid huvitavate tegevusaladega, läbi selle tehingu laiendab Linxtelecom märgatavalt nii oma kliendibaasi kui ka oma tegevusgeograafiat kogu Eestis,” ütles Linxtelecomi Baltikumi tegevjuht Erki Urva.

13.00 Dan Rawsthorne räägib paindmetoodikate rakendamisest avalikus sektoris ja suurtes organisatsioonides. 14.30 Kohvipaus. 14.45 Mihkel Loderaud IBM Eestist tutvustab vahendeid, mille abil on võimalik organisatsioonil arendusprotsesse ja -projekte muuta paindlikumaks. 15.15 Alek Kozlov SCRUM.EE asutaja jagab kogemusi paindmetoodikate kasutamisest Eesti projektides ja riigihangetes. 15.45 Pakume meeldiva jaapanipärase toiduelamuse 16.30 Päeva lõpetuseks lõõgastav seanss muusikaterapeut Kaili Lassi ja Eve Lukki chakrofoni helide saatel. Seminaril osalemiseks palume registreeruda e-maili teel : kristi.luksep@tieto.com Kohtade arv on piiratud. Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 13

uudised u us ja va nad

Tõeline mudatelefon Ilmastiku- ja veekindlate telefonide valik pole lai, Samsung loodab selles sektoris teha puhta töö oma uue ja üliodava mudeliga Xplorer. Miks? Sest see vee all töötav ja autoga ülesõidetav mobiil maksab vaid 1800 krooni.

Samsung Xplorer

Sonim XP3

Ericsson 310s

Hind

1800 kr

5500 kr

790 kr (kasutatuna)

Kaal

95 g

160 g

173 g

Paari lausega

Hea aku, hea hind, kerge ja hea leviga – mida ühest töömehe- või matkatelefonist enam tahtagi. 30 minutit suudab olla vee all ka.

Maailma vastupidavaimaks nimetatud telefoniga võib naelagi seina lüüa. Aku peab kaua ja vee all töötab edasi.

Komisjonipoodidest on seda „haiuime” raske leida, sest ta on nii vastupidav ja nõutud. Aku kipub aga hävima liiga ruttu, vana mudeli vead ...

AMi hinnang

hea hind, kvaliteetne

levi võiks parem olla

vana, aga odav ja tugev

Tallinna Tehnopol laieneb erakapitali toel Tallinna Tehnopol saab paari aasta jooksul juurde 40 000 m2 labori- ja kontoripinda.

Tallinna Tehnopoli hoone

Tallinna Tehnopol ja Astlanda Ehitus OÜ asutasid ühise äriühingu, mille eesmärk on järgneva paari aasta jooksul välja arendada ligi 40 000 m² teadmispõhisele ettevõtlusele suunatud labori- ja kontoripindasid Tallinnas Mustamäel.

14 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

Esimeses etapis on kavas rajada koostöös bio- ja meditsiinitehnoloogia ettevõtetega neile suunatud Tehnomeedikumi hoone. Hoonesse tulevad kõige nüüdisaegsemad teadusarendusvõimalused Eestis. Tehnomeedikum valmib 2011. aastal. Lisaks Tehnomeedikumile plaanib Tehnopol lähiaastatel ehitada veel lisaks kaks hoonet, millest

üks on mõeldud mehhaanikafirmadele ning teine ITettevõtetele. „Rõõm on tõdeda, et pargi kuuendal tegutsemisaastal oleme jõudnud esimeste uute hoonete rajamiseni. Arvestades praegust ettevõtete huvi Tehnopoli kui ärikeskkonna vastu, oleme veendunud, et uute hoonete ehitamine on õigustatud,” ütles Tehnopoli juhatuse liige Alar Tamkivi.

CEBE tipptehnika

am 10 a a s tat taga si

Uus sait: Offshoring. ee

Kompuuter ’99

TTÜ juures on edukalt tööle läinud eelmisel aastal asutatud integreeritud elektroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika tippkeskus CEBE, kus valmib tark elektroonika südamemurede ja stressi diagnoosiks. Töötatakse kahe teaduse, elektroonika ja meditsiini piirimail.

Internet Explorer 8 ka eestikeelsena Aprilli lõpust on vabalt saadaval eestikeelne Internet Explorer 8.

Maailma enimkülastatava 25 veebilehe kiirustestis on Microsofti väitel uus Internet Explorer paljudel juhtudel konkurentidest kiirem. Internet Explorer 8 on allalaetav kokku 26 keeles, nende hulgas araabia,

hiina, tšehhi, taani, inglise, soome, prantsuse, saksa, kreeka, heebrea, ungari, itaalia, jaapani, korea, norra, portugali, poola, vene, hispaania, rootsi ning türgi keel. Lisainformatsiooni Microsofti uue Internet Explorer 8 kohta saab leheküljelt www.microsoft. com/ie8.

Arvutimaailm oli sunnitud kümme aastat tagasi tõdema, et toona juba kaheksandat aastat toimunud kompuutrimess Kompuuter ’99 hakkab oma sära kaotama – arvutid pole Eesti ühiskonnas enam imeasi ja messi ei peeta enam eriliseks tähtsündmuseks. Kompuuter ’99-l hõivasid 148 firmat 3100 m2 suuruse messipinna, külastajaid jõudis seal käia kokku üle 16 000.

Linux vs. Windows Kas Linux seljatab Windowsi? Sellise pealkirja all ilmus artikkel AMi mainumbris 1999. Nimelt toimus USAs konverents ja näitus LinuxWorld, mis pälvis laialdast tähelepanu ning näis, et kõik suurfirmad peale Microsofti on hakanud Linuxit toetama. Samas tõdeti, et tõeliselt massilise operatsioonisüsteemini on Linuxil veel pikk tee.

Internet Explorer 5.0 Kui praegu kirjutame Internet Explorer 8 turulejõudmisest, siis kümne aasta eest kirjutas ajakiri Internet Explorer 5.0 valmimisest. Toonaste uuringute kohaselt oli Internet Exploreri turuosa ületanud 50% ja jätnud seljataha peamise konkurendi Netscape Navigatori.

Mitu kohalikku ettevõtet panid seljad kokku ja lõid veebikülje Offshoring.ee, mille eesmärk on tutvustada IT-teenuste offshoring-kontseptsiooni (Offshoring – piiriülene välishange, teenuste import). Uus sait on mõeldud eelkõige äriettevõtete ning riigiasutuste kesk- ja kõrgtaseme juhtidele, kellel on huvi offshoring’u maailma praktika vastu ning kes soovivad selle abil muuta oma ettevõtet paindlikumaks.

Doktoritöö tõi auhinna Rahvusvaheline Klassifitseerimise Ühing valis parimate interdistsiplinaarsete väitekirjade seast võitjaks TTÜ infotehnoloogia teaduskonnas kaitstud Innar Liivi doktoritöö. Auhind antakse üle ühingu konverentsil juunis St. Louisis, USAs.

Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 15

fookus

Kriis ähvardab turult pühkida tuntud arvutipoed

Majanduskriisis poole võrra langenud käive ning liiga hoogne laienemine on miljonivõlgadesse vedanud mitmed suured Eesti IT-poodide ketid ning on oht, et aasta lõpuks kaob mõni neist pankroti või ühinemise tõttu turult.

Raigo Neudorf raigo@am.ee

Krediidiinfo maksehäirete raportist selgus aprilli lõpus, et mitmed nimekad firmad nagu Klick Eesti, Enter ITMarket ning mõned teisedki on viimasel ajal rinda pistnud üha paisuvate võlgnevustega. Näiteks Klickil oli 22. aprilli seisuga ligi 6,5 miljoni kroonine maksuvõlg. Enter ITMarketi olukord oli aga veel kehvem, sest nende peakohal rippus koguni 7,5 miljoni kroonine võlakirves. Palju parem polnud ka arvutitootja ML Arvutite situatsioon, kelle võlgnevus oli sama kuupäeva seisuga üle 4 miljoni krooni.

Kukkumine poole võrra Ettevõtjad ütlevad, et rõõmustamiseks erilist põhjust pole: käibenumbrid on eranditult kõigil kaupmeestel kukkunud peaaegu poole võrra ning kõige hullemad ajad on alles ees. „Olukord on praegu üsna raske, sest jaemüüjate kuukäibed on kukkunud 16 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

võrreldes eelmise aastaga 20–50%,” tunnistab Klick Eesti juhataja Marko Kalve. Majanduslangusega kohanemiseks on Klick hakanud kauplusi sulgema ja inimesi koondama. Et see kõik nõuab erakorralisi kulutusi ning ka käive on samal ajal kukkunud, on ettevõtte rahavoog kannatada saanud ja tekkinud on maksuvõlg. Esimese hooga otsustas Klick kinni panna kümme kauplust, milleks kaheksa ongi tänaseks juba uksed sulgenud ning kahel seisab see veel ees.

Koondamis teateid oota vad töötajad nii kauplustes kui firma kontoris.» Koondamisteateid ootavad töötajad nii kauplustes kui ka firma kontoris. Sarnaselt Klickiga on poode sunnitud sulgema ka Enter ITMarket, mille nõukogu esimehe Aivar Paalbergi sõnul on hingusele läinud kolm kauplust. „Kui me teaksime, et kriis kestab kaks kuud, poleks mõtet kauplusi sulgeda. Aga usume, et elavnemine turul võib toimuda alles järgmise aasta sü-

gisel,” räägib Paalberg. Aprilli lõpus oli Enteri maksuvõlg ligi 7,5 miljonit krooni. Paalbergi sõnul on tegu peaasjalikult käibemaksuvõlaga, mis on kriisi tingimusi ja tarbimise kukkumist arvestades normaalne: lao käibekiirused on lihtsalt nii palju muutunud.

Tulevik veel ebaselge Eesti suurima arvutitootja Ordi juht Sulev Sisask aga ütleb, et Enteri poed nende käest enam kaupa ei saa. „Nad on pikalt võlglased olnud,” põhjendab ta. „Kuid eks võitlus käib viimse veretilgani.” Kui Enter ja Klick on praegu suurtes raskustes, siis teistel kettidel on läinud veidi paremini. Rõõmustada pole aga neilgi põhjust. Enteri tehnikakaupluste juht Margus Aaslaid kinnitab samuti, et tulevik on ebaselge. Ka Enter oli sunnitud sulgema oma Narva kaupluse ning praegu tegutsetakse 11 tehnikapoega. Euronicsi tehnikakauplusi haldava Sandman Grupi tegevjuht Martin Pedai tõdeb, et jaemüüjate käivete kuni 50protsendine langus on praegu karm reaalsus. Mis puudutab Euronicsi enda tegemisi, siis enim annavad tunda avaliku sektori kulukärped – tunda on müüginumbrite selget vähenemist selle arvelt. Olukorra paranemist lähikuudel Pedai ei usu.

kuni 50 protsenti on kukkunud arvuti- ja digikaupade müük võrreldes varasemate perioodidega kõigil kaupmeestel ning hullemad ajad on veel ees.

Olid ajad, mil sooduspakkumiste puhul lausa trügiti elektroonikapoodides. Fotod: scanpix Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 17

fookus e-poodide võit

Müük internetis kasvab mühinal Millised muutused kohalikul turul selle aasta lõpuks aset leiavad, on veel raske ennustada.

Paalbergi arvates muudab praegune kriis jaemüügiturgu päris palju ning kriisile eelnenud aegasid pole mõtet tagasi oodata. Tema arvates pole see normaalne, kui 10 000 elanikuga linnas astub klient sisse tehnikakauplusesse ja ostab letist 50tollise Full HD teleri – kauplustel pole lihtsalt mõtet selliste toodetega oma laoseisu koormata. Seepärast usub ta, et majanduskriisi mõjul toimub märgatav internetikaubanduse aktiviseerumine, sest jaekaupmehed soovivad parandada nii oma likviidsust kui ka laovarude juhtimist. Nii polegi mõtet pidada väga suurt arvu kauplusi, kus igaühes on suur kaubavalik – mõistlik on osa asju internetti kolida. Turupositsioonilt hindab Paalberg kõige tugevamaks firmaks Elioni, kellel on väga tugev finantstaust ning kes suudab klientidele ka oma tarbijakrediiti pakkuda. Kõigi teiste puhul sõltub nende käekäik sellest, kui kaugel on kaupmehed oma internetistrateegiatega ning kui palju efektiivsemaks suudavad nad oma senist tegevust muuta. Seetõttu pole midagi imestada, kui mitmed tehnikakauplused kulude kokkuhoiu eesmärgil kesklinnast äärelinna odavamatele pindadele kolivad. „Ettevõtete selline tegevus on igati mõistlik ning tarbijad peavad sellest aru saama,” leiab Paalberg. „Raske ennustada, kes püsima jääb ja kui suured korrastumised turul toimuma hakkavad, aga aasta lõpuks on pilt jaeturul ilmselt teine,” hindab Klick Eesti juht Marko Kalve. „Esialgu läheb ilmselt hullemaks. Võib-olla esineb üksikuid häid müügikuid, kuid enne järgmist aastat minu arvates üldiselt midagi paremaks ei lähe.” „Ütleme nii, et valgust me tunneli lõpus praegu veel ei näe,” lausub ta. Mikromaailma kauplusi haldava PT Mikro juhi Peeter Trutsi hinnangul pole mõõnaperiood veel kaugeltki möödas ning hullem võib alles ees seista. Sestap on ettevõte valmistunud ka pikema kriisi üleelamiseks – arvestusi on tehtud koguni kuni pooleteise aasta peale. Trutsi on realist ning ütleb, et kui madalseis pikemalt püsib, tuleb hakata ka kardinaalsemaid samme ette võtma. Olgu selleks siis kaupluste arvu või inimeste vähendamine. Kuid esialgu kavatseb ettevõte jätkata siiski olemasoleva arvu kauplustega. Ühe Euronicsi Rocca al Mare kaupluse teenindaja sõnul on klientide ostuhuvi langus olnud märgatav, hoolimata näiteks LCD-telerite sood18 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

satest hindadest ei joosta neile tormi. Martin Pedai tõdeb, et tootegruppide lõikes on kukkunud pea kõikide gruppide müüginumbrid: süle- ja lauaarvutid, printerid jne.

Lootust veel jätkub Päris soiku müük siiski jäänud ei ole ning leidub kliente, kes praegusi häid pakkumisi ära kasutavad. Aprilli viimasel päeval Euronicsi poodi külastanud Andruse (31) sõnul tuli tema kauplusse kindla sooviga sealt endale uus LCD-teler osta. „Hinnad on praegu väga head ja vana teler hakkab ära väsima,” põhjendas ta ostusoovi. „Pealegi pole teada, kas kriisi vaibudes enam nii hea hinnaga pakutaksegi.” Samas võiksid Andruse hinnangul tehnikapoed ka mitte-kriisi-tingimus-

Aivar Paalbergil on vaja juhtida kaks endaga seotud firmat (Enter ITMarket ja ML Arvutid) kriisist välja.

tes klientidele rohkem suuri sooduspakkumisi suunata, nagu seda teevad mõned suuremad ostukeskused. Üsna suure hulga tehnikakaupluste sulgemine ning ka müügikäivete järsk kukkumine on asjatundjate hinnangul ainuvõimalik asjade käik. „Jaeturul on firmasid, täpsemini just kauplusi, liiga palju,” hindab hulgimüügifirma GNT Eesti juht Anti Kuiv. Tema sõnul polnud vahemikus 2005–2008 toimunud sündmused ja arengud jaeturul normaalsed, sest tehnikakaupluste arv kasvas igal aastal pea kolmandiku võrra. Samuti on ta seisukohal, et paar aastat oli kohaliku turu nõudlus täielik enesepetmine. „Meil toimus siin mõned aastad ikka kõva saunapidu koos rohke õlle ja viinaga. Sellist pidu me lähitulevi-

kus ei näe. Nüüd tuleb suur pohmell,” räägib Kuiv. Ka paljud teised turuosalised tunnistasid Arvutimaailmaga rääkides, et praeguste tippfirmade raskused on põhjustatud liiga hoogsast laienemisest ja suurest kaupluste arvust. Kui ühel hetkel müük tagant ära kadus, olidki jamad käes. Hulgimüügifirma Asbis-Baltik tegevjuhi Olavi Kuriksi sõnul hakkasid esimesed ohumärgid jaeturul silma juba 2007. aasta lõpus. 2008. aasta sügisel oli suundumus juba selgelt näha: pangad keerasid oma laenukraane kinni ning tarbimine kukkus kolinal.

situatsioonis ongi praegu Klick ja Enter ITMarket. Klicki positsioon on tema hinnangul tarbija seisukohast veidi parem, sest Klick näeb lihtsalt tarbijaile parem välja. Samas on Enteri positsioon just seljataguse ehk investorite suhtes kindlam – Klicki investorite valulävi ei pruugi nii kõrge olla.

Investorite valuläve ootel

Kõige turvali semat posit siooni jaeturul omavad väiksemad nišifirmad.»

Need, kes suutsid õigel ajal turumuutuse ära tabada, kaotasid kõige vähem. Turul toimuv muutis Asbise hulgimüüjana ettevaatlikuks, sest kaubatellimuste ja reaalsuse vahe oli väga suur. Seepärast ei julgenud ettevõte väga suuri riske võtta. Pole ju mõtet endale suuri kohustusi võtta, kui jaemüüjad ei suuda tellitud kaupa maha müüa. Jaemüügiturul toimuvat hinnates leiab Kuriks, et kõige ebakindlamas

„Juhul, kui neist üks turult välja kukub, täidab keegi selle tühimiku. Kui aga mõlemad suudavad püsima jääda, ei toimu turul ka erilisi muutusi,” hindab ta. Kõige turvalisemat positsiooni jaeturul omavad Asbise juhi sõnul praegu just väiksemad nišifirmad nagu Mikromaailm, Sign ja teised, sest nende puhul on klientide ülejooksmine konkureerivate firmade juurde

vähetõenäolisem. Turuosalised kinnitavad, et lähikuud peaksid näitama, millised korrektuurid turul aset leiavad. Selge eelis on nendel, kes suudavad vana rasva peal edasi tegutseda. Samas ei saa keegi välistada, et mõnda praegust tuntud firmat aasta lõpuks turul enam üldse pole.

Kaubavalik muutub Näiteks Peeter Trutsi võib praegu rõõmustada sellegi üle, et võrreldes mitme konkurendiga on suutnud Mikromaailm võlgadesse sattumist vältida. Üle poole oma poodides pakutavatest kaupadest importis ettevõte ise, kasutamata selleks vahendajaid. Nii suudeti kokku hoida ja klientidele odavamat hinda pakkuda. Samuti pole ettevõte parematel aegadel oma aktsionäre dividendidega üle puistanud. Praegu tulevad need otsused ainult kasuks. Ka Kuriks toob näite Asbise kiirest kohanemisest. „Jätsime oma endisest kaubavalikust peaaegu kolmandiku välja,” tõdeb ta. „Panustasime näiteks pulsikellade ja sammulugejate Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 19

fookus

müügile.” Tema sõnul tuleb majandussurutises selgelt välja inimeste üks käitumuslikke tendentse: masenduses otsitakse väljundit kas alkoholist või sportimisest. Sellest oli tingitud ka Asbise samm pulsikellade ja sammulugejate suunas, sest paljudel inimestel polnud enam taskukohane käia

jõusaalides ning nad keskendusid omal käel sportimisele. Rasketes oludes müüvad lihtsad ja odavad asjad ning praegu hindab Kuriks Asbise otsust õigeks. Mõned firmad näevad aga kriisitingimustes häid võimalusi äri laiendada või sootuks uue äriga alustada. Näiteks Elion kavatseb oma kauplus-

On tendents, et Masen duses otsitakse väljundit kas alkoholist või sportimisest.»

ko mm enta ar

Ordi: meie jääme kindlalt ellu Lisaks kauplustele on raskesse seisu sattunud ka kohalikud arvutitootjad. Näiteks ML Arvutite võlakoorem ulatus aprilli lõpus üle nelja miljoni krooni. Teine suurem kohalik tootja Ordi on siiski suutnud võlgnevusi vältida.

„Ma olen täiesti kindel, et Ordi jääb püsima ka selle kriisi lõppedes,”

20 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

ütleb ettevõtte juht Sulev Sisask. „Meie kapitaliseeritus on väga hea.” Kuigi kriisitingimustes võiks eeldada, et kohalike tootjate käekäik pole maailmanimega markide kõrval just kiita, kinnitab Sisask, et viimasel ajal on Ordi hoopis oma turupositsiooni veidi parandanud: välismaiseid marke lihtsalt ei tule nii palju turule. Siiski on ka Ordi juht sunnitud tunnistama, et kui veel aasta tagasi ostsid kliendid valda-

valt keskmise ja kallima hinnaklassi tooteid, on praegu need asendunud odavama hinnaklassi omadega. ML Arvutite juhi Aivar Paalbergi sõnul valitsevad turul praegu kõigil rasked ajad, olgu selleks siis tootjad või edasimüüjad. „Keeruline on kõigil, sest nõudlus on oluliselt vähenenud.” Ettevõtte esindaja sõnul ei oska praegu tõenäoliselt keegi päris kindlalt öelda, kes suudavad turul püsima jääda.

ko mm enta ar

Elion: teeme poode juurde Elioni jaekaubanduse ärijuhi Martin Kallingi sõnul on ettevõttel praegu piisavalt tugev seljatagune, et oma positsioone turul tugevdada ja luua juurde uusi poode. Kas on võimalik, et kriisi mõjul kaob turult mõni firma või leiavad aset ühinemised? Hiljuti toimunud rahvusvahelise turuuuringute firma GFK konverentsil ilmnes, et see, mis toimub majanduses üldisemalt, väljendub kas samal määral või isegi pisut võimendatult IT- ja digikaupade turul. Viimase kolme kuu jooksul on turuosalised kõvasti tootevalikut vähendanud ning alustatud on ühiseid ettevõtmisi partneritega, kes küll tegutsevad samal turul, kuid pakuvad pisut teist tootevalikut. See väljendub praegu pigem kaubanduspindade jagamises kui juriidilistel ühinemistel.

Klicki poodidesse tuleb küll tunduvalt vähem kliente kui enne, ent tema positsiooni hinnatakse investorite jaoks veidi paremaks kui Enteril. te võrku suurendada, aga leidub ka julgemaid plaane. Kunagine K-Arvutisalongi omanik ja asutaja Marek Vaho näeb võimalust täiesti uue ettevõttega IT-toodete turule tulla. Nimelt on tema hinnangul juba pikemat aega valitsenud jaeturul olukord, kus kõik tegijad pakuvad ühtesid ja samu tooteid sarnase hinnaga. Seega oleks turule värskemaid tuuli vaja.

Milliseid muutusi kriis kaasa toob? Trendina saab välja tuua poodlemise kolimist internetti. Uuringute tulemusel otsib enamik kliente enne ostu sooritamist infot internetist ning ühtlasi kasvab nende inimeste arv, kes tehingu interneti kaudu teevad. Elioni jaoks on e-pood kasvanud oluliseks müügikanaliks. Külastajate arv suurenes eelmisel aastal 2007. aastaga võrreldes ligi 10 protsenti, ostude arv tõusis kolm korda, käibe kasv oli enam kui kolmekordne. E-poe osakaal Elioni jaekaupade kogumüügis on tõusnud 11 protsendini. Suurenenud on mugavusostude arv, kus klient tasub kauba eest internetis ja soovib kaubale esindusse järgi minna, et vältida ajakulu poes. Milliste kaupade müük on vähenenud? Nõudluse vähenemine on omane sektorile tervikuna ja puudutab enamikku kaubagruppe. Samas on Elioni esindustes tõusnud nõudlus autonavigatsiooniseadmete järele. Põhjus peitub ka hinnas: kui paar aastat tagasi maksis GPS 6000 kuni 10 000 krooni, siis nüüd 2000 kuni 5000 kr. Kes on praegu võitjad ja kaotajad? Paremini läheb nendel, kes pakuvad soodsamat hinda ja halvemini nendel, kelle kaubavalikus on esindatud kallid premium-margid. Kaotajad on need, kes pakuvad kalleid tooteid. Mis toimub järgmise kolme-nelja kuu jooksul? Raskemad ajad on veel ees, sest traditsiooniliselt on suvekuudel müük väiksem. Septembris selgub, kas turg pöörab uuesti tõusule või mitte.

Sama kaup igas poes „Igasse kauplusse sisenedes vaatab lettidelt vastu üldjoontes sama valik ning üllatada kaupmehed millegagi ei suuda,” räägib ta. Oma plaanidest ettevõtja veel väga detailselt rääkida ei taha, kuid vihjab siiski, et poole aasta või aasta perspektiivis võib ses osas uudiseid oodata – koos äripartner Peeter Karguga

peetakse ses osas tõsist plaani. Millises vormis uustulnukat oodata on, pole veel täpselt paigas, kuid esialgsetel andmetel hõlmab meeste projekt hulgikaubanduse, internetipoe ja tõenäoliselt ka tavalise kaupluse formaati. Ka PT Mikro juhtkond ei istu kriisi ajal käed rüpes ega näe kõike vaid

tumedates toonides: mõõnaperioodis nähakse enda jaoks ka häid laienemisvõimalusi. „Meil on kavas välja tuua uus kaubamärk,” vihjab Peeter Trutsi. Tema sõnul on selle sammu taga ettevõtte kavandatav kontseptsioonimuutus, millega soovitakse firmapoed viia ka kaubanduskeskustesse. Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 21

firma

T+1 Solutions teel üleöö globaalseks

Aprillis üllatas paljusid Las Vegasest tulnud uudis: eestlase Raoul Järvise ettevõte T+1 Solutions võitis peapreemia mainekal tehnoloogiakonkursil Navteq Global LBS Challenge.

Rahvus vahelisus on meie peamine eesmärk.» Raoul Järvis ettevõtte plaanidest

Esimese hooga pälvisid Järvis ja tema ettevõte kohaliku meedia huvi esikohaga kaasnenud peapreemia tõttu, mille väärtuseks oli 557 500 USA dollarit ehk 6,5 miljonit krooni. Kui paljude eestlastega ikka nii juhtub, et mõnelt mainekalt konkursilt õnnestub esikohaga minema jalutada? Kui, siis ehk vaid Mart Laariga, kelle teeneid hinnati mõned aastad tagasi samuti miljonitesse küündiva Milton Friedmani preemiaga. Igatahes tekkis kohe pärast uudise avalikustamist paljudel küsimusi. Kes on Raoul Järvis? Millega tema ettevõte T+1 Solutions ikkagi tegeleb? Teisisõnu oli majanduskriisis vaevlev Eesti saanud endale täiesti ootamatult uue kangelase, kellest valdav enamik varem midagi kuulnud polnud. Mõni pakkus isegi, et ju on Järvise näol tegu väliseestlasega, keda seovad Eestiga tänaseks vaid kauged ja hägusad sugulussidemed. Ingliskeelne ettevõtte nimi (T+1 Solutions) vaid süvendas seda kahtlust. Tegelikult on Raoul Järvis läbi ja lõhki eestlane, kes elab ja töötab Eestis ning kelle loodud ettevõte T+1 Solutions on samuti siin registreeritud äriühing. Tõsi, ei Järvisest ega tema ettevõttest pole tõesti väga palju kuulda olnud, aga kui Google abimeheks võtta, leiab siiski aastatetaguse jälje. Nimelt kirjutas aastal 2000 Järvisest põgusalt Äripäev, pajatades välismaal õppiva noormehe mõtetest pärast õpinguid oma tulevik siiski Eestiga siduda. T+1 Solutionsi rajaja rabab korraga mitmel rindel. Näiteks on ta seotud Olympic Entertain-

22 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

ment Groupiga, kus juhib kontserni tehnoloogia arendusprojekte. Tema vastutada on börsifirma suuremad tehnoloogiaalased arendusprojektid, nii veebirakendused kui ka internetikasiinondusega seotud projektid. Selle kõrvalt on mees vaikselt arendanud ka enda ettevõtet. Kuigi firma loodi juba 2004. aastal, pole seni see suuremate projektidega silma paistnud. Eelmisel sügisel sai aga vastu võetud otsus, et tekkinud ideid tuleb hakata ka jõulisemalt ellu rakendama.

Miljoniidee sündis juhuslikult Mõne viimase nädala jooksul on aga T+1 Solutionsi tegemised olnud tänu konkursi võidule paljude rahvusvaheliste firmade huviorbiidis. Lahenduse näol, millega ettevõte võitis Las Vegases peaauhinna, on Järvise kinnitusel tegu T+1 Solutionsi esimese suurema õnnestumisega. Tänu viimastel nädalatel saadud tohutule tähelepanule on võimalik seda nüüd ka realiseerima asuda. Teenus, millega T+1 Solutions aprilli alguses Navteqi tehnoloogiakonkursi võitis, sündis tegelikult alles eelmise aasta lõpus. Nagu Järvis ütleb – idee tekkis üsnagi juhuslikult muude tööde-tegemiste käigus. Miljoniidee on Taxi4Me nimeline teenus, mis peaks tulevikus muutma taksoteenuse tellimise ja kasutamise inimeste jaoks igal pool maailmas senisest mugavamaks ja lihtsamaks. „Varem ei saanud me seda ideed käivitada, sest konkursi tingimuste kohaselt pidid sinna

Raoul J채rvis on v채lja nuputanud teenuse, mis peaks h천lpsamaks muutma nii takso tellijate kui ka taksofirmade elu. Fotod: Kalev Lilleorg, erakogu Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 23

firma

Järvise sõnul on T+1 Solutionsi peamine eesmärk muutuda rahvusvaheliseks ettevõtteks.

Tegu näib olevat väga hea ideega.» Rain Rannu kiidab nutikat lahendust

esitatud teenused ja lahendused olema mitteavalikud,” selgitab Järvis. Taxi4Me teenuse idee tekkis aga elust enesest. Järvis selgitab, et Euroopas on taksoteenuste hinnad väga erinevad. Hea näitena võime kasutada kas või Eestit, kus taksofirmade teenuste hinnad võivad kõikuda kuni 100 protsenti. Nii võib taksoteenust telliv inimene võimalikke alternatiive teadmata valida tihtipeale just kõige kallima teenuse. Samas võib tippkoormusega ajal (mõni suurem kontsert, aastavahetus jne) olla pea võimatu üldse taksot tellida. Nii ongi inimene olukorras, kus ta peab hakkama erinevaid taksofirmasid ükshaaval läbi helistama. Mõnes võõras riigis või linnas reisil olles ei pruugi aga inimene kohalike taksofirmade telefoninumbreid üldse teada. Taxi4Me teenuse abil saadab inimene läbi vastava mobiilirakenduse välja soovi, mis jagatakse laiali erinevate taksofirmade vahel ning kes seejärel, vastavalt oma võimalustele, saadavad kliendile vastu oma pakkumised: kui kaua võtaks neil aega kohaletulek, millised on nende hinnad, kas neil on võimalik teha sooduspakku-

24 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

misi jne. Teisisõnu võimaldab uudne lahendus kliendil taksoteenust tellides teha teadliku ning kindla valiku. Samas aitab taolise süsteemi kasutamine ära hoida pettusi, mida kasutatakse just turistide puhul. Taksofirmadele annab aga lahendus võimaluse optimaalsemalt oma autoparki majandada ning samas ka endale kliente saada.

Võidab nii takso kui ka klient „Teenusega kaasneb taksofirmade jaoks kaardipõhine back-end-rakendus, kus on näha taksode täpsed asukohad ja klientide sõidusoovid,” selgitab Järvis. Kliendid saavad oma mobiilidesse aga tasuta alla laadida vastava rakenduse, mille vahendusel on võimalik määrata, millal soovib ta taksosõitu alustada, kust kuhu ta soovib sõita ning mitu inimest sõitu soovivad. Sõidu alguspunkti on võimalik määrata ka automaatselt enamikes uutes telefonides oleva positsioneerimisfunktsiooni abil, seega klient ei peagi teadma, kus ta täpselt asub, mis tuleb jällegi kasuks just reisil olles. Kuidas näiteks tellida endale järele taksot Aasia

M-lahendus

Veel üks nutikas lahendus autojagajaile Varem on T+1 Solutions ühe oma asukohapõhise mobiil-rakenduse ja teenusega osalenud ka ühel Euroopa konkursil. Ka seal jõuti finalistide hulka, kuid auhinnalisest kohast jäi tol korral natuke puudu.

riikides, kus tänavasildid on hieroglüüfides? Et selle rakenduse puhul on andmeside maht väga väike, on ka välismaal roaming'ut kasutades teenus odavam ühest telefonikõnest. Kuidas aga tundub teenus kohalikele taksofirmadele? Kummaline, aga ses osas jäid meie taksofirmade esindajad üllatavalt kidakeelseks. Kes ei osanud asjast midagi arvata, kes suhtus uude teenusesse ettevaatlikkusega. Tallink Takso juht Alger Holzmann ütles pärast teenuse lühikirjeldusega tutvumist, et nende taksofirma kuuldu-nähtu põhjal Taxi4Me teenust kasutusele ei võtaks.

Taksojuhid kehitavad veel õlgu „Ma leian, et meie firma ei saaks sellest mingit kasu,” oli tema napp kommentaar. Jah, ega lühikese teenuse kirjeldamise pealt just väga adekvaatset pilti asjast ei saa. Praegu käib T +1 Solutionsis töö selle nimel, et teenus reaalselt tööle panna. Konkursi võiduga kaasnes väga suur tähelepanu paljudelt ettevõtetelt. Näiteks käivad võimaliku koostöö üle juba läbirääkimised taksofirmade süstee-

Lahendus puudutas autojagamist, mille sarnane lahendus car-pooling on näiteks Ameerikas üsna populaarne. Carpooling’u mõte seisneb selles, et suurte linnade piiril asuvad parklad, kuhu inimesed saavad oma sõidukid jätta, et seal siis ümber istuda väiksemasse hulka masinatesse, millega sõidetakse edasi tööle kesklinna. T+1 Solutionsi car-sharing-teenus EcoRide aga võimaldab auto-jagamist teha palju spontaansemalt ning suvaliste sihtpunktide vahel, kasutades selleks asukohapõhist mobiilirakendust. „Enamikes osariikides Ameerikas on kiirteedel selleks eraldi sõidurajad, kuhu lubatakse vaid car-pooling’u autod. Süsteemi eesmärk on motiveerida inimesi sõitma mitmekesi ühes autos. Kui keskmist liikluspilti vaadata, sõidab tavaliselt ühes autos üks inimene. On äärmiselt ebaefektiivne liigutada kahte tonni metalli selleks, et ühte inimest punktist A punkti B liigutada. Lisaks on meil veel liiklusummikud, kahju keskkonnale on väga suur ning kõigele lisaks raiskame me aega ja raha liiklusummikutes istudes. Meie EcoRide’i teenuse eesmärk oligi viia kokku car-sharing’u teenuses sõidu soovijad ja sõidu pakkujad. Eesmärk oli pakkuda turvalist süsteemi: kasutajad peavad olema kõik autenditud, samuti kuulus lahenduse hulka rahastamise pool, mille kohaselt sõidu saajad peavad maksma teatud summa teenuse operaatorile, kes omakorda maksab sellest enamiku sõidu pakkujale,” selgitab Järvis. Nimetatud teenuse rakendamise osas on Järvis enda sõnul veidi ka Eestis maad kuulanud. Aga et tegu on suuresti inimeste mõttemalli muutmisega, siis sellist lahendust väga lihtsalt ja kiirelt ellu ei vii, mis aga ei tähenda, et see oleks võimatu. „Kogu selle väärtusahela üks olulisemaid osasid on kohalikud omavalitsused, kes võidavad sellest nii vähemate liiklusummikute, madalamate teehoolduskulude kui ka puhtama keskkonna kaudu. Ameerikas teevad kohalikud omavalitsused teatud soodustusi nendele autojuhtidele, kes car-pooling-süsteemis sõitu pakuvad. Näiteks kui selles süsteemis teatud mahus osalejad saaksid Tallinna kesklinnas tasuta parkida, võiks see projekt olla väga edukas, sest mitmed autojuhid oleksid huvitatud selles osalemast ning mitmed liikluskorralduslikud probleemid seoses autode suure arvuga saaksid lahendatud. Siin oleks Tallinna linnal võimalus innovatiivse lahenduse kasutuselevõtmisega maailmas silma paista.”

Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 25

firma

A rva m us

Allan Martinson riskikapitalist „Ega ma enne T+1 Solutionsi võitu neist midagi kuulnud polnud,” tunnistab Martinson. Mai esimesel nädalal tunnistab ta aga, et lähiajal seisab tal Järvisega ees kohtumine. Kas sellest ka mingisugune omavaheline koostöövorm sünnib, ei osanud riskikapitalist öelda. „Üldjuhul me ikka screen’ime kõiki taolisi firmasid.”

Ajalooline hetk ehk Navteqi peapreemia võitmine. Pildil lisaks Raoulile tema abikaasa Marina Järvis ning Navteqi esindajad. mitootjatega ning üheks võimaluseks peabki Järvis läbi nende turgudele tungida. „Pärast konkurssi oli meie vastu huvi ka päris mitmel suurel telekomiettevõttel,” räägib Järvis, kelle kinnitusel avas ettevõtte jaoks saadud tähelepanu väga palju uksi. „Ka üks juhtivaid mobiiltelefonitootjaid ütles meile, et kui see asi peaks ühel hetkel kommertsteenusena käima minema, on nad huvitatud meie rakenduse eelinstalleerimisest oma telefonidesse. See tähendaks, et levik lõppkasutajate hulgas oleks päris suur.” Järvise kinnitusel aitavad väga palju ettevõtte plaanide elluviimisele kaasa ka konkursil võidetud auhinnad. Nimelt kaasnesid võidu-

Raoul Järvise optimistlikumate plaanide kohaselt võiks Taxi4Me teenus turule jõuda juba selle aasta teises pooles. 26 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

ga mitmed kaardirakendused ja litsentsid, mis moodustasid auhinna väärtusest suurema osa. „Tegu oleks meie jaoks väga suure investeeringuga, kui need asjad kõik ise välja osta,” tõdeb ta. „Rahvusvahelisus on meie peamine eesmärk ning meid huvitavad võimalikult suured turud. Me ei tahaks pihta hakata väikse turuga, sest töömaht, mis kaasneb väikse turu käivitamisega, on võrreldav suure turu omaga. Samas on saadav tulu suurel turul oluliselt suurem. Kui meil õnnestub lansseerimine läbi taksosüsteemi vendorite, siis nemad peamiselt suurtel turgudel tegutsevadki,” arutleb Järvis.

Suvel maailmaturule Kui kerge on aga uue lahenduse kasutuselevõtt taksofirmadele? Järvise hinnangul sõltub see paljuski sellest, millised süsteemid on taksofirmadel praegu kasutuses. Mõni kasutab väga moodsaid tehnoloogilisi lahendusi, teine aga üsna algelist tädi-telefoni-otsas süsteemi. Samas suudab ettevõte Järvise kinnitusel lahendust pakkuda ka erinevaid süsteeme kasutavatele taksofirmadele. Järvise enda hinnangul võiks Taxi4Me teenus esimestel turgudel kasutusse jõuda veel selle aasta jooksul. Optimistlikumate plaanide kohaselt võiks see juhtuda juba suvel. raigo neudorf

raigo@am.ee

Hullud hinnad!

Auhinnakampaania kestab kuni 31.05.2009!

Võida Aqva Hotel & Spa super Spaapakett kahele 3 ööks majutusega sviidis

14 900.- väärtuses!

Pakett sisaldab lisaks 16 võrratut spaahoolitsust, veekeskuse ja saunade ning jõusaali piiramatut külastust ning hommikusööke!

14 900.-

10 900.-

Spaapaketi võitmiseks osale kampaanias ja osta vähemalt üks siin leheküljel olevatest supersoodsatest kampaaniatoodetest! Kõigi kupongiga ostu sooritanute vahel loosime peaauhinnana välja muinasjutulise spaapaketi ja lisaks hulgaliselt väiksemaid auhindu.

Selle kupongiga super Spaapakett hinnaga 10 900.- ainult 01.05-30.10.2009

Kasseppuust mööbel 8090.1390.-

KUMMUT

TOOL

www.unolik.ee LAI VÄRVIVALIK!

VÕIDA SPA pakett! vaata pöördel:

UUDIS! TUTVUMISHINNAGA

www.kemifl w w ora.ee Saadaval kõigiss Kemiflora kauplustes. VÕIDA SPA pakett! vaata pöördel:

SOODUSTUSED kuni

Subaru, Chevrolet ja Nissan sõidukite hooldus ja garantiiremont Autospiritis! Autospirit AS Tallinn, Ehitajate tee 122, telefon 659 9490, tallinn@autospirit.ee Tartu, Turu 47, telefon 730 1365, tartu@autospirit.ee www.autospirit.ee

VÕIDA SPA pakett! vaata pöördel:

+10 0%

soodustus hoolduse käigus tuvastatud rikete kõrvaldamiseks. Soodustus kehtib nii tööle kui varuosadele. Kupongid upongid keh kehtivad htivad kuni 31.10 31.10.2009 0.20 Tallinn: Auto 100 Tallinn, Tartu: Aasta Auto, Pärnu: Suve Auto, Viljandi: Linna Auto, Jõhvi: Viru Rahvaauto, Kuressaare: Reval Auto Kampaania info ja kontaktandmed www.skoda.ee

SOODUSTUS

VÕIDA SPA pakett! vaata pöördel:

Kehtib 24.04.09 - 31.05.2009

SÕIDUPILET -50%

FK Keskus Paldiski mnt 229A www.fkkeskus.ee tel 687 0101 Viimsi Sisekardirada Rohuneeme tee 1/1 www.sisekardirada.ee tel 601 4522

VÕIDA SPA pakett! vaata pöördel:

SOODUSTUS alates

w www.kliko.ee VÕIDA SPA pakett! pöördel: VÕIDA SPA pakett!vaata vaata pöördel:

AQVA KEVADPAKETT (1 öö)

AQVA VÕRRATUD ARGIPÄEVAD (4 ööd)

Rikkalik hommikusöök Piiramatu veekeskuse ja saunakompleksi kasutus. Jõusaali kasutus Vesiaeroobika (E-N kell 19.00) Alessandro jalahoolitsus - Pedix classic

Piiramatu veekeskuse ja saunakompleksi kasutus Jõusaali kasutus 4 rikkalikku hommikusööki 4 kahekäigulist õhtusööki 3 x vesiaeroobika Sabbiamed valgusteraapia

HIND ainult 750 EEK/in (kehtib 1.05 – 22.06.2009)

Medy Jet vesimassaaž Shanghai jalamassaaž Wellness massaaž Vannihoolitsus Alessandro Parafiinihoolitsus kätele või jalgadele

HIND ainult 3390 EEK (P-N)/in Kampaanias osalemiseks saada täidetud kupong aadressil: Kirjastus PRESSHOUSE, Liimi 1, 10621 Tallinn

Nimi Telefon

Loosimises osalevad kõik korrektselt täidetud kupongid, mis on toimetusse jõudnud hiljemalt 10. juuniks 2009

E-post Ostu sooritamise kuupäev

Aqva Hotel & Spa Parkali 4 Rakvere tel 326 0000 info@aqvahotels.ee

Administraatori allkiri

www.aqvahotels.ee

Nimi

Telefon

E-post

Ostu sooritamise kuupäev ja kauplus

Müüja allkiri

Kaupluse tempel:

Müüja allkiri

Kampaanias osalemiseks saada täidetud kupong aadressil: Kirjastus Presshouse, Liimi 1, 10621 Tallinn Loosimises osalevad kõik korrektselt täidetud kupongid, mis on toimetusse jõudnud hiljemalt 10. juuniks 2009.

Nimi

Telefon

E-post

Ostu sooritamise kuupäev ja kauplus

Müüja allkiri

Kaupluse tempel:

Müüja allkiri

Nimi

Telefon

E-post

Ostu sooritamise kuupäev ja kauplus

Ostu sooritamise kuupäev ja kauplus Kaupluse tempel:

Kaupluse tempel:

Müüja allkiri

Kaupluse tempel:

Müüja allkiri

Kaupluse tempel:

Hullud hinnad!

Auhinnakampaania kestab kuni 31.05.2009!

Kerge, kauni välimuse ja parima garantiiga kodumaine sülearvuti. Sülearvuti ML N320 • • • • • • •

Intel® Pentium® Dual-Core protsessor T3400 Windows® XP Home 12,1” (30,7 cm) WXGA ekraan (1280x800) 4GB muutmälu, 320GB kõvaketas veebikaamera ja mikrofon, Bluetooth kaal 2kg, aku tööaeg kuni 4,5 tundi müügigarantii 2 aastat, Ekspress garantii 1 aasta

Kareliaa kvvaliiteeetparkkett 1085.-

Tamm Rustikal 1-lip Antiik 138 loc

910.-

Saar Country K8 1-lip lakk 138 loc

Office 2007 valmidus ja 60-päevane prooviversioon

tavahind

VÕIDA SPA pakett! vaata pöördel:

erihind

10 997.-

9997.-

järelmaks alates 314.- kuus

480.450.915.-

450.-

Kask Natur 138 1-lip lakk loc

480.-

PPärnu mnt 110 (Osten Tori maja) (O ttel: e 684 4100 www.ruutmeeter.ee w

270.-

Kask Polar 3-lip lakk loc

VÕIDA SPA pakett! vaata pöördel: el::

Telefon - 12255 | internetipood - www.enter.ee

Uudnee kaarddinnalaaheendus Perfect Fit kruvivaba kinnitusega raam AVANEB ALT ÜLES

DUO päevakardin - laseb valguse läbi öökardin - pimendab

AVANEB ÜLALT ALLA

KOLMNURKSELE AKNALE

AVANEB KESKELE

RINGIKUJULISELE AKNALE

Kõikides Sunoreki salongides

www.sunorek.ee

VÕIDA SPA pakett! vaata pöördel: Soodushinnaga raamatud müügil ainult PRESSHOUSE toimetuses Liimi 1, Tallinn, 4. korrus. Toimetus on avatud tööpäeviti 9.00 – 16.00. Kiirusta! Raamatuid on piiratud koguses. Kiiru

-50% k 2 luht 45ostuj

�� ARGIROOGA � L I H T S A LT � S O O D S A LT � M A I T S VA LT

-75%

200

kasutatud autot Iga g m mudeli mu deli kkohta del ohta saad teada: z Mida enne ostu peaks kontrollim kontro llima? llim llima? ma? a?? z Millis M Millised ed on mud mudeli plussid ja miinused? z Kui palju palju u au aauto to mak to m ma maksab? sab? z Milliseid Mi väljaminekuid edaspidi oodata? z Milli Millin Milline ne on on m mootoriva ootorivalik ja millist neist soovitab Autoleht? z Milliseid keretüü keretüüpe üüp pe pa p pak pakutakse akutakse? z jpm

-61%

-66%

Karla Autto O.K. Bosch autotoodete jae- ja h hulgimü

Tel: 60 50 250; 56 455 040 www.karla.ee

ük

VÕIDAA SPA pakett! k tt! vaata pöördel:

Auhinnakampaania kestab kuni 31.05.2009!

Nimi

Telefon

E-post

Ostu sooritamise kuupäev ja kauplus

Müüja allkiri

Kaupluse tempel:

Müüja allkiri

Nimi

Telefon

E-post

Ostu sooritamise kuupäev ja kauplus

Müüja allkiri

Kaupluse tempel:

Nimi Telefon E-post Ostu sooritamise kuupäev Müüja allkiri

Kaupluse tempel:

Müüja allkiri

Kaupluse tempel:

reportaaž

LG telerite sünnikodu asub Wrocławis Poolakatel on õnnestunud enda juurde meelitada Korea elektroonikahiid LGE, mille kaks tehast asuvad Poolas ning logistikat juhitakse pealinnast Varssavist. 6.–8. maini ehk vaid mõni päev enne ajakirja trükkiminekut organiseeris LG Electronicsi Baltikumi esindus nende kolme Balti riigi tehnoloogiaajakirjanikele LGE Wrocławi teleritehase külastuse. LGE-l on Poolas kolm ettevõtet – kaks tehast (Wrocławis ja Mławas) ning logistikakeskus Varssavis. Meie reisi sihtmärk oligi Alam-Sileesia vojevoodkonnas Wrocławi linna külje all

Kobierzyce kommuunis Biskupice Podgorne’is asuv LG Electronics Wrocław Sp.z.o.o. LG Electronics Wrocław ehk lühendatult LGEWR loomise alal löödi käed LGE ja Poola vahel 23. jaanuaril 2006 ning juba augustikuuks olid valmis toodangut andma kaks suurt tehasehoonet – üks ehitatud LCD-telerite ja teine kodumasinate (peamiselt külmikute) jaoks. 26. septembril astus liinilt maha esimene

Number One!» LGE president Jun Myeon Seong lühidalt firma tulevikusihtidest.

Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 31

reportaaž

Iga kümnes teler tõstetakse tehases kõrvale põhjalikumaks testiks.

Kas teid ikka ootab pan Marek? Kes on üldse pan Marek?» Tehase valvur sissetrügivaid ajakirjanikke nähes.

kommertstoode ning käivitusluba anti 6. oktoobril 2006. Päevas toodetakse umbes 12 000 – 13 000 telerit tehase kaheksal tootmiskonveieril (viimane lisaliin anti käiku selle aasta aprillis). Aastane toodangumaht on ca kolm miljonit LCD-telerit ning 300 000 külmikut. Praeguseks on LGE investeerinud LGEWRi enam kui 196 miljonit USD ning annab tööd 1740-le inimesele, kellest enamik on kohalikud. LG Kobierzyce kompleksi alal asuvad veel paneelitootja LG.Display tootmisliinid, LG Chem, LG Innotek, Heesung, Dongyang, Dongseo ja Starioni tehased, mis kõik toodavad vajalikke komponente LGEWR jaoks. Selline organisatsioon aitab oluliselt kokku hoida kulutusi logistikale ning väldib tarneprobleemidest tuleneda võivaid seisakuid tootmistsüklis. Umbes 90% kogu vajaminevast lähtematerjalist (sh ka LCD-paneelid) valmistatakse kohapeal ja vastavalt tellimisplaanidele. Sama kehtib ka valmistoodangule – planeering on sedavõrd täpne, et tootmisliinide tagaosas asuv üsna väike laoplats on nädala lõpuks tühi ning mingeid suuri kulu-

32 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

tusi ladustamisele pole. LGE kaks tehast (LGEWR ja Mława tehas) annavad kogu Euroopa turu jaoks vajaliku koguse LG LCD- ja plasmateleritest ning LG telerite maailmatoodangust umbes 40%. Tootmisliinid on universaalsed, seega võivad suvalise ekraanidiagonaaliga pildipillid tulla ükskõik milliselt liinilt ja nende ümberseadistamine seisneb peamiselt vajalike koosteosade etteandmises.

Läbi raskuste tähtede … eee, Wrocławi poole Kolmapäeval sai kogunetud siis Tallinna „Lennu” jaama, et „Balti Aeru propellertrammi” pardal Poola suunas teekonda alustada. Kuigi linnulennult on Wrocław Tallinnast vaid 1046 km kaugusel ehk enam-vähem sama kaugel kui Kiiev, oli meil reisiks ette nähtud kaks ümberistumist ja kaheksa tundi teekonda. (Tagasitulek oli veelgi hullem – hotellist Tallinnani tuli teel olla 12 tundi). Sama aja ja rahaga saaks juba üle ookeani Ameerikasse. Kuid kohale me siiski jõudsime ja Qubuse hotell oli otse vanalinna

uus teler

LG LH5000

südames. Hommikul vara alustasime teekonda tehase suunas ja kuigi enamik Poola teedest on harukordselt kitsad ja kurvilised, olid uute komplekside ligidusse jõudmisest teada andmas sirged neljarealised ja aukudeta maanteelõigud. Pärast lühikest sekeldamist värava turvameeskonnaga („Miks te tahate tulla? Kas teid ikka ootab pan Marek? Kes on üldse pan Marek?”) lubati meie buss siiski tehase territooriumile ja seal juba lehvitaski meile LGEWR müügimänedžer pan Marek isiklikult.

Nuiaga telekaid testimas Pärast lühikest sissejuhatavat presentatsiooni LGE ja Poola suhetest ning LGEWR saamisloost tutvustati meile ka LGE uusimat teleriseeriat LH5000, mille lansseerimine toimuski sellel kuupäeval – 7. mail. Seejärel toimetati meid bussiga ( jah, tehase ühest otsast teise ongi väga pikk maa) oma silmaga uusimate LH5000 telerite tootmisliine üle vaatama. Mingit jalustrabavat elamust sealt just ei saanud – pole ju suurt

7. mail lansseeris LG Electronics tehasekülastajate ees oma uusima LCD-paneeliga telerite seeria LH5000, mida hakatakse tootma 32” kuni 47” diagonaaliga. Teler kasutab täiskõrglahutust (Full HD 1920 x 1200) ning uusimat LG TruMotion 200 Hz tehnoloogiat tagamaks head pilti ka kõige kiiremates stseenides. Neli HDMI porti toetavad uusimat 1.3 versiooni ning USBliides versiooni 2.0. Teleril on sisseehitatud HD DiVX tugi ning see lubab HD sisu vaadata otse mälupulgalt, iPodist või väliselt USB-liidesega kõvakettalt. Kui muidu tõstab teler kinofilmi kaadrisageduse 24-lt 50-le, siis LG pakub filmielamuse jaoks oma 24p Real Cinema tehnoloogiat, mille abil edastatakse filmi „nii, nagu ta olema peab”. Ka on uus teler energiasäästlikum, analüüsides ruumi valgustatust ning vähendades või suurendades taustavalgustust, lubades säästa kuni 75% energiat. Eestisse saabuvad LH5000 telerid maikuu jooksul.

Pole vahet, millise kasti külge trükkplaate kruvitakse, selles mõttes on teleritehas igav.

Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 33

reportaaž

Poolas asuvate tehaste ladudest liigub maailma 40% LG teleritest.

ajalugu

LG Group LG Group on Lõuna-Korea suuruselt kolmas majanduskonglomeraat, mis on tegev elektroonika, telekommunikatsiooni ja keemiatööstuse vallas. Grupi rajas Koo In Hwoi 1947. a. Juba 1958. a loodi allettevõte GoldStar Co. Ltd. (mis praegu eksisteerib kui LG Electronics) tarbeelektroonika tootmiseks. Laia maailma turgudele siseneski LG kaubamärgi GoldStar all. 1995. a võeti kasutusele uus nimi – LG, algselt kui lühend „Lucky GoldStar”-ist. Veidi hiljem asus aga firma promoma oma lühendit LG kui „Life’s Good”. Aastaks 2005 jõudis LGE maailma edukaimate markide seas esisaja hulka. Aastail 2006-2007 noppis firma Red Dot Design Awardi „The Design Team of the Year” tiitli ning on ära teeninud hüüdnime „New Apple”.

vahet, millisele karbile kruvidega kaasi peale keeratakse ja klemme ühendatakse ning seejärel kastidesse pakendatakse. Oluliselt põnevamate asjade nagu tootearendus, mis on ju suur saladus – või ekraanimaatriksite tootmisliinide – mis on ju teine ettevõte LG.Display – juurde meid aga kahjuks ei lubatud. Küll aga saime näha, kuidas algul purupaljast ekraanipaneelist saab pidevas vooluliinis edasi liikudes paljude elektroonikaplaatide, kaablite ja muu vajalikuga varustatud teler. Samal liinil ja samas tempos 34 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

läbivad nad ka kõik elektroonilised ja signaalitestid ning enim furoori tekitas vaatajaskonnas põrutustest, kus vahtplastist, kleeplindist ja pesapallikurikat meenutavast kurikast improviseeritud nuiaga tädi lõi teleri tagakaanel neegritrummi. Kui vaid kuskil elektrooniline vealuure häirekella annaks, saab teler punase ohunoole ja kaoks liini lõpus veaselgitusosakonda. Vaatamata liinil läbiviidavale kontrollile tõstetakse liini lõpust umbes iga kümnes teler kõrvale ja see liigub veel pikemasse kvaliteedikontrolli – nn Aging Test. Seal saavad telerid juba põhjalikumat ja kauakestvamat valu ning firma vajalikku tagasisidet toodangu kohta.

Maailma suurimaks Pärast tootmise põgusat ülevaatamist oodati meid taas suures koosolekusaalis, kuhu seekord oli kogunenud pea terve LGEWR tippjuhtkond alates firma presidendist Jun Myeon Seongist kuni kõigi haru- ja allosakondade juhtideni välja, sh uurimus- ja arendusosakonna liidritega. Kui muidu sageli teavad need „Kõige Suuremad Võllid” vaid olulisi majanduslikke numbreid, siis mr Seongil oli vastus pea igale meie küsimusele. Aga eks selleks anna alust ka ta pikk teenistuskäik LG ridades, alustades kümnest aastast Koreas, seejärel kümnest aastast Indias ning nüüd viimased kaks aastat LGEWR presidendina. Peamise tulevikueesmärgina nimetas ta lühidalt: „Number One!”. Positiivset auah-

F-SECURE

PROTECTION SERVICE FOR BUSINESS

Kui infoturve kisub keeruliseks, siis meie saame aidata.

PROOVI JUBA TÄNA! nust LGE-l jagub ja nii ongi enestele seatud siht püüda kinni ja minna mööda senisest maailma tipust, kaasmaalasest Samsungist ning saada number üheks. Kui me uurisime palgataset, siis selgus, et enamik liinitöötajatest saab 5000–6000 krooni kuus, kontoritöötajate palgad algavad 9000 kroonist. Arvestades Poola oluliselt odavamat elatustaset (suur kruus head õlut vanalinna baaris maksab 21 krooni), on inimesed sellise palgaga rahul ja LGE on rahul poolakate töökuse ning distsipliiniga. Wrocławi kasuks rääkis ka paljude kõrgkoolide olemasolu linnas, mis tagab piisava hulga kõrgharidusega töötajaid. Neid on firmas 500 ehk pea kolmandik kogu töötajaskonnast! Siin on tegelikult ala meie poliitikutele järelemõtlemiseks – on ka meil hulgi kõrgkoole ja haritud kaadrit, kuid seni pole suudetud tuua riiki ühtki arvestatavat suurfirmat ega partnerit. Miks me pole populaarsed, ei osatud kahjuks vastata. Võib-olla on põhjuseks meie väiksus, sest loomulikult üllatas firma presidenti meie rahvaarv – paneme tervelt kolm Balti riiki kokku ja ikka on elanikke pea 2 miljonit vähem kui nende pealinnas Sôulis. Taas vanalinnas ootas meid ees paaritunnine vanalinnaekskursioon koos kuulsate Wrocławi tänavapäkapikkude külastamisega. Täidetuna uutest muljetest võisime reedel vastu astuda 12tunnisele katsumusele ehk tagasilennule. Veiko Tamm

Mitu põhjust infoturbeteenuse tellimiseks Infoturbega tegelemine on aeganõudev Riistvara vajab ruumi ning hooldust Kogu kulu on raske ennustada

Üks lihtne lahendus Usaldusväärne partner hoiab IT-turbe korras Lihtne soetada ning paigaldada Investeeringud täiendavale riistavarale pole vajalikud F-Secure Infoturbeteenus (Protection Service for Business) on lahendus vabastamiseks Teid infoturbealastest muredest, et saaksite keskenduda tähtsamatele töödele. See tähendab teile otsest kulude kokkuhoidu. F-Secure’i lahendused on pälvinud arvukalt rahvusvahelisi auhindu, samuti häid hinnanguid avalikes ülevaadetes ja kliendi tagasisides. Loe rohkem, ning proovi lahendust juba TÄNA: www.f-secure.ee/PSB/ Teenuse tellimiseks ning lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda oma IT partneri või F-Secure tugikeskuse poole. Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 35 F-Secure Tugikeskus, BCS Infra AS, Jõe Tn3, Tallinn 699 8181, f-Secure@bcs.ee

labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren tidele. meie hinded

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

Strandberg joo Riigikogu roheliste fraktsiooni eestkõneleja Marek Strandberg kasutab pliiatsi ja paberi asemel graafilist digilauda, et karikatuure joonistada. Paljud teisedki, kellel vaja arvutisse vabakäejooniseid sisestada või kontuure kopeerida, võivad endale lubada nüüd lihtsat lisaseadet, mis maksab vaid mõni tuhat krooni. Strandbergi A5-formaadis digilaud Wacom CTE-640 sisaldab puutepinnaga plaati ja survetundlikku pliiatsit, mis korra on isegi murdunud. Põhjus selles, et omanik ei istu ainult parlamendis ega hääleta seaduseid, vaid peab viibima ka n-ö objektidel. Ringisebimist on palju ja mõnikord võivad tuul ja vihm rebida hõlma, kuhu on peidetud puutepliiats. Kuigi Strandberg kasutab digilauda karikatuuride joonistamiseks, sobib see ka igasuguseks muuks joonistustegevuseks. Ühele pliiatsile võib anda

pliiatsile võib anda erine vaid omadusi: kas on ta pintsel või harilik pliiats.»

erinevaid omadusi: kas on ta pintsel või kõva südamikuga harilik pliiats või lausa aerosoolvärvipurk. Ka meie jutuajamise käigus visandab Marek Strandberg vaba käega ühe nokatsis mehe lõusta. Mütsi hallikasrohelise pinnavärvi väljaotsimine vasakult rippmenüüst ja sellega pinna katmine võtab aega sekundi jagu.

Dilbert tehakse digilauaga „Digitaalsed abivahendid ei ole põhjustanud karikatuurikultuuris mingit erilist revolutsiooni, see on märkamatu ja loomulik,” kommenteerib Strandberg väidet, nagu kasutaks Dilberti looja Scott Adams digilauda sellepärast, et neutraliseerida oma parema käe värisemist. Kuid mõningase järelemõtlemise järel lisab: „Muidugi, kui Herluf Bidstrupil oleks viiekümnendatel olnud kasutada digilaud, ehk oleks siis ka ajalugu teistsuguseks kujunenud.” „Siin on ju kõik olemas,” seletab Marek Strandberg, näidates arvuti tarkvaralist varustust, mis digilauda toetab. „Corel Draw vektorgraafika,

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

Strandbergi karikatuurid sünnivad digilauaga. Fotod: Kalev Lilleorg 36 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

Kuidas valime testitavad tooted? Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

onistab digilauaga tehnilised andmed

Digilaud Wacom CTE-640

Hind: 3200 kr (Tigma)

Laua aktiivne pind: 208,8 x 150,8 mm Ühendus: USB-kaabliga, kaabli pikkus 1,5 m Kaal: ca 0,86 kg Eraldusvõime digilaual: 2000 dpi Survetundlikkus: 512 astet Nõuded op.süsteemile: MS Windows 98SE/ME/2000/XP Kaasasolev tarkvara: Corel Painter Essentials 2

plussid

Wacom CTE-640 on puutetundlik, kuid joonistatavat pilti ei näita. AutoCad ja Photoshop. Mina kasutan ehk vaid kümnendikku digilauaga seonduvate programmide potentsiaalist, mu lapsed püüavad ses osas rohkem teha.”

Tundlikkust jagub Strandberg on proovinud kujutada kolmemõõtmelisi objekte, teha rastrit ja kunst-tindiplekke. Wacom CTE-640 tal juba kolmas või neljas digilaud. „Varasematega on olnud probleeme täpsuse osas, kuid neli-viis aastat tagasi ostsin praeguse Wacomi eelkäija – see oli täpne küll, nagu praegunegi,” kinnitab poliitik. Strandberg peab digilaua tulevikuks näitavat puutepinda: „Wacom võiks kasutusele võtta võimsama ekraaniliidese – kunstnik võiks ju joonistada otse ekraanile. Praegu teeb käsi omaette tööd digilaual, aga silmad liiguvad hoopis ekraanil, kuhu tuleb kujutis. Aju peab need kaks asja omavahel kokku viima. Mõistagi on see hoopis lihtsam kui näiteks jalgrat-

taga sõitma õppimine ja juba esimese korraga saavutad häid tulemusi.” Wacomi digilaua ja Corel Painter Essentialsi ressursinõudlikkusest räägib Strandberg ka: „Muidugi võtab selline joonistamine palju operatiivmälu, gigabait võib seejuures ära tulla. Aga ikkagi koormab see mälu tunduvalt vähem kui näiteks video vaatamine.” Kätt aga ei koorma digilaud üldse. Puutetundlik pliiats peos, võib nõjatuda ka Riigikogu istungi ajal digilaua peale ja lihtsalt joonistada. „Võib-olla võtavad ühel päeval kõik kunstnikud selle kasutusele,” arvab Strandberg ja lisab, et digilaua-tehnoloogiaga kaasas käivad värvipihustamis- ja rastritehnoloogiad avavad uksi ka looduse maalimise maailma. Digilaud töötab põhimõttel, et pliiatsi otsas asuv andur võtab vastu elektromagnetsignaali A5-formaadiselt digilaua pinnalt. Pliiats annab signaalile kuju vastavalt vajutamise tugevusele ja saadab arvutisse. Pliiats

++ palju survetundlikkuse astmeid ++ mugav formaat kaasaskandmiseks ++ läbipaistev kaas kontuuride joonistamiseks miinused

–– puutepliiats võiks tugevam olla –– puuteplaat ei näita ise joonistust

Arvutimaailma hinne

suudab registreerida 512 survetugevuse astet, mis on ka nõudlikumale kunstnikule või visandite joonistajale piisav. Kui läheneda puutepliiatsi tagumise otsaga lauale, töötab see joonestusprogrammides nagu kustukumm. Digilaual on läbipaistev kate, mille alla saab panna näiteks fotosid või skeeme ja nende kontuure üle joonistada. AARNE RUBEN

am@am.ee Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 37

labor

Yutiti – veebipõhine projektijuhtimistarkvara Aja jooksul tekkinud projektivedamise tarkvaradest üks tuntumaid on MS Project, kuid selle hinnaklass jääb kategooriasse 15 000 kr. Yutiti – eestlaste tehtud projektijuhtimistarkvara aga on seni (beetana) täiesti tasuta. Yutiti on veebipõhine projektijuhtimistarkvara, mille looja on Tartu firma WoodWare Systems OÜ. See on mõeldud küll projektijuhtimiseks, kuid praegu, beetastaadiumis jätab Yutiti pigem lihtsa grupikalendri ja ajaplaneerija mulje. Teistest veebipõhistest on minu kogemuse järgi suurimate võimalustega ZoHo Project. Kuid ka ZoHo Projectil on omad hädad küljes, nagu märkimisväärne keerukus ja minu meelest ka natuke ebaloogiline ülesehitus.

Pool tundi seadistusteks Nagu ka arendajad lubavad, on Yutiti tõesti väga lihtne ning piisab poolest tunnist, et olla täiesti kasutusvalmis. Samuti on lubatud aja jooksul asja edasi arendada ja on tõdetud, et tulevad ka tasulised kontod, kuid siiski taskukohase hinnaga. Samas jääb alles ka võimalus kasutada tasuta versiooni, kuid piiratud võimalustega, nagu ikka. Yutiti põhivaade koosneb tabeli kujul kalendrikuu vaatest, kuhu saab lisada veerge ressurssidena, näiteks võib lisada osakonnad ja töötajad. Kalendri lõikes saab aga iga veeru taha

Projekti ülevaade on veebipõhiselt sama selge kui spetstarkvaras. määrata ajaliselt ülesandeid. Samuti on võimalik ära täpsustada iga osakonna võimalikud ülesanded nii, et tegevuste lisamine on ainult rippmenüüde näppimine.

10 sekundit konto loomiseks Konto loomine võtab aega umbes kümme sekundit ning ka teiste kasutajate loomine on sama lihtne. Momendil võib projektilehele teisi kasutajaid luua esmase konto omanik. Ma küll ei suutnud üles leida võimalust, kuidas saaks lisada juba olemasolevaid kasutajaid, seega võib öelda, et tegu on siiski kohati toore lahendusega. Loomulikult on tegu hea programmijupiga, millel veel palju arenemisruumi, kuid seniks ei trumpa see mitte mingil moel üle näiteks Google’i kalendrit, mis samuti toetab gruppidega kasutamist. Võib-olla mõne kuu pärast, kui asi on veidi edasi arenenud, on pilt juba märksa parem. Marko Habicht

Nii lisatakse sündmusi. 38 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

marko@am.ee

tehnilised andmed

Yutiti projektijuhtimistarkvara Hind: tasuta (beeta)

Rakendus: veebipõhine Vaated: ressursivaade, projektivaade, sündmuste ajalugu ja kommentaarid, projektiajalugu ja kommentaarid, printimisvorm

plussid

++ tasuta ++ paljulubav (Eesti oma) idee miinused

–– limiteeritus –– eesti keele puudumine

Arvutimaailma hinne

Võrguketas tahab serveriks Synology võrgusalvestusseade DS409+ sobib tegema peaaegu kõike, mida väikeses firmas serverit tegema pannakse – alates faili- ja videoserverist kuni veebi- ja meiliserveri ülesannete täitmiseni välja. Katsetes sai NASi ehk võrgusalvestusseadmesse asetatud neli 1 TB suurust SATA-kõvaketast. Nende lisamine 3,5tollistesse kettasahtlitesse on sama lihtne nagu odavas lauaarvutis, kus kruvikeeraja ja osavad näpud peavad töös olema. Kruvide keeramist ja pistikutega võimlemist oleks võinud siiski vähem olla. Mõned tootjad kasutavad näiteks mugavaid klambreid. SATA- ja toitekaablid jäid pärast ketaste ühendamist ventilaatorite ja kõvaketaste vahele ripnema, mis õhuvahetust häiris.

NAS nagu orkester Kuid kõik muu oli Synology NASi juures peaaegu et imelihtne. Installimine käib CDlt lihtsalt – põhitöö on lihtsalt ootamine, kuni kõik tehtud saab. Outlooki-stiilis administreerimisliides on ka väga lihtne, esialgu peab siiski ise üles leidma kettamahtude (Volume) loomise koha. Tegin ühest kõvakettast tavalise ja teistest kolmest RAID5 kettamahu. Siis sai proovida ka lisavõimalusi, näiteks veebiserverit. Siingi võib päris kogenematu juba hetkega omale veebilehe püsti panna, valides mõne valmiskujunduse. Kuid nõudlikum kasutaja saab ka PHPs ja MySQLis dünaamilise saidi NASi paigutada, näiteks intranetti (aga miks mitte ka välisveebi). Kodukasutajale meeldiksid veel blogimootor ja fotoalbumi

Proovi ise

Disk Station Manager 2.1 demokeskkond: URL – http://synodemo. dyndns.org:5000 User – admin Password – synology

tehnilised andmed

Synology DS409+ Hind: 8120 kr (Scalewireless)

Kõvaketaste kaablid jäävad korpust sulgedes ventilaatorite ette. tarkvara, videovalvet kasutavale ettevõttele aga salvestav videoserver. Värskeima Diskstation 2.1 tarkvaraga saab üles panna ka meiliserveri.

Keskelt soojemaks Ketaste temperatuurid koormustestil tõusid kuni 49 kraadini, seega soojenevad, aga mitte kriitiliselt. Näha oli, et ülemine ja alumine ketas soojenevad vähem kui kaks keskmist, kuid vahe oli vaid 3-4 kraadi. Synology seade osutus aga üllatavalt vaikseks, mis paneb mõtlema, et äkki sobiks ta isegi koju. Kaido Einama

kaido@am.ee

Kiirus: RAID 5-ga 41+ MB/s kirjutades ja 57+ MB/s lugedes Ühilduvus: Windows, Mac, Linux Energiatarve: 56 W töös, 20 W ootel Kõvakettad: SATA, 3,5”, kuni 4 tk Salvestuskaitse: RAID 0/1/5/6 ja RAID 5+ Spare Lisavõimalused: veebiserver, failiserver, iTunes, videoserver (kuni 10 IP kaamerat), meiliserver, fotoalbumid, blogid jm

plussid

++ lihtne kasutada ++ palju lisavõimalusi serverina miinused

–– ebamugav kõvakettaid vahetada –– kõvaketaste kaablid jäid ventilaatorite ette

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 39

labor

Lotus Symphony – veel üks tasuta alternatiiv kontorisse Microsoft Office ning OpenOffice.org pole ainsad valikud, millega varustada kontoriarvutit. Võimalusi on enam, näiteks IBMi tasuta Lotus Symphony, mis täpselt aasta tagasi tasuta versiooniga välja ilmus. Kontoritarkvara kolm vaala – tekstiredaktor, tabelarvutus ja esitlustarkvara on olnud alates Windowsi tõsisemast levikust üheksakümnendate keskpaigas Microsofti tugeva käpa all. Konkurendid ägisesid ja vandusid alla, nõnda ka IBM, kelle käes olid Lotus 1-2-3 tabelarvutusprogramm ja sellest arendatud omaaegne Symphony. Seitsme aasta eest jäi Lotus 1-2-3 pooleli. Kuid läinud aasta mais tõi IBM välja uue Lotus Symphony, mille omandamiseks piisab vaid registreerumisest ja allalaadimisest. Uus Symphony tugineb väga põhjalikult ümber tehtud ning kauni uue välimuse saanud OpenOffice.org 1 koodil. Seega üllatab Symphony neid, kes seni OpenOffice.org kasutajaliidesest on ära kohutatud. Symphony on ka täienduseks Lotus Notesi grupitöö tarkvarale (Outlooki analoog), mida IBM mitmetele Eesti suurettevõtetele müünud. Symphony ja Notesi disain põhineb raamistikul, mis tagab laiapõhjalise toe – sobivad Windows, Mac OS X ja Linuxi ärilahenduste distributsioonid (Suse SLED 10, RedHat RHEL 5 ja Ubuntu 8.04 LTS).

Suur sinine kasutajaliides Symphony kasutajaliideses domineerivad helesinised toonid. Avatud dokumente näidatakse sakkidena menüü ja nupuriba vahel. Symphony töötab ka veebibrauserina. Mugav on kõigi avatud akende pisipilte näitav dokumendinavigatsioon, mis meenutab Opera brauseri viisi kuvada külastatud veebilehti. Huvitav on enim kasutatud vormistusdialoogide tõstmine dokumendiakna küljele. Sarnaselt on seni 40 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

Symphony tekstiredaktor on lihtsam kui nii mõnigi konkurent.

Dialoog muu tub jooksvalt vastavalt sellele, kas valitud tekst, tabel või pilt.» toiminud peamiselt esitlusprogrammid, kuid Symphony laiendab külgriba kasutuse kogu kontoripaketile. Dialoog muutub jooksvalt vastavalt sellele, kas valitud on tekst, tabel või pilt. Teksti puhul saab seada kirjastiili ja kirjaefekte, pildi puhul positsiooni ja teksti suhteid pildiga (kas ja kuidas pilt teksti sisse joondatakse).

Firmadele on mõeldud Seni pole IBM veel oma uut tibu välja reklaaminud, seda mainitakse küll seoses Lotus Notesiga IBMi tarkvara

tehnilised andmed

Lotus Symphony Hind: tasuta

Allalaadimine: symphony.lotus.com (registreerimisega) Toetatavad failiformaadid: MS Office ( v.a Office 2007), PDF, RTF, Lotus 1-2-3, ODF jt Nõuded süsteemile: 750 MB vaba ruumi Linuxiga või 540 MB Windowsiga, 512 MB mälu

tutvustades, kuid ei enamat. Selleks on ka põhjust – programm veel areneb ja vajab täiendust, näiteks praegu veel ei toetata Office 2007 failivorminguid, kuid juba kohe mais või juunis peaks nende tugi välja jõudma koos versiooniga 1.3. Programmi on aasta jooksul täiendatud kiiruse ja võimaluste osas, näiteks jaanuaris jõuti Mac OS X toeni (1.2.1). Lähema aasta jooksul saab ehk programmipakett ka eesti keele toe.

plussid

++ omapärane ja uudne kasutajaliides ++ soodne soetada (tasuta) ++ ühenduvus Lotus Notesiga miinused

Dokumendinavigaator näitab kõigi avatud asjade pisipilte. Et Symphony on ennekõike mõeldud ärikasutusse, siis on talle sisse ehitatud kaughallatavus. Ettevõte võib püsti panna enda serveri tarkvarauuendusteks töökohtadele. Alla võib laadida ka tarkvaraarenduskomplekti, millega saab Lotus Symphony tarbeks teha lisavõimalusi loovaid pistikprogramme (pluginaid). Symphony sisaldab makrode kasutamise võimalust, tulevikus on plaanis seda tunduvalt parandada ja tõsisem

VBA tugi luua. Ka on hulk pistikprogramme saadaval Lotus Symphony kodulehelt. Täielikult avatud lähtekoodiga programm siiski pole. Kokkuvõtteks võib öelda, et Lotus Symphony on lootustandev kontoripakett, mis esialgu veel ei suuda ületada Microsoft Office’i ja OpenOffice. orgi uusimate versioonide võimalusi, kuid ometi on programm tõsine alternatiiv juhtumiteks, kui teisi kasutada ei saa või juba kasutatakse Lotus No-

–– MS Office 2007 formaatide toe puudumine –– võimalusi konkurentidest vähem –– eesti keele toe puudumine

Arvutimaailma hinne

tesi. Programmi võib vabalt testida ja kaaluda, sest hankekulusid see kaasa ei too. Madis Veskimeister

madis.veskimeister@eesti.ee

Tule õppima IT spetsialistiks TTÜ-sse -TippTegijate Ülikooli

Loe lisa: http://ip.ttu.ee Erialade kohta loe lähemalt meie teaduskonna kodulehelt: http://www.ttu.ee/itt Vastuvõtu korra ja tingimuste kohta loe lähemalt: http://vastuvott.ttu.ee Tähelepanuks kõigile neile, kes on õppinud TTÜ-s või TPI-s ja oma õpingud mingil põhjusel katkestanud ilma diplomini jõudmata! Kõik Teie sooritused on kehtivad, samuti on võimalus ka Teie vahepealse erialase töökogemuse eest ainepunkte saada ja nüüd siiski edukalt ülikool lõpetada. Küsige julgelt nõu IT teaduskonna dekanaadist 620 3528 või 620 3529.

Miks IT? Huvitav töö, hea palk, kindel tulevik, paindlik tööaeg, kaugtöö võimalus, lai suhtlusringkond, loominguline õhkkond, LAHE!! Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 41

labor

Ordi üllatas elegantse ja kiire ärisülearvutiga Ordi Pro 930 ja Ordi Pro 931 on sülearvutid, mis oma omaduste ja võimaluste poolest on mõeldud just ärikasutajale. Arvutimaailma testitud mudel 931 jätab kokkuvõttes vaatamata kõigele siiski üllatavalt hea mulje. Kui Ordi Pro 930 on varustatud 360 GB kukkumissensoriga kõvakettaga, siis Ordi Pro 931 pakub 80 GB suurust SSD-ketast, mis oma kiiruse ja põrutuskindluse poolest jätab HDD-kettad seljataha ning on parim valik, kui kallis hind ei sega.

Aku kestab peaaegu tööpäeva Arvuti kiirus on samuti hea – 1,4 GHz Intel Core 2 Duo protsessor koos 3 MB vahemäluga pakub piisavalt arvutusvõimsust, et erinevate tööks vajalike asjadega hakkama saada. Kõik see on pakitud kergesse ja vastupidavasse magneesiumkorpusesse. Graafikaressurssi nõudvate rakenduste ja mängude käitamiseks see masin paraku ei sobi.

13,3tolline ja 1280 x 800 eraldusvõimega LED-taustavalgustusega ekraan on hea kontrastiga. Paraku on pindläikiv, mistõttu kaasnevad läikivale ekraanile omased probleemid – päevavalges peab näiteks heleduse keerama kõrgeks, seega aku kestab vähem. Küll peab ütlema, et kuue elemendiga aku kestab kaua. Tootja andmetel kestab Pro 931 aku kuni 8 tundi. Mõistliku ekraaniheleduse, WiFi ja paari rakenduse jooksutamisel käib see u kuus tundi, mis on ikkagi hea.

Head klahvid Ordi Pro 930l HDD-kettaga on aku kestvus tunni võrra lühem. Vajadusel saab juurde muretseda optilise seadme asemele käiva lisaaku, mis pikendab tööaega 12 tunnini. Madalate nuppudega pritsmekindlat klaviatuuri on mugav kasutada. Eriliste multimeediavõimalustega arvuti silma ei paista, igapäevaseks muusikakuulamiseks ja videosuhtluseks aga kõlbab. Võib-olla oli see testarvuti omapära, kuid ebameeldivaks üllatuseks

tehnilised andmed

Ordi Pro 931 Hind: 23 000 kr

Protsessor: Intel Core 2 Duo SU9400 1.4 GHz 3 MB cache (10 W) Ekraan: 13,3” WXGA (1280 x 800) LED Kõvaketas: 80 GB SSD S-ATA Mälu: 3 GB DDR2 800 MHz Kaal: 1,7 kg Mõõdud: 321 x 228 x 20 mm (esikülg), 29 mm (tagakülg) Aku: 6-cell, ~8 tundi Ühilduvus, lisad: WiFi, 10/100/1000 LAN, 3 x USB, VGA, Bluetooth, S/PDIF väljund, ekspresskaardi pesa, mikrofonisisend ja kõrvaklapiväljund, veebikaamera 1,3 MPix, sõrmejäljelugeja, neli-ühes kaardilugeja (SD/MS/MS Pro/MMC), 3,5G mobiilinterneti võimalus

oli kõrvaklapipesast tulev helivaljus, mis keskmise taustamüraga keskkonnas polnud piisav. Arvutil on mõistlik komplekt ühenduspesasid, mis ärikasutajale võivad igati ära kuluda. Kristjan Kalmus

kristjan@am.ee

plussid

++ palju ühendusvõimalusi ++ kerge ++ hea aku miinused

–– liiga vaikne helitugevus kõrvaklappidega –– graafika kehv jõudlus

FOTO 42 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

LOIK LIN : HE

Arvutimaailma hinne

360kraadine valvekaamera – varjuda pole kuhugi Mobotix teeb tõsiseid valvekaameraid, mille üht maailmarekordilist isendit – 360kraadise vaatenurgaga Hemispheric Q22 testisimegi. See jätab pildileisegi lae, kuhu ta on kinnitatud, miski ei jää kaamera eest peitu. 360kraadine kaamera on Mobotixi väitel maailmas ainuke, mis pakub nii laia vaatenurka. Välja näeb see kui suur suitsuandur, keegi ei saa aru, et tegelikult jälgib teda seinast seina vaatenurgaga „kalasilm”.

Kümned videod ühest pildist Kui kaamera on üles pandud ja pilt juba ees, saab veebipõhises brauseris teha kiirpaigalduse, kus küsitakse vaid põhilisi asju. Pärast võib hakata juba peenemalt konfigureerima. Kõike saab teha nii veebibrauseri kui ka arvutitarkvara – MxControlCenteri abil. Kaamerale saab luua mitu kasutajat, administraatori parool aga on nii turvaline, et seda unustades peab asja tehasesse seadistamiseks saatma. Kaamerapildi vaatamisel ei pea aga leppima vaid kalasilmobjektiivi ülimalt moonutatud kujutisega. Menüüs saab valida sektoreid, mida eraldi aknas jälgida. Näiteks valvatava ruumi lakke kinnitatud ühest kaamerast võib valvekeskuse jaoks välja võluda kümneid sektoreid eraldi videoga, mis tarkvaraliselt moonutustevabadeks kaadriteks tehakse, seega asendab üks 360kraadine kaamera väga mitut valvekaamerat.

Peidame salajase info Üks huvitav võimalus on ka osa pildist ära peitma. Näiteks kui te ei taha, et turvamees näeks, mida te teete arvuti taga, saab määrata selle ala, kust on näha ekraan ja muuta see hägustatud mosaiigiks. Seadistatud sündmuste peale (valitud aladel toimuv liikumine, valguse või temperatuuri muutus) võib kaamera saata teateid SMSi, e-kirjaga, üle veebi või alarmina, samuti saab

Välimus on 360kraadisel kaameral väga sarnane suitsuanduriga. pilti ka salvestada otse kaamerasse endasse kuni 16 GB suurusele SDmälukaardile. Enamik pilditöötlust toimubki kaameras endas, seega pole vaja arvuti suurt arvutusvõimsust. Mobotixi ülilainurkkaamera maksab küll ligi 15 000 krooni, kuid arvestades, et ta asendab paljusid teisi tavalisi kaameraid, toob selline suitsuanduriks maskeeritud pildinäitaja kindlasti ka kokkuhoidu. Evgeni Nikolaevski

evgeni7n@hotmail.com

Ülilainurkne kaamerapilt.

tehnilised andmed

plussid

Mobotix Hemispheric Q22

++ 360kraadine vaade (pool sfääri) ++ kogu videotöötlus tehakse kaameras ++ silmatorkamatu välimus

Hind: ca 15 000 kr

Sensor: 1/2” CMOS, 2048 x 1536 pikslit Pildipakkimine: MxPEG, M-JPEG, JPG, H.263 (Video-VoIP) Sisemine lisamälu: SD kaart (kuni 16 GB) Väline salvestus: otse NASile või PCsse Alarmid ja andurid: liikumisandur, temperatuuriandur, integreeritud mikrofon, alarm e-postiga, VoIP- ja SIP-telefoni tugi, helialarm. Ühendused: Ethernet 10/100 Mbit/s, VoIP, SIP, HTTPS/SSL, FTP Toide: PoE (üle LAN võrgu) Töökeskkond: –30° kuni +60 °C Mõõdud: 16 x 5 cm Kaal: 450 g

miinused

–– keeruline seadistada

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 43

labor

Kaks telefoni nelja SIM-kaardiga Tundub, et Samsung on monopoliseerimas kahe SIM-kaardiga telefonide turgu – nüüd saavad mitmel toolil istujad valida juba kahe mobiili vahel, millesse võib korraga sisestada oma erinevad SIMid. Aeg-ajalt võib päris korraliku tusatuju tekitada selline olukord, kui oled end pärast väsitavat reedet rahulikult tugitooli sättinud, ehk võtnud ligi ka pitsi head konjakit ja plaanid lõõgastuda mõnda raamatut lugedes, kui heliseb mobiil. Kui nii tööl kui ka isiklikuks tarbeks on välja reklaamitud üks ja sama mobiilinumber, võib taoline helin suure tõenäosusega tähendada seda, et mõni tusane klient tahab oma meelepaha väljavalamiseks mitte oodata järgmise esmaspäevani. Lihtsaim võimalus taolise olukorra vältimiseks oleks kasutusele võtta ärija erakõnede eristamiseks kaks eraldi mobiilinumbrit eraldi SIM-kaartidega. Paraku pole ühe kaardi teise vastu vahetamine telefonis just kõige mugavam ( ja ka kõige mõistlikum) – mis saab näiteks siis, kui tööajal mõni eratuttav helistada tahab. Samuti pole ka mitme telefoni kaasaskandmine mugav. Sel juhul jääbki üle kolmas võimalus: hankida omale kahte SIMkaarti toetav mobiil – näiteks midagi Samsungi DuoS seeriast.

Igavalt tavalised telefonid Kui tahta Samsung C5212 mobiili võimalikult lühidalt iseloomustada, siis piisaks tegelikult ainult kolmest sõnast – „täiesti tavaline telefon”. Siia juurde oleks muidugi vaja täpsustust, et „tavalise” all ei pea me silmas kahe SIM-kaardi tuge – ülejäänud osas vastab see kirjeldus aga täielikult tõele. Tegu on traditsioonilise mobiiliga, mis laseb teiste seadmetega ühenduda nii Bluetoothi kui ka USB-kaabli abil, oskab andmesideks kasutada nii 44 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

GPRSi kui ka EDGEi, omab väikest fotokaamerat ning MP3-helinate võimalust, aga mis peamine – ta on suhteliselt odav. Ca 3000 krooni kõige selle eest ei ole minu hinnangul palju küsitud. Samsung SGH D-980 puhul kehtib tegelikult kõik see, mis ka tema odavama venna kohta öeldud, kuid lisaks

Paremal ääres asetse nud riba oli võimalik näha, kuid sinna toksimi ne ei mõjunud kohe kuidagi.» neile omadustele on ta puutetundliku ekraaniga. Seda tüüpi telefonidele omaselt on ta välimuselt üsnagi lakooniline, peale vaadates on näha vaid suure ekraani all kolme hõbedast nuppu – vasakul kõnele vastamiseks, paremal kõnest keeldumiseks ning keskel algul pisut segadust tekitanud „valikutest väljumise” nupp. Segadust tekitas too nupp aga seetõttu, et lihtsalt ei osanud taolist kõikvõimalikest valikutest ja rakendustest väljumise võimalust füüsilise nupuna realiseerituna oodata – silm otsis ikka kõigepealt kas Windows Mobile'i keskkonnast tuttavat ristikest nurgas või siis menüüvalikust väljumise võimalust. See oli tüütu harjumuse jõud ...

Suurimaks katsumuseks nende telefonide kasutamisel saabki ilmselt olema harjumine Samsungi menüüdega – kui aga varem mõnda sama firma toodangut juba käes hoitud, siis pole ka see probleem. C5212-ga on selles osas isegi lihtsam, neljasuunalise juhtklahvi abil saad harjumuspäraselt mööda menüüd ning valikuid ringi liikuda ja kui mõni ikoon isegi alguses arusaamatuks jääb, on üleval alati selgitav tekst juures. Puutetundliku D-980 puhul tekitas aga algul päris korralikku hämmingut asjaolu, et pikemate loetelude korral ei õnnestunud kuidagi puutepulgaga loetelu allapoole kerida – paremal ääres asetsenud riba oli võimalik näha, kuid sinna toksimine ei mõjunud kuidagi. Õnneks jõudsin varsti selgusele, et telefoni vasakul ääres asuvate häälevaljuse klahvidega on võimalik loetelu lehekülje võrra nihutada. See aga omakorda tähendab, et kui tahta näiteks loetelus liikuda lehekülje võrra allapoole, käivitada rakendust ning seejärel see sulgeda, tuleb selleks kasutada nii hääleklahve, puutepulka kui ka keskmist nuppu esipaneelilt – üsnagi harjumatu kooslus Nokia ja/ või SonyEricssoni telefonidega harjunutele.

Kiiduväärt kahepalgelisus Kui nüüd aga liikuda nende telefonide põhiomaduse juurde – ehk siis kahe SIM-kaardi samaaegne kasutamine –, siis siinkohal jätkub neile mudelitele küll vaid kiidusõnu. D-980-le isegi pisut rohkem kui ta kaaslasele, kuid arvestades nende erinevaid siht-

Samas pole aktiivse SIMkaardi muutmine mingi raketitea dus: üks vajutus paremal ääres asuvale nupule.»

tehnilised andmed

Samsung C5212

Samsung SGH D-980

Hind: ca 3000 kr

Hind: ca 6000 kr

Mälu: 50 MB Mälukaart: kuni 2 GB microSD GSM töösagedus: 900/1800 MHz Mõõtmed: 113 x 48 x 14 mm Mass: 99 g Ooteaeg: kuni 200 t Kõneaeg: kuni 4 t Ekraan: 176 x 220 pikslit Andmeside: GPRS, EDGE, Bluetooth, USB Kaamera: 1,3 Mpix, 4 x digitaalne suum

Mälu: 45 MB Mälukaart: kuni 2 GB microSD GSM töösagedus: 900/1800/1900 MHz Mõõtmed: 97 x 55 x 16 mm Mass: 117 g Ooteaeg: kuni 340 t Kõneaeg: kuni 6 t Ekraan: 240 x 320 pikslit Andmeside: GPRS, EDGE, Bluetooth, USB Kaamera: 5.0 Mpix, LED-välk, pildistabilisaator

plussid

++ taskukohane hind ++ kahe SIM-kaardi tugi ++ mugav ja kiire võimalus SIMide haldamiseks

++ korralik fotokaamera ++ kahe SIM-kaardi tugi ++ ekraanile widget’ite lisamise võimalus

miinused

–– harjumatu menüü –– akul üsna lühike ooteaeg –– ainult kaks GSM töösagedust

–– kohmakas menüüdes liikumise loogika –– sellelt hinnaklassilt ootaks ka WiFi-tuge –– üsna väike mälumaht

Arvutimaailma hinne

gruppe hinna osas, pole siin midagi imestada. Nimelt on võimalik neist kahest Samsungist kallimal mudelil kohe pärast numbri sisestamist valida ka, milliselt SIMilt väljuv kõne tehakse, s.o millist numbrit kõne vastuvõtja näeb; odavamal mudelil läheb kõne välja aga hetkel aktiivselt kaardilt. Samas pole aktiivse kaardi muutmine mingi raketiteadus – üks vajutus telefoni paremal ääres asuvale spetsiaalsele SIMide haldamise nupule ning ongi võimalik teiselt numbrilt kõne teha.

Kõned jäetakse meelde Kui aga tahta muuta aktiivset kaarti, siis vaid paar valikut ja üks taaskäivitus hiljem ongi muudatus tehtud. Positiivne külg on lisaks selles, et hoolimata taaskäivitusest jäävad alles kõik tehtud-vastatud kõnede registrid – füüsiliselt kaarte vahetades need üldjuhul pärast aku eemaldamist kaovad. Kokkuvõtteks võib öelda, et need telefonid on tugevad eeskätt selles, milleks nad on loodud – ehk siis kahe mobiilinumbri paralleelses kasutuses. Sissejuhatuses sai küll toodud näide töö- ja eranumbrite eristamise kasulikkusest, kuid sama kasulik on taolise telefoni olemasolu ka siis, kui on näiteks soov minna kuhugi loodusesse reisima ning on oht, et just sinu operaatori levi võib seal pisut katkendlik olla. Taolisel juhul on mõistlik hädakõnedeks kas või mõne konkurentoperaatori kõnekaart lisaks telefoni panna ning võid olla kindel, et vajadusel saad kõik oma sõbrad ja/või kolleegid ilusti kätte. AIGAR ALAVEER

aigar@rajaajaja.ee Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 45

labor

PDA taskus lattu või kontorisse

Suurele testile jõudsid seekord väga erinevad seadmed müügimehe iluasjast militaristi relvastuseni. Sellepärast me punkte ka ei pane. Mõni aasta tagasi olid pihuarvutid vaid taskumärkmikud või kui teha otsetõlge, siis personaalsed digitaalsed assistendid (PDA). Praeguseks on raske välja mõelda tegevust, millega väike taskuarvuti hakkama ei saaks või millega ta täismõõdus arvutile alla jääb. Samuti on praegusel ajal läinud laiatarbe pihuarvutite ning nutitelefonide piir nõnda häguseks, et raske on öelda, kumb on kumb. PDAks liigitubki seadmeid õhukesest elegantsest mobiililaadsest kuni tõsise ultramobiilse arvutini, millel täis-Windows peal. Proovimegi neid erinevaid tooteklasse näidete varal vaadata ja hinnata, milleks üks või teine sobib.

Panasonic U1 – ehtne haamriasendaja Meie testi kõige suurem ja karmim seade oli Panasonicult. See tugev isend esindab pigem pihuarvutite UMPC (Ultra-Mobile PC) perekonda. Selgelt üks robustsemaid seadmeid,

PDAks liigitub ki seadmeid mobiilidest ultra mobiilse PC-ni.» 46 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

mida kunagi katsunud oleme, kuid selle juures näeb ta veel üsna kasutatav välja. Suurus on seadmel täpselt selline, et mahub tunkede küljetaskusse. U1 ei ole küll täiesti veekindel, kuid pakub pritsmekindlust ja mitte vaid paari piisa vastu, vaid on kasutatav ka täiesti tõsiseltvõetava paduvihmaga. Päris ära uputada meil seda ei lubatud. Ilma mingi probleemita peab seade vastu pidama 1,5 meetri kõrguselt kukkumise, korpus on magneesiumsulamist ja kõvaketas SSD (ehk välkmälupõhine), nii et igasugune raputamine ja põrutamine ei mõjuta ei tööd ega ohusta salvestatud andmeid. Akusid on Toughbookil koguni kaks, mida saab ükshaaval välja vahetada tööd häirimata. Loomulikult kui selleks üldse vajadust peaks olema, sest täis laetuna peaksid need kestma ligi üheksa tundi. Kahjuks on puuteekraan pulgapuutele tundlik, nii et näpuga väga palju midagi teha pole. Multitouch ehk mitmikpuutega ekraaniga on Panasonicul välja pakkuda üks teine mudel – 10tolline H1 UMPC, mida uurime mõni teine kord. Jõudlustestis Geekbench saavutas aparaat tulemuseks 744 punkti, mis on selles mõõdus masina kohta täitsa

arvestatav tulemus. Eriti konkurentsivõimelisena näeksime seadet näiteks politsei kasutuses. Praegu paistavad politseiautodes kasutusel olevat auto-PCd, mille hinnaklass jääb umbes samaks või on natuke kallimgi kui Toughbook, kuid auto-PC pole kaasaskantav ega ilmakindel. Kuid U1-le on võimalik lisana tellida ka vöötkoodilugeja, nii et see on võimeline tegema tavalisi laotöid, olles kallimate laoseadmetega umbes samas hinnaklassis, kui mitte oda-

11 pihuarvutit seinast seina – hunnik erinevaid omadusi valgekrae vajadustest tõsise laomehe soovideni. Fotod: Kalev Lilleorg

tes timeeskond

Marko Habicht

Meelis Saar

Kaido Einama

AM kaasautor

Presshouse’i IT-juht

AMi peatoimetaja

Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 47

labor seadmel on lubatud kukutada betoonile ~1 m kõrguselt. Spetstarkvaraga suudab MC35 lugeda ka vöötkoodi oma digikaameraga, millel on kõrval nupp kas pildistamise või triipkoodi režiimiks. Kõige atraktiivsem kogu komplektist on Asus P552w, mis ainsana mahuks normaalselt pükste taskusse. Seade on ilus ja moodne, nii et täiesti julgelt võib sellega tegutseda ka teiste trenditeadlike kriitiliste pilkude all.

AKUKESTVUSE ESIKUUSIK 1. Motorola MC9090 laser 2.-3. Dolphin 7850 2.-3. Dolphin 9900 4. Panasonic U1 5.-6. Motorola MC35 5.-6. Dolphin 7600

Igal tööstuslikul PDA-l on karmi kesta sees peidus ka vöötkoodilugeja. vamgi, omades samal ajal täisväärtuslikku Windowsit. Samuti on seadmel olemas GSM funktsionaalsus, nii et raske on leida ülesannet, millega U1 hakkama ei saaks. Kuigi imelik oleks võrrelda aparaati mobiiltelefoniga, on ka see teostatav. Haruldase omadusena on mõeldud nii parema- kui ka vasakukäelistele, nimelt on mõlemal pool servas puutepulga pesa.

Tavaline pihuarvuti mahub vestitaskusse Sellesse mõõtmekategooriasse sobivad ideaalselt proovitud kaks Asuse eksemplari A696 ja P552w ning Motorola MC35, mis on neist kolmest kõige toekam klassikaline PDA. Esimesed kaks näevad mõnevõrra viisakamad välja, kuid MC35 ongi pigem mõeldud laojuhataja taskusse kui pangadirektori hõlma alla. Mitte et see hakkama ei saaks, vaid lihtsalt 48 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

tegu ei ole just kõige esteetilisema disainiga. See-eest on tegu ühe mugavaima qwerty klahvistikuga, mida olen kunagi mobiilsel seadmel kasutanud. Üldiselt vaadatakse MC35 kui odavamat alternatiivi suuremale

Seda enam, et Ka sel sead mel on lubatud kukkuda kuni 1 meetri kõrguselt betoonile.» tööstuslikule pihuarvutile, sest maksab umbes kolmandiku tööstuslike hinnast ja on peaaegu sama suutlik, kui välja jätta ebamugavam vöötkoodi lugemine digikaamera abil, mitte spets-seadmega. Seda enam, et ka sel

11 t 10 t 10 t 9t 8t 8t

WiFiga ühendamine oli seadmega väga lihtne ning P552w oli üks väheseid, mis suutis näidata uue Windows Mobile brauseriga veebilehti õigesti, mitte ei joondanud kõike ülevalt alla, ühte ekraanilaiusesse. See on täiesti tõsiseltvõetav konkurent puuteekraaniga telefonide turul nii hinna kui ka funktsionaalsuse poolest, sisaldades ju kõike mõeldavat: EDGE, HSDPA, GPS, WiFi, USB ühendus mini-USBga. Ainuke, mille üle võis vähegi nuriseda, oli numbriklahvide puudumine, kuid mis teha, eks neil täis-puutetundlikel väikestel seadmetel ole ka omad mööndused. Asus A696 on suuruselt võrreldav Motorolaga. Täispikk tootenimi mainib veel MyPal GPSi, nii et tegu siis seadmega, mis pigem sobiks autonavigaatoriks. Paraku pole seadmel sees asendiandurit, nii et keerates seadet külili, peab võtma menüüst valiku, et pilt õigeks pöörataks. Disain on A696-l selgelt ajast ja arust, pluss aga on piisavalt suur ekraan kaardirakenduste jaoks. Mälumahu lisamiseks on kolm ühes mälukaardipesa. Tänu SD kaardi toele pole probleeme näiteks TomTomi kaartide lisamisega. Kõige humoorikam on muidugi tootja kodulehel lause seadme kohta „with High Quality Feel”. Kahjuks vastupidavust me testida ei saanud ning lepime, et tegu on vaid sõnademänguga. Tööstuslike seadmete klassist oli

meie katselaual kõige enam seadmeid: suur valik erinevaid tooteid Dolphinilt, Motorolalt ja üks Datalogicu isend. Seadmed olid kõik ühtemoodi tugeva ehituse ning vöötkoodilugejaga. Osad suutsid lugeda ainult triipkoodi, teised aga ka 2D-koodi. Dolphin 7850 on USAs väga populaarse püstolikujulise disainiga. On küll randmele mugav, kuid Eestis tellitakse seda formaati veel üsna vähe. Samas oma kuju tõttu ei ole püstol just kompaktseim ja teda on ebamugavam kaasas vedada. Et seade on puuteekraaniga, on sel ka pliiats, mis asetseb püstolikäepideme sees. Pulga asukoht tekitab natuke ebakindlust, sest tundub üsna kergesti kaduvana. Ekraan ise näib mugav ja on kasutatav ka ainult sõrmedega. Seadmel on ainult numbriklahvid, mis natukene ebamugavad oma väikeste mõõtmete tõttu.

Bluetoothi keeleprobleem Dolphin 9900 pakub suurt ja selget ning hea tundlikkusega ekraani. Et seade peab olema põrutus- ja kukkumisekindel, on korpus nii palju ekraani tasapinnast kõrgem, et on äärmiselt ebamugav asjadele pihta saada, seda enam, kui peaks nurga alt vaatama. Seadmel on WiFi ja Bluetooth, millest esimese saime tööle, kuid Bluetooth keeldus koostööst ning arvutiga ühendust me üles ei saanudki. Muude ühenduste jaoks on vaja spetsiaalset kaablit. Puutepliiats kinnitatakse seadme külge vedrunööriga, nii et kadumist pole väga karta. Aparaadil on lisaks täheklahvidele ja numbriklahvidele palju programmeeritavaid nuppe. Dolphin 7600 esindab tööstuslike PDAde väiksemaid versioone. Mõõdukamal suurusel on ka omad negatiivsed küljed nagu raskesti kättesaadav puutepliiats. Kinnastega kättesaadavuse võib üleüldse panna suure küsimärgi alla. Ekraan on seadmel siiski hea ja selge, kuid vastavalt üldistele mõõtudele ka väiksem. Sellel eksemplaril on olemas ka telefoni funktsioon, kuid SIM-kaardi pesa me tuvastada ei suutnud. Klahvistik on nagu mobiilil ikka: numbri- ja täheklahvid samade (numbri)klahvide all

mõeldud on nii parema- kui vasakukäelistele, nimelt mõlemal pool servas on puutepulga pesa.» ning veel 10 funktsiooniklahvi numbriklahvidele lisaks. Bluetoothiga ühenduse loomine ei valmistanud mingit katsumust ja sünkroonimine oli lausa meelakkumine.

Robotkäsi vöötkoodilugejaga Motorola WT4090 tundub kogu kompotist kõige futuristlikum. Seade asetseb randmel, nagu Predatoril Hollywoodi filmist. Tegu on väga ergonoomilise seadmega: käib rihmaga käe peale ja sõrme külge käib sõrmusena ribakoodiskanner koos skaneerimisnupuga. Häda oli vaid selles, et Eesti ladudes ei tööta kuigi palju naisi või lapsi, nimelt olid randmerihmad normaalse meesterahva musklis kämbla jaoks liialt lühikesed. Leidnud piisavalt peente kätega inimese, ei taha seade siiski korralikus asendis püsida ning kipub ümber käe rullu-

pea aegu võitja

Panasonic U1 Tegu oli testijate lemmikuga, sest sama hinnaga nagu mõne tööstusliku kesise sisuga PDA saab juba ultramobiilse PC.

ma. Teine võmalus on verevarustus tugevamini kinni tõmmata, aga see pole ka just parim variant. Aparaadi nuppude käsitsus on veidi ebaloogiline ning nõuab harjumist ja suur miinus on puuteekraani puudumine. Windows CE tunneb arvuti ära, kuid failivahetus ei õnnestu mingi valemiga. Ekraan on hoolimata puutetundlikkuse puudumisele siiski väga selge ja ere ning hästi loetav. Datalogic Kyman-NETi näol on tegu väga robustse tööriistaga, mis oleks vahepeal nagu ajas rännanud kümnekonna aasta tagant tänapäeva. Ka selle seadme turvamisega on kõvasti vaeva nähtud ning ekraan on korpuse suhtes hästi sügaval, et igasugu kukkumisi taluda. Paraku, et tegu puuteekraaniga ja puudub stiilus, on tegu väga ebamugava kooslusega. Ekraan võib küll olla hea tundlikkusega, kuid küünega siiski saab väga rasArvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 49

labor kelt servade poole jäävatele asjadele ekraanil pihta. Nupud on muidu nagu telefonil: numbrid ja tähed ühes ning lisaks kaheksa raskesti vajutatavat funktsiooniklahvi. Vöötkoodilugeja näib võimas: loeb võrreldes teistega üsna kaugelt ning seda ka päris suure nurga alt.

Külmhoonesse sobiv Ekstreemsema laotöö jaoks oli meil testis Motorola MC9090-SUOHJBFA6WR5, sest kukkumist talub see lausa 1,8 m kõrguselt betoonile. Samuti on see niiskuskindel kuni 95%, mis peaks juba üsna lausvihma taluma. Et temperatuuritaluvus on –40 kuni +70 kraadi, siis lahjemasse sauna võib sellega minna juba tööd tegema, nagu ei tohiks ka hätta jääda ühegi Eesti talve või külmhoonega. Ka on ekraan tuimem ja tugevam kui teistel. Selle seadme kasutamiseks on kaasas väga maskuliinne puutepulk, millega kohe hea kindel tunne ekraani ram-

Lahjemasse sauna võib juba tööd tegema minna, nagu ei tohiks hätta jääda ka Eesti talvega.» mida. Kõlar on seadmel väga vali, seega ei tohiks olla probleemi ka väga lärmakates tingimustes seadme kuulmisega. Meile jõudis sellest tootest kaks versiooni – üks laserskanneriga ja teine imager'iga, millest esimene on mõeldud 1D- ja teine 2D-ribakoodi lugemiseks. Ekraani eraldusvõime pole just kõige parem, kuid on sellegipoolest oma suuruse tõttu kergesti loetav. Seadmel on kaheksa funktsiooniklahvi, numbriklahvid, täisklaviatuur üht funktsiooniklahvi hoides ja lisaks kaks skanneerimisklahvi külgedel, mida võib vabalt lugeda lisamugavuseks. Arvutimaailma fotograaf kippus seadet korduvalt võrdlema iPhone’iga, sest seda on äärmiselt raske ühendada 50 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

1,8 Meetrit talub ekstreemsem laoseade kukkumist betoonile.

arvutiga ning saata faile ühest teise: lihtsalt keeldub koostööst. Nagu öeldi ka Motorola seadmeid müüvast R.I.Sist, on kaks lähenemist, kuidas igapäevatööks PDAd soetada: kas osta odav 5000kroonine ja leppida tõsiasjaga, et see võib maha kukkuda ja puruneda ning osta seejärel uus või osta suur kobakas tööstuslik, mis maksab mitu korda rohkem – ligi 25 000 ning on kasutatav ka enesekaitseks või haamrina. Eks muidugi sõltub kõik töö koormusest ja mahust: mõnel juhul peaks odavamatega hakkama saada, sest isegi mitu korda välja vahetades tuleb odavam kui üks tööstuslik osta, kuid mõnikord ei saa lihtsalt vastupidava asjata korralikult tööd teha.

Panasonic U1 hind: 32 000.– (Xtreme) OS: Win XP Protsessor: Z520 1,3 GHz RAM/ROM: 1024MB/16 GB SSD Lisamälu: SD Ekraan: 5.6" Mõõdud (cm): 14,9 x 18,3 x 5,6 Kaamera: 2 MP GPS: jah (lisana) GSM: jah Kaal: 1,043 kg Aku: ~9 t Ühendatavus: WiFi, bluetooth, USB, LAN, Serial

plussid vastupidavus, aku kestus

miinused

Väljajäänud

kaal, puuteekraan

Esialgu lootsime testi saada ka HPlt iPAQ 214 Enterprise Handheldi, kuid kahjuks ei jõudnud Läti ladudest meile see õigeaegselt kohale. Samuti võtsime ühendust Samsungi, LG ja mõne teise tootjaga, aga lõpuks jäime nii meie kui ka tootjad ühele meelele, et tegu siiski liialt telefonituru toodetega ja oleks meie testis liialt edevad ja mitte nii võrreldavad. Tõdeme kokkuvõtteks, et väga raske on teha valikut pihuarvutite turul, kui pole täpselt teada, mis otstarbeks asja vaja. Seda enam on raske anda mingeid konkreetseid soovitusi, sest vajadused on väga erinevad. Kui peaks vajadus tekkima PDA järele, siis kõige õigem oleks välja otsida edasimüüjad ning ette kanda oma nõudmised, mida teha tahetakse, ning need omakorda teevad sobivast seadmeklassist pakkumise. Igapäevaselt taskus kantava seadme puhul pole aga enam vahet, kas PDA või nutitelefon, mõlemad saavad peaaegu samade asjadega hakkama. Kuid tõenäoliselt on nutitelefonide valik praegu kordades suurem. Marko Habicht

marko@am.ee

Dolphin 9900 hind: pole teada

OS: Win mobile Protsessor: XScale PXA270 624 MHz RAM/ROM: 256/1024 MB Lisamälu: SD Ekraan: 3,5" Mõõdud (cm): 24 x 8,6 x 5,3 Kaamera: ei GPS: jah GSM: jah Kaal: 606 g Aku: ~10 t Ühendatavus: bluetooth, WiFi

plussid palju progetavaid nuppe

miinused ekraan raskesti kasutatav

Motorola MC35

Asus P552w

Asus A696

Dolphin 7850

hind: 8378.– (RIS)

hind: 5985.– (ATF)

hind: 3440.– (Arvutikeskus)

hind: pole teada

OS: Win mobile Protsessor: PXA270 416 MHz RAM/ROM: 64/128MB Lisamälu: SD Ekraan: 2,8" Mõõdud (cm): 12,7 x 6,585 x 2,06 Kaamera: 2 MP GPS: jah GSM: jah Kaal: 185 g Aku: ~8 t Ühendatavus: mini-USB, bluetooth, WiFi

OS: Win mobile Protsessor: Marvell Tavor 624 MHz RAM/ROM: 128/256 MB Lisamälu: micro-SD Ekraan: 2,8" Mõõdud (cm): 10,2 x 6,05 x 1,45 Kaamera: 2 MP GPS: jah GSM: jah Kaal: 105 g Aku: ~4 / ~250 t ootel Ühendatavus: mini-USB, bluetooth, WiFi

OS: Win mobile Protsessor: Xscale 416 MHZ RAM/ROM: 64/256 MB Lisamälu: MMC, SDIO,SD Ekraan: 3,5” Mõõdud (cm): 11,7 x 7,08 x 1,57 Kaamera: ei GPS: jah GSM: ei Kaal: 165 g Aku: 3,5 / 250 t ootel Ühendatavus: mini-USB 1.1, bluetooth, WiFi, IR

OS: Win mobile Protsessor: PXA 270 312 MHz RAM/ROM: 128/128 MB Lisamälu: ei Ekraan: 3,5" Mõõdud (cm): 18 x 8,4 x 3,6 + jalg 12 x 4,1 x 2,5 Kaamera: ei GPS: ei GSM: ei Kaal: 684 g Aku: ~10/200 t ootel Ühendatavus: bluetooth, WiFi

plussid

klahvistik, vastupidavus, hind

disain, kompaktsus

hind, ekraani suurus

mugav käeasend, puuteekraan

miinused

paksus

puuteekraan

välimus, iganenud

väikesed klahvid

Dolphin 7600

Motorola WT4090

Datalogic Kyman-NET

Motorola MC9090 laser

hind: pole teada

OS: Win mobile Protsessor: Samsung 2440 400 MHz RAM/ROM: 128/128 MB Lisamälu: SD, MMC Ekraan: 2,8" Mõõdud (cm): 18 x 6,9 x 4,7 Kaamera: ei GPS: ei GSM: jah Kaal: 406 g Aku: ~8 t Ühendatavus: bluetooth, WiFi

hind: 39 754.– (RIS), näpuskänner 11 682.– OS: Win mobile Protsessor: PXA270 520 MHz RAM/ROM: 64/128 MB Lisamälu: ei Ekraan: 2,8" Mõõdud (cm): 9,3 x 14,2 x 2,6 Kaamera: ei GPS: ei GSM: ei Kaal: 330 g Aku: pole teada Ühendatavus: bluetooth, WiFi

hind: 31 388.– (RIS) OS: Win mobile Protsessor: PXA270 520 MHz RAM/ROM: 128/128 MB Lisamälu: SD/CF Ekraan: 3,5" Mõõdud (cm): 24,0 x 9,2 x 5,5 Kaamera: ei GPS: ei GSM: jah Kaal: 570 g Aku: pole teada Ühendatavus: bluetooth, WiFi

hind: laser 35 282.– (RIS), imager 36 875.– (RIS) OS: Win mobile Protsessor: PXA270 624 MHz RAM/ROM: 64/128 MB Lisamälu: SD/MMC Ekraan: 3,8“ Mõõdud (cm): 27,3 x 11,9 x 19,5 Kaamera: ei GPS: ei GSM: jah Kaal: 1 kg Aku: ~11 t Ühendatavus: bluetooth, WiFi, iDEN radio

plussid

kaal, suurus

hea vöötkoodilugeja

mugavalt käes

vastupidavus, toekas kest

miinused

stiiluse kättesaadavus

ei püsi randmel, lühike rihm

stiilsust pole, raske ühendada

tuim ekraan, tuhm ekraan

Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 51

lahendused

GPS-jälgija paneb au Kuhu see neetud auto kadus? Selline küsimus vaevab paljusid firmasid, kus ei teata, mis nende autopark teeb ja kus autod käivad. Kuidas liikuvate asjade üle kontroll saada?

GPS-jälgimisteenusega saab kontrolli tööaja kasutamise ja kütusekulu üle ning võib muuta ettevõtte logistika efektiivsemaks. Muidugi saab ka e-sõidupäevikut pidada, et säästa erisoodustusmaksu.

enn heinsoo

enn.heinsoo@ekspress.ee

Mis see GPS-jälgimine siis üldse on? Aluskontseptsioon on tegelikult väga lihtne: autole pannakse üks klots külge, mis GPS-tehnoloogia abil teab auto asukohta ja saadab selle info vajalikku serverisse GPRS-ühenduse või DATA-kõne abil ning omanik teab seejärel, kus masin asub. See oli siiski vaid aluskontseptsioon. Kodumaised teenusepakkujad on selle klotsi funktsionaalsust tublisti täiendanud. Näiteks on võimalik GPS-mooduliga mootori töötamist, kütusekulu, kauba kaalu ja palju muud taolist jälgida ning seda teavet saata siis sinna, kuhu vaja.

Kes seda pakuvad? Teenusena on asi üldjuhul lahendatud kodumaal sedasi, et klient pöördub teenusepakkuja poole, tehakse lihtne analüüs ja kui jõutakse kokkuleppele, siis klient ostab iga jälgitava auto jaoks ühe mooduli ning maksab seejärel kuumaksu iga auto kohta, et teenusepakkuja andmete kogumist ja jälgimis-kaardikeskkonda pakuks. Teenusepakkujaid on Eestis mitmed. Näiteks Metrotec, Track24, 52 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

Navirec ja Oskando on ühed suuremad, kõik nad pakuvad üsna sarnast teenust. Vahe tuleb peamiselt teenuse hinna erinevustest ja kogemusest turuniššides ning, mis ka üsna oluline – kasutatavatest kaartidest, mille peal autode asukohti näidatakse. Lisaks pakub GSM-jälgimist ka GSM-valve nimeline ettevõtmine ja Regiol on oma teenus nimega Asset and Vehicle Location. Vähemalt on lihtinimesel ja ettevõtjal valik ja võimalus leida enda soovidele vastav teenus. Silver Laus Navireci turundusmeeskonnast rääkis, et GPS-jälgimise tulevik on liikumas suunas, kus toimub autojuhiga ka operatiivne suhtlus. Sõidukis on ekraan ja kogu

GPS-jälgija hakkab välja nägema nagu tava line puuteekraani ga Naviseade.» töö, saatelehed, tehingud liiguvad kohe kontorisse digitaalsel kujul. „See muudab kogu tööahela kiiremaks ja operatiivsemaks,” selgitas ta. Track24 projektimüügi juht Kalmer Kärblane rääkis võimalusest, et GPS-jälgija hakkab välja nägema kui tavaline puuteekraaniga navigatsiooniseade, mille kaudu firma logistikud ja teised saavad autojuhiga jooksvalt suhelda ning saata tööülesandeid, mis

GPS-jälgijaga varustatud autod on aja jooksul kogu Eesti ja naabrite teedevõrgu juba kaardile kandnud. Pildil Navireci klientide autode liikumine. kuvatakse seadme ekraanil justkui uudised RSS voona.

Klots peal, aga edasi? Teenusepakkuja abiga paigaldatakse autodele jälgimisseadmed, mis siis täidavad kliendi soovitud ülesandeid. Kogutud ja edastatud andmed peatuvad esmalt ja peamiselt teenusepakkuja serveris, kust üldjuhul võib klient need ka endale varundada või neid lasta sealt eksportida oma rakendustesse. Autode jälgimine on aga väga otsekohene. Näiteks Navireci teenuse puhul logib klient sisse veebilehitseja kaudu keskkonda, kus on võimalik siis maha mängida autode sõite, vaadata kütusekulu graafikuid ja palju muud ning eksportida aruandeid jmt. Sarnast funktsionaalsust omavad ka teiste teenusepakkujate lahendused. Eraldi tasub siiski mainida Track24

utod maakaardile lingid

Vaata veebist lisa Teenusepakkujate kodulehtedelt saab teavet teenuse hindade kohta ja muidugi detailsemat infot iga pakkuja lahenduse kohta. l www.metrotec.ee l www.navirec.ee l www.oskando.ee l www.track24.ee l www.gsmvalve.ee l www.regio.ee/ gis/?op=body&id=70

Navirec näitab veebipõhiselt liikuva auto kohta igasugust infot – nii teekonda kaardil kui ka kiiruste graafikut või hetkeasukohta. teenust, mille kasutamiseks on võimalik osta ka klientprogramm, mis kasutab küll andmeid otse teenusepakkuja serverist, kuid edastatav andmemaht on väiksem, sest graafikute ja kõige muu andmed arvutatakse kohapealses masinas.

Kust see lubatud kasu tuleb? Oskando müügi- ja turundusdirektor Tõnu Teever selgitas, et esmalt tekib ligikaudu 25% kütuse ja tööaja kokkuhoidu. „Paraneb firma sisekliima – autokasutajad ei pea enam ülemusega vaidlema, mitu kilomeetrit on Tallinnast Viljandisse, kui kaua sõidud aega võtavad või kas tööaega on sihipäraselt kulutatud,” kirjeldas Teever võimalikke hüvesid. Lisaks tõi Teever välja veel ühe olulise tõiga: e-sõidupäevik säästab firmale erisoodustusmaksu. Näiteks ilma sõidupäevikut omamata maksab

firma erisoodustusmaksu 3343 krooni auto kohta kuus. Kui ametiautoga tehakse erasõite näiteks 300 km kuus, siis on summa, millelt tarvis erisoodustusmaks maksta 300 x 4 ehk 1200 krooni. Kui võtta näiteks viie autoga firma ja erasõitude maht keskmiselt 300 km auto kohta kuus, siis on ainuüksi erisoodustusmaksult sääst 11 700 krooni. Oskando kliendi NordCity Center OÜ tehnikadirektor Urmet Itse rääkis oma firma kogemusest, mis sai alguse juba 2008. aasta aprillis. NordCity Center OÜs võeti teenus appi peamiselt töötajate distsiplineerimiseks ja vaidluste lahendamiseks. Lisaks sooviti saada ka tõestusmaterjali klientide tarvis. „Enne oli olukordi, kus hooldustehnik väitis, et käis kliendi juures, aga klient väitis, et keegi pole käinud. Hiljem pole enam ühtegi vaidlust olnud,” selgitas Itse.

Firmas sooviti ka saada ülevaadet välisriikides töötajate ajakasutusest ja sellest, kus üks või teine auto parasjagu asub. „Enne seadmete pealepanekut oli üldkoosolek, kus tutvustati seda plaani, seadmeid ja seda, mis välja hakkab paistma,” rääkis Itse. Kõik töötajad olid nõus seadme paigaldamisega ja seni on ka kõik Itse sõnul rahul, sest väga suur hulk vaidlusi kadus ära. „Ettevõttes kehtib reegel, et ametisõidud kontrollitakse juhtkonnas üle, isiklikke sõite mitte, seega on ka eraelu puutumatus tagatud,” lisas Itse.

VÕ T TA VÕ I M I T T E ?

Küsimustele jah vastates võiks ettevõtja mõelda GPS-jälgimisteenustele l Kas ettevõtte omanduses on tarbesõidukeid? l Kas te pole veendunud, et sõiduk teenib otseselt ettevõtte huve (tulu)? l Kas kasutate sõidupäevikut kulude kokkuhoiuks? l Kas puudub täielik kontroll kütusekulu ning tööaja üle? l Kas vajate südamerahu?

Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 53

lahendused

Mugav, kuid kallivõitu sidelahendus DiVitaselt Kuidas ühendada omavahel nii GSM-, WiFi- kui ka VoIP-tehnoloogiad selliselt, et need suudaksid üksteist täiendada ning et see ettevõttele ka mingit kasu annaks? Eelmise aasta novembrist on Eestis olemas DiVitase sidelahendus, mis kõiki neid tehnoloogiaid ühendab, laiendades märgatavalt mobiiltelefoni kasutusvõimalusi.

GSM

kristjan kalmus kristjan@am.ee

DiVitase süsteem koosneb kahest komponendist: kliendist (mobiiltelefon) ja serverist, mis ühendatakse ettevõtte võrgusüsteemiga. Lahendus ühendab endas nii GSM-, WiFi- kui ka VoIP-tehnoloogiaid, mis laiendab märgatavalt mobiiltelefoni kasutusvõimalusi ja suurendab mobiiliga rääkimise leviala (nt majades, kus siseruumides kipub levi kaduma, kuid on olemas stabiilne WiFi-ühendus). Samas aitab süsteem näiteks välismaale reisides kõnekuludelt kokku hoida. Kõige selle juures on süsteem ka turvaline, sest kõneserver on firma enda kontrolli all ja üle interneti tehtavad kõned on krüptitud.

Telefon eelistab WiFit Olles kontoris WiFi levialas, toimib mobiiltelefon täisfunktsionaalse VoIP-telefonina – väljaminevad ja sissetulevad kõned tehakse üle interneti. Samuti on olemas ka vahetu sõnumside funktsioon (Instant Messaging), millega on võimalik süsteemiga ühenduses olevate telefonide vahel suhelda. Liikudes kontorist välja, lüli54 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

DiVitase server

Ettevõtte WiFi DiVitase klient Avalik WiFi-võrk

DiVitase tööpõhimõte – alati otsitakse soodsaim ühendus. tatakse telefon WiFi-leviala nõrgenedes automaatselt ümber GSM-võrku. Ümberlülitus toimub sujuvalt – isegi kui kõne juhtub pooleli olema, pole võimalik ümberlülitusest aru saada. Süsteemi kasumlikkus kerkib eriliselt esile välismaale reisides. Kui mõni WiFi leviala on saadaval, vahetab DiVitase kõneserver automaatselt kõne ümber WiFi-võrku, et kõnekulutusi vähendada. Rääkides GSM-võrgus, kontrollib kõneserver pidevalt, milli-

Liikudes välja, lülitatakse telefon wifi-levi nõrgenedes auto maatselt ümber GSM-võrku.»

ses võrgus ja millises suunas helistamine odavam on ning vajadusel kasutab n-ö call-back funktsiooni. Ehk siis selle asemel, et kõne oleks välisriigist Eestisse, teeb kõneserver ühe kõne välismaale ja teise kõne kohalikule numbrile ning ühendab need kõned omavahel.

Kasutusmugavus Kasutusmugavust mõjutab kõige rohkem mobiiltelefonides olev DiVitase kasutajaliides. Selle kaudu on kättesaadav kõnelogi, automaatvastaja teated, näha on võimalik teisi sees olevaid inimesi, saab sirvida ettevõtte ühist telefoniraamatut jpm. Määrata saab ka oma olekut, mis on nähtav teistele vastavas DiVitase süsteemis olevatele inimestele – saadaval, ainult kõne, ainult tekstisõnum, pole saadaval. Hea on ka see, et kui telefon õhtul

või nädalavahetuseks välja lülitada, ei lähe sellest hoolimata ükski kõne kaduma. Kõneserver talletab kõnelogi ka nende kõnede kohta, mis on tehtud siis, kui telefon ise on välja lülitatud. Samuti toimib kõneserver automaatvastajana.

Haldus veebipõhiselt Telefonide lisamine, nende õiguste seadmine ning haldamine DiVitase serveris käib lihtsalt. Selle jaoks on olemas veebipõhine haldusviisard, mille kaudu saab seadistada WiFikliente, tegeleda kasutajahalduse ja seadmete administreerimisega. Telefoni lisamine süsteemi on põhimõtteliselt DiVitase tarkvara telefoni installimise küsimus. Takistus on siinkohal aga see, et praegu on tarkvara olemas Nokia telefonidele, lisaks on olemas tarkvara osadele Windows Mobile-telefonidele ning oodata on ka Apple’i iPhone’ide toetust.

Hind kallivõitu Võrku ühendatava DiVitase kõneserveri hind on ca 100 000 kr. Telefoni installitava tarkvara litsents on ca 2000 kr telefoni kohta, mis muudab süsteemi esialgu kulukaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et DiVitase süsteem muudab igapäevaste tööasjade ajamise mugavamaks, aitab kõnekuludelt kokku hoida ja lisab telefonile täiendavat funktsionaalsust. Sidelahenduse kasutuselevõtuks tuleb küll esmalt välja käia omajagu raha, kuid pikema aja peale võib see isegi ära tasuda.

lihtne lahendus

Synergy – üks hiir, üks klaviatuur ja mitu arvutit Kui on lauaarvuti ja sülearvuti ja mõlemaga vaja töötada, siis oleks ju mugavam kasutada sama hiirt ja klaviatuuri? Avatud koodi gurud on teinud programmi, mis riistvara ümber ehitamata toimib KMi ehk keyboard-mouse'i lülitina. Synergy laseb lihtsalt jagada ühte hiirt ja klaviatuuri mitme arvuti vahel sõltumata operatsioonisüsteemidest ja seda kõike ilma spetsiaalriistvarata. See sobib kasutajatele, kes tarbivad samaaegselt mitut arvutit oma laual ja siis, kui igal masinal on ka oma ekraan. Alla saab tarkvara sikutada leheküljelt http://synergy2.sourceforge.net, kus on ka korduvad küsimused koos vastustega ja muud õpetused. Kõhklusi võib tekitada viimase uuenduse kuupäev 2006. aasta algusest, kuid võin panna käe südamele ja anda oma sõna, et see ei tee programmi üldsegi mitte kehvemaks. Tarkvara on vaevu 900 KB suur ning töötab kõigil juhtivatel operatsioonisüsteemidel. Niipalju kui kiire Google’i otsing ütleb, peaks töötama ka Windows Vistal, Win-

dows 7 kohta pead ei annaks ja proovida kahjuks ei saanud. Installimine on lihtne ja kiire ning ei vaja pikemat süvenemist. Programmi tööpõhimõte on, et üks masin on server, mille küljes asuvad klaviatuur ja hiir ning teine on klient, mis neid kasutab. Ühendanud arvutid omavahel, tekib efekt, nagu monitor, hiir ja klaviatuur oleks kõik ühe seadme taga. Ainukene ühendus, mis kahe arvuti vahel vajalik, on lokaalvõrk. Klaviatuur toimib selle arvuti ekraanil, kus hiir parasjagu viibib. Kahjuks faile kopeerida ega tõsta ühelt ekraanilt teisele ei saa. Küll aga saab kopeerida teksti, olgu see siis link või peatükk dokumendist. Seega on Synergy hea, lihtne ja odav moodus oma elu mitme arvuti taga lihtsamaks teha. Marko Habicht

marko@am.ee

plussid

++ head haldusvõimalused ++ palju funktsioone ++ sujuv ümberlülitus WiFi- ja GSM-võrgu vahel. miinused

–– hind süsteemi esmasel juurutamisel –– telefonide piiratud valik, mida koos süsteemiga kasutada saab

Synergy lihtne põhimenüü – eksimisvõimalusi pole antud. Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 55

inimesed sünnipäev

uues ametis

Marko Kalve 21. mai Klick Eesti juht

Ott Kaukver 7. juuni Skype Eesti arendusjuht

Proeksperdil uus juhatuse esimees Tarkvaraarendusfirma Proekspert juhatuses toimus aprillis muudatus, mille tulemusena vahetus ettevõttes juhatuse esimees. Firma pikaaegne juht Ove Tüksammel, kes oli ettevõttes töötanud juba üle kümne aasta, andis teatepulga üle Marko Sverdlikule. Viimase sõnul kavandati seda sammu tegelikult juba terve aasta, kuid et Proekspert on suure Danfossi kontserni üks osa, kus taolised asjad ei toimu üleöö, kuluski muutustele veidi rohkem aega.

Silver Meikar usub, et Skype’i kasutades säästaks riik miljoneid. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Kaspar Loog 14. juuni KnowIT Estonia tegevjuht

Leiutis ootab arenguid Mait Rahi liikus ML Arvutite nõukokku

Andrus Hiiepuu 17. juuni Elisa Eesti juhatuse liige

Pikaaegne ML Arvutite juht Mait Rahi ei tööta juba mitu kuud ettevõtte juhatuse liikmena, vaid on liikunud ML Arvutite nõukogusse. Rahi töötas ettevõtte juhina seitse aastat. Tegu oli tegelikult ettevõttesisese kohavahetusega, sest Rahi endisel positsioonil töötab nüüd ML Arvutite endine nõukogu liige Aivar Paalberg.

56 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

Eelmises AMis lubasime Erkki Joasoone leiutise edasist saatust jälgida.

Kuu ajaga veel maailmas mingit suurt läbimurret kombataval ekraanil ei tulnud. Väikseid arenguid on siiski märgata. Patendi kirjelduse ja joonised võttis vaatamiseks ja kaalumiseks Korea suur-

tootja LG arendusosakond, samuti on joonised teel Samsungi ekraan i va l m i st a j a t e juurde. Leiutist lubas tootjateni edasi aidata ka Eesti leidurite esindaja Suurbritannias Leo Sie mann, kes postitas mõned patendimaterjalid vajalikesse kohtadesse. Arvutimaailm

Veljo Haamer hoolitseb WiFi turvalisuse eest Eesti avaliku WiFi evangelist ja eestvedaja Veljo Haamer hakkab avalike WiFi-punktide ruuteritesse kasutajalepinguid panema. See tähendab näiteks, et kohvikuomanik sõlmib teenuse (WiFi) avalehel külastajaga kokkuleppe, et igasuguse tegevuse eest lasub vastutus külastajal endal.

Kulusid kärpiv avalik sektor võiks mõelda Skype´ile Riigikogu liige Silver Meikar kirjutas oma blogis www.meikar.ee aprilli keskel mõttest muuta Skype avalikus sektoris kohustuslikuks, sest nii hoiaks riik kõvasti kokku. Toome selle kirjatüki ka teieni. Mingi kollane ajaleht kirjutas hiljuti kuluhüvitistest ja tõi välja ka tõsiasja, et ühel kuul eelmisel aastal oli minu mobiiliarve kõige suurem – üle seitsme tuhande krooni. Kindlasti teate, et mõnes välisriigis maksab ainuüksi kõne vastuvõtmine kümneid kroone ning olete nõus, et saadik peab olema valijatele, ajakirjanikele ja erakonnale pidevalt kättesaadav. Seega mobla kojujätmine pole lahendus, Skype’i kasutamine aga on. Enne kolmenädalasele USA reisile sõitmist tegin endale Skype’i numbri ning suunasin oma mobiili sellele. Dallase lennujaamas ostsin endale USA telefonikaardi ja WiFi levialas suunasin oma Skype’i numbri sellele. Seega, kui keegi helistab minu mobiilile, maksab kõne mulle vaid Eesti-sisese suunamise, kohaliku kõne suunamise USAs ning vastuvõetud kõne hinna USAs.

Skype’i kasutamisega hoiaks riik kokku miljoneid.» Kokku on see kordi odavam, kui roaming’u kasutamine ja töötab päris kenasti. WiFi levialas on mul võimalik helistada Eestisse läbi Skype’i ja maksta minuti eest vaid mõnikümmend sendikest. Ainuke mure selles, et kui keegi mulle helistab, võtab kogu see suunamine pisut aega ning helistaja peab pikalt kutsetooni kuulama. Pisut kannatust ja kõne kvaliteet on sama talutav kui roaming’ul. Pole veel jõudnud katsetada vahvat toodet Skype ToGo, mida mulle soovitati: „Selle abil saad endale ko-

haliku USA numbri, helistad sinna ja siis saad valida häälmenüüst naise ja sõprade numbreid ühe klahviga (need saad veebis ära konfida), või valida ise suvalise numbri. Kõne maksab sinu jaoks nagu USAs kohalik + skypeout adressaadile.” Skype’i kasutamisega hoiaks riik kokku miljoneid. Euroopa Liidu sees on roaming’u kasutamine odav, kuid väga kallis Venemaal, Ukrainas, USAs, Gruusias jne. Need on samas riigid, kuhu ametnikud ja poliitikud sageli sõitma peavad ning kus nad roaming’utasuga tuhandeid kroone maksumaksja raha mobiilifirmadele kingivad. Usun, et Skype on valmis riigile pakkuma lahendust, mis kogu protsessi tehnoloogiavõõrale põlvkonna esindajale lihtsaks teeb. Nad on firmadele sobivaid pakette loonud ning saaksid ka (e-)riigiga hakkama.

Adminnidele päitsed pähe Oracle’i ja KPMG Estonia ühisel seminaril tutvustas Oracle’i äriarenduste direktor Geoff Linton, kuidas kaitsta oma andmebaase ka n-ö sisemise ohu ehk liiga uudishimuliku andmebaasiadministraatori eest.

Oracle’i äriarenduste direktor Geoff Linton. Foto: Oracle

Selleks on Oracle’il omad vahendid olemas, tutvustas Linton ja näitas, kuidas blokeeriti kaastööta-

jate vastu liigset huvi tundva administraatori päring töötajate palgaandmetele. Intelligentne turvasüsteem sai aru, et administraatoril pole põhjust luua tabelit, kus on kõigi töötajate nimed ja teises veerus igaühele vastav palganumber. Teine omadus, mis kaitseb firma andmebaase näiteks testkeskkondades (kus samuti võõraid pilke liigub), aitab tegelikud andmed

asendada mittemidagiütlevate testandmetega, samas kui testida saab ikkagi reaalse andmebaasistruktuuriga. Testkeskkondade jaoks muudetakse reaalseid andmeid, näiteks inimeste nimede kirjetes muudetakse andmemaskiga tähtede järjekord juhuslikuks, et testijad ei saaks tegelikku infot vaadata. Arvutimaailm

Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 57

inimesed

Valdek Laur, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse esindaja, Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik: „Jah. Kui inimest tabab elus ootamatu õnn, siis ei taha ta masinas mitte vana korda seada, vaid kõike uuendada. Vana arvutiga saab aga keegi uuesti õnnelikuks, kas lasteaed või vanurite päevakeskus.” SA Vaata Maailma korraldas 24.–26. aprillil 2009 kasutatud arvuti korrastamise talgud, need annetatakse eakatele, suurperedele ning erivajadustega inimestele.

Kas vanast arvutist saab töölooma?

Microsoft Eesti juht Rain Laane (vasakul) tegutses hoolsasti suruõhupihustiga, et puhastada arvutite osi enne nende kokkupanemist. „Vana masin tuleb kõigepealt tolmust puhastada, siis tekivad eeldused, et see töötab nagu loom,” arvab Laane. Fotod: Mardo Männimägi

Heategevuslikult kogutud arvuteid tegid korda IT Kolledži tudengid, 3 Step IT, Microsofti, Vaata Maailma SA ja mujalt pärit vabatahtlikud. Kokku osales kahepäevastel talgutel 74 inimest. 58 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

3Step IT Eesti juht Aivar Kraus: „Tuleme kuidagi toime, arvuti eluiga peab lihtsalt pikendama, siis saab ka vanast arvutist asja.”

Korrastamistalgute IT-osakonna üldjuht Margus Ernits IT Kolledžist selgitab: „Tulime reedel siia kahe kloonimissüsteemiga, kuid tööle hakkas neist ainult üks, polnud ka mahti vaadata, miks. Aga muidu oleme siin isegi ühe 486-arvuti korda teinud, nii et perspektiivi on.”

Aprilli lõpus tutvustasid Suurbritannia suursaadikule oma tooteidteenuseid kohalikud IKT-sektori firmad, kel kavas mais oma tooteid ka Londonisse tutvustama sõita. Uurisime kohalviibijailt:

Milliseks peate oma ettevõtte võimalusi?

Artec Groupi tegevjuht Gustav Poola: „Valmis toodet Inglismaale müüma minna on väga raske. Palju suurem on võimalus olla kellelegi lisaväärtust pakkuv partner.”

Suurbritannia suursaadik Eestis Peter Carter: „Olen veendunud, et üritusest osa võtnud firmad võivad olla konkurentsivõimelised, eriti koostöös inglastega.”

OÜ Eliko Tehnoloogia Arenduskeskuse juht Indrek Ruiso: „Lühikeses perspektiivis hindan ma võimalusi keeruliseks ja tagasihoidlikuks, pikemas perspektiivis keskmiseks.”

Aivar Usk, Cybernetica AS juhatuse liige: „Meil on positiivne Inglismaa turul tegutsemise kogemus olemas ja seepärast püüame nüüd laieneda uutesse turusegmentidesse. Samas näen, et ka teistel Eesti ettevõtetel on seal potentsiaali.”

Arno Rannaste, Nordic Sonari tegevjuht: „Meie ettevõte läheb seminarile oma toote kontseptsiooni tutvustama ning selle kohta tagasisidet korjama.”

Anu Vask, Tallinna Ettevõtlusamet, eksportmentorklubi projektijuht: „Kindlasti suureks. Peame ju ettevõtjaid toetama, sest kui meie seda ei tee, ei tee seda keegi.” Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 59

inimesed

Tiit Parts – iseõppinud tarkvaraspets

SAP Estoniat juhtiv Tiit Parts töötas enne IT-maailma sukeldumist katsemajandis, kus tegi loomakasvatuses teadustööd. Nüüd on ta Eesti hinnatumaid majandustarkvara spetsialiste.

Meie ülesanne on turgu kütta.» Tiit Parts iseloomustab SAP Estonia rolli

SAP on maailma juhtiv majandustarkvara tootja, mis pakub 26 tööstusharus tegutsevatele ettevõtetele erinevaid rakendusi ja teenuseid, et tõhustada nende juhtimisfunktsioone. Eelmisel aastal otsustas rohkem kui 75 000 kliendiga ja enam kui 120 riigis tegutsev rahvusvaheline kontsern ka Eestisse laieneda. Eesti on ses mõttes omapärane koht, et ega meil pole kuskilt võtta inimesi, keda oleks spetsiaalselt kuskil majandustarkvara spetsialistiks koolitatud. Peamiselt on ikka tegu inimestega, kel siis kas majanduslik või arvutiteadustega seotud taust. Kõik praegused tuntumad tegijad majandustarkvara vallas on alustanud aastate eest omal käel enda harimist ja niimoodi järkjärgult oma teadmisi kasvatanud. Tiit Parts on üks nendest, kes üheksakümnendate aastate alguses sel viisil alustas. Praegu kuulub ta Eestis tunnustatud majandustarkvara spetsialistide hulka. Tee sinna on olnud aga kaunis omanäoline. Tegelikult on Parts hariduselt EPA ökonomist, teisisõnu siis põllumajanduse ökonomist. Omandatud erialal ei suutnud mees aga õieti leiba teenidagi, sest suundus kohe pärast ülikooli lõpetamist veterinaaria instituuti, kus asus ametisse teadustöötajana. Teadustöö oli seotud aga loomakasvatusega erinevates katsemajandites. Et värske ülikoolilõpetaja oli osakonnas kõige noorem ja palk oli tollal nagu ta oli, kujunes inimeste kõige tähtsamaks ja väärtuslikumaks asjaks aeg. Nii kasutasidki elukogenumad kol-

60 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

leegid ära Partsi noorust, mistõttu oli noormees sunnitud tihtipeale kõige pikemaid tööpäevi tegema. Samal ajal soetati osakonda esimene personaalarvuti. Kõik olid asjade sellise käigu üle õnnelikud. Ühelt poolt muidugi Parts ise, sest tal avanes võimalus oma pikkadel tööpäevadel uue imevidinaga tööd teha. Teisalt ei kurtnud ka Partsi kolleegid, sest tänu arvutile viitsis üks mees pikemaid tööpäevi vihtuda. See oli tegelikult ka Partsi esimene kokkupuude IT- ja tarkvaramaailmaga. Nagu hiljem selgus, hakkaski tema elu ümber selle maailma keerlema.

Veisekasvatuse teadus hääbus Pärast nõukogude võimu kadumist kadusid ka majandid, millesarnases Parts teadustööd tegi. Veisekasvatuse ökonoomika järele puudus ühel hetkel vajadus ning mehel tuli hakata endale uut ülesannet otsima. Üheksakümnendate alguses lõigi ta kampa inimestega, kellega koos hakati üles ehitama sellist ravimite hulgimüügifirmat, mida praegu tuntakse nime all Tamro Eesti. Et ravimikaubanduses oli vaja jälgida suure hulga ravimite seerianumbreid, partiisid, aegumistähtaegu ja kõike muud sellist, tekkis reaalne vajadus süsteemi järele, mis seda kõike võimaldaks. „Meie välispartnerid tõid meile siis tutvumiseks sellise tarkvaralahenduse nagu Scala,” meenutab Parts. Oma esimese tutvuse Scalaga tegi mees

Tiit Partsi esimene kokkupuude majandustarkvaraga toimus 1993. aastal. 16 aastat hiljem on ta ses vallas Eesti Ăźks hinnatumaid spetsialiste. Fotod: Stanislav MoĹĄkov, erakogu Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 61

inimesed

kriis

Majanduskriis loob võimalusi Majanduskriis on jätnud jälje ka SAP Estonia tegevusse. Nimelt on ettevõte täiendavate inimeste töölevõtmise praegu külmutatud. Samas näeb Tiit Parts, et kriis loob tarkvaramüüjatele ja –tootjatele häid võimalusi. Sest kui ettevõtted peavad kriisi mõjul oma majandusprotsessides midagi muutma, peavad nad muutma ka oma selgroogu. Ühest küljest on seda võimalik teha läbi mõne uue tarkvara kasutuselevõtu või olemasoleva tarkvara kohendamise. Sellises situatsioonis peitubki võimalus ettevõtetele tarkvara müüa, sest ettevõtted vaatavad oma äriprotsesse üle. Praegu pole need protsessid majanduses veel alanud. „Need asjad tulevad väikse nihkega,” usub Parts. „Umbes aasta pärast kasvab majandustarkvara ostmine ja ümberjuurutamine. Ma arvan, et ettevõtjad hakkavad sellele mõtlema selle aasta lõpus, järgmise alguses.”

1993. aasta detsembris. 1994. aastal istus ta aga koos toonase kaasvõitleja Ott Kaaluga maha ning kahepeale juurutati Scala ravimite hulgimüügifirmas. Kusjuures kumbki neist polnud varem kunagi sellise lahendusega kokku puutunud. Partsi andmetel töötas sama Scala edukalt veel mõni aasta tagasi Tamros. Sellest ajast saigi tegelikult alguse Partsi huvi majandustarkvara programmide ja infosüsteemide vastu. „Kui ma sellest ettevõttest lahkusin, teadsin juba päris hästi, millised on Scala negatiivsed ja positiivsed küljed. Otsustasin, et Soomes omandatud teadmisi peaks ka Eestis rakendama.”

Firmad vahetusid, töö jäi Minu soov SAPsse tulles oli maailma muuta.» Parts oma ambitsioonidest

Seepeale asuski Parts maailmast otsima selliseid majandustarkvara programme, millel poleks Scalaga võrreldavaid nõrkusi. Üsna pea sattus ta Ameerikas Solomoni-nimelise toote otsa. Õige pea hakkas ta seda ka Eestisse tooma ning veidi hiljem ka eestindama. Järgmise sammuna lõi ta juba Solomoni Baltimaade partnerkanalit. „Solomoni õnnestus siin müüa ja juurutada üsna palju: lugesin hiljem kokku ja sain 85

62 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

Jooni, mida mööda oli võimalik aastate eest oma karjääri ehitada, oli mitmeid. Parts jäi truuks majandustarkvarale ning on nähtavasti teinud õige otsuse. lahendust. Tolle aja kohta oli seda päris palju,” hindab Parts. 2000. aastal ostis Great Plainsi nimeline ettevõte Solomoni ära. Selle tehinguga otsustati, et Solomon jääb ikkagi Ameerika turgude jaoks ning Euroopasse tullakse Great Plainsi tarkvaratootega, mille nimeks oli eEnterprise. Et Parts oli juba aastaid siinsel turul asjaga tegelenud, sattus ta punti Great Plainsiga ning hakkas nende toodet lokaliseerima. Kuid muutusi oli veel varuks. Vaid paar aastat hiljem tuli teade, et Microsoft sukeldub ma-

a rva m us

Rain Laane Microsoft Eesti juht Tiidul on väga suured teadmised majandustarkvara ärist, turust ja kommuunist ning ta on Eestis selle ala tipp. Kuigi hariduselt on ta agronoom, on minu arvates tema koht ikkagi äris. Tegu on sooja, muheda ja rahuliku inimesega. Lisaks on ta suurepärane seltskonnahing ja Microsofti bändis oli ta meie vaimne liider.

jandustarkvara ärisse ning ühe sammuna osteti ära Great Plains. Tiit Partsile tegi aga Microsoft ettepaneku asuda oma majandustarkvara poolt Eestis juhtima. Niisama ootamatult oligi mees maailma ühe tuntuima ettevõtte palgal, kus ta töötas 2007. aastani.

Terve aasta töölemeelitamist Partsi sõnul on kõik need sündmused toimunud üsna kiiresti ning teinekord imestab isegi selle üle, kuhu karjäär teda kandnud on. Sest kui asi 1993. aastal põlve otsas tegemisest alguse sai, polnud kellelgi mingeid majandustarkvara alaseid teadmisi, rääkimata siis veel vastavast terminoloogiast või selle valdkonnaga kaasnevatest ärilistest nüanssidest. Seega kuulub Parts vähemalt kohalikul tasandil selle ala pioneeride hulka.

Hoolimata 16aastasest kogemusest sel alal tunnistab ta tänagi, et õpib peaaegu iga päev midagi uut. Või nagu ta ise ütleb: „Me peame õppima muu maailma käest äritegemist.” SAP Estonia juhina töötab Tiit Parts läinud aasta 1. augustist. Samas tunnistab ta, et SAP meelitas teda enda palgale peaaegu aasta aega. Kohe ei soovinud ta aga käsi lüüa, vaid otsustas võtta veidi mõtlemisaega. Ettevaatlikuks muutis see, et ühe korra oli ta SAP tulekut sellesse turusektorisse juba näinud. See toimus aastal 2000, kuid siis lõppes see ebaõnnestumisega. „SAP tegi toote poolt kõik vajaliku: muutis hinnastust jne. Samas ei toodud juurde konsultatiivset jõudu. Et ei mõeldud uue partnerkanali loomisele, kes tuleks värskelt turule ja suudaks rahuldada ettevõtete vajadused, suri asi välja. Sellise asjaga ei tahtnud ma tegeleda. Olen Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 63

inimesed

A rva m us

Margus Tammeraja HÄT Systemsi tegevjuht Tiidu puhul on tegu äärmiselt laia silmaringi, avatud ja sõbraliku inimesega. Majandustarkavara spetsialistina on ta pigem organisaator. Tänu temale on Eestis alguse saanud mitmed tarkvaraprojektid. Ma arvan, et kui ta poleks sellise organisaatori võimetega, siis võib-olla tõesti töötaks ta kuskil põllumajandusspetsialistina.

kogu aeg olnud seisukohal, et taoline äri peab käima läbi partnerite, kelle ergutamine peaks olema salavõti, mis kogu selle asja tööle paneb,” selgitab ta. Praegu on Eestis Partsi hinnangul üle 40 SAP majandustarkvara kliendi. Valdav osa neist on suured firmad, kes kasutavad SAP lahendusi läbi korporatsioonide, emafirmade. Peaasjalikult ongi praegu SAP fokuseerinud end suurettevõtetele. Või siis riigiasutustele. „Näiteks siseministeeriumit huvitas selline SAP tarkvaralahendus, kuidas prognoosida tulevikus politseinike arvu. Nimelt on maailmas selline lahendus, kuhu on võimalik sisestada kõik kuriteod ning mis siis selle põhjal arvestab välja, kui palju ja milliseid politseinikke on meil näiteks viie aasta pärast vaja,” räägib Parts.

SAP kütab turgu Partsi ülesandeks SAP Estonia juhina on ühest küljest juurde saada uusi SAP majandustarkvara kasutajaid, teisalt aga tagada olemasolevate klientide rahulolu. „Meie ülesandeks on turgu kütta. See tähendab eeskätt organiseerida partnerite tegevust: koolitada neid, teha nendega koos turundusüritusi, käia koos klientide juures jne. Ehk panna partnerid huvituma ärist,” selgitab Parts. Praegu on SAP Estonial seitse partnerit, mis tähendab, et SAPga tegeleb Eesti praegu 75–100 inimest. SAP on oma funktsionaalsuses väga lai tarkvarapakett, mis tähendab, et paljud kliendid kasutavaid vaid väikest osa selle võimalustest. Nii saabki pidevalt aidata klientidel juurutada uusi lahendusi.

30aastane tarkvarapraktika Näiteks SAP tarkvarapaketi see osa, millega hallata inimressurssi, on Eestis praegu väga vähe kasutusel. Teisisõnu on SAP kasutavatel ettevõtetel võimalik saada hea ülevaade sellest, millised inimesed ettevõttes töötavad, milline on nende taust, nende potentsiaal, koolitus jne. Ilma tarkvara abita selliseid andmeid vähegi suurem organisatsiooni ei halda. Samas on nii mõnedki kohalikud organisatsioonid (Haigekassa, Rahandusministeerium) hakanud viimasel ajal ka sellele mõtlema. Partsi kinnitusel kasutavad arenenud riikides ettevõtted ja asutused väga aktiivselt kõike personaliga seonduvat. „Minu eesmärk on teha SAPst Eestis laialdasemalt kasutatav tarkvara,” tunnistab Parts. Kuid miks peaks üldse SAPd Eestisse tooma? 64 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

Partsi hinnangul kulub ka Eestis ära SAP rahvusvaheline kogemus, äripraktika. „SAP taga peitub kolmekümneaastane praktika, kuidas mingit äri ajada,” põhjendab ta. „Et meie ajalugu äriajamisel on lühike, on ka meie kogemus lühike. See on koht, kus SAP saab ettevõtetele abiks olla.” Kuigi praegu kuulub SAP oma majandustark-

Inimene peab oskama töö kõrvalt ka aja maha võtta. Parts oskab seda ning mängib kitarri koguni kolmes bändis.

nende klientide seas, kes ei kasuta ühtegi mainitud tarkvaradest, samuti usun, et osa klientidest võtame teistelt üle.” Ambitsioonid peavadki SAP Estonia juhi kinnitusel kõrged olema. SAP tööintervjuul teatas ta näiteks, et ei soovi ettevõttesse tööle tulla juhul, kui asju aetakse vanamoodi. Ehk selliselt, et Riia kontoris istub üks inimene, kes siis kolme Balti riigi vahel e-kirju vahendab. „Minu soov SAPsse tulles oli maailma muuta. Kui ma seda teha ei saa, lähen ära. Ma olen üsna suurte kogemustega ja veel üsna tegusas eas, et peaksin oma aega tooli peal istumisega raiskama.” Raigo Neudorf

raigo@am.ee

Minu tööpäev

One man show Tööpäeva alustan umbes 9st, mis algab e-kirjade läbilugemisega. Et töötan praegu SAP Estonias üksi, pean alati otsustama, mida millises järjekorras teen. Katsun selle aja päevast, mil inimesed tööl, kulutada suhtlemisele. Kui kohtumisi pole, arvutan kas hindu, koostan lepinguid või pakkumisi.

Minu puhkepäev

varaga kohalikul turul viie suurema firma hulka, on Tiit Partsil seda positsiooni kavas oluliselt parandada. Kõige suurem firma praegu Eestis majandustarkvara poolel on tema hinnangul Microsoft, kellele järgnevad Epicor ja Oracle. „Minu plaan on nelja aasta pärast olla SAPga teisel positsioonil. Selle määrab ära konsultatiivne jõud. Mina näen küll, et SAPga võtame turgu

Põhihobiks muusika Töövälisel ajal üritan olla irratsionaalne. Teen sporti, aga suur kirg on muusika – mängin kitarri. On mitu bändi, kus ma kaasa löön. Üks tegutseb tudengipäevadest ja selle nimi on Tip-Malts. Samuti käin abistamas ansamblit Eesti ning siis on olemas ka üks selline pungiprojekt, kus mängin koos pojaga.

Arvutimaailm nr 45 (161) mai 2009 65

minu arvutimaailm

Andrei Korobeinik Suhtlusportaali Rate.ee asutaja Andrei Korobeinik muutis Eesti kohalikku internetiäri päris oluliselt. Esimest korda tegi noormees arvuti ja internetiga tutvust 1995. aastal, õppides siis kümnendas klassis. Esimene kokkupuude arvutiga? See oli koolis, 10. klassis. Aasta oli 1995. Esimene oma arvuti? 1997. aastal panin ühele tuttavale kokku arvutikomplekti ja vastutasuks sain tema vana arvuti. See oli siis IBM 486 turbo nupuga – kui protsessori 66 Mhz oli liiga kiire, siis ühe nupuvajutusega oli võimalik kiirust vähendada :) Esimene mobiiltelefon 1998. aastal ostsin Q GSM-ist Motorola. Esimene kokkupuude internetiga? Internetti jõudsin 1995. aastal, tegin endale Hotmaili aadressi, mis on ka praegu olemas. Milline on teie praegune tehniline varustatus? Dell XPS 1330. Telefon on praegu iPhone 3G. Kõige halvem IT-ga seotud kogemus? Sülearvutite töökindlus võiks ehk parem olla. Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama? Minu jaoks on populaarseimaks teenuseks epost ja tänu iPhone’ile saan seda nüüd ka telefonis mugavalt kasutada. Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele? Kuus tundi kindlasti. Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat? Ikka. Kooliajal Pärnus ma isegi teadsin, et mõni tarkvara on tasuline, aga ka soovi korral olnuks selle eest päris keeruline Eestis maksta.

Foto: Stanislav Moškov

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 12.06

◊◊ Alustame terve aasta kestva mobiilitestiga ◊◊ Katsetame mobiilset internetti ◊◊ Toimetusse saabus 96kilone skanner!

66 Arvutimaailm nr 5 (161) mai 2009

14 4 00 000.0 00 soodustus

100% Uus hind

Telli

0.-

ja võida sülearvuti Acer Aspire!* Kiirusta, arvuteid on piiratud kogus! [digi] tellimiseks: mine kodulehele www.telli.ee saada e-kiri levi@presshouse.ee või helista 660 9797

*Tasuta Acer Aspire 6930g võitmiseks pead olema [digi]

tellija. Sülearvuti loosimises osalevad kõik [digi] tellijad, kellel on 31. mai 2009 seisuga kehtiv aastatellimus või otsekorraldusleping. Kampaania tingimused ning sülearvuti parameetrid leiad aadressilt www.telli.ee

Venemaa valmistab Kuule sõiduks uut laeva Henrik Roonemaa olukorrast küberriigis kuidas mõjub huumor haigetele ja poliitikutele liiklushuligaan – kas vaimupuudega inimene? pilguheit nagaani ajaloole

(tellides veel soodsam – otsekorraldusega kõigest 39.- kuus)

TELLIMISEKS: mine kodulehele www.telli.ee saada e-kiri aadressil levi@presshouse.ee helista 660 9797