Arvutimaailm 9/09

Maarja Kruusmaa – Eestimaa tuntuim robotiehitaja

Kaks Androidiga telefoni – HTC Hero ja Samsung Galaxy Seitse üllatust uuele Windows 7le üleminekul Firma: Green IT lahendus lülitab ööseks kontoritehnika välja

e-äridel läheb hästi

Eesti edukamatel e-äridel läheb vaatamata rasketele aegadele üsna hästi – omanikele teenitakse kopsakaid kasumeid.

Hind 39.90

Nr 9 (164), september 2009 9 7 7 1 0 2 1 936005

Suures võrdlustestis nettopid ehk minilauaarvutid

01.0

09 20

-31.10.

9.

T

AL

LIN

K

Foto: Kalev Lilleorg

september 2009 fookus

LABOR

Veebiärid teenivad miljoneid

34 Embody –

E-kaubandus on praegu kohati tulusamgi kui päris-poed. Tulu ei tähenda rahadega jalgalaskmist, nagu üksikud on teinud, vaid ikka ausat veebiäri.

39 Aceri minisülearvuti

testisime toolide tooli 36 Bullet2 –

nähtamatu WiFi ruuter 37 Fujitsu ilus minisülearvuti

M2010 38 HP Officejet tunneb paberit

hiigelekraaniga 40 Kaks Androidi – HTC ja

Samsung

34 Embody tool

Lk 16

A RVA M US 6

Vastasseis – piraadipartei poliitikasse?

7 Veebihinnang: bigbank.ee 8 Erkki Leego IT strateegiatest

42 Suures testis väikesed arvutid:

seekord proovis testimeeskond pisikesi nettoppe.

UUDISED 10 Tõnu Samuel registreerib

rämpsposti saatjaid 14 Uus ja vanad:

sügisilmakindel arvuti FIRMA 22 Green IT väike kontor omab

25 000 arvutit R E P O R TA A Ž 30 Nokia näitas oma uut maailma

LAHENDUSED 50 Windows 7 ehmatab

seitset moodi 52 Deduplikatsioon?

Mis see veel on?

54 Virtuaal- või privaatserver?

55 Kuidas katkiläinud faile

kätte saada INIMESED 56 WiFi ja veebikaameraga

kontserdiedastajad 58 Allkirjastajad 100 Mbit/s internetti

kokku leppimas 59 IT akadeemia sai lepingule

digiallkirjad 60 Maarja Kruusmaa – Eesti tuntuim

robotiehitaja

Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 3

toimetuse lehekülg

Läheb paremaks?

Täiesti üllatav, aga septembrinumbris on meil nii mõnigi suur lugu juba positiivse tooniga. Kuskil läheb hästi. E-kaubandus, kus pole vaja ülal pidada kalleid poepindu ning kust inimesed saavad odavamalt kauba kätte, on muutunud korraga tulutoovaks. Nagu kirjutab Raigo fookuses, võis kümme aastat tagasi veel ainult e-poe kaubast elatudes tuppa nälga surra. Nüüd võib osta e-poodidest rohkem kui tavapoest, sest internetist on kättesaadav kogu maailma kaup, mitte ainult see, mis siia vaheladudesse veetud.

Aga see pole veel kõik. Selgub, et on ka firmasid, mis küll otseselt ei tegele tarkvaraloomise või serverihooldusega, aga kellel sellegipoolest hästi läheb ja on kogu aeg läinud. Need on IT renditeenuse pakkujad. Pangad enam niisama lihtsalt krediiti ei anna, seega paljudel ongi ainus võimalus oma arvutipark välja vahetada renditeenust kasutades. Pole kohe vaja sadu tuhandeid arvutimüüjale välja käia.

Kas see keset kriisi paistma hakanud valgus on rong või tõesti tunneli lõpp, seda saame ilmselt juba sügisel näha.

KAIDO EINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee

TOIMeTUSe KOLL eeGIUM

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee toimetaja Raigo Neudorf raigo.neudorf@presshouse.ee

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee

Valdo Kalm EMT juhatuse esimees

Kaanepilt: iStockphoto

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

Urmas Kõlli ITLi juhatuse liige

Arvutimaailma tellimus maksab 369 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus.

Teet Jagomägi AS Regio juhatuse esimees

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori juht

Raigo Neudorf Arvutimaailm

GPS: N59:09:28 E23:31:10

ROOSTA seminaripakett “IGA KÜMNES OSALEJA TASUTA”

985.inimese kohta *Pakkumine kehtib 2009. aastal

Kahepäevane seminar Roostal sisaldab: seminariruum koos tehnikaga (2 päeva) ühe öö majutus Roosta majakeses (2–4 inimest majas) saabumiskohv lõunasöök pärastlõunane kohvipaus õhtusöök hommikusöök ennelõunane kohvipaus lõunasöök 2 tundi sauna

Lisainfo ja broneerimine: Rita Iloste tel 47 97 230 ja 53 401 393 e-mail: rita@roosta.ee Skype: rita.iloste Elbiku küla, Noarootsi vald, Läänemaa

www.roosta.ee

arvamus võitja ja k ao ta ja

∂

Josh Silverman rõõmustab Skype’i blogis, et Skype on septembrist taas iseseisev, lahkudes eBay omandusest.

Tuntud oksjonifirma müüs Skype’i enamusosaluse riskikapitalifondidele, mida juhib Silver Lake Partners. eBay soovib Skype’i 65% osaluse eest saada 2,75 miljardit dollarit.

∆

September algas Gmailist sõltujatele ebameeldiva üllatusega – nende meilid olid kadunud ja kogu elu seisis.

Google vabandas ja teatas, et paaritunnine katkestus oli seotud ühe meiliserveri hooldusega. Selle paari tunni jooksul oli tasuta meiliteenuseta 150 miljonit Gmaili kasutajat.

va s ta ss eis

Kas Eesti poliitikas on kohta piraadiparteile?

jah

ei

KRISTJAN VEDEL

KAIDO UDUSTE

Interneti levik on muutnud ühiskonna toimimise põhimõtteid ja ühendanud inimesed ning teadmised uuel moel. Internet on hõivanud seni suurkorporatsioonidele kuulunud loojat ja tarbijat ühendava vahendaja rolli ja muutnud sajandivanuse intellektuaalsel omandil põhineva seadusandluse aegunuks.

Kuigi piraadipartei postulaatide hulgas on kindlasti häid mõtteid, on nende mõni eesmärk nagu ka saavutamise vahendid küsitavad. Kuigi põhimõtetes rõhutatakse näiteks vajadust kaitsta inimeste vabadusi, tahetakse samas piirata autorite vabadust otsustada oma teoste kasutamise üle.

Eesti Piraadipartei juhatuse liige

vandeadvokaat

Kõige ilmsem märk sellest on olukord, Autorite õiguste piiramine vähendaks kus suurem osa maailma (sh Eesti) inimotivatsiooni luua. Vaevalt, et see teenib mestest rikub intellekpiraadipartei „kultuuri tuaalse omandi seadusi. rahvale lähemale toomiKüsimus pole selles, kas eesmärki.

VEDEL: Suurem osa se”Piraadipartei seadusandlus kohaneb põhikiri inimestest rikub märgib eesmärgiks Eesuute ühiskondlike arusaamadega, vaid millal erakonna asutamise, intellektuaalse tis see juhtub. Ja kas üriseega paistab sooviks omandiga seotud olevat saada rohkem võitame muutustele vastu töötada, hoides krampmu ning sekkuda poliitiseadusi. likult kinni vanast mitkasse. Riigi efektiivne tetoimivast mudelist või juhtimine, majandamine otsime lahendusi. ja toimimine on aga piPiraadipartei asuraadipartei väljendatud UDUSTE: tamise ongi tinginud põhimõtete alusel sisuPiraadipartei olukord, kus praegused liselt võimatu. Lisaks on poliitilised jõud pole ebaõnnestunud nimeunustas ilmselt näidanud huvi infoajasvalik. Tekitades seo­seid ära, et piraadid tu võimaluste kasutamimerel tegutsenud röövse vastu. Piraadipartei litega, unustas piraadiröövisid inimesi. koondab inimesi, kes partei ilmselt ära, et piusuvad, et intellektuaalraadid röövisid inimesi. se omandi seadusandluPiraadipartei kui pisut se kaasajastamine on kultuuri ja info parema äärmuslike vaadetega ühing on ühiskonnaleviku ning ühiskonna arengu edendamile teatud mõttes kasulik, kuid tõsiseltvõetaseks vajalik ning riik peaks võtma juhtrolli vaks muutumiseks peaks piraadipartei oma lihtsustamaks uue olukorraga kohanemist. seisukohti rohkem analüüsima.

6 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

ku u t sita at

„Paljud vidinad on moeasjad, mitte hädapärast-asjad.”

Viru keskuse juht Ants Vasar Äripäevale põhjendades, miks IT-kaupade jaemüük on 32% langenud.

ek s p erd id h in davad

BIGBANKi kodulehekülg on tehtud tasuta Joomla! baasil, mis näitab, et vabavaraline veebiplatvorm sobib isegi pangale.

Pangaveeb vabavara abil BIGBANKi koduleht on küll tehtud vabavaralise sisuhaldusega, kuid pole välja tulnud kehvem kui kallid „rätsepalahendused”. Lihtne veeb tundus hindajatele ilus, kuid kohati veidi liialt vilkuv ja kirju.

Tõnis Hinnosaar

Gunnar Peipman

Kaspar Loog

BIGBANK on selgelt uue veebi ehitamisel panustanud selle otsingumootorite jaoks sõbralikuks muutmisesse.

Veebileht on igatpidi „puhas” ja lihtsa ülesehitusega. Järgneva sammuna oleks mõistlik jätkata usability ehk kasutatavuse temaatikaga ja soovitavalt viia läbi kasutajateste. Selle tulemuseks oleks conversion rate'i paranemine interaktiivse disaini täiustamise abil.

BIGBANKi kodulehekülg tundub popp ja noortepärane. Küljendus on ehk natuke laiavalguv ja hääbub ümbritsevas kirjus kestas, kuid efekt pole liiga tugev. SEO osas tundub, et on tehtud korralik töö – lingid on lühikesed ja arusaadavad. Lehekülge veab edasi Joomla! sisuhaldussüsteem, mis tõestab, et vabavaraline tasuta Joomla! sobib ka korporatiivseid lehekülgi vedama.

Bigbank.ee veebi esmamulje on väga hea. Kõik lingid ja menüüd asuvad harjumuspärastes kohtades ja on kiirelt navigeeritavad. Asjade leidmine ja ühe pilguga haaramine toimib hästi kõigil lehtedel. Üldmuljet häirivad rohked vilkuvad reklaamribad. Samuti on keeruline hiirega peamenüüst alamenüüsse minna. Kummalise mulje jättis kinnisvaralaenu kalkulaator, mis ei näita laenuprotsenti.

Altex Marketingi partner

Otsimootorisõbralik, puhas ja lihtne veeb

Developers Team OÜ tegevjuht

4

Kujundus veidi laialivalguv

KnowIT Estonia tegevjuht

4

Kiirelt navigeeritav, häiris vilkuv reklaam

5-

hinne kokku: 4 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 7

arvamus

Õigete küsimustega viie aasta siht paika Olen oma töös märganud, et IT strateegiate loomine ja kasutamine on sageli liiga keeruliseks mõeldud. Arvatakse, et see peab olema midagi erilist.

Midagi väga strateegilist ja üldist.

ERKKI LEEGO

juhtivpartner Hansson, Leego & Partner OÜ

Põhilised strateegilised valikud on kas teadlikult või ebateadlikult juba nii või teisiti tehtud. Üksikute päevakajaliste otsuste, juhtide tunnetuse, IT-juhi ambitsioonide ja ettevõtte kultuuri kaudu on välja kujunenud ettevõtte IT-maailma kujundav taustsüsteem. Varem või hiljem jõutakse aga teelahkmele – mingist mõjujõust lähtuvalt on vaja teha uusi valikuid.

Taluvuspiiri ületanud rahulolematus, kriis, rahastamisvõimalused, muudatus organisatsioonis, muudatus juhtkonnas, tehnoloogia areng või mõni muu põhjus toob kaasa vajaduse mõelda läbi, kas me ikka oleme õigel teel.

Strateegia – see kõlab keeruliselt. Aga pole põhjust selle pärast arvuti ette mõistatama jääda, sest põhilised valikud on niikunii juba tehtud.

Teooria ja praktika tasakaal

foto: istockphoto

Minu kogemuse põhjal kaldub otsustajate arusaam strateegiast kahte äärmusesse – kas teoreetiliste loosungite püstitamise või konkreetsete tehnoloogiate ja tootemarkide kirjeldamiseni.

Teoreetilisi loosungeid ei armasta vist keegi. Tehnoloogia teemal surub valdkonna kiire areng peale kimbatuse – teadmata tänaseid ja viie aasta taguseid tehnoloogilisi võimalusi, ei ole meil julgust jõuliselt fikseerida kindlaid valikuid. Võimalusi on alati

ahvatlevalt palju − palju rohkem kui selgeid vajadusi.

Teoorias on asi lihtne. Välja on vaja mõelda kaks asja – kuhu tahame jõuda ja milline on kõige otstarbekam tee sinna jõudmiseks. Tervikliku ITstrateegia komplekti moodustavad visioon tulevikust, olulisemad valikud ja tegevusplaan.

Metoodikaid visiooni ja arengutee kirjeldamiseks on mitu. Suure efekti annab oskus küsida lihtsaid ja õigeid küsimusi. Siis on võimalik enda

8 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

võtmeisikute või väliste ekspertide abiga leida oma organisatsioonile kõige enam sobivad vastused. Komplekt praktilisi seisukohti võtmeküsimustes moodustabki organisatsiooni ITstrateegia selgroo.

Õiged küsimused Olulistest küsimustest tõusevad minu kogemusel esile kolm: 1. Kui palju on ettevõttel IT-inimesi ja -kompetentse ning kui palju ekspertteadmist ostetakse sisse?

2. Millised on praegused valukohad, probleemid ja lahenduseta soovid?

3. Kas üldse ja kui, siis millised muutused on plaanis ettevõtte tegevuses lähema viie aasta jooksul?

Pime usk kõike teadvasse ja oskavasse ühte IT-spetsialisti on õnneks üle läinud. Teadma peab, et kõiki ITkompetentse on võimalik ka ekspertteenusena sisse osta. Hankida saab nii IT juhtimist ja tellijapoolset arenduse juhtimist kui ka kasutajatuge, süsteemide hooldust ning uute süsteemide arendamist. Väga põhjapanev strateegiline valik on tõmmata arusaadav joon enda töötaja(te) ja väliste teenusepakkujate vastutuse ja kompetentsi

Võimalusi on alati ahvat­ levalt palju. Palju rohkem kui selgeid vajadusi.» jagunemise vahele.

Teise küsimuse vastus tagab leitavate strateegiliste valikute päevakohasuse ja praktilisuse. Prioriteet on leida asjatundlikud lahendused praegustele probleemidele ja soovidele. Pärast seda võib edasi unistada ja ringi vaadata, kas ja mida saab veel paremini teha.

Jõukohaste sammudega strateegiani Et IT-valdkond on kulukas ja lahenduste soetamine ning juurutamine aeganõudev, peavad suuremad tehnoloogilised muutused olema ette teada vähemalt kaks aastat. Efektiivsed lahendused sõltuvad väga palju mahtudest ja infotöötluse detailsusest. Kui organisatsioonil on plaanis muutusi ettevõtte suuruses, infomahukate tegevuste lisandumisel või mahus, siis on mõistlik sellega arvestada.

Kui kolmele võtmeküsimusele on vastus olemas, on aeg saada kvaliteetne pilt organisatsiooni IT hetkeolukorrast, vaagida läbi veel mõni teema ning asuda visiooni ja tegevuskava kirjutama.

i ga ku u m a t eil e kirj u tan

Kes on innovatsiooniaastal eriti väljapaistvad Olen Arvutimaailmas kirjutanud mitu korda innovaatiliste eestlaste nutikatest ideedest ja tegemistest. Nüüd kirjutan firmadest, kes on Eesti innovatsioonimaastikul viimasel ajal eriti silma hakanud.

FibroTx on loonud diagnostilise plaastri, mis parandab haavad kiirelt ja ilma armideta, sest arvestab inimese naha struktuuriga. Sama tehnoloogiat plaanitakse kasutada ka meditsiiniliste nahaprobleemide diagnoosimisel. Niisuguse tehnoloogia kasutuselevõtt muudab hüppeliselt nahaprobleemide ravi. Plaastrid jõuavad turule järgmise aasta alguses.

Molcode on välja töötanud tarkvaralahenduse, mis võimaldab arvutuslikult disainida etteantud omadustega kemikaali potentsiaalseid ravimikandidaate. Lahendus mõjutab hüppeliselt maailma, sest arendustöö, mis on seni toimunud füüsiliselt katsete abil, suudab ära teha tarkvara.

Asper Biotech töötab välja geeniteste ja osutab teenust. Nüüdseks on portfellis üle 20 testi. Varem väljastati arstidele vaid testi tulemus (ehk numbrijada) ning arstid pidid selle tulemuse põhjal ise andma hinnangu patsiendi tervisele, sel aastal aga antakse kogu vajalik info/hinnang arstile juba valmis kujul kätte.

Foldplast on arendanud välja voldikkannu kilepiimale, mis täpsemalt on plastist stantsitud leht, mis voltides moodustab ideaalse kannu kilepakis piimale. Toote eelis on sobivus külmiku ukseriiulisse.

Fortumo internetiportaali kaudu võib iga kasutaja tehnilisi oskusi omamata ja kuludeta luua oma SMS-teenuse: SMS-hääletuse, SMS-tarbijakampaania, SMS-vestluse, samuti kasutada tulu teenimiseks SMS-makset. Tulu jagatakse teenuse looja, Fortumo ja mobiilioperaatoriga.

Modesat Communicationsi väljatöötatud modemite 3G/4G kasutuselevõtuga on võimalik mobiilside muuta kiiremaks ja suurendada andmemahte.

Alles hiljuti tunnetasime laulupeol, et polnud võimalik helistada. Uue modemiga on aga võimalik järgmise laulupeo ajal isegi videokõnesid võtta.

NOW! Innovationsi arendatud digitaalne parkimissüsteem võimaldab nii mobiilparkimist kui ka teisi digitaalseid parkimise eest tasumise automatiseeritud lahendusi. Näiteks auto sisenemine ja väljumine parkimisalast fikseeritakse automaatselt ning parkimise eest tasumine toimub mobiili arvelt samuti automaatselt – ei mingit sõnumite saatmist. Kahjuks pole teenust seni võimalik Eestis pakkuda, sest siin eelistatakse kasutada seni soetatut.

Viimase näite põhjal tahan üles kutsuda innovaatilisi teenuseid mitte ainult välja mõtlema ja ellu viima, vaid neid ka tarbima.

Urmas Kõiv

innovatsiooniaasta juht

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 9

uudised 160 DIGIBOKSI

Üheksa kuuga on üle 160 digiboksi ja -teleri saanud Eesti Digilevi ühilduvusmärgi, mis tagab seadme sobivuse Eesti telekanalite digivastuvõtuks. Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul tuleks digiboksi või -telerit valides eelistada Digilevi märgiga seadet. „Märk annab analoogtelevisiooni vaatajale kindluse, et seade sobib Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks ka aastate pärast,” lausus Pihel.

50 MILJONIT

Just nii palju investeerib kroonides Euroopa Liit Tallinna tehnikaülikooli juhitavasse uude projekti DIAMOND, mis asub uurima kiipide veakindlust. Koostöös IT-korporatsioonidega IBM ja Ericsson ning TTÜ partnerettevõttega Testonica Lab hakatakse looma uut tehnoloogiat veakindlate kiipide väljatöötamiseks.

TTÜ Arvutitehnika instituudi juhitav projekt DIAMOND pakub välja meetodid vigade automaatseks leidmiseks ja parandamiseks.

Eesti rämpspostisaatj Sony Ericsson uuendas tootemarki Sony Ericsson alustas septembris välise visuaalse identiteedi ja tootemargi ümberkorraldamist.

Eesmärk on väljendada Sony Ericssoni kui tulevase side- ja meelelahutusmargi visiooni, millega nihkub ettevõte veelgi rohkem meelelahutustoodete valdkonda. Logo jääb peaaegu samaks, muutuvad värvid ja logo kasutamine.

Kui mõni e-kiri häirib, võib selle edasi saata aadressile spam@spam.ee. Korduvate kaebuste korral satub saatja musta nimekirja.

Mis asi on rämpspost, ei pea vist kellelegi seletama. See tuleb meie postkasti risustama iga päev. Reaktsioonid rämpspostile aga on üsna erinevad.

Osades (sealhulgas minus) tekitab see tülgastust. Teine äärmus jällegi on „blondiinid”, kes paar korda päevas hõiskavad: „Ma võitsin lotoga!”

Lisaks on olemas ka inimesed, kes nimetavad ennast uhkelt e-turunduse ekspertideks ning kinnitavad, et see kõik on väga kasulik.

IT-inimesed näevad palju vaeva, et vähemalt 90% rämpspostist võtta rajalt maha enne, kui kasutaja üldse sellest aimu saab. Toon siin ära mail.ee ühe nädala rämpspostistatistika:

Nokia alustas sülearvutite tootmist Nokia Worldil eemaldati saladuskate minisülearvutilt Nokia Booklet 3G, mis torkab silma aku 12tunnise tööaja, sisseehitatud HDMI, 3G modemi ning GPSi poolest. Sisemusse kiigates leiab Nokia arvutist integreeritud Ovi poe, kust rakendusi laadida. Operatsioonisüsteemiks planeeritakse Windows 7. Müügile jõuab see pärast oktoobri lõppu.

Allapoole ulatuv oranž osa kajastab postkasti jõudnud kirjasid. Kõik ülespoole minev on rämpspost. Välismaal on suudetud suuremaid rämpspostisaatjaid vahel ka vangi panna. Näiteks kui möödunud aasta novembris pandi kinni McColo nimeline rämpsposti ja pahavara kontor, vähenes rämpsposti kogus internetis mõne päevaga 50,5% võrra.

10 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

Aktiivseid rämpspostisaatjaid võib Eestis üles lugeda ühe käe sõrmedel.

Kui Elion pani ühele suurrämpspostitajale saatmise piirangud, hakati saatma naaberfirma WiFi otsast. Ootan huviga, millal politsei mõne neist suudab selle eest vangi saata.

Siinkohal tahtsin ära nimetada ka Roosat Elevanti, Zuperit ja Rõõmusõnumit, aga kindlasti hakkavad nad protesteerima karjuva ebaõigluse vastu, mida ma neid nimetades teen. Nimelt on Eestis seaduslik saata rämpsposti juriidilistele isikutele sõltumata sellest, kas nad seda soovivad.

Ning lisaks eraisikutele nõusolekupõhiselt. Need kolm teevad vähemalt 50% kogu eestikeelsest rämpspostist ning loomulikult on see JOKK ehk juriidiliselt korrektne.

Eesti seaduste järgi võid julgelt teha programmi, mis iga hommik saadab viiekohalise arvu kirju firmadele

Kui ikka mõne inimesega ennast siduda ei taheta, siis kohtus käimisega suhet ei saavuta.»

eBay müüb Skype’i Nagu kirjutas Josh Silverman Skype’i blogis, on 1. septembrist Skype taas iseseisev ettevõte, lahkudes eBay omandusest. eBay müüs 1. septembril Skype’i enamusosaluse väikesele grupile riskikapitalifondidele, mida juhib Silver Lake Partners. Grupis osalevad Index Ventures, Andreessen Horowitz ja Kanada pensionifond. Mõni fondi liige on olnud ka varem Skype’i juhatuses.

Tehing kuulutati välja 1. septembril Tallinnas IT Kolledžis. eBay soovib Skype’i 65% osaluse eest saada 2,75 miljardit dollarit. Ülejäänud 35% omanikuks jääb eBay edasi.

Samas käib eBay ja Skype’i kunagiste asutajate vahel kohtuprotsess, mis võib ähvardada Skype’i teenuse

Tallinna Ülikool ja Tehnopol allkirjastasid koostööleppe

Tallinna Ülikooli rektori Rein Raua ja Tehnopoli juhatuse liikme Alar Tamkivi allkirjastatud koostööleppe alusel hakatakse korraldama firmade-üliõpilaste seminare ning üritusi. Ülikool plaanib Tehnopoli eksperte kaasata õppetöösse ning Tehnopol pakub praktikavõimalusi.

jad satuvad musta nimekirja

Spamcop.net-i statistika näitab, et ühe suure rämpspostija (McColo novembris) sulgemine vähendas rämpskirjade hulka märgatavalt. tekstiga „Tere! Ostke palun peenisepump! Ei soovi? Head aega ja toredat päeva jätku!”. Seaduse järgi on kõik õige, aga sisuliselt on tegu rämpspostiga. Minu definitsiooni järgi on rämpspost soovimatu kiri. Selle mõõdupuu järgi sai tehtud nimekiri rämpspostitajatest ning neid on hakatud registreerima kaebuste põhiselt.

Eesti rämpspost erineb oluliselt välismaa omast. Välismaal tehtud statistika põhjal on rämpsu sisuks 24% porno, 21% peenisepikendused ja Viagra, 10% pakub teilt raha välja petmise võimalust ning 9% reisiteenuseid.

Eestis on Sky Travel, Soros Tours ja Baltic Tours viinud reisirämpsposti

osa väga suureks.

Osa rämpspostisaatjaid on ähvardava tooniga uurinud, et mis on mu õigused sellist nimekirja pidada.

Nendel on õigus oma pakkumisi saata ning nad on seda juristidega korduvalt arutanud. Siin on meil oluline eriarvamus ning ma rõõmuga palun mind hageda. Ma nimelt pean nimekirja saatjatest, kelle kirju mu server vastu ei võta. Kui kellelgi on seaduslik õigus midagi saata, siis minul pole kohustust seda vastu võtta. Ja minu nimekiri on avalik ning seda võivad kasutada teised. Siit tuleb ka loogika, et rämpspostisaatjad, ärge laske ennast häirida! Et teil on seaduslik õigus, siis

postitage aga edasi. Kui aga serverid teie kirju blokeerivad, siis on selleks üldjuhul soov teie kirju mitte saada.

Olukord on sarnane suhtega. Kui mõnega ennast siduda ei taheta, siis kohtus käimisega suhet ei saavuta.

Positiivse poole pealt tuleb ära tuua mõni firma, kes saadab massiliselt kirju, aga kelle kohta kaebuseid peaaegu ei tule. Kui Äripäeva masspostituse peale tuleb üks kaebus, siis probleemi pole ning olen saanud rahulolematut inimest aidata ning koostöös ÄPga ta edaspidiseks lihtsalt saajate nimekirjast lahti haakida.

TÕNU SAMUEL

tonu@jes.ee

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 11

uudised

Ubuntu muutub sõbralikumaks Ubuntu arendajad loovad keskse programmide lisamise, eemaldamise, uuendamise ja konfigureerimise kasutajaliidese, mis hakkab kandma nime App Centre, kirjutab Forte. Lihtsamat sorti App Centre’i versioon peaks jõudma juba oktoobrikuus ilmuvasse Ubuntu Karmic Coala (9.10) lõppversiooni.

Windowsi-kasutajad on tarkvara paigaldamisel pidanud Linuxit liiga keeruliseks, App Centre peaks selle lahendama.

e-dokumendid püstitasid rekordi Eelmisel kuul oli Telema vahen­datavate e-dokumentide arv esmakordselt rohkem kui 10 000 päevas.

Baltimaade suurima e-dokumentide vahendaja kaudu liikus firmade vahel üle 320 000 e-dokumendi.

Kalender

arvutima ailm

17.09 Best Internet

Vabavara, õhk ja

17.-18. septembril korraldab Best Marketing TTÜ majandus- ja sotsiaalteaduskonna hoones teise Eesti internetiturunduse kongressi Best Internet. Tegu on ühe suurema sündmusega internetiturunduse valdkonnas Eestis. Best Internet on internetiturunduse aastasündmus, millel eelmisel aastal osales ligi 200 turundus-, meedia- ja reklaamivaldkonna töötajat.

25.09 Üleeuroopaline teadlaste öö

Igal aastal toimuval üritusel, mille toimumiskohti on palju, tutvustatakse laiemale publikule nii teadlasi kui ka nende tegemisi atraktiivselt ja lõbusalt. Üritused toimuvad Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Viljandis ja Valgas.

01.10 WiFi-kaardistajate võistlus

1. oktoobrist kuni aasta lõpuni toimub Eesti WiFi-kaardistajate võistlus. Esimesed, kes koguvad 1000 unikaalset WiFi leviala, saavad auhinnad.

12 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

1

Los Angeles hakkab Google Appsi kasutama Los Angelese ametiasutused plaanivad üle minna Google Appsi internetipõhisele kontoritarkvarale. See on kommertstarkvaradest odavam ja et kasutab pilverakendust, siis ka turvalisem ja töökindlam. Seni pole peetud Google Appsi suurte organisatsioonide jaoks sobivaks.

Esimeses osas läheb 30 000 töökohast Google’i rakendustele üle 17 000, 13 000 töökohta linna korrakaitsejõudude ja prokuröriametiga võtavad esialgu kasutusele vaid Gmaili.

2

Inteli võimu tahetakse murda

Jaapani firmad Fujitsu, Toshiba, Panasonic Renesas Technology, NEC, Hitachi ja Canon töötavad uue alternatiivse kiibistiku kallal, et luua alternatiiv Intelile. Riik annab omalt poolt projektile 350 kuni 450 miljonit krooni.

Net Group ekspordib dokumendihaldust Net Group sai koostöös Microsoftiga valmis dokumendihalduslahenduse Ortella.com, mis sisaldab lisaks traditsioonilisele digitaliseerimisele ja dokumendihaldusele ka digitaalarhiivi.

Ortella.com on üks esimesi Microsoft Share Point Serveri põhiseid infohal-

duslahendusi, mis katab kogu dokumentide elutsükli loomisest arhiveerimiseni.

Riigiasutustele sobivat toodet hakatakse müüma välisturgudel, seni pole kompleksset digitaalinfo haldamise lahendust Share Pointi põhiselt mujal välja töötatud. Ekspordimahuks ennustatakse 35 miljonit krooni aastas.

päike on veel endiselt tasuta 5

Tehnoloogiline päikesevest aafriklastele

4

Maailma parimad ülekiirendajad on rootslased

Prototüüp peaks tarbima 30% vähem energiat ja suutma kasutada ka päikeseenergiaallikat. Kiibistik peaks 2012. aastal jõudma koduelektroonikasse, autodesse ja robotitesse.

Samas peetakse Intelile tõsisemaks rivaaliks Taiwanis valmistatavat ARM protsessorit minisülearvutitele.

3

Lady Gaga on digiajastu edukaim artist

Suurbritannias peetakse arvestust ka kõige edukama digitaalselt levitatava muusika kohta. Selle arvestuse järgi pole kahtlust, et kõige enim digitaalselt ostetud ja allalaetud artist on Lady Gaga.

Augusti lõpus toimus Pekingis MSI korraldatud arvuti ülekiirendajate ülemaailmne võistlus, kus tuli riistvarast välja pigistada maksimaalne kiirus. Selleks kasutati mitut nippi, nagu jahutamine vedela lämmastikuga, vee ja spetsiaalsete soojusvahetitega.

Parima tulemuse saavutas Rootsi tiim – wPrime 1024M testis 139.791 sekundit ning 3DMark Vantage’is 18 745 punkti. Kasutati MSI emaplaati ja Intel Core i7 kiibistikku.

Afrigadget pakub aafriklastele välja tehnoloogilise vesti, mis aitab oma vidinaid laadida nii ringi liikudes kui ka kodus, kui elektrit pole.

Tegu on vestiga, mis seljalt kaetud päikesepaneelidega. Sellise vestiga saab näiteks rattaga sõites oma mobiili laadida või pleierit kuulata. Koju jõudes aga soovitatakse vest, päikesepaneelid väljaspoole, rõdule laotada ning koduses majapidamises on natuke elektrit olemas. Lisaks on seljas olevalt vestilt raske elastseid päikesepaneele ära varastada.

Tieto käis purjeka ja rändveoautoga tuuril Põhjamaade suurim ITteenuste ettevõte Tieto käis möödunud kuu lõpul Eestis. Nende suvise tuuri raames oli kohal Tieto rändveoauto koos avamerepurjekaga.

Tieto tuuriauto Pirita sadamas lahtipakituna.

16 000 töötajaga ettevõte tutvustab niimoodi oma uusi teenuseid. Seekord räägiti, et Tieto on aina laiemalt hakanud tegutsema ka autotööstuses, kus

pakutakse tarkvaralahendusi juhtimissüsteemidele ja multimeediale. Samas on põhitegevuseks jäänud lisaks tööstusele ka finantssektor ja telekommunikatsioon. Tieto Eesti juht Marek Põldeots tunnistas Arvutimaailmale, et Info- ja Telekomiettevõtete Liidu uus suund ekspordi edendamisele võiks ka neid kui ülemaailmse kogemusega firmat huvitada.

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 13

uudised u us ja va nad

Sügisilmadeks sobiv arvuti Ilmad on juba sügisesed ja enam pole need ajad, kui sülearvutiga rannas sai vedeleda. Õueskäija peab mõne tõsisema militaarstandarditele vastava tööriista hankima, nagu näiteks Dell Latitude E6400 XFR.

Dell Latitude E6400 XFR

Panasonic CF30

Dell Latitude D630 XFR

Hind

ca 45 000 kr

77 000 kr

40 000 kr

Ekraan

14” ekraan, WXGA

13,3” puutetundlik, XGA

14” ekraan, WXGA

Paari lausega

Uuele MIL-STD-810F standardile vastav sülearvuti. Ballistiline kest peab vastu igasugusele kohtlemisele ja ilmale.

Sama kange standardiga kui Dell, aga palju lisasid. Puuteekraan, GPS sees, samas vähe mälu ja väike kõvaketas.

Juba see oli 23% kiirem kui Panasonic CF30.

Uuele E6400le jääb kiiruses siiski alla, aga uus peabki kärmem olema.

AMi hinnang

eriti tugev ballistiline magneesiumkorpus

karmis masinas võiks olla karmim sisu

aku võiks kauem kesta (3,5 t)

Mobiilsel esmaspäeval häkiti mobiile Mobile Monday uue hooaja avateema meelitas septembri alguses Tartusse kokku täissaali – teemaks „Mobile Security: 0wned by MoMo”. Lubati natuke mobiilide häkkimist näidata.

Mobile Monday (MoMo) Tartu Ülikooli kohvikus.

Kui inimene on omale mobiiltelefoni ostnud ja pole just tehnohull, siis ei kipu ta oma mobiili tarkvara eriti uuendama ja kõik

14 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

vanad turvaaugud jäävad lahti, ütles Sven Kirsimäe MoMost ning esitas selle kohta ka praktilise näite, kuidas ta Samsungi vanemast Javat toetavast telefonist leidis turvaaugu paar aastat tagasi. Selle abil saab saata telefonidelt väikese Java-koodi abil kasutaja kinnituseta SMSi. Lihtne programm töötas ka mõne saalisolija telefonil probleemideta.

Juttu oli ka Adam Gowdiaki mõni aasta tagasi avastatud kõigi Nokia S40 seeria telefonide turvaaugust, mille abil sai täieliku kontrolli nimetatud mobiilide üle. Turvalapi väljatulekuks kulus mitu kuud ja ega siis kõik kasutajad seda uuendust tegema ei tormanud. Kirsimäe sõnul on ta kindel, et siiamaani on miljoneid uuendamata tarkvaraga telefone.

Elu kõvakettale

am 10 a a s tat taga si

Nokia mobiilpank

Cybernetica New York Timesis

Microsoftil on projekt, mis salvestaks tulevikus meie elu. See väike karp filmib, lindistab ja pildistab 24 tundi ööpäevas, indekseerib, süstematiseerib ja salvestab meie elu serverisse. Pärast saavad lapselapsed märgusõnade, märguhelide või asukoha järgi otsida. Sensecam võib juba järgmine aasta müügile tulla, põgenege selle eest või ostke.

Soome kaetakse 100 Mbit/s internetiga TeliaSonera hakkab koos Alcatel-Lucentiga paigaldama üle Soome uue põlvkonna seadmeid, mis tagavad lõppkasutajale kuni 100 Mbit/s ühenduse.

Selleks kasutatakse Alcatel-Lucenti Intelligent Services Access Manager (ISAM) fiber/VDSL2 seadmeid. TeliaSonera plaanib

uues võrgus hakata edastama kõrgeraldusvõimega (Full HD) IPTVd. Lõpuni ehitatakse välja FTTB (Fiber to the Building ehk fiiber hoonesse) võrk ning edasi lõpptarbijani kasutatakse hoones olemasolevaid vaskkaableid, mille kaudu VDSL tehnoloogiaga saadetakse andmed ülikiirelt kasutajani.

Ehkki ITL on eksporditeema alles hiljuti prioriteediks võtnud, oli juba dekaad tagasi firmasid, kes oma toodetega pääsesid näiteks New York Timesi. Cyberneticat mainitakse kui tugeva krüptotoote valmistanud firmat, mis pärineb väga liberaalsete seadustega riigist, mis ei sea piiranguid sellise tarkvara ekspordile. Nii saavadki head Eesti krüptot ka USA ettevõtted vabalt kasutada.

Tasuta sissehelistamine? Kas tõesti?

Augusti ja septembri ühisnumbris (mille pärast nüüd jälle sama numbrit refereerime) kuulutatakse, et Tele2 tegi esimest korda sissehelistamise maksuvabaks. Tundub liiga hea, et olla tõsi. Tele2 aga soovis tasuta teenusega omale fiksliinide kliente võita, mis tundus siis põhiäri.

Olid ajad – OK Fest Kurgjärvel Kümme aastat tagasi toimusid IT-firmade ühised suve-, talveja kevadpäevad. OK Fest 1999 oli juba viies. Lisaks veidratele spordialadele, mis selliste suvemängude juurde käivad, valmistasid osalejad ka 40 torti, et kaotatud kalorid tagasi saada.

Nokia käivitab „Nokia Money” – finantssüsteemi, mis võimaldab teha mobiiltelefoni abil makseid või rahaülekandeid teistele kasutajatele, vahendab Minut.ee. Kasu peaksid sellest saama kaugete maakohtade ning arenevate piirkondade elanikud. Teenuse abil peaks saama osta nii rongikui ka kinopileteid, maksta arveid ning teha rahaülekandeid sõpradele.

Eestis toimivad mobiilimaksed juba mitu aastat.

18 mln LTE võrku 2010. aastast investeerib EL 18 miljonit eurot teadusuuringutesse, mille alusel arendatakse neljanda põlvkonna mobiilsidevõrku LTE, mille abil võib m-interneti kiirus ulatuda kuni 100 Mbit/s ehk on 10 korda kiirem 3G võrgust.

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 15

fookus

istockphoto

16 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

10 PROTSENTI E-POEST Statistika näitab, et Euroopas ostetakse kõigist digikaupadest 10 protsenti internetist. End e-riigina tundev Eesti aga pole e-ostjaterikas – siin ostetakse rohkem poest.

Edukamad Eesti veebiärid teenivad miljoneid Eesti edukamad interneti- ja veebiärid näitavad kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvaid käibeid ning teenivad omanikele ka raskel ajal kopsakaid kasumeid. Kriis on nende müüginumbreid vähem mõjutanud.

Raigo Neudorf raigo@am.ee

1999. aastal tegi Arvutimaailm väikese testi ning võttis sihikule kohalikud internetikauplused. Testi eesmärk oli lihtne: jõuda selgusele, kui palju üldse kaupu internetist osta saab ning millise aja- ja rahakuluga seejuures arvestama peab. Saadud tulemus oli kaunis nukker: veebikaupmehi oli vähe, kaupade valik peaaegu olematu ning teenuse areng lapsekingades.

Tõsi, interneti vahendusel sai endale tellida näiteks raamatuid ja ka muud pudi-padi, kuid ka nende kohaletoimetamine võttis nädalaid. Need, kes soovinuks aga netist süüa tellida, surnuks suure tõenäosusega nälga.

Vahepealse kümne aastaga on toimunud tohutu areng. Eestis on sadu veebiteenuse pakkujaid ning internetipoode, mille vahendusel võib endale leida nii uue elamispinna, auto kui ka mistahes väiksema kaliibriga tehnika- või esmatarbekauba. Ühesõnaga – veebist saab praegu kõike. Samas saab

internetis ka väga edukalt äri ajada, nagu selgub Eesti veebiportaalide ja -teenuste pakkujate majandustulemusi sirvides.

Näiteks endise hansapankuri Andres Liinati 2005. aastal loodud internetis reisiteenuste vahendamisega tegelenud AS Bookinghouse, mis kasvas mõne aastaga vägagi arvestatavaks firmaks: vahemikul 1. jaanuar 2007 kuni 30. aprill 2008 küündis ettevõtte müügitulu enam kui 72 miljoni kroonini. Tõsi, 2007. aasta lõpust kuuluvad AS Bookinghouse’i aktsiad leedukatele.

Enam kui kümne miljoni kroonise käibega internetiärisid leiab Eestist mitu. Võtame kas või Elioni e-poe, mis läinud aastal ca 20 miljoni kroo-

Eestis on 700 000 inter­ neti­kasutajat ehk potentsiaalset E-Poe klienti.» nist müügitulu näitas. Ka praegusel, märksa keerulisemal ajal on Elioni tulemused ses vallas endiselt head: külastajate arv 2008. ja 2009. aasta esimese poolaasta võrdluses on tõusnud 11%, ulatudes poolaasta lõpuks

340 000 kasutajani.

Elioni e-poe arendusjuht Jaanus Reinsalu teab rääkida, et uuringute järgi ostetakse Euroopas keskmisena ca 10% kõigist IT- ja digikaupadest interneti vahendusel. Ka Elioni müüdud IT- ja digikaupadest müüakse ca 10 protsenti ettevõtte e-poe vahendusel. Samas teab Reinsalu, et Eestis ostetakse kaupu interneti vahendusel praegu veel oluliselt vähem kui vanades Euroopa riikides, kus internetipoed on väga populaarsed. Näiteks Suurbritanniast ning isegi Lätist jääme viimaste Eurostati numbrite järgi maha. Küll on positiivne see, et enamik kliente otsib enne ostu sooritamist infot internetist ning ühtlasi kasvab nende inimeste arv, kes lõpliku tehingu interneti kaudu teevad.

Eesti E-Kaubanduse Liidu tegevjuht Sirja Mäekivi on kindel, et e-kaubandusel seisavad ees helged ajad. „Inimesed kasutavad järjest rohkem internetti ja juba praegu on võimalik peaaegu kõiki vajalikke kaupu osta interneti teel mugavamalt ja soodsamalt. Ametlikult on Eestis ligi 700 000 internetikasutajat. Nad on kõik potentsiaalsed kliendid. Varem või hiljem nad teevad oma esimese ostu internetist ja positiivse tulemuse puhul ostavad ka edaspidi,” on Mäekivi kindel.

Kuigi mitu e-kaubanduse

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 17

fookus

Peep Kuld on üles ehitanud ON24 internetipoe, mis tegeleb interneti vahendusel mööbli müügiga. Eelmise aastal ulatus ON24 käive 73 miljoni kroonini. Foto: Liis Treimann, Postimees valdkonna spetsialisti kinnitab kui ühest suust, et kasvuruumi on meil veel kõvasti, on sellest hoolimata Eestis sündinud märkimisväärsed edulood, kus veebiäride aastakäibed ületavad kümne miljoni krooni piiri ning mis teenivad omanikele miljoneid kroone kasumit. Aeg on näidanud, et nutika idee hea ja läbimõeldud teostamine võib juba aastaga sünnitada veebiäri, mida kasutavad kümned tuhanded inimesed ja mille käive ulatub kümnetesse miljonitesse kroonidesse.

Tegelikkuses on üsna raske reastada edukamaid veebiärisid, sest praegu ajab peaaegu iga endast lugupidav ettevõte, kellel olemas ka oma kodulehekülg, mingil määral äri veebis.

Käibelt Eesti ühe edukama veebipoe ON.24 omanik Peep Kuld ütleb tabavalt: „Kui veebiäridena defineerida kõiki firmasid, mis veebi kaudu raha teenivad, võiks tõenäoliselt nendeks olla pangad, lennufirmad ja Eesti Telekomi grupp. Kui aga arvestada selliseid ärisid, mis ilma veebita üldse äri

ei tee, on hinnangu andmine keerulisem, sest ma pole analüüsinud erinevate veebiäride majandustulemusi.”

Seepärast püüdsime keskenduda nendele firmadele, kelle põhitegevus on just internetiga seotud ning kes teenivad oma põhitulu just veebi

Nutika idee läbimõeldud teostamine võib aastaga sünnitada hea veebiäri.» kaudu. Küsisime nõu ka oma ala asjatundjatelt ning saime kokku panna üsna huvitava nimekirja erinevatest ettevõtetest. Tõsi, täit tõde me pakkuda ei suuda, sest see nõuaks kümnete ja sadade ettevõtete aruannete läbitöötamist.

Kuid eks mingi pildi edukamatest firmadest loodud nimekiri siiski annab. Veebiäride käibe- ja kasuminumbrite ning muude andmete

18 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

kogumiseks kasutasime Krediidiinfo vahendusel nende ettevõtete majandusaruandeid.

Markit Holding AS: MarkIT Tegevjuht: Andres Agasild MarkIT on internetipõhine IT-kaupade tellimise süsteem, kuhu on reaalajas ühendatud piirkonna suurimad IT-kaupade hulgilaod. Eestist alguse saanud ettevõte tegutseb nüüd tosinas riigis ning selle teenuseid kasutavad kümned tuhanded kliendid. Eelmise aasta käive oli MarkIT Grupil ligi 380 miljonit krooni ning kahjum ca 7,8 miljonit krooni. Ettevõtte turundusjuht Margus Pahtma teatas aasta alguses Arvutimaailmale, et läinud aasta kahjum oli seotud investeeringutega uutel turgudel ja agressiivse laienemisega. Eelmisel aastal alustati tegevust koguni viies uues riigis: Rootsis, Poolas, Austrias, Sloveenias ja Hispaanias. MarkIT kiire kasv on olnud märkimisväärne. Ettevõte eraldus spin-off’ina 2003. aastal tarkvaratootmisele keskendunud Helmesest.

E-Äri Pahup ool

Tarbijakaitse: kaebuste hulk kasvab Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul on viimaste aastate suurimad nn petupoed olnud näiteks lastetarbeid müünud tsiigu.ee (104 kaebust kogusummas 200 000 krooni) ning mööblit müünud www.tripletrade.ee (28 kaebust, kogusumma 300 000 krooni).

OÜ Autoportaal: Auto24.ee Tegevjuht: Margus Tomberg Üsna märkimisväärne kullaauk praegustele omanikele on internetiportaal auto24.ee. Portaali haldav OÜ Autoportaal registreeriti 2002. aasta jaanuaris, pärast seda on firma kiires tempos kasvanud ja agressiivselt turgu võtnud. Ettevõtte 2008. aasta majandusaruandest selgub, et firma müügitulu oli 37,5 miljonit krooni ning võrreldes aasta varasemaga kasvas see ligi viiendiku võrra. Ettevõtte puhaskasumiks kujunes 28,6 miljonit krooni. Autoportaali põhitegevusalade on kuulutuste ja reklaami avaldamine internetiportaalis auto24.ee ning tarkvaraarendus. Ettevõtte keskmine töötajate arv on aruande kohaselt 11 inimest, kellele maksti läinud aastal töötasuks ligi 4 miljonit krooni.

Moonfish Media OÜ Tegevjuht: Gunnar Valge Moonfish Media on Baltimaades tegutsev internetimeedia firma. Ettevõttel on mitu internetiäri ja ta on investeerinud uutesse ja arenevatesse internetikeskkondadesse. Konsolideerimisgrupi peamine tegevus on

Petuskeem oli neil sarnane: tarbijalt küsiti toote eest 100% ettemaksu, kuid kaupa nad selle eest ei saanud. Samuti ei maksnud pood tagasi ettemakstud summat. Kõige krooniks lõpetasid nimetatud internetipoed oma tegevuse sootuks ning tarbijatel tuli pöörduda juba politsei poole.

Sageli nõuavadki e-kauplused Turetski sõnul tarbijalt 100% ettemaksu, pakkumata alternatiivset maksmise võimalust. Sellisel juhul on aga kogu risk tarbijal ning ta peab lootma internetipoe usaldusväärsusele. Ekaubandusega (nii Eesti kui ka EL kauplustega) seonduvaid probleeme on ca 10% kogu mahust, millega tarbijad Tarbijakaitseameti poole pöörduvad ning see maht on aasta-aastalt tõusnud.

Käesoleva aasta esimese kuue kuuga esitati ametile internetikaubandusega seotud kaebusi 57 korral. Peamised probleemid on seotud ettemakstud kauba kättesaamise venimise või kauba mittesaamisega.

Lisaks avaldustele vastas Tarbijakaitseamet ka 160 internetikaubanduse probleeme käsitlevale järelepärimisele, mis on 119 võrra enam. Internetioksjonite ehk nn sendioksjonitega seotud kaebusi esitati 30 korral.

Enim kaebusi on esitatud aga järgmiste kauplejate kohta: OÜ Sendioksjon 16 korral, OÜ Rigotex neljal korral, OÜ Oction kolmel korral ja OÜ ProBalt Invest kahel korral.

Ka Sirja Mäekivi tõdeb, et internetipoodidega on nende tekkimisest alates olnud seotud päris suur hulk kurioosseid juhtumeid, kus heauskne ostja tellib kauba, teeb makse, kuid on lõpuks ilma kaubast ja rahast. Ta hoiatab, et kui inimesed tellivad kaupa välismaistest veebipoodidest, on rahast ilmajäämise risk kõige suurem. „Seetõttu soovitamegi osta eelkõige Eesti veebipoodidest. Kui Eesti veebipoes ongi kaup mõnel puhul kallim kui välismaises poes, on oluline mõelda sellele, et kuidas lahendada probleemi, kui kaup vajab garantiiremonti või ümbervahetamist.”

Välismaiste poodide puhul on see tihti võimatu. Samas ei tee e-poe tausta kontrollimine kunagi paha. „Näiteks kui pood on E-Kaubanduse Liidu liige, võib olla päris kindel, et kõik sujub probleemideta,” kinnitab Mäekivi.

internetimeedia: era- ja juriidiliste isikute kuulutused, oksjonid ja reklaami müük. Läinud aastal oli konsolideerimisgrupi müügitulu 48,8 miljonit krooni ja puhaskasum 22,5 miljonit krooni. Grupis töötas keskmiselt 15 inimest.

Moonfish Media gruppi kuuluvad Eesti portaalid kv.ee ja osta.ee ning Leedu portaalid skelbiu.lt, aruodas.lt,

edomus.lt, cvbankas.lt, autogidas.lt, tuktuk.lt. „Eelmisel aastal tootsid suurima osa meie käibest ja kasumist kinnisvaraportaalid Eestis ja Leedus,” ütleb Moonfish Media juhatuse esimees Gunnar Valge. Miljonites kroonides olid portaalide käibed ja kasumid aga sellised: kv.ee osa käibes 17 ja osa kasumis 11,5 miljonit krooni, osta.ee

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 19

fookus e-pangandus

E-Kaubanduse Liit: pangalingi teenus on liialt kallis E-Kaubanduse Liidu juhi Sirja Mäekivi sõnul puudub praegu kohalike veebiäride maksevõimaluste kasutamise kohta täpne statistika. Tema hinnangul saab krediitkaardiga maksta ca 10% Eesti e-poodides. PayPal toetab veelgi vähem ning pangalinkidega on varustatud umbes 50% e-poodidest.

Rate.ee asutaja Andrei Korobeinik võib samuti rahul olla. Rate.ee tõi talle haldusfirma Serenda Investi kaudu läinud aastal 18 miljoni kroonise käibe juures kaheksa miljonit krooni kasumit. Foto: Stanislav Moškov

„Eestis on hästi arenenud internetipangandus ja seetõttu toimub enamik makseid internetipankade kaudu. Pankade pakutavad pangalingi teenused on väga kallid, nii et väiksed tegelased ei saa endale pangalinki tihtipeale lubada,” ütleb Mäekivi.

Ta lisab, et kui pangad alandaks pangalingi maksetega seotud teenustasusid, suureneks kindlasti selle teenuse kasutajate hulk. Sama kehtib krediitkaardimaksete kohta: krediitkaardiga maksmise võimalust pakutakse, kuid takistuseks on jällegi pankade kõrged teenustasud. „Omaette lisaprobleem on, et üle 3000kroonised makseid ei saa ilma ID-kaardita teha. See jällegi tekitab uutele klientidele muresid sisenemisega e-kaubanduse maailma, kui nad tahavad midagi kallimat osta ja neil ID-kaart puudub või ei ole selle kasutamiseks veel oskusi.“ osa käibes 10,3 ja osa kasumis 6,1 miljonit krooni ning Leedu portaalide osa käibes 19,3 ja osa kasumis 4,9 miljonit krooni.

AS Onshop: ON24.ee Tegevjuht: Astrid Bachmann ON24 sai alguse 2000. aastal ning selle näol on tegu esimese internetis mööblit müüva kaubamajaga Eestis.

Kuni 2008. aastani on ettevõte nautinud pidevat müügikasvu. 2009. aastal kogeti esmakordselt tegevusajaloos müüginumbrite langust. Ettevõtte eelmise aasta konsolideeritud müügitulu moodustas pea 73 miljonit krooni, millelt teeniti 3,64 miljonit krooni kasumit. AS Onshop nõukogu liige Peep Kuld tõdeb, et raskemate aegade saabumisega on firma olnud sunnitud tegema raskeid otsuseid nagu inimeste koondamine ja järsk kulude kokkuhoid.

ON24 senise edu põhjuseks on mitmed asjaolud. Turule tuldi selles sektoris, kus konkurents puudus. Samas oli see ka suur risk, sest polnud kindel, kas inimesed üldse tahavad interneti teel mööblit osta. Peep Kuld

on kindel, et praegu turule tulemisel oleks risk siiski oluliselt suurem, sest konkurentsiolukord ja reklaamihinnad on kordades suuremad. „Samuti on oluline, et me otsustasime 2004. aastal minna Soome turule.

Pärast aastatepikkust tööd ja suuri investeeringuid oleme ka seal jõudnud positiivsete majandustulemusteni ja praegu ilma Soome müügita poleks Eestis interneti teel mööbli müümine võimalik turu väiksuse tõttu.”

Lisaks sisustuskaupadele hakkas ON24 müüma laste- ja kodukaupu.

OÜ Serenda Invest: Rate.ee Tegevjuht Andrei Korobeinik Ettevõte asutati 2006. aastal ning ettevõtte tegeleb sotsiaalvõrgustiku rate.ee halduse ja administreerimisega. Mõni aasta tagasi tegi EMT ettevõtlikust noorest mehest, rate.ee asutajast Andrei Korobeinikust üleöö multimiljonäri, ostes osaluse Serenda Investis ligi 40 miljoni krooni eest. Läinud aastal teenis ettevõte 18 miljoni kroonise käibe juures kaheksa miljonit krooni kasumit. Ettevõtte peamine tegevusala on interneti- ja

20 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

reklaamiteenuste müük. Firma omab litsentseeritavat tarkvara RATE, mis võimaldab kliendibaasil sõpradega suhtlemist ja pakub hulga muid vaba aega sisustavaid internetiteenuseid.

Koos emaettevõttega (EMT) müüakse ka EMT kõnekaardi Ratemobiil stardikomplekte.

AS Kinnisvaraportaal: city24.ee Tegevjuht: Karin Noppel Ettevõte pakub internetipõhist kinnisvara meediakanalit aadressil city24.ee. Firmal on tütarettevõtted nii Lätis kui ka Leedus ning eelmisel aastal laiendati oma tegevust ka Serbiasse. Eelmise aasta müügitulu ulatus aruande kohaselt üle 23 miljoni krooni ning kasumit teeniti 734 000 krooni. Samas oli aasta varem ettevõtte käive pea kümme korda suurem: seitse miljonit krooni. Keskmine töötajate arv oli mullu kümme inimest.

AS OX Eesti: ox.ee Tegevjuht: Jevgeni Savitski Ox.ee pakub interneti vahendusel tehnikakaupu ja on esindatud lisaks

Eestile ka teistes Baltimaades. Eelmisel aastal tegi internetikauplus läbi märgatava käibekasvu: kui 2007. aastal ulatus OX Eesti käive 5,26 miljoni kroonini, siis mullu oli see üle kahe korra suurem: 12 miljonit. Kasumit teenis ettevõte seejuures üle 80 000 krooni. Ettevõte alustas tegevust 2005. aastal.

Ettevõtte juhi Jevgeni Savitski kinnitusel on käibekasvu oodata ka sel aastal, ehkki mitte nii suurt kui eelmisel aastal (oodatavalt 25–30%). „Teatud ootused on ka suvel Lätis ja Leedus avatud e-poodide suhtes, kuid millist osa need käibes annavad, on raske ennustada,” ütles Savitski.

OÜ Balti Meediamonitooring: quum.ee Tegevjuht: Sven Palm Ettevõtte põhitegevus on läbi quum.ee kosmeetika ja nahahooldusvahendite müük. Läinud aastal ulatus müügitulu 4,05 miljoni kroonini, mille pealt teeniti kasumit 137 000 krooni. Kuigi ettevõtte kasum ja käive on võrreldes 2007. aastaga langenud, on tegu omas valdkonnas tubli firmaga.

AS Netvision: Enter.ee Tegevjuht: Antti Aasma Kuigi EnterIT Market esitas kehva majandusolukorra tõttu kohtule pankrotiavalduse, töötab Enteri Internetipood edasi. Ettevõtte omanikeringi kuuluv Aivar Paalberg ütleb, et e-poe möödunudaastane käive jäi vahemikku 10–12 miljonit krooni ning teenis ka veidi kasumit. Samas on tema sõnul raske täpseid numbreid välja tuua, sest varem ei löödud

praegune olukord soosib interneti­ kaubandust, kus valik on suurem.» internetipoe ja füüsiliste kaupluste müügitulusid lahku. Paalbergi sõnul on sel aastal turuolukorrast tingituna Enteri e-poe käive kahanenud, kuid samas näitab praegune olukord, et veebikaupluse arendamine on õige.

„Praegune turuolukord soosib internetikaubandust. Füüsilises kaupluses on praegu toodete valik tunduvalt väiksem kui internetipoodides.”

OÜ Interbauen: interbauen.ee Juhatuse liige: Ants Luhala Interbauen on keskendunud ehitusmaterjalide müügile internetis ning tegu on värske firmaga: loodi märtsis 2007. Läinud aastal näitas firma 3,3 miljoni kroonist müügitulu. Samas rõhutab juhtkonna liige ning aktsionär Ants Luhala, et eelmist aastat võib võtta kui testimise, katsetamise ja käimajooksmise perioodi. Kuigi praeguse aasta käibeprognoosi Luhala veel ei avalda, vihjab ta, et eelmise aasta tulemus on juba mitmeid kordi ületatud. „Meie olukord on selline, et masu ajal kasvame ja laieneme,” tõdeb Luhala. Ettevõtte plaanid on ambitsioonikad. Lähiajal alustatakse tegevust Soomes ning seejärel vaadatakse juba kaugemale, näiteks Saksamaa poole.

Ka ei saa Luhala sõnul välistada, et võiks kanda kinnitada ka USA turul.

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 21

firma

Green IT teeb arvutid teenuseks

Kolm aastat tegutsenud Green IT otsib muutuval IT-maastikul uusi võimalusi. Arvuteid täisteenusena välja rentiv firma lubab näiteks muuta keskmise firma arvutipargi säästlikumaks.

Oleme alati valmis head nõu andma.»

Aivar Kraus endise kolleegi kohta.

Riistvara pakkumine teenusena on viimastel aastatel muutunud tõsise konkurentsiga äriks.

Kontoritehnikat võib nüüd liisida isegi pankade vahendusel, kuid tehnilist ekspertiisi pakkuvate firmade kaudu leiab paremaid lahendusi. Üks kõige jõulisem ettevõte selles turusegmendis ja ka vanim olija on 3Step IT, mis Soomes asutatud firmana on tegutsemise 12 aasta jooksul laienenud kõikjale ümber Läänemere (peale Saksamaa ja Poola) ning ka Suurbritanniasse ja Venemaale. Eestis on just 3Step IT töötajatest välja kasvanud kaks peaaegu ettevõtet – Green IT ja veidi muul tegevusalal tegutsev Fusion IM. 3StepIT juhataja Aivar Kraus ütleb, et tunneb Green IT juhti Margo Lubergit juba 3StepIT aegadest ja kuigi nad tegutsevad sarnase ärimudeliga, on ta alati valmis endisele kolleegile head nõu andma.

2006. aastal tulid pikka aega liisingufirmas seadmeliisinguga tegelenud Margo Luberg, Diana Rõõmussaar ja Toomas Daubert mõttele asutada oma ettevõte. Asutati Green IT ja firma kuulub praegugi töötajatele, kellega Arvutimaailm Ülemiste City linnaku kontoris kohtumas käis. Firma alustas Akadeemia teel Tehnopoli tiiva all ja kolis 2009. aasta alguses Ülemistele, Lõõtsa tänava büroohoonesse.

Green IT kliendid on suuremad firmad, kellega kokkuleppel ostab Green IT arvutid ja annab need siis kliendile edasi kasutusrendile. Pärast kolmeaastast tsüklit rändab kasutatud tehnika edasi teisele ringile välismaal. Arvutid elavad

22 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

oma elu edasi tavaliselt Ida-Euroopas – Bulgaarias, Rumeenias, Ukrainas või vahel ka Põhja-Aafrikas – ka Egiptuses on Green IT loonud sidemeid, mille kaudu Eesti kasutatud arvutid vahel sinna jõuavad, kuid vaid tervete veoautokoormate kaupa – muidu ei tasu ära.

Kahte ringi väärt arvutitelt nõuavad teise ringi ostjad marginime – HP, Lenovo ja Dell lähevad hästi kaubaks, eriti kuumad on sülearvutid.

Eesti arvutitootjate nagu Ordi või MicroLinki müümisega on häda – ei aita ka see, kui lauaarvutil sees nimeka tootja emaplaat – näiteks Asus.

Greenware Nüüd ei tegele Green IT enam ainuüksi riistvara ja tarkvara installimisega, nüüd pakutakse täisteenuse hulgas ka näiteks tarkvara, mis aitab kokku hoida voolu. Suurtes ettevõtetes on arvutitöökohtade elektrikulu üsna märkimisväärne – aastas kulutab lauaarvuti 700 krooni, 200 lauaarvuti kohta teeb see juba 140 000 krooni.

Päris märgatav kogus raha, eriti raskemates majandusoludes. Voolu säästev programm suudab Green IT andmetel kokku hoida poole elektrist, seega langeks 200 arvutitöökoha voolutarve 70 000 krooni võrra. Lisaks peaks Green IT teenus võimaldama ettevõtetel keskenduda oma põhitööle – pole tarvis enam palgal hoida inimesi, kes igapäevaselt tassivad katkisi arvuteid remonti või neid ise hooldavad. Selle teeb ära teenusepakkuja, samuti pole vaja maksta alguses

Green IT Ülemiste City kontoris on vaid neli töötajat: Kristo Klesment, Diana Rõõmussaar, Toomas Daubert ja Margo Luberg, kuid firma hallatav arvutipark ulatub 25 000ni. Fotod: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 23

firma

A rva m us

Üllar Tammiste Riigi Kinnisvara AS IT-juht IT rendimudel annab ettevõttele võimaluse arvutustehnika kiire moraalse vananemise tõttu pääseda hilisematest ladustamis- ja realiseerimiskuludest. Rendime ca 65 arvutit (sh 90% sülearvutid) ja kontorikombaine. Renditud seadmetega varustame oma ettevõtet ja tütarettevõtet. Teenuse pakkujaid oli teisigi, määravaks sai otsustamisel aga soodsam pakkumine ja paindlikkus lepingutingimuste osas.

arvutite soetamise eest ega ka pärast nende utiliseerimise eest – arvutid kuuluvad Green ITle. Kliendiks oleva ettevõtte enda IT-meeskond võib pühenduda oma põhilistele ülesannetele – serverite administreerimisele, intraneti hooldusele, kodulehekülje arendamisele – millele iganes, mis ettevõtet ennast efektiivsemaks muudab. Nende aega ei kulu enam töökohtade riistvara tavapärasele korrashoiule. Samuti ei pea keegi konutama ajast ja arust, näiteks viis aastat vana arvuti taga. „Green IT pole vaatamata nimele selline ökotoode, mille eest peab palju maksma ja tegelikku kasu ei saa peale heaolutunde, et oled loodust säästnud,” räägib firma juht Margo Luberg. „Samuti pole me ka lihtsalt liisingupakkujad.

Firmat ei juhi jalgratastega sõitvad kampsunites patsidega poisid, vaid Eesti ühes suuremas pangas töötanud inimesed, kes kujutavad hästi ette, kuidas suure ettevõtte arvutimuresid kuluefektiivselt ja turvaliselt hallata.”

Seega on pigem tegu ettevõttega, kes püüab pakkuda optimaalset teenust ja rohelisus ei tähenda paduökoloogilisust, vaid lihtsalt

24 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

värskemat viisi muresid lahendada, säästa nii loodust kui ka raha.

Firma võib ka ära osta mõne suurema ettevõtte arvutipargi – mõistagi eeldab see enne põhjalikku IT-auditit – ja hakata rentima ettevõttele neidsamu arvuteid tagasi. Efektiivne ülevaade varadest ongi riistvarateenuse üks oluline komponent, rõhutab Luberg. Selleks kasutab Green IT enda modifitseeritud OpenAuditi IT-auditeerimistarkvara – see võimaldab kohtvõrgus saada põhjaliku ülevaate masinate seisust – nii riist- kui ka tarkvarast. Suuremad kogemused arvutite haldamisel võimaldavad kuluefektiivsemalt ka auditeerida.

Osade kaupa roheliseks Enamik firma kliente on alustanud üleminekut osade kaupa – näiteks nii, et kolmandik firma arvutitest läheb Green IT hallata. Kui firmajuht näeb ettevõtmises kasu, siis osakaal kasvab. Väga oluline on läbipaistvus – klientfirma juhtivtöötajatele antakse hea ülevaade varadest ja voolusäästust. Enne otsuse tegemist võib täpselt mõõta arvutite voolutarvet ja programmi

probleem

Kas riik suudab 2016. aastaks säästa piisavalt energiat?

Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks aastaks 2016 säästa lõpptarbimises energiat 9%, mis aitab leevendada fossiilkütuste kasutamisest tingitud keskkonnaprobleeme ning tõstab majanduse konkurentsivõimet. Eestil tuleks sellest lähtuvalt kokku hoida 2678 GWh energiat.

Diana Rõõmussaar näitab Green IT viimast uudist – lihtsat võrgust juhitavat energiasäästuseadet, mis lülitab ööseks ja puhkepäevadeks arvutid välja. antavat säästu. Ükski firmajuht ei taha lasta käest kontrolli oma ettevõttes toimuva üle, väikestes ja keskmistes ettevõtetes on aga kontrolli raskem tagada. Väga suured ettevõtted suudavad juba ise ehitada efektiivse ja piisavalt suure IT-meeskonna ka tööarvuteid haldama.

Riistvara valik sünnib kliendi soovide ja Green IT pakkumise koostöös. Firmale on odavam sedasi kasutada nimekate tootjate riistvara, sest teise ringi ostja maksab sellest osa parema meelega kinni kui näiteks tundmatu Eesti kohaliku tootja oma. Nimekam riistvaratootja – suurem jääkväärtus müües.

Praegu on Green ITl klientide juures umbes 25 000 arvutit. Selle aasta alguses seisis firma valiku ees, kas jätkata peamiselt tehnika liisinguga tegeleva ettevõttena või suunduda põhjalikumalt tehnikasse. Lubergi sõnul valiti viimane

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostas energiatarbe piiramiseks energiasäästu sihtprogrammi 2007–2013, millega kavandatakse energia kokkuhoiuks 17 meedet kogumaksumusega 1,63 miljardit krooni. Sihtprogrammi kohaselt peaksid Eesti kodanikud, ettevõtjad ja riigiasutused aastatel 2008–2013 energiat kokku hoidma 1785 GWh. Sellise koguse elektrienergiat tarbivad Eesti kodumajapidamised ühe aasta jooksul, kulutades selleks 2,6 miljardit krooni.

Riigikontrolli hinnangul puudub riigil selge kokkulepitud eesmärk energia säästmiseks ning tulemuslik energia kokkuhoiu kava. Kuigi riigi tasandil räägitakse energiasäästust palju, on tegelikud tulemused kasinad. Samuti pole energiasäästu põhimõtteid omaks võtnud riigiasutused, kes ei pööra riigihangete läbiviimisel ja riigihoonete haldamisel energiasäästule piisavat tähelepanu.

Probleemide tulemusena on Riigikontrolli arvates vähe tõenäoline, et Eesti suudab aastaks 2013 kokku hoida loodetud 1785 GWh. Otseste säästutegevuste edasilükkumise tõttu peab Eesti oluliselt rohkem pingutama aastatel 2013–2016, et saavutada 9% ehk 2678 GWh energia kokkuhoid.

Allikas: Riigikontrolli aruandest Riigikogule: Riigi tegevus energiasäästu saavutamisel. Kas Eesti suudab 2016. aastaks säästa 2678 GWh energiat?

suund. Liisinguga tegelejate hulk IT-turul on kasvanud, seda on juba ka pangad ise tegema hakanud. Green IT tootevalikusse lisandus spetsiaalne tarkvara, mis võimaldab ettevõtetel elektrit säästa. Keskselt serveri kaudu hallatav tarkvara sunnib kasutamata seisvad arvutid ööseks energiasäästurežiimi, kuid äratab nad vajadusel üles turvaparanduste installimiseks või viirustõrjeks. Windowsile mõeldud tarkvara tagab, et mõni programm asjatult arvuteid töös ei hoiaks, samas salvestamata dokumendid säilitatakse ja kui keegi tõesti hilja öösel tööl Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 25

firma

abiks kokkohoidjale

Mida võimaldab GreenWare?

Säästa ca 40% PC tavaliselt tarbitavast elektrienergiast Hoida tavalistest seadme kasutamisega seotud kogukuludest kokku üle 20% (TCO), põhiliselt seadme asendamise, kasutamise ja vanavarast vabanemise protsesside optimeerimise abil Panna tavaliselt IT varade all kinni olevad rahalised vahendid tulu teenima, sest seadmeid ei pea välja ostma Allikas: Green IT OÜ

Mälu võib ise lisada, ka näiteks teise kõvaketta.»

Margo Luberg kliendi tegevustest arvutiga.

peaks olema, siis aktiivselt kasutatavat arvutit ei suleta.

Praegu see Green IT edasimüüdav lahendus, mis on rebränditud Greenware nimega veel Mac OS X ja Linuxi tarvis ei tööta. Küll toimib ta nii Windows XP, Vista kui ka 7 all. Tulevikus on tarkvaraarendajal plaanis veel täiendusi, et säästule sundida ka printerid ja bürookombainid ning Maci arvutid.

Green IT on tarkvara paigutanud umbes paari tuhandesse arvutisse, kuid perspektiivi on tootel palju – juuni algul avaldatud Riigikontrolli auditis „Riigi tegevus energiasäästu saavutamisel” tehtud etteheited on pannud tegutsema ka suured riigiasutused, kellele sarnane lahendus samuti meeltmööda võiks olla. Energiasäästutarkvara vajab serverit, mille võib virtualiseerida või kui see ei sobi, siis annab Green IT selle ka paketiga kaasa.

Green IT sünergilises komplektis on koos riistvaraga teenuste pakett – tarkvarainstall, kohale viimine ja ülespanek ning võrkuühendamine. Kliendi töökohal kantakse vajadusel üle andmed ja installitakse ning seatakse töökorda spetsiifilised rakendused. Eesmärk on anda võimalus efektiivsemaks muutuda. Tavaliselt on kuludest soetus 40% ja kaudsed kulud 60%, mis on põhiosas IT-inimeste ajakulud.

Green IT tegutseb põhiliselt Windowsi platvormi pakkumisega, Macidega pole neil seni erinevalt 3StepITst palju kogemust, kuid 25 000 arvutist umbes sada on siiski Macid. Vastavalt kliendi soovile võib siiski installida ka Linuxi või MS Office’i asemele vabavara – seni pole

26 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

kliendid seda eriti küsinud. Arvutite ettevalmistusel tehakse installatsioon ja kloonitakse selle tõmmis igale arvutile – sellega hoitakse kokku palju aega ja tööjõukulu. Arvuteid tuleb ka hooldada. Aastas testib Green IT 10 000 arvutit, et tagada nende töökorras olek. Kui küsida, mida siis klient ise oma masinate juures võib teha, vastab Luberg: „Mälu võib klient arvutitesse ise lisada, ka näiteks teise kõvaketta – lisatud asjad võib klient ise ka ära võtta enne arvutite tagastamist või Green IT võib maksta nende eest mingit hüvitist.”

Kuhu lähevad vanad arvutid?

Kõigist firma renditavatest arvutitest on kolmandik sülearvutid. Suurem energiasäästu efekt tuleb keskmisest vanemate masinate pealt ja lauaarvutitelt, eriti suur vahe oli tunda näiteks CRT- ehk kineskoopmonitoride pealt, mis, tõsi, on juba täiesti kadumas. Sülearvutite puhul säilivad teenused samal moel – dokid, välised monitorid ja muud seadmed teevad ju töö sülearvutiga töökohal mugavamaks. Energiasäästuprogramm GreenWare toetab ka sülearvutite spetsiifikat.

A rva m us

Ülle Kivirähk Fujitsu Services müügijuht

Green IT koostööpartner arvutite utiliseerimisel on Weerec AS, mille tehas asub Tallinna külje all Kiiul. Utiliseerija ISO-sertifikaat võimaldab ka Green IT keskkonna-juhtimissüsteemil vastata ISO 14001:2004 nõuetele. Utiliseerijani jõuab tehnikat siiski vähe – enamik läheb teisele ringile. Green IT soovitabki rentida kuni kolmeaastase tsükliga, sest see tagab seadmetele garantii ja suurema jääkväärtuse teisele ringile minekul. Ühtlasi vastutab esimese kolme aasta jooksul seadmete töötamise eest tootja. Nõnda tegelebki Green IT põhiliselt seadmete garantiisse viimise-toomise ja vajadusel asenduse leidmisega. Serverite rent kestab kauem – kuni viis aastat ehk 60 kuud. Firmad võtavad serveritele tihti ka lisagarantiisid.

Renditeenused surutist ei tunne „Arvutite kõvakettad kirjutatakse üle Ibas ExpertEraser kustutustarkvara abil, enam mitte käivituvate arvutite kõvakettad või kliendi soovil hävitatavad kõvakettad purustatakse väikesteks tükkideks, et tagada konfidentsiaalsus,” põhjendab Margo Luberg, miks ei peaks kartma oma andmete lekkimise pärast.

Müügijuht Toomas Daubert oli üks kolmest, kes mõne aasta eest renditeenust pakkuva firma asutas.

Tundub, et just rasketel aegadel eelistavad firmad asjade väljaostu asemel nende rentimist – pole vaja teha alguses suurt sissemaksu ja võib mittevajalikud asjad tagasi anda. IT varade ja kontorimööbli renti ning kontorivarade haldusteenuseid pakkuva Green IT portfell kajastab seda hästi – kasv 2008. a 78,3%, ulatudes aasta lõpul 100 miljoni kroonini. Firma ambitsioon on kuue aasta pärast olla 50 töötaja ja miljardikroonise käibega, selle nimel on juba praegu loodud ka esindused teistes Balti riikides. Lubergi sõnul on näiteks Läti ärikliima küll teistsugune ja peab arvestama ootamatustega – suurte firmade küljes võivad olla teenuseid pakkumas ettevõtte juhile lisatulu andvad väikesed puukettevõtted, kellega konkureerimine on raske. Siiski on muutusi paremuse suunas näha.

Oleme Green ITga koos teinud mahukaid avaliku sektori projekte, kus pakume ühiselt riistvaralahendusi. Meie pakume tooteid ja IT hooldusteenust, Green IT rahastamist ja vanade seadmete utiliseerimist.

Selle aasta suurim ühisprojekt Registrite ja Infosüsteemide Keskusele on kulgenud tõrgeteta plaanitud tempos. Firma on oma juhi nägu ja Margo Luberg on silma paistnud klientidele innovaatiliste lahenduste pakkumisel.

Madis Veskimeister

madis.veskimeister@eesti.ee Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 27

SAP tutvustab Eesti uue põlvkonna äritark MILLEGA MS ÄRISÜSTEEMID TEGELEB? MS Ärisüsteemid on terviklikke äritarkvaralahendusi pakkuv partner, kes annab nõu ja konsulteerib ettevõttele sobiliku lahenduse loomisel.

Enne otsuste tegemist, milline ettevõtte äriprotsesse toetav ITlahendus valida või millist lahendust arendada, on vaja täpset ülevaadet käesolevast olukorrast ja sellest, kuhu on vaja jõuda. MS Ärisüsteemid aitab ettevõttel aru saada ja toime tulla uue ärisüsteemi loomisega kaasnevate muudatustega.

MS Ärisüsteemid on SAP ametlik partner majandustarkvara All-in-One lahenduse juurutamiseks ja toetamiseks. Ettevõtte meeskond on läbinud SAP koolitusprogrammid ja omandanud vastavad kvalifikatsiooni tõendavad sertifikaadid. SAP tarkvara juurutamisel kasutatakse tootja poolt toetatud SAP ASAP Focus metoodikat, mis on välja töötatud just SAP All-in-One tarkvara edukaks juurutamiseks.

Analüüsija juurutustöödel osalevad MS Ärisüsteemide parimad spetsialistid nii konsultantide kui programmeerijate osas, kes vajadusel täiendavad üksteist kliendile sobivaima lahenduse leidmisel.

Projektis osalejatele on tagatud kõik vajalikud vahendid töö edukaks teostamiseks ning neil on selleks ka vajalik koolitus, kogemus ja motivatsioon.

Möödunud aastal Eestiski esinduse avanud maailma juhtiv äritarkvara tootja SAP on koos kohalike partneritega valmis pakkuma spetsiaalselt Eesti jaoks mugandatud võimsat SAP All-in-One lahendust, mis on lihtsalt ja kiirelt ning sellevõrra ka oluliselt odavamalt siinsetes ettevõtetes juurutatav.

SAP All-in-One on edasiarendus paljudele tuttavast ERPist (Enterprise Resource Planning) ehk teisisõnu ettevõtte ressursiplaneerimise baaslahendusest. SAP äritarkvara näol pole enam ammu tegemist pelgalt raamatupidaja abivahendiga või Exceli edasiarendusega. Hoopis vastupidi – nagu ütleb ka definitsioon, hõlmab see organisatsiooni pea kõiki sisemisi ja väliseid funktsioone ning on mõeldud kogu ettevõtte ressursi optimaalseimaks planeerimiseks.

Iga tööstusharu juhtivate ettevõtete parim praktika SAP ERPi eestikeelseks tegemist alustati 2008. aastal. Nüüd lokaliseeritud All-in-One lahendus teeb ühelt poolt Eesti ettevõtetele kättesaadavaks ligi 30 erineva tegevusvaldkonna maailma parima praktika. Olgu lahenduse juurutajaks siis avaliku sektori asutus, mõni finantsinstitutsioon, haigla, haridus- või teadusasutus, reisi- või logistikafirma, hulgi- või jaekaubandusettevõte, ehitusfirma, meediaettevõte, telekommunikatsioonifirma või mistahes valdkonnas tootmisega või teenindusega tegelev ettevõte –

Taavi Mängel MS Ärisüsteemid analüütik ja juhatuse liige

SAP-l on just selle valdkonna parimat rahvusvahelist praktikat koondav lahendus juba olemas, mis võtab arvesse kõiki alaspetsiifilisi nüansse ning seda ei tule hakata nullist looma nagu senimaani.

Teisalt on SAP nüüd valmis saanud kohaliku Eesti baseline’iga ehk süsteemi baaskonfiguratsiooniga, mis tähendab, et ettevõtte jaoks vajalikud algmoodulid on juba kohandatud vastavalt Eesti oludele.

Arvestatud on kohaliku raamatupidamisseadusega, hea raamatupidamistavaga ning üldise Eesti seadusandlusega. Enam ei pea ettevõttele eraldi neid seadistusi tegema, mistõttu on juurutamise protsess kliendile oluliselt odavam, kiirem ja turvalisem.

jaoks lokaliseeritud kvara SAP juurutuspartnerite võrk Eestis suurenes SAP otsustas tänavu oma Eesti partnervõrgustikku tublisti laiendada ja tagada kohapealne maailmaklassi ekspertiis ka siinsetele klientidele. Selleks korraldas hiljuti Eestisse laienenud ettevõte tänavu kevadel Tallinnas neli nädalat kestva süvakoolituse oma uutele juurutuspartneritele. Koolituse tulemusena tekkis juurde 10 kõrgtasemel SAP spetsialisti neljas Eesti IT-ettevõttes, kes on otsustanud keskenduda oma tegevuses SAP All-in-One juurutamisele. Lisaks MS Ärisüsteemidele said rahvusvaheliste koolitajate käe all spetsiifilised teadmised SAP All-in-One lahenduse tööstusharupõhistest mudelitest ka spetsialistid ettevõtetest Siemens Eesti, Erpitor ja HÄT. Erinevalt varasemast on kiiresti juurutatav SAP All-in-One sobilik

ka Eestis tegutsevate ettevõtete suurusega, olles oma tasemelt klassivõrra üle konkurentidest, kuid jäädes siiski vähemalt samaväärsele kui mitte soodsamale hinnatasemele.

Täiesti uudne lahendus tarkvara kasutusele võtmisel Üldistades võib öelda, et seni tuli traditsioonilise ERP lahenduse puhul ettevõtet kõigepealt pool aastat uurida ning alles siis sai hakata süsteemi nullist rätsepatööna ette valmistama. All-in-One lahenduse puhul on see lähenemine hoopis vastupidine ning ettevõttel on võimalus valida juba järeleproovitud parimate praktikate hulgast sobivaim süsteemiseadistus. Juurutusprotsessi pikkuse määravad väga mitmed tegurid, aga kui tuua näiteks mõni ettevõte, kelle puhul oleks varasema lahenduse juurutamine võtnud aega poolteist aas-

tat, siis tänu sellele, et konkreetse ettevõtte jaoks süsteemi sobilikuks seadistamiseks kulub nüüd oluliselt vähem aega, on täna selline projekt võimalik valmis saada kõigest 3-4 kuuga. Vastavalt on ka juurutamise hind 3-4 korda väiksem. Veelgi enam on SAP All-in-One baaslahendus saadaval märkimisväärselt odavamalt kui seni turul olnud SAP Business Suite tarkvara.

Veel aasta tagasi polnud Eesti mastaabis täiesti korraliku suurusega ehk 50 arvutitöökohaga ettevõtte jaoks olemas SAP lahendust, kus oleks olnud ühendatud SAP kvaliteet ja võimalused ning konkurentidega võrreldav hinnatase. Täna on All-in-One lahenduse näol ka meie ettevõtetele olemas sellise tipptasemel äritarkvara kasutamise võimalus, mille standardpaketid on saadaval ka näiteks viie töökohaga ettevõtetele.

Teenused Juurutustööd, koolitus, kasutajatugi – vastavalt SAP ASAP Focus metoodikale SAP Best Practices Eel-seadistatud äriprotsessid ja dokumentatsioon

Eesti lokaliseeritud Baseline pakett SAP ERP Finantsjuhtimine, müük, ost, ladu, tootmine, personalihaldus, projektiarvestus, analüütika jt ERP moodulid

SAP All-in-One lahendus

reportaaž

Esmamuljed: Nokia netbook ja Maemo

Arvutimaailm käis Saksamaal Stuttgarti lähistel Nokia aasta suurimal avalikul üritusel Nokia World oma silmaga vaatamas, mida on loota Booklet 3G sülearvutist ning Maemost.

Olli-Pekka Kallasvuo kohta öeldi lihtsalt OPK.

Saal läheb pimedaks. Hiiglaslikel ekraanidel seiklevad beatbox’i taustal naljakad, väikeste inimeste moodi joonisfilmitegelased. „Ja siit tuleb Nokia chief executive human OPK!” teatab üks veiderdava häälega joonistatud kangelane hoogsalt, laval süttib valgus, tohutu sinise ekraani taustal astub lavale must siluett.

Aga ei, see pole Steve Jobs ega mitte isegi hullunult mööda lava hüppav, higist leemendav ja röökiv Steve Ballmer, vaid Olli-Pekka Kallasvuo ehk OPK, nagu meie joonistatud teadustaja ütles. Astub vaikselt lavale. Saal ei vilista ega röögi, vaid plaksutab viisakalt.

OPK räägib sellest, kuidas mobiiltelefonist on saanud inimese laiendus. Sellest on saanud inimestele silmad ja kõrvad ning nüüd seisab ees ülesanne ühendada seadmed ja teenused nii, et inimestel oleks sellest kõigest maksimaalselt kasu. Mind aga huvitavad telefonid ning veidi enne Nokia Worldi välja hõigatud Nokia esimene sülearvuti ehk netbook rohkem kui seni üldsõnalised lubadused tulevikuteenustest ning järgmisena lavale astuv asepresident Anssi Vanjoki neid ka lubab.

Nüüd sajab üksteise järel konkreetseid tooteuudiseid. Nokia lipulaev N97 saab väiksema venna, mil nimeks N97 Mini, hinnaga 450 eurot pluss maksud. Puutetundliku ekraaniga muusikatelefon 5800 XpressMusic saab uuenduse ning ka täiesti uue tooteseeria nime – X6, hinnaks 450 eurot. Selle kõrval tuuakse turule ka odavam muusikatelefon X3, hinnaga 115 eurot.

30 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

Vanjoki teeb teatavaks ka Nokia sülearvuti Booklet 3G seniavaldamata detaile: operatsioonisüsteemiks saab Windows 7 ja hind on 575 eurot.

Ning kõige lõpuks toob ta välja ka Maemo tarkvaraplatvormil põhineva täiesti uue põlvkonna nutitelefoni N900, mille hind on 900 eurot. Õnneks on kõik uued tooted ka testimiseks väljas ja edasine ongi lihtne – käime kõik uued telefonid ja muud seadmed üle ning anname edasi esmamuljed nende disainist ja kasutamisest.

Nokia Booklet 3G Kõige huvitavam ja enam kahinat tekitanud uus toode oli muidugi Nokia esimene sülearvuti nimega Nokia Booklet 3G. Tegu on mõõtmete ja sisu poolest üsna tavalisena tunduva miniarvuti ehk netbookiga. Nüüd on oma netbook siis ka Nokial ning tuleb tõdeda, et esmamulje on üsna hea. Nii hea ehituskvaliteediga netbooki ei ole meie testidesse vist veel sattunudki. Viimistlus on esmaklassiline, hall korpus näeb välja soliidne ja mitte odav, nagu see netbookide puhul tihtipeale on.

10tollisel ekraanil on 720 rida ning see kombinatsioon on hea – piisavalt kõrge resolutsioon ka näiteks veebis surfamiseks, aga samas on ka ekraani diagonaal piisavalt suur, et seda resolutsiooni normaalselt näidata – väiksematel ekraanidel on kõrge resolutsioon silmale väga valus. Klahvid on ruudukujulised ja üsna väikesed, tõustes korpusest veidi välja nagu näiteks

Nokia maailm aastal 2009 koosneb muusikast, nende esimesest s端learvutist ning Linuxist.

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 31

reportaaž

Booklet 3G ei olegi miniarvuti, vaid väike sülearvuti, ütlevad Nokia inimesed.»

MacBookil. Trükkida on üllatavalt mõnus.

Aga 575 eurot pluss maksud? Kui sinna käibemaks juurde liita, saame ligi 11 000 krooni! Seda miniarvuti eest, mida veab ringi täiesti tavaline Inteli Atom protsessor ning kui välja arvata GPS ja 3G-modem, pole sellel mitte mingit erilist erinevust kõigi teiste netbookidega!

Loodetavasti selle arvuti hind Eestis 11 000 kroonini küündima ei hakka, muidu oleks tegu ikka täieliku naljanumbriga, aga Nokia mängib siin mitmele riskantsele kaardile. Esiteks loodavad nad, et kuna arvutis on 3G-modem, võtavad mobiilioperaatorid selle kergemini müüki ning müüvad koos andmesidepakettidega nii, et hind ei ole mitte 11 000, vaid kõvasti vähem.

Ning teiseks, nagu teatas Booklet 3Gd esitlenud naisterahvas, ei olegi see miniarvuti, vaid „väike sülearvuti”.

Mis neil vahet on? Hea küsimus. Esitleja räägib sellest, kuidas tavalist netbooki ei saa mingil juhul võtta sülearvuti asendajaks, sest ta on selleks liiga halb ja nõrk, aga Booklet 3G sobivat just suure ja kohmaka sülearvuti asendajaks, mitte tema kõrvale reisiarvutiks.

Mille poolest ta siis parem on? Ta on kvaliteetsem ja lihtsalt parem, vastab naisterahvas vankumatult, sobib igapäevaseks sülearvutiks.

No võib-olla, kuigi Nokia Worldil nähtud mudeli põhjal tundub see veidi kahtlane. Booklet 3G on miniarvuti sisuga ja paraku ka miniarvuti jõudlusega. Ribareklaame täis veebikülg ei liikunud Internet Exploreris küll sugugi niisuguse kergusega, et ma oleks nõus seda arvutit igapäevase töövahendina kasutama.

Kas kvaliteetse miniarvuti eest tasub maksta 10 000 krooni või rohkemgi? Nokia arvab, et tasub.

32 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

Nokia N900 Kõige kuumem sõna mobiilialastes püstijalavastuvõtu vestlustes on praegu „Maemo” ning see tasub kõigil huvilistel pähe õppida ¬ see kulub kindlasti tulevikus ära. Lühidalt öeldes on Maemo Linuxil põhinev Nokia uus tarkvaraplatvorm, millel hakkavad tulevikus põhinema kõik kallima otsa nutitelefonid.

Maemo puhul tulevad paljud terminid ja nimed Linuxi-sõpradele tuttavad ette: Debian, GNOME, Matchbox, GTK+, GStreamer ja nii edasi. Tegu on niisiis Nokia jaoks uue tarkvaraplatvormiga, mida on küll Internet Tabletites veidi katsetatud ja turulegi toodud, aga mille tulevik seisab alles ees.

Tarkvara poolelt on märkimisväärne see, et Firefoxil põhinev brauser teeb paljusid selliseid trikke, mida näiteks iPhone ei oska: toimib Flash, toimib Java ja nii edasi. iPhone’i kasutajana valmistas mulle tuska aga N900 aeglus. Võib-olla on asi selles, et toode pole veel täiesti küps või ehk saabub tema kõrgaeg koos veidi kiiremate protsessoritega, aga asjad lihtsalt ei käi Maemos nii kiiresti nagu

Selline ongi N900 ehk uus samm nutitelefonides: jookseb Linuxi peal ning teeb pea kõike, mida lauaarvutigi.

iPhone’is. Näiteks veebibrauseris pildi kerimine ei ole küll otseselt aeglane, aga pilt liigub siiski jõnksutades, mitte sujuvalt liueldes nagu iPhone’is. Ehk läheb asja korralikult jooksma saamisega veel aega, selge on igatahes see, et Maemo areneb kiiresti edasi.

Nokia N97 Mini Vaevalt mõni kuu tagasi turule jõudnud N97 on Nokia kinnitusel müünud tohutult hästi ning praeguseks peaks neid olema toodetud juba kaks miljonit eksemplari. Testijatelt pole N97 väga kiita saanud oma aegluse ning kohmaka operatsioonisüsteemi tõttu.

Nüüd siis on olemas ka N97 väiksem ja odavam versioon ehk N97 Mini. Halb uudis on see, et Mini on peaaegu samasugune nagu N97, eriti sisu poolest. Suuremad muutused on toimunud väljas: kuigi kaks telefoni on peaaegu identsed, on Minil väiksem ekraan (3,2 tolli 3,5 vastu) ning vähem mälu (8 GB 32 GB vastu). Nokia ise ütleb, et Mini on mõeldud inimesele, kelle loomulik elukeskkond on sotsiaalkeskkonnas nagu Facebook ning kes reisib palju ringi. Minis on peen rakendus, mis seob sinu asukohta Facebooki

tujuteadetega ning lubab sõpradel otse Facebookis kaardilt vaadata, kus sa postitamise ajal täpsemalt asusid. Samuti on Minis Lonely Planeti tarkvara, mis peaks palju reisivaid inimesi restoranide, poodide jms valikul aitama. Vanjoki lubas laval ka seda, et N97 tarkvarast tuleb välja versioon 2.0, mis on oluliselt täiustatud. N97 omanikele on see kahtlemata oodatud uudis.

X6 ja X3 Nokia X6 ehk 5800 XpressMusicu järglane on telefon, mida saab osta ainult koos Comes With Music teenusega, mida aga Eestis näiteks ei ole.

Seega saab aasta lõpus näha, kas X6 tuleb turule riikides, kus Comes With Music toimib või saavad seda siiski osta ka teiste riikide kliendid.

X6 ise on üsna sarnane 5800ga. Disain on ilusam ja moodsam ning mälukaardipesa ei ole, aga see-eest on 32 GB sisseehitatud mälu ning Nokia ütleb, et sellest on küll ja veel. Tarkvara poolest ei hakanud võrreldes 5800ga erilisi uuendusi silma ning paraku tuleb jälle kiruda tarkvara aeglust, nagu N900 puhulgi. Lihtne ja odav muusikatelefon X3 aga jookseb Series 40 peal ning on korralik, kuid üllatustevaba.

X6 puhul tuleb kiita disaini, aga Symbian on endiselt kohmakas.

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 33

labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren­ tidele.

Embody – tõel Suvel töötooli otsingutel ma Herman Milleri firmamärki ei kohanud. Arusaadav – viimati autot ostes jäi Rolls Royce’i esindus samuti vahele.

Nii ei osanud ma oma tõlkeäri keskmise kuukäibe maksvast toolist ette suurt midagi arvata.

Küll aga teadsin enda meelest üsna hästi, milline peaks olema üks hea tool, sest olen peamiselt arvuti ees veetnud viimased 10 aastat.

Esmamulje ütles, et see tool kaalub palju. Minu märksa massiivsema vana tooliga võrreldes osutus näiliselt habras Embody tinaraskeks. Kolimisel võib see olla miinus, istudes tähendab see aga stabiilset ja kindlalt paigalpüsivat istumisalust. Mõni ehk muigab

Hoobasid ja nuppe turritab sellest toolist välja terve leegion.»

meie hinded

5

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

seepeale, aga loksutasin ja kangutasin teda tublisti, et leida mingeid lõtkusid või lokse. Tulemuseks null. Koostekvaliteet on hinnaklassile sobivalt laitmatu.

Hoobasid ja nuppe turritab sellest toolist välja terve leegion. Tooliga tuleb kaasa ka päris põhjalik

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

34 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

reguleerimisjuhend, ilma selleta kõiki võimalusi üles leida ei pruugigi. Parim oleks, kui koos juhendiga tuleks kaasa ka juhendaja.

Seadistamine nõuab aega Isteasendi saab kõiki funktsioone teades seada täiuslikuks – või siis nii peenelt tuksi keerata, et ise aru ei saagi. Mõni kang tahab üsna kõva väänamist – eriti istme kõrguse reguleerimise nublakas, mis näeb välja üsna habras arvestades, millist jõudu tema kasutamine nõuab. Esimesel korral kogu kupatuse seadistamisele kulub sama palju aega, kui mõne Linuxi distro enda käe järgi arvutis timmimisele. Geekness factor on tooli ulmelist välimust ja nikerdamisvõimalusi arvestades päris hea.

Muidugi eeldab see tool lisaks ka sama head töölauda. Minu vanamoodne igapäevane kirjutuslaud Embodyga hästi läbi ei saanud, nüüdisaegse arvutilaua taga oli see omas elemendis. Arusaadav – juhusliku sisustusega kodukontorisse selline tool mõeldud polegi. Ja siis eeldab see tool veel ka sobivat riietust. Minu teksaspükstel oleva nahkrihma vajutas üsna jäik nimmetugi selgroogu valusasti sisse.

Kui aga õige seadistus käes, on

Kuidas valime testitavad tooted?

Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

lisele toolilistujale tehnilised andmed

Herman Miller Embody Hind: 27 995 kr (AGM)

Ehitus: alumiiniumkorpus, poleeritud, 65 mm rattad Omadused: kõrguse reguleerimine, käetoed horisontaalasendi ja kõrguse reguleerijaga, seljatoe kalde vetruvuse jäikuse regulaator, istumissügavuse regulaator

sellel toolil töötada ütlemata mõnus.

Laiad käetoed asuvad seal, kus peavad ja klaviatuuril trükkimise ajal pakuvad mõnusat tuge. Tõsi küll, ideaalseks, st õlgade laiuseks reguleeritud käetugedega toolist välja pugeda on kitsas.

Pikakoivalistele pikem põhi Istmepõhja saavad pikakoivalised vastavalt vajadusele pikendada, aga testtoolil see pikendus ei fikseerunud.

AGMist öeldi, et veel värskematel mudelitel on fikseerimine juba olemas. Seljatugi on kitsas ja laseb kätel vabalt liikuda. Lösutamiseks see tool ei passi, aga kui leiate seljatoe kiikumise regulaatoril sobiva pinge, siis toetab see püstist tööasendit tugevalt, ent võimaldab mõttepausi ajal mõnusalt tahapoole nõjatuda.

Vahur Lokk

vahur.lokk@gmail.com

plussid

++ täiuslikult reguleeritav ++ soosib head tööasendit ++ raske ja jäik = stabiilne miinused

–– reguleerimise keerukus

Toolide Rolls Royce’il: tõlkija Vahur Lokk proovis koorekihti kuuluvat Embodyt ja peale hinna kõik nagu sobis. FOTO: Stanislav Moškov

Arvutimaailma hinne

5-

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 35

labor Nähtamatu WiFi ruuter

tehnilised andmed

Miks peab WiFi ruuter alati olema mingi sarvedega kast? Ei peagi. Bullet2 on nagu jupike toru, mis on loomulikuks jätkuks antenni küljes.

Bullet2 ühes otsas asub veekindla pealekeeratava korgi all LAN-pesa, kust tuleb ka üle võrgu toide (PoE).

Teises otsas on N-otsik, mille külge saab otse vastava antenni keerata ja ongi traadita interneti süsteem põhimõtteliselt tööks valmis. Bullet2 on ka ilmastikukindel ja sisaldab küljel signaalitugevuse indikaatorlampe, mille skaalat saab seadetest määrata.

Bullet2 ruuter sisaldab enamiku kasutajate vajadustele sobivat Linuxi kernelil põhinevat AirOSi tarkvara, mis tähendab, et seade sobib kasutamiseks nii proffidele kui ka tavakasutajatele. Et Bullet2 ühenduskiirust mõõta, kutsusime toimetusse profid – Veljo Haameri ja Ivo

Kirinurga WiFi.ee-st, kes panid üles otselingi Bullet2 ja Ubiwuiti Nanostation 2 vahel. Esialgu seatakse kaks seadet omavahel pakette saatma Bridge WDS-režiimis. Krüpteerimata on kiiruseks 14,5 Mbit/s. Puhta Bridge'ina töötades vahetatakse aga andmeid teoreetiliselt poole kiiremini, meie saime oma testis 18 Mbit/s.

Kuid see polegi praegusel juhul kõige määravam – oluline on Bullet2 väiksus, võimalus kruvida otse antenni külge ja lihtsus kasutamisel.

Hind: 676 krooni (Sonictest)

Mälu: 16 MB SDRAM, 4 MB Flash Võrguliides: Ethernet, 10/100 Mbit/s, RJ-45 Raadioantenni pistik: integreeritud, N-tüüpi TX väljundvõimsus: 20 dBm, +/-2 dB RX tundlikkus: –95 dBm +/-2 dB TCP/IP läbilaskevõime: 25 Mbps+ Mõõdud: 152 x 37 x 31 mm Toide: üle võrgu (PoE) Töökeskkond: –20 C kuni +70 C, 5–95% niiskust

plussid

++ väike ++ ei vaja antennikaablit

KAIDO EINAMA miinused

Arvutimaailma hinne

Uuenduslikud büroolahendused, mugavad töökohad AGM sisustus Pärnu mnt. 160b, 11317 Tallinn E–R 9.00–18.00 tel: 614 2130 agm@agm.ee 36 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

www.agm.ee

Ubiquiti Networks Bullet2

5-

–– võiks kiirem olla

Üllatustega pisisülearvuti Acerilt Acer Aspire One 751 on üllatav pisisülearvuti. Teda on isegi raske määratleda, sest ligi 12tollise ekraani HD eraldusvõime annab nii palju „kinnisvara”, et elu selles arvutis ei olegi nii kokku pressitud, kui pisiarvutites tavaliselt.

Acer Aspire One 751 klaviatuur on suurem – nuppudel ei jää ka suured mehekäed hätta, vähemalt kui nad tavaliste sülearvutitega hätta pole jäänud. Arvuti on suurusest hoolimata kerge ja õhuke, sest nagu pisisülearvutitel kombeks, puudub optiline seade. Selle asemel on kolm USB-porti lisaseadmete jaoks ning korpus laseb ka akut vahetada kere all asuva luugi kaudu. Sealt saab vahetada ka mälu või kõvaketast.

Säästvam, kuid aeglasem Mis teeb selle masina veel eriliseks, on protsessor – erinevalt enamikus netbookides tuksuvast N270 või N280 Atomist kasutab Acer hoopis Intel Z520 Atomit. See uuem protsessor töötab 1330 Mhz sagedusega ja kasutab vaid kuni kaks vatti energiat, mida on pool vatti vähem kui eelmainitutel.

Vahe varem testitud N270 ja N280 protsessoritega pisirüperaalidega on tõepoolest märgatav, 7-Zipi sisseehitatud jõudlustestis suutis Acer faili pakkida kiirusega 13 MB sekundis, N270 ja N280 suudavad vastavalt 16 ja 17 MB sekundis. Testisin ka videoesitust aku pealt, vähemalt renderdatud animafilmiga sai Acer VLC Media Playeri abil hakkama küll. Mõni väiksem venitus pildis esines, aga see ei seganud oluliselt. Varem kätte juhtunud pisirüperaalidel on kohe aku pealt mängima hakates video tõsiselt venitama kippunud.

Ekstreemne test akuga ei suutnud ligilähedaseltki näidata sama tulemust, kui tootja on lubanud akule tööajaks. Siiski pole see paha – tootjate hinnangud akudele ei saagi arvestada pisiarvuti pideva koormamisega 1280 x 720 videoga. Arvutimaailma

tehnilised andmed

plussid

Acer Aspire One 751

++ suur ekraan ++ suur klaviatuur

Hind: 5990 krooni (Klick)

Protsessor: 1,33 GHz Intel Atom Z520 Mälu: 1 GB Ekraan: 11,6” (1366 x 768) Kõvaketas: 160 GB Pordid: 3 x USB 2.0, VGA Aku: Li-ion (kuni kaheksa tundi) Kaal: 1,35 kg

miinused

–– aeglane protsessor

testitud masinal oli aku küll väiksem kui mõnel teisel netbookil, aga pidas testis siiski kaua vastu. Üle nelja tunni videot mängis maha küll, seega säästlikult talitades võib eeldada tõesti ka üle kuue tunni tööd. Kas just tervet kaheksatunnist tööpäeva, see jäägu Aceri südametunnistusele. Igatahes on hea aku suure ekraani kõrval selle mudeli teine pluss.

Tõesti suur ekraan

Arvutimaailma hinne

4+

Igal asjal on oma hind. Kui sama masinat veaks Atom N280, siis oleks ta märksa tõsisem konkurent päris sülearvutitele. Kahjuks juhatab vägesid Intel, kes ilmselt vaid sellise kompromissi näol soostub nägema nii suure ekraaniga ehk 12tollist pisisülerit. Aga vähemalt mälu saab arvutil ise lisada/ uuendada.

Madis Veskimeister

Arvuti on küllalt õhuke, kuid muud mõõtmed (laius, sügavus) annavad muidugi juba tunda – ikkagi 12tolline ekraan.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu on huvitava pisirüperaaliga, millel suur ekraan on oluline pluss.

Tõsisemaks mitme rakendusega korraga tööks jääb aga protsessorist veelgi enam vajaka, kui enamikul teistel netbookidel.

madis.veskimeister@eesti.ee

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 37

labor

Officejet 6000 tunneb paberitüübi ära HP tindiprinter Officejet 6000 on täiesti tõsiseltvõetav tööriist, mis suudab toimetada nii võrgu otsas kui ka USBga arvuti küljes. Päris hästi tunneb see printer ära ka ettesöödetud paberi - kas tegu foto- või dokumendipaberiga.

Paberihoidjad on sellel seadmel siiski tülikad, sest need on suudetud paigaldada ja kujundada täpselt nii, et paberi jaoks jäävad liiga lühikeseks.

Pärast esimest sisselülitamist toimetab printer omaette, läbides vajalikud kontrollprogrammid, mis võtab aega kuni kümme minutit.

Installimine kestab hämmastavalt kaua, hoolimata sellest, et pole skannerit ega ühtegi muud lisaprogrammi vaja paigaldada peale draiverite.

Ubuntu Linuxiga on paigaldus lihtne, isegi väga lihtne: lisa printer, ei küsita sedagi, kas võrgu- või USB-ühendusega, vaid pakutakse kohe õiget, võrgu otsas olevat. Ubuntu teab õigeid draivereid ja aega läheb 20 sekundit.

Windwosi kuus minutit on selle kõrval nagu terve igavik ning nõuab kõige lõpuks ka taaskäivitust.

Tint laseri kvaliteedis Printer peaks suutma välja trükkida laseri kvaliteediga, mille lubatud kiirus on 7 lk/min nii mustvalge kui ka värvilise trükiga, lubavad HP tehnilised andmed. Madalama kvaliteediga kasvab kiirus kuni 32 lk/min. Testis sai nähtud vaikimisi seadetega kiirusi ligi 7 lk/min viieleheküljelise väljatrüki puhul ning 20 lk dokumendiga kasvas lehekülgede arv minutis üheksani, üle selle aga väga minna ei tahtnud. Ei teagi, mismoodi need tehasemõõtmised tehtud on, aga ikka saime tehase lubatust täiesti erineva tulemuse. Kvaliteet on muidugi hea nii automaatsete kui ka oma seadetega.

Mustvalge A4 lehe hinnaks, kui võtta must XL tint, tuleb ~0,4 krooni ja kui hankida väiksem ja odavam tindipott, siis 0,86 kr. Seega kui üks tint maksab 365 ja teine 450 krooni, kuid

suudab lehti määrida ligi kolm korda rohkem, on selgelt kasulikum osta esialgu kallimaks minev tindimahuti.

Sama lugu käib värviliste tindipottide kohta, kuid täielikuks müstikaks jäävad sealjuures hinnad: kollane 250 kr ja sinakas 450 kr ning punane jälle 255 kr. Polegi sama hinnaga! Ei tea, miks seda sinist kõrgemalt hinnatakse.

Kokkuvõttes maksab komplekt tinti sama palju kui uus printer. Kulumaterjalidega ja printeri soetamisega võib arvestada aasta kulutuseks

tehnilised andmed

HP OfficeJet 6000 Hind: 1600 krooni

Võrk: Ethernet Maks. kiirus (tehn andmetest): 32 lk/min Saavutatud maks. kiirus: 10 lk/min Eraldusvõime: 4800 x 1200 dpi Mälu: 32 MB Soovitatav koormus: 7000 lk/kuus Formaat: A4 Paberisöötja maht: 250 lk Väljastussalve maht: 50 lk Kaal: 7,66 kg

38 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

vähemalt 3000 krooni.

1500 krooni eest on printerit ennast enam kui küll: rahuldav kiirus ja hea kvaliteet, nuriseda võiks küll WiFi ja kahepoolse prindi puudumise üle.

Kulumaterjalide hinnad jätavad aga liiga kalli mulje.

Marko Habicht

marko@am.ee

plussid

++ soodne ostuhind ++ hea trükikvaliteet ++ mõistlik kiirus miinused

–– kulumaterjalid on kallid –– lubatud ja reaalsed trükikiirused erinevad

Arvutimaailma hinne

4-

Ilus minisülearvuti pistikupesa lähedusse Minisülearvutite viibimine avalikes kohtades on aina ilmsem ja nad peavad ilusad välja nägema. Ka Fujitsu on soovimas osa sellelt turult ning nende uus minisülearvuti M2010 ongi elegantne, kuid aku võiks kauem kesta.

Nõudmised taolistele minidele on enamasti üsna lihtsad: taskukohane hind, hea akumaht (et ei peaks reisil või objektil olles tagasi kontorisse kiirustama) ning mugav klaviatuur (et hiljem ülestähendusi lugedes puuduvate või liigsete tähtede tõttu see liiga salakirjana ei tunduks). M2010 vastab neile nõudmistele vaid kohati.

Klahvid väikestele sõrmedele Ekraanipaneeli läikiv välimine osa toimib küll näpujäljemagnetina, kuid on silmale ilus – ja eks suure osa ostusoovist kujundabki seadme välimus.

Hämmastas aga see, et ekraani maksimaalne kaldenurk oli üsna kitsas, nii et põlvedele asetatuna polnud keskmisest pikemal inimesel võimalik samaaegselt sülearvuti klaviatuuril teksti trükkida ning korrektselt ekraanile näha. Laua peale (st kõrgemale) asetatuna see probleem kadus.

Mõne väikese kivi viskaks ka M2010 klaviatuuri valmistajate kapsaaeda.

Klaviatuuri väikesed mõõtmed pole miniarvutite puhul üllatus, üllatav oli aga leida parempoolset Shift-klahvi mitte pärast harjumuspärast küsimärgi-klahvi, vaid hoopis üles suunduva nooleklahvi kõrvalt.

Kolm tundi lähima pesani Samuti jättis aeg-ajalt soovida klaviatuuri tundlikkus, puuteplaat töötas aga eeskujulikult.

Aku osas lubas Fujitsu oma arvutile kolmetunnist tööaega. Käivitasin proovimiseks filmi, vaikeseadetega.

Film jõudis mängida üks minut kahest tunnist vähem ja seejärel aku võhm lõppes. Samas näiteks jätsin ekraani heleduse vaikeseadetest muutmata – seda tumedamaks muutes oleks tõenäoliselt mitukümmend minutit juurde saanud. Kas see on aga minisülearvuti jaoks sobiv lahendus? Täpsuse huvides lisame, et juurde saab osta võimsama aku.

Igati positiivne on Fujitsu M2010

tehnilised andmed

Fujitsu M2010 Hind: alates 6000 kroonist

Protsessor: 1.6 GHz Intel Atom N270 Ekraan: 10,1 tolli, LED-taustavalgustuspaneeliga WSVGA RAM: 1 GB DDR2 PC2-6400 SDRAM Kõvaketas: 160 GB 5400 rpm SATA HDD Videokaart: Intel GMA 950

juures tema kerge kaal – 1,15 kg on kaasa võttes üsnagi märkamatu. Samuti on vaid kiidusõnu ekraani kohta, mida sai hästi jälgida erinevates valgustustingimustes ning isegi päikese käes.

Kokkuvõtteks on Fujitsu M2010 täiesti tavapärane minisüler, mis ei üllata. Edukaks kasutamiseks on olemas kõik vajalik, suurim pudelikael on aku. Olles konkurentidest ühtlasi pisut kallim, ootab teda ees tõenäoliselt karm võitlus oma turuosa eest.

Aigar Alaveer

aigar@rajaajaja.ee

plussid

++ stiilne välimus ++ hea ekraanipilt ++ kerge kaal miinused

–– vähene akukestvus –– konkurentidest kõrgem hind

Arvutimaailma hinne

3+

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 39

labor

Kaks Androidi – HTC Hero ja Samsung Galaxy

Tundub, et androidtelefonide sadu on alanud – kooliaasta alguseks tuli neid Eestisse lisaks HTC Magicule veel kaks tükki. Aina enam hakkab tunduma, et Google'i Androidi platvorm on ärikasutajale täiesti sobiv.

Vaatamata sellele, et mõlemal telefonil oli sees Google'i avatud platvormil Android „Cupcake” 1.5, olid need täiesti erinevad telefonid. Jah, HTC Hero teenis tunduvalt rohkem plusspunkte, aga kui tähtis on hind, siis Samsungi saab tunduvalt odavamalt kätte.

HTC Hero – kangelane ka sisu poolest HTC Hero kandilisevõitu kest võib leebemad panna eelistama pigem vanemat HTC Magicut, mis on ümar nagu lutsukivi. Välimuselt meenutab Hero kangesti HTC Touch Diamondit, millest oli juttu augusti Digis, väikese erinevusena on murtud alumine nurk, mis ülespoole kaardudes mahutab veel trackball'i ehk navigeerimiskuulikese ja Google'ile olulise otsingu- ning tagasimineku nupu. Kuid sisu poolest on HTC tõenäoliselt kõige parem Androidiga telefon üldse, sest sisuga on kõvasti vaeva nähtud.

HTC on tulenevalt oma Windows Mobile'i kogemusest loonud täiesti uue kasutajaliidese, mis lisaks sellele, et näeb kena välja, on ka mugav kasutada. Kõik vajalikud rakendused ärikasutajale on ka juba vaikimisi sees, vaid mõni üksik tuleks Android Marketist juurde tõmmata.

Näiteks on WiFi ja Bluetoothi lülitid ilusti ikoonidena välja toodud, mitte ei pea neid seadetes taga ajama,

kontakte on uudse disaini tõttu hoopis mugavam sirvida, sotsiaalvõrgu tarkvarad on ka kõik juba telefonis vaikimisi olemas. Twitterphone, mis oli ka iPhone'ist tuttav, asub nüüd ka Heros kohe ühel avaekraanidest, säutsuda saab nii koos piltide kui ka asukoha positsioonimisega. Facebooki eraldi rakendus on ka, kuid sellel pole palju mõtet – nuditud versiooni asemel kõlbab täiesti kasutada veebi täisversioon, sest Androidi brauser

Seda Telefoni pikemalt näppides kipub mobiil siiski vahetevahel tarduma.» jooksutab kõiki Facebooki ( ja ka teiste lehekülgede) AJAXi elemente ja menüüsid.

Mõne puuduse leiab ka. Telefoni pikalt näppides kipub see siiski vahetevahel tarduma, nii et puudutusele ei reageeri. Siis lippab jälle pikalt edasi, nagu poleks midagi juhtunud. Teine miinus on korraliku VoIP-kliendi puudumine Androidil. Google Voice küll on, aga Eesti kasutajatele seda veel ei jagata. Google Talki modifitseerides peaks saama üle interneti

40 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

helistada. Vaja oli taustal Crolix Communicatorit, aga miskipärast see ei toiminud. Skype Lite tavavõrkudesse ei helista.

Pildialbum näitab Heros rohkem kui tavaline telefon. Lisaks kaameras olevatele piltidele saab vaadata ka oma Facebooki või Flickri fotosid.

Sünkroniseerida saab lisaks Google'ile ka Outlookiga.

GPSi rakendustest leiab juba paigaldatuna Footprintsi – asukohapõhise vaatamisväärsuste ja reisiobjektide halduri. Korralikku autonavigatsiooniseadet kaasas pole, kuid laadida saab näiteks Nav4Alli.

Kontoritarkvaraks on PDF Viewer ja Quickoffice (näitaja), redigeerimiseks peab Android Marketist midagi hankima. Näiteks GDoci, mis aitab redigeerida sinu Google Docsi kontol olevaid dokumente või telefonis olevaid faile.

Kontaktihaldur võib lisaks Google'i ja Outlooki andmetele sünkroniseerida kontakte veel Facebooki ja Flickriga.

Samsung Galaxy – säästuandroid Samsungi esimene androidtelefon on välimuselt veidi ehk vanamoelinegi, kuid sobib kõigile neile, kes tahavadki vähe silmatorkavat telefoni. Palju nuppe on ka, ebaharilikult palju ühe puutetelefoni kohta – menüünupp,

tagasinupp, nooleklahvid, OK nupp, kõne vastuvõtu ja lõpetamise nupp.

See pole kõik – külgedelt leiab lukustusnupu ning kaameranupu ja helivaljuse nupud.

Paljas Android HTC Herol oli ekraani lahtilukustamine mugavalt viipega tehtud (nagu iPhone'il), Samsung on selleks küljele eraldi nupu lisanud. Menüüd on telefonil klassikalise Android 1.5 ehk Cupcake'iga, telefonitootja pole suurt ise midagi kohendanud. Kuid siiski – HTCst erinevad on veidi näiteks

Nagu teisigi Androidtelefone saab kõike sünkro­ niseerida Google'iga.» tehnilised andmed

tehnilised andmed

HTC Hero

Samsung Galaxy i7500

Hind: 8990 krooni (HTC.ee)

Protsessor: Qualcomm, 528 MHz Mälu: ROM 512 MB, RAM 288 MB, microSD pesa Ekraan: 3,2” multipuutetundlik, 320 x 480 pikslit Mobiilivõrgud: HSDPA/UMTS 2100 MHz, GSM/GPRS/EDGE 850, 900, 1800, 1900 MHz, andmeside kuni 7,2 Mbit/s Ühendused: Bluetooth 2.0, WiFi b/g, 3,5 mm helipesa Kaamera: 5 Mpix, autofookus Aku: 1340 mAh, ooteaeg kuni 440 tundi (GSM)

Hind: ca 7500 krooni

Mälu: 8 GB, microSD pesa Ekraan: 3,2” (320 x 480) AMOLED Mobiilivõrgud: HSDPA/HSUPA (900, 1700, 2100 MHz), EDGE/GPRS (850, 900, 1800, 1900 MHz), andmeside kuni 7,2 Mbps Ühendused: Bluetooth 2.0, WiFi, 3,5 mm helipesa Kaamera: 5 Mpix, autofookus Aku: 1440 mAh

plussid plussid

++ hea ekraan ++ odavam kui teised Androidid

++ mugav kasutajaliides ++ multipuuteekraan

miinused miinused

–– kohati aeglasevõitu –– ärirakendusi vähe kaasas

–– väike ekraan

Arvutimaailma hinne

4+

Arvutimaailma hinne

3-

telefoniosa, ekraaniklaviatuur, kontaktihaldur ja kalender. HTC ees on Samsungi trumbid kindlasti parem ekraan (AMOLED) ja 8 GB seesolevat mälu. Kaamera nupp on kehvavõitu, teravustamispositsioon peaaegu puudub ja pilt tehakse kohe. Puudus on ka sõrmejälgi koguv läikiv ekraanipind (HTC Hero näiteks on kaetud spetsiaalse kihiga, et jälgi peita). Samuti tuleb palju vajalikke asju Androidi poest tõmmata.

Telefoni-arvuti koostööks puudus testtelefonil tarkvara. Võimalik, et see oli vaid sellel prototüübil nii. Kuid Samsungi kodulehelt ei saanud samuti ühtegi tarkvara laadida. See pole küll suur probleem, sest nagu teisigi Android-telefone saab kõike sünkroonida üle Google'i konto.

Odav või hea?

Kokkuvõttes on Samsung i7500 ehk Galaxy igati asjalik telefon tänu oma Android-sisule. Küll ei midagi erilist ( ja kohati natuke aeglane), aga siiski Android. HTCle on see mobiil mõni tuhat krooni odavama hinnaklassiga just hinna poolest tugev konkurent.

Vt ka AM.EE/ANDROID KAIDO EINAMA

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 41

labor

Väiksed nettopid monitori varjus Ei saa meiegi väikearvutite hullusest üle ega ümber ning sel kuul võtsime huviorbiiti nettopid ehk minilauaarvutid. Tegu on väikearvutitega, mida saab osavalt asetada monitori alla või mõnda lausa LCDmonitori taha kinnitada.

42 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

Kõigepealt huvitasid testijaid muidugi pistikupesad – mida neile minikarpidele üldse külge saab ühendada.

Fotod: Kalev Lilleorg

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 43

labor

Acer üllatas ainukesena kaasasolevate stiilsete aksessuaaridega – valge klaviatuur ja valge hiir olid olemas.

Hinnaklass, milles testitavad miniarvutid osalesid, tuli aga meie üllatuseks väga äärmuslik, alustades 2500 kroonist ning lõpetades üle 13 000 maksvate isenditega, aga kõige huvitavam selle juures oli, et konfiguratsioon väga palju ei erinenudki.

Nagu Wikipedia nende väikeste arvutite kohta mainib, on tegu väikeste ja kergete lauaarvutitega, mis loodud vähest arvutijõudlust vajavate toimingute jaoks, nagu näiteks internetis surfamiseks, veebipõhiste aplikatsioonide kasutamiseks, dokumenditöötluseks ja audio/video mahamängimiseks.

Testi väljakuulutamisel testijatele ja müüjatele oli meie esimene kartus, et ei saa seadmeid kokku. Mitte

sellepärast, et neid poleks, vaid pigem, kas neid Eestis müüakse. Ütleme nii, et pakkumisi saime päris palju, kuid kohale jõudis neist õigeaegselt vaid viis: Dell Hybrid, Acer R3600, Ordi Netbox, Prestigio Officer ja Mac Mini.

Seda kompotti panid aga piinapinki AMi peatoimetaja Kaido Einama,

Tõenäoliselt pole ma ainus, kes ostaks selle raha eest pigem väga korraliku lauaarvuti.»

44 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

Ergo IT-juht Tarmo Lindström ning varematest testidest tuttavad Kristjan Karmo, Kristjan Tarjus, Aare Kirna ja muidugi ma ise.

Juba esimestel minutitel selgus, et tõsisemaks tööks ei sobi neist ükski ja pigem on tegu koduseadmetega.

Tarmo Lindström viitas sealjuures opsüsteemide valikule, milleks olid valdavalt Home ehk kodutarbija versioonid. Küll aga olime nõus, et tehes mõningaid mööndusi võib mõni masin sobida kergemaks kontoritööks, nagu tekstitöötlus, meilindus ja muidugi internetis turnimine.

Samuti on osa masinaid niivõrd edeva välimusega, et võiksid lauanurgal olla disainielemendina näiteks sekretäril, kus esimesena uksest

tes timeeskond

Kristjan Karmo AS Telema projektijuht

Kristjan Tarjus Siemens Info Services

Tarmo Lindström Ergo IT-juht

Aarne Kirna Arvutikaitse.ee peatoimetaja

sisenevale kliendile positiivse mulje jätab.

Dell Studio Hybrid Delli miniarvuti on üks edevamaid, mis oma disainilt kindlasti mõnda müügi- või esindussalongi nähtavale kohale sobiks. Kaetud on see läbipaistva oranži plastkorpusega ja iga detail jätab korralikult läbimõeldud mulje, mida väga tihti ei kohta.

Tutvudes veebipoes lähemalt, milliseid ümbriseid on võimalik saada, jättis see äärmiselt hea mulje. Lisaks lihtsale plastile on võimalik valida ka musta või pruuni naha ja bambuseimitatsiooni vahel. Nende eest tahetakse ka lisaraha, aga vähemalt ei saa öelda, et valikut pole. Bambusmustri eest tuleb välja käia näiteks 2000 kr.

Baashinnaks pakutakse Eestis umbes 12 000 krooni, mis on üsna kallis. Seest leiab üsna lahja Celeroni protsessori, kõvaketas mahutas vaid 120 GB. Loomulikult on ka sellel arvutil vaja klaviatuuri ja hiirt, mida kaasas ei olnud. Juba ainuüksi protsessori täienduse eest mõistlikule tasemele lisandub ca 2000 krooni.

Esipaneel meenutas testimeeskonnale iPhone’i, kui avastati, et seade teeb vahet, mis pidi see pöörata, muutes asendi järgi ka oma tootetähise „Hybrid” kirja. Ette on paigutatud DVD-lugeja/kirjutaja, mis ei avane kuhugi, vaid toimib nagu automakkidel ehk siis imeb ise plaadi sisse. 3000 krooni lisaraha eest saab selle asendada Blu-Ray seadmega.

Esiküljel on veel USB-pesad,

Marko Habicht AM kaasautor

mälukaardilugeja ja ka kõrvaklapiväljund. Tagumisel küljel leiab lisaks hulga USBsid, DVI- ja HDMI-väljundid ning loomulikult on ka võrgukaabli pesa, kuid sisse ehitatud on meie eksemplaril ka WiFi, mis kõvasti vähendab vajadust kaabelduse järele.

Kahjuks ei ole aga sisseehitatud Bluetoothi, millega saaks ühendada

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 45

labor

Aare rõõmustas, et Acer võttis pildi ette, kuid peale sisseehitatud käivituskeskkonna see muud ei näidanud. traadita hiire ja klaviatuuri ning piirduda vaid toite ja monitori külge mineva kaabeldusega. WiFi valmidust baasvarustuses ei ole ja seegi lisa maksab 500 krooni.

Suurusest on lauaarvutil oluliselt kokku hoitud toiteploki arvelt, mis on viidud juhtme külge sülearvutitelt tuttava õhukese välise toiteadapteri näol.

Geekbenchi testi esiviisik 1. Mac Mini 2. Dell Studio Hybrid 3. Acer Aspire Revo 4. Ordi netbox LX 5. Prestigio Officer 330

2930 p 2617 p 1028 p 926 p andmed puuduvad

Kogu agregaat käib metallist jalgadele, mille kokkupanemisega oli esialgu natukene pusimist, kuid kastist üle jäänud vajaliku plastitüki otstarbe väljaselgitamise järel kinnitus ka jalg lõpuks kindlalt. Jalgade abil saab asetada Hybridi lauale nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt.

Välimuse juures oli vast kõige häirivam detail Windowsi litsentsikleeps, mis plastkestast pea iga nurga

pealt vastu jõllitas. Pakend oli ka veidi jaburates mõõtmetes, sest sinna oleks võinud vabalt mahutada täismõõtmeis lauaarvuti koos vajamineva lisavarustusega, seega mitte eriti keskkonnasõbralik.

Meile saadetud pakendi sisu oli natuke kesine, sest puudusid nii klaviatuur, hiir kui ka õige toitejuhe. Maxi kodulehe andmetel peaks need siiski karbis vaikimisi sisalduma.

Mac Mini Delliga samasse hinnaklassi jäi pisike valge kuubik. Hind oli tal ligi 14 000 kr ja selle raha eest saad vaid 5 x 16,5 x 16,5 cm kasti, see-eest ilusa kasti. Hind käib siis vingema konfiguratsiooniga Mini kohta, lahjem on põhimõtteliselt sama, kuid 120 GB asemel 320 GB kettaga ja 1 GB asemel 2 GB mäluga.

Selles ligi 4000kroonises hinnavahes tuleb vast tänada Apple’i insenere, kes riistvara uuenduse niivõrd raskeks teinud, et tarvikutele saab suvalisi hindu külge riputada.

Odavam 1 GB arvuti ajaks siiski asja ära ja juurde maksaks osta näiteks

46 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

1500 kr eest 1 TB Lacie või Western Digitali väline ketas. Seda enam, et Geekbench tulemuste tabelist olulist vahet ei paista, kas tegu 1 või 2 GB mäluga.

Et Maci kuubikust pilt kätte saada, on vaja kas Mini-DVI või Mini DisplayPort üleminekut näiteks VGA peale. Esimene on odavam ja üleminek maksab vaid 345 kr. Maci esinduses arvati, et seda siiski ei peagi kaasas olema, samas Apple.com lehe alaosas väidetakse, et mini-DVI to DVI peaks kaasas olema. Igal juhul teine, kindlam variant on soetada kohe ka Apple’i monitor, millel vastav ots olemas, kuid see on juba ligi 10 000 kr väljaminekut 20tollise ekraani eest eelarvele otsa. Siis on vaja veel muidugi ka klaviatuuri ja hiirt, milleta kohe mitte ei saa.

Kristjan Karmo, kes on juba pikemaajaline Maci kasutaja arvas, et tõelise elamuse saamiseks võiks ikka hiir ja klaviatuur olla ka Apple’i enda omad, kuigi sobivad ka suvalised USB-liidesega tooted.

Hiir ja klaviatuur Macilt maksavad

kumbki 800 kr ja kogusummaks saame ~2000 krooni eest lisavarustust eeldusel, et me midagi ei unustanud.

Loomulikult näeb seade välja äärmiselt kaubanduslik, kui mitte öelda ilus ja stiilne. Samuti on tegu võimekuselt eesrindlikuima raaliga, mida konfiguratsioongi tõestab: ei ole mitte lahja Intel Atom protsessor, vaid täisväärtuslik C2D ning iseseisev Nvidia 9400M kiviga videokaart.

Kasutusmugavust ei hakka isegi mitte üle kordama, sest see peaks aegade jooksul kõigile selge olema, et see on hea, nagu Macidel ikka ja alati. Minil on ka optiline seade, mis teeb vajadusel igasugu installid ja upgrade’id lihtsaks, õnneks on see sisse ehitatud ja seda ei pea juurde ostma. Esimene külg arvutil on üsna haljas ja lage: tuluke, mis näitab, kas aparaat töötab või mitte ning pilu, kuhu plaadid pista.

Tagumine külg see-eest koosnebki ainult pesadest ja piludest: viis USBd, kõrvaklapipesa, LAN, monitori mini-pesad, sisselülitamise nupp ja võrestik, kust soe õhk välja pressitakse.

Tagumine külg koosnebki pesadest ja piludest: viis USB-d, LAN, moni­ tor, kõrvaklapid.»

Boonusena on pisikesse karbikesse sisse ehitatud ka kõlar.

ORDI Netbox LX Ordi ja Prestigio näol on tegu testi suurimate seadmetega, mõõtmetelt pigem VHSi videomängijad. Et põhiline erinevus on vaid esipaneel, kahtlustasime isegi sama platvormi.

Palju neid arvutipõhjade tootjaid ikka on: kaubamärke on rohkem, aga tehased on ikka ühed ja samad. Seda enam, et BIOS on neil sama ja täpselt samamoodi keelduvad mõlemad mälupulga pealt Linuxisse bootima ning kumbki ei hiilga ka jõudluses.

Ordi Netbox LXi põhieelis on hind, mis on tõesti märkimisväärne, olles vaid veidi üle kahe ja poole tuhande. Seda kindlasti ka selle pärast, et müüakse seda mitte tasulise Windowsi, vaid vabavaralise Ubuntuga. Nagu ikka on Linuxi puhul märkimisvääne

vÕITJA

Acer Aspire Revo R3600 Pisike ja üle ootuste, täiesti vaikne ja saab oma ülesannetega väga hästi hakkama.

käivitumise kiirus. Töövalmis saab masin 55 sekundiga, kuid välja lülitumiseks kulub vaid 11 s.

Päris kindlasti on tegu kogu testi kõige suutlikuma aparaadiga, sest kõik dokumendihalduseks ja võrgutamiseks vajalik on tänu Linuxile olemas. Esimese hooga võib ühe näpuga tippivale kontorirotile olla vastikust tekitav õudusunenägu nimega Linux, kuid kui esimesest õõvastusest üle saada, polegi olukord nii hull ja nii mõnigi on õlgu kehitanud ning kasutama jäänud.

Valikus on ka arglikumaile või eneseteadlikumatele ligi 500 krooni kallim komplekt lõputähisega XP, mis on Linuxi asemel varustatud Windows XP Home’iga.

Miinuseks võib tuua nii suure seadme kohta optilise seadme puudumise, seda enam, et mälupulga pealt ei suutnud see arvuti käivituda.

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 47

labor Prestigio officer 330 Nagu mainitud, oli Prestigio Ordiga üllatavalt sarnane ja põhilisteks erinevusteks võiks tuua CD-ROMi olemasolu, Win XP Home’i, rohkem lärmi ja teistsuguse esipaneeli. Paneel oli küll edevam, kui odavamal konkurendil, kuid sisselülitamise nupp oli nii hästi ära peidetud, et selle leidmiseks kulus hulk aega: nimelt asetses see läikiva ribana kahe paneeli vahel, kust otsimine on kõike muud kui intuitiivne. Mis selles süsteemis maksab ligi kaks korda rohkem kui Ordi,

Jalg on küll natuke ebakindel ja seade tudiseb väiksei­ma kõrvalmõjugagi.» me tõesti ei tea: äkki kaubamärk.

Eesti tootja eksemplariga oli sel küll hulgaliselt sarnasusi, kuid lärmi tegi sees olnud ventilaator vähemalt kahe eest. Samuti oli voolutarve võrreldes väiksemate seadmetega suurem: ooterežiimis olles 11 W, töötades ~55 W, samas kui Dell, mis hulga kõrgemate võimsusnäitajatega, tarbis töötades vaid 34,6 W.

Acer Aspire REVO R3600 Acer osutus meie testi selgelt kõige kõvemaks arvutiks, makstes alla 5000 kr ja oli silmnähtavalt ka oma suuruse tõttu nettopi nime väärt. Oma olemuselt oli Acer teistest peajagu üle isegi ilma töötava OSita. Komplektis oli küll lubatud Windows Vista Home plaat, mida ühestki nurgatagusest tuvastada ei suutnud. Küsimusi tekitas aga hoopis see, et kui meil see plaat oleks olnudki, siis kuhu me selle pistnud oleks või mida sellega teinud, sest optilist seadet aparaadil ei olnud.

Aceri konkurentsivõimeliseks eripäraks võiks aga lugeda laadimiseelset keskkonda, milles kõik vajalik (veebilehitseja, muusikamängija, kiirsuhtlusklient ning isegi Skype) juba olemas.

Tegu oli testis ka ainukese

5 SEKUNDIT kulub Aceril käivitumiseks ja väljalülitumiseks

komplektiga, millel oli reaalselt kaasas hiir ja klaviatuur, kahjuks küll USi asetusega.

Nagu kommenteeris siinkohal Kristjan Karmo, on tegu nagu väikese Aatomikuga, kes pisike ja väga väle.

Tõesti, oma umbes sama konfiguratsiooniga, mis teistelgi tegutses masin üllatavalt kiirelt.

Erinevusi teistest oli riistvaras ka.

Graafika südameks oli pandud Nvidia Ion kivistik GeForce 9400M ehk sedasama, mis Mac. Kahjuks on seadmel nõrguke Atomi protsessor, mis vähegi protsessori jõudlust vajavate ülesannetega hätta võib jääda. Samas pildi näitamine või isegi videotöötlus on heale graafikakivile jõukohased.

Aceri jalg on küll natuke ebakindel ja seade tudiseb laual iga väiksemagi kõrvalmõjuga. Samas võib miniarvuti kinnitada monitori tagaküljele, kus see kellelegi ette ei jää. Ka välimuse üle pole nuriseda, kergelt läikiv plast ja ümarad nurgad koos ei riiva silma.

Aega sisse-välja lülitamiseks kulub ca viis sekundit, mis on ülihea tulemus.

Portidega pole kokku hoitud: kokku on ainuüksi USBsid kuus, lisaks Esata, mälukaardilugeja, Firewire, HDMI jne.

Ilu või võimsus?

Kui hinnata ainult jõudluse järgi, võiksime võitjaks kuulutada Delli, mille seadmele saab hulgaliselt komplekteerida kõiksugu vilesid ja kellasid ning sealjuures on seda ka kõige mugavam kasutusele võtta, olemas on optiline seade, ühendamiseks pole vaja mingeid spetsiaalseid üleminekuid. Samas on olemas ka HDMI ja DVI, nii et ühenda ainult juhe sappa ja vaata filmi.

Kuid liginedes täisvarustusele, ligineb ka hind hoogsalt 20 000 kr kanti, mis on natuke liiga palju ja ma arvan, et kui pole just stiili peal väljas, siis tõenäoliselt pole ma ainus, kes ostaks selle raha eest pigem väga korraliku lauaarvuti, millega võiks uuemaid

48 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

Acer Aspire Revo R3600 hind: 4989 kr (arvutid24.ee)

Geekbench test: 1028 protsessor: Intel Atom 231 mälu: 2 GB videokaart: Nvidia 9400M kõvaketas: 320 GB WiFi: jah optiline seade: ei pordid: 6 x USB, SATA, firewire, mälukardilugeja, ethernet mõõdud: 30 x 180 x 180 mm

plussid

++ hea hind ++ videosuutlikkus ++ liideste arvukus

miinused

–– kehv protsessor

Arvutimaailma hinne

5

mänge mängida ja videotöötlustki teha.

Mac Mini on lihtne ja võimas, kuid enne ei saa seda ilu kasutusele võtta, kui poodi kalli lisavarustuse järele ei lähe. Ordi kohta ei olegi midagi halba öelda, sest hind räägib enda eest.

Odava seadme kohta käitus see väga

Ordi Netbox LX hind: 2550 kr (Ordi)

Geekbench test: 926 protsessor: Intel Atom 230 mälu: 1 GB videokaart: Intel 950 kõvaketas: 80 GB WiFi: ei optiline seade: ei pordid: 2 x Ps2, ethernet, vga, Svideo, parallel, serial, 6 x USB, audio-in, audio-out, mikrofon mõõdud: 60 x 235 x 365 mm

Dell studio Hybrid

Mac Mini

Prestigio Officer 330

hind: 10 090 kr (avad.ee)

hind: 15 000+ kr (Max.ee) Geekbench test: 2617 protsessor: Intel Core 2 Duo T7250 mälu: 2 GB videokaart: Intel GMA X3100 kõvaketas: 160 GB WiFi: jah optiline seade: jah pordid: firewire, 5 x USB, HDMI, DVI, ethernet, mälukaardilugeja, Digital audio-out, kõrvaklapipesa, audio-in, audio-out mõõdud: 71 x 211 x 196 mm

Geekbench test: 2930 protsessor: Intel Core 2 Duo P7350 mälu: 1 GB videokaart: Nvida 9400M kõvaketas: 120 GB WiFi: jah optiline seade: jah pordid: firewire, 5 x USB, audio-in, audio-out, mini-DVI, mini DisplayPort, ethernet mõõdud: 51 x 165 x 165 mm

hind: 4158 kr (Asbis)

Geekbench test: ei ole teada protsessor: Intel Atom 330 mälu: 1 GB videokaart: Intel 950 kõvaketas: 160 GB WiFi: ei optiline seade: jah pordid: 2 x Ps2, ethernet, vga, Svideo, parallel, serial, 2 x USB, audio-in, audio-out, mikrofon mõõdud: 60 x 235 x 365 mm

plussid

plussid

plussid

plussid

++ hea hind ++ töövalmidus

++ hea võimsus ++ valik komplekteerimisel ++ välimus

++ hea välimus ja võimsus

++ hea optiline seade

miinused

miinused

miinused

–– liiga kallis –– ühilduvusprobleemid –– kallis lisavarustus

–– hind

miinused

–– kehv protsessor –– ROM-i puudumine –– suurus

Arvutimaailma hinne

4

–– liiga kallis

Arvutimaailma hinne

hästi ja lihtsamateks toiminguteks on aparaati küllalt. Prestigio võiks ka olla ju sama hea, aga me ei mõista, kust tuleb see kahekordne hinnavahe, kui erinevuseks on ainult CD ROMi olemasolu. Acer Revo R3600 on pisike ja üle ootuste, täiesti vaikne ja saab oma ülesannetega väga hästi hakkama.

4-

Arvutimaailma hinne

Võrguketas külge ja vajadusel ka väline lisamälu ning ongi kõik tööks valmis. Liideseid ja porte leidub tõenäoliselt rohkem kui lihtsal töökohal kunagi vaja läheb.

Nagu kirsiks koogi peale on ka WiFi-valmidus. Ainus miinus on sellelgi arvutil lahja Atomi protsessor, mis

4-

Arvutimaailma hinne

2+

näiteks Youtube’i kõrge kvaliteediga videotega võib hätta jääda.

Samas on välja lubatud juba ka kahetuumalise Intel Atom protsessoriga Aspire Revo.

Marko Habicht

marko@am.ee

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 49

lahendused

Seitse üllatust Windo Windows 7 on jõudmas kohe poelettidele. Kas sellega harjub ära?

Mis on need uued (ja äkki ka ebameeldivad) asjad, mis vanema Windowsi kasutajat alguses üllatavad või lausa ehmatavad?

Kui Windows 7 olulisemate kasutajauuenduste taga olevad põhjused endale selgeks teha, siis selgub, et tegelikult on need kõik vaid igapäevase elu arvuti taga lihtsamaks teinud.

Evgeni Nikolaevski

Evgeni7n@hotmail.com

1

Taskbar ehk tegumiriba

Windows 7 tegumiriba näeb võrreldes Vista või XPga täiesti teistmoodi välja (taskbar, quick task bar, start menüü – kõik need on nüüd koos). Eriti raske võib olla harjuda nendel, kes lähevad XP pealt Windows 7-le üle. Suured ikoonid tegumiribal sarnanevad

pigem Mac OSile. Vasak hiireklõps avab programmi või kausta, parem klõps aga toob esile hüpikmenüü, kus on kergesti avatavad dokumendifailid, kui tegu on näiteks Wordi redaktoriga, või siis kaustad, kui tegu on Windows Exploreriga. Samuti saab sellesse menüüsse kinnitada ja teha endale kergesti kättesaadavaks ükskõik mis kausta või faili.

2

Aero Peek, Aero Shake, Aero Snap

Kui hiir satub alumise tegumiriba avatud programmi ikooni peale, tuleb selle kohale väike eelvaade (Aero Peek), kust saab näha, millised aknad on lahti. Liikudes hiirega mööda seda eelvaadet, näeb valitud akent ekraanil juba suurelt, kusjuures teised aknad muutuvad läbipaistvaks. Üks hea nipp

Compatibility Mode petab vanad programmid ära.

50 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

on ka liigutada hiir paremasse alumisse ekraaninurka – nii saab piiluda töölauale. Võttes lahtiolevast aknast kinni ja seda raputades (Aero Shake) minimeeritakse kõik teised avatud aknad ja jääb suurelt lahti ainult raputatud aken. Tõmmates akna kas paremale või vasakule serva, võtab aken enda alla poole ekraanist (Aero Snap).

Kujutage ette, kui lihtne on nii töötada kahe dokumendiga: enam pole vaja neid ise poolele ekraanile parajaks tõmmata. Kui aga tõmbad akna üles äärde, võtab see maksimaal­se ruumi üle ekraani. Kui tõmmata seejärel aken ülevalt alla, võtab endise suuruse tagasi.

3

Libraries – kus mu pildikaustad jäid?

Windows 7 kaotas vanad tuttavad kaustad Music (Muusika), Pictures (Pildid) jne, nende asemel on nüüd vaid üks – Libraries. See võib esialgu ajada segadusse, sest alles selle sees asuvad juba tuttavad kaustad ja failid.

Mis kasu sellest on? Kaustad ja failid on nüüd kergemini kättesaadavad ja

Lühivalikute abil saab kolme nupuvaju­ tusega panna projektorisse pildi arvuti ekraanilt.»

ows 7 kasutamisel

Windows 7 üllatab kohati oma väljanägemisega, aga enamasti on need üllatused meeldivad. neid saab kiiremini otsida, sest nad on indekseeritud. Samuti võib Libraries näidata mitme kausta sisu samaaegselt.

4

Shortcuts ehk lühivalikud

Win+P, Win+space, Win+klahv üles jm kombinatsioonid lühivalikutest aitavad nüüd kiiresti opereerida akendega, mis meeldib eriti disaineritele, kellel on hiirega muudki teha.

Näiteks saab veel ka lühivalikute abil panna projektorisse pildi arvutiekraanilt kolme nupuvajutusega. Või visata lühivaliku klahvide abil avatud rakenduse akna teisele monitorile, rohkem

pole seda vaja enam hiirega tõmmata ühe monitori töölaualt teise peale.

5

Kiirus ja säästlikkus üllatavad meeldivalt

Arvuti on Windows 7ga läinud kiiremaks, aku kestab kauem. Ka nõuded arvutile on nüüd leebemad, nii et uut Windowsit saab isegi oma minisülearvuti peal kasutada, samuti sobib ta väga vanadele arvutitele (näiteks Pentium 4 peal, kus on vaid 512 MB mälu, töötab Windows päris korralikult).

6

Ribbon – nüüd ka väljaspool Office’it

Kui kasutajale meeldib Office 2007

uus menüü, siis jagub rõõmu laiemalt – samasuguse uuenduskuuri ribbonmenüüdega läbisid ka Paint ja Wordpad. Samuti kasutavad suuremad rakendused juba ribbon’it, näiteks Autocad.

7

Windows XP tugi tagasi

Windows Vistale keeldus mõni kasutaja lisaks muudele erinevatele põhjustele üle minemast ka sellepärast, et osa vanemaid Windows XP programme Vistas enam ei jooksnudki. Nüüd saab neid aga käivitada nii, et programm ise arvab, et ta jookseb Windows XP peal.

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 51

lahendused

Deduplikatsioon – va Koos pädeva lindiroboti ja tarkvaraga peaks olema varunduse probleem lahendatud. Kuid salvestusmahud on hiiglasuured. Kuidas neid vähendada?

Lahenduseks on deduplikatsioon, mille puhul võrreldakse salvestatavaid andmeid juba varem salvestatutega. Selleks jagatakse salvestatav andmemass plokkideks ning arvutatakse neile räsi. kuulõppu, siis on vaja 120 TB pinda.

Hm, tundub, et see on kettamassiivitootjate hea äriidee, kuidas palju kettapinda müüa.

Varunduse Kaval-Antsud

Karel Kannel Proact Estonia tegevjuht

Andmete varundamine ja taastamine on oluline osa IT infrastruktuuri arhitektuurist ja protseduuridest. See on põhiline meetod oluliste andmete kaitsmisel õnnetuste, andmerikete kui ka tõestamise vajaduse korral.

Ketaste hinna langus on toonud kaasa andmesalvestuse massiivide plahvatusliku kasvu. Salvestuspind, millele andmeid salvestada, kasvab väga suures tempos – kesksed kettamassiivid mahtudega kümnetes terabaitides on täiesti tavalised ka Eestis.

Ketaste mahu kasv tõi kaasa peaaegu töötava lahenduse – hakati varundama andmeid lintide asemel kettamassiividesse. Kõik suuremad tootjat tõid välja VTL (Virtual Tape Library) lahendused, mis liidestati ja mille suhtlusprotokoll on nagu lindirobotitel, kuid salvestatakse ketastele. See toob uued võimalused – suvalised andmed leitakse väga kiiresti, sest pole vaja kassette laadida ja kerida. Kuid andmemahu probleem jäi. Kui süsteemi varundatavate andmete maht on näiteks 6 TB, siis peab massiiv sama suur olema. Ja kui soovitakse alles hoida näiteks kaheksa nädalalõppu ja 12

Eesti muinasjutt räägib Kaval-Antsust ja Vanapaganast, kus kangelasel oli kaabu, kuhu sai panna kuldmünte ning kaabu ei saanud iialgi täis. Kui andmed on kuld, siis kas on olemas ka selline kaabu? Jah, on. Andmete varunduse puhul pandi tähele, et tegelikult muutuvad andmed ööpäe-

kui seda kuidagi ära kasutada, peaks saama uskumatu kompressiooni.» va jooksul tüüpilises kasutuses väga vähe. Võib-olla maksimaalselt 5%, tavaliselt aga 1-2% kogu mahust. Kui seda kuidagi ära kasutada, peaks saavutama uskumatu kompressiooni. Ja nii leitigi lahendus.

Deduplikatsiooni imerelv Lahendus on deduplikatsioon. Deduplikatsiooni puhul võrreldakse salvestatavaid andmeid juba varem salvestatutega. Selleks jagatakse salvestatav andmemass plokkideks – tavaliselt ca 8 kB ning arvutatakse neile räsi. Ehk võib öelda, et iga plokk annab oma allkirja, millega tõestab oma

52 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

unikaalsust. Salvestatava ploki räsi võrreldakse juba varem salvestatutega ning kui sama räsi leitakse, järeldatakse, et plokk on salvestatud ning salvestatakse sellele ainult viide. Et viide on oluliselt väiksem kui plokk, siis mahud vähenevad tohutult.

Et tavaliselt toimub andmete muutmine mitte ainult failile otsa kirjutades, vaid faili sees mingit lõiku muutes, siis võib süsteem, kes ei oska seda arvesse võtta, hätta jääda. Parematel süsteemidel on kasutatav nn muutuva suurusega plokk. See tähendab, et kui failile on vahele kirjutatud ning sealt edasi lähevad baidid selle võrra nihkesse, siis muudetakse selle võrra vajalike plokkide suurust.

Tüüpiline kompressioon varunduses on ca 20 korda, sõltuvalt andmete iseloomust võib aga ulatuda kuni 40 korrani (andmebaasid, e-kiri) või isegi 60ni (virtuaalmasinate tõmmised).

Allika vs. sihtkohapõhine deduplikatsioon Kompressioon pole aga kõik. Andmed peavad saama varundatud ja taastatud kiiresti, süsteem peab olema mugavalt liidestatav ning lahendama ka rikkeid.

Allikapõhised deduplitseerivad süsteemid paigaldavad varundatavasse serverisse tarkvaraagendi, kes töö ise ära teeb. Lahenduse eelis on lisanduva riistvara puudumine ning et üle võrgu edastatakse juba kokkusurutud andmeid, siis võrgukoormuse kasv on väike. Miinuseid on aga mitmeid – varundatava serveri protsessori

arunduse tulevik ESIMESEL KORRAL VARUNDATAVAD ANDMED

SALVESTATUD ANDMED

Deduplitseerivate varunduslahenduste liider

DEDUPLIKATSIOON JÄRGMISEL KORRAL VARUNDATAVAD ANDMED

M I DA VÕ T TA?

DEDUPLIKATSIOON

SALVESTATUD ANDMED

Data Domaini turuosa on praegu ca 50% ja sellega ollakse turuliider. Tegu on reaalajas deduplitseerivate seadmetega, mis mahutavad sadu terabaite.

Deduplitseerimisel kasutatakse muutuva suurusega plokki ning pärast salvestatavad plokid veel pakitakse tavalise pakkimisalgoritimiga. Andmete säilitamise kettapind on kaitstud RAID6ga, voolukatkestusete vastu kaitsevad akud. Liidestamine on väga lihtne – seade käitub NFSi ja CIFSi disk share’ina ehk näib kui hiiglasuur võrguketas või failiserver. Kui LAN-võrku kasutada ei soovita, siis on võimalikud ka 4 Gbit/s fiiberühendused, sel juhul emuleerib seade lindirobotit. Varunduskiirused on väiksematel mudelitel võrreldavad LTO lindiseadmetega ca 100 MB/sek, suurematel aga kuni 1,5 GB/sek.

Korduvate plokkide eemaldamine deduplikatsiooniga. koormuse kasv, deduplitseeritakse vaid selle serveri piires, pikad taasteajad, igasse serverisse agendi paigaldamine ja selle halduskulud. See lahendus sobib vaid mõne serveri varundamiseks.

Sihtkoha põhine deduplikatsioon Sel juhul on kasutusel kettamassiiv, milles töö teeb ära kettamassiivi kontroller. Eeliseks on deduplitseerimine üle kõikide andmete, mis süsteemi salvestatakse, pole vaja installida tarkvara, saavutatakse väga suured varundus- ja taastekiirused, mitmed liidestamisvõimalused.

Miinuseks on lokaalvõrgu koormuse kasv, kuid et tavaliselt varundatakse niikuinii

aktiivse töö välisel ajal, siis pole see probleem. Deduplitseerivad kettamassiivid on kujunenud standardiks serverikeskuste varundamisel.

Siis ei pruugi töötada replikatsioon ja taastamine võib olla takistatud. Eelistatud on reaalajasüsteemid, need tagavad parema käideldavuse.

Reaalaeg või järeltöötlus

Kuidas valida?

Varundussüsteemi käideldavuse osas on oluline, millal deduplitseeritakse.

Reaalajasüsteemide korral deduplitseeritakse andmed sel ajal, kui neid süsteemi varundatakse ning ketastele salvestatakse vaid kokkusurutud andmed. See võimaldab kohe alustada replikatsiooni, samuti taasteprotsessi.

Järeltöötlusega süsteemid salvestavad varundatavad andmed esmalt pakkimata kujul puhverpinnal, kus neid siis hakatakse deduplitseerima ning lõplikule säilituspinnale salvestama.

Sobiva seadme planeerimine varunduseks on väga lihtne – tuleb teada, kui suur on varundatavate andmete täismaht ja selle varundamiseks/taastamiseks võimaldatav aeg. Selle järgi valitakse sobiva jõudlusega seade.

Seadme mahutavuse rusikareegel on ka lihtne – selleks, et varundatavatest andmetest hoida alles 30 igapäevast täiskoopiat ning seejärel kuus kuud nädalalõppe, peab varundusseadme kasutatav kettapind olema suurusega ca 1,5 korda täiskoopia mahust.

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 53

lahendused

Kas võtta virtuaal- või privaatserver?

Vaja on valida erinevate veebi- ja serverimajutusvõimaluste vahel. Kumb aga on parem, kas tunduvalt odavam virtuaalserver või hoopis kallim privaatserver?

Virtuaalserver pakub soodsat hinda, privaatserver aga annab garantiid ja paindlikkuse. Valida tuleb soodsama hinna või paindlikkuse vahel. Arvestada tuleb mõlema plusse ja miinuseid.

Ardi Jürgens Zone Media arendusjuht

Interneti võimalusi agressiivsemalt kasutama hakkava ettevõtte ees on tegelikult palju valikuid. Üks olulisem neist on otsus ühe või teise veebimajutusteenuse kasuks.

Et veebimajutusteenuste peamised

komponendid on enamasti samad (riist- ja tarkvaraplatvorm, haldus, andmeside), kuid võimalused ja parameetrid erinevad, võib valik alguses tunduda veidi keeruline. Kuid üks põhimõtteline valik on vaja teha kohe alguses, valides kõigest kahe teenuskontseptsiooni vahel: kas jagatud ressurssidel põhinevad teenused (virtuaalserverid) või garanteeritud ressurssidel teenused (privaatserverid).

Esimesel juhul on kliendi käsutuses vaid osa teenusepakkuja serverist (paremal juhul suuremast serveripargist), mille ressursside kasutusõigust talle renditakse. Teisel juhul on kliendile eraldatud terve füüsiline server,

mille kõik vahendid on tema käsutuses.

Virtuaalserveril põhineva teenuse üks peamisi väärtusi on selle hind.

Hinnatase küll veidi kõigub, sõltudes pakutavate ressursside mahust ja teenuse kvaliteedist, kuid on enamasti taskukohane nii eraisikule kui ka igas suuruses ettevõtetele.

Virtuaalserveriteenuse puudusteks on aga riskid ja piirangud, mis tulenevad jagatud ressursside kasutamisest. Need on järgmised.

Virtuaalserver ei võimalda esiteks riistvaraplatvormi täielikku ärakasutamist, sest samadele ressurssidele pretendeerivad ka teised kliendid.

ko mm enta ar

Tanel Kaldoja OÜ Virtuaal.com juhatuse liige Peaaegu kõikide kodulehtede ja e-posti aadresside majutamiseks on virtuaalserver täiesti piisav – klient saab enda käsutusse ühe osa tervest serverist ja enamat pole üldjuhul vaja. Ümberkolimine virtuaalserverist personaalserverisse on enamikel juhtudel võrdlemisi lihtne ja viimases on võimalik soovi korral majutada ka palju domeeninimesid.

Haldamine on tänapäevaste lahenduste puhul lihtne ja mõlemat serverilahendust saab edukalt veebipõhiste liideste kaudu administreerida.

Virtuaalserveri plussid ja miinused: + äärmiselt soodne hind; + sobib peaaegu kõikide kodulehekülgede ja e-posti aadresside majutamiseks; + piisavalt mahtu ka suuremate failide ja e-posti kontode majutamiseks; + võimalik tellida koos veebiehitajaga, mille abil saab kodulehekülge valmistada; - puudub kontroll serveri üle – ei saa eeldada, et kõik rakendused kohe toimivad; - üks IP-aadress jagatud paljude domeeninimede vahel.

54 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

Personaalserveri plussid ja miinused: + soodne hind võrreldes teenuste (server, majutus, haldus, varundus) eraldi tellimisel; + ühes serveris on võimalik hoiustada mitut rakendust või domeeni; + lehtede avamise ja serveri reageerimise kiirus mõnevõrra kiirem; + eraldatud IP-aadress(id); + väga mahukalt nii ketta- kui ka andmeedastusmahtu; + võimalust koostada oma konfiguratsiooniga server; - virtuaalserverist oluliselt suurem kuutasu; - tähtajalised lepingud.

lihtne lahendus

Failid katkises mälus pole veel kadunud Mälukaardi või USB mälupulga rike võib üliolulistest failidest ja infost jäädavalt ilma jätta. Mida teha taastamiseks? Õnneks pole olukord lootusetu. Terve programmide hord on valmis appi tõttama. Üks lihtsamatest on ZAR. Teiseks eksisteerib mõnevõrra suurem risk, et teenusepakkuja teiste klientide tegevus ohustab teie andmete konfidentsiaalsust, terviklikkust või käideldavust.

Kolmandaks – serveris ei saa kasutada erilahendusi või rakendusi, mida teenusepakkuja ei pea jagatud majutuskeskkonna jaoks sobilikuks.

Arusaadavalt on samade piirangute puudumine omakorda privaatserveriteenuse tugevus. Privaatserver garanteerib kogu renditud riistvara ressursside kättesaadavuse ja teenuse sõltumatuse välistest mõjutajatest.

Privaatserveri kasuks otsustamist sunnib enamasti edasi lükkama selle hind. Virtuaalserverite puhul mõõdetakse kuu lõikes kulusid praegu mõnesajakroonistes summades, privaatserverite puhul on hinnad enamasti tuhandetes kroonides. Ettevõtetel, kelle käive ja kasum on veebirakenduse kättesaadavusest otseses sõltuvuses, on see kulu kindlasti põhjendatud.

Teenuste vahel valimisel võib lõppkasutaja toetuda kahele abimehele: oma veebirakenduse arendajale ja võimalikule teenusepakkujale. Neilt kahelt saab asjalikku nõu ühe või teise teenuse otstarbekuse suhtes.

Isegi kui esimene valik ebaõnnestub, siis üleliia muretsema ei pea – paljud virtuaalserveriteenuse pakkujad müüvad ka privaatserveriteenust ja vastupidi. Seetõttu on neil võimalik kliendi rakendust ühelt teenuselt teisele ümber kolida lihtsalt ja kiiresti.

Kunagi kaamera ( ja arvuti poolt samuti) lootusetult vigaseks tunnistatud CF mälukaardile taastamisprogrammi otsides proovisin läbi kümneid taastajaid, kuid kõigil oli mõni puudus. Kas oli liiga kallis või ei osanud ta mälukaardilt korralikult taastada. Proovimise peale aga õnnestus lõpuks katkiselt mälukaardilt pildid kätte saada Zero Assumptioniga – ja et see tarkvara ka tulevikus mitmeid kordi on rikkis mäludelt või kogemata kustutatud asju tagasi toonud, siis julgen seda soovitada.

ZARi viimane versioon 8.4 töötab Windowsiga arvuteil ja paarikümne dollari eest taastab formaaditud kõvaketta (kui sinna midagi juba peale pole kirjutatud), leiab kustutatud failid nii kõvaketastelt, mälupulkadelt kui ka isegi digitaalsetelt lisaseadmetelt (mobiilidest, fotokatest, MP3-mängijatest) ning

suudab taastada ka kahjustatud failisüsteemiga andmekandjalt.

Mõnusaim asi, mida ZAR suudab, on arvutiga ühendatud digifotoaparaadist failide kättesaamine, kui Windows ise väidab, et midagi kätte saada ei õnnestu. Kuid ka näiteks katki läinud RAIDi taastamine võib olla väärt päästerõngas.

Puudused on töötamine vaid Windowsis, veidi segadusse ajav kasutajaliides ja ega muud norida ei leiagi. Kui ZAR asub katkise mälukaardi või kõvaketta kallale, siis peab siiski arvestama, et mõni fail võib olla jäädavalt pihta saanud – ent näiteks digifotosid taastab see programm ka siis, kui faili keskel on mõni katkine koht. Sel juhul jääb taastatud fotol näha mõni riba segipaisatud pikslitega ning kui veab, saab kadreerida ka pihtasaanud fotost mingi terve osa välja.

KAIDO EINAMA

ZARiga saab tasuta digipilte taastada, muu jaoks tuleb osta litsents.

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 55

inimesed sünnipäev

uues ametis

45

Jaak Ennuste 21. september IT Grupi nõukogu esimees

41

Jaan Pillesaar 1. oktoober Helmese nõukogu esimees

Taavi Talvik asus Eesti Energia IT teenistuse juhiks Eesti Energia infotehnoloogia teenistuse juhiks sai Taavi Talvik.

Ta ülesanne on ligi sajast inimesest koosneva meeskonna juhtimine ning Eesti ühe suurema IT-organisatsiooni arendamine.

Ta on olnud Eesti suuruselt teise andmesidefirma Uninet asutaja, juhatuse liige ja arendusjuht, pärast Unineti ja Radiolinja ühinemist Elisaks on ta juhtinud Elisa arendusprojekte ja vastutanud IT teenusplatvormide valdkonna eest.

Veebiülekande WiFit sätib helipuldi kõrval paika Ivo Kirinurk WiFi.ee-st.

42 Allan

Martinson 8. oktoober Martinson Trigon Venture Partnersi asutaja

42

Veljo Haamer 14. oktoober WiFi.ee peatoimetaja

Foto: Toomas Tuul, VIRU FOLK

Olav Harjo sai Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutuse juhatajaks 11. augustil kirjutasid telekommunikatsioonifirmad ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alla lepingule Eesti Lairiba Arendamise SA asutamiseks. Juhiks sai Olav Harjo, kes on töötanud Eesti Telefoni andmeside- ja internetitalituse direktorina ning viimati Levira arendusjuhina.

Tema ülesanne on juhtida sihtasutust, mis võimaldaks aastaks 2015 kõigil kodudel kasutada kiiret 100 Mbit/s andmesidevõrku.

56 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

MS-i tudengid valitud Microsoft valis välja järjekordsed partnertudengid, seekord 2009.-2010. aastaks.

Partnertudengid on sel aastal Rene Rebane kunstiakadeemiast, Sander Soots Tallinna polütehnikumist, Roman Vasjoho tehnikaülikoolist, Kristjan Metsalu Tartu Ülikoolist ja Annika Toit maaülikoolist.

Microsoft Student Partners on rahvusvaheline

tunnustusprogramm.Eestis pärjatakse partnertudengi tiitliga igal õppeaastal entusiastlikke tehnoloogia- ja disainitudengeid, kelle roll on esindada Microsofti oma koolis.

Tiitel annab tudengeile võimaluse olla osa Microsoftist ja nautida mõnd eksklusiivset privileegi. Eestis käivitus partnertudengite programm 2006. aasta sügisel.

Läti sidefirma IZZI palkas twitterdaja Läti kaabel-TV firma IZZI palkas suvel omale sotsiaalmeediate jälgija. Ajakirjanik Juris Kaza kirjutab blogis, et „twitterista” saab täiskohaga töö ning peab lisaks jälgima ka teistes sotsiaalvõrkudes toimuvat. Twitteri-töötaja järele tekkis vajadus, kui Twitteris algatas klient firmavastase kampaania.

Veebikaameraga kontserdil Käsmus toimunud folgifestivali Viru Folk said laisemad näha ka internetist.

Kui kontserdiülekandes eeldatakse, et on suur meeskond ja kallis tehnika, siis veebiülekandega on tehnikakulud väiksed, määrav on meeskond.

Kuidas videostriim kontserdilt igaühe arvutisse jõudis, rääkis Viru folgi ITjuht Tiit Lepik. „Kõik räägivad, et videostriim on maailmas haruldane asi. Tegelikult on see ainult meie jaoks uus,” ütleb Lepik sissejuhatuseks, et sellised kontserdiülekanded pole mingi Eesti Nokia, millega maailma saaks vallutama minna. Ta toob näiteks downloadfestival.com-i, mis on koht, kus juba ammu suured kontserdid reaalajas Full HD kvaliteediga üle kantakse.

Tasuta veel ka. Sinna tasub ka Eesti veebiülekannetel pürgida.

Viru folgi ülekanded algasid juunis Käsmu Kaunitelt Kontsertidelt. See oli põhifestivali eelproov. „Idee kogu kontsertide ülekandeks tuli Looduskalendrist,” põhjendab Lepik, miks nad veebikaameratega üldse tegelema hakkasid. „Sealt sai ka teadmisi ning isegi mõned inimesed kattusid, näiteks EEneti spetsialistid, kes videostriimi oskasid laiali jagada ning Mobotixi veebikaamerate maaletooja,

Hea veebi­ ülekanne meelitab pigem juurde neid, kes muidu ei tulegi ega tea, mis toimub.» kes tehnika häälestas.”

WiFi.ee tuli appi kogemustega kohapealse traadita side osas, sest lavad asusid erinevates kohtades.

Lepik meenutab, et juunikuised kontserdid olid hea eelproov põhifestivalile, sest just siis sai selgeks, et timmi pilti palju tahad, helikvaliteet on kontserdil ikkagi hästi oluline.

Lisaks sai esimesed kogemused kätte ka autoriõigustega, sest artistide esinejatega suheldes selgus, et mitte kõik pole nõus veebi heli üle kandma ja kardetakse, et kui lased hea kvaliteediga kontserdi internetti, siis osa publikut kohale ei tule ja vaatab vaid

netist. „Arvasime, et hea kvaliteediga veebiülekanne meelitab pigem juurde selliseid inimesi, kes muidu ei tulegi ega tea, mis toimub,” usub Lepik.

Telekaamerad on kallid, veebikaamerad aga mõistliku hinna ja veebi jaoks mõistliku kvaliteediga. Tehniline meeskond koosnes kolmest inimesest, lisaks helimees, operaator ja režissöör, kes olid n-ö loominguline kollektiiv. Operaatoriks võeti oma ala proff – Veiko Taluste Kanal 2st. Lepiku arvates tehakse põhiviga veebiülekannetel sellega, et arvatakse, nagu arvutis oleks lihtne plaane vahetada, tegelikult on just inimeste osa oluline. Operaator pani plaane paika nagu ikka kaameraga sündmuste keskel.

Eelarve koosneski suuresti inimressursist, aga oli suurusjärk väiksem teleülekandest. „See ongi IP-kaamerate eelis: tehnika on palju odavam, aga inimesi on ikka sama palju vaja, sealt kokkuhoidu ei tule,” ütleb Lepik.

Arvutimaailm

Innovaatilisim videotervitus valitud

Kaader võitnud videotervitusest

Innovatsiooniaasta ja Eesti Noorteühenduste Liit andsid 12. augustil rahvusvahelisel noortepäeval „Aktivist töötuks ei jää!” üle innovaatiliseima videotervituse auhinna. Vabapääsme Innovatsiooni Aastakonverentsile sai Tartumaa noortekogu videotervitus.

Videote puhul hinnati noortepäeva sisu lahtiseletamisoskust, uuenduslikku lähenemist, loovust ja huumorit. Tartumaa noorte tervitus (youtube. com/watch?v=ajhI-GzleBI) pälvis innovaatiliseima tervituse auhinna just teistmoodi, julge lähenemise ja „kastist välja” mõtlemise eest.

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 57

inimesed

Tehnikaülikooli rektor Peep Sürje digiallkirjastamas. Tema kinnitusel on Eesti IT akadeemia mõte toetatav ning katsetatav, kuidas kõrgkoolid saavad koos ühise suure eesmärgi nimel tegutseda.

Nelja ülikooli rektorid, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Arengufond digiallkirjastasid 27. augustil koostööleppele Eesti IT akadeemia, mille eesmärk on viia Eesti IKT alane kõrgharidus rahvusvaheliselt läbilöögivõimelisele tasemele.

Mida IT akadeemia annab?

IT Akadeemia algatuse allkirjad antud: „Eesti IT lugu on maailmas teada-tuntud ja nüüd on aeg sellest ka suurem majanduslik efekt välja mängida,” ütles kokkuvõtteks Eesti Arengufondi tegevjuht Ott Pärna.

Ott Pärna Arengufondist, Toomas Sõmera EITSAst ja Sten Tamkivi Skype’ist tõdesid koos teistega ühiselt, et IT akadeemia ei tähenda eraldi asutust-hoonet. Võrgustiku-tüüpi tegemistega peab pigem rohkem harjuma.

58 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud allkirjastab oma iPhone’ilt mobiil-IDga. Tema näeb IT akadeemia abi selles, kuidas IKTs loodud uusi teadmisi saaks rakendada teistes valdkondades.

Webmedia juht Taavi Kotka allkirjastab ID-kaardiga. Tema sõnul IKT sektor aina kasvab ja Eestis on vaja häid inimesi, et seda kasvu toetada.

Suurimad IKT sektori ettevõtted asutasid 11. augustil Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse, mille ülesandeks saab välja arendada 2015. aasta lõpuks maapiirkondades uue põlvkonna lairibavõrgu baasinfrastruktuur.

Kes toovad interneti kolkakülla?

Riigipoolse laua ääres on kohad sisse võtnud Tõnu Grünberg EMTst, sihtasutust juhtima hakkav Olav Harjo, minister Juhan Parts ja Marko Püüa riigi infosüsteemide osakonnast. Riik aitab suure osa 1,5 miljardist vajaminevast kroonist saada Euroopa Liidult. FOTOD: MART RIIKOJA

EstWini projektile annavad kiire interneti nimel järjest oma allkirja (vasakult) Mart Einpalu Levirast, Valdo Kalm EMTst, Valdur Laid Elionist, Sami Seppänen Elisast.

Sihtasutuse juhiks saab Olav Harjo, kes ütles, et igasse Eesti paika ulatuv lairibavõrk on vundament infoühiskonnale.

Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen kirjutab lepingule alla teadmises, et ka nende kasutatav uus kaablipaigaldustehnoloogia aitab kiirelt võrku laiendada.

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 59

inimesed

Maarja Kruusmaa – Eesti tuntuim robotiehitaja

Maarja Kruusmaa eestvedamisel hakkasid tudengid 2001. aastal Robotexi raames roboteid ehitama. Praegu juhib ta teaduskeskust, mis arendab tehislihaseid ja ka roboteid.

Istud ja nokitsed.»

Maarja Kruusmaa programmeerimisest, mis sarnaneb kudumisele-heegeldamisele.

Maarja Kruusmaa on teadlane, kes juhib TTÜ Biorobootika keskust. Tegu on läbi ja lõhki tehnoloogiainimesega, kellel taskus TTÜ arvutiinseneri diplom ning kes 2002. aastal kaitses doktoritöö Chalmersi tehnoloogiaülikoolis Göteborgis, Rootsis. „Arvan küll, aga ma tõenäoliselt ei viitsiks seda teha,” vastab Kruusmaa kerge muigega küsimusele, kas ta tuleks toime näiteks tolmuimeja või mõne muu kodumasina parandamisega, kui see peaks töölepingu üles ütlema. „Ma vihkan seda küsimust,” ütleb aga Kruusmaa selle peale, kui temalt uurida, kuidas üks noor ja hakkaja naisterahvas on üldse sattunud sellise valdkonna peale nagu biorobootika.

Siiski otsib ta seoseid keskkooliajaga, mil talle enda kinnitusel just matemaatika väga meeldis. Kuigi pärast keskkooli lõppu olnuks võimalus matemaatikat ka ülikoolis edasi õppida, langes kaalukauss siiski tehnoloogia kasuks, sest see tundus huvitavam. Nii asuski Kruusmaa Tallinna Tehnikaülikoolis õppima arvutite ja arvutivõrkude eriala. Lühikest aega on ta isegi programmeerijana töötanud. „Programmeerija töö meeldis mulle väga,” tunnistab Kruusmaa. Nüüd vaatab ta aga programmeerimisele kui käsitööle, mida terve elu

60 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

teha ei viitsiks ega tahaks – see muutub ühel hetkel lihtsalt üksluiseks ja igavaks. „See on kudumise või heegeldamisega võrreldav töö – istud ja nokitsed. Selline mõnus meditatiivne töö. Aga kui oled selle ära teinud, siis tahaks ikka kellegagi suhelda, ringi käia ja midagi muud ka teha.”

Et Kruusmaa ei soovinud piirduda vaid arvutiinseneri haridusega, jätkas ta pärast TTÜd haridusteed Rootsis, kus omandas Chalmersi tehnikaülikoolis doktorikraadi. Doktoritöö kaitses ka robotõppimise alal, mis on seotud tehisintellektiga.

Puhus Robotexile hinge sisse Selle kümnendi algusest alates on Kruusmaa üha tihedamalt seotud olnud robotite ning nende arendamisega. Näiteks 2001. aastal toimus tema vedamisel esimene Robotexi-nimeline võistlus, kus koolide tehnikaüliõpilased võtavad üksteisest mõõtu robotite ehitamises.

Robotite ehitamine pole seega ka Kruusmaale endale võõras, sest neid on ta valmis ehitanud isegi. „Enne, kui esimesed tudengid hakkasid Robotexi raames roboteid ehitama, ehitasin ma ka ise ühe sellise valmis. Pidin kindel olema, et

2001. aastal pani Maarja Kruusmaa aluse tudengite robotiehitusvĂľistlusele Robotex. Praegu ehitatakse Kruusmaa juhtimisel TTĂœ Biorobootika keskuses nii tehislihaseid kui ka robotkalu. Foto: kalev lilleorg Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 61

inimesed

a rva m us

Kristiina Voolaid sisearhitekt: Tunnen Maarjat umbes seitse aastat ja tutvusin temaga ta abikaasa kaudu.

Et nii mul kui ka Maarjal on palju tööd ja pidevalt kiire, pole viimasel ajal väga tihti kokku saanud.

Küll hämmastab mind, et kuigi Maarjal on väga pingeline töö, suudab ta pärast tööpäeva ikka olla rõõmsameelne ja nalja teha. Mina näiteks alati ei suuda. Mõnele tundub naljakas see, et kui Maarja sõidab jälle kuskile komandeeringusse, käsutab ta minu enda abikaasa järele vaatama: süüa tegema jne.

selline asi üldse töötab ning selline ülesanne on lahendatav.”

Varem on Maarja Kruusmaa töötanud viis aastat ka Tartu Ülikoolis, kus ta koos Alvo Aablooga asutas arukate materjalide ja seadmete labori, mis töötab suurepäraselt siiamaani. „Uurisime selles laboris, kuidas töötavad elektroaktiivsetest materjalidest tehtud tehislihased.

Seal töötavast seltskonnast olin mina ainuke inseneritaustaga inimene. Kõik ülejäänud olid keemikud, füüsikud ja materjaliteadlased. See oli koht, kus olid tehnoloogia ja alusteadused kokku pandud. See oli põnev aega ja me teeme siiamaani koostööd,” selgitab Kruusmaa.

Praegu läheb Kruusmaa põhienergia TTÜ Biorobootika keskuse juhtimisele, mis loodi

62 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

pooleteise aasta eest. Keskuse näol on tegu asutusega, millesarnast pole varem Eestis tegutsenud ning mis teeb tihedat koostööd mitme välisriigi teadusasutusega. Keskuse asutamine toimus praeguse juhataja eestvedamisel ning selle põhieesmärk on teadustöö tegemine. Teisisõnu on tegu teaduskeskusega, kus põimuvad omavahel loodusteadused ja tehnikateadused.

Sagimine biorobootikakeskuses „Nii et kui loodusteadused uurivad, kuidas asjad maailmas toimivad, siis tehnikateadlased mõtlevad uusi asju välja. Mulle tundus, et jube põnev oleks teha mõlemat asja korraga,” selgitab Kruusmaa.

Kui keskus 2008. aastal loodi, vaatasid

Jõuab palju

Revolutsiooniline robotmannekeen Kuigi Maarja Kruusmaa ajast enamiku võtab Biorobootika keskus, pole see siiski tema ainus proovikivi. Nimelt töötab Kruusmaa ka arendusdirektorina OÜs Massi Miliano, mis koos partneritega on välja töötanud robotmannekeeni.

Kruusmaa sõnul alustati nimetatud projektiga umbes kaks aastat tagasi ning sel kevadel tegi projekti rahasüsti ka Arengufond. Ettevõtte eesmärk on tungida robotmannekeeniga suurtele välisturgudele. Peamiste klientidena nähakse kõnealuses projektis just online-kauplusi.

Nii et kui kauplusel on olemas robotmannekeen ja kui inimene soovib näha, kuidas talle mingid riided selga istuksid, piisab kauplusele vaid oma mõõtude saatmisest. Need andmed kantakse robotmannekeenile, mille tulemusena võtab see kliendi mõõdud. Seejärel sobitatakse mannekeenile selga kliendile huvi pakkuvad riided, pildistatakse variandid ning saadetakse kliendile tutvumiseks. Kruusmaa sõnul peaks selline onlinekaupluste rakendus turule jõudma juba lähiajal.

„Neid tudengeid, kes on hästi motiveeritud, kellel on head tehnilised teadmised ning kes sooviksid siia keskusesse tulla, aitan mina omalt poolt igati: et nad saaks oma magistritööd kaitstud, et neil oleks huvitav elu ning et nad saaksid ka natuke palka,” nendib Kruusmaa.

Samas on Biorobootika keskusel üsna ambitsioonikas eesmärk: teha omas valdkonnas maailmatasemel teadustööd. „Meie töö peab olema võrreldav ükskõik millise teise teaduslaboriga maailmas ning me pidevalt võrdleme end maailma tippudega,” avaldab Kruusmaa.

Kruusmaa sõnul on ta ka ise iseliikuvaid roboteid valmis ehitanud. Nüüd pole tal selleks enam lihtsalt aega. asutajatele vastu vaid tühjad ruumid. Keskusega oli sel ajal seotud kolm inimest. Praegu käib tehnikat täis tuubitud keskuses päris korralik sagin juba hommikutundidest alates ning seal töötavate ja teadust tegevate inimeste hulk küündib paarikümneni.

Biorobootika keskuse loomise eesmärk oli asutada keha, kus teadusandekatel tudengitel oleks pidevalt võimalik midagi korda saata ning kus nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadiga tudengid saaksid õpitut ka reaalselt rakendada.

Edukad kogu maailmas Kuigi keskus on tegutsenud vaid poolteist aastat, pole juhi sõnul seni tehtud tööd silmas pidades millegi üle piinlikkust tunda. Pigem vastupidi – töös olevad projektid on kõik väga edukalt käima läinud.

Nii on teaduskeskusel praegu pooleli projekt koostöös Michigani Ülikooliga, mis puudutab tehislihaste väljatöötamist ja juhtimist. Kõnealune valdkond on maailmas praegu väga popp ning selles vallas kuuluvad edukamate riikide hulka näiteks USA, Jaapan, Hiina ja Korea. Samas on Euroopa riigid jäänud veidikene tagaplaanile. „Minu arvates näitame me koos Tartu laboriga ka Euroopat natuke paremas valguses, sest

Põnev oleks teha mõlemat korraga.»

Maarja Kruusmaa loodusteaduste ja tehnikateadlaste vahel valides.

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 63

inimesed

neilt tulevad täiesti arvestatavad tööd. Minu arvates oleme me oma saavutustega täiesti pildil,” usub Kruusmaa.

Samas on Biorobootika keskusel käsil ka teine suurem projekt nimetusega Filose, mille täispikk ingliskeelne nimetus on Fish Locomotion and Sensing.

Projekti raames uuritakse seda, kuidas kalad ujuvad, kuidas seda teadmist kasutada ning kuidas luua tehiskalu ehk kalaroboteid. Kirjeldatu näol on taas tegu ettevõtmisega, mis istub loodus- ja tehnikateaduste vahepeal, sest ühest küljest uuritakse kalu ning teisalt püütakse selle teadmisega ehitada valmis robotid.

Maarja Kruusmaa selgitab, et kaladel on olemas küljenoone nimeline organ, mis on äärmiselt tundlik ning millega kalad reageerivad kõigele veekeskkonnas toimuvale. „Kuigi veekeskkond on väga ebastabiilne ja dünaamiline, suudab kala seal alati hakkama saada, ellu jääda, süüa leida, voolus end stabiliseerida jne. Ühest küljest ongi eesmärk uurida, kuidas kala seda teeb. Teisalt on meie eesmärk seda jäljendada,” selgitab Kruusmaa.

30 miljonit kala uurimiseks

See on täiesti reaalne.»

Maarja Kruus spin-off-firma võimalikkusest robootikakeskuses.

Nimetatud projektis on Biorobootika keskusel viis koostööpartnerit, kusjuures Eesti meeskond on ettevõtmise koordinaator. Tegu on kolmeaastase projektiga, mille eelarve on kaks miljonit eurot ehk veidi enam kui 30 miljonit krooni.

Selle ajaga on eesmärk teada saada, kuidas kala küljejoon töötab ja ehitada valmis ka kunstlik küljejoon.

Järgmisel aastal käivitub Biorobootika keskuse kaasalöömisel veel üks rahvusvaheline suurprojekt, mis tegeleb automaatkirurgia ehk kirurgiarobotitega. Nimetatud ettevõtmises on Biorobootika keskus üks partneritest, kelle ülesanne on siseorganite modelleerimine. „Nii et kui skalpelliga vastu seda organit minna, oleks näha, palju mingi tegevuse tagajärjel see organ deformeerub. Sellist tehnoloogiat saaks kasutada juhtudel, kus kirurg ei julge ise patsienti lõigata. Inimesi käsi ju väriseb ja see võib ohtu seada mõne väga olulise veresoone,” selgitab Kruusmaa.

Et ortopeedilisteks operatsioonideks on juba teleopereeritavad robotisüsteemid loodud ning need on maailmas väga edukaks osutunud, on selliste projektide kasumlikkus nende õnnestumisel väga suur. „Kui kõik meie projektid peaksid õnnestuma,

64 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

Maarja Kruusmaa oleks üllatunud, kui ühel hetkel Biorobootika keskusest mõni spin-off-firma välja ei kasvaks.

on ka kasumlikkus tohutu. Samas jääb alati suur risk, et need asjad ei õnnestu. Teadusprojektide puhul jääb riskfaktor alati õhku,” ütleb Biorobootika keskuse juht.

Praegu töös olevatele projektidele tuginedes on Maarja Kruusmaa sõnul vägagi reaalne, et ühel hetkel kasvab Biorobootika keskusest välja mõni spin-off-firma. „Ma olen selles täiesti kindel. Pigem oleks ma üllatunud, kui siit mitte midagi välja ei kasvaks.”

Ka peab Kruusma täiesti reaalseks, et ühel hetkel võib Biorobootika keskuses tehtud töö tulemusena jõuda turule mõni tehislihas. „Kui ma viis aastat tagasi hakkasin selle teemaga tegelema, ei töötanud need asjad eriti üldse. Nüüd töötavad juba päris hästi. Veel oleks vaja umbes viite aastat, et keemikud muudaksid teatud materjale veelgi stabiilsemaks, et me saaksime nende baasil midagi valmis ehitada.”

RAIGO NEUDORF

Minu tööpäev

Rohkem aega tudengitele Tööle jõuan üheksaks. Suur osa päevast kulub oma inimeste ja Skype’i või telefoni teel partneritega suhtlemisele. Doktorantide juhendamine on üks põhitöid. Seni kulus suur osa päevast administreerimisele. Nüüd teeb seda assistent. Kuue paiku pean tooma lapse lasteaiast, pikemaks päevad ei veni.

Minu puhkepäev

Vabatahtlikult ei reisi Puhkepäeva veedan lastega ning kuhugi spetsiaalselt puhkama ei lähe. Vabatahtlikult reisima ei lähe iial, sest saan tööalaselt seda palju teha. Vabatahtlikult kuus tundi lennukis istuda mind küll õnnelikuks ei tee. Puhkus peaks olema eemaldumine tavapärasest tegevusest, aga mu elus on väga vähe rutiini.

Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009 65

minu arvutimaailm

Henn Sarv Eesti üks tuntuimaid IT-koolitajaid Henn Sarv puutus arvutitega kokku juba lapsepõlves, kui mänguasjadeks sattusid arvutidetailid. Halbu kogemusi ITga talle ei meenugi.

Esimene kokkupuude arvutiga?

10aastaselt. Vend töötas Tõraveres, seal vahetati arvuteid välja. Kodused mänguasjad olid vanad arvutite tükid. Päris arvutiga kokkupuude oli Nõos, kus õppisin 1970ndate alguses. Ural-1 oli too vanake.

Esimene oma arvuti?

Raske öelda. Isikliku arvuti koju ostsin vist 1990ndate lõpus. Operatsioonisüsteem oli veel Windows 2000, aga „apgreidisin” selle kohe XP betaks.

Esimene mobiiltelefon?

Esimese hankisin vist 1990ndate keskel.

Esimene kokkupuude internetiga?

Internetti viidi mind vaatama 1993. a rahvusraamatukokku. Brauser oli Mosaic. Olin juba üsna hästi sisse elanud FIDONETi ega saanud aru, mida see internet mulle juurde annab.

Milline on praegune tehniline varustatus?

Oma arvutil on kaheksa protsessorit, mälu 6 GB, monitore kaks, ketast 2-3 TB. Sülearvuti on 4 GB mälu ja ka päris hea tehnilise varustusega.

Kõige halvem ITga seotud kogemus?

Ei olegi – mul ei ole ITga seotud halbu kogemusi.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?

Live.com, Google.com, Geni.com, MSDN, TechNet jne ...

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?

Liigagi suur. Ma arvan, et hea mitu tundi päevas.

Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat?

Oo jaa – 1980ndate teisel poolel oli TPI arvutuskeskuses lausa piraadibaas. Toimus tarkvara hankimine, lahtimurdmine, tiražeerimine, vene keelde tõlkimine.

Foto: Liis Treimann, Postimees

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 14.10

◊◊ Kaamerapaigaldamise lugu jätkub nüüd põhjalikumalt ◊◊ Proovime vanu arvuteid ◊◊ OpenID – kas usaldusväärne identiteet võrgumaailmas?

66 Arvutimaailm nr 9 (164) september 2009

Data Domainiga varundad andmed 20 korda lihtsamalt 20 korda v채iksemale pinnale. *

* kuid Data Domainiga saate maasikad tervelt tagasi.

Maht (igap채evased full-backupid) Kiirus Omadused

DD120

DD510

DD530

DD565

DD660

DD690

DD880

18 TB

135 TB

285 TB

810 TB

1300 TB

1770 TB

3500 TB

300 GB/h

435 GB/h

540 GB/h

1100 GB/h

2000 GB/h

2700 GB/h

5400 GB/h

RAID 5, NFS, CIFS, OST, replikatsioon, veebiliidesega haldus, 1 rack unit

RAID6, NFS, CIFS, OST, Fibre Channel, VTL, replikatsioon, veebiliidesega haldus, andmete lukustus, kiirkoopiad (snapshots), N+1 toide ja jahutus, alates 2 rack unit

Data Domain partner ja tugikeskus Eestis on Proact Estonia AS

Proact Estonia AS | P채rnu mnt 102c | 11312 Tallinn | Tel: +372 663 0900 | Fax: +372 663 0901 | www.proact.ee

Olympus PEN-i müüvad:

Ei ole kompakt. Ei ole SLR. See on PEN.

1959 aastal tegi Olympus revolutsiooni fototööstuses. Nüüd, 50 aastat hiljem, teeme seda taas! Uuel kompaktkaamera mõõtmetega Olympus PEN-il on kõik peegelkaamera võimalused. Tänu vahetatavaile objektiividele ja E-Systemi adapterile on Sul rohkem loomevabadust. Kordumatute võtete jäädvustamiseks saad kasutada kunstifiltreid, erinevaid küljesuhteid ja topeltsäritust. Samuti võimaldab uus

Olympus PEN salvestada stereoheli ja HD-kvaliteediga videoklippe. Filmimisel toimivad ka kunstifiltrid. 12,3 megapikslit, sarivõtted kiirusega 3 võtet sekundis, 4 EV ulatuses toimiv keresisene stabilisaator ja autofookusega Live View — need on vaid mõned näited selle pisikese kaamera suurepärastest omadustest. Uus Olympus PEN — Olympuse uus revolutsioon. www.olympus.ee/pen