Arvutimaailm 11/09

Andrus Aaslaid jagab end äri-ilma ja keldris leiutamise vahel

Pisiuuendus: Windows Mobile 6.5 jõudis mobiiltelefonidesse Estobuntu rahvusLinux toetab kodumaist arvutikasutajat Reportaaž: tulevikku ennustava tarkvara konverents Las Vegases

mis juhtus ml arvutitega?

Eesti ühe suurema arvutitootja tõusu, languse ja uue tõusu lugu.

Hind 39.90

Nr 11 (166), november 2009

9 7 7 1 0 2 1 936005

Suures võrdlustestis NASid ehk väikesed võrgukettad

Millal Sina viimati oma lähedastega aega veetsid?

Jõulupeod ja -õhtusöögid Tallinki hotellides ja laevadel. www.tallink.ee

november 2009 fookus

LABOR

ML Arvutid – mis saab edasi?

34 Puutetundlik Dell Latitude

Foto: istockphoto

Eesti üks suurim arvutitootja ML Arvutid elab üle otsustavaid aegu, mis määravad, kas firma tõuseb kriisist välja või kaob jäädavalt ajalukku.

Lk 16

A RVA M US 6

Vastasseis: Eesti või välismaa arvuti?

7 Eksperdid hindavad: peatus.ee 8 Arvamus: Jaan Vare sotsiaalvõrkudest äridele

L2100 36 Ühes kestas – MSI Wind

Top 37 Hiir kui maastikuauto Logi-

techilt – töötab igal pinnal 38 Sülearvuti kuvaritootjalt –

Viewsonic

40 HTC Touch2 42

Suures testis prooviti seekord NASe ehk väikeseid võrgukettaid.

Foto: Kalev Lilleorg

UUDISED 10 Riistvarakiirendajad tulid

kolmandaks 10 Nokialt maailma odavaim telefon 14 Uus ja vanad Windowsid

FIRMA 22 Borthwick-Pignon teeb tööriistu nii

luurele kui ka logistikutele R E P O R TA A Ž 28 IBMi ärianalüüsitarkvara

konverents Las Vegases LAHENDUSED 48 UNIX-serverid pole surnud 50 Kuidas juhtida arendust?

52 Estobuntu – Linux eestlastele 54 Secunia PSI – kui kahtluseuss närib 55 Poken – digitaalne nunnu

visiitkaart INIMESED 57 Kuidas uus domeenikord välja

kuulutati 58 Briti leiutajad olid näitusel 59 Visioonist lahendusteni 60 Andrus Aaslaid ärimaailma ja

keldrisleiutamise vahel 66 Minu arvutimaailm: Peep Sooman

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 3

toimetuse lehekülg

Sotsiaalne võistlus Sotsialistliku võistluse asemel on ettevõtteid tabanud sotsiaalne võistlus. Turundajad soovitavad olla lisaks blogile ka Twitteris, Facebookis, LinkedInis, Second Life’is jne – ikka selleks, et turundussõnum leviks.

Samas paarsada Twitteri jälgijat on ju tühine hulk publikut võrreldes reklaamiga mõnes suures ajalehes. Kuid see paarsada on huvitatud klientide kontsentraat. Selles ongi sotsiaalvõrkude võlu, et saad oma sõnumit rääkida küll vähestele, aga eriti huvitatud inimestele ja lisaks on nad ka võtmeisikud, kes võivad infot edasi levitada oma sõpruskonnale ja sealt edasi sõprade sõpradele. Sotsiaalvõrkudes levib info nagu viirus.

Kuid paraku levib ka negatiivne info.

Näiteks Läti sideoperaator pidi palkama omale sotsiaalvõrkude turundaja, sest Twitteris levisid firma mainet kahjustavad teated. Seega – uued rinded on avatud. Nii mainekujunduseks kui ka turunduseks. Sellest on selles numbris juttu nii arvamusküljel kui ka reportaažis.

KAIDO EINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

TOIMeTUSe KOLL eeGIUM

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Valdo Kalm Kaanepildid: scanpix ja PEETER LANGOVITS, POSTIMEES

EMT juhatuse esimees

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

Urmas Kõlli ITLi juhatuse liige

Arvutimaailma tellimus maksab 369 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus.

Teet Jagomägi AS Regio juhatuse esimees

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori juht

Tiit Anmann Webmedia müügidirektor

GPS: N59:09:28 E23:31:10

ROOSTA seminaripakett “IGA KÜMNES OSALEJA TASUTA”

985.inimese kohta *Pakkumine kehtib 2009. aastal

Kahepäevane seminar Roostal sisaldab: seminariruum koos tehnikaga (2 päeva) ühe öö majutus Roosta majakeses (2–4 inimest majas) saabumiskohv lõunasöök pärastlõunane kohvipaus õhtusöök hommikusöök ennelõunane kohvipaus lõunasöök 2 tundi sauna

Lisainfo ja broneerimine: Rita Iloste tel 47 97 230 ja 53 401 393 e-mail: rita@roosta.ee Skype: rita.iloste Elbiku küla, Noarootsi vald, Läänemaa

www.roosta.ee

arvamus võitja ja k ao ta ja

va s ta ss eis

Kas eelistada kodumaist arvutit1 või rahvusvahelist kaubamärki2?

1

∂

Viimastel valimistel võitis vaatamata erakonnaeelistustele e-riik, sest valimistel osales elektrooniliselt ID-kaardiga üle interneti oma häält andes rekordiliselt 104 413 isikut.

100 neist küll tühistas oma e-hääle hiljem pabersedeliga, kuid lõpuks loeti kokku ja jäi ka kehtima 104 313 e-häält.

∆

Mainekaotajateks rahvusvahelistes ringkondades võib pidada Eesti teenusepakkujaid Elioni ja Linxtelecomi, mis sattusid Spamhaus Projecti blokeeritute nimekirja.

Spamhaus peab arvet pahatahtlike rämpspostijate kohta, firma sõnul on need kaks pakkunud hostingut Rove Digitalile.

2

Sulev Sisask

Esti Ehatamm-Koppel

Teema on intrigeeriv, samas erilist vastasseisu ma ei näe. Kas Eesti või Tšehhi õlu? Maitse küsimus.

Margiarvutit tasub eelistada mitmel põhjusel. Esiteks – kodumaine tootja ei suuda tagada komponentide kättesaadavust nelja-viie aasta pärast, margiarvutitel aga on see võimalik.

Ordi juhataja

IT Grupi tegevjuht

Kohaliku kaubamärgiga arvuti on toodetud Eestis, seega laekuvad kõik seonduvad Praegu on riistvara nii võimekas, et suumaksud ka Eestisse, lisaks tööhõive tagamidab rahuldada kasutajate vajaduse ka kuue ne kohalikele jne. Kohalik mark annab riiaasta pärast. Riistvara vahetatakse välja pigikassasse ligi kolm korda enam makse kui gem seetõttu, et ei suudeta tagada kvaliteetriik saab rahvusvahelise margiarvuti pealt. set remonti. Teiseks on oluline ka rahvusSeega – mida rikkam riik, seda parem elu. vaheline garantii – kasutajad on mobiilsed.

Eelista eestimaist!

Kui arvuti läheb katki Lisaks on kohalik välismaal, kehtib tasuta tootja turu ja riigi suhtes remont üle maailma. vastutustundlikum. NäiSisask: Seega – Kodumaiste tootjate teks mingi osa rahvusmida rikkam riik, puhul on probleemiks, vahelisi kaubamärke ei et ei garanteerita kompanusta Eesti keskkonseda parem elu. ponentide samasust läbi nakaitsesse – toodangut kogu tootetsükli. Mis realiseeritakse kohalike aga saab siis, kui tootja firmade kaudu, mis pole pankrotti või vaühinenud taaskasutusEhatamm-Koppel: läheb hetub omanik, kes pole ja jäätmekäitlusorganiKui kellegi huvitatud varem toodesatsioonidega – see pole arvutitele garantii küll tootja süü, vaid distpakutav teenus ei tud pakkumisest? Garantiid ributsioonipoliitika. sobi, on võimalik teostab margiarvutile Üldiselt koosnevad üldjuhul rohkem kui üks arvutid ikka samadest leida teine. pakkuja, seega kui ühe komponentidest, mis on pakutav teenus ei sobi, tehtud samades tehastes, on võimalik leida teine. aga kodumaine on tihti Kui viis-kuus aastat tagasi oli veel märsoodsam ja tihti ka paremate kiiruse/võimkimisväärne hinnaerinevus kodumaise ja suse parameetritega. Ka on paindlikum rahvusvahelise margi toodetud arvutitel ostja soovide järgi komponentide valik – isegi kuni 40%, siis praegu see puudub. rahvusvahelistel kaubamärkidel on kindlad Margiarvutid on säästlikumad. Näiteks konfiguratsioonid ja eraldi tellimine läheb keskmine toiteploki võimsus margiarvutil üsna kalliks. Odavam on ka kodumaise tooton 180–240 W, kodumaisel ca 400 W. ja juures järelteenindus ja remont.

6 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

ku u t sita at

Keegi pole ju väitnud, et piraattarkvara kasutamine peaks olema esteetiliselt nauditav kunstielamus.»

Arvutiturvaekspert Anto Veldre Arvutikaitse.ees P2P ohtudest.

ek s p erd id h in davad

Peatus.ee on esimene üleeestiline transpordiotsingu süsteem, kuid kohati jääb see kasutajale veel mõistatuseks.

Peatus.ee – kuhu edasi?

Päris suure raha eest valminud veebi taga on hea mootor ja mahukad andmebaasid, kuid meie hindajate arvamused sellest lehest lähevad lahku.

Hea idee, põhjalik info, kuid teostus ja kasutatavus saaksid veel areneda.

Tõnis Hinnosaar

Gunnar Peipman

Kaspar Loog

Peatus.ee pakub tavakodaniku jaoks palju olulist infot ja on projektina väga tervitatav – kahjuks on mitmekülgne funktsionaalsus esitatud tehnilise inimese pilgu läbi, arvestamata vähekogenud internetikasutajatega.

Navigatsioon ja kujundus peaksid olema abistavamad, panustada tasuks ka abitekstidesse. Samuti aitaksid kasutajatestid välja tuua probleemseid kohti.

Veebilehe idee on küll hea, kuid teostus pisut kohmakas. Kaardid avanesid küllaltki aeglaselt ja rippnimistutest valikute tegemine on ka üsna krüptiline. Tulemusedki pole päris head, kui tahta esilehel näiteks Viru keskusest Õismäele saada. Lehe kujundus on väga tume ja meenutab virtuaalset surnukuuri. Minu hinne on paraku kaks.

Kauaoodatud ja vajalik infosüsteem!

Kõik on kenasti tööle saadud ja kasutatav. Keeruliste päringute sooritamine on tehtud lihtsaks. Esimesel sammul ei saanud aru, et otsitakse peatusenimesid – aadressiotsing ei andnud oodatud tulemust. Reisiplaneerija töötab kiirelt ja on üsna loetav.

Soovitused: lingid piletiostuvõimalustele ja näidata ka sõidu hinda.

Altex Marketingi partner

Tehtud liiga tehnilise inimese pilgu läbi.

4-

Developers Team OÜ tegevjuht

Kohmakavõitu, valikute tegemine krüptiline.

KnowIT Estonia tegevjuht

2

Kasutatav, keerulisi päringuid on lihtne teha.

5

hinne kokku: 4Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 7

arvamus

Sotsiaalvõrgud sisemiste suhete korraldamises Kuni viimase ajani oli levinud arusaam, et sotsiaalvõrgud on teismeliste pärusmaa, kuhu ontlikel täiskasvanutel pole asja. Statistika väidab aga muud – sotsiaalvõrgud on olulised nii täisealistele kui ka ettevõtetele.

������

partner Vare & Jaakkola OÜ

�����

���������� ����� ���������� ����

����������

���� ���

Kuigi räägitakse uutest kogukondadest ja huvirühmadest, mis sotsiaalvõrgustikes suhtlevad, on need võrgud ainult vahend suhtlemiseks – suhtlus ise on suures osas samaks jäänud. Ka kommunikatsioon ettevõtetes jaguneb sõltumata kasutatavatest vahenditest laias laastus kaheks: sisemiseks ja välimiseks.

Sisekommunikatsioonis, nagu ka edukas väljapoole suunatud kommunikatsioonis, on alati olnud oluline info mitmesuunaline liikumine.

Edumeelsemad ettevõtted kasutavad kõikvõimalikke sotsiaalvõrke, kus (oskuslikul tegutsemisel) olulist infot hakkavad edastama nn sõltumatud kasutajad. Sisekommunikatsioonis on sotsiaalsete tööriistade kasutamine aga veel lapsekingades.

Põhjuseid on mitu: sageli ei nähta vajadust uute lahenduste järgi; juurutamist peetakse keeruliseks; ajakulu tundub suurem kui võimalik resultaat; reaalsed tegevused tunduvat olevat piisavad.

Vajadus organiseeritud sisekommunikatsiooni järele on igas ettevõttes – ka väikestes paari töötajaga firmades –, sest edu võtmetegurid – info kättesaadavus ning motivatsioon – toetuvad just sisemisele kommuni-

������������

Jaan Vare

������

Tehnoloogilised sisekommunikatsiooni vahendid aitavad hoida motivatsiooni ja lojaalsust. katsioonile.

Tahtmata kahandada reaalsete tegevuste olulisust, viitan paarile olulisemale virtuaalsele võimalusele.

Wikid, blogid ja küsitlused Iga uue töötaja liitumisel seisab ettevõtte silmitsi probleemiga, kuidas võimalikult kiiresti ja kompaktselt kogu tööks vajalik info uuele inimesele anda, kusjuures olemasolevad

8 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

töötajad ei tohiks oma niigi vähest aega sellele kulutada. Sisemiseks kasutuseks mõeldud wiki on parim lahendus, sest see on kergesti kasutatav, otsitav ja täiendatav. Wiki, mis sobib kõige paremini üldise info kogumiseks ja täiendamiseks, on ka hea võimalus viia uus töötaja kurssi firmasisese kõnepruugiga, st kõikvõimalike akronüümide, lühendite ja slängiga.

Erinevalt levinud arvamusest,

et blogide mõte on info jagamine väljapoole firmat (klientidele, partneritele), kasutatakse ajaveebi sisekommunikatsioonis üllatavalt sageli.

Eesmärk on sarnane: info jagamine vabas vormis. Algust võiks teha personaliosakond, kes on kursis aktuaalsete teemadega.

Küsitlus on üks lihtsamaid võimalusi töötajate kaasamiseks. Isegi sellistel juhtudel, kui otsused on varem langetatud, on kasulik uurida töötajate meelsust – ühest küljest aitab see ette valmistada teed saabuvale otsusele, teisalt suurendab demokraatiat.

Kuigi küsitluste läbiviimine on väga lihtne, ei tohiks sellega liiale minna ja uurida iga tühisemagi otsuse puhul saja töötaja arvamust.

Kokkupanek ja platvorm Sidudes need tööriistad omavahel üheks tervikuks, tekib firmasisene

Sisekommu­ nikatsioonis on sotsiaalsete ­tööriistade ­kasutamine veel lapse­kingades.» sotsiaalvõrgustik, mis liidab omavahel ka need töötajad, kes jõulupeol nukralt nurgas istuvad. Märgatavalt paraneb info liikumine ja kasvab motivatsioon.

Nagu paljude IT-lahenduste puhul, nii on ka sisekommunikatsioonis kasutatavate tehnoloogiliste tööriistade eduka rakendamise taga juhtkonna soov – antud juhul olla avatud ning osaleda töötajate suhtlemises.

See, millisele platvormile ehitatakse wiki või blogi, kuidas neid täiendatakse ja turvatakse võõraste eest, on tehniline küsimus, mille kallale saab asuda alles pärast põhimõttelise otsuse langetamist.

Väiksema eelarvega ettevõttel on võimalik kasutada ka avalike sotsiaalvõrkude kinniseid gruppe, kuid soovitav on siiski firma siseinfo hoida oma siseveebis.

i ga ku u m a t eil e kirj u tan

„Uus on IN” erimärki kasutab juba 60 ettevõtet Septembris avalikustatud innovatsiooniaasta erimärki „Uus on IN” kasutab juba 60 ettevõtet ja nüüd kirjutan lisaks eelmisel kuul räägitutele veel mõnest tootest ja teenusest, mis on saanud „Uus on In” märgi kasutamise õiguse.

Teooria.ee keskkond avatakse mõne kuu pärast ja selle abil on võimalik läbida autokooli teooriakursus e-õppe vormis. Süsteem annab liiklusõpilastele võimaluse kasutada aega õppimiseks efektiivsemalt ja säästa klassiloengutes osalemise kuludelt. Autokoolidel võimaldab keskkond efektiivsemat juhtida õppegruppe ja säästu püsikuludelt. Süsteemiga liitumine on avatud kõigile Eestis registreeritud autokoolidele.

Linnar Viigi innovatsioonijuhtimise meistriklass on täiesti uuenduslik interaktiivne kogemustevahetus tipp- ja keskastmejuhtidele, kus õpetatakse olema innovatiivne ja näidatakse, kuidas võtta kasutusele uut tehnoloogiat, tulla välja uute toodete/teenustega või leida nišš senitundmatul turul. iComTV patsiendi videolahendus on täisautomaatselt toimiv kõrgtehnoloogiline digitaalmeedialahendus, kus lakke riputatud LCD-ekraanilt saab patsient jälgida selleks spetsiaalselt toodetud helituid videoklippe loodusest ning kultuuridest üle terve maailma.

Laserteraapia.ee pakub seni teadaolevalt ainukesena Eestis uuenduslikku suitsetamisest loobumise teenust laserteraapia abil. Laserteraapia toetab tervislikku eluviisi.

Kitarriõpik koos õpetajaga – kitarrikool.ee veebilehe informatsiooni kohaselt ei ole kunagi varem müüdud pilliõpikut koos õpetajaga. Kitarrikooli välja antud õpik „Kitarrikool – võti praktilise kitarrimängu maailma” teeb iseõppija elu senisest lihtsamaks, kitarriõppe odavamaks ning õppimise kättesaadavaks kõikjal, kus on internet. Kus maailma nurgas õppija ka ei viibiks, on kitarriõpetaja alati käepärast.

Matemaatilisel Doominol on igal klotsil tehe ning tehte vastus võrdub järgmise tehte algusega. Toode on suunatud lastele ja noortele ning see arendab laste matemaatilist ning loogilist mõtlemist, kasutatud on lapsesõbralikke materjale.

Kalateraapia ehk ihtüoteraapia on täiesti ainulaadne lõõgastav protseduur, mille käigus spetsiaalsed doktorkalad hooldavad ja tervendavad nahka ning parandavad vereringet. Lisaks niisutatud ja tervele nahale annab protseduur erilise heaolutunde ja maandab stressi. Kalateraapiat viiakse läbi selleks spetsiaalselt välja töötatud vannides, kus ujub umbes 200 doktorkala.

Kutsun üles kõiki, kelle ettevõtetes on välja arendatud uusi tooteid ja teenuseid ning mis on turule toodud 2009. aastal, taotlema „Uus on In” märgi kasutamist. Innovatsiooniaasta veebilehel www.in.ee on täpne juhend, kuidas märki taotleda ning kasutada.

Urmas Kõiv

innovatsiooniaasta juht

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 9

uudised Üle 700 MB/tUND

Apple.spot.ee toimetus avastas, et minnes iPhone’i brauseriga lehele, mis kasutab Motion-JPEG veebikaamerat või muud videostriimi, ei katkestata ühendust ka pärast Home-nupuga brauserist lahkumist. Striim jääb avatuks ja vaid mõne tunni jooksul laeb iPhone sadu megabaite. Veidi üle tunni jooksul kasutati testides ära üle 740 MB. See on ilma paketita EMT hinna kohaselt 30 000 krooni. Võimalus ühendust katkestada on avada Safari ning samalt lehelt minna mõnele muule lehele.

7,7 miljonit

Oracle purustas 11. oktoobril seni IBMi käes olnud maailmarekordi TPC-C jõudlustestis. Oracle’i Database 11g jooksis rekordilise tulemuse 7,7 miljonit tpmC Sun SPARCi riistvaral ning Sun Solarise operatsioonisüsteemil. Uute kiiruste saavutamiseks kasutati Oracle Real Application Clustereid, mis lubavad arvutusmahtu jagada 12-Node Sun SPARC Enterprise T5440 serveriklastris. Salvestusseadmetena kasutati esimest korda välkmälukettaid Sun Storage F5100 Flash Arrays.

Eesti „rauanäpistajad” Samsung hakkab TeliaSonerat varustama LTE seadmetega LTE võrk jõuab lähinaabrite juurde – TeliaSonera president ja mobiilteenuste üksuse juht Kenneth Karlberg ning Samsung Electronicsi digitaalmeedia ja side üksuse uurimis- ja arenduskeskuse asepresident dr Yun Sang Park surusid kätt ja sõlmisid lepingu LTE mobiilivõrgu seadmete tarnimiseks järgmisel aastal Norras ja Rootsis.

Nokia toob müüki maailma odavaima telefoni Nokia toob uue aasta alguses müüki tõenäoliselt maailma odavaima mobiili Nokia 1280, mis maksab ilma operaator­ lepinguteta 20 eurot ehk veidi üle 300 krooni. Odavas mobiilis on siiski omadusi, mida kallitest ei leia. Näiteks saab selles pidada kuni viit eri telefoniraamatut ning Nokia 1280 suudab ootel ilma laadimata tervelt 22 päeva kesta.

Pariisis toimunud Euroopa meistrivõistlustel arvuti­tuunimises sai Balti ühistiim (Eesti-­Läti) auhinnalise kolmanda koha.

27. oktoobril toimusid Le Meridien’i hotellis Pariisis Taiwani elektroonikahiiu Gigabyte’i eestvedamisel esimesed nn Euroopa meistrivõistlused arvutituunimises, kus osalesid võistlejad 22 Euroopa riigist: Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kreeka, Hispaania, Belgia, Tšehhi, Poola, Ungari, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Venemaa, Ukraina ja Türgi.

Tweak’i vasteks pakuvad sõnastikud näpistama, väänama, sikutama, aga ka kohendama, mis antud kontekstis oleks kõige täpsem vaste. Kuid analoogselt autodega on ka ITsse ilmunud termin „tuunima”.

Mida ja miks siis tuunitakse? Kõik ikka selleks, et ehitada endale võimsam, kiirem ja üleüldse vingem masin. Maailmas on palju „tviikerite” ja ülekiirendajate veebilehti, peetakse ametlikke ja mitteametlikke edetabeleid, jagatakse maailmarekordeid jne.

Ning kui algselt oli see arvutihullude pärusmaa ja tootjad püüdsid igati tuunimisvõimalusi kinni keerata, siis mõni aasta tagasi toimus järsk kannapööre. Tabati ära, et tootes raudvara, millel on tehtud palju rekordeid ning

10 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

võidetud tippkonkursse, saab seda reklaamis kasutada.

Kui lugeja küsiks nüüd, milleks see kõik, ei hakka ju enamik kasutajaist oma arvutit tviikima ega tuunima, siis vastus on lihtne – lisaks eelpool mainitud reklaamile annab suure hulga arvutiproffide ühine ajurünnak vastuseid paljudele probleemidele, selgitab välja kitsaskohad ning leiab neile lahendusvariante. Kaks aastat tagasi Taiwanis kiirendusfestivalil osaledes võin meenutada, kuis nende kahe päeva jooksul kirjutas arendustiim seitse uut BIOSi versiooni. See kõik aga tähendab kasutaja jaoks kontrollitumat ja stabiilsemat tehnikat, arvutite tõrgeteta tööd ning suuremat kindlust antud kaubamärgi suhtes. Vestluses Gigabyte’i Euroopa müügiosakonna juhi Thomas Changiga kinnitas ta

nende kahe päeva jooksul kirjutas arendus­ tiim seitse uut ­biosi versiooni.»

Panasonic hakkab järgmisel aastal müüma 3D-pildiga telereid Panasonic näitas oktoobris oma esimest 50tollist 3D-võimelist plasmatelerit, mis peaks 3D kinoelamuse tooma kodusesse keskkonda. 3D-pilt kuvatakse 3D-formaadis salvestatud filmist Blu-Ray plaadil kaadrivahetustehnoloogiaga. Muidu 60 kaadrit sekundis näitav videopilt on salvestatud kahe kaameraga, üks pilt parema, teine vasaku silma jaoks. Neid taasesitatakse 120hertsise sagedusega, kuid vaadata tuleb sellist pilti spetsiaalsete LCD-katikutega prillidega, kus kummagi silma jaoks vilgutatakse vasaku ja parema silma kaadrit vaheldumisi, muutes vastava prilliklaasi näidatava pildiga sünkroonis läbipaistmatuks/ läbipaistvaks. Aju paneb sellest aga kokku eheda 3D-kujutise.

Netlead valiti Eestis kõige kiiremini kasvanud Rootsi firmaks Iga-aastasel Rootsi äriauhinna laureaatide autasustamisel valiti Eestis kõige kiiremini kasvanud Rootsi firmaks Netlead OÜ, mille kasv 2007–2009 oli 117%. Lisaks kiirele kasvule tõsteti edufaktorina esile loodavat lisandväärtust. Firma pakub netiturunduse lahendusi.

d” tulid TweaKingul pronksile

Balti ühistiim: Jaan Tsadurjan (Eesti) ja Semjons Avdejevs (Läti) Fotod: Degi Karajev, Digital Times selliste ürituste olulisust firma strateegias ning nende edaspidistki regulaarset toimumist.

Seekord polnud aga eesmärk vedelas lämmastikus või muus ekstreemsuses ülitulemusi saavutada. Kõigile osalejaile jagati välja täpselt sama raudvara: Gigabyte GA-P55-UD6 emaplaat, Intel i5-750 protsessor, 4 GB (2x2) Kingston DDR3 operatiivmälu ja Gigabyte GeForce GTX 260 graafikakaart. Piiranguna anti ette protsessori taktsagedus 4 GHz

(kiirendamata on see 2,66 GHz) ning keeld raudvara füüsiliselt modifitseerida. Samuti olid operatsioonisüsteemid ning testiprogrammid juba installeeritud. Nüüd saigi otsustavaks raudvara peenoptimeerimise oskus ehk tuunimine. Kui n-ö „kiirenduseelse” ajastu emaplaatidel sai vaid vähe parameetreid ise muuta, siis testialune P55-UD6 pakkus ohtralt häälestusvõimalusi. Võisteldi kahes testis: SuperPi 32M (32 miljoni koha arvutamises) ning 3D Mark2001 mul-

timeediatestis.

Meie võistkond oli Baltikumi ühistiim – Jaan Tsadurjan (ERR heli- ja arvutiinsener, häkkerinimega Jaan) ning Semjons Avdejevs (Läti veebimeister, häkkerinimega Sam aka TaPaKaH) ning tõi SuperPis ära pronksmedali.

3Dmarkis jäädi kahjuks ajahätta ja leppima pidi vaid kesise vahetulemuse eest saadud kuuenda kohaga, mis esimese korra kohta pole ka paha.

VEIKO TAMM

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 11

uudised Kalender

arvutima ailm

Internet kui inimõ Android-telefonid auto­ navigaatoriks Kui varem polnud Android-telefonidele ühtegi normaalset autonavigaatorit, siis nüüd on neid lausa mitu.

Google’i enda tasuta autonavigatsiooni kõrval (kuid see laeb kaarte netist ja paneb muretsema andmete allalaadimise tasu pärast) on mälukaardile ostetavate kaartidega CoPilot, mille Eesti kaardid on juba väga täpsed. Maksab 500–1500 krooni, olenevalt kaartidest ja juhatab häälega, nagu ikka.

Veebipõhine äritarkvara Directo laieneb Soome Veebipõhine Eestis loodud majandustarkvara Directo laienes Soome. Esinduse loomisega saavad kliendid kasutada soomekeelset tarkvara ning kliendituge.

Directo oli seni esindatud Eestis, Lätis ja Leedus.

16.11 Kosmosetehnoloogiate rakenduste seminar

Invent Balticsi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostöös korraldatakse Swissòtelis kosmosetehnoloogiate rakendusi tutvustav seminar EADS ASTRIUMiga koostöö võimalustest. Seminar on osalejatele tasuta.

20.11 TEDxTallinn 1984. aastal Californias ellu äratatud iga-aastane suurim helgete peade kokkutulek TED (Technology, Entertainment, Design) toimub esmakordselt ka Tallinnas, Von Krahli teatris.

Kohaliku initsiatiivgrupi konverentsi tähistatakse TEDx-ga.

Osalevad maailma juhtivad mõtlejad ja tegijad, igaüks neist saab ülesandeks pidada 18 minuti jooksul oma elu parim kõne.

23.11 TechnologyWorld09 23.-24. novembril toimub Ühendkuningriigi suurim IKTsektori kiirkohtumiste üritus ja mess TechnologyWorld09, mille eesmärk on lihtsustada briti ja välismaiste ettevõtete vaheliste ärisuhete loomist. Eelmisel aastal võtsid TechnologyWorldist osa 266 briti ja 113 välismaist ettevõtet. Ürituse peateemad on kommunikatsioon, elektroonika, tarkvara, süsteemid ja teenused.

12 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

1

Maailma suurim internetikommuun elab Hiinas Kuigi Hiina pole kaugeltki üle kogu maa internetiseeritud, on see riik sellegipoolest saanud maailma suurimaks internetikommuuniks.

Hiinas on internetis 338 miljonit inimest (võrdluseks suuruselt teine – USA 220 mln), Hiinas on praegu kõige rohkem mobiilikasutajaid (710 miljonit), maailma suurim mobiilioperaator (China Mobile, 500 miljonit klienti), samas on mobiilikasutajaid vaid 53,5% (USAs näiteks üle 88%).

Hiinale rühib kiirelt järele ka India.

2

Rootsi garanteerib 100 Mbit/s 2020. aastaks Rootslased järgivad Soome eeskuju ja plaanivad ka vastu võtta seaduse, mis garanteeriks suure läbilaskevõimega interneti igale kodanikule. Eelnõu järgi peab 90% kodudest saama 100 Mbit/s aastaks 2020.

Office kodutöötajale 150 krooni eest 22. oktoobrist saab kõikides Microsoft Office'i tarkvarakindlustusega kaetud ettevõtetes paigaldada Microsoft Office Enterprise 2007 rakenduse teise koopia oma töötajate koduarvutisse vaid 150 krooni eest.

Soodustus kehtib firmadele, kes on soetanud

MS Office’i tarkvara koos tarkvarakindlustusega ning liituvad Microsofti kodukasutusprogrammiga.

Iga Microsoft Office’i rakenduse tarkvarakindlustusega kaetud litsentsi kohta on kasutajal õigus installeerida ja kasutada ühte koopiat tarkvarast koduarvutis. Selle saab osta Microsofti veebist.

mõigus aina levib

3

San Franciscos saab paberivabalt lennukile

E-piletid pole enam mingi uudis, aga paraku tuleb oma paberivaba e-pileti kood lennujaamas ikkagi paberist pardakaardi vastu vahetada. Selline kummaline ajalooline rudiment on San Franciscos nüüd

kõrvaldatud – pardakaardi saab samuti elektrooniliselt e-kirjaga ja mingit paberit enam välja ei trükitagi.

Pardale registreerimisel saadetakse e-kiri, mille lisandis sisalduv vöötkood skannitakse lennukisse minekul näiteks mobiiliekraanilt. Kes tahab, võib seda ka arvutiekraanilt näidata.

INTERNET SECURITY 2010 Parem viirusetõrje igas mõttes

.ee tippdomeeni uued reeglid Oktoobris avalikustati Eesti tippdomeeni uue reeglistiku kavand, mida hakkab välja töötama Eesti Interneti Sihtasutus.

1. veebruarist 2010 võtab sihtasutus domeenide registreerimise üle ja hakkab registreerima .ee domeene piiranguteta, kuid registreerimine muutub tasuliseks

(ca 300 kr aastas). Teenindatakse põhimõttel „kes ees, see mees”. Praegused .ee-lõpulised domeenid tuleb vahemikul 1. veebruar 2010 kuni 30. juuli 2010 ümber registreerida.

Kuni novembri lõpuni kestab Eestiinternet.ee lehel arutelu uute reeglite üle, kus igaüks saab oma ettepanekuid esitada.

Kaitstes asendamatut

www.f-secure.ee f-secure.com

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 13

uudised u us ja va nad

Uued ja värskemad aknad Windows 7 tulekut on oodatud kaua, nüüd on see siis kohal ja vabastab Windows XP kasutajad seitsme aasta vanusest fossiiltarkvarast ning Vista kasutajad nende ressursivaevadest. Hüvasti, aeglased arvutid!

MS Windows 7

MS Windows Vista

MS Windows XP

Hind

al 1490 kr

al 1490 kr

al 1230 kr

Nõuded arvutile

CPU 1 GHz, mälu 1 GB, kettamahtu 16 GB

CPU 1 GHz, mälu 512 MB, kettamahtu 15 GB

CPU 233 MHz, mälu 64 MB, kettamahtu 1,5 GB

Paari lausega

Windows 7 aitab taas vanu Windows XP programme jooksutada.

Uus Windows jookseb ka vanal arvutil kiiremini.

Windows Vista suutis ka võimsad arvutid täisgraafikaga võhmale võtta.

Vista taandub Windows 7 kõrvalt aastaga.

Et Vista nõudis palju ressurssi, on paljud XPle truuks jäänud. Seitse aastat vana tarkvara hakkab ajale jalgu jääma.

AMi hinnang

Windows 7 tõrjub Vista ja XP arvutitest välja.

Vista juurde jäämiseks pole enam ühtki põhjust.

XP jääb vanadesse arvutitesse nende suremiseni

Visioonikonverentsi ideed järgmiseks aastaks Oktoobri lõpus toimus igasügisene Visioonist lahendusteni konverents, mis nagu alati kogus kokku IKT-valdkonna tegijad ja andis uusi ideid.

Minister Juhan Parts tutvustab konverentsil e-riigi kümmet teesi. FOTO: KALEV LILLEORG 14 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

Info- ja telekomiettevõtete liidu president Taavi Kotka ütles avasõnades, et kui poleks majandussurutist, magaksid IT-ettevõtted edasi. Kriis äratas arvutifirmad üles ja nüüd püütakse

ühiselt eksporti edendada.

Kotka tahab ITLi juhtides lähimal ajal Eestisse tuua rohkem rahvusvahelist kompetentsi ja muuta IThariduse maailmatasemel olevaks.

Konverentsil esitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ka oma kümme teesi, mis aitaksid meid e-riigi arendamises edasi.

Vt AM.EE/821

IT-firmad rokkisid

am 10 a a s tat taga si

Parimad e-pangad

Kas internetiajakirjandus on hääbuv?

Visioonist lahendusteni konverentsile järgnes pidu Rock Cafes, kus laval esinesid IT-firmade töötajate bändid. Pildil elavad Webmedia töötajate bändile kaasa Aet Rahe, Kairi Saar, Kaido Vaade ja Tähve Lõpp Webmediast. FOTO: MAIDO HOLLO

Tildelt Wordi tasuta terminoogiatöörist Tilde andis välja Microsoft Wordi jaoks mõeldud EuroTermBanki terminoloogia lisandmooduli, mis sisaldab 27 Euroopa keele terminite andmebaasi.

Tõlkimist ja terminiotsingut hõlbustava täiustatud tööriista saab tasuta alla laadida veebilehelt

eurotermbank.com/tools.

Terminid hangitakse üle interneti.

EuroTermBanki terminoloogia lisandmooduli abil pääseb Wordi terminipaneelil juurde ligikaudu kahele miljonile terminile ja enam kui sajale EuroTermBanki kogumile ja andmebaasile. Töötab nii Word 2007 kui ka 2003ga.

Kümme aastat tagasi küsib Arvutimaailma toimetaja Jaan Vare, kes tänagi meie ajakirjas sõna võtab, kas netiajakirjandus on ajutine, mööduv nähtus.

Sest ta ei tea kedagi, kes oleks nõus vabatahtlikult paberajalehest loobuma. Nüüd küsib aga hoopis ajakirjandus ise, mida teha netiajakirjandusega, sest inimesed loevad heameelega tasuta uudiseid internetist ega kipu enam paberväljaandeid tellima.

Videotelefonid tulevad 1999. aasta Arvutimaailmas kirjutab Margus Välja UMTSi ja 3G ahvatlustest. Näiteks on UMTS 1999. aasta artikli järgi võimeline pakkuma „küllalt head videopilti” 64 kbit/s ühenduse juures. Paljud nutitelefonid on videokõne toega, aga kasutatakse seda teenust, isegi kui pilt on parem kui ennustati, ikkagi väga vähe. Harjumuse jõud on suur helistada vanamoodsalt.

Kaks megapikslit peaaegu proffidele AM kirjutas uute, 2 Mpix Nikoni kaamerate müügiletulekust ja lootused olid suured. Selline kvaliteet meelitas digiajastusse ka profid ja ärikasutajad.

Baltic E-Banking Report 2009 uuringu kohaselt jagavad Eestis parima e-panga kohta Swedbank ja Sampo Pank.

Kogu uuringu pingerida on järgmine: Swedbank (14,2 punkti), Sampo Pank (14,2), Krediidipank (13,7), SEB Pank (12,5), Nordea Pank (12,2), Parex Pank (10,6), Marfin Pank (9,6), Handelsbanken (9,0), Tallinna Äripank (8,4), DnB Nord (7,5).

Sampo Pank oli aasta jooksul suurim tõusja, jõudes vanadele tippudele järele.

Soomes kõigile 1 Mbit/s ühendus Juulist on igal Soome kodanikul seaduslik õigus nõuda vähemalt 1 Mbit/s ühenduskiirusega internetti, kirjutab Yle.fi. Soomest saab esimene maa maailmas, kus seadusega garanteeritakse lairibaühendus kui põhiõigus.

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 15

fookus

ML Arvutite üks omanikke ja juht Aivar Paalberg sai aastaid nautida korralikult töötava arvutifirma toodavat kasumit, kuid oli tänavu sunnitud oma firma läbi saneerimismenetluse vedama. Foto: EGERT KAMENIK 16 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

31 miljonit krooni Sellise summa peab järgmise viie aasta jooksul tagasi teenima saneerimisel olev ML Arvutid, et võlausaldajad oma raha tagasi saaksid.

Mis juhtus Eesti ühe edukama arvutifirmaga?

„See hoop oli suures osas seotud Enteriga.” Kunagise Eesti ühe suurema arvutitootja ML Arvutid juht Aivar Paalberg istub mu vastas lõunasöögilauas ning lükib spinatit kahvli otsa. Mis firmaga juhtus ja mis saab edasi?

henrik roonemaa henrik@digi.ee

ML Arvutite seis on pehmelt öeldes nukker. Firma on oma ajaloo jooksul tootnud ligi veerand miljonit arvutit ning teenis omanikele igal aastal miljoneid kroone kasumeid. Veel mullu 4. kvartalis, kui majanduskriis oli kõikjal juba maad võtnud, oli ML Arvutite kasum üle 700 000 krooni.

31 miljonit krooni Hiilgeaegadel oli firmas üle 80 töötaja, nüüdseks on neist järele jäänud vaid 25. Sülearvutite tootmine on täielikult lõpetatud, kokku pannakse veel lauaarvuteid, autoarvuteid, servereid ja infokioske. Uhke peoga avatud suurest tootmis- ja kontorihoonest Tallinna IT-firmade koorekihi naabruses Ülemiste Citys on firma välja kolinud ning tegutseb väikesel pinnal Tallinnas Sakala tänaval.

Firma tegevust jälgivad pingsalt nii võlausaldajad kui ka saneerimisnõustaja. ML Arvutitel oli enne sa-

neerimismenetlust üleval 31 miljonit krooni võlgu ning Paalberg ja tema järelejäänud meeskond töötavad iga päev selle nimel, et se 31 miljonit tagasi maksta. „Suured kulud pluss rahavoo probleem teevadki kokku sellise jama,” lausub Paalberg.

Selle lausega saabki kokku võtta kaks suurt põhjust, mis ML Arvutitele saatuslikuks said. Esiteks majanduskriis ehk drastiliselt vähenenud müük ehk rahavoo probleem ning teiseks tütarfirma, arvutikauplusi operee-

Suured kulud koos rahavoo probleemiga teevadki kokku sellise jama.» rinud Enter ehk suured kulud. Ühel hetkel oli Paalberg omadega täiesti nurgas: tohutud kulud olid üleval, aga raha kuskilt juurde ei tulnud.

Ning just Enterist ei saa ML Arvutite kurva saatuse puhul rääkides üle ega ümber. Nende kahe firma rahakotid olid seotud: Enter avas aga uusi kauplusi ning ML Arvutid maksis selle oma kasumist ja säästudest kinni.

Kokku läks sellesse peadpööritavas-

se poodide ehitamisse üle 20 miljoni krooni ML Arvutite raha ning kasumisse Enter kunagi ei jõudnudki.

Suured riskid Üksteise järel avasid uued Enteri poed uksed kõigis popimates paikades: Ülemiste keskuses, Rocca al Mare kaubanduskeskuses, Mustika keskuses, Rakveres Põhjakeskuses, Pärnus Kaubamajakas ja nii edasi. „See laienemine oli väga emotsionaalne,” meenutab Enteri konkurent, Euronicsi kauplusteketti opereeriva Sandman Grupi juht Martin Pedai. „2008. aasta kevad näitas juba selgelt, et turg muutub drastiliselt, aga millegipärast julgesid nemad ikka veel kõvasti riske võtta.”

Pedai loetleb peast üles kõik olulisemad avatud Enteri poed ja jääb siis mõttesse. „Nad investeerisid ikka hullupööra, võib-olla endalegi aru andmata. Rocca al Mares tulid nad ju täitsa keskuse ukseauku, need on tavaliselt kõige kallimad pinnad.” Üks teine tolleaegne Enteri konkurent rääkis Arvutimaailmale, et kui Enter hakkas suure hooga poode avama, istusid nemad oma firmas ümber laua ning mõtlesid, et see on see hetk, kus on näha, et konkurent paneb kiiresti ajama täiesti vales suunas ning küsisid endalt, kas see tõesti on võimalik.

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 17

fookus

Selline nägi välja Enteri hiljuti avatud pood Rocca al Mare keskuses tänavu 20. juulil, mil kõik selle keti kauplused olid pankrotihalduri otsusega ajutiselt suletud.

Foto: scanpix

Samas aga ütlevad nii Eesti suurima IT-kaupade hulgimüüja GNT Eesti juht Anti Kuiv kui ka ML Arvutite suurima konkurendi Ordi juht Sulev Sisask, et polnud see Enteri äriplaan nii hullumeelne midagi.

Julm majanduskriis „Omal ajal oli poodide avamine õige strateegiline otsus,” lausub Kuiv. „Mina suhtun neisse austusega. Enterist oleks vabalt võinud tulla väga suur ja edukas asi. Omanikel ja investoritel polnud lihtsalt seekord õnne.”

Sisask ütleb, et Enter oleks pidanud varem aru saama, kui suurde konkurentsi ta tegelikult sattus. Korraga kasvatasid oma kauplusi nii Elion kui ka K-Arvutisalongist muundunud Klick, samuti laienes kiiresti Photopoint ning IT-kaubad võttis senisest palju tõsisemalt käsile ka hiiglane Euronics. „Paalberg ei julge kaotust tunnistada,” ütleb Sisask. „Talle peab keegi üt-

lema, et sul on piir peal. Enteri puhul oli see ju tükk aega näha.”

Oli, kuidas oli, igatahes sai Enterist kiiresti puuk ML Arvutite rahakoti

oma tegevuse kõrghetkel müüs enter ligi 80 protsenti kõigist ipodidest eestis.» küljes, sest Enter muudkui laienes ning ML Arvutid muudkui maksis arveid.

Samas ei saa ka öelda, et Enter oleks olnud algusest peale täielik läbikukkumine. Nemad müüsid Eestis oma kõrghetkel ligi 80% kõigist iPodidest, käive oli stabiilselt üle 15 miljoni krooni kuus ning visioon, et inimesed tahavad Euronicsi-suguse tehnika-selvehalli kõrvale ka väik-

18 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

semat ja sõbralikumat kauplust, kus saab müüjaga suhelda, tundus end vaikselt tõestavat.

Ent siis saabus majanduskriis.

Isegi murdepunkt on ML Arvutite inimestel täpselt teada: see oli aasta tagasi, 13. november 2008, kui turule ilmus ülipopulaarse võrgurollimängu „World of Warcrafti” lisapakett „Wrath of the Lich King”, mille öine müük WoW-fännidele läks Enteril väga edukalt ning järgmisest hommikust algas allakäik, sellest hetkest enam numbrites tõusu näha ei olnud. Nagu oleks kuri kuningas ise Enteri ära sõnunud.

Samal kuul alustas ML Arvutid varem plaanitud sisemise saneerimise elluviimisega. Enteri müüginumbrid kukkusid pidevalt ja väga palju ning piltlikult öeldes oli 2009. aasta jaanuaris müük poole väiksem kui 2008. aasta detsembris ning veebruaris veel omakorda poole väiksem kui jaanuaris. Arved tuli aga ikkagi maksta.

lisalugu

Kas arvutitootmisel Eestis on mõtet?

Saneerimisel ML Arvutites on endiselt säilinud ka vähendatud mahus lauaarvutite tootmine, mida firma peab mõneti perspektiivikaks, kuid Eestis sülearvutite tootmisele tõmbab Aivar Paalberg kohe kriipsu peale: mahud on väikesed, siin valmistamine kallis, hea disainiga korpusi hiinlastelt kätte ei saa, aga tarbija jaoks on disain iga päev järjest olulisem.

Viimased hädas hakkas firma tõesti poode sulgema, et kulutusi vähendada. Esialgu tõi see aga kaasa hoopis kulude tohutu suurenemise: inimesed tuli koondada, kaubanduskeskustega sõlmitud rendilepingutest end välja osta. Ühe poe sulgemise eest tuli ainuüksi rendileandjale trahve maksta 600 000 kuni 1 000 000 krooni, lisaks veel kõik muud kulud ja seda olukorras, kus müüginumbrid läksid pidevalt allavooluteed.

Kust see raha tuleb? Ühel hetkel jõudis kõigile kohale, et asi on väga hapu. Omanikud tahtsid nii ML Arvuteid kui ka Enterit saneerida.

Paalberg on siiamaani veendunud, et kui Enterile oleks rohkem aega antud end koguda, oleks Eestis praegu üks pankrotimenetlus vähem. Ning selle põhjal, mis ajakirjandusse on jõudnud, tundub, et üks väga probleemne pankrotimenetlus.

Oktoobri keskel ütles Enteri pankrotihaldur Peep Lillemäe portaalile

„See oli ju kaua aega juba teada, et selline äri Eestis väga kaua jätkuda ei saa,” räägib ta. „Me peaksime olema võib-olla tänulikud, et meil tuli rasked otsused praegu ära teha. Mõne teise jaoks on need võib-olla alles ees.”

Selle väitega nõustujaid pole Eestist lihtne leida. Ordi juht Sulev Sisask ütleb, et firma töötab praegu küll väikese kahjumiga, kuid sellises kahjumis võib ta veel mitu aastat püsida ning säästudest elada ja tulevik tundub lootusrikas. „Ma tahaksin nende aastatega kaotatud raha ikka tagasi teenida,” vastab ta küsimusele, kas ka aastal 2025 saab Eestist osta Ordis toodetud arvuteid. „Me oleme nii nutikad küll, et kui tahame, siis suudame siin arvuteid kokku komponeerida,” usub ka EMT juht Valdo Kalm. „Ma küll ei julgeks puhtalt ML Arvutite juhtumi põhjal öelda, et Eestis pole enam mõtet arvuteid toota.”

GNT Eesti juht Anti Kuiv aga meenutab, kuidas ta on juba aastaid käinud läänes konverentsidel rääkimas, et Eesti turg on loodusseadustele vastukäiv: kaks suurt kohalikku arvutitootjat hoiavad suurte korporatsioonidega võrreldes väga suurt turuosa ning see olukord on püsinud juba uskumatult kaua. „Teoorias see ikkagi nii kesta ei saa,” räägib Kuiv. „Lõvi saab ikka lõpuks antiloobi kätte.”

E24.ee, et kogu protsessi iseloomustabki üks suur probleemide hulk ja seaduste mitte tundmine. „Üheksa kümnendikku pankrotihalduri ajast kulub asjadele, millega haldur ei peaks üldse kokku puutuma. Näiteks seaduste selgitamine,” rääkis Lillemäe.

Kui Enter oli kukkunud, oli selge, et ka ML Arvutid on suures ohus, sest rahakotid olid firmadel liiga ühised ning Enteri vastu esitatud nõuded oleksid kiiresti kõikuma löönud ka ML Arvutid.

Sündis otsus ML Arvutid saneerida. 10. juunil anti avaldus kohtule, kaks päeva hiljem oli menetlus alustatud ning enamik juunit ja juulit kulus sellele, et täpsustada võlanõudeid.

24. juulil saadeti saneerimiskava võlausaldajatele ning augusti alguseks oli-

gi piisav hulk neist teatanud, et nõustuvad saneerimiskavaga ega nõua ettevõtte pankrotti.

Poolt oli 66% võlausaldajatest, kes esindasid 72% nõuetest, seaduse järgi oli vaja vastavalt üle 50% ning üle 2/3.

Septembri lõpuks oli saneerimiskava kinnitatud, oktoobri keskpaigaks sai ML Arvutid kokkuleppele ka maksuametiga võla ajatamise suhtes ning praegu on veel lõplik kokkulepe saavutamata Swedbankiga, kelle nõue ka saneerimiskava alla ei kuulu, kuid Paalbergi sõnul on ka need läbirääkimised lõpusirgel.

29. septembriks 2014 peab olema saneerimiskava ellu viidud ehk ML Arvutid päästetud ning võlausaldajad raha tagasi saanud.

Kust see raha tulema peaks? Milline on uus ML Arvutid? Selle tee-

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 19

fookus taga s i va ad e

17 aastat ajalugu Esimene arvuti toodeti juba 1992. aastal ning sellest peale läks ML Arvutite jaoks kõik tõusvas joones, kuni eelmise aastani.

Lauaarvutite tootmine ML Arvutites jätkub praegu väikeses mahus. Foto: helin loik ma kallale asub firmajuht sama suure õhinaga, nagu ta ilmselt omal ajal Enteri ketti arendas. Plaanid on suured ja neist võiks Paalberg vist rääkima jäädagi.

Lühidalt öeldes kavatseb ML Arvutid lähemas tulevikus keskenduda kõrgema lisandväärtusega nišitoodete tegemisele ning erakliendile mõeldud arvutite valmistamisest on täielikult loobutud.

Olulisi tooteid, mida arendada ja müüa on praeguseks järel kolm: autoarvutid, videovalvesüsteemid ning infokioskid. Ükski neist kolmest pole firma jaoks uus äri, vaid kõigi nendega tegeleti ka arvutitootmise kõrvalt, nüüd näeb Paalberg neis aga uut suurt tulevikuäri.

Nii näiteks on juba praegu Eestis ringi sõitvad politseiautod varustatud just MLi autoarvutiga, kõigis Statoili jaamades ning Swedbanki automaatides on kasutusel nende videosalvestid ning lätlaste Lattelecom ostis just MLi infokioskidRiia linna turismi-

1992 toodetakse esimene ML (MicroLink) arvuti 1995 alustati DOS/Windows tarkvaraga ML arvutite müüki 1996 sõlmiti OEM otseleping maailma suurima kiibitootja Inteliga 1997 alustab praegune arvutitootja MicroLink Arvutid AS 1998 ühinesid kaks Eesti arvutifirmat MicroLink ja Astrodata 1998 ettevõtte kvaliteedisüsteemile ISO9001:1994 sertifikaat 2000 alustati ML serverite tootmist ja müüki 2000 alustati ML infokioskite tootmist ja müüki 2001 avati müügikeskkond arvutid.com 2002 alustati sülearvutite toomist ja müüki 2002 ettevõtte kvaliteedisüsteemile ISO9001:2000 sertifikaat 2003 eralduti MicroLink kontsernist, ettevõtte nimeks sai ML Arvutid AS 2003 avati ML esindussalongid Tallinnas ja Tartus 2004 avati ML esindussalong Pärnus 2005 alustati ML meediakeskus-arvutite tootmist ja müüki 2005 ettevõtte omanikud asutasid digikaupade jaeketi Enter IT-Market 2006 avati äriklientidele suunatud müügikeskkond MLA e-portaal 2006 alustati ML autoarvutite tootmist ja müüki 2007 avati uus arvutitehas Ülemiste Citys 2008 laiendati oluliselt ML infokioskite ja autoarvutite valikut 2008 alustati ML videovalvelahenduste müüki

info iseteeninduspunktideks.

Enamik võlausaldajaid on sellise plaaniga leppinud ja ootavad helgemat tulevikku, kuid on ka kahtlejaid. „Ma ei näe ega kuule, kust see raha saneerimise käigus tuleb,” ütleb Ordi juht Sisask. „Ma imestan, et nad saneerimise üldse said, sest rahavooge ju lähemas tulevikus näha ei ole. Aga Paalbergi tuleb kiita juba kas või selle eest, et ta oskas saneerimise välja võluda.”

Toast välja ja jälle tagasi Sisaski sõnul peab MLi uue äriplaani edukaks elluviimiseks avanema tugev eksportturg, sest Eesti turg on sellisele nišikaubale väga väike. „Kui päästeamet ja politsei endale autoarvutid ära ostavad, siis tekib ju kohe küsimus, et kellele siis veel müüa,” räägib ta ning tuletab meelde oma lauset, et Paalbergile peab keegi ütlema, et mäng on läbi. „Mulle tundub, et siin on tegemist sama sündroomiga. Keegi peab talle ütlema, et

20 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

mäng on läbi.”

Paalbergi ja tema meeskonna arvates pole aga mäng kaugeltki läbi.

Vastupidi, nad meenutavad Inteli juhi Andy Grove'i üht raamatut, kus Inteli juhid istusid ühel raskel hetkel koos ning mõistsid, et peavad lahkuma ja uutele tegijatele ruumi tegema.

Siis aga hakkasid nad mõtlema, et mida uued inimesed teeksid ja said aru, et sama hästi võivad nad seda ise teha. Sel hetkel pand mehed oma paberid demonstratiivselt lauale, jalutasid üksmeelselt koosolekuruumist välja, sulgesid oma järel ukse, avasid selle uuesti ja astusid ruumi tagasi, justkui uute inimestena, kellel peas ainult uued mõtted.

See koht Grove'i raamatust avaldas ML Arvutite juhtidele nii sügavat muljet, et nad tegid suvel samamoodi: läksid neljakesi toast välja, sulgesid ukse, avasid selle siis uuesti ning istusid uuesti laua taha, öeldes üksteisele: „Nüüdsest peale teeme kõike teistmoodi.” Aega on viis aastat.

firma

Heas mõttes hullumeelsus on pool võitu

Borthwick-Pignon Solutions töötab brittide eestvedamisel välja kaasaskantavaid juhtmeta salvestusseadmeid, mis teeksid üle maailma politseinike ja turvapersonali elu lihtsamaks.

Tootearendus eestis sai alguse naljast, mis on muutunud tänaseks väga tõsiseks.»

Leon Borthwick BPSi tegevjuht

11. september 2001 muutis maailma ja arusaamu turvalisusest ning automaatselt rakendati nii lennujaamades kui ka muude oluliste infrastruktuuriobjektide juures karme turvanõudeid.

Umbes sel ajal süttis ka kahe briti peas tuluke, kuidas oleks võimalik maailma turvalisemaks muuta, ilma sellega liialt aktiivselt inimeste igapäevaellu sekkumata ja seda ebamugavamaks muutmata.

Selle tulukese kehastus on TecHead ehk Ninja, mis on ühtlasi Borthwick-Pignon Solutionsi tootearenduse portfoolio siiani kõige edukam toode. Paar aastat aktiivselt töös olnud PDAsarnane seade kinnitatakse ilmastikukindla praktilise kotiga lennujaama turvamehe või politseiniku vööle ning õlale, rinnale või pea külge saab kinnitada kaamera, mis kõike, mida turvamees näeb ka salvestab ja saadab reaalajas serverisse. Kusjuures salvestist saab ka kohe seadme ekraanilt vaadata ja sissehitatud kõlari abil ka kuulata. „Variante, kuidas seda täpselt kasutada, on erinevaid. Seade võib salvestada kõike, mida turvatöötaja näeb, või seda saab kasutada koos raadioühendusega puldiga. Pult on turvamehel käes ja kui ta märkab midagi kahtlast, alles siis alustatakse salvestamist,” seletab firma tegevjuht Leon Borthwick erinevaid viise, kuidas seade võiks reaalsuses töötada. „Samuti on mitu võimalust, kuidas infot seadme ja serveri vahel liigutada.”

Tõesti, Ninjal on lausa viis mikro-USB pesa,

22 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

kuhu võib vastavalt ühendada 3G-adapteri, WiFi-pulga või mõne muu suvalise USB-seadme ning sisseehitatud mälu saab laiendada mikro-SD mälukaardi abil. „Tahame, et seda saaks kasutada võimalikult erinevates tingimustes ja kliendile sobival viisil, sulandades selle juba kliendil olemas olevasse infrastruktuurivõrku,” seletab Borthwick pikemalt ideed seadme taga. „Veel kaks aastat tagasi oli meil seadme ehitusest natukene teistsugune visioon,” räägib firma üks eestlastest töötajaid, elektroonikainsener Indrek Rebane. „Esialgu oli Ninja varustatud ekraani kõrval nuppudega, kuid umbes aasta tagasi otsustasime puutetundliku OLED-ekraani kasuks ja nüüd ongi seadmel ainult üks ehk sisse-väljalülitusnupp.”

Nõuab head akut Üks olulisemaid komponente on Ninja juures aku, mis peab küllaltki kaua vastu pidama. „Ninja aku on idee järgi mõeldud vastu pidama terve turvatöötaja kaheksatunnise vahetuse, kusjuures olema valmis kõik see aeg ka salvestama ja salvestust soovitud moel edastama. Lõppude lõpuks oleneb kõik siiski sellest, mida seadmega täpsemalt tehakse,” lõpetab eestlane. Teise eestlasena lööb Rebase kõrval firmas kaasa tarkvaraarhitekt Kaupo Arulo.

Borthwick-Pignon Solutionsi Kadrioru kontoris näidati Arvutimaailmale, et seade tõesti ka töötab ning tühja juttu ei aeta. Ninja edastab juhtmeta salvestust ning teeb seda üllatavalt

Borthwick-Pignon Solutionsi neli tÜÜtajat oma Kadrioru kontoris esitlemas Ninjat: elektroonikainsener Indrek Rebane, assistent Anneli Oja, tegevjuht Leon Borthwick ja arendusjuht Paul Pignon. Fotod: helin loik Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 23

firma

BorthwickPignon Solutionsi üks asutajatest Paul Pignon töötab firmas arendusjuhina.

hea kvaliteedi ja kaadrisagedusega. Kindlasti parema kvaliteediga kui enamik praegusi statsionaarseid kaameravõrke, kus mõnikord on halva kvaliteedi ja ülimadala kaadrisageduse tõttu raske videol toimuvast aru saada. Tihtipeale jäävadki videolindiline salvestatud kurjategijad tabamata, sest video on liialt kehva kvaliteediga ning sel olevaid inimesi on pea võimatu identifitseerida.

Kurjategijate tuvastamiseks Samuti demonstreeriti seadmega Tallinna lennujaamas filmitud lõike. „Kõige olulisem on, et selgelt oleks näha inimeste näod, keda filmitakse,” ütleb firma arendusjuht Paul Pignon. „Juba filmimine iseenesest kutsub inimesi korrale, näiteks tänaval kakerdavaid alaealisi, kui nad teavad, et järgmisel päeval võivad nende vanemad juba sama videolõiku näha.”

24 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

Võimalusi, kuidas Ninja kaamerat kasutada, on mitu, alustades sellest, kas kaamerat peaks olema näha või mitte. „Mõlemal variandil on omad eelised ja selle peaks otsustama iga seadet tulevikus kasutav asutus ise, millise strateegiaga läheneda. Kas filmida avalikult või teha varjatud kaamerat,” lõpetab Pignon muigega seadme enda peal esitlemise.

Praegu vajab Borthwick-Pignon Solutions imevidin veel natuke viimistlemist, sest idees peaks selle ühendamine käima paari klõpsuga ja imekiirelt. „Riistvara on põhimõtteliselt stabiilne, edasi tuleb töötada Linuxil põhineva kasutajaliidese ja serveriteenuste tagamise ning paljude seadmete integreerimisega statsionaarsete kaamerasüsteemidega. Visuaalne pool on hea ja sellega oleme väga rahul, kuid veel kaalume audiokoodeki väljavahetamist, sest heli võiks olla parem,” avaldab Borthwick tootearenduse

sealt palju kontakte ja huvitavaid koostööpakkumisi, kuid nende sisust täpsemalt rääkida on veel vara,” jääb Borthwick veel selle koha pealt napisõnaliseks.

Esialgu resideerus Borthwick-Pignon Solutions Tartu Tehnoloogiapargis, kus asuti välja töötama mobiilsete audiovisuaalseid salvestussüsteeme prototüüpe, kuid nüüdseks on kolitud Tallinna kesklinna külje alla Kadriorgu väikesesse kontorisse. „Meie kontor pole päris tavaline kontor, vaid pigem info sõlmpunkt – enamik meie kaastöötajaid teeb tööd kodust,” räägib Leon Borthwick. Täiskohaga töötajaid on firmas Eestis kõigest neli, kuid kaastöölisi märksa rohkem.

Tunnustus suurematelt

edasisi plaane. „Samuti on oluline hoonesisene positsioneerimine, sest suures mitmetasandilises lennujaamas või mõnes muus suures hoonekompleksis pole GPSist suurt kasu.”

Eestisse sattusid aga Borthwick-Pignon Solutions loojad, füüsikaharidusega ja varem mitmel pool Euroopas töötanud Leon Borthwick ja Paul Pignon juhuslikult. „See, et ma Eestisse sattusin, see on mu naise süü,” seletab tegevjuht Leon Borthwick naerdes. „Kuid reaalne tootearendus ja töö siin sai kõik alguse naljast. Ütlesin lihtsalt Paulile, et miks mitte töötada Eestis ja ta haaras sõnasabast kinni. Tänaseks on see nali muutunud juba millekski väga tõsiseks.”

Viimasest annab tõestust kas või see, et oktoobris Lõuna-Koreas toimunud Rahvusvahelise Astronautikaföderatsiooni 60. kongressil Eesti messiboksis esindatud Borthwick-Pignon Solutionsi vastu oli kohalike huvi suur. „Saime

Ameerika gigant Texas Instruments, kellega riistvara osas ka koostööd tehakse ning kelle OMAP35xx kiibistik ka Ninja südameks on, peab Eesti firmat heas mõttes poolearuliseks. „Nad ütlesid, et Texas Instrumentsis töötaks sarnase seadme tootearendusega vähemalt 150 inimest,” räägib Borthwick uhkusega ja annab mõista, et firma suurus siiski pole alati kõige olulisem. „Meie töötajad on oma tööle väga pühendunud ja see on siiani olnud meie edu pant. Töötame teinekord 24 tundi nädalas ja nii mõnigi kord pole ime, kui esmaspäeva hommikul avastame, et oleme juba terve päeva tööl olnud. Enamik suvest kulus meil puutetundliku ekraani käimasaamisele ja töötama me selle saime, kuid enam ühtegi suve niimoodi veeta ei sooviks,” ütleb Borthwick naerdes.

Enam mitte nii salaja Tootearendus on Eestis toimunud suure saladuskatte all ja siiani ei ole suurt sellest kiputud valjult rääkima, kuulda on olnud üksnes mingit laadi salapäraste „lutikate” loomisest. Teada oli Borthwick-Pignon Solutionsi kodulehe kaudu seda, et esialgne tootearenduse lipulaev oli kaubakonteineritesse paigutatav 1990ndate alguse mobiiltelefoni suurune vidin TecBox. Seadme eesmärk oli kaitsta kaubasaadetise omanikke võimaliku varguse eest – või täpsemalt – andma omanikule teada, kus ja millal vargus täpselt aset leidis.

Konteinerite valvur TecBox on varustataud videokaamera, mikrofoni, GPSi ja liikumisanduriga ning kahtlast liikumist tajudes salvestab seade selle reaalajas ning saadab kohe ka

Võimalusi, kuidas meie seadmeid kasutada, on palju.»

Paul Pignon BPSi arendusjuht

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 25

firma

„Riistvara on meil juba täiesti stabiilne ja töötav, edasi tuleb tegeleda tarkavaraga,” näitab BPSi tegevusjuht Leon Borthwick Ninjat ja selle sisemust.

SMSi teel teate omanikule, kes peaks seejärel saama TecBoxi videostriimi ka enda mobiiltelefonist vaadata ning olukorrale õige hinnangu anda. Paljulubava tootega ei ole läinud siiski nii hästi, kui alguses loodeti. „Me ei ole seda valdkonda siiski maha matnud, sest luksussõidukite, kaubakonteinerite ja saadetiste turvalisuse tagamine kõrgtehnoloogiliste vahenditega on maailmas endiselt tõusev suund,” seletab Borthwick.

Jalg Euroopa ukse vahel

Samurai partnerite positiivne tagasiside näitab, et oleme õigel teel.»

Leon Borthwick BPSi tegevjuht

Väikese firma puhul on kõige keerulisem muidugi rahastamine ja sellises valdkonnas Eestis tootearenduse tegemine tähendab suurt riski, kuid britid Eestisse tulekut ei kahetse, ka mitte arvestades praeguseid majandustingimusi. „Meie jaoks ei ole majanduslangus midagi oluliselt muutnud ega sundinud varem tehtud plaane ümber tegema,” on Borthwick siinse olukorraga rahul.

Borthwick-Pignon Solutionsi üks suuremaid saavutusi on pääsemine osalema Euroopa Liidu SAMURAI teadusprojekti, mille eesmärk on olemasolevate kaamerasüsteemide oluline täiendamine. SAMURAI projekti kulub kaheksa firmat ja teadusasutust üle Euroopa ning selle juhiks on Queen Mary ülikool Londonis.

Tulevikus peaksid oluliste objektide nagu lennujaamad või riiklikud asutused ja suursündmuste nagu kontserdid või spordiüritused kaamerasüsteemid olema ise võimelised ini-

26 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

meste käitumist reaalajas analüüsima ning võimalikest ohtudest teatama. Siin näeb oma suurt võimalust ka Borthwick-Pignon Solutions – nii rahaliselt kui ka oma toote esitlemisel. „Näiteks oleme selle projekti ajal testinud Ninjat Heathrow lennujaamas Londonis. Hoolimata sellest, et seal on üle tuhande kaamera, ei suuda need siiski tabada kõike, mida oleks vaja ja ikkagi tekivad turvatöötajatele pimedad alad.

Kas või sellepärast, et lennukompanide checkin’i letid liiguvad pidevalt. Kui statsionaarsetest kaameratest paistab, et kuskil toimub mingi kahtlane liikumine või on jäetud nurka mõni kott vedelema, siis saab anda turvamehele käsu minna objekti uurima ja reaalajas salvestama.

Samuti on oluline kahtlast tegevust salvestatavate kaadrite märgendamine. Euroopa partnerite poolne tagasiside on siiani olnud väga positiivne ja oleme kindlad, et liigume õiges suunas,” räägib Borthwick firma edusammudest Euroopas.

Millal me siis võiksime Tallinna lennujaamas näha turvamehi, kellel on vööl siin samas Eestis välja mõeldud kaasaskantavad salvestusseadmed? „Täpset vastust anda on raske – keskendume praegu tarkvaralahenduse väljatöötamisele ja Ninja vastavusseviimisele kõikide SAMURAI projekti nõudmistega. Loodame sellega ühele poole saada järgmise aasta esimese kvartaliga,” on firma tegevjuht lootusrikas.

Klientide otsimine ja pinna sondeerimine käib juba praegu ning peale Suurbritannia ja USA ka siinsamas Eestis – just enne Arvutimaa-

Borthwick-Pignon Solutionsi igapäevaasju ajab eestlasest assistent Anneli Oja.

ilmale Ninja tutvustamist tuli seade demonstratsioonesinemiselt Eesti Politseist, kus väidetavalt huvi selle vastu oli suur. Esitlemas on seadet käidud aga veel mitmeski Eesti kaitse- ja teadusasutuses. Mis võiks tulevikus ühe sellise seadme turuhind olla, seda on arendajate sõnul veel praegu vara rääkida. „Me peame olema väga kiired, sest tehnoloogiavaldkond on väga kiiresti arenev sektor ning see, mis eile oli uus, on täna juba vana. Kui me suudaksime selle õigel ajal turule tuua, siis ma arvan, et sellest saaks väga suur ja oluline tähis maailmas turvalisuse tagamisel. Samuti otsime aktiivselt partnerit, kes aitaks toodet maailmas edukalt turustada. Kui paari aasta jooksul kõik õigesti ja meie plaanide kohaselt läheb, võivad kaasaskantavad turvasalvestusseadmed olla lausa kauaotsitud Eesti Nokia,” võtab Borthwick jutuajamise kokku. „Aga ainult siis, kui me oleMartin mets me väga kiired.”

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 27

reportaaž

Nõudmiseni info ennustab äride tulevikku

Information on Demand konverentsil hõljub kõikjal sotsiaalvõrkude aura: pidusaali laes on Twitteri säutsudega õhupall, Youtube’i kaamera filmib, fotograafid pildistavad Flickrisse.

Investeerida tuleb vahenditesse, mis ütlevad vastuseid küsimustele mis siis, kui ...»

Ambuj Goyal IBM

Ärianalüüsi ja andmelahenduste konverentsipaigaks valis IBM Las Vegase – ülemaailmsete konverentside korraldamiseks on see hea valik, sest pole palju kohti, kus õnnestuks korraga ära toita 6000 inimest ja majutada teist samapalju kohe konverentsipaiga lähedusse. Las Vegase 80 000 hotellikohaga peatänaval sulandub see seltskond üsna märkamatult hiigelhotelli Mandalay Bay muusse melusse. Juba konverentsi registreerimislaud kaob silmapiiri taha, kuid igaüks leiab oma perekonnanime esitähe alt üsna mitu abivalmis teenindajat, kes külastajale nimekaardikotikese kaela riputavad. Selles on ka üks RFID-element – selleks, et korraldaja saaks jälgida, kus külastaja parasjagu viibib. Et suure venna jälgimine närvidele ei käiks, saab teha ka avalduse oma kiibi väljalülitamiseks, jälgimisega rahul olijad aga võivad oma kiibi lausa siduda Twitteri või Facebooki kontoga, kuhu siis konverentsitarkvara postitab külastaja liikumised eri seminaridel ja üritustel.

Kuid on ka teine võimalus konverentsile sisenemiseks. Need, kes oma füüsilist keha kohale ei vedanud, saavad Second Life’is valida endale sobiva välimusega valmis tegelaskuju ja lennutada end täpselt konverentsi ja näitust meenutavasse kolmemõõtmelisse tehismaailma.

Masu ajal võidab tulevikuennustaja Information on Demand konverentsi algus on üle maailma erinevatest ajavöönditest kokku tulnud inimeste jaoks veidi ootamatu, kuid vä-

28 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

hemalt ärkama sundiv: suures Mandalay Bay Event Centeri saalis, mis on paar korda suurem kui Saku Suurhall, sõidab lavale bänd ja kukub kell kaheksa hommikul täisvõimsusel rokkima.

Laulja veidi kähe hääl annab tunda, et ega temalegi hommikune pidu just kerge pole. Kuid peagi jõuab kätte avakõnede aeg ning tähtsa aastakõnega astub lavale Ambuj Goyal, IBMi ärianalüütika ja protsessioptimiseerimistarkvara mänedžer. Õhus on teemad, mis majanduskriisi ajal kõiki puudutavad: mis saab tulevikus? Kuidas teha õigeid otsuseid, mis tuleviku helgemaks muudaksid? Muidugi on IT-konverentsil sellele vaid üks lahendus – kasutada tuleb ärianalüüsi tarkvara, mis aitab tulevikku ennustada.

Kliendikogemuse lugudega lavale astuvad IBMi suurkliendid meenutavad siin selgeltnägijate tuleproovi, kus eri firmad ja riigiasutused tõestavad suurte seinasuuruste slaididega, kuidas äriintelligentsi lahenduste abil on just nemad ära arvanud õiged tulevikustsenaariumid ja konkurentidest kaugele ette läinud. Ja siis astub taas ootamatult lavale viiulitega tüdrukutebänd. Umbes kümme sekundit mängivad nad täpselt samu noote kui Eesti eurolaulu alguses, siis pööravad ära mujale. „Investeerida tuleb tõsisematesse analüüsivahenditesse, mis ütlevad vastuseid küsimustele „mis siis, kui ...” räägitakse lavalt pärast viiuleid edasi. Tuuakse välja kolm põhipunkti, mis firmade jaoks praegu aktuaalsed: täiesti uus

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 29

reportaaž

Toimumispaik – Las Vegas.

Fotod: Kaido Einama

Mõne tunniga tehtavad Mashup'id vähendavad tohutult käsitööd.»

Mark Heid IBM

äriolukord, ajalooline infoplahvatus ja tuleviku suhtes pimeduses kobamine. Kuid lahendused on juba teel abivajajateni. Näitena tuuakse aplausi saatel lavale üks ravimifirma juht, üks moekaupluste juht ja energiahiiu Chevron esindaja. Neil on positiivseid näiteid varnast võtta.

Näiteks Elie Tahari kauplustekett ühendas oma muud infosüsteemid ärianalüüsi tarkvaraga ning sai juba varakult teada inimeste ostuharjumuste muutumisest. Firma on küll suur, kuid ärianalüüsi lahendustega saab hakkama üks inimene, seega sobib see tarbimiseks ka väiksematele ettevõtetele. Teine äärmus on Chevroni näide – üks maailma suurimaid energiafirmasid automatiseerib üsna oluliste otsuste tegemist ärianalüüsi tarkvaraga, mis kogub infot alates seismoloogiliste andmete ja orkaani-info töötlemisest kuni reaalajas börsiinfoni, et tootmist juhtida.

Mashup – pole midagi lihtsamat Pärast masside valgustamist ärianalüüsi kasulikkusest liigub kuuetuhandepealine inimhulk laiali oma urgudesse – väiksematesse saalidesse, kus saab nii ise proovida kui ka kuulata-vaadata,

30 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

mida maailma tippeksperdid uutest lahendustest räägivad. Ajakirjanikele on oma boksid – sinna tullakse kakshaaval pressiga kohtuma – ühel pool ajakirjanikku IBMi juhtivtöötaja, teisel pool teda abistav pressiesindaja. Arvutimaailmal on plaanitud esimene kohtumine Mark Heidiga, kes on programmidirektor mashup-rakenduste alal. Mashup’i eestikeelset vastet Euroopa Liidu terminoloogiasõnastikus veel pole, aga tegu on lihtsate rakenduste või APIdega, mis võtavad eri allikatest andmeid, sulandavad neid kokku ja esitavad siis lihtsal kujul. Selliste asjade eelis on see, et ühtki andmebaasi pole vaja muuta ja ärianalüüsiks vajaliku olulise info võib kätte saada näiteks veebi jaoks ilma programmeerimisalaste süvakogemusteta ning väga kiiresti. Päevade ja kuude asemel kulub kogenud mashup’i kirjutajal vaid tunde ja minuteid.

Mark Heid selgitab, et mashup on imelihtne – näiteks võid teha mitu kalendrit üheks sulatava mashup’i ja selle veebi panna. Heid oleks justnagu kuulnud ka Eesti „Teeme ära” kampaaniast, sest toob järgmise näite Ühendkuningriikide maakonnast Kentist, kus on juhtumisi sama palju elanikke kui Eestis – 1,4 miljonit. See

Ameeriklased on toitlustuskunstnikud – 6000 inimest konverentsil korraga ühes kohas sööta pole probleem, laudu jääb isegi tühjaks.

maakond korraldas mashup’i abiga oma suure prügikogumiskampaania ning sulandas lõpuks mashup-tarkvara abiga 570 eri infovoogu kokku üheks süsteemiks, mis pakub elanikele infot piirkondade keskmise sissetuleku kohta, koolide, arstide valiku ja riigiteenuste kättesaadavuse kohta. Mashup’id tegid maakonna piires lihtsalt valmis e-omavalitsuse selgroo, ilma et keegi oleks pidanud hiiglaslikku andmebaaside ja infosüsteemide liitmist ja arendamist tegema.

Heid ulatab selle jutu peale pressiteate, millele pressiesindaja kirjutab märke – embargo kuni homseni. Nimelt plaanib IBM välja tulla uue tootega – IBM Mashup Centeriga, mis selliseid lihtsaid info kogumise ja jagamise vahendeid aitab teha. „Näiteks võib mõni väikefirma teha lihtsa mashup’i, mis kogub erinevate arvutite Excelite tabelitest vajalikud andmed ja liidab üheks,” toob Heid näite. „Sellised mõne tunniga tehtavad mashup’id vähendavad tohutult käsitööd.

Meie Mashup Centeris aga on terve hulk valmis mashup-lahendusi, mida saab kohe kasutusele võtta.”

Aga kuhu oma mashup’id ja lahendused pan-

na? Heid soovitab Amazoni pilve ehk Amazon Web Services teenust. Jah, see on seesama raamatupood, mida me teame. Aga et raamatupood kasutab ise palju serveriressursse pilvrakendustes, siis tekkis Amazonil mõte pakkuda pilvarvutust renditeenusena ka teistele. Maksad kaks dollarit tunnis ja saad enda käsutusse üüratu

NUMBRID

Tulevikunägijate konverents Konverents: Information on Demand 2009 Toimumiskoht: USA, Las Vegas, Mandalay Bay hotell-konverentsikeskus Keskmine külastajate kohaletuleku kaugus: 4000 km Osalevate riikide arv: 60 Osalejate arv: ca 6000 21% osalejatest on tulnud, et õppida tegema tuleviku jaoks õigeid otsuseid 31% osalejatest soovib konverentsil saada osa IBMi tulevikuvisioonidest 83% IT-juhtidest peavad majandussurutise ajal kõige olulisemaks asjaks ärianalüüsi lahendusi

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 31

reportaaž

Avakõnet kogunes hiigelhalli vaatama peaaegu täismaja.

KOKKUOS T

Miljardid ärianalüüsi tarkvarale IBM investeeris 12 miljardit dollarit ärianalüüsi süsteemide arendamisse, viimase aasta jooksul on aga kulutatud 6 miljardit selle valdkonna ettevõtete kokkuostuks, nende seas hiljuti ärianalüüsitarkvara arendav Cognos ja ennustava analüüsi tarkvara tootev SPSS.

serveriressursi, kui vaja peaks minema. „Eesti on väga e-sõbralik riik, teil on igal pool internet, riik kasutab e-teenuseid, tulge pärast ja kuulake meie loengut mashup’idest ja pilveteenustest,” soovitab Heid enne järgmisele kohtumisele tõttamist. Seal ruumis on vabade kohtadega hiljem juba üsna kitsas.

Enamik infost niisama laiali

Pangad on sisuhalduses teistest ees olnud.»

Ron Ercanback IBM

IBMi asepresident ettevõtete sisuhalduslahenduste alal Ron Ercanback saabub oma pressiesindaja saatel „üks-ühele” kohtumisele pressiruumis punktuaalselt täpselt. Tema kokkupuuted on seni toimunud ikka suurettevõtetega, Eestis nii suuri firmasid polegi. Kuid ajad on muutunud. 85% ettevõtte infost on struktureerimata ehk tekstid, dokumendid, e-kirjad jne, varem töötlesid neid suurkorporatsioonid

32 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

ja väiksemates lasid sekretärid näppudel käia.

Nüüd on infotsunami ujutanud üle ka väiksemad firmad ning IT abi vajavad kõik, vuristab Ercanback sissejuhatuseks. Võib-olla just sellepärast saamegi asepresidendi jutule sellisest väikesest riigist nagu Eestist. „Pangad on sisuhalduses teistest ees olnud,” jätkab Ercanback. Nemad näitavad suuna. Kuid hind on vahepeal kõvasti alla tulnud. Asepresident on harjunud suurte näidetega, sellepärast asub ta sisuhalduslahenduste kasu tõestama Fells Fargo näitel, mis Eesti jaoks on üüratu suure süsteemi näide. „Olgu, ma võin tuua ka väiksemaid näiteid,” jätkab Ercanback, „näiteks on loodud meditsiinipiltide töötlemise süsteem, mis tunneb meditsiinifotodelt ära objekte ja oskab soovitada diagnoose.” Sellega on seotud Bostoni ülikoolid.

Vahepeal on saabunud ka Arvutimaailma kodulehel ja Twitteris olnud üleskutse peale mõned lugejaküsimused, millele Ercanback vastab. Üks küsimus puudutab tehisintellekti. „Ma ei nimetaks analüüsitarkvara veel tehisintellektiks,” ütleb Ercanback, „kuid see on tehisintellektile üsna lähedane juba.” Asepresident toob näite, mis sobiks hästi mõne CSI teleseriaali stsenaariumiks: USA Federal Drugs Agency tegi analüüsi ühe ravimi praakpartii kohta ja intelligentsed analüüsivahendid jõudsid lõpuks

Kõik toimuv reklaamiti välja Flickris, Twitteris, Facebookis jne.

tulemuseni, mis üllatas uurijaid, eriti aga ravimitootjat. Näiteks avastas analüüsitarkvara, et riknenud partii põhjustas üks riknenud pump tehases, selle rikke aga tekitas hoopis pumba juhtimissüsteemi patarei rike. Samasuguse CSI-stiilis analüüsi tegi IBMi analüüsitarkvara Toyota sõiduautode avariide kohta ja tulemuseks oli avastus, et mõne Toyota juhipoolsed põrandamatid on liikluses mõnikord ohtlikud, sest libisevad ettepoole.

Rohelised kõned raiskamispealinnas Konverentsi teisel päeval tekib kahtlane tunne, et oleme sattunud mingile keskkonnakonverentsile. IBMi üks paljudest asepresidentidest Steve Mills näitab slaide rohelisest planeedist ja räägib energiasäästust, ökotoidust ja puhtast loodusest. Ja see konverents toimub samal ajal raiskamispealinnas Las Vegases, neoonsäras metropolis keset kõrbe! Elektrikadu võrkudes on viimaste aastakümnetega kasvanud 40%-lt 70%-le aina suurema tarbimise ja kaugemate võrkude tõttu, veekulu kasvab, puhast vett pole – selline on Information on Demand konverentsi teise päeva algus. Varsti selgub, kuhu tüüritakse – ärianalüüs nimelt aitab oluliselt ka igasuguseid kulusid kokku hoida ja kärpida.

Samas tuletatakse meelde ka meie kaelas rippuvaid RFID-elemente, millega saab meie asu-

kohta konverentsil kindlaks määrata. Selgub, et arenenud riikides on RFIDi abil jälgimine nii toiduaine- kui ka masinatööstuses juba standardiks saamas, näiteks IBMi 2009. aasta Smarter Planet Solutionsi auhind läkski Norrasse RFIDi abil toidu jälgimise eest. Et USA impordib 50% toidust ja riigil on 200 000 eri toiduga varustajat, siis sellised süsteemid on Ameerikas eriti hinnatud – ja auhinnatud.

Majandussurutise ajal on ärianalüüsi tarkvaral ja igasugustel süsteemidel, mis aitavad juhtidel otsuseid teha, kindlasti parem minek. Sest kes ikka tahab raskeid otsuseid ise teha – hea on osa sellest lükata intelligentse tarkvara kaela.

Võib-olla tulebki nii kriisist välja.

Kaido Einama

kaido@am.ee

KAITSTES ASENDAMATUT www.f-secure.ee Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 33

labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren­ tidele. meie hinded

5

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused

Dell L2100 tah Igasügisene sülearvutitrall on alanud. Pakutakse laenutaotlejaile soodushindu, Delli ülisoodne puuteekraan kutsus aga just seda proovima.

Kasutasin ära endale hiljuti kogunenud valikuvõimalused ning väljavalituks osutus huvipakkuvaim isend Dell Latitude L2100.

Tegu peaks olema eriti vastupidava ja töökindla minisülearvutiga, mis sobiks hästi nii tudengitele kui ka paljuliikuvale töötajale. Kaetudki on see libisemisvastase kummikattega ja tunduvalt toekam, kui seda on muud 10tollise ekraaniga minisülearvutid.

Alla 400 krooni eest võib oma Latitude L2100 muuta puutetundlikuks.»

Kummikatte suhtes on muidugi hea, et see tolereerib rohkem kraapimist ja pehmendab põrutusi, kuid huvitav oleks teada, kuidas selline materjal kulub. Eks seda näeb aasta või pooleteise pärast.

Silmatorkav pisiarvuti Seadme värvivalikus on nii sinine, roheline, kollane, punane kui ka must, nii et täitsa edev valik.

Silma paistab Delli sülearvutiga avalikus kohas päris kindlasti, kuid muu peale musta värvi nõuab lisainvesteeringut 380 krooni väärtuses.

Mõlemal pool sülearvuti tagaosas

Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

34 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

on Kensingtoni luku pesad, kuhu peaks saama kinnitada ka õlarihma, mida on vähemalt reklaampiltide pealt näha.

Kõige ägedam näiv lisa, mis sellel Dellil leidus, oli päris kindlasti puutetundlik ekraan. Selle nimel on näiteks Asuse Eee PC omanikud algusaegadest vaeva näinud ja oma isendeid edukamalt või vähemedukamalt ümber ehitanud. Nüüd on see aga tehasest kaasas ja mõistliku hinnaga, alla 400 krooni eest võib oma Latitude L2100 muuta puutetundlikuks. Samuti peaks üleüldse tegu olema esimese sellise odava hinnaklassi sülearvutiga, mis on puuteekraaniga. Kui lisada puuteekraan ja veebikaamera, siis algsele hinnale tuleb juurde vaid 550 krooni. See on ka üks põhjus, miks see sülearvuti üldse mu tähelepanu köitis.

Pärast paaripäevast kasutamist ma paraku ei mõista, miks seda puuteekraani vaja on. Mõnes osas on see ikkagi mõttetu. Tegu pole pehmele puudutusele reageeriva ekraaniga, seega vajab see kas küünt või pliiatsit, samuti pole puuteekraan kuigi täpne ja rõhutundlik ka mitte, joonistamiseks see ammugi ei sobi. Ka on puuteekraan üsna aeglane, seega ma ei saa sinna normaalse kiirusega kirjutada.

Et minisülearvuti kaas päris lapiti alla ei käi, jääb puutetoimingutele alumine osa arvutist nii või teisiti ette.

Klaviatuuriga tahvelarvuti puhul ma

Kuidas valime testitavad tooted?

Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

hab karmi puudutust tehnilised andmed

Dell Latitude L2100 Hind: 7804 kr (Max)

Protsessor: Intel Atom Z270 Ekraan: 10tolline puutetundlik WSVGA veebikaameraga Mälu: 1 GB integreeritud + 1 GB DDR2 Kõvaketas: 160 GB WiFi, Bluetooth: jah Ühendused: 3 x USB 2.0, VGA pesa, LAN, kõrvaklapipistik, mikrofon Kaal: 1,3 kg (3 Celli akuga) Garantii: 3 aastat Geekbenchi testi punktid: 870

saan aru, et keerad ekraani pahempidi ja kasutad ainult ekraani, kuid antud juhul ma seda mitte ainuüksi ei soovita, vaid soovitan oma rahaga midagi targemat teha. Samas ekraanipildi selguse üle ei ole mitte mingit nurinat vaatamata puutetundlikule kilele, mis tavaliselt nähtavust veidi halvendab.

Tõenäoliselt parim kaamera Veebikaamera on samuti täitsa hea, seda ka kehva valgustusega ruumis.

Samuti on Delli pakutud kaameratarkvara väga mugav ja loogilise ülesehitusega. Parem kui ükski teine, mida seni proovida olen saanud.

Aku oli paraku konkreetsel testimudelil vaid kolme elemendiga, seega mingit vinget akupidavust ei saavutanudki. Tööaeg jääb sõltuvalt kasutuskoormusest kahe-kolme tunni vahele.

Kuue elemendiga peaks loogiliselt võttes olema umbes topeltpikk tööaeg, mis oleks juba arvestatav.

Et sisult on tegu vähese võimsuse-

ga minisülearvutiga nagu kõik teisedki, on seegi vaid ühetuumalise Inteli N270 Atom protsessoriga ning mingit vinget arvutusjõudu oodata pole.

Kuid selleks pole Latitude L2100 ka mõeldud, tal on teine sihtgrupp ja see on hinnatundlikum.

Praegu aga tahab juba üks Youtube’i video endale haarata kogu protsessoriressursi, seda enam, et Windows XPgi nõuab oma osa, midagi vajavad protsessorist ka Java virtuaalmasin, MSN, veebibrauser jne.

Vähe mahutav ekraan Ekraani juures ei meeldi see, et tihtilugu ei mahu programmid sinna 576pikslisse küljepikkusesse ära ja nii näedki mõne dialoogiakna puhul vaid küsimust, aga „ok” või „canceli” nuppe vajutada ei saa, sest need ei mahtunud ära.

Sülearvuti kaane servas on väike valge tuluke, mis hakkab põlema sülearvutit sisse lülitades. Kui aga ava-

da veebibrauser või olla muud moodi internetis aktiivne, hakkab see tuli kõigile nähtavalt vilkuma, et õpetajal või ülemusel oleks hästi näha, mis toiminguid arvuti taga tehakse. Seda saab ka välja lülitada, sest päris kõigil ei ole vaja ju teada, mida ja millal tehakse, kuid väidetavalt see väga lihtne ei pidanud olema.

Kokkuvõtteks on tegu väga toeka ja asjaliku arvutiga, mida julgelt soovitan, kuid seda küll tavalise ekraaniga. Ametlike edasimüüjate hind 7000 krooni ja enam on küll natuke krõbedavõitu minisülearvuti kohta, aga välimus ja tugevus on selle arvuti lisaeelised.

MARKO HABICHT

marko@am.ee

plussid

++ toekas korpus ++ mõistlikud tehnilised andmed miinused

–– hind –– väike ekraani eraldusvõime –– puutetundlikkuse mõttetus

Arvutimaailma hinne

4

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 35

labor

MSI „roheline tuuletipp” Alates Apple’i iMac All-In-One (AIO) ehk kõik-ühes ekraani sisse ehitatud pisiarvuti võiduloost on sarnaseid lahendusi kohe ka PC-maailma toodud.

Uus MSI Wind Top on ka selline – ruumi ja energiat säästev.

Netbox’idena tuntud lahendusi ilmus paljudelt tootjatelt ning koos nendega loodi ka iMaci eeskujul ekraani mahutatud lahendusi. PC-maailma nettop’idest esimese tõi Asus turule juba eelmisel aastal, see aasta on aga lisanud neid paljudelt tootjatelt. Üks selline on suve hakul lansseeritud ning nüüd sügisel ka meie testilauale otse MSI Euroopa peakontorist saabunud MSI AIO – Wind Top AE1900.

Sulandub disaini Disainilt on tegu kena ja edeva lahendusega – valge ja läbipaistva klaasja plasti ühendus teeb tast meeldiva komponendi igasse elamisse või kontorisse. Suur 18,5tolline LCD-ekraan ei hiilga just suure resolutsiooniga – WXGA 1366 x 768 on aga samas ka maksimum, millega masina südameks olev Intel Atomi protsessor koos mitu põlvkonda vana Intel GMA 950 graafikaga hakkama saab. Ekraani vaatenurgad on piisavad ning reaktsiooniaeg 5 ms samuti küllaldane jooksutamaks

sujuvalt nii veebilehti kui ka videot.

Samas on aga tegu puutetundliku ekraaniga, nii et masina ülesbuutimiseks polegi vaja klaviatuuri ja hiirt külge ühendada. Kuid puutetundlikkuse alal on veel arenguruumi – tundlikkus ei hiilanud just parimast küljest ja kiirus jättis soovida. Klaviatuuri asendama mõeldud SoftStyluse rakendus oli kiireks tööks üsna ebamugav oma pisikeste nuppudega, nii et suuremamahulise teksti sisestamiseks oli välise klaviatuuri tahaühendamine hädavajalik. MSI on kaasa pannud nii klaviatuuri kui ka optilise hiire, mille disain sobis kokku muu välimusega.

Kahjuks aga on mõlema puhul tegu „saba” ehk juhtmega seadmega, mis kohe kaks USB-porti enda alla krabasid. Bluetoothi sisseintegreerimine oleks aga taas niigi soolast hinda veelgi suuremaks puhunud.

Paarivatine arvuti Arvuti südameks on Inteli Atom N230 1,6 GHz, mis on üks pisemaid Inteli protsessoriperes. Energiatarve on aga sel aatomikul tõesti pisku – tavatöös kulutab ta ainult 1–2,5 W. Samas on arvuti ka jahe ning vaikne – müratase ei ületa 26 dB. 1 GB mälu laiendamist see masin ette ei näe.

Ka kõvaketast (160 GB) asendada ei saa.

Võrguühenduse tagavad nii Gigabit Etherneti kui ka WiFi-liides, mis toetab B, G ja N standardeid kuni. Optiliseks seadmeks on DVD-RW,

36 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

tehnilised andmed

MSI Wind Top AE1900 Hind: 8635 krooni (OX.ee)

Protsessor: Intel Atom 230, 1,6 GHz Operatiivmälu: 1 GB DDR2 Graafikakaart: Intel GMA 950 Ekraan: 18,5tolline WXGA 1366 x 768 pikslit, puutetundlik Kõvaketas: 160 GB SATA-2, 2,5”, 5400 p/min Optiline seade: DVDRAM Kaardilugeja: 4-in-1 SD/xD/MS/MMC Veebikaamera: 1,3 Mpix Ühendused: gigabit Ethernet, WiFi B/G/N, 2 x USB 2.0 (taga), 2 x USB 2.0 ja kaardilugeja (küljel) Mõõtmed: 365 x 476 x 49 mm Kaal: 4,75 kg

mis aga kahjuks on sahtliga. Püstiasendis sahtlisse ketast seada pole mitte kõige lihtsam.

Kettale sai ka Windows 7 32-bit installeeritud – ja peab ütlema, et arvuti on tõesti Windows 7 valmidusega. Selle all suutis ta korralikult videot ja DVDd mängida.

Veiko Tamm

veiko.tamm@gmail.com

plussid

++ kena disain ++ paras kontoritööks ++ 80% väiksem energiakulu miinused

–– puutetundlike rakenduste ebamugavus ja aeglus –– piiratud mälu ja kõvaketas

Arvutimaailma hinne

4-

Hiir, mis jälgib tähistaevast Logitechi uus Darkfieldi tehnoloogiaga laserhiir peaks meeldima neile, kes tööasju klaaslaual või poleeritud pinnal ajavad – vanad hiired seal ei tööta ja vajasid hiirepatja, uued aga ei tee läbipaistvast pinnast väljagi.

Logitechi vanema põlvkonna n-ö reisihiir Anywhere MX oli muidu küll igati mugav ja käepärane, kuid põhipuudus oligi selles, et näiteks kontori klaaslaua või kohviku marmorlaua taha sattudes tuli kotist otsida vähemalt paberleht, et kursor ekraanil liiguks. Polnud küll suur probleem, aga ikkagi tüütu.

Uue põlvkonna reisihiir saab aga hakkama igal pinnal. Kuidas ta seda teeb?

Pole liiga puhtaid pindu Põhimõte on tegelikult kui mitte just lihtne, siis vähemalt tavainimesele arusaadav. Küsimus on tähistaevas.

See tähendab, et uus hiir ei jälgi mitte ainult muutusi pinnal, mis laseri alla satuvad, vaid jälgib väikeseid valgeid punkte, mis tekivad pimeduses hiire all. Need valged punktid omakorda on mikroskoopilised kriimustused või tolmuterad. Punkte jälgitakse kahe laseriga erineva nurga alt, et hiire liikumise suunda täpselt määrata.

Proovime siis, mis saab ideaalselt puhta laua ja tolmuvaba pinnaga.

Selleks sai puhastatud tavaline klaas, nühitud teda erinevate puhastusvahenditega ja poleeritud lapiga. Ja töötas. Uuel ja vanal hiirel on mõlemal ülipisike USB adapter ja miinusena kasutavad mõlemad Logitechi enda raadioühendust, mitte näiteks Bluetoothi. Uus hiir ei ühildu aga vana USB adapteriga ja vastupidi. Kuid uuel hiirel on mikroskoopilisel adapteril peal päikese kujutis – see tähendab, et ühe sellise raadioga USB adapteri taha saab lisada mitu seadet.

Sellesama pisikese adapteri, mis ulatub USB pesast välja vaid pool sentimeetrit, saab peita hiire sisemusse, kui reisile lähete. Varem oli sisemuses kaks AAA-tüüpi patareid, nüüd aga kaks AAd, tundub nagu tagasiminek.

Kuid tegelikult piisab reisile minnes vaid ühest patareist, on vähem tassimist.

Väike reisihiir Nuppude paigutusest meeldib mulle aga edasi-tagasi nuppude taas vasakule küljele kolimine. Eelmisel reisihiirel olid nad üleval pool ja polnud pöidlaga vajutatavad. Nüüd on asetus selline, et sõrmi peab võimalikult vähe liigutama. Sisse-väljalülituse nupp on ka lahendatud mõistlikumalt – nimelt on selleks kate, mis sulgeb väljalülitades ka lasersilma. Muidu kippus lasersilma avasse igasugust prahti kinni jääma.

Tegu on ka hästi reguleeritava hiirega, tundlikkus ja nupud on häälestatavad programmide kaupa ning Anywhere MX suudab olla ka tundlik mängurihiir, tundes mängud automaatselt ära ja kohendades selleks seadeid. Puuduseks nii mängides kui ka kontoritööd tehes on hiire väikesed mõõtmed – kuid reisihiire juures on selge, miks see nii on.

KAIDO EINAMA

kaido@am.ee

tehnilised andmed

Logitech Anywhere Mouse MX Hind: 1220 krooni (OX.ee)

Nõuded süsteemile: Windows XP, Windows Vista, Windows 7 või Mac OS X 10.4+, vaba USB pesa, CD-seade või internetiühendus Toide: 1-2 AA-tüüpi patareid või akut Töösagedus: 2,4 GHz

plussid

++ töötab igal pinnal ++ kiire ja tundlik miinused

–– ei ühildu Bluetoothi ja vanemate adapterite/hiirtega –– kallis

Arvutimaailma hinne

4+

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 37

labor

Kuvaritootja tegi sülearvuti Kui kellegil on ViewSonic, siis teame, mis tal on – suur lauakuvar. Aga võib saada ka 10tollise ViewSonicu, kuid see pole enam kuvar, vaid hoopis pisisülearvuti.

Hiljuti jõudis ka Eestis müüki ViewSonic VNB101. See on väga soodne, mõõtmetelt mugav ja uuema Intel Atom N280 protsessoriga pisisülearvuti. Kuigi olen proovinud muid väikeseid teekaaslasi, siis alles teist korda sattus mu kätte N280 protsessoriga masin.

Uue tegija üllatused ViewSonicu minisülearvuti on sentimeetri võrra laiem kui Lenovo S10, kaas ja pealmine viimistlus on läikiv ning küllalt näpujälgi salvestav. Klaviatuuri servad on kitsad ja seega kogu klaviatuur Lenovo mudelist suurem ning mugavam. Eestis müügiloleval masinal on Suurbritannia klaviatuur, seega vasaku Shifti ja Z vahel on klahv ka ¦, < ja > märkide jaoks. Muidu on klahvistik üsna traditsiooniline, klahvivahed väikesed ja midagi nuppude vahele ei lähe. Puuteplaat on pisimasina kohta tõeliselt suur, Lenovo plaadipinda tundub löövat silma järgi kahekordselt.

Arvuti all asuvad luugid mälu ja veel millegi tarbeks (äkki USB WiFi-adapter?). Kõvaketast vahetada on keeruline, sest selle tarbeks peab eemaldama kogu põhjaplaadi. Kõige kummalisem tundub arvuti puhul aku ja ühendusportide asetus. Nimelt asub aku arvuti alumise külje eesservas, seega ei ole võimalik sellele mudelile toota füüsiliselt suuremaid akusid, millel jaguks rohkem elumahla. Praegune kolmerakuline aku peab ekstreemsemates testides vastu vaid veidi alla kahe tunni, samas tegu on liitium-polümeer akuga – praegu müüakse enamasti veel liitiumioonakudega masinaid ning liitiumpolümeerid on korpustesse sisse ehitatud,

ViewSonicu aku saab aga lihtsalt eemaldada ja vahetada. Kerge aku ja lihtne disain lubavad masinal olla väga kerge – vaid 1,1 kg ja seda on tõepoolest märgata võrreldes näiteks Lenovo S10e klassikalise netbook'iga. Minisülearvutile ebatüüpiliselt on enamik porte viidud tagaküljele, paremale ja vasakule on jäänud vaid mõlemasse üks USB port.

Tarkvara minimalistlik Eriti häiriv on mälukaardilugeja (SD), mis neelab kaarte valet pidi – klemmid ülespidi, kaardi tootjamarkeering ja märkuste kirjutamise lahter allapoole. Tarkvara poolelt on ViewSonic olnud minimalistlik, arvutist leiab klassikalise Windows XP. Lisaks sellele on võimalik hetk pärast käivitust valida (hiirekursoriga!) kiirstardiga Linuxi, mida eemaldada ei saa.

Kokkuvõttes võib öelda, et ebatavaline arvutitootja Eesti turul on teinud ka ebatüüpilise arvuti. Masin on küll mugavates mõõtmetes, odav ja kerge, aga kahjuks esineb tal ka tuntavaid puuduseid – eriti akumaht ja juhtmepesade paigutused.

38 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

Madis Veskimeister

madis.veskimeister@eesti.ee

tehnilised andmed

ViewSonic VNB101 Hind: 5000 krooni (Photopoint) Protsessor: Intel Atom N280 Mälu: 1 GB Kõvaketas: 160 GB

plussid

++ ++ ++ ++

kerge soodne hind mugav klaviatuur uuem protsessor

miinused

–– väike akumaht –– ebamugav portide paigutus

Arvutimaailma hinne

4-

Kas e-ajastu saadab printerid prügimäele?

E-riik ja e-valitsus ning internetipangandus ja Skype on meie uhkused. Ajalehed ja ajakirjad kolivad üksteise võidu internetti, kuid samas ei leidu ühtki nii julget, kes oma väljaande paberformaadist loobuda sooviks.

Kas võime siit järeldada, et vajadus informatsiooni paberile trükkida ei kao lähitulevikus kuhugi? Kui vastus on “jah”, vajame jätkuvalt kiireid ja kvaliteetseid masinaid, mis meid selles tegevuses aitaksid ning saame tõdeda, et printer või koopiamasin kontoris ei ole väljasuremisele määratud dinosaurus, vaid hoopis arenemisvõimeline abimees veel pikkadeks aasta(kümne)teks.

Turul ringi vaadates näeme, et kontoritehnika tootjaid ja turustajaid on palju ning pakutavate mudelite valik võtab ka asjatundjail silme eest kirjuks. Eesti turul üheks alles avastamist ootavaks kaubamärgiks kontoritehnika vallas on Kyocera.

Asutatud 1959. aastal Jaapanis, Kyoto linnas, on Kyocera kujunenud väikesest, keraamilisi elektroonikaseadmete komponente tootvast ettevõttest rahvusvaheliseks suurkorporatsiooniks, kus töötab üle kuuekümne kuue tuhande inimese kõigist maailmajagudest. Korporatsiooni aastakäive on ligi tuhat kolmsada miljardit jeeni ning sinna kuulub sada kaheksakümmend üheksa erinevat firmat. Muide, firma nimi Kyocera tulenebki sõnadest “Kyoto” ja “ceramics”.

Keraamikaga tegeleb firma tänapäevani valmistades jätkuvalt erinevaid komponente elektroonikatööstusele, aga ka ülisuurte LCDekraanide detaile ja päikesepatareide paneele.

Firma potentsiaali selles valdkonnas näitab

tõsiasi, et Kyocera tarnib päikesepatareide paneelid Toyota Priuse järgmise põlvkonna mudelile.

Päikeseenergia kasutamine ongi üks Kyocera prioriteete. Hispaanias asub Kyocera tehnoloogial põhinev päikeseelektrijaam “Planta Solare de Salamanca” võimsusega 13,8 MW, milline rahuldab rohkem kui viie tuhande majapidamise elektrienergia vajaduse. Lisaks kuuluvad Kyocera tootevalikusse meditsiinis kasutatavad erinevad proteesid, aga ka näiteks mobiiltelefonid, fotoaparaadid ja väga kvaliteetne kontoritehnika valik.

hinda, mis peaks väga aktuaalne olema just täna, mil kulude kontrolli all hoidmine on paljude jaoks elu või surma küsimus.

Peale selle on Kyoceral veel mitmeid töö turvalisust ja kulude kontrolli all hoidmist tagavaid lahendusi, näiteks suudavad pea kõik Kyocera masinad trükkida paberilehe mõlemale poolele säästes sellega paberit ja koos sellega metsi kui meie planeedi hindamatut loodusvara.

Täpsemat ja täielikumat infot Kyocera kohta leiate internetilehekülgedelt

www.kyocera.ee või www.kyocera.com.

Kyocera kontoritehnika valik hõlmab endas mustvalgeid ja värvilisi laserprintereid ning multifunktsionaalseid seadmeid, millised ühendavad endas printeri, koopiamasina, skänneri ja faksi või nende mingi kombinatsiooni. Kuna jätkuvalt moodustab mustvalge väljatrükk 90% kogu trükimahust, usub Kyocera, vastupidiselt nii mõnelegi tootjale, jätkuvalt mustvalgete seadmete elujõudu ning panustab nimetatud toodete arendamisse.

Kõik Kyocera tooted on mõeldud kasutamiseks suurtel koormustel ning sellisteks ka projekteeritud ja ehitatud. Et tagada seadmete pikaajaline tõrgeteta töö, on nende ehituses kasutatud ainult tippkvaliteetseid materjale ja tehnilisi lahendusi. Üheks selliseks on näiteks uudne ECOSYS tehnoloogia, mille puhul tahma lõppemisel vajab vahetust ainult väike plastikanum võrreldes mõne teise tootja toonerikassetiga, kus peale tahma sisaldub ka trummel, jääktooneri mahuti ja palju muud. Selline tehnoloogia võimaldab oluliselt vähendada väljatrükitava lehe oma-

labor

HTC teine Windowsi Touch2 on HTC väga populaarse Windowsi-telefoni HTC Touch järeltulija, kuid ajad on vahepeal muutunud. Windows Mobile 6.5 ehk Microsofti uus versioon mobiilidele üritab käestlibisevat Windows Mobile'i turuosa hoida.

Välimuselt on Touch2 mugav ja sile lutsukivi, sõrmejälgi eriti vastu ei võta ning disainigi võib pidada soliidseks ja lihvituks. Mis aga kohe silma torkab, on väike ekraan. QVGA ja 2,8tolline diagonaal jäävad siiski üsna lukuauguks, aga terava pildi tõttu väga suuri probleeme ei tekigi. Kaugnägelik ei saa vaid olla.

Kus siis on see uus Windows 6.5, seda esialgu ei hoomagi. Tõsi, üks asi siiski torkab silma – peenikeste me-

nüüde asemele on paljudes kohtades tekkinud moodsama välimusega kärjekujuliselt paigutatud ikoonidega ekraanipind. Windows 6 puhul nägid valgel taustal ikoonid välja nagu Windows 3.11, nüüd on pilt moodsam. Kui kätte võtta kontoritöö sellel pisukesel ekraanil, siis siingi on põhjust natuke rõõmustada – Mobile Windowsi koosseisus olev Mobile Office on samuti võimsamaks saanud ja sarnaneb nüüd veel rohkem Windowsi töölaua-

Uus Windows Mobile 6.5

Kuidas leida uue Windows Mobile'i uuendused?

Windows Mobile 6.5 väljatulekut on proovitud põhjendada, et see on teade kasutajatele – ärge lahkuge veel meie juurest, oodake veel natuke, varsti tuleb täiesti uus Windows Mobile 7. Esmapilgul ei pruugigi Windows Mobile 6.5 uuendusi märgata, aga toome nad siinkohal ära, et oleks lihtsam leida.

Esiteks on uuenenud „Today” ehk koduaken. Paljud poolläbipaistvad menüüd ja seadistatavad ikoonid on suurendanud info hulka ekraanil ning ligipääs enamlevinud funktsioonidele on paranenud.

Teiseks asendas Microsoft vaid pliiatsiga tabatavad rippmenüüd „meekärje-ekraanidega” – ikoonid asetsevad nagu meekärjed natuke nihkes.

Kolmandaks – lõpuks ometi on igal pool võimalik puutepliiatsiga hakkama saada, kerimine on tehtud viipega juhitavaks ja valikumenüüd piisavalt suureks, et sõrmeots tervet gruppi valikuid enda all laiaks ei litsuks.

Neljandaks – Internet Explorer sai uue hingamise ja sarnaneb nüüd lauaarvuti brauseriga. Suurendada saab suurendusribaga, javascript on toetatud, HTMLi töötlemise kiirust parandatud.

Viiendaks võib kokku võtta kõik pisimuudatused, mida oli võimalik kohendada ka oma vana telefoni juures – viipega ekraanilukustuse vabastamine nagu iPhone'is, Marketplace ehk keskkond uute programmide tõmbamiseks telefoni, MyPhone'i teenused üle veebi sünkroniseerimiseks jne.

40 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

ga suuremas arvutis. Näiteks Excel on peaaegu nagu „päris”, saab tabeleid luua ja muuta. Microsoft pidi millegagi vastama ka Androidile, mis tõi korraliku otsingu telefoni ja nüüd on ka Windows Mobile'iga telefonides täisotsingu võimalus. Kui telefonist ei leia, saab otsingu edasi viia veebi.

MyPhone kloonib mobiilisisu Suure hilinemisega on Microsoft nüüd oma veebiteenused mobiili toonud. Neid leiab näiteks sellise ikooni nagu MyPhone'i alt. Sealtkaudu saab kogu oma telefoni sisu ja olulised andmed sünkroniseerida vastava veebiteenusega ja sealt ka lauaarvutiga, nii et info oleks alati olemas, ka siis, kui telefon kaob. My Phone'i sisselogimine käib MSNi kontoga. See tähendab, et nüüd peaks ärikasutaja eriti hoolikalt jälgima, et ta oma MSNi kasutajatunnuseid kuskile kahtlastele lehtedele ei sisestaks, sest MSNi konto hõivaja pääseb lisaks ka MyPhone'i andmetele ligi ja seal on üks hea omadus – hävitada andmed nii veebis kui ka kaugjuhtimise teel telefonist.

Seega saab MSNi kontolt korda saata täieliku hävitustöö, kuigi see osa on muidu mõeldud omanikule näiteks kadunud või varastatud telefoni sisu kustutamiseks.

Tõsine tarkvaravalik Arvutiga ühendamine algab Windowsile tüüpiliselt pika tarkvarauuendusega. PCga ühendamine on Windows 6.5ga telefoni puhul endiselt ülilihtne, Activesync viib su eelmise Windowstelefoni andmed uude mobiili, sünkroniseerib arvutis oleva Outlookiga ja lisaks saab oma kontaktid-kalendrid ja pildid-muusika-dokumendid kõik MyPhone'i netikontole salvestada.

puudutus

tehnilised andmed

HTC Touch2 Hind: 5490 krooni (HTC.ee)

Protsessor: Qualcomm MSM7225, 528 MHz Operatsioonisüsteem: Windows Mobile 6.5 Pro Mälu: püsimälu 512 MB, muutmälu 256 MB, microSD mälukaardipesa Ekraan: 2,8tolline puutetundlik ja asenditundlik ekraan, 480 x 800 pikslit, QVGA Mobiilivõrgud: HSDPA/UMTS (2100 MHz), GSM/GPRS/EDGE (850, 900, 1800, 1900 MHz) Ühendused: Bluetooth, WiFi b/g, USB (koos TV Out võimalusega), 3,5 mm audio väljund, GPS (CoPiloti navigaatoritarkvaraga) Kaamera: 3,2 Mpix Aku: 1100 mAh, ooteaeg kuni 500 t, kõneaeg kuni 440 min Kaal: 110 g

HTC on taas Windowsi ekraanid üle disaininud. Win Mobile jääb peitu.

Telefonist leiab ka tarkvara, mida muidu aktiivne kasutaja pidi ise veebist otsima ja paigaldama, näiteks Facebooki sotsiaalvõrgukeskkonna ning CoPiloti autonavigaatori (kunagi eelistas HTC eelinstallida selle asemel Tomtomi tarkvara). Opera on vaatamata Windows Mobile 6.5 juures toimunud tõsisele Internet Exploreri uuendusele ikka jäänud HTC eelistatud brauseriks ja avaneb vaikimisi automaatselt. Töölaualt leiab Remote Desktopi ikooni – jälle hea asi IT-inimesele või reisivale ärikasutajale, sellega saab oma sisselülitatud Windows-arvutile üle interneti ligi.

Isegi Skype on nüüd vaikimisi olemas ja Windows Mobile'i kasutajad saavad endiselt nautida VoIP-kõnesid igasugustesse võrkudesse.

On näha, et HTC võitleb Touch2 puhul aktiivselt ka mõne Windowsi

vea või ebamugavusega. Näiteks väljalülitusnuppu pikalt vajutades küsitakse väljumismenüüs muuhulgas ka seda, et äkki soovid andmesideühendust katkestada. Varem pidi selleks tõsiselt seadetes võimlema, nüüd on ühe nupu alt kulukas andmeseanss kiirelt tapetav.

Vaja rohkem võimsust Protsessori võimsust ja mälu hulka pole HTC tahtnud oma odava Touch2 juures suurendada, arvates, et sellest piisab tavakasutajale küll. Aga ei piisa – Windows Mobile tahab rohkem.

Menüüdes liikudes oli aeg-ajalt selgelt aeglust märgata ja enim torkas see silma CoPiloti autonavigatsiooni kasutades – linnas tihedas tänavavõrgus ei jõudnud mobiil kaardipilti liikumisel kaasa vedada ja jäi ajast maha ristmikele jõudmist näidates.

Linnast väljas juba võhma jätkus. Isegi kaamera on jäetud vana 3,2 megapiksli juurde, millega enam pole suurt midagi teha viie- ja enamapiksliste mobiilide kõrval. Kuid nüüd vaatame ka hinda – üllatus-üllatus, see on ligi 10 000 krooni juurest langenud pea poole odavamaks. Seega – oma hinda on telefon väärt küll.

Selle telefoni suurim pluss on HTC enda tehtud TouchFlo 3D kasutajaliides. Tänu sellele on kasutajatel väga mugav telefoni kasutada ja menüüd on ilusad. Nii ilusad, et Touch2 kasutaja ei saagi kunagi teada, kuidas Windows Mobile 6.5 tegelikult välja näeb.

KAIDO EINAMA

kaido@am.ee

plussid

++ odav Windowsi telefoni kohta ++ kena kasutajaliides (TouchFLO) miinused

–– kohati aeglane –– väike ekraan

Arvutimaailma hinne

3+

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 41

labor

Kettad võrgus ehk suur võrguketaste test

Plaan nägi suures testis ette võrguseadmeid, kuid fakt oli see, et sama ekstreemset testi, nagu eelmisel aastal tulemüüridega me enam ei tee.

Lõpuks jõudsime üksmeelele võrguketaste testimise osas.

Nii jõudiski meile kohale seitse seadet valdavalt hinnaklassis ~10 000, seega sobilikud väikekontorisse. Osa seadmeid laekus ajakirja trükkiminekuprotsessi käigus, loodetavasti saame neid proovida järgmises numbris.

RAID hoiab Testitud seadmetel on esindatud ketaste hulk kahest neljani, mis muudavad nende kasutuse erinevaks. Mõlema kettaarvuga on võimalik kasutada huvitava nimega kettajaotust JBOD, mis tegelikult on lihtne just a bunch of disks, lisaks RAID 0, mis lihtsalt jagab andmed eri meediumite vahel ja RAID 1, mis samaaegselt kirjutab kahele kettale identsed andmed.

RAID 0 eelis on suur kirjutamise kiirus, kuid paraku on ka andmete kaotamise oht suurem. Maht on kasutatav mõlema ketta liidetud mahus.

RAID 1 kopeerib kõik andmed täpselt teisele kettale, kiirus on üsna

Aseta või raamaturiiulisse ja pane selle pealt jooksma firma koduleht.»

sama, mis ühe ketta kasutamisel, kuid andmed lähevad kaotsi vaid siis, kui mõlemad kettad surevad korraga, mis arvutatud tõenäosusena on 0,25%.

Kasutatavat salvestusmahtu on ühe kettamahu jagu ehk siis kettamahtu kulub kaks korda rohkem.

Vahepealsed RAIDid on varjusurma vajunud ega ole tõsiseltvõetava kasuteguriga. Valdavalt suuremate kettahulkade korral on kasutuses veel ka RAID 5, mis jagab andmed ketaste vahel, kuid paigutab ka paarsusmassiivi jooksvalt erinevatele ketastele andmete taastamise võimaldamiseks. Ühe ketta suremisel asendatakse see teisega, kuhu siis automaatselt paarsusmassiividel oleva info järgi andmed taastatakse. Süsteem jääb stabiilselt jooksma hoolimata ühe ketta puudumisest. Kui kaks ketast peaks riknema, ei ole aga võimalik enam andmeid taastada. Kasutatav salvestusmaht on ketaste mahud miinus üks ketas.

RAID 6 sarnaneb RAID 5ga, kuid omab kahte paarsusmassiivi, mis tagab väga suure veakindluse ja võimaldab rohkem kui ühe ketta samaaegset riknemist. Salvestusmaht võrdub ketaste mahtudega miinus kaks ketast.

Kasutatakse ka RAID 10 (1-0), mis kombineerib RAID 1 andmeturvali-

42 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

tes timeeskond

Kristjan Tarjus vabakutseliseline itimees

Tarmo Lindström ERGO IT-juht

Jaan Saavaste TD Baltics

Ando Urbas IT-ajakirjanik

Kristjan Karmo AS Telema tarkvajaarendajaks

Marko Habicht AM kaasautor

suse ja RAID 0 kiiruse, kuid vähe, sest vaja on topeltarv kettaid ja see on kallis. Üldiselt on veel olemas kõiksugu kombinatsioone, aga vähese kasutuse ja interneti infokülluse tõttu ei vääri need siin paberile panemist.

Alustasime reaalset proovimist hoopis Synology seadmetest, mis esialgu lootusetult kadunud olid, kuni need Digi kontorist muu aparatuuri mägede vahelt välja tulid.

Lisaks ilusatele ketastele, mis sobiks ka koju disainmööblile, oli testijatel proovida ka serveriräkki hästi mahtuvaid kettaid.

Fotod: Kalev Lilleorg

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 43

labor

Test täies hoos: Jaan Saavaste, Tarmo Lindström, Marko Habicht, Krsitjan Tarjus ja Ando Urbas NASidega.

Digi toimetus isegi oli hämmingus, kust need sinna said.

Synology DS409+ See seade on lettidel saadaval ilma andmekandjateta, mis tuleb juurde hankida. Hinnavaatlus.ee järgi oli odavaim 1 TB mahuga ketas saadaval hinnaga 1051 krooni.

Tabelis on just selle järgi ka komplektide hinnad võetud ja asetatud neid seadmeisse nii palju, kui mahub.

Kasutus on Synologyl intuitiivne ja ketaste paigaldamine lihtne. Kristjan Tarjus märkis selle isegi plusside sekka just Buffalo näitel, sest seadme kodusel kasutusel (või ka asjatundmatu kontoripersonaliga) ei ole lastel või võhikutel näppe kuhugi taha ajada. Samuti ei lülitu seade välja, kui power-nupule vastu minna, vaid seda tuleb mõni sekund all hoida. Puuduseks aga toome USB kopeerimise nupu puudumise, mis seadme väiksemal vennal olemas.

Tänu neljale kõvakettapesale on võimalik kasutada RAID 5 kaitset, mis nelja 1 TB ketta puhul pakub kasutatavat andmemahtu 3 TB. Olemas on kõik, mis ühes väikeses kontoris vaja võib minna: erinevad serveriteenused, hea kiirus, rahuldav disain. Aseta või raamaturiiulisse ja

pane selle pealt jooksma firma koduleht.

See sobib ka meediakeskuseks või IP-kaamera sappa ühendamiseks. „Kastist väljas” seadmega saab kaameraid rakendada vaid ühele, kuid litsentside juurde ostmisel on kaamerate arv suurendatav vastavalt soovile.

Silma jäi nupuke „I am here”, mida loomulikult tuli vajutada.»

Synology DS209+ 409 väikevend DS209+II on küll kahe kettaga, aga mitte vähem tubli. Üldjoontes on tegu sama seadmega: tarkvara ja võimalused samad, ainult kettaid mahub füüsiliselt vähem sisse.

Kahe asemel on sellel üks eSATA pesa, kuid sinna saab sellegipoolest kiired lisakettad külge pookida.

USB kopeerimise funktsiooniga nupp esipaneelil tõstab seadet meie silmis kõrgemale ja muidugi on head ka andmeedastuskiirused, mis teevad

44 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

kõigile testitutele silmad ette. Samuti on tegu ilusa ja vaikse isendiga, mis nii mõnegi testija südame võitis.

Mõlemal Synologyl on sisse ehitatud nn Photostation, kuhu ainult tõstad oma pildid ja too meisterdab need atraktiivseks veebileheks.

Terastation III (TS-XL) Pärast pikka seadistamist jõudis järg ka Buffalo seadmete kätte, neil oli alguses probleeme Internet Explorer 8-ga. Terastation III (TS-XL) on uuendusliku tehnoloogia kajastus, vähemalt Buffalo liini pidi.

Küll aga on jäetud eelmisest seeriast kaasa võtmata hot-swap, mis võimaldaks nässus kettaid vahetada aparaati välja lülitamata. Kuigi isegi kettaskeem on RAID 5. Igal juhul üks ketas sai välja tõmmatud valel ajal ja sinna see oma otsad andis.

Tarkvara on kindlasti hea, kui läbi lugeda kõik manuaalid ja kasutada seadet pidevalt. Igal juhul intuitiivsuse seisukohalt on tegu keerulise ülesseadmisega.

Kui andmevahetus peaks mingil põhjusel arvuti ja seadme vahel katkema, ei lähe fail kohe kaotsi, vaid allalaetud osa jääb kataloogi prügikasti.

Esipaneelis on informatiivne LCDekraan, mis näitab infot ketaste kohta,

0,25 PROTSENTI On tõenäosus, et surevad kaks ketast korraga

ühenduse kiirust ja pakub boonuseks paari-kolme taustavärvi sõltuvalt teate iseloomust.

Menüüdes surfates jäi silma nupuke „I am here”, mida loomulikult tuli vajutada, mille peale tuli kuskilt piiksumine. Nimelt on viguril ülesleidmist abistav kelluke, kui peaks raamaturiiulisse mattumise või mitme seadme korral abi vaja olema õige seadme leidmisel.

Tegu on kindlasti ka ainukese seadmega, mille ventileerimisavade eest leiab tolmuimejatest tuttava poroloonilaadse filtri. Huvitav oleks isegi näha, kas sellest on ka kasu ja milline näeb kuskil toanurgas vedelenud aparaadi sisu välja pärast paari kuud.

Buffalo seadmetel on võimalik ka info krüpteerimine, et ketastelt ei saaks andmeid kätte seda lihtsalt teise arvuti külge ühendades.

Allalaadimiskiirus oli sellel Buffalol täitsa rahuldav, üleslaadimine aga üle nelja korra aeglasem.

Linkstation Quad (LS-QL) See seade on eelmisest väiksem, odavam ja veelgi väiksemate andmevahetuskiirustega. Näitajate järgi peaks olema ka hot-swap-kettavahetuse võimalus, aga lähtudes eelnevast kogemusest ei riskinud me veel ühe ketta hingusele minekuga.

Alles hiljem tuli välja, et seade on võimeline konverteerima videomaterjali näiteks iPodi formaati ning allalaadija rõõmuks on seadmel sees korralik Bittorrenti klient. Aga kõik vajab kannatust ja manuaali lugemist, sest ühele menüüle järgneb teine ja siis veel üks ja niisama surfates ei pruugi neid lisavõimalusi üles leida.

Linksys NSS2000 Kodukasutajale ja paljudele teistelegi on Linksys tuttav rohkem WiFi- ja võrguruuterite kvaliteettootjana, kuid nagu välja tuleb, toodetakse ka võrgukettaid. NSS2000-l on üsna soliidne välimus, tegu ei ole nii atraktiivse

Ventileerimis­ avade eest leiab tolmu­ imejatest tuttava poroloonilaadse filtri.» seadmega, kui seda on eelpool mainitud kettakastid. Aga mida me ootame seadmelt, mis kannab Cisco kleepsu?

Ainuüksi see nimi paneb nii mõnegi vähemkogenud IT-mehe käed värisema.

Aparaadi kirjelduses on küll kirjutatud, et see toetab hot-swap’i, mis on iseenesest hea, kuid võimaldades vaid kahte ketast, on vähe variante, kuidas seda saaks teha ilma, et failisüsteem sellest kurjasti arvaks. Selles suhtes on hot-swap üsna tarbetu omadus selle konfiguratsiooni juures.

Vaatamata oma äriklassi-ilmele on tegu kõige odavama seadmega meie testis, seda loomulikult ilma ketasteta. Esimene seade, mis võimaldas ja lausa pakkus varianti mitte kasutada kõiki meediumeid ühe kettana, vaid partitsioneerida ja määrata volüümide suuruseid, oli just see Linksys.

Alla- ja üleslaadimine on üsna

vÕITJA

Synology DS409+ Seadmes on kõik, mis ühele väikefirmale vaja ühes kastis, see on väike ja vaikne. Võitis andmete säilimise ja mahu tõttu.

samast kategooriast ja stabiilsete näitajatega ning sealjuures täiesti arvestatavalt nobedad. Kuid sellest hoolimata jäid need ligi poole võrra Synology seadmetele alla. Samuti on ventilaatorid juba märgatavalt valjemad ja päev otsa sellise sumistamise kõrval istuda oleks väsitav.

Cisco NSS6000 See seade kuulub selgelt äriklassi, pole mingit küsimust. Asi on pakitud pruunist papist vähese trükiga karpi, seega justnagu öko. Masin on räkitav seadmekappi ja müriseb õõvastava valjususega. Õnneks suurem lärm möödub ajapikku ja asendub urinaga, kuid sellegipoolest oleks selle Cisco kõrval töötada igapäevaselt ebamugav. Olles umbes poolteist korda kallim kõigist testitud seadmeist, eeldasime väga tasemel tulemusi. Uskumatuks

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 45

labor osutus aga see, et ka Cisco omaenda väikevend Linksys NS2000 suutis üleslaadimisel paremat kiirust pakkuda: seda üle poole rohkem. Üleüldse tundub NASide takistuskiviks olevat kirjutamise kiirus. Kuid ületamatu see probleem ju ometi pole, nagu osad seadmed tõestavad.

Tarmo Lindström hindas Cisco kasutajaliidest vähemalt teise koha vääriliseks, mis ei vaja erioskuseid ja/või -teadmisi. Et tegu oli ka pooltööstusliku seadmega, on võimalus kasutada kahte toidet.

Favoriidid selged Selles, et kõik testidud seadmed on enam kui võimelised võrgukettad olema, meil kahtlust pole. Linksysi odavam seeria suudab tekitada normaalseid kiiruseid, on rahuldava keerukusega ja tõsiseltvõetavate parameetritega. Kallim seeria undab valjult, on aeglane ja maksab rohkem.

Buffalod on mõlemad täitsa tore-

Suurem lärm möödub ajapikku ja asendub urinaga.» dad: odavad, väikesed, silma ei riiva.

Menüüsid ilma manuaalita ei kasuta ja kiirused on õõvastavad. Kui ei taha just nädalaid veeta andmete liigutamise peale kulutades, on hetkel testi ainukesed mõeldavad võitjakandidaadid Synology seadmed: üsna hea hinnaga, menüüd on kasutatavad ja funktsionaalsed. Ka laadimiskiirused on teistega võrreldes kolm kuni viis korda paremad. Seega võitja oleks nagu olemas, aga seadmeid on kaks.

Seega olude ja praktilisuse kaalutlustel pidime otsustama siiski Synology DS409 kasuks, milles määravaks jäi just andmete parem säilimine ning võimalikult suur teoreetiline kettamaht.

Kui aga hind on nii määrav ja pole karta andmete kadu või kettamaht ei ole nii oluline, soovitame julgelt ka Synology DS209t.

Marko Habicht

marko@am.ee 46 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

Synology DS409+

Synology DS209+II

hind (ketastega*): 8258.– (12 462.–)**

hind (ketastega*): 6756.– (8826.–)**

ketaste arv: 4 USB pesasid: 2 USB printimine: + eSATA: + LAN: 1 Samba: + Act dir: + FTP: + Apple talk: + NFS: + HTTP: + https: + allalaadimiskeskus: + torrent: + ftp: + http: + varundus: + toide (sise-, välis-): välis meediaserver: + iTunes: + veebiserver: +

ketaste arv: 2 USB pesasid: 3 USB printimine: + eSATA: + LAN: 1 Samba: + Act dir: + FTP: + Apple talk: + NFS: + HTTP: + https: + allalaadimiskeskus: + torrent: + ftp: + http: + varundus: + toide (sise-, välis-): välis meediaserver: + iTunes: + veebiserver: +

*Linksysi USB flash tugi ainult sätetevarunduseks **odavaim 1 TB Samsungi ketas 1051.– (Arvutiait) hinnas arvestatud maks. mahutatavusega.

*Linksysi USB flash tugi ainult sätetevarunduseks **odavaim 1 TB Samsungi ketas 1051.– (Arvutiait) hinnas arvestatud maks. mahutatavusega.

Testid:

Testid:

üleslaadimine: 37.2 MB/s aeg: 1.52 minutit allalaadimine: 40.7 MB/s aeg: 1,43 minutit toide (koormusel): 52 W müra: 5 ketaste vahetus: 4

üleslaadimine: 37.7 MB/s aeg: 1.51 minutit allalaadimine: 50 MB/s aeg: 1,22 minutit toide (koormusel): 46 W müra: 5 ketaste vahetus: 4

plussid

plussid

++ kõik, mis oskad tahta ühest NASist ++ hea andmeturve (RAID5)

++ kõik, mida oskad tahta ühest NASist ++ USB copy

miinused

miinused

Arvutimaailma hinne

5

Arvutimaailma hinne

5

Buffalo TS-XL

Buffalo LS-QL

hind (ketastega*): 15 370.– (2 TB)

hind (ketastega*): 10 320.– (4 TB)

Linksys NSS2000

ketaste arv: 4 USB pesasid: 2 USB printimine: + eSATA: x LAN: 2 Samba: + Act dir: + FTP: + Apple talk: x NFS: + HTTP: + https: + allalaadimiskeskus: + torrent: + ftp: x http: x varundus: + toide (sise-, välis-): sise meediaserver: + iTunes: x veebiserver: x

ketaste arv: 4 USB pesasid: 2 USB printimine: + eSATA: x LAN: 1 Samba: + Act dir: x FTP: + Apple talk: + NFS: x HTTP: + https: + allalaadimiskeskus: + torrent: + ftp: x http: x varundus: + toide (sise-, välis-): välis meediaserver: + iTunes: + veebiserver: x

*Linksysi USB flash tugi ainult sätetevarunduseks **odavaim 1 TB Samsungi ketas 1051.– (Arvutiait) hinnas arvestatud maks. mahutatavusega.

*Linksysi USB flash tugi ainult sätetevarunduseks **odavaim 1 TB Samsungi ketas 1051.– (Arvutiait) hinnas arvestatud maks. mahutatavusega.

Testid: üleslaadimine: 6.7 MB/s aeg: 10.56 minutit allalaadimine: 33 MB/s aeg: 2,07 minutit toide (koormusel): 50 W müra: 5 ketaste vahetus: 5

Linksys NS6000 hind (ketastega*): 16 380.– (20 584.–)**

hind (ketastega*): 5850.– (7952.–)** ketaste arv: 2 USB pesasid: 1* USB printimine: x eSATA: x LAN: 1 Samba: + Act dir: + FTP: + Apple talk: x NFS: + HTTP: + https: + allalaadimiskeskus: x torrent: x ftp: x http: x varundus: + toide (sise-, välis-): välis meediaserver: x iTunes: x veebiserver: x

ketaste arv: 4 USB pesasid: 1* USB printimine: x eSATA: x LAN: 2 Samba: + Act dir: + FTP: + Apple talk: x NFS: + HTTP: + https: + allalaadimiskeskus: x torrent: x ftp: x http: x varundus: + toide (sise-, välis-): sise/ välis meediaserver: x iTunes: x veebiserver: x

*Linksysi USB flash tugi ainult sätetevarunduseks **odavaim 1 TB Samsungi ketas 1051.– (Arvutiait) hinnas arvestatud maks. mahutatavusega.

*Linksysi USB flash tugi ainult sätetevarunduseks **odavaim 1 TB Samsungi ketas 1051.– (Arvutiait) hinnas arvestatud maks. mahutatavusega.

Testid:

Testid:

Testid:

üleslaadimine: 4.4 MB/s aeg: 15.45 minutit allalaadimine: 6.18 MB/s aeg: 15,45 minutit toide (koormusel): 40 W müra: 5 ketaste vahetus: 5

üleslaadimine: 17 MB/s aeg: 3.49 minutit allalaadimine: 33.3 MB/s aeg: 1,96 minutit toide (koormusel): 39 W müra: 3 ketaste vahetus: 5

üleslaadimine: 10,5 MB/s aeg: 6.30 minutit allalaadimine: 23 MB/s aeg: 3 minutit toide (koormusel): 50 W müra: 2 ketaste vahetus: 5

plussid

plussid

plussid

plussid

++ rahuldav allalaadimine ++ printserver ++ hea torrenti klient

++ printserver ++ hea torrenti klient

++ võrgutamise kiirus ++ keskmise keerulisusega konfiguratsioon

++ räkitav

miinused

–– veebiserverita –– keeruline –– aeglane võrgutamine

miinused

–– veebiserverita –– keeruline, aeglane

Arvutimaailma hinne

4

Arvutimaailma hinne

4-

miinused

–– vähene funktsionaalsus

Arvutimaailma hinne

4-

miinused

–– vähene funktsionaalsus –– soolane hind –– üsna aeglane võrgutaja

Arvutimaailma hinne

3

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 47

lahendused

UNIXi serverid pole Kui meil on vaja suurt käideldavust ja paindlikult suurendatavaid ressursse, siis kas MS Windowsile ja Linuxi lugematule arvule distributsioonidele on veel alternatiive?

Hoolimata x86 serverite võidukäigust on UNIXi serveritel jätkuvalt turuosa, mida Windows ja Linux serverid x86 arhitektuurist tulenevalt täita ei suuda. Selleks on missioonikriitilised serverilahendused.

Windowsist aastaid arengus ees olevat operatsioonisüsteemi (näiteks OpenSolaris).

Mis on UNIXi server?

Andres Mägi Proact, süsteemiinsener

UNIXi serveritel baseeruvaid lahendusi kasutatakse peamiselt suurt käideldavust ja ühe serveri piires skaleeruvust nõudvate teenuste pakkumisel. Sellised teenused on näiteks missioonikriitilised andmebaasid ja java rakendusserverid.

Mis on UNIX? UNIX on The Open Group UNIX standarditele (POSIX, Single Unix Specification) vastav operatsioonisüsteem, mis pärineb evolutsiooniliselt algupärasest Bell Labsi UNIXist (UNIX Timesharing System). Tegu on töökindlate operatsioonisüsteemidega, mis suudavad lineaarselt skaleeruda suurel hulgal protsessoritel ning efektiivselt adresseerida suuri mäluhulki. Siin tuleks ära märkida, et Linux ei ole UNIX. Linux implementeerib The Open Groupi UNIXi standardeid mittetäielikult. UNIX ei tähenda tänapäeval sugugi monoliitset, iganenud, kinnist, kallist, keerulist ja raskesti hallatavat monstrumit, vaid avatud lähtekoodil põhinevat, tasuta kasutatavat, innovatiivset ning väga mitmes osas jätkuvalt Linuxist/

UNIXi serveriks nimetatakse süsteemi, milles on protsessorid, serverisüsteem ja operatsioonisüsteem väga tihedalt integreeritud (kõik üldjuhul ühelt tootjalt). Et protsessori ja serverisüsteemi ning operatsioonisüsteemi arendamine toimub kooskõlas, siis sellest tulenevalt on nende süsteemide veakindluse, jõudluse ja hallatavuse (RAS – Reliability, Accessibility, Servicability) näitajad märgatavalt kõrgemal tasemel x86 serveritest.

Näiteks suudavad sellised serverisüsteemid isoleerida riistavara ja

UNIX ei tähen­ da mono­liit­ set, iganenud, kinnist ja kallist monstrumit.» tarkvara vigu ilma serverit taaskäivitamata, tagades seeläbi teenuse käideldavuse. Jõudluse poolelt võib üks server sisaldada kümneid kuni sadu protsessoreid, mille peal töötab üks operatsioonisüsteemi instants. Lisaks toimub riistvara (mälu, protsessorite, IO-kaartide) lisamine ja eemaldamine ilma operatsioonisüsteemi tööd katkestamata. Erinevus PC/x86 maailmaga, kus protsessorite, serverite ja

48 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

operatsioonisüsteemide tootjad on eraldatud, on ilmne.

Artikkel annab ülevaate kolmest põhilisest UNIXi serverisüsteemide arendajast: Sun Microsystemsist, IBMist ja HPst. HP erineb kahest eelmisest selle poolest, et on loobunud protsessorite arendamisest ning kasutab Inteli IA-64 protsessoreid.

Serverite võrdlusest on välja jäetud Fujitsu, mis arendab ka SPARCi protsessorit ja süsteeme koostöös Sun Microsystemsiga.

UNIXi serverite areenilt on kadunud sellised tegijad nagu SGI MIPS Irix, DEC Alpha True64, HP PARISC HP-UX.

IBMi AIX IBM arendab POWER arhitektuuril põhinevat RISC protsessorit ning selle põhjal servereid. POWER protsessorite eripära on see, et need on konkurentsitult kõrgeima taktisagedusega laiatarbeprotsessorid, kuni 5 Ghz. IBMi arendatav UNIXi operatsioonisüsteem on AIX. IBMi protsessorid on sobilikud rakendustele, mis vajavad ühe lõime suurt arvutusvõimsust, näiteks OLAP- ja DSS-süsteemid, kehvasti kirjutatud on aga OLTP-päring.

Sun Microsystemsi Solaris Sun Microsystems arendab SPARC arhitektuuril põhinevat UltraSPARC T-seeria RISC protsessorit ning sellel põhinevaid servereid. Lisaks teeb Sun koostööd Fujitsuga ühise SPARC arhitektuuril baseeruva serveriperekonna

kadunud kuhugi

Esimeses tabelis on ära toodud UNIXi serverite protsessorite põhilised parameetrid. Otseselt jõudluse kontekstis on neid protsessoreid üsna raske võrrelda, sest kõigil neil on tehnilised eelised ja miinused ning ühed sobivad enam ühte tüüpi, teised teist tüüpi töökoormustele. Tabel annab ülevaate nende põhilistest parameetritest.

Protsessorite võrdlus arendaja

UltraSPARC

SPARC64

POWER

IA-64

Sun Microsystems

Fujitsu

IBM

Intel

viimane mudel

UltraSPARC T2+

SPARC64 VII

POWER 6+

Itanium 9152M

taktisagedus

1.6 Ghz

2.88 Ghz

5 Ghz

1.66 Ghz

tuumasid per protsessor

8

4

2

2

lõimesid per tuum / kokku

1.8.64

2.8.09

2.4.09

2.4.09

L2 vahemälu

4 MB

6 MB

8 MB

2 MB

L3 vahemälu

-

-

32 MB

24 MB

integreeritud mälukontrollereid

4 x FB-DRAM

-

2 x DDR2

-

tootmisprotsess

65 nm

65 nm

65 nm

90 nm

transistoreid

500 mln

600 mln

790 mln

1720 mln

toetatud OS

Solaris 10

Solaris 10

AIX v6.1

HP-UX 11i v3

järgmine mudel

UltraSPARC T3

SPARC64 VIII

POWER 7

Tukwila

oodatav turuletulek

2010

-

2010

2010

tuumasid

16

8

8

4

arendamisel ja tootmisel, mis baseerub Fujitsu SPARC64 protsessoril.

Sun Microsystemsi arendatav UNIXi operatsioonisüsteem kannab nime Solaris. Solaris puhul väärib äramärkimist asjaolu, et Solarise lähtekood on vabaks lastud OpenSolarise projekti all.

Samuti on Sun vabaks lasknud enda protsessorite lähtekoodi (Verilog) OpenSparc projekti all.

UltraSPARC T-seeria protsessorid sisaldavad kaheksat tuuma, millest igaüks omakorda kaheksat riistvaralist lõime, ehk kokku 64 lõime protsessori kohta. Sellest tulenevalt on need protsessoripõhised süsteemid väga sobilikud rakendustele, mis skaleeruvad paljudeks lõimedeks, nagu näiteks veebiserverid, Java serverid ja OLTP andmebaasid.

Fujitsu SPARC64 seeria protsessoritel on sarnaselt IBMi protsessoritega suur ühe lõime arvutusvõimsus,

UNIXi serverite klassifitseerimine

sisaldades samal ajal kahte lõime tuuma kohta ja kaks või neli tuuma protsessori kohta.

HP ja tema HP-UX HP erineb eelnevates tootjatest selle poolest, et ei arenda enam oma protsessorit, vaid kasutab serverites Inteli IA-64 protsessoreid. Samuti lõpetas HP läbi Compaqi omandatud DEC Alpha RISC protsessori arenduse. HP arendatav UNIXi operatsioonisüsteem kannab nime HP-UX. IA-64 platvorm toetab lisaks HPUX operatsioonisüsteemile ka veel Windowsi, Linuxi ja OpenVMSi operatsioonisüsteeme.

IA-64 arhitektuur on samuti sarnaselt IBMiga sobilik ühe lõime suurt arvutusjõudlust nõudvatele rakendustele. Ebaotstarbekas on see platvorm paljudeks lõimedeks skaleeruvate rakenduste puhul nagu veebiserverid ja Java rakendusserverid.

UNIXi serveritakse klassifitseeritakse üldiselt kolme rühma: l töögrupi serverid (ingl k Entry-Level server): 1-2 protsessoripesa l keskklassi serverid (ingl k MidRange server): 4–8 protsessoripesa l missioonikriitilised serverid (ingl k High-End server): 16 ja enam protsessoripesa Selline klassifitseerimine ei ole absoluutne, eri tootjatel võib see erineda.

Tabelite kujul serverite ülevaate, kus on kõrvutatud võrdsete protsessoripesade puhul eri tootjate serverite põhilised parameetrid, leiab Arvutimaailma veebist am.ee/UNIX. Tabelid ei sisalda kõik antud tootjate UNIXi servereid.

UNIX pole kadunud UNIXi serverid ei ole kuhugi kadunud ja on peamiselt kasutuses kriitiliste ja missioonikriitiliste serverilahenduste platvormina. Kõigi käesolevas artiklis toodud tootjate UNIXi serverisüsteeme kasutatakse ka Eestis ja mõnel juhul isegi üsna laialdaselt kesksete infosüsteemide all. Kuid 2010. aasta on tõenäoliselt huvitav ja pöördeline UNIXi serverite turul, sest tulevad uued protsessorid IBMilt ja Sun Microsystemsilt. Ehk jõuab ka lõpuks Intel aastaid hilinenud neljatuumalise Itanium Tukwilaga turule. Samuti on selleks ajaks paigas Sun Microsystemsi ja Oracle'i vaheline struktuur.

Elame-näeme.

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 49

lahendused

Kuidas tellida väärika Milliseid kompetentse vajab väärikas tellija tarkvara arendusprojekti juhtimisel? Milliseid lähteülesandeid on vaja püstitada, kuidas hanget läbi viia, kuidas valida tegijat?

Tellija peab kirjeldama oma soovi selgesõnalises lähteülesandes, valima õige partneri, osalema aktiivselt projektis, hoidma silma peal arendustööde tegemisel ning õiglaselt vastu võtma tulemuse.

Erkki Leego

Hansson, Leego & Partner juhtivpartner

Alustada tuleb, nagu ikka, lähteülesande koostamisest. See peab lühidalt, selgelt ja terviklikult kokku võtma tellija soovi. Soov peab olema ühtemoodi arusaadav nii tellijale, kes ei pruugi olla tuttav IT-valdkonnaga, kui ka ITarendajale.

Lähteülesande selgusest ja terviklikkusest sõltub, kui asjakohaseid pakkumisi suudavad teha potentsiaalsed IT-partnerid. Töö mahu ala- või ülehindamine ei ole kasulik kummalegi poolele.

On omaette kunst panna soov kirja lühidalt. Kogemus näitab, et IT-partnerid soovivad tehnilise lähtedokumentatsiooni ise koostada ja tellijapoolne panus tehnilise lähteülesande koostamisel ei ole otstarbeks. Õigete kompetentsidega adekvaatse pakkumise saab IT-partner esitada mõne(kümne)leheküljelise soovidokumendi pealt.

Hanke läbiviimine Tarkvaraarenduse projektid toovad kaasa pikaajalise koostöösuhte. Pärast aktiivse arenduse perioodi jätkub

kooselu hoolduse ja edasiarenduste näol veel paljudeks aastateks. Seetõttu on oluline teha õige valik.

Lähteülesandest lähtuvalt on võimalik piiritleda partnerid tehnoloogilise kompetentsi ja ametialaste oskuste järgi. Väga tähtis kriteerium valiku tegemisel on partneri kogemus samalaadsete projektide läbiviimisel.

Oluline on aru saada, et tööd teevad inimesed, mitte ettevõtted. Hea taustaga ettevõtte puhul tuleb soovida enda projekti parimaid eksperte ja kirjutada lepingusse, et neid hiljem vähemkompetentsetega ei asendataks.

Vajalikud professionaalsed osku-

Oluline on aru saada, et tööd teevad inimesed, mitte ettevõtted.» sed hankeprotsessis on veel läbirääkimiste juhtimise ja lepingu ettevalmistamise oskused. IT-valdkonnas on siin omad eripärad.

Tellija projektimeeskonna juhtimine IT-partneri jaoks on arendus põhitegevus. Tavalise organisatsiooni jaoks on tarkvaraarendus lisategevus ja protsessi on kaasatud inimesed, kelle põhitöö on midagi muud. Ilusa tulemuse saavutamiseks on oluline,

50 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

et need töötajad on piisavalt projekti kaasatud, jättes samal ajal piisavalt ruumi põhitöö tegemiseks.

Tellijapoolne projektijuht peab leidma tehnilise ülesande täpsustamiseks õiged ettevõttesisesed eksperdid, planeerima tellijapoolsete osaliste aega ja tagama tellijapoolsete ülesannete õigeaegse täitmise.

Tellijal on vaja omada IT-kompetentsi ka projekti juhtrühma tasemel.

Tellijapoolne arenduse järelevalve Nagu muudes keerukates tehnilistes projektides (nt ehituses), on igal tarkvaraprojektil vaja tellijapoolset järelevalvet. On vaja kedagi, kes tunneb valdkonda, oskab hinnata töö kvaliteeti ja vajadusel argumenteeritult esindama tellija huvisid.

Tarkvaraarenduses ja selle järelevalves on eripärane rõhk arendusmetoodika ja projekti kodukorra kokkuleppimisel. On mitu erinevat lähenemist arenduse läbiviimisele, suhtluse korraldamisele ja dokumenteerimisele. Projekti ajaks tuleb leida mõlema ettevõtte kultuuri sobivad lahendused.

Valminud rakenduse aastatepikkuse jätkusuutlikkuse tagaja on terviklik ja arusaadav dokumentatsioon.

Tellijapoolne vastavustestimine ja auditeerimine Tarkvaraarenduse tulemuse testimise ettevalmistamine algab lähteülesandest. Testimisplaani alus on lähteülesandes ja tehnilise dokumentatsioonis

alt arendusprojekti?

Tarkvaraarenduse edu on tellija ja arendaja koostöös. Foto: Fujitsu Technology Solutions kirjeldatud funktsionaalsus ja nõuded. Loomingulist lähenemist nõuab piirjuhtumite ja eriolukordade välja nuputamine.

Põhiline testimise raskus on üldjuhul IT-partneril. Tellija ülesanne on veenduda valminud rakenduse vastavuses lahendatavale ülesandele (tööprotsessile) ja projekti jooksul kokkulepitule.

Vahel on vaja lisaks tulemit auditeerida – rakenduse nõuetele vastavust metoodiliselt ja erapooletult hinnata. Mõni lahendus nõuab and-

mekaitse või tööohutuse alast sertifitseerimist. Näiteks on mõeldamatu, et meie e-valimiste lahendus oleks auditeerimata.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tarkvaraarenduse projekti eduka tulemi saavutamine on tellija ja arendaja koostöö. Väärikaks partneriks olles ja oma huve kaitstes on vaja tellijal professionaalsust arendust ette valmistades, läbi viies ja vastu võttes.

Kui endal kompetentsi ja kogemust napib, on mõistlik kaasata ka väliseid eksperte.

M I DA T E H A?

Tellijapoolsed arenduse juhtimise kompetentsid 1. Koostada lähteülesanne 2. Korraldada hange 3. Juhtida tellija projektimeeskonda 4. Korraldada arenduse järelevalve ja kvaliteedi juhtimine 5. Vastavustestida ja tulemit auditeerida

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 51

lahendused

Estobuntu – Linux ee Kas ettevõtte arvutipargis kappavad troojalased ja muud kollid? Kas nende vastu on ka mingit head rohtu ja kuidas seda rohtu säästlikult võtta, ilma et rahakotti suur auk ei tekiks?

Viiruste ja troojalaste vastu on lausa eestikeelset rohtu. Miks mitte minna täielikult üle Linuxile ja võtta oma uueks operatsioonisüsteemiks Estobuntu Linux? See tasub kindlasti kaalumist.

Vilmar Morel vilmar.morel@eesti.ee

Kui suure summa teie arvutipargist operatsioonisüsteemid ja nende kaitseks ostetavad vidinad võtavad, seda oskab ilmselt enamik firmajuhte oma väledal kahetuumalisel kalkulaatoril võrdlemisi kiirelt kokku liita. Kindlasti on tervel bürool omajagu ka neid seisakuid olnud, kus mõne arvuti aegunud või olematu viirustõrje on firma sisevõrgus troojalastel ja teistel kollidel ringi lasknud kapata. Mis lahendusi veel on, mis raha säästaks ja süsteemid stabiilselt ning turvaliselt raha teenimas hoiaks? Juba kaua aega on Maarjamaal täiesti tasuta saadaval asjalik ja eestikeelne rohi – Estobuntu Linux.

Selle rohu viimane L-tähega sõna on siiani uudishimulikke natuke kaugemal hoidnud kui tavaliselt, sest Linuxit on peetud tavakasutajale liiga keeruliseks.

Eks ta varem oli ka natuke keeruline, sest graafilist liidest iga asja jaoks polnud ja ainult kangemad „kribajad” oskasid neid operatsioonisüsteeme uuendada ning kompileerisid seal aeg-ajalt imeasju kokku. Ajad muutuvad ja asjad arenevad lihtsuse suunas,

võiks praeguse kursi kohta öelda. Lisaks sellele, et Estobuntu ilusti toimib ja seda pakutakse tasuta, olete sellega vabanenud ka tohutust viirustelaviinist, mis mõnda muud platvormi vaevab. Kui Linuxitele on kirjutatud umbkaudu 40 viirust, siis Windowsi maailmas liigub neid 60 000 või veelgi rohkem (allikas: dr Nic Peelingi ja dr Julian Satchelli „Analysis of the Impact of Open Source Software”).

KÕU töötab ka Võin öelda, et eestikeelne Estobuntu 9.05 tasub proovimist, sest selles versioonis töötab ka ID-kaart. Tublid Estobuntu arendajad on veatult töö-

suhtlusprogrammidest nagu MSN ja Kopete kuni muusikapleier Amarokini on installitud ja toimivad. „Works out of the box”, võib Estobuntu puhul enamike arvutite kohta öelda.

Estobuntu paigaldamisel oleks hea omada parajalt kiiret internetiühendust (1 Mbit/s), sest süsteem tahab end viivitamatult uuendama hakata.

Tugev pluss installides Windowsi ees on see, et Linux on kohe pärast installi rünnakute vastu kindel, aga Windows XPl on näiteks enne Service Packi installi küll veel tagauks ristseliti lahti.

Tegelikult on Estobuntu installimine lausa nii lihtne, et panete keele

varem oli natuke kee­ru­ line, sest graa­fi­ list liidest iga asja jaoks polnud.» le saanud ka digiallkirjastamise. Java probleeme Firefoxi brauseril samuti enam ei esine. KÕU interneti kasutajatele on installijärgselt kohe toetus olemas, nagu on ka esialgse installiga peal Skype. Microsoft Office'i dokumendid võtab edukalt vastu Open Office, mis on samuti esmase installiga kaasas ning ikka tasuta.

Installimine on juba nii mugav ja lihtne, et varuks tuleb võtta vaid tunnike ja kõik arvutimaailmas eluks vajalikud vidinad alates erinevatest

52 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

Interneti jaoks on kõik vajalik eestikeelsena olemas.

estlastele

Ubuntu teeb akende vaatamise eriti ilusaks. ja maa paika ning lasete süsteemil kõik muu automaatselt teha, klikkides muudkui nuppu „Järgmine”.

Windows ja Linux kõrvuti Kui praegu töötab masinas Windows, siis vaba ruumi ja partitsiooni korral kannataks sinna kohe kõrvale ka ühe Linuxi installida. Viimane oskab arvutile installi käigus automaatselt ka Dualbooti ehk topeltkäivitamise menüü tekitada.

Isegi tüütud taaskäivitamised võib ära unustada: installite programmi ja saate kohe temaga tutvust tegema hakata ilma restartimata. See on vajalik vaid suurte ja süsteemi tuuma puudutavate muudatuste puhul (neid esineb ehk kuus paar korda, kui sedagi).

Muidugi tekib kohe ka küsimus, mis saab mu väliselt ühendatavatest seadmetest. Pole muret, Amarok näi-

teks võtab ladusalt üle teie iPodi haldamise. Seadmed, millel kohe draivereid pole, oskab süsteem ise interneti abil ära tunda ja seadmedraiverid alla laadida, sest interneti suudab süsteem DHCPga ise alati käima ajada.

Firefox 3.0 veebibrauser on ka juba nii intelligentseks muutunud, et oskab kõik vajalikud pluginad, mis on näiteks Youtube'i videote vaatamiseks vajalikud, ise teie nõusolekul paigaldada. Kui teil on hea ja kiire arvuti, siis kannatab kõik iluvidinad julgelt ka sisse lülitada.

Terminaliakna kallale Ainus ebamugavus, mida ma täheldasin, oli see, et pärast esimest uuendamist näitas tarkvara uuendaja ikka nelja komponenti, mida ei suudetud värskendada. Siin tuleb nüüd natuke selle osaga tegeleda, mida paljud

tavakasutajatele liiga keeruliseks peavad. Need on terminalikäsud. Terminali avamiseks mine menüüs K -> Rakendused -> Tööriistad -> Terminal (Konsool) ja kirjuta sinna reale: sudo aptitude update && sudo aptitude upgrade. Siis küsitakse parooli ja edasi tuleb lasta süsteemil end lõpuni uuendada. Terminali saate käivitada ka, kui vajutate Alt + F2 ja avanevasse hüpikaknasse kirjutate terminal või konsool. See ongi see keeruline osa.

Kõik ettetulevad veateated võib julgelt kopeerida-kleepida Google'isse, kus enamikel juhtudest leiab probleemide kirjeldusi koos käskudega, mida terminaliaknasse tippida. Esimese asjana tasub ikka kohe pöörduda www.pingviin.org lehele ja see ka oma veebilehitseja lemmikute hulka lisada – siit saab abi ja nõu lausa emakeeles.

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 53

lahendused

Secunia PCI – arvutipaikaja abimees Kui arvutis on mitukümmend eri programmi, lisaks veel programmilaiendused ja pluginad, läheb issanda päike küll enne looja, kui need kõik üle kontrollitud ja lapitud saavad. Õnneks on taanlased firmast Secunia mõelnud välja kavala abivahendi, mis arvutis programmid üle kontrollib ning kui avastab paikamata turvaaukudega versioone, suunab kasutaja uuendusi tõmbama.

AARE KIRNA

Arvutikaitse.ee peatoimetaja

Selle abivahendi nimi on Secunia Personal Software Inspector (PSI).

Firma enda väitel tunneb see ära ligikaudu 11 000 haavatavat programmi ning sellel on ligikaudu kaks miljonit kasutajat.

Tõepoolest, väga paljud pahalased leiavad tee arvutisse just vigase ja turvaaukliku tarkvara kaudu. Olen oma silmaga näinud, kuidas vana IE6-ga surfavas masinas võib spetsiaalselt modifitseeritud veebilehe abil teha arvutis kõike – käivitada ja sulgeda programme, sorida ja kustutada faile, vahetada veebilehti – mida iganes.

Isegi paikamata PDFi lugeja laseb arvutis väga palju pahandust teha.

Kodukasutajailt Secunia PSI eest raha ei küsita ning sellel on olemas eestikeelne kasutajaliides. Töötama on ta nõus selliste operatsioonisüsteemidega nagu Windows 2000/XP/ Vista/2003, paigaldamiseks tahab administraatoriõigusi ja tööks ligipääsu Windows Update’i ja Secunia serveritele internetis. Riistvaralisi nõudmisi ei ole – kui arvuti suudab jooksutada ülalloetletud operatsioonisüsteeme,

Secunia hoiatab ka lõppenud toega programmide eest. jaksab ta käitada ka Secuniat.

Pean ütlema, et minu koduarvutis käitus Secunia PSI viisakalt, vaikselt ja intelligentselt. Pärast paigaldamist kontrolliti masin liigseid küsimusi esitamata kähku üle, leiti kaks vananenud rakendust ja nende juurde anti

kodu­kasu­ta­ jalt raha ei küsita ning olemas on eestikeelne kasutajaliides.»

54 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

kohe ka viited uuenduste allatõmbamiseks. Umbes kümne minutiga esindas mu arvuti nüüdisaegse tarkvaraarenduse viimast sõna.

Huvi pärast näppisin ka edasijõudnute menüüd – sel puhul lubati deaktiveerida automaatpaikamine ning näidata ka neid haavatavaid programme, mille paikamine on keerulisem.

Kahel minu arvutis resideeruval brauseril, Firefox 3.5.3-l ja IE8-l arvas Secunia olevat turvaauke, ehkki kasutasin mõlema viimaseid versioone.

Seniks, kuni tootja auke lapib, soovitas Secunia need mul oma arvutist eemaldada ning kasutada minu arvutist

tuvastatud Opera 10-t. Igaks juhuks ei hakanud proovima, kuidas mu Windows IE eemaldamisega lepib, õnneks oli ka võimalus soovitust ignoreerida.

Ebaturvaliseks kuulutati ka ühest projektikaustast leitud vanad Apa-

lihtne lahendus

Poken – visiitkaart puudutusega Kuidas asendada tavalised pabervisiitkaardid millegi sellisega, mis elektroonilisel kujul kohe salvestuks?

Selleks sobib Poken. Vaja on vaid Pokenid kohtumisel „käppapidi” kokku panna ja visiitkaardi-info on vahetatud.

Autori koduarvutist leiti kaks turvaohtu. che ja PHP, samuti vanadest lahtistest installipakettidest tuvastatud Adobe Acrobat Reader ja Media Player Classic. Õnneks on menüüs koht, kus saab öelda, et selle või teise konkreetse faili või kausta kohta edaspidi enam hoiatusi ei näidataks.

Veidi turvaparanoilisematele kasutajatele pakub kindlasti palju rõõmu ka funktsioon, mis jälgib uute programmide installeerimist või eemaldamist ning kuvab vastavad teated tegumiribal.

Kahtlemata on Secunia PSI näol tegu vajaliku ja mugava programmiga, mis igal juhul aitab tõsta koduarvuti turvalisust. Kasutage, niikaua kuni tasuta jagatakse!

Enne ekspertkasutaja režiimi minekut hoiatatakse.

Sellised näevad välja mõnisada krooni maksvad e-visiitkaardid.

Pokenid ehk elektroonilised visiitkaardid võivad välja näha veidi lapsikud, kuid kasu on neist nii kooliõpilasele kui ka firmajuhile.

Tegemist on USB-pesasse käivate seadmetega, mis näivad USB mälupulkadena. Kui valida ärikasutaja Pokeni ehk Poken PULSE’i, on sellel 2 GB mälu, muidu mitte.

Kuid lisaks on neil küljes üks kummaline käpp ja nupp. Kui see käpp asetada teise samasuguse Pokeni käpaga vastamisi, toimub kahe mälupulga vahel visiitkaardi-info vahetus. On ju tunduvalt mugavam kui paber-visiitkaarte vahetada?

Elektroonilisele visiitkaardile saab kanda natuke rohkem kui tavalisele. Aadressil Doyoupoken.com tuleb sisestada oma kontaktandmed, sealjuures saab kaardile kanda ka kõik oma sotsiaalvõrkude kontod ja siis siduda digitaalne visiitkaart Pokeniga.

Kokku salvestatakse ligi 50 kontakti, siis on soovitav need juba arvutisse edasi kanda, sest esimesi hakatakse seejärel järjest kustutama.

Pokeni peale ei ole salvestatud personaalset infot, vaid ainult koodid. Kogu info peitub veebilehel, kus toimub ka visiitkaartide lugemine. Kui USB pulk juhtub kaduma, ei leki midagi. Veebist saab laadida ka vCardi kujul visiitkaardi omale kontaktidesse (näiteks Outlooki), kuid pilti ja sotsiaalvõrkude infot kaasa ei tule.

Pokenil on paar olulist puudust.

Esiteks – kust leida teisi selle asja kasutajaid? IBMi konverentsil jagati Pokeneid küll tasuta ja loengutes võis esinejale jätta Pokeniga oma andmed – see on arusaadav.

Aga mujal? Toode nõuab tohutut turundust, et tekiks kriitiline mass kasutajaid. Teine puudus on odavamatel PokenSPARKidel, millel puudub USB mälu. Kallimad Poken PULSE’id on soliidse välimusega ja sobivad ärikasutajale ning sisaldavad ka 2 GB mälu.

Seega firmale tasub võtta PULSE. Pokeni veebi maksab minna pigem Firefoxiga, Internet Explorer osaliselt ei töötanud.

KAIDO EINAMA

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 55

inimesed sünnipäev

uues ametis

36

Kaupo Kalda 20. november OKIA loovjuht

31

Priit Alamäe 24. november Webmedia Group juhatuse esimees

Ivo Saluoks on Linxtelecomi müügi- ja turundusdirektor Alates novembrist on Ivo Saluoks Linxtelecomi Baltikumi müügi- ja turundusdirektor. Ta on varem olnud Norby Telecomi juhatuse liige, juhtinud Microlinkilt ostetud Metroo äriliini ning tegelenud WiMaxi võrgu käivitamisega Külatee projekti ajal. Ivo Saluoks on lõpetanud 2002. aastal EBSi cum laude ja omandanud ärijuhtimise bakalaureusekraadi.

39

Peeter Marvet 1. detsember tehnokratt

32

Gunnar Peipman 13. detsember Developers Team tegevjuht

Ardi Hundt – ühinemisel tekkinud Mekaia uus loovjuht Espresso ja Frukt Kuubis olid nelja-viieliikmelised, paar-kolm aastat tegutsenud väikesed veebifirmad. Omaette nokitsemine ja aeglane iseeneslik kasv ei rahuldanud enam ja nii otsustati ühineda, sest ukselävi suuremate projektide juurde oli kummalegi eraldi liiga kõrge. Ühinenud firma juhiks sai Ardi Hundt, kes oli varem Espresso loovjuht. Ta on varem töötanud Baltic FCBs ning SAN Korpus JWTs.

56 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

Raamat agentidest 27. oktoobril esitles TTÜ professor Kuldar Taveter oma raamatut „The Art of Agent-Oriented Modeling” („Agentorienteeritud modelleerimise kunst”).

See käsitleb sotsio-tehnilise süsteemi osi, inimesi ja tarkvarakomponen­te, omavahel suhtlevate ak­

tiiv­sete olemitena – agentidena. Näitena on raamatus süsteem Tamagotchist ja ta omanikust, millega võivad liituda teised Tamagotchid. Mo­nograafia, mis on kirjutatud koos Melbourne’i Ülikooli professor Leon Sterlingiga, on kirjastanud maailma mainekamaid tehnoloogiakirjastusi MIT Press.

Ülo Kaasiku juhtimisel käivitati 50 aastat tagasi arvuti 2. novembril möödus 50 aastat päevast, kui dotsent Ülo Kaasiku ja tema kolleegide töö tulemusena käivitati Tartu Riikliku Ülikooli esimene arvuti.

See oli siis ainus Eestis. 50 aasta jooksul toimunud arengud on lektor Meelis Roosi algatusel jäädvustatud J. Liivi 2 asuvas arvutimuuseumis.

Eesti tippdomeeni uue haldaja Eesti Interneti Sihtasutuse juht Marek-Andres Kauts ja senine tippdomeeni administraator Endel Lippmaa uue reeglistiku pressikonverentsil.

Foto: Kalev Lilleorg

Endel Lippmaa: internet maksab paar õlut kuus 22. oktoobril Teaduste Akadeemias peetud pressikonverentsil tutvustati Eesti tippdomeeni uue reeglistiku kavandit, mida saab kuu aega arutada.

Kuigi internetil on küll üle miljardi kasutaja, puudub sellel ülemaailmne reguleeriv organisatsioon, ütles seni Eesti tippdomeeni administraatori ametit pidanud Endel Lippmaa.

Tema sõnul on isegi bürokraatlik Euroopa Liit defineerinud internetti kui isereguleeruvat asja.

1990ndate alguses oli ainuke võimalus ühendust saada üle satelliidi.

Nii renditigi 1991. aastal üks satelliidi transponder interneti jaoks ja kohe pärast NSV Liidu poolt Eesti riigi tunnustamist sai Eesti ka internetis oma maakoodi – ee. Et Jaak Lippmaa oli koju just satelliit-TV sisse seadnud, siis tema hakkaski ajama Eesti interneti tehnilist poolt. Domeene hakati esialgse korra järgi väljastama tasuta, kuid igale ettevõttele vaid üks. Eraisi-

kud said taotleda pri.ee alamdomeenis omale domeeninime, välismaalased .ee domeene registreerida ei saanud. 1. veebruarist 2010 võtab aga sihtasutus domeenide registreerimise Lippmaadelt üle ja hakkab registreerima .ee domeene piiranguteta, kuid registreerimine muutub tasuliseks – hinnanguliselt 300 krooni aastas.

Endel Lippmaa sõnul on 300 krooni optimaalne tasu, kuna „interneti eest ollakse harjunud maksma paar õlut kuus”. Sihtasutuse teenitavad mõnikümmend miljonit lähevad esialgu turvalise süsteemi väljatöötamisele. Hiljem võib registreerimise tasu alaneda. Endel Lippmaa annab oma volitused üle 1. veebruaril, mil algab üleminekuaeg uuele reeglistikule.

Arvutimaailm

Michael Hartman: aeg on hakata tootlikumaks 3. novembril esitleti Vabaduse väljaku maa-aluses parklas uut Windows 7-t, Windows Server 2008-t ja Exchange 2010-t. Sel puhul oli garaažipeole saabunud ka Microsofti Kesk- ja Ida-Euroopa juht Michael Hartmann.

Michael Hartmann

Tema sõnul on aeg loobuda väga vanast – 2001.

aastal loodud ja ebaturvalisest Windows XPst. Hartmanni arvates on Windows 7 lihtsalt vajalik sellepärast, et suurendab töötaja tootlikkust, asjad saavad kiiremini ja lihtsamini tehtud. „Windows 7 käivitub arvutis ju sama kiiresti kui näiteks lülitub sisse televiisor,” tõi Hartman näite. Microsofti kliendid on

Hartmanni andmetel välja arvutanud, et ühe PC pealt aastas tuleb Windows 7ga kokkuhoidu ligi 120 dollarit. Windows XP aga sureb koos vanade arvutitega.

Miks peaks Windows Vistat edasi kasutama – sellele ei osanud Microsofti juht ühtki head põhjendust enam leida.

Arvutimaailm

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 57

inimesed

Londonis Alexandra Palace’is toimus iga-aastane Ühendkuningriikide suurim leidurite näitus. Eesti leidurite esindaja Ühendkuningriikides Leo Siemann käis kohapeal ja näitab, mida seal uutest leiutistest silma hakkas.

Leidur Ehsan tegi sülearvutialuse, mis on kiirgusevastane (arvutid pidid tema sõnul igasuguseid kahjulikke laineid kiirgama) ning õhutab samal ajal inimest ja arvutit. Tootja on leiduril leitud ning Eestis on värskele tootele juba ka maaletooja tekkinud: Audio24.ee.

Kas jaantatikad või tulevikumiljo­ närid?

British Invention Show toimumiskoht: Alexandra Palace, London.

FOTOD: Leo Siemann

Tulevane miljardär Robert Leeds on leiutanud personaalse Subeo allveelaeva – kui ülirikastel on veel üks mänguasi puudu, siis sellisele kollasele allveelaevale saab muretult kulutada 400 000 Inglise naela. Järgmist kõrgtehnoloogilst mudelit ehitatakse, senise kahe koha asemel tuleb sellesse juba kolm istekohta.

Selleaastane leiutiste näituse võitja – Paul A. Sparrow leiutatud lood, millel leidub loodimismulle mõõtmiseks igast asendist.

IT-teemalisi leiutisi pjedestaalile ei tõusnud, kuid ära märgiti pressiteates RFIDi-lugejaga uks, mis hoiatab, kui midagi maha jäi.

58 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

Selles skafandris on üks vana rokimees peidus. Tema leiutis on ühemehebänd, mille sees liigutades saab futumuusikat teha.

Mänguasjatööstus on kostüümi vastu juba huvi tundnud, kuid miljonitehinguid veel pole. Kostüüm sobiks lastele.

Tänavune iga-aastane IT-firmade visioonikonverents Visioonist lahendusteni tuli natuke teisiti. Juba korraldaja oli teine, aga oli ka sisulisi muutusi. Suures teatrisaalis istumise asemel oldi esinejatele lähemal, ümmarguste laudade taga. Heaolulaiskuse asemel valitses külaliste seas kindel siht IT-ekspordile hoog sisse saada.

Kes jagas ja kes kuulas visioone?

Seekordne publik istus Visioonist lahendusteni konverentsil teatritoolide asemel ümarlaudade taga.

EMT IT-direktor Tiit Tammiste ja äriarenduste juht Avo Kask Tieto Estoniast võivad leida ühiseid teemasid väga suurtest IT-süsteemidest rääkides.

Konverentsi algusosa kulges Microsofti juhi Rain Laane valvsal modereerimisel.

Riik on konverentsil alati olulist osa mänginud nii esinejate seas kui ka kuulajate hulgas. Sülearvutiga liigub ringi Riigi Infosüsteemide osakonna infoühiskonna talituse juhtivspetsialist Katrin Hänni.

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 59

inimesed

Üks kolmest Eesti hullust insenerist

„Kui tahan järgmine kord lõugadega elatist teenida, siis ainult iseenda ettevõtmiste eest,” räägib Andrus Aaslaid. Veel kevadel sõitis ta maailmas ringi Microsofti evangelistina.

balti jaama automaat on siiani tehniliselt väga uhke.»

Andrus Aaslaid on omakätetöö üle silmnähtavalt uhke

Nüüd aga tutvustab Aaslaid Tallinna kesklinna ühel vaiksemal tänaval asuvaid tööruume. „Siin see hullu geeniuse labor ongi,” muigab ta keldriust avades. „Trükkplaatide freespingi pidime just ära kolima, sest mõnele naabrile ei meeldinud sugugi see öine kõva vilin.”

Freespingi ehitas Aaslaid muide täiesti üksi oma tarkuse järgi valmis. Kui töölabor asub keldris, siis tema üheksa töötajaga ettevõtte kontoriruumid sama maja kõrgemal korrusel.

Mehe enda korter aga otse teisel pool hoovi.

Kõik eluks vajalik käe-jala juures. Oma praeguseks tööks nimetab aastaid Eesti kuulsa e-edu eest kui mitte vastutanud, siis sellele vähemalt väga lähedal seisnud Aaslaid tegelemist selliste projektidega, millega keegi teine ei taha, ei viitsi või ei oska tegeleda. Üldjuhul tähendab see, et tema juurde tuleb mingi elektroonikat puudutava ideealgega klient ja Aaslaiu ülesanne on jõuda mõttest teostuseni.

Nii näiteks aitas ta paaril Eesti suusakoondise liikmel konstrueerida massaažitoolid, mis praegu Tallinna lennuväljal ja Tartus Lõunakeskuses väsinud ja pinges reisijate ja poodlejate lihaseid lõdvestada aitavad.

Tema konstrueeritud on ka üks Balti jaama piletiautomaat ning kaks sarnast masinat Sertifitseerimiskeskusele. Selle üle on Aaslaid iseäranis uhke. „Balti jaama automaat valmis küll juba viis aastat tagasi, aga ta on seniajani küllalt ainulaadne sellepoolest, et lisaks kaarditehingutele suudab väga edukalt arveldada ka sula-

60 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

rahaga. Aparaat võtab vastu nii sularaha kui ka annab tagasi õige summa kas paberrahas või müntides.”

Kõige viimane õnnestunud projekt läks käiku alles paar päeva enne Arvutimaailma trükki.

Tõsi, alles beetaversioonina. Nimelt kannavad Hansabussi punased kahekorruselised turistibussid nüüd tema ehitatud 12 kanaliga helisüsteemi. „Suveks, kui algab turismi kõrgperiood, saavad beetaversiooni kõik puudused lihvitud,” loodab ta.

12 000 turisti kõrvaklapid Kogu süsteemi ehitamine polevat olnud üldse lihtne, näiteks pidi ta kõigepealt konstrueerima eraldi masina, mille ülesanne oli mehaaniliselt kõrvaklappide pistikute vastupidavust testida.

Kõige vastupidavam pistik suudab muide taluda 12 000 turisti kõrvaklappe. Aaslaid loodab, et pelgalt Hansabussiga see projekt ei lõpe. „Nemad maksid kogu töödest kokku ehk viiendiku.

Lisaks Tallinnale on maailmas ju veel küll ja küll linnu, kus turistibussid ringi sõidavad,” vihjab ta.

Eestit väisavatele turistidele on Aaslaid veelgi abiks olnud. Oma kõige tehnoloogiamahukamaks tööks nimetabki ta Tallinna turistikaardi süsteemi rajamist. „Kõik peale serveri on seal meie tehtud,” ütleb ta. Kokku on talle kuuluval Payment Systemsil korraga töös kümmekond sarnast projekti, millest paari puhul on Aaslaiu sõnul ka märke, et võivad lähiajal pead kand-

Aaslaiu kurikuulus plasmatviiter ootab senini viimistlemist. S천brad juba naervat, et seda ei juhtu ealeski.

Fotod: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 61

inimesed

a rva m us s

ca

np

ix

Meelis Atonen sõber Mina sain Andrusega tuttavaks siis, kui minister olin ja otsisin IT-alast nõunikku. Andrus jättis mulje kui inimesest, kes suudab mõelda ja näha paljusid asju teistmoodi kui tavainimesed.

Just sellepärast ta meie meeskonda väga hästi sobis. Ta oli kõigele väga avatud, stambivaba. Ühes meeskonnas on siis hea töötada, kui ta ka inimesena kihvt on. Ja Andrus on väga meeldiv ja tore. Kõige paremini näitab seda see, et ehkki juba viis aastat ei seo meid tööalased suhted, siis saame ikka kokku. Alles käis näiteks mu lapse katsikul.

ma hakata.

Aaslaid ütleb, et tema töö juures on ülioluline saada klient kätte nii vara kui võimalik. „Klient ei tohiks isegi teada veel, mis tal täpselt vaja on,” räägib ta. Nimelt just sel tingimusel saab tema ja ta meeskond lasta oma insenerimõtetel võimalikult vabalt ringi lennata ning ka tulemus on tõenäoliselt parim võimalikest.

Parem hea insener kui kehv ärimees Häid ideid, mille juures insenerimõistusel lennata lasta tuleks, liigub Eestis ringi palju. „Kahjuks jääb väga palju selliseid ideid valmis tegemata, sest Eestis puudub nii-öelda hullude inseneride seltskond,” lausub ta. „Kokku on hulle insenere Eestis ainult kaks-kolm tükki. Tahaks loota, et mina olen üks neist.”

Kuid mis siis ikkagi aastaid pigem hoopis rääkimisega leiba teeninud Aaslaiu tagasi inseneriks viis? „Sain aru, et liiga hea ärimees ma ei ole. Küll aga tahaks olla väga hea insener.”

See on ootamatu avaldus mehelt, kes jutlustanud Microsofti edu nimel, vedanud Eesti IT-poliitikat, juhtinud praegu Ambient Sound Investmentile kuuluvat telemaatikafirmat Oskando ja ajanud enne 2000. aastat oma fir-

62 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

maga edukalt äri Silicon Valleys. Muide, seda viimast meenutab ta senini kui aega, kus raha teenis uskumatult hästi. „Ma nägin oma silmaga, kuidas sekretärid optsioonide põhjalt Porchesid ostsid,” ütleb ta, lisades seejärel, et nägi ka seda, kui dot-com mulli lõhkemise järel sama firma juhilt maja käest võeti. „Ega kõik, millega ma tegelenud olen, pole päris ikalduma ka hakanud,” leiab ta.

Aaslaid meenutab, et näpud hakkasid inseneritööd igatsema umbes siis, kui ta oli töötanud majandus- ja kommunikatsiooniministri IT-nõunikuna veidi alla kahe aasta. IT-nõuniku ametisse astus ta 2003. aasta sügisel, nõustades nii Meelis Atoneni kui ka Andrus Ansipit. „Ühel hommikul kuulsin, et valitsus oli kukkunud ja olin hoobilt tööta,” meenutab ta. Ehkki uueks ministriks saanud Edgar Savisaar oleks tal põhimõtteliselt lubanud oma tööd edasi teha, laitnud selle plaani maha Savisaare nõunikud. „Järgmine suurem teema pidi olema kogu avaliku halduse optimeerimine, aga Keskerakonna jaoks ei olnud see tähtis. Kõigil oli lihtsam, et läksin oma teed.” Aaslaiu olukorra tegi toona keeruliseks see, et ta oli otse ministri nõunik, mis tähendas, et sundust teda tööl hoida uuel

va na m o o dsad h u v id

Salaarmastus analoogelektroonika

Suure osa tööajast veedab Aaslaid oma „hullu geeniuse” laboris. Hüüdnimele sobivalt asub labor keldris. peremehel ei olnud. „Väga palju oli läbi seina jooksmist,” meenutab ta kaks aastat väldanud IT-nõuniku ametit. Ta ütleb, et oli justkui lindprii, sest ministri nõunikuga keegi väga palju vaielda ei julgenud. „Kõik saavad aru, et minister kõigega tegeleda ei jõua, kuid konkreetsete asjade puhul polnud kunagi teada, kas see oli ministri idee või tulenes lihtsalt vajadusest asjad ära teha. Samas pidi ka väga ettevaatlik olema, sest kui ühe korra oma soologa lõhki lähed, siis sind enam tõsiselt ei võeta,” muigab ta tagantjärgi.

Huvitav töö: vehkida kätega Oma suurimaks tööks selles ametis nimetab ta esiteks kahe aasta jooksul Eesti IT-sektori eneseteadvuse tõstmist ja valitsuses selle teema üleval hoidmist ning teiseks seda, et vähemalt peaaegu suudeti tööle panna IT rahastamise süsteem. „Bürokraadi aeg oli selles mõttes hea, et see oli kõige viljakam aeg lampvõimendite ehitamise-

Aaslaiu kontoris koosolekuruumi nurgas seisab hiiglaslik halli tooni nõukogudeaegne lühilaineraadio. Ainuüksi selle toiteplokk on mõõtmetelt suurem, kui suurem osa tänapäevastest raadiotest. „See on 1956. aastal valmistatud R-250 mudeli raadio ja töötab ilma igasuguse remondita laitmatult tänase päevani,” uhkustab Aaslaid. Tema sai selle enda valdusse kuus aastat tagasi, kui ostis pudeli hea viski eest. Aaslaid lülitab hiiglasliku raadio sisse, krutib veidi ning peagi hakkab kostma kuskil Venemaa avarustest teele saadetud muusikat. Ehkki sama signaali püüaks ta kinni suvalise tänapäevase digitaalse skänneriga, eelistab Aaslaid just seda vana kasti. „Maagiline värk, ma võrdlen seda 1950ndate internetiga,” naerab ta. R-250 nimetab Aaslaid statement’i küsimuseks. „Ma tahan, et ka minu asjad 50 aasta pärast alles oleksid.”

Tegelikult ongi Aaslaiul kaks oma suurprojekti olemas. Esimese, plasmatviiteri kallal on ta kokku töötanud juba kümme aastat ning ehkki valminud on kolm prototüüpi, siis valmis pole see veel saanud. Aaslaid ise nimetab seda oma elu projektiks. „Ega sellest pole mõtet kirjutada, HiFi-klubi tegelased niigi naeravad mu üle juba, et luban küll suure suuga, aga ega see kunagi valmis saagi,” ütleb ta. Kui aga peaks ime juhtuma ja Aaslaiu plasmatviiter kunagi päris valmis saab, siis peaks see välja andma nii kvaliteetset kõrgsagedusheli kui see tehniliselt üldse olla saab. „Kui praegu on ametliku HiFi-tehnika kõrgeim ots 20–25 kHz, siis minu plasmatviiter jookseb ühest küljest palju kõrgemale välja, ning on samas palju väiksemate moonutustega kui tavaliselt praegu kasutatavad kõrgsageduselemendid.”

ga tegelemiseks. Ministeeriumitöö ei väsitanud selles mõttes,” lausub ta. Lampvõimendite ehitamine on üks Aaslaiu suurtest hobidest, tema keldris on mitu riiulit raadiolampide kaste täis.

Ta ise hindab vähemalt audiolampide poolest oma kogu Eesti suurimaks.

Ministeeriumist lahkudes asuski Aaslaid koos vennaga oma firmat üles ehitama, kuid ainult selleks, et mõne aasta järel taas korraks suuga tööd tegema asuda. Seekord tarkvaragigandi Microsofti Eesti esinduses tehnoloogiaevangelistina. „Käisin lipsuga tööl, vehkisin kätega ja püüdsin tarkvaragiganti Eesti IT ja e-riigi arengust huvituma panna,” meenutab ta seda kogemust. Üle pooleteise aasta ta sellel tööl siiski vastu ei pidanud ning nüüd ei kujuta ta enam ette, et peaks oma jutuga esindama kellegi teise mõt-

väga palju oli läbi seina jooksmist.»

Andrus Aaslaid meenutab tööd majandusministri nõunikuna

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 63

inimesed

veidi müstiline sõber

Tõsine jutukaaslane nõiarajal Tunnen Andrust või Laidi, nagu me teda kutsume ikka igaviku, vähemalt 15–20 aastat. Esiteks on ta ikka täielik tehnikafanaatik. Vähe on tema puhul juhtunud, et ta „ei jagaks arvutivärgis matsu”. Minu arvates on fantastiline, et ta jagab ka audiovideomaailma „matsu”, kõike, mis puutub HDsse, stereosse. Ja ta on tõeline lampvõimendite hull. Kõige suurem üllatus juhtus ammustel aegadel, kui ma läksin tema juurde ja ta lasi muusikat, mis tuli kaarleegist (Andruse kurikuulus plasmatviiter). Katsu nüüd ise aru saada, mis see on! See plasmamuusika, mul oli kõik imestusest lahti. Kaarleek ja sealt tuleb muusika! Lihtsalt ajaviiteks teeb ta selliseid asju.

Kõik probleemid, mis mul on audio-video ja IT-ga on, tema on vaieldamatult mu tutvusringkonnas üks väga suur spets.

Veiko Tamm on teine selline mees.

Samal ajal jagab Laid haruldaselt hästi ka kogu paravärki – müstika ja Põhjala „matsu”. Kogu tema tunnetus ja teadmised selle koha pealt tähendab seda, et ta on väga tõsiselt võetav jutukaaslane nõiaraja peal. Laid on ka neljamõõtmelise ruumi tunnetuses väga hästi sees. Kui kahe inimese rajad on justkui kaks erinevat kera, siis see, kui palju need kerad üksteise sisse kuuluvad, on väga tähtis. Enamasti on need kerad nagu kummipallid, et ainult vajuvad üksteise vastu ja lömmi, aga meie puhul mitte. Ükskõik, mis kandi pealt vaadata, alati saab Laiuga teemad põhjalikult läbi tõmmatud. Täpselt kuu aega tagasi käisime koos läbi Norra fjordid kuni Ultima Thuleni välja, tagasi tulime läbi mõne Soome müstilise paiga. Kokku 6000 kilomeetrit.

Laid käib ikka võrdlemisi sagedasti siin. Kui detsembris linna naasen, siis suhtleme ikka ülepäeviti.

Vormsi Enn

Üritasin microsofti eesti it ja e-riigi arengust huvituma panna.»

Andrus Aaslaid nägi palju vaeva

teid.

Hoopis vastupidi, selleks ajaks, kui Arvutimaailm lugejani jõuab, on Aaslaid juba asutanud uue firma nimega Startup Electric. „Eesmärk on anda tõuge Eesti startup-ettevõtetele, kes tahavad mingi innovatsiooniga maailma muuta,” selgitab Aaslaid. Tema sõnul surevad väga paljud head projektid välja, kuna väikestel elektroonikafirmadel pole lihtsalt raha ega jõudu ideega lõpuni minna. Lisaks toob ta välja, et paljud noored hakkajad ei ole oma plaane korralikult läbi mõelnud, neil puudub igasugune teadmine, kuidas toimib selle äri taustsüsteem. „Arvatakse, et kolbiga tinutamine maksab ainult tina hinna. Nad ei ole näinud, kuidas läbimõtlemata plaanid lihtsalt läbi kukuvad. Me oleme päris paljud niimoodi ära hirmutanud,”

64 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

1950ndatest pärineva lühilaineraadio üle on Aaslaid eriliselt uhke. „Remontima pole pidanud kordagi, ainult klemme puhastasin.”

ütleb ta.

Aaslaiu sõnul üritab ta võimaluse korral ka selliseid väikseid startup’e aidata rahastamise leidmisel. Vähemalt nii palju, et pääsetaks niinimetatud FFF-faasist (friends, fools, family) järgmisse. Rahastajate leidmine on aga ülimalt bürokraatlik ja mahukas töö. „Üritan vähemalt nii palju, et rahastamist puudutavad paberid enne läbi lugeda ja nõu anda,” räägib Aaslaid.

See osa tööst on tema jaoks juba rangelt vabatahtlik, sest enda sõnul ei kujutaks ta ette, et esitab arve pelgalt paberite lugemise eest. „Lisaks ei taha ma võtta selle eest ametlikku vastutust,” selgitab ta. „Proovin oma õla alla panna näiteks üliõpilasfirmadele. Kui isegi kaks sellist suudan järjele aidata, on ju seegi asi.” Just selliste firmade eest seismist nimetab ta selliseks rääkimise tööks, millega ta võiks tegelema hakata, sest siis esitab ta juba enda, mitte kellegi teise mõtteid. arvutimaailm

Minu tööpäev

Minu tööpäev Päeva esimene pool läheb igasuguste jooksvate asjade tähe all – kohtumised, telefonikõned, kontoris on tarvis kellelegi midagi seletada, plaane teha, käigupealt asju muuta ja ümber planeerida. Päeva teisel poolel saab teha seda osa tööst, mida iseenda arvates vaja on – kirjutada, konstrueerida, välja mõelda jne.

Minu puhkepäev

Minu puhkepäev Vabadel päevadel katsun kontorist ja tööst eemal olla ja seda aega tagasi teha, mis perele puudu jääb. Kuidagi sisustavad nädalavahetused ennast tavaliselt ise ära, keegi kutsub külla või kutsud ise, kellelgi on sünnipäev, avastad, et oled kusagile mingile üritusele piletid kunagi ostnud, lastele midagi lubanud jne.

Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009 65

minu arvutimaailm

Peep Sooman Arvutimaailma ankeedile vastab Eesti ühe suurema kinnisvarabüroo Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. Büroos on ta oma asjad korraldanud niimoodi, et infosüsteemi „õhkulendamine” veel tööd ei halvaks.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Keskkooli alguses arvutiklassis. Oli vist Juku – päris hirmus aparaat oli ning erilist vaimustust ei tekitanud.

Esimene oma arvuti?

Tudengipõlves ostsin kursusevennalt kasutatud Pentium 166 MMXi. Esimene mobiiltelefon?

See oli 1997. aasta suvel, kui otsustasin ülikooli kõrvalt kinnisvaramaakleriks hakata. Maakleritöös oli telefon hädavajalik ning ostsin endale hirmsuure Nokia.

Esimene kokkupuude internetiga?

1997. aastal, kui proovisin mulle saadetud lepinguid firma üldisest meilkastist kätte saada. Alguses vajasin sekretäri abi. Tundus mõttetu tegevus, faks paistis töökindlam.

Milline on praegune tehniline varustatus?

Nokia E71. Süleril puuduvad erisused teiste „läpakate” ees.

Kõige halvem ITga seotud kogemus?

Koosolekud, kus ITga seotud isikud püüavad tõestada probleemi lahendamatust.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?

Kuni Word ja Excel töötavad ning e-kirjad liiguvad, saan hakkama.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?

Kuus-seitse tundi.

Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat?

Mul puudub ülevaade, kuidas programmid minu esimesse arvutisse sattusid. Arvestades asjaolu, et nende installeerijad olid kõik makaronidieedil, siis kahtlen sügavalt, kas selles midagi peale riistvara üldse legaalset oli.

Foto: Helin Loik

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 16.12

◊◊ Aasta lõppeb. Teeme kokkuvõtteid arvutimaailmas toimunust ◊◊ Jõuluks (ja mitte ainult) koju – IT abil on see võimalik ◊◊ Mida teha, et info ei lekiks?

66 Arvutimaailm nr 11 (166) november 2009

Maailma kiireimad Oracle andmebaasiserverid.*

* http://www.tpc.org/tpcc/results/tpcc_perf_results.asp

Proact on Baltikumi suurim Sun Microsystemsi lahenduste pakkuja.

Proact Estonia AS | P채rnu mnt 102c | 11312 Tallinn | Tel: +372 663 0900 | Fax: +372 663 0901 | www.proact.ee

Vahetus on siin ja sellel on

Õige kvaliteet.

17 850.Tootekood: NP905AW#AK8

HP Elitebook 6930p Militaartasemel testid läbinud äriklassi sülearvuti koos HP 3D kõvaketta põrutuskaitsega on ideaalne töökaaslane.

Intel Centrino 2 P8700 2,53 GHz 4GB mälu, 160GB 7200RM kõvaketas 14“ WXGA ekraan (1280 x 800) DVD +-RW LightScribe,Ethernet, bluetooth, Wlan a/b/g/n Touchpad, Trackpoint, skandinaavia asetusega klaviatuur Windows Vista Business 32, Office ready Kaal 2,3 Kg, 3 aastat garantii

22 790.Tootekood: FU431EA#AK8

HP Elitebook 2530p Kergenda oma koormat.

HP kergeim äriklassi sülearvuti koos kõigi lisadega.

Intel Core 2 Duo SL9400 1,86 GHz 2 GB mälu, 120GB 5400RM kõvaketas 12.1" TFT 1280 x 800 ( WXGA ) ekraan DVD±RW (+R double layer), Ethernet, Wlan Bluetooth Touchpad, skandinaavia asetusega klaviatuur Windows Vista Business 32, Office ready Kaal 1,45 Kg, 3 aastat garantii Hinnad sisaldavad käibemaksu

www.markit.ee

Vaata ja osta: Helista: +372 666 99 00