Arvutimaailm 12/09

Aarne Pärnsalu jagab oma aega suurfirmas Eesti ja Euroopa vahel

Nokia N900 ja Maemo ehk Linux puges telefoni nahka Office Live: ka Microsoft kolis oma kontoritarkvara veebi Reportaaž: kaugtöö üle lumiste mägede ja merede IT abiga

Milline on parim äritelefon?

Kaheksa testijat ja 11 äritelefoni.

Selle vastasseisu lahendas suur test, mille võitjad olid Samsung 8910 HD, HTC Touch HD2 ja Nokia N97 Mini.

Hind 39.90

Nr 12 (167), detsember 2009 9 7 7 1 0 2 1 936005

Suur uuring: kogu tõde Eesti IT-sektorist

Vahetus on siin ja sellel on

Õige kvaliteet.

17 850.Tootekood: NP905AW#AK8

HP Elitebook 6930p Militaartasemel testid läbinud äriklassi sülearvuti koos HP 3D kõvaketta põrutuskaitsega on ideaalne töökaaslane.

Intel Centrino 2 P8700 2,53 GHz 4GB mälu, 160GB 7200RM kõvaketas 14“ WXGA ekraan (1280 x 800) DVD +-RW LightScribe,Ethernet, bluetooth, Wlan a/b/g/n Touchpad, Trackpoint, skandinaavia asetusega klaviatuur Windows Vista Business 32, Office ready Kaal 2,3 Kg, 3 aastat garantii

22 790.Tootekood: FU431EA#AK8

HP Elitebook 2530p Kergenda oma koormat.

HP kergeim äriklassi sülearvuti koos kõigi lisadega.

Intel Core 2 Duo SL9400 1,86 GHz 2 GB mälu, 120GB 5400RM kõvaketas 12.1" TFT 1280 x 800 ( WXGA ) ekraan DVD±RW (+R double layer), Ethernet, Wlan Bluetooth Touchpad, skandinaavia asetusega klaviatuur Windows Vista Business 32, Office ready Kaal 1,45 Kg, 3 aastat garantii Hinnad sisaldavad käibemaksu

www.markit.ee

Vaata ja osta: Helista: +372 666 99 00

Foto: Kalev Lilleorg

detsember 2009 fookus

LABOR

Suur uuring: kogu tõde Eesti IT-st

34 SSD test ehk kas välkmälu-

ITLi ja EASi tellitud suur IKTfirmade uuring annab selge, ent natuke kurva pildi Eesti IT-ärist aastal 2009.

Lk 16

ketas on ikka välkkiire?

36 Laiu plakateid saab

trükkida nüüd ka väikefirma 37 Linutop – miks nii kallis,

miks nii aeglane?

38 Internet tuleb pulga kaudu

– Tallinn 3G ja Nokia 39 Ordi pisike ja võimas

Aatomik

41 Nokia N900

A RVA M US 6

Vastasseis: domeen tasuliseks Eksperdid hindavad: Estonian-air.ee 8 Maie tõi õnne administraatori õuele 7

UUDISED 10 Nokia rabeleb tuleviku nimel 14 Uus ja vanad: GPS telefonis

taskukohaseks FIRMA 22 Kuidas üks mees ajalugu tegi

R E P O R TA A Ž 28 Kaugtöö mägede ja metsade

tagant LAHENDUSED 48 Ruckuse WiFi piilub nurga taha 50 Printerivalik pole rulett 52 iSCSI – kas parim

salvestuslahendus väikestele?

54 Office läks veebi 55 Lihtne lahendus – TweetDeck

INIMESED 56 Innoestonia leidlikud

inimesed ja uued ideed 58 Robotexil kohtusid ajud ja raud 59 Tieto tegi Eurovisiooni 60 Aarne Pärnsalu juhib suurfirma 17

riigi turundus- ja müügitööd 66 Minu arvutimaailm:

Karel Kannel

42 Suures testis võrreldi seekord ärimobiile.

Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 3

toimetuse lehekülg

Ameerika mäed ja pudrumäed Aasta viimane number sai valmis – viimased kümme numbrit on olnud nagu sõit Ameerika mägedel.

Märtsis kirjutasime 15 firmast, kes võiksid meid kriisist välja vedada. Üks neist oli Elcoteq. Nüüd, Ericssoni omanduses, on firma taas lootustandev, kuigi vahepeal räägiti hirmsast koondamisrehast. Kuid ega teistelgi halvasti lähe. Webmedia tõusis Baltikumis suuruselt teiseks, Fortumo laienes Aasia suunas, United Dogs & Cats on saanud edukaks ekspordieeskujuks.

Mais aga kihutasime sügavikku, millal esimesed suuremad kriisi ohvrid, nagu arvata võis, tulid jaekaupmeeste hulgast.

Septembris leidus fookusloosse teemat taas edukate seast: e-äridest, mis vaatamata kriisile kasumis tiksusid.

ITLi optimism on aga nakkav – eksport peaks meie IT-sektori päästma ja edasi pudrumägedele viima. Kui ainult suurusest piisaks maailmas läbilöömiseks – hiljuti pidas Tallinnas pidu Soome IT-firma Tieto, millel 16 000 töötajat. Meil Eestis aga on IT-spetsialiste veel kokku vaid 14 000.

KAIDO EINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

TOIMeTUSe KOLL eeGIUM

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Valdo Kalm Kaanepilt: iStockphoto

EMT juhatuse esimees

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

Urmas Kõlli ITLi juhatuse liige

Arvutimaailma tellimus maksab 369 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus.

Teet Jagomägi AS Regio juhatuse esimees

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori juht

Tiit Anmann Webmedia müügidirektor

Paindlikkus - kettaseadme võimalused, mis on koos FC FC ja Serial Advanced Technology Attachment (SATA) liidesega, võimaldades kasutust keskkonnas, kus on palju erinevaid lahendusi, sealhulgas andmete mitmekordset arhiveerimist , backup skriptide loomist kettalt kettale ja toetab kõrget tulemuslikkust eriti tähtsate sisend-väljund operatsioonide intensiivsel teostamisel.

Mahuefekt - kiire kaasajastamine ja uuendamine, ilma et oleks vaja andmeid kuhugile üle kanda.

Arhiveerimise süsteemi, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, määratlevad rida parameetreid. Lihtsaim viis sellest aru saada on vaadelda IT- infrastruktuuri, kus see süsteem peaks töötama. Tavaliselt on keskmise suurusega ettevõtte IT-infrastruktuur Intelipõhised serverid (x86 ja X64), mis kasutavad operatsioonisüsteemi Windows 2003 või Linux. Traditsiooniliste rakenduste nimekirja kuuluvad ka MS Axapta baasil põhinev ettevõtte juhtimissüsteem, dokumendihalduse rakendus ja MS Exchange baasil e-post, samuti MS SQL Server või Oracle baasil töötav andmebaasi juhtimissüsteem.

Koos ettevõtte kasvuga, võivad järsult tõusta ka firmade vajadused ja nõudmised oma tegevuse järjepidevuse suhtes. On ju nii, et vead, mis on andestatavad väikese firma jaoks, võivad põhjustada tõsist maine kahjustamist ettevõttele, kes on juba suuremaks kasvanud.

Kuidas tulevad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted mõttele osta endale spetsialiseeritud arhiveerimissüsteemi? Alati on esimeseks asjaks, mis soetatakse, tavaline sisemise kõvakettaga Intel-põhine server, mille ümber ehitatakse ja luuakse ettevõtte infosüsteem.

Alguses on ainult server, edaspidi, töökoormuse ja andmemahu suurenedes, viiakse osa funktsioone eraldiseisvatesse serveritesse.

Lõpuks on ettevõte silmitsi olukorraga, kus vajamineva võimsuse kasv ja uue serveri ost ei anna enam olulist efekti firma infosüsteemi kasvule. Süsteemi “kitsaskohtade” analüüs näitab sageli selgelt, et serveri kõvaketta jõudlus ei ole enam piisav.

Siin jõuamegi põhiküsimuseni-arhiveerimissüsteemi soetamiseni, mis asendaks DAS-i - Direct Attached Storage, serveri sisemist kõvaketast. Lahenduseks oleks - kohtvõrgu ja ressursside jagamine.

See peaks olema sõltumatu ja kiire kettamassiiv, mida jagatakse serverite kasutajate vahel.

Selliste arhiveerimissüsteemide esmaseks prioriteediks on - andmete konsolideerimine, mida kogutakse kohalikelt kõvaketastelt, kuhu on antud andmed salvestatud (välja arvatud operatsioonisüsteemi informatsioon) - andmebaasid ja lahendused nende taastamiseks, CRM, finantssüsteemid(raamatupidamise andmed), jagatud failide arhiiv ja samuti firma e-posti ja dokumendihalduse süsteem.

Nüüd, kui juhtub ootamatu serveri rike, näiteks finantssüsteemi rike, ei jää te ilma juurdepääsuta oma andmebaasidele, sest andmed on turvaliselt arhiveeritud ja andmetega saab ühendust üks kõik millisest “elavast” serverist ja jätkata tööd, olgugi, et kiirus ja tootlikus on piiratud, aga seda ainult seni kuni taastatakse põhiserveri töö.

IBM, kes on infotehnoloogia turuliider omab tohutult palju kogemusi arhiveerimis- ja salvestussüsteemide loomisel, nende süsteemid on varustatud laialdaste funktsionaalsete võimalustega, mis on pälvinud palju auhindu.

Kasutades arhiveerimissüsteemi IBM System Storage N Series, on IBM hoolt kandnud selle eest, et kasutajani jõuaks ainult kõige parem:

Töökindlus – rahulolu vajaduste rahuldamisel – pakkudes andmete kiiret kättesaadavust ja jätkusuutlikkust ülesannete täitmisel süsteemi tasandil.

Mitmekülgsust – ühtne integreeritud struktuur, mis toetab üle Ethernet võrgu ja Fibre Channel (FC) Storage Area Network-i (SAN) paralleelset sisend-väljund faile ja süsteeme.

Suutlikkus - kõrge tootlikkus ja kiire reaktsiooniaeg andmebaaside päringutel, tehniliste rakenduste ja e- posti kasutamisel.

Hind - siiani on levinud arvamus, et arhiveerimise süsteem on midagi igapäevast rahvusvahelistele korporatsioonidele, et need süsteemid, makstes sadu tuhandeid dollareid, on keerulised mitte ainult paigaldamisel kui ka süsteemi teenindamisel. Nad vajavad spetsialiseeritud teadmiseid, suuri kulutusi seadmetele ja koolitusele, samuti personali kvalifitseerimisele jne.

Luues süsteemi IBM System Storage N Series, ei püüdnud IBM ümber lükata neid stereotüüpe, kuid ta siiski TEGI SEDA! IBM System Storage N-seeria, mis sisaldab Network Attached Storag´i, põhineb kontrollitud andmete arhiveerimise süsteemil. Seal on kasutatud tüüpelemente IBM System Storage N Series süsteemist, sealhulgas sisseehitatud sisend-väljund süsteeme, klastri põhimõttel töötavat kõrget valmisolekut, samuti Fibre Channel ketta draivi. Kõik N-seeria seadmed kasutavad sama operatsioonisüsteemi. Need on stabiilsed ja usaldusväärsed süsteemid, mis on kindlustatud IBM ülemaailmse teeninduse ja toega. Tänu laialdasele võrgule ja erinevate juurdepääsu protokollide toele, kaasaarvatud failisüsteemide protokollid (CIFS, NFS, HTTP, FTP) on kõik IBM System Storage N Seeria mudelid on kergesti integreeritavad olemasolevasse IT-keskkonda ja võimaldavad luua integreeritud arhiveerimise süsteeme organisatsioonis, kasutades NAS või iSCSI tehnoloogiat, või nende kombinatsioone. Selle tulemusena saavad kliendid võimaluse ehitada korporatiivse tasemega arhiveerimise süsteeme, seda olenemata sellest, milline on ettevõtte suurus või personali koolituse tase.

IBM System Storage N Seria toodete valimisel ja hankimisel tuleks kindlasti konsulteerida spetsialistidega. Firmal Atea (www.atea.ee, tel. +372 6835450) on pikaajalised kogemused IBM System Storage süsteemi müügil.

ATEA spetsialistid on 2009 aastal läbinud väljaõppe IBM koolituskeskuses, kus nad veelkord kinnitasid oma IBM-i sertifitseeritud partneri staatust System Storage toodete klassis Eestis ja Balti riikides. Palun võtke meiega ühendust ja me aitame teil parendada Teie äri.

arvamus võitja ja k ao ta ja

∂

Sel aastal on numbriliikuvusest kõige enam võitnud suuruselt teine mobiilioperaator Tele2, sest nende võrguga on aasta esimese üheksa kuuga liitunud kokku 7232 inimest.

Elisale lisandus 1672 numbriliikuvusega klienti ning EMT juurest on sellel aastal lahkunud 8974 numbrit.

∆

Tundub, et veebireklaamijate kaotused on Adblocki tõttu juba piisavalt suured, et teema ka CNNi jõudis. Nimelt on paljud veebireklaamijad ja portaaliomanikud hakanud vihkama Firefoxi lisandit Adblock, mis veebireklaame vaataja eest peidab. On kostnud esimesi hääli reklaamiblokeerijate keelamisest.

va s ta ss eis

Kas Eesti domeeninimede hind (300 kr aastas) on õigustatud?

jah

ei

MAREK-ANDRES KAUTS

Martin Paljak

Domeeniruum on piiratud ressurss, seetõttu on reguleerimine möödapääsmatu. Selleks on kaks teed: piirata isikute ringi ja nimede arvu või kehtestada regulatiivne tasu.

Võrreldes teiste vabalt kaubeldavate domeenidega on välja pakutud 300 krooni aastas selgelt liiga palju.

Võrdluseks teisi aastatasusid: .com ~100, .co.uk ~100, .eu ~125 ja lõunanaabrite .lv ~200 krooni.

Eesti Interneti SA juhatuse esimees

küberpunkar, martin.paljak.pri.ee

1990ndate alguses oli valdav isikute ja Ei ole selge, mis arvutuste järgi see aasnimede arvu piiramine. Praeguseks on aga tatasu saadud on. Domeeninime puhul on Eesti on üks viimaseid riike, kus piirangud tegu virtuaalse kaubaga, säilinud. Kehtestamisel mis asub kusagil andmeolevad reeglid paranKAUTS: Viimane baasis. Kui ühe andmedavad .ee tippdomeeni aeg on minna üle baasi kirje hooldustasu kättesaadavust: kaovad on 300 krooni, siis piirangud registreerivabade reeglitega aastas peaks rahvastikuregistri ja isiku ja nimede arvu korrale ja ülalpidamine maksma kohta, piirangute asemel pea 400 miljonit aastas. hakkab reguleerima reasendada Praegune reeglistik gistreerimistasu. Tasu suuruse põhimõtte on piirangud tasuga. vajab kindlasti uuendamist. Lahendusena sätestanud ICANN ja pakuksin süsteemi, kus see on ühetaoline: hind Eesti ettevõttele ja kujuneb vabaturul rePALJAK: .ee domeen igale kodanikule on tagatud gistripidajate konkuei ole ainult tasuta või sümboolse rentsis kulupõhiselt. hinna eest üks .ee nimi, Praktikas tähendab kaubaartikkel, mille haldamiseks on see alguses, kui tehakse vaid ka osake loodud korralik iseteeinvesteeringuid, kõrgenindus. Kõigile teistele mat tasu, ja hiljem, kui eestlaste soovijatele olgu hinnaks kulud on madalamad, identiteedist.

500 krooni aastas tükk. alandatakse ka tasu. PaaSellise mudeli puhul ri aastaga, kui registreerahastaksid ületarbijad ritud domeeninimede teiste baasvajadused ja arv on suurem ja inveskõigil soovijatel oleks võimalus piiramatul teeringute faas läbi, hinnad ühtlustuvad. hulgal domeene omada.

Minu hinnangul on kehtiv domeenikord .ee domeen ei ole ainult kaubaartikkel, ajale jalgu jäänud. Viimane aeg on minna vaid ka osake eestlaste identiteedist võrguüle vabade reeglitega korrale ja asendada maailmas ja Eesti kui e-riigi visiitkaart. piirangud regulatiivse tasuga.

6 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

ku u t sita at

Apple’i iPhone on eeskuju, mida pole põhjust järgitegijatega võrrelda.»

WiFi.ee toimetaja Veljo Haamer äritelefonide võrdlustesti kohta.

ek s p erd id h in davad

Estonian Airi koduleht sai kosmeetilist kohendamist, kuid eksperdid leidsid sealt lisaks uutele ja headele asjadele ka mõne vana vea.

Estonian Airi veebilend Ehkki kodumaise lennufirma veeb on palju paremaks muutunud, hindavad eksperdid teda mõnes osas konkurentide broneerimissüsteemidest aeglasemaks – rohkem vahelehti ja registreerimisel kulub kauem aega.

Tõnis Hinnosaar

Gunnar Peipman

Kaspar Loog

Estonian Airi uuel veebilehel on meeldivalt palju õhku ja olulised elemendid on kenasti leitavad. Kaardirakendus ja broneerimissüsteem täiendavad üksteist tõhusalt ja lihtsustavad oluliselt lehe ühe põhielemendi kasutatavust. Miinusena torkab silma tehniliste lahenduste mitmekesisus, mistõttu pole lehe SEO tehniline võimekus praegu oma võimete piire saavutanud.

Kujunduselt soe ja sõbralik. Broneerimise ja sihtkohtade valikuga saab algust teha kohe ning kõik toimib sujuvalt. Lehelt leiab palju olulist infot, millega reisija peab arvestama ja see on vaieldamatu pluss – lihtsam on olla hea klient, kui mängureeglid selged. SEO kohalt oleks pisut virisemist, kuid et head üritust mitte halvata, siis hindeks tugev „neli”.

Uuenduskuur on pealtnäha kosmeetiline. Endiselt leidub „konksuga küsimus”, kus vormil on ees- ja perekonnanimi tagurpidi (lisati punane kiri tähelepanu tõmbamiseks). Ostuprotsess on veidi kiirem ja liigseid välju paistab vähem. Kuupäeva ja hinna valikul jäid konkurendid (Bookinghouse ja Air Baltic) kiiremaks. Nt e-registreerimisel on palju vahelehti.

Altex Marketingi partner

Õhuline ja lihtne, tehniliselt aga liiga killustatud.

Developers Team OÜ tegevjuht

4

Soe ja sõbralik, SEO vajab kõpitsemist.

KnowIT Estonia tegevjuht

4

Uuendus kosmeetiline, teised on kiiremad.

4-

hinne kokku: 4 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 7

arvamus

Maie tõi õnne süsteemi­ administraatori õuele MicroLinki klienditeeninduse juht Andres Roosma põhjendab, miks on vaja tavakasutaja ning süsteemiadministraatorite ja IT-spetsialistide vahele veel üht inimest, kes paneb kirja, registreerib ja administreerib probleeme.

Andres Roosma MicroLinki klienditeeninduse juht

Räägin teile ühe loo oma isiklikust kogemusest IT-üksuse töötajana. Ehk tunned selles loos ära iseenda või on selles midagi kasulikku ning saad oma firma töökorraldust muuta. See lugu räägib sellest, kuidas säästa tippspetsialistide aega ja teha arvutikasutajad firmas õnnelikuks.

Alustasin üliõpilaspõlves oma karjääri IT kesksüsteeme haldavas meeskonnas. Tulid esimesed avatud süsteemid – oli üleminekuaeg mainframe-tehnoloogialt tänapäevastele operatsioonisüsteemidele, internet hakkas levima. See omakorda tähendas, et arvutikasutajaid tuli firmasse juurde iga päev.

Teine eriala – arvutioskus Nii, nagu süsteemiadministraatorid, pidid ka kasutajad ennast ise koolitama. See tähendas, et lisaks oma erialasele oskusele – raamatupidamine, arveldus, personalijuhtimine jm – pidid inimesed omale juurde õppima teise ameti. Muidugi ei suutnud nad seda nii hästi selgeks teha, kui tolleaegne tehnika vajas ja helistasid sõbrale.

Sõbraks oli tüüpiliselt süsteemiadministraator.

Pikapeale muutusid need sõbrasuhted koormavaks. Süsteemiadmi-

Maie aitab sassis IT-probleemid lahti arutada, lastes süsteemiadministraatoril oma tööd teha. Foto: dan / FreeDigitalPhotos.net

Raamatupidaja sai järjest harvem süsteemiadministraatorit telefoni teel kätte, sest „süsadminn” oli popu­ laar­ne sõber.» nistraatoril jäi järjest vähem aega tegeleda süsteemi arendamise ja haldamisega. Raamatupidaja sai järjest harvem süsteemiadministraatorit telefoni teel kätte, sest „süsadminn” oli populaarne sõber.

8 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

Nagu näete, on tegu surnud ringiga: „süsadminnil” ei ole aega süsteemi arendada, sest peab pidavalt kasutajaid aitama ja tulekahjusid kustutama. Kasutajad ei saa oma tööd normaalselt teha, sest süsteem on tihti katki ja administraatoril ei ole aega temaga tegeleda, sest aitab parajasti kedagi teist või kustutab suuremat tulekahju.

Ja siis tuli appi Maie Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Süsteemiadministraatorid võtsid tööle Maie. Maie oli haritud, hea suhtleja ja julge naisterahvas. Infotehnoloogiast olid tema teadmised esialgu tagasihoidlikud, kuid varustatuna Exceli, telefoni ja meiliprogrammiga asus ta tööle väikeses toakeses

süsteemiadministraatorite seas. Nüüd läks elu süsteemiadministraatoritel pikapeale „lilleks”. Telefonid suunati Maiele, päeva jooksul tekkis momente, kus sai jalad seinale visata ja isegi törtsu XBlasti mängida. Rääkimata lõunapausidest ja õhtul õigel ajal tuttuminekust. Aga mis sai kasutajatest?

IT osakonda saabus rõõm Kasutajate esimene emotsioon oli muidugi vilets – telefonikõne jooksul ei saanudki oma probleemi lahendatud, pidid oma probleemi selgitama Maiele, kes süsteemist kuigi palju ei jaga, küsiti nime ja muid andmeid, mille vastu süsteemiadministraator ei olnud iialgi huvi tundnud.

Kuid oli ka positiivseid momente.

Telefonile vastati alati. Sinu mure ei ununenud ära. Tihti said probleemid märkamatult lahenduse või helistas Maie, et proovigu ma nüüd, kuidas töötab.

Kasutajatele jäi märkamata, et süsteemid töötasid veidi stabiilsemalt ning süsteemiadministraatorid olid väheke rõõmsamad inimesed.

Maie igasse firmasse Maiest välja kasvanud 13liikmeline meeskond. Lisaks ühe ettevõtte kasutajatele aidatakse 300 firma töötajaid. Exceli on asendanud võimas töödejuhtimise süsteem koos kliendiportaaliga. Telefonist on kasvanud IP-kõnekeskus. Kasutajateadmistele on lisandunud lihtsad ja mugavad kaughaldusvahendid.

Nii töötajad kui ka süsteemiadministraatorid on unustanud selle, kuidas asjad aastaid tagasi käisid. Ma ütleksin, et nii kasutajad kui ka spetsialistid on olulisemalt õnnelikumad inimesed just tänu Maiele. Lisaväärtusena muutub IT-üksus läbipaistvaks – kõik pöördumised on registreeritud ja kasutajatele töö käik igal ajahetkel teenindusportaalist näha.

Ah jaa – ma tõepoolest usun, et Maie peaks olema igas firmas, kus vähegi infotehnoloogiat kasutatakse.

Seetõttu otsustasime MicroLinkis, et hakkame helpdesk'i pakkuma ka nendele klientidele, kelle süsteemid meie hoolduse all ei ole või on ainult osaliselt.

m a t eil e kirj u tan

164 ettepanekut Eesti uutele domeenireeglitele 22. novembril lõppes Eesti Interneti SA veebilehel kuu aega väldanud muudatusettepanekute esitamine uuele .ee domeenireeglite eelnõule. 31 eraisikult ja institutsioonilt laekus kokku 164 ettepanekut.

Teemad varieerusid terminoloogia muutmisest kuni domeenireeglite registreerimisprotsessi aluspõhimõteteni. Oli näha, et esitajad olid nende koostamisega palju vaeva näinud ja tahan neid meie organisatsiooni poolt tänada.

Olulisemate teemadena võib välja tuua füüsiliste isikute www.omanimi.ee kujulised domeenid ja nende registreerimisele võimaliku erikorra kehtestamine. Mitu esitajat tegi ettepaneku, et domeenireeglitesse lisataks säte, mis lubab isikunimelisi domeene registreerida vaid nime omanikul. Eelnõu sätestab praegu aga registreerimise põhimõtte „kes ees, see mees” järgi ja isikunimede registreerimine on võrdsustatud muude domeeninimedega. Erikorra kehtestamine pole otstarbekas, sest inimese nime kujulist domeeni on raske üheselt määratleda, näiteks Voldemar Kask võib olla www.voldemarkask.ee, www.vkask.ee, www.vollikask.ee, www.kaskvoldemar.ee, www.voldemarkask27.ee jne.

Teine paljudest ettepanekutest läbi käinud teema oli teise taseme ülddomeenide, sh pri.ee, com.ee, edu.ee ja nendele võimaliku erikorra kehtestamine tasu osas. Reeglite eelnõu käsitleb teise taseme ülddomeeni alla kolmanda taseme domeeni registreerimist võrdselt muude teise taseme domeenidega. Interneti alusdokumendid sätestavad registreerijate suhtes võrdse kohtlemise printsiibi rakendamise, mis välistab ka siin erikorra kehtestamise.

Arutelu teema oli ka isikutuvastamine registreerimistaotluse esitamisel. Teatavasti ei nõuta geneeriliste domeenide nagu .com, .net, .org registreerimisel registreerija isiku tuvastust, piisab vaid tasu maksmisest. Maatunnusega domeenide praktikates, mida peetakse turvalisemaks tsooniks kui geneerilisi, on isikutuvastus üldjuhul nõutud. Isikutuvastamise nõudmine on olulisemaid meetmeid vähendamaks domeeninimedega seotud küberkuritegevust, alustades nn õngitsemissaitide abil paroolide kaaperdamisest ning lõpetades solvavate või laimavate lehekülgede loomisega. Isiku tuvastuse negatiivne pool on domeeninime registreerimise protseduuri keerukamaks muutmine, mida küll paljuski vähendab Eestis hästi juurdunud avaliku võtme infrastruktuur (ID-kaart).

Eesti Internet tegeleb muudatusettepanekute läbivaatamisega. Lõplik eelnõu avaldatakse Eesti Interneti veebis aadressil eestiinternet.ee.

Marek-Andres Kauts

Eesti Interneti SA juhatuse esimees

Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 9

uudised 112 miljonit

Webmedia tegi 2009. a esimeses pooles käivet 112 miljonit krooni, mis on 9,4% suurem kui aasta tagasi. Majandussurutise ajal sellise kasvamisega tõusis Webmedia Baltikumis kolmandalt kohalt teiseks. IT-teenuste turu esikohta hoiab endiselt enda käes USAst pärit Exigen Servicesi Riias asuv arenduskeskus. Kolmandal kohal on Leedu päritolu Alna Group. Investeerimispanga Prime Investment pingereas olevate Balti 20 IT-firma kogukäive langes esimesel poolaastal 19,1%.

14 000 IT-spetsi

Just nii suur on Eesti IT-sektori töötajate arv, selgus „Visioonist lahendusteni” konverentsil.

ITLi president Taavi Kotka andis veel teisigi suurusnäitajaid Eesti IT-sektori suuruse (või väiksuse) kohta: käive aastas ca 25 miljardit, IT-ettevõtteid kokku umbes 2000 (nendest üle ühe töötajaga 500), 100 suuremat määravad 90% käibest.

14 000 IT-spetsialisti hulka on arvatud ka mitte-IT-ettevõtted ja riigiasutused.

Nokia jagas juhiseid e Samsung valitseb kontorikombainide turgu Turu-uuringufirma IDC andmetel saavutas Samsung Electronics 27,3 protsenti üleilmsest A4-formaadiga multifunktsionaalsete laserprinterite turust, jõudes teist kvartalit järjest esikohale. Värviliste A4-formaadiga multifunktsionaalsete laserprinterite vallas asus Samsung juhtima Euroopas ja Kagu-Aasias vastavalt 36 ja 32,6 protsendiga.

Nokia N97 Mini valiti Aasia aasta mobiiltelefoniks Aasia 2009. aasta telefoniks valis Asia Mobile Awards seekord Nokia N97 Mini. Tundub, et suurus on siiski määrav: kui N97 sai alguses kriitikat, siis N97 Mini on testijatele palju rohkem meeldinud. Võrreldes Noka N97ga on N97 Mini väiksem, kergem, väiksema akuga, vähema mäluga ja ka väiksema hinnaga.

Novembris tuli Nokial Espoos paljudele ajakirjanikele tõestada, kuidas Nokia ise kavatseb edasi elada ja plaane selleks oli välja pakkuda palju.

Nokia peakorteris üle maailma kokku kutsutud ajakirjanikele peetud esitlusel ütles Nokia asepresident Mary McDowell, et nüüd on Nokia läinud telekomimudelilt üle internetimudelile ja keskendub internetilahendustele, sealhulgas interneti viimisele nende inimesteni, kes pole seal varem käinud. Seda oli ka näha uues Nokia N900s: operaatorite jaoks üldse mitte soodsalt on Skype ja SIP integreeritud telefoni nii, et kasutaja saab ise valida, kas kasutab kallimat operaatori võrku või odavamat helistamist üle WiFi ja interneti.

Veeb pole ainult rikaste jaoks, ütles Dowell, ja lasi videoid Lääne-Indiast, kus õnnelik farmer räägib, et mobiiliga saab nüüd netist turuhindu vaadata ja kokkuostjad ei saa teda enam petta.

Nokia muide jagas hulga telefone Indias laiali tasuta koos tasuta turuhindade teenusega, et harjutada inimesi mobiili internetis kasutama.

Ovi Mail on Nokia uus meiliteenus, millega samuti loodetakse uusi inimesi meiliteenust kasutama meelitada. Ovi Mail on Nokia juhtide arvates mobiilikasutajate Gmail. Nokia Money aga toob need inimesed, kes pole kunagi pangaülekandeid teinud, pangateenuseid kasutama.

Rikkale läänemaailmale on ka No-

10 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

kial midagi varuks. Infouputuse käes vaevlevale heaoluühiskonnale lubatakse, et mobiil saab personaliseerimisvahendiks, mis otsib vajaliku info välja ja personaliseerib ära. See tähendab „miksitud reaalsust”: füüsiline ja digimaailm on koos, asukoha- ja kontekstipõhine otsing, näiteks Point & Find ehk otsimine mobiilikaameraga pildistades ja pildilolevaid asju ära tundes peaks aitama igasugust infot hulga paremini filtreerida. Teine oluline asi on kollektiivne intelligents – mobiilidest saavad sensorid, mis koguvad nt liiklus- ning keskkonnainfot jne. Mobiiliandmete põhjal koostatakse marsruudisoovitusi, antakse nõu kohalikele omavalitsustele ja aidatakse kohalikel äridel oma tegevusi optimeerida.

Symbian ja Maemo on aga Nokia kaks mobiiliplatvormi, mis Nokia kõneisikute sõnul muidugi omavahel ei

Veeb pole ainult rikaste jaoks, ütles Dowell ja Näitas videoid LääneIndiast.»

Google Goggles – otsingumootor mobiilikaameraga Otsingumootorite järgmine samm on kolimine mobiilidesse. Kuid telefonides on väga tülikas otsingusõna sisse lüüa ja ega alati ei oskagi õiget nime sisse toksida. Appi tuleb Google Goggles – mobiilipildi järgi otsiv Google’i uus arendusjärgus otsingumootor.

Tööpõhimõte on lihtne – suunad kaamera huvipakkuvale objektile, teed pildi ja Google otsib, mida ta pildilt ära tunneb. Sarnast süsteemi arendab praegu kibekiirelt ka Nokia – nende Point & Find töötab samal põhimõttel. Google aga hakkab oma kaamerapildi põhist otsingut pakkuma Android-telefonides.

Kaameraotsing suudab tuvastada maamärke, visiitkaarte, vöötkoode, kujutavat kunsti ja mõnd toodet. Valdkonnad, mida otsing haarab, laienevad pidevalt.

Net Group liitus Soome energiaklastriga Net Group sõlmis Microsofti ja nelja Soome IT-firmaga SIFU energiaklastri lepingu, mille alusel hakatakse Soomes pakkuma uusi IT-lahendusi. Net Group osaleb SIFU klastris energiaettevõtetele suunatud tootega Synerall, mille planeeritud ekspordikäive on 50 miljonit krooni aastas.

edaspidiseks eluks

Nokia Point & Find oli Espoos tutvustatud uus otsinguteenus, millega otsimiseks tuleb huvipakkuvat objekti mobiilikaameraga lihtsalt pildistada. Foto: Nokia võistle, kuid kasutajad kipuvad ikka mobiiliplatvorme kõrvuti panema.

Shaun Puckrin, Symbiani Foundationi (mille Nokia hiljuti ära ostis) arendusteenuste juht rääkis, et kuigi Symbian 2 on just väljas, käib arendus 3. ja 4. versiooni kallal ja neisse on tulemas üle 460 uue omaduse. Näiteks saab telefoni varsti ühendada koduste muusikaseadmete, auto ja (ilmselt nali) intelligentsete tehiseluvormidega. Aga mine tea.

Symbiani operatsioonisüsteemis on sotsiaalvõrgud juba sisse ehitatud. Seega uued tulijad peavad aren-

dajatega hästi läbi saama, et pääseda Facebooki, Twitteri ja teiste vanade olijate hulka. Samuti rääkis Puckrin pildituvastusega otsingust – suunad kaamera objektile ja selle kohta hangitakse lisainfo. Symbian Horizon on aga Symbiani rakenduste „kollaste lehtedega” kataloog. Erinevalt Ovi Store’ist pole ta rakenduste pood, vaid edasisuunav kataloog.

Maemo on aga hoopis rohkem elevust tekitanud Linuxi baasil mobiiliplatvorm, mida esimesena näeme enne jõule müügile saabunud Nokia N900 seadmes. Maemot arendab Li-

nux Foundation, Maemo.org ja Nokia.

Selleks pidi Nokia avalikustama mõne oma mobiilitarkvara lähtekoodi.

Nokia Maemo arendusjuht Peter Schneider rääkis, et Linuxi baasil on hea asju arendada, näiteks on .ogg koodeks olemas tänu sellele, et keegi Linuxis oli selle teinud ja natuke kohendades sai see Maemos kasutusele võtta. Maemo põhieesmärk on arvuti (Linuxi) kasutajaliides tuua mugavalt mobiiltelefoni, teha mobiilis samu asju, mida arvutis ja teha neid hästi.

KAIDO EINAMA

Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 11

uudised Kalender

arvutima ailm

17.12 Innovatsiooniaasta

Tulevik: roheline

finaalkonverents

CeBITi 2010. aasta teemaks on IT paremaks eluks ja äriks Saksamaal Hannoveris toimuval Euroopa suurimal IT-messil on seekordne teema „Muutuva maailma proovikivid – IKT paremaks eluks ja paremaks äriks”.

Partnermaa on Hispaania, toimumisajaks 2.–6. märts. CeBIT on viimastel aastatel aina enam ärikasutaja keskseks pööranud ja lõppkasutaja teemadest veidi eemaldunud.

Eelmisel aasal osales CeBITil 4300 firmat 69 riigist.

Elisa pakub teisena mobiil-IDd 25. novembrist pakub Elisa klientidele teise operaatorina EMT järel mobiilID teenust. Kuni 30. juunini on Elisa teenuse tutvumisperiood, mil kuutasu on null krooni. Mobiil-ID SIM-kaardi vahetus maksab 99 krooni.

Innovatsiooniaasta on kohe lõppemas, loodetavasti ei lõpe sellega ka innovatsioon Eestis.

Selleks, et asi edasi läheks, korraldab Innoestonia finaalkonverentsi, kus antakse uus tõuge innovatsiooni jätkumiseks.

Konverents teeb kokkuvõtted innovatsiooniaastast ning esitab visioone innovatsiooni rolli, kasu ning tuleviku üle Eestis ja maailmas. Konverentsi moderaator on Hannes Astok, Riigikogu liige ja innovatsiooniaasta juhatuse esimees, avamise järel võtab sõna ka president Toomas Hendrik Ilves.

7.01 Tarbijaelektroonikamess CES Las Vegases

CESist on saanud maailma suurim tarbijaelektroonikamees, kus juhtivad tootjad esitlevad oma äsjaalanud aasta uusi mudeleid. Turg on pärast uut aastat madalseisus, seega on messi toimumisaeg sobiv uue lehekülje pööramiseks, sest paljud seal esitletud tooted jõuavad poelettidele alles mitme kuu pärast. 2010. aasta kuumemateks teemadeks CESil loetakse mobiili- ja veebirakendusi, USAs asuvad mobiilituru pärast võitlusse Apple ja Palm, kogu messi läbistab aga viimase aja trendina rohelisuse teema ja keskkonnasäästlikkus.

12 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

1

Piiriülene digiallkiri pääses Euroopa e-halduse konkursil medalikohale Justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskuses välja töötatud piiriülese digiallkirja lahendus jäi Euroopa e-halduse auhindade konkursil Malmös Euroopa ühisturu kategoorias jagama teist ja kolmandat kohta.

Piiriülese digiallkirja lahenduse raames tunnustab üks riik esimest korda Euroopas teise riigi kodaniku digiallkirja. Kategooria võitis Saksamaa ja Austria koostööprojekt EU-OPA. Konkurssi korraldatakse alates 2003. aastast iga kahe aasta tagant.

2

Tulevikku ennustatakse puutetundlikele seadmetele HP uuringu andmetel omab ligi 64 protsenti hollandlastest puutetundliku ekraaniga seadmeid nagu näiteks mobiiltelefon või navigeerimisseade. Seejuures kuni 30aastastest noorest märkis

ML Arvutid tegutseb edasi ML Arvutid pole vaatamata pankrotimenetlusele ja saneerimisele kuhugi kadunud ja arendab uudistooteid.

Nende väikesest kontorist Sakala tänaval on äsja välja tulnud ML910, mis võib näiteks asendada koolides paberil tunniplaanistendi. Tegu on infokioskiga, mis varustatud vandaali-

kindla korpuse ja LCD-ekraaniga. Korpus pole küll disainiime, kuid uudsus peitub sisus, mida pakub kioskitarkvara.

Natuke alla 40 000kroonine tahvel võib lisaks koolidele olla üles seatud ka muudes avalikes kohtades, näiteks kaubanduskeskustes, transpordijaamades, turismiinfopunktides jne.

e ja puutetundlik

59 protsenti, et soovivad edaspidi puutetundliku ekraaniga seadmeid juurde hankida.

Ligi 40 protsenti vastanutest arvas, et puutetundliku ekraaniga seadmed teevad elu lihtsamaks. 68 protsenti vastanutest arvas, et puuteekraan sobib kõigile pereliikmetele.

3

LG Electronics kõige rohelisem

LG tunnistati Carbon Disclosure Projectis (CDP) Lõuna-Korea 100 suurima organisatsiooni hulgas kõige keskkonnasõbralikumaks. LG on vähendanud kasvuhoonegaaside heidet, alustades CO2 jälgimist ITvahenditega.

INTERNET SECURITY 2010 Parem viirusetõrje igas mõttes

Skype for SIP UC süsteemidele Kust teenib Skype raha? Muidugi firmalahendustelt. Skype teatas, et on laiendanud Skype for SIP beetaprogrammi, et ettevõtted saaksid seda kasutada koos SIP-põhiste PBX- ja Unified Communication (UC) süsteemidega.

Ettevõtte IT-personalil

tuleb selleks luua Skype’i ärikasutaja juhtpaneel (Business Control Panel) ja järgida juhiseid, et kohaldada Skype for SIP tööks olemasoleva SIP-suutliku sidesüsteemiga. Juhtpaneeli abil saab ettevõte kontrollida Skype’i kasutamist ühest kohast ning tsentraliseerida Skype’iga seotud arveldused.

Kaitstes asendamatut

www.f-secure.ee f-secure.com

Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 13

uudised u us ja va nad

GPS-telefon alla 2000 kr Eelmisel aastal ennustasid analüütikud, et 2009. aastal langevad GPSidega mobiilide hinnad alla 3000 krooni. Nüüd on see juhtunud Nokia 2710 näol.

Sony Ericsson W670i

Nokia 2710

Nokia 6730

Hind

1800 kr

3490 kr

3690 kr

Ekraan

2,2tolline, 240 x 320 pikslit

2,2tolline, 240 x 320 pikslit

2,2tolline, 240 x 320 pikslit

Paari lausega

Nokia kaardid ja kaardirakendused on selle telefoni suur pluss. 2 GB mälukaart kaasas.

Hea kõneaeg, kuid lühike ooteaeg. Harvaesinev mälukaart ja vähe mälu telefonil endal.

Pikk ooteaeg. Symbiani kaardirakendused on head.

Uus hinnapiir on purustatud. Tasub osta.

GPSi tarkvaraga on kitsavõitu, aga muidu hea.

Head kaardid, kuid liiga väike ekraan.

AMi hinnang

Innovatsioonikonverentsil nähti uut maailma

Ain Mägise „Tass vaegnägijale”. Foto: Kalev Lilleorg

Innovatsioonis on oluline, millised on järgmised suured muutused viie-kümne aasta pärast ja kuidas neid ennustada. Ettevõtted peavad hoolega jälgima mitte ainult oma sektori arengut, vaid kogu maailma muutumist ja hoiakuid, ütles IV Innovatsiooni aastakonverentsil Tim Jones, Innovaro looja

14 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

ning Future Agenda programmijuht.

Järgmise kümne aasta jooksul on innovatsiooni ellu kutsuvad põhjused probleemid veega, inimeste autentimine, energiasektori vastuolud (kas keskenduda laienemisele või looduse säästmisele, globaliseeruda või kindlustada kohalikku turvalisust), terviseteenused ja tervisekindlustuse arendamine ning inimeste

harjumuste jälgimine ja sellega seotud asukohapõhised teenused.

Ka Eesti õpilasleiutajatel on palju innovatiivseid ideid, mis teevad elu lihtsamaks. Tänavusele riiklikule õpilasleiutajate konkursile teemaga „Hoiame kokku” laekus näiteks 650 tööd.

Enamik leiutistest oli mõeldud õpilaste enda igapäevaelu kokkuhoidlikumaks muutmiseks.

Õhk jahutab

am 10 a a s tat taga si

Londoni digitaalne pilv

Tiiger hüppas laisalt

Microsoft avas novembris Dublinis hiiglasliku serverikeskuse, mis hakkab Euroopa klientidele Azure’i platvormil pilvarvutust pakkuma. Keskus jahutab end välisõhuga: katusel asuvad pumbad puhuvad kütmata serveriruumidesse jahedat Iirimaa õhku.

E-raamatud raamatukogu osaks E-raamatuid saab nüüd otsida ja lugeda e-kataloogi ESTER vahendusel.

Rahvusraamatukogu arvutivõrgust pääseb lugema ligi 700 Oxford Scholarship Online’i majandus- ja poliitikateemalist, 3000 Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD e-raamatut majan-

duse, poliitika, tehnoloogia, põllumajanduse jt valdkondadest ning teisi raamatukokku tellitud e-raamatuid.

Dawsonera e-raamatute lugemiseks tuleb raamatukogu arvutivõrgust Dawsonera lehel end registreerida. Seejärel on e-raamatuid võimalik lugeda ka väljaspool raamatukogu või seitse päeva oma arvutist.

Kümme aastat tagasi võttis Arvutimaailm käsile kehva arvutiõppe taseme koolides.

Lisaks sellele, et koolides arvutit vähe õpetati, oli ka probleem arvutitunni korraga – õpetajat ei kuulanud keegi, kõik kasutasid sülle sadanud internetti ära veebis surfamiseks, sest kus sa muidu ikka saad. Nüüd, kümme aastat hiljem tuuakse meid Euroopa Liidu värske uuringuga taas maa peale tagasi – e-riigis on arvuti- ja internetikasutus mitte teistele eeskujuks, vaid jääb riikide edetabelis halli keskpärasuse tasemele. Taas on põhjust inimesed rohkem arvutiõppe-koolipinki nühkima saata.

Telecom 99 – riiulite kaupa videotelefone Neeme Takis kirjutab kümme aastat tagasi, kuidas ta külastas Telecom 99 messi Genfis ja sel ajal oli äärmiselt kuum sõna videokõne võimalus mobiilis.

Kuid samal ajal rõõmustati ka selliste lihtsate asjade nagu GPRSi üle (kuni 43 kbit/s ehk mitu korda rohkem kui GSMi andmeside), WAPi tuleku üle (muud võimalust veebi vaadata telefonidest veel polnud) ning sülearvutite pealetungi üle lauaarvutite asendajana.

Londoni 2012. a olümpiaks ehitatakse staadioni kohale läbipaistvatest mullidest koosnev n-ö digitaalne pilv. Kahe hiiglasliku masti otsa paigutatakse läbipaistvad mullid, mis kuvavad kõikvõimalikku infot sporditulemustest linnas valitsevate meeleolude ja jututeemadeni (projekti üks osaline on ka Google). Ehitis genereerib elektri alternatiivsetest allikatest.

EMT pakub 21 Mbit/s ühendust EMT tõstis esimesena 3,5G võrgus allalaadimise kiiruse kuni 21 Mbit/s, mis on kaks-kolm korda kiirem kui enne.

Info üleslaadimise kiirus on kuni 5,76 Mbit/s. Alguses toetab uut kiirust kolmandik Tallinna piirkonna tugijaamu.

Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 15

fookus

Augusti keskpaigas avas Eestis oma tehase Ericsson. K천rgtehnoloogiliste seadmete tootmine t천otab parandada Eesti ITK-firmade ekspordisaldot, aga tuhandeid v채ikseid IT-firmasid see siiski ei aita. FOTO scanpix 16 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

68 protsenti

firmadest nimetas oma peamiseks konkurentsieeliseks välisturul toote või teenuse kõrget kvaliteeti. Madal hind oli 50 protsendiga teisel kohal.

Kogu tõde Eesti ITst:

paar suurt tegijat ja prügikalad Tüüpiline Eesti IKT-sektori ettevõte koosneb ühest mehest, kes tihti pole ettevõtte palgalgi, eksportida viitsivad vähesed ning ettevõtted kipuvad omavahel tülitsema, selgub kõigi aegade suurimast Eesti IT-äri uuringust.

henrik roonemaa henrik@digi.ee

Erinevate IKT-valdkondade peale kokku tegutseb Eestis aukartustäratavalt suur hulk ehk ligi 2000 ettevõtet, selgus ITLi ja EASi tellitud ning Praxise poolt läbi viidud mahukast uuringust. Kui aga veidi selle numbri taha piiluda, kipub aukartuse oreool kaduma. 2000 ettevõttest kolmandikul ametlikult töötajaid palgal polegi ning rohkem kui 800 pakub teenistust maksimaalselt üheksale inimesele. Seega jääb alles laias laastus 500 ettevõtet, kus töötajaid rohkem kui üheksa.

Keskmisi ei sünni Üle 60% ettevõtetest ei teeni aastas käivet rohkem kui miljon krooni. Üle saja miljoni kroonist käivet näitab aga kokku 45 ettevõtet, mis tähendab, et vaid 2,3% kõigist Eesti IKT-firmadest annavad kolmveerandi kogu sektori käibest. Kogu sektori ettevõtete kasumlikkus on püsinud viie aasta jook-

sul stabiilselt 10–20% juures, märkimisväärse kõikumise tõi kaasa vaid Ambient Sound Investmentsi Skype’i osaluse müük ja sellele järgnenud tehingud. Lisandväärtuse loomine on küll aastate jooksul kasvanud, ent suurt hüpet pole tulnud.

Microlink Eesti juhatuse esimees ning ITLi juhatuse liige Enn Saar lausub, et ehkki meeletu arv tibatillukesi ettevõtteid iseenesest Eesti IKT arengut ei mõjuta, siis probleemiks on asjaolu, et nendest väikeettevõtetest ei kasva välja piisavalt keskmisi IKT-ettevõtteid.

Väikefirmad ei riski panustada uute töökohtade loomisele ega ekspordile.» „Väikeettevõtted ei riski investeerida uute töökohtade loomisse ega ole ka valmis liituma sarnaste ettevõtetega,” ütleb Saar. Ta nõustub, et vaid käputäiest ettevõtetest sõltub praegu kogu Eesti IKT-sektori üldpilt ja tulemused. „Samas on meil palju tublisid ja innovatiivseid IT-ettevõtteid, kelle tooted ja teenused on konkurentsivõimelised ka välisturgudel,” lisab ta

siiski.

Eesti majanduse lipulaevaks ning uue majanduskasvu üheks lootustandvamaks veduriks peetud IKTsektori osakaal kogu majandusest on uuringu järgi ootamatult väike.

IKT-eksport moodustab kokku viis protsenti kogu ekspordist, majanduse lisandväärtusest kõigest 6,8% tuleb IKTst, ja kasumist vaid 6,4%.

Teadusele kulub palju Tõeliselt märkimisväärne on IKTettevõtete osakaal vaid teadus- ja arenduskulude osas, igast kahest teadus- ja arendustegevuseks panustatud kroonist ligi üks tuleb just IKTettevõtetest. Nende näitajate poolest on Eesti 27 Euroopa Liidu keskmisest isegi maas, Soomele kaotame ligi kaks korda. Tõsi, Soomes tõstab sektori osakaalu tohutult Nokia. „Unistada võib ju erinevatest numbritest, aga struktuurseteks muudatusteks majanduses ei piisa alaliidu soovidest,” tõdeb Saar. Ta toob välja, et kahekordne sisenõudluse kasv IKT-toodete ja teenuste järele ei ole reaalne, mistõttu saab sektori tööhõive kasvada vaid ekspordi suurendamisel. „Ekspordikäibe teenindamiseks on kaks teed: esiteks haridussüsteemi rõhuasetuse muutus reaalainete õpetamise suurendamiseks ja riiklik tellimus IKT erialadele. Teiseks või-

Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 17

fookus Kasumlikkuse kasv seisab paigal

Tootlikkuse osas arengud puuduvad

Ainus suurem muutus Eesti IKT-firmade kasumlikkuse graafikus on Skype'i aktsiate müük, millelt ASI suure hulga raha teenis.

Tootlikkuse osas pole Eesti IKT-firmad suutnud viimaste aastate jooksul mingeid erilisi arenguid saavutada, kuid palgakulud on kasvanud.

80 %

tuh kr 1800

60

1400

40

1000

20

1600

600

1200

800

400 0

200 2003

2004

2005

2006

2007

0

2003

2004

2005

2006

2007

Elektri-ja optikaseadmete tootmine

Muude elektrooniliste osade ja seadmete hulgimüük

Elektri-ja optikaseadmete tootmine

Muude elektrooniliste osade ja seadmete hulgimüük

Telekommunikatsioon

Arvutid ja nendega seotud tegevus

Telekommunikatsioon

Arvutid ja nendega seotud tegevus

Arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara hulgimüük

Arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara hulgimüük

Allikas: Statistikaamet (EMTAK 2003)

malikuks teeks on IKT võõrtööjõudu sisse tuua.”

ITLi juhatuse esimees ning Eesti ühte edukamat IT-firmat Webmedia juhtiva Taavi Kotka sõnul on selge juba ammu, et IKT-sektor ei ole Eesti ekspordi valge laev, mis eksporti kordades suurendaks. Küll aga pole ta nõus väitega, et kogu sektor tammuks paigal.

Suhted paranevad „IKT-sektor on ilmselgelt ekspordiküsimustes aktiveerunud. Otsitakse koostöövõimalusi ka nendega, kellega muidu koduturul vaenujalal oldi. Püütakse ühiselt tõsta sedasama müügija turundusvõimekust ning kuigi me kempleme kõik sama tööjõuressursi pärast, on sektori ettevõtted aru saanud, et mida rohkem meie ettevõtetest ekspordib, mida paremini meil igaühel läheb, seda tugevam on kogu meie sektor,” räägib Kotka. „Sellise suhtumise ja koostöö vaimuga tahaksime lähiaastatel küll jõuda Eesti majandussektorite lipulaevaks.”

Ehkki IKT-ettevõtete omavahe-

lisest ragistamisest on räägitud juba aastaid ning sellele juhiti tähelepanu ka selles uuringus, siis Vaho Klaamann Santa Monica Networksist ütleb, et omavaheliste suhete märgatav paranemine algas kaks aastat tagasi, kui 15 juhtiva IT-firma juhid käisid

65 protsenti firmadest ei plaani hakata lähemal ajal eksportima.» koos koolitusreisil Singapuris. „Seal oli aega ringi vaadata ja ka omavahel suhelda. Suuremad hirmud ja vastuolud võeti pärast seda maha,” räägib Klaamann. Ehkki siseturul kestab eriti praeguses majandusseisus kemplemine veidi edasi, siis nüüd ollakse vähemalt selles osas Klaamanni sõnul ühel nõul, et Eestist välja tuleb minna koos. „Kui meie jaoks on 200–300 inimese firmaga suured,

18 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

Allikas: Statistikaamet (EMTAK 2003)

siis Lääne-Euroopas lõpeb väikefirma määratlus alles 250 pealt ära. Nii väikseid firmasid ei võeta seal jutulegi üksi,” ütleb ta.

Just ekspordi jõulisele kasvatamisele rõhub ka sel kevadel tööd alustanud ITLi uus juhatus. Praxise uuring näitab, et tööd on veel küllaga. Ehkki need andmed kajastavad suuremas osas seisu enne ITLi kiiret suunamuutust, siis ilmneb, et kõigist ettevõtetest kokku tegeleb ekspordiga üldse veidi vähem kui iga kolmas. 18 suurimat annavad kokku kaks kolmandikku kogu ekspordist ning neist 18 suureksportöörist 13 kuulub välisomandisse.

Mida aga mõtlevad need firmad, kes seni veel eksportinud pole? „15% oli alustanud ettevalmistusi ekspordiks, 20% soovis eksportima hakata, aga polnud veel ettevalmistusi teinud, 65% ei planeerinud eksportima hakata,” seisab uuringus. „Meie sektoris valitses ka veel aasta tagasi ikkagi küllus. Koduturult hopsti ekspordile ümberorienteerumine ei ole lihtne,” nendib Kotka. Ta toob välja, et kuna koduturul oli nõudlus

suurem kui pakkumine, siis muutusid ettevõtted ekspordiga tegelemisel laisaks. „Teine probleem on selles, et meie IKT ettevõtetel ei ole palju konkurentsivõimelisi tooteid või teenuseid, mida saaks kiirelt eksportida.

Või kui ongi selline toode või teenus olemas, siis puudub meil igasugune müügi- ja turundamisvõimekus,” lisab ta.

Vägisi eksportima ei hakata Saar räägib, et IKT-sektor on kasutanud tunduvalt vähem EASi toetusi läbi aastate kui on sektori panus majandusse. IT-sektori osakaal EASi toetusprogrammides langes 3,6%-lt 2003. aastal kõigest ühe protsendini eelmisel aastal, tänavu on see näitaja 2,8%. Kogunumbrites on EASi toetused kasvanud siiski 15 miljonilt kroonilt 2003. aastal 103 miljoni kroonini sel aastal.

ITLi juhatus pole siiski loobunud kevadel võetud plaanist tõsta ülejärgmise aasta lõpuks Eesti IT-eksport kahe miljardi kroonini ehk sisuliselt kahekordistada. „Usku annab kas või seegi, et paljud firmad, kes üks-kaks aastat tagasi alustasid esimesi eksporditegevusi, on jõudmas oma esimeste töövõitudeni,” räägib Saar.

Ta nõustub, et ega vägisi kedagi eksportima hakata ei saa sundida. „Kiire kasvu lõppemise tõttu koduturul peavad paljud firmad vaatama üle oma strateegia ja otsustama, kas keskenduda mingile konkreetsele valdkonnale laiemal geograafilisel turul lisaks Eesti omale või spetsialiseeruda kliendigrupile ja/või IT teenusele/tootele koduturul,” selgitab ta. Eksportimisel üritab oma õla alla panna ka ITL ja Tallinnas Ülemiste Citys tegutsev Demokeskus. „Need on viimasel aastal võtnud senisest kordi aktiivsema rolli Eesti IKT-sektori ekspordi toetamisele ja firmade müügi- ja turundusoskusteoskuste suurendamisele. Senisest tunduvalt suurem abi ja aktiivsus on ka EASi ja Eesti välisesinduste poolt.”

Kriist tõi positiivse pöörde Laiskust ettevõtete loiduse põhjusena eksporivõimaluste otsimisel ei saa Saare sõnul siiski süüdistada.

lisalugu

Rätsepatöölt tuleb samm edasi astuda Balti Uuringute Instituudi juhatuse esimees Marek Tiits nendib, et kui näiteks põhjanaabrid on aastaid oma IKT-arendamisel järjepidevalt keskendunud tootearendusele ja ekspordile, siis Eestis on IKT arendamine seni tähendanud ennekõike, et kusagile on vaja veel internetiühendust viia või konkreetsele kliendile infosüsteem teha.

„1990ndate aastate lemmikindikaatorid – kui palju meil on mobiiltelefone, arvuteid või internetiühendusi – peegeldavad praegu peamiselt riigi elatustaset, ei palju muud.

Eestil tuleb keskenduda sellele, kui hästi me suudame ITd eri elualadel kasutusele võtta ja teiseks, kui tublid meie IT-ettevõtted maailmaturul asju müües on,” ütleb Tiits. Nende kahe kriteeriumi puhul on tema sõnul seis „nii ja naa”. „Me oleme küll edukalt viinud koolidesse internetiühenduse, aga reaalses õppetöös kasutatakse ITd vähe ning oleme Euroopas selles osas stopptulede seas,” toob ta ühe näite.

Eesti ettevõtted peaksid tema sõnul hakkama rohkem tegelema päris oma toodete loomisega. Seni on tegeletud peamiselt tellimuse peale nii-öelda rätsepaülikonna õmblemisega. „Ärimudel võiks olla selline, et panen aastaks või kaheks ressurssi oma toote arendamisse ja siis müün seda toodet väga suurtes kogustes üle maailma.” See ei tähenda tema sõnul siiski seda, et tuleb pea ees joosta kuhugi maailma kaugesse otsa turgu vallutama. „Mina propageerin ikkagi seda lähenemist, et keskenduda valdkon-

nale, mille sisenõudlus lähiaastatel kindlasti kasvab.

Saad esimese kliendi kodust kätte, pärast lihvid, arendad toodet edasi ja siis lähed rahvusvahelisele turule.”

Selles, et Eesti ettevõtted seni üsna loiud ekspordivõimaluste otsimisel on olnud, on tema sõnul oma majanduslik loogika. „Ambitsiooni on vähevõitu olnud ja koduturul on laia maailma minematagi piisavalt mugav olla , aga need ajad on möödas.”

Tiitsi juhtimisel valmib Balti Uuringute Instituudis lähiajal ka Euroopa Komisjoni tellitud uurimus, mille eesmärk on anda nii Komisjonile kui ka Eesti riigile soovitusi selles osas, kuidas Eesti rahvusvahelistes IT-uuringutes ja arendustegevuses tugevamini osaleda saaks.

Brüsseli huvi on seejuures nende poolt igal aastal 7. raamprogrammist investeeritav üks-kaks miljardit eurot uutele liikmesriikidele võimalikult kättesaadavaks teha. „Senine pilt väga rõõmustav ei ole, domineerivad vanad liikmesriigid ja suurfirmad nagu Siemens, France Telecom, EADS,” ütleb ta.

Eesti osas toob ta välja kaks kõige kriitilisemat tegevussuunda. „Esiteks on vaja kiiresti töötama hakata tööjõu juurdevoolu küsimusega.”

See tähendab IT-spetsialistide sisse toomist välisriikidest ja kogu IT-hariduse tagant lükkamist, ITakadeemia käivitamist ning välistudengite toomist. „Teine teema on äri- ja tehnoloogiajuhtimine just rahvusvahelises mõttes. Eesti sees saame hakkama, aga nii kui siit mikroskoopiliselt turult tahame välja saada, jääb oskustest puudu.”

Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 19

fookus

Santa Monica Networksi juht Vaho Klaamann ütleb, et pööre ettevõtete suhtmises eksporti tuli majanduskriisiga ja õigel ajal. Foto: scanpix IT-ettevõtete kasuminumbrid ei ole tema sõnul olnud eelnevatel aastatel hiiglaslikud, pigem vastupidi. „Pigem on vähese ekspordi põhjus Eesti ITsektoris madal enesehinnang ja liig vähene julgus võtta ette suuremaid projekte kui Eesti turu projektid,” arvab ta.

Vaho Klaamann ütleb, et pööre ettevõtete suhtumises eksporti tuli majanduskriisiga. „Kriis tuli täiesti õigel ajal, muidu oleksime oma mugavuse kätte ära surnud.” Ta lausub, et ehkki tulemusi veel päevapealt näha ei ole, siis tahtmist ja ekspordivõimaluste otsimist on näha küll. „Praegu tundub, et ITL on ka EASiga saanud head suhted ning ka EAS otsib toetusvõimalusi, et me siit kännu tagant välja saaksime.” Ka tema nendib, et ehkki Eesti ettevõtetel on küll väga häid tooteid, siis puudu jääb müügikogemusest ja oskustest. „Suurim šanss välisturule sisenemiseks on hoida mõne suure korporatsiooni alla, nagu näiteks Regio teeb koostööd Ericssoniga.”

84% kogu IKT-sektori ekspordist

läheb teistesse Euroopa Liidu riikidesse: 25% Soome, 14% Lätti, 10% Rootsi, mujale juba vähem. USAsse eksporditakse aga vaid 2% ning teist sama palju kogu Aasia peale kokku.

Selles, et suurimad ekspordipartnerid

eesti üks suuremaid nõrkusi välisturul on liig vähene turundusja müügitöö oskus» on naaberriigid, pole iseenesest imelikku midagi. „Lähiturgudele sisenemine on alati lihtsam ja väiksemate riskidega seotud. Samas on IKT-lahenduste osas kiiresti kasvavateks turgudeks just Lähis-Ida ja Aasia,” räägib Saar. Tema sõnul ollaksegi nende kahe regiooni suhtes praegu jälgival positsioonil. Mingigi läbimurre võib tulla järgmisel aastal Shanghais EXPO 2010-l, kus Eesti paviljonis on

20 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

Demokeskuse eestvedamisel väljas Eesti IKT-lahendused.

Uuringu autorid nimetavad üheks olulisemaks ja valusamaks järelduseks seda, et isegi kogemustega eksportöörid kasutavad sihtturul enamasti vahendajat või teevad allhanketööd, turundust enda tugevamaks küljeks ei peeta. „Liikudes allhanketellimuste täitmisel põhinevast ärimudelist peatöövõtja põhisesse ärimudelisse, kerkib päevakorrale ka vajadus iseseisva turundustöö ja tihedama koostöö järele teiste ettevõtetega,” seisab uuringus.

Enn Saar nõustub, et võrreldes rahvusvaheliste konkurentidega on Eesti IKT-ettevõtete nõrkus just vähene rahvusvaheline turundus- ja müügikogemus. „Siinkohal ei ole tegu mitte suhtumise või filosoofia probleemiga, vaid oskuste ja kogemuste puudumisega. Rahvusvahelise müügi- ja turundustöö kogemust saab omandada ainult seda järjepidevalt ja süsteemselt tehes,” ütleb ta.

Liit ja firmad suhelgu Eesti IKT-sektori ning selle ekspordi arengut pärsib uuringu järgi oluliselt veel sobiva tööjõu nappus, konkurents ja omavahelise usalduse puudumine, mistõttu ei suuda ettevõtted välisturgudele minnes teha piisavalt koostööd ning EASi ja Kredexi toetusvõimaluste kohta käiva info liiga vaevaline levimine. „Enam tuleks soodustada ka haruliidu ja ettevõtete vahelist koostööd, mida ettevõtted ei pea praegu väga oluliseks,” seisab uuringus.

Kotka sõnul väide liidu ja ettevõtete napist koostööst viimase poole aasta jooksul enam paika ei pea. Tema kinnitusel on liidu võimekus selle aja jooksul oluliselt suurenenud. „ITLi järgmine strateegiaüritus on 13. jaanuaril, kus vaadatakse üle viimase poolaasta tehtu ning otsustatakse, millistele tegevusvaldkondadele rohkem rõhku asetame. Tõenäoliselt jäävad meie tegevusvaldkonnad samaks ning oluliselt paati keerama ei hakka.

Ekspordi alal on käinud kibe töö juba viimased pool aastat ning sellelt valdkonna fookust me kindlasti ei vähenda,” lubab ta.

1829.1159.-

versiooniuuendus Pro versioonilt versiooniuuendus riigiasutustele

2999.1886.-

versiooniuuendus CS3 versioonilt versiooniuuendus CS1/ 2 versioonilt versiooniuuendus üksiktootelt

8299.8999.14899.-

versiooniuuendus CS3 versioonilt versiooniuuendus CS1/ 2 versioonilt versiooniuuendus üksiktootelt

11979.12999.28869.-

versiooniuuendus CS3 versioonilt tooteuuendus Prod. Studio tootelt versiooniuuendus üksiktootelt

11329.14969.22009.-

versiooniuuendus CS3 versioonilt tooteuuendus Studio 8/ 2004 tootelt tooteuuendus üksiktootelt

7379.7749.11179.-

versiooniuuendus CS3 versioonilt versiooniuuendus CS1/ 2 versioonilt versiooniuuendus üksiktootelt

11059.11619.24209.-

versiooniuuendus CS3 versioonilt tooteuuendus Suite tootelt

17429.31689.-

tooteuuendus CS3/ CS4 Suite tootelt tooteuuendus CS1/ CS2 Suite tootelt tooteuuendus üksiktootelt

11329.14809.22649.-

versiooniuuendus Photoshop Extended täisversioon Photoshop Extended vers. uuendus

3239.18849.6449.-

versiooniuuendus RoboHelp Server 8 täisversioon RoboHelp Server 8 vers. uuendus

10459.40159.20559.-

versiooniuuendus tooteuuendus üksiktootelt

16549.22649.-

versiooniuuendus versiooniuuendus riigiasutustele

firma

Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta

Seekordne firmalugu ei olegi firmast, vaid ühest inimesest.

Jaanus Vihandi idee muuta ajaloo tundmaõppimine paeluvamaks tipneb avatava ajalookeskkonnaga Histrodamus.

Idee oli liiga suurejooneline.»

Jaanus Vihand meenutab Histrodamuse algusaegu

Histrodamus on omanäoline tasuta ajalookeskkond, mis ühendab omavahel sündmuse, ajatelje ja maakaardi. Sündmused on omakorda seotud suuremateks lugudeks ja neid saab lasta programmil endale ette mängida, nii et silme ees on aeg ja sündmuse täpne toimumiskoht. Suumitaval kaardil huvipakkuva sündmuse peal klõpsates saab sündmusest lähemalt lugeda, kuulata sellega seotud helifaile, vaadata pilte ja videosid ning klikkida nii sise- kui ka välislinkidel.

16. sajandil toimunud paljude osapooltega Liivi sõjast saab näiteks ülevaate mitte ainult olulisematest lahingutest ja nende kronoloogiast, vaid kaardil on näha ka Tsaari-Venemaa, Liivi ordu ning hiljem Rootsi, Taani ja PoolaLeedu mõjupiirkondadest, mis vastavalt sõja käigus muutusid. Histrodamus ei piirdu ainult sõdadega, vaid kaardilt saab jälgida ka Eesti ajaloo käiku muutnud inimeste elulugusid, olgu selleks siis Lembetu, admiral Pitka või Lennart Meri. „Selline idee tekkis mul kuus aastat tagasi.

Esimese hooga ma ei leidnud kedagi, kes oleks valmis olnud sellist asja valmis tegema, just programmeerimise mõttes. Idee oli ka liiga suurejooneline, seedisin seda paar aastat ja mõtlesin, et alustan teisest otsas ning teen esialgu valmis Eesti versiooni. Algne plaan oli Histrodamus teha kohe maailma mastaabis, aga see oli alustuseks igas mõttes liiga suur tükk,” räägib tavaelus hoopis ehituskaupade ketti Bauhof juhtiv Jaanus Vihand Histrodamuse tagamaadest.

22 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

„Peaagu kaks ja pool aastat tagasi lasin teha demo, millega käisin tõsiste IT-ettevõtete juures, et ka nemad paremini aru saaksid, mida ma täpselt tahan. Kaks aastat tagasi hakkas Webmedia, kelle ma välja valisin, seda programmeerima. Praeguseks oleme enam-vähem esimese etapi lõpusirgel, likvideerime veel järelejäänud sabasid. Esialgne plaan oli see juba 2008. aasta lõpus avalikuks teha,” selgitab Vihand idee muutumisest käegakatsutavaks asjaks.

Mis on Histrodamus?

Arvutimaailm käis Webmedias oma silma ja käega 2010. aasta jaanuari lõpus kõigile avatavat Histrodamust järele proovimas, kus tol hetkel oli juba üles riputatud umbes 3000 sündmust ja elulugu Eesti ajaloost, mida saab kartoteegist või otsingusõna järgi mängima panna. „See on kõigest murdosa sellest, mis seal tulevikus olema saab,” seletab Vihand oma visiooni Histrodamusest. Edaspidi peaks eestikeelse sisu maht kahe aasta jooksul kasvama 30–40% aastas. Hiljem aga loodetakse stabiilset kasvu 10–15% aastas. Histrodamus saab endale ka uudiskirja, kus registreerunud kasutajaid teavitatakse keskkonnas toimunud olulisematest muudatustest ja uutest artiklitest.

Histrodamus näitab sündmust kahel ajateljel, üks on üldisem ja teine täpsem, lubades sündmusi näidata kas või minutilise täpsusega, näiteks nagu praegu saab seda vaadata 2007. aasta aprillirahutuste kohta. Käimapandud

Ajaloohuviline 채rimees Jaanus Vihand on Histrodamusele kulutanud 체le kahe miljoni krooni oma raha ning loodab, et projektist on ajaloo 천ppimisel juba varsti palju abi. Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 23

firma

A rva m us

David Vseviov ajaoolane Lähemalt ma Histrodamusega kursis ei ole ja pole veel sellega ise kokku puutunud, kuid selline asi on ainult igati teretulnud kui võimalus kõigile pääseda ajalooteadmistele lähemale.

Riik oleks pidanud sellise asja juba ammu ära tegema ja on väga tore, et erakapital on seda ise teinud. Kui me juba kümneid aastaid räägime ajaloost kui lahinguväljast ja informatsioonist ning valeinformatsioonist, millega meid üle puistatakse, siis on ju loomulik, et me peame tegema kättesaadavaks oma ajalooseisukoha ja seda ka vene ning inglise keeles.

Ajateljel on näha hulgaliselt sündmusi, millest saab välja valida endale huvipakkuva ja lugeda sellest lähemalt või lasta terve sündmustest koosnev lugu endale ette mängida. lugu saab igal hetkel peatada ja suunduda ühe sündmuse täpsema kirjelduse juurde ning soovi korral algatada ka selle sündmusega seotud foorumiarutelu. Mõne kuu jooksul on oodata ka terminite seletussõnaraamatut, mis teeks näiteks põhikooliõpilastele ajaloosündmuste jälgimise märksa lihtsamaks.

Mitme loo, millest igaüks võib koosneda kas või sajast sündmusest, samaaegse esitamise võimalus on Histrodamuse üks suuremaid plusse, kusjuures korraga saab mängima panna praegu kolm lugu. Kui näiteks põhikoolis õpetatakse ühes tunnis mingi ajajärgu poliitikat, teises kultuuri ja kolmandas üldist elu-olu, siis Histrodamus võimaldab need asjad kõik kokku viia, samuti saab vaadata, mis toimus sel ajal maailmas laiemalt. Loomulikult saab toimetus ka loole uusi sündmusi lisada ja seda tihedamaks muuta. Erinevate lugude samaaegset mängimist ehk võimalust saada parem ülevaade sündmuste põhjustest, omavahelistest seostest ja toimumisest peabki Vihand ajaloo õppimise üheks suurimaks kasutamata võimaluseks, võimaldades Histrodamusest teha interaktiivse ja interdistsiplinaarse õppekeskkonna kõigile sihtgruppidele. Samuti võiks Histrodamus saada uue võimsa ajaloouurimise laine tekke tõukeks ja ajaloo populariseerimiseks üldse.

Aluseks Regio kaart Kui keegi arvab, et Wikipedias on kõik juba niikuinii olemas ja mis enam üldse midagi teha, siis päris nii see ei ole. Histrodamus erineb Wikipediast olulisel määral. Kui Wikipedias on sündmuste juurde lisatud küll kaarte, mis on enamasti eri formaadis, siis kogu Histrodamuse aluspõhjaks on sisse ja välja suumitav detailne

24 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

Regio Eesti kaart. Kuigi praegu on kasutusel tänapäeva Eesti kaart, ehk näiteks muistest vabadusvõitlusest rääkival kaardil on näha ka kõik tänapäevased asulad, siis tulevikus on võimalik, et ajaloo kulgu saab vaadata ka ajaloolisel kaardil. Webmedia projektijuhi Kristiina Kala sõnul oli see teadlik otsus, sest niimoodi tuuakse ajalugu inimestele veelgi lähemale. „Kasutaja saab niimoodi kaardil veelgi paremini aru, kus täpselt mingi sündmus aset leidis,” leiab ta.

Raamatud las jäävad Miks aga peaks keegi enda vahendite ja ajaga sellise asja valmis laskma teha? „See asi oli maailmast puudu, mis peaks kasuks tulema nii inimestele, ühiskonnale kui ka mulle endale,” annab Vihand mõista, et tegu on millegi palju enama kui lihtsalt projektiga, mis peaks kiiresti rahakotti täitma hakkama. „Praegusel ajalooõppimise käsitluses on probleemiks see, et huvitavaid materjale, eelkõige kaardimaterjale, on küll palju, aga neid on erinevalt esitatud ja tihti on nendest staatilistest kaartidest raske läbi närida.”

Samuti ei arva Vihand, et kõik vanad materjalid tuleks nüüd kohe kõrvale heita. „Ma ei ütleks, et praegused variandid on halvad. Kui oli raadio ja tuli televisioon, siis ei olnud nii, et raadio oli jube halb ja televisioon jube hea, vaid igal asjal on omad võimalused. Histrodamus on praeguste võimaluste edasiarendamine, et teha inimestele ajaloost arusaamine mõnusamaks ja tuua ajalugu inimestele veelgi lähemale.” Seda toetavad Histrodamuses ka viited teaduslikele töödele ja õpikutele, kus saab juba süvendatult huvipakkuva teema kohta edasi uurida.

Histrodamus on mõeldud kasutamiseks

Maailma kiireimad Oracle andmebaasiserverid.*

* http://www.tpc.org/tpcc/results/tpcc_perf_results.asp

Proact on Baltikumi suurim Sun Microsystemsi lahenduste pakkuja.

Proact Estonia AS | P채rnu mnt 102c | 11312 Tallinn | Tel: +372 663 0900 | Fax: +372 663 0901 | www.proact.ee

firma

A rva m us

Mart Laar ajaloolane Esimest korda käis minu mäletamist mööda sedalaadi projekti välja kuskil sajandivahetusel Kaarel Tarand, hiljem olen ka ise analoogse ettepanekuga esinenud. On hea, et Jaanus Vihand on jutust kaugemale jõudnud. Histrodamusest oleks kindlasti kasu ka koolitöös. Seda ajaloo igaühele lähedaseks toomise ja selle populariseerimise kaudu, andmete ja uute kihtide lisandudes tõuseb aga ka Histrodamuse teaduslik väärtus.

Arvestades Eestis talletatud ajaloolise pärimuse ja elulugude hulka on tegu ettevõtmisega, mis võimaldab luua maailmatasemel ainulaadse „elava entsüklopeedia” kõigest, mis Eestis toimunud.

Mahtu on Histrodamusel juba praegu eeskujulikul määral, alates esimestest asulatest kuni minuti täpsusega esitatud 2007. aasta aprillirahutusteni välja. kõigile, nii põhikooliõpilastele, ajaloohuvilistele, kodukohauurijatele kui ka professionaalsetele ajaloouurijatele. Viimastele oleks see hea väljund, kus avaldada, kas või kokkuvõtvalt, ka ajalooteemalisi uurimusi. Jaanuaris saab avalikuks ka „Igaühe Histrodamus”, mis tähendab seda, et huvilised saavad hakata ise toimetusmooduli abil Histrodamusesse sisu looma, mis peaks tagama teabe mitmesuunalise liikumise.

Küll aga hakkab enne avaldamist tekste üle vaatama ja kvaliteeti kontrollima Histrodamuse peamiselt ajaloolastest koosnev toimetus, keda seni on ligi poole miljoni krooni ulatuses rahastanud Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Tahtmise korral võib niimoodi Histrodamusesse kõigile lugemiseks kirjutada ka iseenda või oma firma ajaloo. „Kõige huvitavam saabki olema see, kuidas „Igaühe Histrodamus” kasutajate hulgas vastu võetakse ja kui hoogsalt kasutajad hakkavad ise sisu tootma,” räägib Kristiina Kala.

Kasulik ka turistidele Vihandi kindel soov on saada Histrodamus ka vähemalt mingil määral koolidesse ajaloo õppevahendiks. „Oleme seda juba ajalooõpetajatele näidanud ja nendega rääkinud, tagasiside, mis me saanud oleme, on väga positiivne olnud. On öeldud, et see keskkond on väga paljude võimalustega ja iga kord avastad sealt midagi uut. Aga koolitöö oleks Histrodamuse kõigest üks paljudest väljunditest. Samuti sooviksime, et kui välismaalased tulevad siia ja soovivad Eesti kohta midagi teada, siis see oleks esimene koht, kust nad saaksid asjakohast ja adekvaatset teavet Eesti mineviku kohta.”

Seda toetab ka see, et Histrodamus on juba praegu suurel määral tõlgitud nii inglise kui ka

26 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

vene keelde ning tulevikus on plaanis Eesti ajalugu teha kättesaadavaks ka saksa, prantsuse ja hispaania keeles.

Ajalugu maksab kaks miljonit Et Histrodamuse platvormi arendamisele on kulunud Vihandi sõnul juba umbes kaks miljonit krooni, siis on selge, et ainuükski Eestis selline asi rahaliselt ennast ära ei tasu. „Alustame Eestist ja kui see siin toimima hakkab, siis saab alati eksportida vastavat oskusteavet ja platvormi ka mujale maailma.” Loodud platvorm ei pea piirduma üksnes ajalooga, vaid seda võiks kasutada ka muudes valdkondades, kus on vaja omavahel ühendada sündmus, aeg ja kaart, näiteks bioloogias, meditsiinis, õigussüsteemis ja mujalgi.

Nii on võimalik, et peagi hakkavad näiteks prantslased Histrodamuses kirja panema oma ajalugu ning ristviidetega saavad kõik Histrodamused omavahel seotud, luues ideaalis terve maailma ajaloo. „Tulevikus võiks see kõik koonduda ühte kohta ühe veebiaadressi alla histrodamus.com, kust saab vaadata nii terve maailma kui ka mõne üksiku piirkonna ajalugu, olgu siis selleks Eesti, Prantsusmaa või ükskõik millise riigi ajalugu,” annab Vihand mõista, et esialgne suurejooneline idee terve maailma ajalugu kirja panna pole veel üle parda visatud.

Samuti võiks oma panuse Histrodamusesse, eelkõige toimetuse finantseerimiseks, anda tulevikus ka Eesti riik. „Mida paremat asja me teha tahame, mida rohkem me tahame maailma ja enda inimestele oma riigi ajalugu tutvustada ja mida suuremaks Histrodamus kasvab, seda rohkem on vaja ka vahendeid.”

Martin Mets

martin@digi.ee

Philips on digiajastul kindla peale minek!

1. juulil 2010 l›ppeb Eesti Ÿleminek digitaaltelevisioonile ning ›hu kaudu leviv vana analoogtelevisioon lŸlitatakse vŠlja. Meil on hea meel kinnitada, et Philipsil on 35 erinevat DigiTV valmidusega mudelit, mis vastavad k›ikidele n›udmistele ja nŠitavad pilti ka peale 1. juulit 2010. Suure valiku Philipsi DigiTV valmidusega telereid leiate hŠstivarustatud elektroonikapoodidest.

IgakŸlgset n›u ja abi saate Philipsi tasuta infotelefonilt 8000 100 288

Digilevist tŠpsemalt: www.digitv.ee

reportaaž

IT abil tööle üle metsade ja põldude

Kui helistate enda arvates näiteks Ergosse või ühte kinnisvaraportaali, võib teile vastata inimene, kes ei asugi füüsiliselt Tallinnas, vaid hoopis näiteks Hiiumaal Emmastes.

Tallinna firmasse sõidetakse tööle jalgrattaga, jäetakse see Emmaste kaugtöökeskuse seina taha ja asutakse kõnedele vastama, kuigi helistaja valis hoopis Tallinna peakontori numbri.

Kui soovite näiteks mõnest kataloogist telefoni teel kaupu tellida, võib juhtuda, et teile vastab Kontaktikeskuse Hiiumaa töötaja. Siin asub ka Tööturuameti infotelefon 11501. Arvutimaailm läks kaema, kuidas mõjub kaugtöövorm kohalikule elule ja millist kasu ääremaad sellest võiksid saada.

Kaksikvennad Hiiumaal

Smarten, ROH Laine, DTA, RSA» Sildid firmanimedega, mida Emmaste kõnekeskuses esindatakse

2007. aastal asutati Emmaste kaugtöökeskus ELi programmi EQUAL raames, mis ongi mõeldud lahendama keskuse ja perifeeria vahelisi vastuolusid. Sel ajal käivitus Eestis korraga seitse EQUAL-projekti ja Emmaste kaugtöökeskus sai tuule tiibadesse alaprojektist Arhipelaag.

Praegu peab Eesti Kaugtööühingu uute keskuste projektijuht Kadri Seeder Emmaste ettevõtmist satelliitbürooks, milles üks firma rendib teatud konkreetseid ruume. Kuidas teha nii, et enamik praegu rajatavatest kaugtöökeskustest ei muutuks satelliitbüroodeks, seda Seeder ei tea ja leiab, et loomulikult võib igaüks muutuda kelleks tahes.

Kaugtöö tegevusvorm justkui ei kuulukski tänapäevasesse kapitalismi, tegu on niivõrd inimliku nähtusega. Pakub see ju töötamise võimalust näiteks puuetega inimestele, väikelaste emadele jne.

28 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

Emmaste ja Sõru Hiiumaal on iidsed asulad, otsekui kaksikvennad, mis asuvad Soela väina ääres. Meie sinna jõudes asub päike veel pilve taga, üle taeva sõuavad suured vihmapilved. Ilm on töölesõiduks üsna ebamugav. Ristmikul tuleb vastu kohalik politseikonstaabel, kes ütleb, et Emmastes on tal väga vähe tööd. Meid juhatatakse väikesesse puumajja küla serval. Just siin käivad tööl kaheksa daami, tulevad kaugelt ja lähedalt. Kes Käinast, kes Emmastest endast.

Seina ääres stendil paiknevad neljakohalised lühinumbrid, mis märgivad ettevõtteid nagu Smarten, ROH Laine, DTA, RSA ja teised. Ka on punase pliiatsiga kirjutatud, milline operaator millise firma eest vastutama peab. Smarten Logistics on näiteks suurim kolmanda osapoole logistika teenusepakkuja Eestis. RSA on Smart Kindlustusmaakleri strateegiline partner, tegeleb kasko- ja liikluskindlustusega. Kui väga tahta, siis on kõik need lühendid dešifreeritavad.

Kuidas vallandada kaugtöötajat?

Ruumikas hallis tuleb meile vastu kaugtöökeskuse projektikoordinaator ning MTÜ Abitelefonid juht Tiit Laja. Aastatel 1994–1997 oli Laja Hiiu maavanem. Muheda olemisega Laja näeb kaugtöötamise vormis palju inimlikke pooli: näiteks – kuidas sa kaugtöötajat vallandad?

Kaugtöötaja on nagu vanajumala selja taga.

Ta räägib õige tasa, poolihääli, sest ümberringi töö käib. Selgitab, et Emmaste vallas on 1400 elanikku ja enamik töötajatest on tege-

Emmaste kaugtöökeskuse töötaja võib vastu võtta näiteks Tartust klienditeenindusse helistaja kõne.

Fotod: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 29

reportaaž

a rva m us

Kadri Seeder Eesti Kaugtööühingu projektijuht Kaugtöökeskust võib ääremaale rajada mitmel viisil. Kas müüd lihtsalt firmadele teenuseid või üritad rakendada kõige tänapäevasemaid infotehnoloogilisi vahendeid.

Väga tähtis on pakutava mitmekesistamine, sel kombel, et oleks esindatud kõik: e-õpe, e-töö, e-broneerimine.

Sellest peaks saama inimeste elu juhtimiskeskus. Paljud inimesed loobusid kandideerimast meie kohtadele, kui said aru, et neid ei oota ees valmis töökohad, vaid tuleb hakata looma oma firmat ja võtta risk, seda küll, Euroopa Sotsiaalfondi rahade toel.

Emmaste kaugtöökeskus. vad plastitööstuses. Polnud midagi sellest, et nii mõnigi praegune kaugtöökeskuse töötaja oli väljaõppelt hoopis plastitehase liinitööline. „Emmaste vald on täielik ääremaa,” selgitab Laja. „Ääremaadele on eriti vajalik töökohtade loomine, selleks need eurofondid ja -programmid ju ongi.”

Kaugtöökeskus aga vajab kvalifitseeritumat tööjõudu. Laja ütleb, et kõrgem haridus pole kohustuslik, kuid seni on kõik tööle võetud inimesed olnud kõrgelt haritud. Et väikeses kohas on Tallinna pakutav palk hea ( ja ka üle Hiiumaa keskmise), siis ollakse rahul.

Klientide programmid on üles ehitatud nii, et kui üks operaator on pikalt tööta, siis tuleb talle riburadapidi kõnesid. Enamik programmidest on kliendispetsiifilised, kuid on ka Kontaktikeskuse välja töötatud Havaia Infotelefon.

Kaugtöö (distance work, telecenter, telework) on ka rahvusvaheliselt tuntud termin. See tähendab statsionaarset telefonikeskust, videokonverentside pidamise võimalust, chat-room’e ja failiülekannet. Spetsialistid kõnelevad, et Eestis on see kõik veel algusjärgus. Läänes on selliseid kaugtöökeskuseid juba kuuekümnendate aastate algusest saati. Tiit Laja andmeil töötab Eestis kaugtöövormis juba 5% töövõimelisest elanikkonnast.

Astume Lajaga maja taha sügistalvisesse loo-

30 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

dusse, et näha ka kaugtöökeskuse ruumidest väljaspoole. Siin avaneb avar maailm. Kohe on näha ühte jalgratast: inimesed käivad näiteks rattaga tööl. Rattaid nii väikeses kohas ei varastata. Kuidas siis ikka nii, küsime. „Kui ongi varastatud, siis on järgmisel päeval tagasi toodud. Inimene oli lihtsalt veidi vintis, käis peol ja laenas kojuminekuks jalgratast. Muuseas, kui meie töötajad soovivad lõunat süüa, siis on probleem: talviti pole Emmastes kohvikut, tuleb sõita Käinasse.

Sellepärast on igaühel tihti võileib kaasas.”

Jooge melissiteed, sööge kaltsiumi Maja taga selgitab Laja tööjaotust ja ütleb muu hulgas: „Kui keegi tahaks näiteks välja suitsule minna, siis logib ta alati välja, sest vastasel korral tuleks talle liiga palju klientide vastamata kõnesid.” Suhted on väikeses kollektiivis head, logelemiseks aega ei jäägi. Eriti efektiivselt töötab perearsti-kaugtöönõuandla 1220. Selle numbri kõnede eest tuleb maksta tavatariifi. Enamik nõuandvaid perearste asub Tartus, kus on hea akadeemiline keskkond, kuid osa neist on Tallinnas, Hiiumaal ja isegi Pärnus. Laja, kes seda projekti juhatab, ütleb: „Just Tartus asub neid kõige enam sellepärast, et tihti on reegel – inimene tahab töötada seal, kus ta on õppinud.”

Kokku on nõustajaid-perearste 30, seoses igalt poolt läheneva seagripiga koormus aina

kasvab. Arstid-nõustajad küsivad ja saavad riiklikult kokku lepitud tasu 120 krooni tunni eest.

Testimegi otsekohe neid juba kuulsaks saanud arste-nõustajaid. Allakirjutanut vaevab parasjagu unetus ülekoormuse tõttu, helistangi sinna, kus kaastundlikud inimesed kaugtööl olles vastavad: vaat, kümmekond päeva ei ole saanud korralikult magada, jama on lahti. Vastab väga kaastundlik ja intelligentne naishääl: tegelege rahulike tegevustega, jooge melissiteed ning sööge kaltsiumi ja magneesiumi sisaldavaid preparaate. See ongi nõuanne. Sellepärast neid infotelefonikeskuseid tehaksegi. Laja: „Võitsime perearstikeskuse riigihanke just tänu oma kaugtöövormi rõhutamisele. Hinnakoefitsent tuli sellevõrra 0,8% odavam, kui siis, kui oleksime inimesed kuhugi Tallinna büroosse pannud.

Tänu sellele oleme praegugi finantsiliselt vee peal.”

Väljastpoolt üsna väikesena paistvas majas leidub mitu ruumi. Tööturuameti poolel väikeses ahjuga toas töötav näitsik pakib aga juba asju – tema töökoht viiakse üle Tallinna. Hiiu-

Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 31

reportaaž

Kolm keskus t

Kaugtöökeskused üle Eesti l MTÜ Abja Kaugtöökeskus. Kolm inimest tööl, seni on kasutatud raamatupidamisprogramme, sest tehakse kaugraamatupidamist. l MTÜ Kanepi Kommunikatsioonikeskus. Kaugtöökeskusesse planeeritud viis-kuus inimest, kuid programm laieneb. Tehnilised vahendid Dropbox, Google Talk, Skype. l Ka Laulasmaal on kaugtöökeskus.

maa eluga harjunud daam peab ümber aklimatiseeruma. Tema ruumis olid avaramad aknad ja ilusam vaade, probleemsete töötutega tegelejal peabki olema rahulik keskkond.

Et Tööturuamet on ikkagi riiklik institutsioon, siis on siin just õige paik kõnelda riigi- ja omavalitsustasandi vahekordadest tööjaotuses.

Meie vestluspartner Tiit Laja selgitab: „Riigi poolelt vaadates on täiesti ükskõik, kus inimene töötab, tulemus on ikka seesama, maksud laekuvad samamoodi. On omavalitsuste asi kaugtöökeskuseid käima lükata, sest nendele laekuvad maksud kohapeal töötajatelt.”

Eesti esimene internetipunkt

Riigi poolt vaadates on ükskõik, kus inimene töötab.»

Tiit Laja, MTÜ Abitelefonid juht

Sõrulased saavad ka õige pea kaug-andmetöötluskeskuse. Kui kuumem periood lõpeb, siis tühjeneb Sõru puhkajatest ja turistidest ning ka nägus kohvik pannakse kinni. Jääb vaid kaugtöökeskus.

Ajalooline koht on Sõru veel sellegi poolest, et just 1997. aastal avati siin esimene internetipunkt Eesti maapiirkondades. Suurejoonelist üritust austas oma kohalolekuga ka president Lennart Meri, kes istus just selsamal kohal, kus Tiit Laja juuresoleval pildil. „Oi, ma ei teadnudki, et mul on internetilehekülg,” ütles Meri tollal netti lehitsedes. Muidugi, tol ajal oli üks avalik internetipunkt kõva sõna, kuid praegu leiab Laja, et tänapäevane noor enam ei teagi, mis see I-punkt üldse on, igal pool on ju traadita internet. „Mööbel selles ruumis vahetatakse,” kõneleb Laja Sõrul asjatundlikult. „Siia tulevad arvutid ligipääsuga andmebaasidele, siia sisestajad. Sisestaja amet muutub tulevikus väga tähtsaks, sest on ju teada, et kogu arhiivides leiduva teabe digiteerimine võtab aega.”

Laja jutust selgub, et meie praegustel riiklikel andmebaasidel puudub paindlikkus: nad ei ole

32 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

mitte koos ja ühendatavad, vaid üle Eesti laiali.

Haridusteabe server on Tartus, kaitsejõudude oma Tallinnas. „Ka need asjad on olnud arutlusel Eesti Kaugtöö Nõukojas,” selgitab Laja, mõeldes seda, et kõigele peaks saama ligi ka kaugtöötaja, kes ei istu andmebaasiga samas majas. „See ühendab üleeestiliselt ettevõtjaid ja töövõtjaid, kohalikke omavalitsusi ja riigiasutusi. Ühegi kaugtöökeskusega Eestis ei ole me konkurendid, vaid partnerid. Aitame üksteist nõu ja jõuga.”

Õppimiseks läheb paar päeva Äsja oli Tiit Lajal käsil õigusabitelefoni loomine.

Seda projekti hindas IT-inimestest koosnev komisjon, kes leidis, et niisuguseks sammuks ei ole mingit vajadust. Kindlasti ei mõista üldsus sellise otsuse motiive, sest juba üheksakümnendate algul, kui siinmail aeti äri veidi teisiti ja õigussüsteemis valitses üleminekuperioodile omane korralagedus, oli õhus õigusabitelefoni loomise idee. Mingil ajal see isegi eksisteeris, kuid hääbus siis vaikselt, oodates tulevase võimaliku ajastu kaugtööpäevi.

Kaugtöötajate koolitust tutvustab meile OÜ Kontaktikeskuse juht Erki Koldits. Selgub, et tavapärase klienditeeninduse õppimiseks läheb aega paar päeva. Õpitakse etiketti ja programme,

1997. aastal istus siin meie Lennart esimese internetipunkti avamisel väljaspool Rahvusraamatukogu, praegu on aga koha peal Tiit Laja ja tema Delli sülearvuti.

harjutatakse reageerimise kiirust. Tegelikult on kogu protsess elukestev. Koldits leiab, et kaugtöökeskused arendavad tublisti edasi kohalikku kultuuri ja panevad inimestel silmad särama.

Nii võib tema arvates iga kaugtöökeskus öelda: me tulime siia maakohta just kultuuri pärast ja selleks, et jääda. Koldits ise töötab Tallinna kesklinnas.

Abja-Paluoja kaugtöökeskusega on enam seotud Eesti Kaugtööühing. Oma koduleheküljel Telework.ee on välja toodud kõik uued potentsiaalsed kaugtöökeskused: MTÜ Abja Kaugtöökeskus, MTÜ Laulasmaa Kaugtöökeskus, MTÜ Kanepi Kommunikatsioonikeskus.

Eesti Kaugtöö Ühingu nõukogu liikme Veiko Laanjärve sõnul oli Emmaste asutus juba ammu valmis, kui EKÜ mandril uusi keskuseid rajama hakkas. „Mandrikeskused ja EKÜ kasvas välja hoopis Tööandjate Keskliidu ettevõtmisest Choices and Balance, mille eesmärk oli tööturul tõrjutute, eriti kaua töötuna olnud üksikemade ja väikelaste vanemate tööturule tagasi aitamine. Alguse erinevusest kasvasidki välja kaks haru kaugtöönduses, mis omavahel eriti ei suhtle. Meie vahel ei valitse mingit vihavaenu, oleme emmastelastega üritanud isegi koostööd, kuid seni on see ajanappusel katki jäänud,” kõneleb Laanjärv.

Meie tööpäev vihmasel ja külmal Hiiumaal on jõudnud lõpule. Külmetame veel veidi Sõru muuseumis, imetledes sealseid eksponaate.

Samal ajal loksub avarist „Ernst Jaakson”, üks osa Sõru paadiehituse muuseumist (teine osa on paadikuurid) raugelt vihmahoos. Märkame, et Sõru on üks väiksemaid kohti maailmas, mis võib uhkeldada tervelt kahe muuseumiga!

Tiit Laja sõnutsi seisneb Sõru tulevik vana ja uue sümbioosis. „Iidsete Sõru paadimeistrite avarist võiks jääda paika, aga kaldale võiks tekkida mitu infotehnoloogiakeskust.” Ja tõepoolest, tuleviku Sõru võib juba olla multifunktsionaalne futuristlik asula, milles kohvikus kohvi tellimisega logid juba netti või kus juhtuvad muud Aarne Ruben tehnoloogilised imed.

Deduplitseerivad varunduslahendused.

PROACT Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 33

labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren­ tidele. meie hinded

5

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

Kolm SSD keta Kui mul üks hea tuttav uuris, millist SSD-d ehk välkmäluketast sülearvutisse valida, siis uurisimegi kolme saadaolevat nende kiiruste osas.

Ordi lahkel abil saime neilt Inteli 80 GB MLC SSD ja Apaceri 64 GB MLC SSD ning Samsungi 64 GB MLC SSD on ostetud MarkITst. Arvutimaailma juuninumbris oli veidi pikemalt juttu SSD-dest ja seetõttu me siin teoorial pikemalt ei hakka peatuma. SSD = Solid State Drive ehk maakeeli pooljuhtketas kannab ketta nime tegelikult vanast harjumusest, on ta ju saabunud asendama arvutites vanu häid kõvakettaid.

SSD-seadmetel on andmesalvestiteks pöörlevate magnetmaterjaliga kaetud ketaste asemel välkmälukiibid (Flash Memory) nagu USB mälupulkadel.

Erinevus on aga nende kiipide organiseerimine SATA kõvakettakontrolleri taha, süsteem näeb SSD-d nagu tavalist kõvaketast. Vahet nagu muud polekski, kui vaid ligi kümnekordselt väiksem maht ja ligi kümnekordselt kõrgem hind. Igati nagu „monkey business”.

Kallis ja kiire SSD-d pakuvad midagi vastu ka – neil on topeltkiirem andmevahetuskiirus ja peaaegu puuduv pöördeaeg (seek time). Et SSD ei vaja nn Spin-Up stardiaega pöörlemise alustamiseks, on see kohe valmis andmeid väljastama või vastu võtma. Ning pöördeaja puudumine teeb neist magusa kompu paljude kasutajatega salvestusserverite jaoks – IOPS (sisend-väljundoperatsioone sekundis), mis on 7200 rpm HDD korral ca 90, 10 000 rpm korral ca 140 ja 15 000 rpm puhul ca 180 IOPS saavutab näiteks Inteli X25-E SLC seadmes väärtuse ca 5000 IOPS (3300 kirjutamisel ja 35 000 lugemisel). Ka tavakasutaja võidab suuremast IOPSi väärtusest, kuigi ta ise on masina taga üksi, konkureerivad ketta

34 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

poole pöördumises palju programmid ja protsessid, seda eriti massiivse mitmetegumilisuse (multitasking) juures. Enamik meist on kogenud, mis juhtub, kui mingit pingelist tööd tehes otsustab viirusekontroll korraga taustal kõvaketta süvakontrolli läbi viima hakata.

Komponent, millest ei saa ka mööda minna, on energiakulu. Jõudeolekus tarbib SSD vaid 0,06 W, töös ca 1,5 W. Kümnekordne võit SSD puhul annab tuhandeid kettaid sisaldavate andmepankade korral korraliku säästu – rohelisem tunne ja kergem mats rahakotile! Sel aastal ongi plahvatuslikult kasvanud serveri-SSD tootmine ja ilmusid ka SAS-liidesega kettad.

Kõlakatena on seni liikunud, et Intel on meie turu „ainus”, Apacer aga tiguaeglane „kräpp”. Kui testid selja taga, pidime üllatusega tõdema, et Apacer on Inteli kõrval tõsine konkurent. Võrdluseks on kõrval ka 3,5” 1,5 TB 7200 rpm Seagate’i lauaarvutiketas ning 2,5” 120 GB 5400 rpm Samsungi sülearvutiketas. SATA-2 platvormiks oli Intel i7 965 Extreme CPU-ga ja Gigabyte X58-Extreme emaplaadiga lauaarvuti, SATA-1 platvormiks vanem Lenovo Thinkpad sülearvuti. Kui nüüd numbreid vaadata, siis pakuvad SSD-d umbes kahekordset kiirust lauaarvuti ketastega võrreldes ja kuuekordset kiirust 5400 rpm sülearvutiketastega võrreldes. 64 GB on ka praegu piisav, mahutamaks operatsioonisüsteemi ning kõiki olulisi rakendusprogramme. Muu kola jaoks aga võib lauamasinasse muretseda 1-2 TB kõvaketta (või mitu), sülearvutile aga saab hankida juurde välise kõvakettaboksi.

Veiko Tamm

veiko.tamm@gmail.com

Kuidas valime testitavad tooted?

Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

ast kiiruskatsetel Inteli, Samsungi ja Apaceri SSD kiirustest Samsung 120 GB HDD SATA2 hind

Intel 80 GB Samsung SSD SATA2 64 GB SSD SATA2

Apacer 64 GB SDD SATA2

3760 kr (Ordi)

2695 kr (Ordi)

3300 kr (MarkIT)

HD Tach RW Ver.3.0.1.0 keskmine lugemiskiirus (MB/s) 31,8 214,5 192,4 Burst Speed (MB/s) 117,7 251,9 252,8 pöördeaeg (ms) 18,1 0,1 0,1 HD Tune Ver.3.5.0 keskmine lugemiskiirus (MB/s) 30,4 203,9 182,6 minimaalne lugemiskiirus (MB/s) 19,4 195,8 161,6 maksimaalne lugemiskiirus (MB/s) 39,2 215,8 205,6 Burst rate (MB/s) 73,9 132,9 182,4 pöördeaeg (ms) 17,8 0,1 0,1 Arvutimaailma hinne* 54 * - hindasime vaid SSD kettaid, tavaline kõvaketas on välja toodud võrdluseks.

Samsung Intel 80 GB Samsung 120 GB SSD SATA1 64 GB SSD HDD SATA1 SATA1

Apacer 64 GB SDD SATA1

3760 kr (Ordi)

3300 kr (MarkIT)

2695 kr (Ordi)

193,3 244 0,1

31,7 115,5 18,5

120,4 131,5 0,1

111,9 128,6 0,2

111,9 129,4 0,1

184,5 166 193,6 156,9 0,1 4+

29,7 13,8 39,2 71,8 18,1

113,6 97,1 115,7 85,3 0,1 5-

101,8 95,6 108,2 98,5 0,2 4

107,1 102,2 111,9 95,6 0,1 4+

Hoia koosolekute lähetuskulud kontrolli all, sõltumata distantsist või ajast!

Kõnekonverentsiseade Polycom® SoundStation® IP 7000 • Integreeritav Polycom HDX seadmega • HD heli, kuni 22kHz • Katab ära 50m² ruumi

Ostes jõulukuu ajal Polycom® HDX 8000™ seeria videokonverentsiseadme, saate kingitusena kaasa Polycom® SoundStation® IP 7000 kõnekonverentsiseadme ja tasuta paigalduse Eesti piires.

Videokonverentsiseade Polycom® HDX 8006™ XLP • Full HD 1080p resolutsioon kaadrilaotusega 30fps • 12x optilise suurendusega Full HD kaamera • Stereoheli 22kHz, Polycom Siren™ 22 • Arvutipildi edastamine Full HD formaadis • Teise monitori väljund • Videosilla funktsioon 4 punkti ühendamiseks

Arvutimaailm 12 (167) detsember 2009 35 Küsi pakkumist Polycom lahenduste ametlikult edasimüüjalt Eestis, nr Lätis ja Leedus: SKARCON OÜ Tammsaare tee 47, Tallinn 11316, www.skarcon.eu, info@skarcon.eu +372 50 28 488

labor

Lai värviprinter kontoris – HP Officejet 7000 Wide Kui tavaliselt on A4-formaadist laiema printeri soetanud endale vaid reklaamibürood või disainifirmad, siis HP Officejet 7000 Wide on laiformaadi ostjateringi laiendanud – A3+ plakateid trükkiv printer sobib kõigile.

Plakatite ning suuremate reklaamide trükkimist vajavate äride ring polegi nii kitsas, kui arvata – kõik väikepoed, kosmeetikasalongid, söögikohad ja muud teenindusettevõtted vajavad aeg-ajalt A4st suuremat väljatrükki oma reklaamplakatitele või vaateaknateadetele.

Pikalt kolistav printer Printer on laiformaadi tõttu lai, aga muidu oluliselt rohkem lauapinda ei võta. Lärmakas on see nagu tindiprinterid ikka, kuid töises keskkonnas kolin ei häiri. Et tindipäid puhastatakse hoolikalt, siis alati pärast väljatrükki kostab õige mitu minutit printeri sisemusest lõgin ja kolin, mille käigus tindipead puhtaks nühitakse. Katsetada seda ei õnnestunud, kuid arvatavasti tagab see järelnühkimine tindipeade pikema kestvuse ja need ei kuiva nii kergesti ära, kui vahepeal on kasutamises pikemad pausid.

Väljatrükki sai testitud nii igapäevaste dokumentide kui ka suurte plakatitega, nii fotopaberil, tavapaberil kui ka plakatipaberil. Officejet 7000 on tõesti veidi kiirem kui tavalised printerid.

A4-formaadis värviline foto jõudis printerist välja pärast print-nupu vajutamist ühe minuti ja 35 sekundiga.

A4 formaadis keeruline Exceli tabel koos teksti ja graafikaga minuti ja 28 sekundiga, A4 tekstidokument – esimene lehekülg 22 sekundiga, teine juba kaheksa sekundiga. Seega ka tavaliste dokumentide printimises on Officejet 7000 parajalt kärme ega pea teda vaid nurka plakatite trükki ootama jätma. Nüüd aga tähtsaim test: A3+ formaadis värviline plakat.

Sellega ei kulu ka aega üüratult palju, vaid enam-vähem täpselt kaks korda niipalju, kui A4 foto väljatrükk ehk kolm minutit.

tehnilised andmed

Printer HP Officejet 7000 Wide

Hind: 4000 krooni (MarkIT)

Prinditehnoloogia: Thermal Inkjet (termiline tinditrükk) Värve: 4 Meedia maks. suurus: A3+ (tabloid) Trükikiirus: kuni 33 lk/min (must A4); kuni 32 lk/min (värviline A4) Eraldusvõime: 600 x 600 punkti tollile (m/v); 4800 x 1200 (värv) Ühendused: USB, Etherneti võrk Mälu: 32 MB Salve maht: 150 lehte Soovitatav kuukoormus: 7000 lehte Mõõtmed: 57,4 x 40,2 x 18,1 cm Kaal: 7 kg

Päris plakat kontoris valmis Prindikvaliteet on vektorgraafika puhul loomulike ja ergaste värvidega, fotode puhul jäävad värvid esialgu nagu veidi tuhmiks, kuid tint vajab veidi „järelküpsemist” – järgmisel päeval vaadates on justnagu parem ja loomulikum.

HP oli oma printeriga kaasa pannud ka „demopaberi” – Superior inkjet paper (glossy), mis kaalub 180 grammi ja on tavalise ning fotopaberi

vahepealne. Just sellisele paberile on parim oma plakatid trükkida – jätab soliidselt kerge läike ja on ka paksem ja vastupidavam. Tulemus näeb üsna niisugune välja, nagu oleks trükikojast tellinud „päris” plakati.

KAIDO EINAMA

kaido@am.ee

plussid

++ A3+ formaat ++ kiire väljatrükk ++ odav tint miinused

–– lärmakas –– vähe paberisahtleid

Arvutimaailma hinne 36 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

5-

Linux lauale – Linutop 3 Septembris testisime väikeseid lauaarvuteid, kuid Linutop 3 valmis siis veel arendajate laual. Nüüd saime neid Eestis müüvalt iKioskilt ühe kätte.

Selle toote sihtgrupp on just avalikud kohad, kus internetti kasutatakse.

Seade on keskpärasest lahjema protsessoriga, ilma kõvakettata ega ole ka arvestatava videokaardiga. See, mis sellel kastil sees peitub, on ainult 2D toega ehk midagi sellist, nagu kasutati kümme aastat tagasi.

Kuid see ei olegi määrav, sest kui aparaat on mõeldud lihtsamate võrgutoimingute tegemiseks, siis polegi vaja mingit suurt jõudlust.

Arvuti emaplaadil on küll olemas SATA pesad kõvakettale ja ka PCI siin, kuid ega neist tolku pole, sest korpus on nii kompaktne, et sinna ei mahu midagi, isegi tolmule pole märkimisväärselt ruumi.

Miks nii kallis?

Toide on väline ja arvutil puuduvad täielikult liikuvad detailid, isegi andmekandjaks on 2 GB suurune välkmälu moodul.

Operatsioonisüsteemiks pakutakse Xubuntu Linuxit, mis on rohkem tuntud Ubuntu derivaat ja nõuab vähem jõudlust oma lahjema graafilise kasutajaliidese tõttu.

Et seade maksab ligi 6000 krooni, on mul üsna raske selle põhjendatusest aru saada. Olgu, see ei tee häält ja tarbib elektrit vaid 20 W. Kuid hääletegemine avalikus kohas ei kosta niikuinii välja ja see 15 W, mis tavapärane nettop-tüüpi arvuti Linutopist rohkem võtab, ei kajastu elektriarvel niigi kuigi invaliidistavalt. Et vahe tekiks, peaks neid vähemalt paarsada tükki olema. Näiteks veekeedukann võtab keskmiselt 2 kW. Samuti ei ole tegu just kõige väiksema arvutiga: isegi Linutop 2 on väiksem ja ka septembri Arvutimaailma testi võitnud Acer, mis on odavam, Linutop 3 suurusest vaid kolmandik ja kordades võimsam. Samuti on Linux tasuta kättesaadav ning sealt võib võtta ära täpselt nii palju õiguseid, kui

tehnilised andmed

Linutop 3 Hind: 5799 krooni (iKiosk)

Protsessor: VIA C7 1.0 GHz Mälu: 1 GB DDR2 Kõvaketas: 2 GB SSD Pordid: 6 USB pesa, COM, heli sisse ja välja, Gigabit Etherneti pesa

Toide on väline ja arvutil puuduvad liikuvad detailid, andme­kandjaks on välkmälumoodul.» heaks arvata.

Et iKioski lehelt ei loe välja, millist kasutajatuge või kui kaua nad selle ostuhinna eest pakuvad, on raske midagi argumendiks lugeda.

Viiruste- ja hooldusvaba Nagu nad isegi reklaamivad, on tegu täielikult viiruste- ja hooldusvaba süsteemiga ning saan ka omast kogemusest lisada, et sellelaadse süsteemi üles sättimine võtab maksimaalselt tunnikese.

Seega, kui minu enda raha mängus oleks, ostaks ma midagi odavamat ja võimsamat, viskaks mõnele IT-mehele paarsada krooni, et too Linuxi peale konfigureeriks, ülejäägi eest teeks kuskil restoranis korraliku eine ja magaks õhtul rahus, teades, et kui peaks netipunkti vajadus kaduma, on kodune meediaserver omast käest võtta, mitte ei jää nurka vedelema mingi Pentium 3 võimsusega kast.

Marko Habicht

marko@am.ee

plussid

++ hea idee ++ töökindel operatsioonisüsteem miinused

–– kõrge hind –– kehv jõudlus –– suurus

Arvutimaailma hinne

2+

Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 37

labor Nokia internetipulk – paks, aga nobe Kuigi Nokia uus internetipulk CS-15 on üsna paks (mis võib raskendada lähestiku USB pesade kasutamist), on see ometi kiire. Samas ei suuda Nokia netipulk leida alati võrku seal, kus tavalise mobiiliga veel helistada saab.

Allalaadimiskiiruseks lubab CS-15 kuni 10,2 Mbit/s, seega ei jõua ta kandadele mobiilioperaatoritele, mille uusimad kiirused ulatuvad 20 Mbit/s kanti. Välitestid linnas andsid siiski kätte 4,5 Mbit/s üsna pidevalt, toimetuses saabus ka rekord – 5,8 Mbit/s. Testitud sai Elisa SIM-kaardiga.

Mõtlesin, et levi indikaatorlambikest pulgal ei lähe linnas vaja, aga eksisin. Näiteks vanalinna kivimajas oli tavalisel mobiilil küll levi isegi paar pulka viiest, aga Nokia modem oli stabiilselt levist väljas. Kuigi kahes vanalinna majas ühendust ei saanud, oli tänaval autos võrk olemas

igal pool. See kõikus küll 400 Kbit/s kuni 4 Mbit/s. Ka äärelinnas (Pirital–Viimsis ja Nõmmel–Laagris) oli megabitt ehk tulevane ELi inimõigus peaaegu alati tagatud. TTÜ hoonetes Mustamäel, kus Tallinn 3G levi puudus, sai Nokia modem Elisa kaardiga muredeta 1,7 Mbit/s kätte. Ühendamine arvutiga on lihtne, SIM-kaart käib eemaldatava katte alla luugikese sisse, arvutisse installitakse poolautomaatselt lisaprogramm. Siin tekkis ka küsimus – miks ei võiks Nokia PC Suite sobida Nokia modemi jaoks? Nokia tarkvara on telefonidega seoses niigi palju arvutis, modem tahab aga siiski enda KAIDO EINAMA oma.

tehnilised andmed

Nokia internetipulk CS-15 Hind: 1390 krooni

3G võrgud: 900/2100 MHz (toetab UMTS900) GSM võrgud: 850/900/1800/1900 MHz Andmeside: GPRS, EDGE, UMTS ja HSDPA/HSUPA Andmesidekiirus: kuni 10,2 Mbit/s Mõõtmed: 87 x 27 x 13 mm

Arvutimaailma hinne

4-

Tallinn Mobile 3G ehitab oma võrku Tallinn Mobile 3G (endine Bravocom) on vaikselt, ilma suurema kärata ehitanud Tallinnas välja oma 3G võrgu. Konkurents on tervitatav, kuid konkurentsis püsimiseks peab uus operaator veel vaeva nägema.

Testida sai Tallinn Mobile 3G mobiilset internetti nende pakutava ZTE MF100 modemiga, mis on üks pisemaid ja sisaldab ka microSD pesa (lisaks SIM-kaardi pesale), millega saab oma modemit tarbida ka tavalise mälupulgana, pannes sellele kas või käivitatava Linuxi. Siis on mälupulgal nii arvuti kui ka internet ja oma asju saab puugina ajada ükskõik millisest peremeesarvutist, pistes modemi USB pessa.

Paraku sellega positiivsed elamused piirdusid. Tallinn Mobile 3G pole maste püsti ajanud ja tugijaamad asuvad majade katustel. Äärelinna või magalapiirkon-

da minnes nõuab uue võrgu levisse pääsemine sportlikkust. Lasnamäel õnnestus 129 kbit/s kiirus kätte saada vaid akna ees toolil kõõludes, Mustamäel Tehnikaülikooli spordihoones ja TTÜs levi puudus.

Suurim kiirus saabus kesklinnas ja Kristiines. Vanalinnas registreeris ruuter.ee kiirusetest 1 Mbit/s, toimetuse ruumides aga rekordilise 1,6 Mbit/s.

Teenus sobiks välismaalasele või mobiiltöötajale, kel kesklinnas oma püsiühendus puudub. 199 kr eest kuus saab tarbida kuni 5 GB. Äärelinnas liikudes tuleb aga loota mõne muu interneti peale.

38 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

Kaido Einama

tehnilised andmed

Tallinn Mobile 3G m-internet

199 kr kuus / 5 GB (Tallinn Mobile 3G)

Andmemahu ületamisel iga järgneva MB maksumus: 1 kr Lepingu tähtajaline piirang: 24 kuud Võrk: HSDPA/UMTS 2,1 GHz Maksimaalne kiirus: 3,6 Mbit/s Mälu: microSD kuni 8 GB

Arvutimaailma hinne

2

Mustanahaline Aatomik jõudis jõululauale Omal ajal vaeste riikide turgudele tehtud Inteli Atom protsessoriga odav­ arvutid osutusid minevaks ka "valgete meeste" juures. Kui esimesed olid tõesti plastist lusikasahtlid, siis nüüd on disain ilus ning hind suisa soodne.

Ordi Atomic Black on pisim sülearvuti, mis sellelt kodumaiselt tootjalt saada, selle haarasin kaasa Rooma-reisile ning testisin muidugi nii lennukis kui ka hotellis. Masin on tehnilistelt parameetritelt nagu ikka tüüpiline „aatomik” – 1,6 GHz Atomi protsessoriga, 1 GB operatiivmälu (mida laiendada kahjuks ei saa) ning 10tollise ekraaniga. Optiline seade puudub ja lisana tuleks muretseda väline USB-DVD, kuigi saab ka edukalt ilma hakkama.

Esimene asi, mis mulle silma torkas ja mille tõttu tahaks seda arvutit paljude teiste omasuguste seast esile tuua, on matt läiketa Hannstari Antiglare'i ekraan. Tavapäraselt ootasin ma peegelekraanilt oma molu vastu vahtimas, aga ka eredas valguses puudusid peegeldused. IBM/Lenovo oli viimane, kelle „Mõttepatjadel” ehk Thinkpadidel ma viimati matti ekraani kohtasin, aga siis läksid ka nemad odavuse rada. Teine erisus sel masinal on esimesena „aatomike” seast pakutav ehtne eesti klaviatuur. Kel palju

maakeelset kirjatööd, see oskab seda pisikest mugavust hinnata.

Võrkudega on pisikesel hästi – kaabliga 10/100 Ethernet, traadita sideks juba N-standardi toega WiFi ja lisaks Bluetooth. Valikutes on tootjal ka variant EDGE/HSDPA 3G mobiilside jaoks. Masinal on kolm USB pesa.

Nendega kiputakse sageli koonerdama ning need on tavaliselt madala toitega. Antud arvutil on kaks vasema poole pesa „tavalised”, paremal poolel VGA väljundi kõrval aga laiendatud toitega USB energiajanusemate väliste seadmete (nt USB HDD-boksid) jaoks. Meil pakutav variant kuueelemendilise akuga peaks tootja andmetel vastu pidama ca kaheksa tundi ning üsna range test BatteryMon hindab selleks ajaks kaheksa tundi 10 minutit. Seega terve tööpäev sabapidi seina minemata + kaal vaid 1,4 kg suure akuga – seda reisivad kontorirotid ostaksid.

tehnilised andmed

Sülearvuti Ordi Atomic Black

Hind: 3990 kr või 4990 kr koos Windows 7 Starteriga (Ordi) Protsessor: Intel Atom N270 (Diamondville) 1,6 GHz Mälu: 1 GB Operatsioonisüsteem: Windows 7 Starter või Windows XP ULC Graafikakaart: Intel GMA 950 Ekraan: 10,1” 1024 x 600, matt Kõvaketas: 160 GB Mälukaardi lugeja: 4-in-1 SD/MMC/MS/ MS Pro Optiline seade: puudub Võrguliidesed: 10/100 Ethernet, WiFi 802.11n, Bluetooth, modem Pordid: 3 x USB 2.0, VGA Veebikaamera: 1,3 Mpix Aku: kuueelemendiline, 8 tundi Kaal: 1,4 kg TESTID 3DMark2001SE V.3.30 (3DMarks): 2268 punkti Super Pi 1.5XS: 208 913 s (2M komakohta) GeekBench V.2.1.4: 846 punkti

Veiko Tamm

veiko.tamm@gmail.com

plussid

++ palju USB pesasid, üks neist võimsama toitega ++ matt ekraan ++ aku kestab kaua miinused

–– mälu ei saa laiendada –– optiline seade puudub

Arvutimaailma hinne

4

Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 39

labor

Viieteisttolline ajajoon Pisisülearvutite ajastul lähevad ka suured kaaslased õhemaks ja kergemaks. Acer Timeline'i seeria on selle ehe näide. 15tollisel Acer Timeline Aspire 5810T-l on mõõtmeid omajagu, aga kaal kerge ja aku vastupidav.

Timeline-seeria masin näeb hea välja – arvuti korpuse ülemine osa, kaas ja raam ümber klaviatuuri on soliidsest ja vastupidavast materjalist, alumine külg aga lihtne must plast.

Timeline'i seeria seda mudelit küll täielikuks äriklassiks pidada ei saa, sest operatsioonisüsteemiks on Windows Vista Home Premium. Protsessor 1300 Mhz Intel Pentium SU4100

Arvuti Toitekaablit päeva jooksul ära unustada ei saa.» kasutab tavaliselt vaid kuni 10 vatti energiat. Viimasel ajal olen ise peamiselt väikseid pisirüperaale proovinud ja näiteks 7-Zipi pakkimistestis suudab Acer lüüa pisisülearvuteid ligi kahekordse kiirusega.

Klaviatuur – see torkab silma Sülearvutitele harjumatult on 15tollise masina klaviatuuril ruumi jäänud ka numbriklahvistiku tarbeks, ekraanipinda (1366 x 768 punkti) jagub ka

küllaga! Need kaks parameetrit peaks eriti meele järele olema raamatupidajatele ja teistele kontorirottidele, kel palju asja Exceli tabelitesse. Paadunud sülearvutikasutajal on esialgu aga tarvis harjumist – seal, kus servas tihti kursori nooleklahvid valitsesid, laiutab nüüd suur ja ilus null, koma ja Enter. Kirjatööd tehes tuleb harjumatult tsentrist vasakule end kallutada, parem käsi jääb rohkem masina keskele. Ka puuteplaat on liikunud vasakule.

Arvuti kaas ei lukustu kinni pannes, esiküljelt leiab vaid mälukaardilugeja ja hiiglasliku akuindikaatori – see on suur oranž lamp, kui arvuti seina ühendatud. WiFi saab välja lülitada sõrme WiFi indikaatorlambile asetades, seega võib seda üsna kogemata teha arvutit puhastades.

Tarkvara osas on Acer läinud Google'iga kokkuleppele – Google Desktop on juba vaikimisi masinasse otsinguteks installitud, Chrome'i veel pole.

Kõrgelennuline seeria Aceri Timeline-seeria on küllalt uus ja kõrgelennuline. Müügiargumendiks Timeline-seeria arvutite puhul on väga pikk aku vastupidavus, firma lubab suisa kaheksa tundi. Minu 15tollise mudeliga tehtud katsetuste põhjal päriselt seda nüüd oodata küll ei tasu, kaablit päeva jooksul ära unustada ei saa, kuid päevaste tegemistega saab suuresti ilma toiteta hakkama.

Ekstreemset videoesitu-

tehnilised andmed

Acer Aspire Timeline AS5810TZ

Hind: 9999 krooni (Photopoint)

Protsessor: Intel Dual-Core 4100 (1,3 GHz) Mälu: 3 GB Kõvaketas: 320 GB DVD-seade: Super Multi DL Graafikakaart: integreeritud Intel GMA 4500 MHD Ekraan: 15,6” (1366 × 768) Aku: kuni 15 tundi Liidesed: 4 × USB, VGA, HDMI, viis ühes kaardilugeja, heli sisend/väljund Võrk: Gigabit Ethernet, WiFi 802.11a/b/g/n, Bluetooth Veebikaamera: sisseehitatud Kaal: 2,4 kg

se testi ma selle arvutiga tegema ei hakanud. Niikuinii ei saa eeldada üle nelja-viie tunni video mängimist aku pealt – olgu või parim aku –, ekraan on ju ka küllalt suur. Siiski väärib Aceri Timeline'i 15tolline mudel tähelepanu ja võib olla soliidne keskmise hinnaga kantav arvuti.

Madis Veskimeister

madis.veskimeister@eesti.ee

plussid

++ hea väljanägemine ++ kerge kaal ++ säästlik riistvara miinused

–– koduseks kasutuseks operatsioonisüsteem –– alt tavaline plast –– Inteli jõuetu graafika

Arvutimaailma hinne 40 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

4+

Nokia uus tulemine – N900 Nokia telefonid on püsinud stabiilselt oma fännide najal Eestis üsna heas olukorras, kuid teiste tootjate uued mudelid on viimasel ajal hakanud seda heaolu ohustama. Kauaoodatud N900 on Nokia uus lootus, Linuxiga.

Nokia N900 pole küll tavaline telefon ja igaühele see ilmselt ei meeldigi, kuid selle uus olemus meelitab mõne kadunud poja kindlasti Nokia rüppe tagasi. Eriti need, kellele ütleb midagi Linux ja kes teavad, et selles telefonis olev Nokia uus operatsioonisüsteem Maemo on Linuxi lähisugulane.

Seda telefoni Soomes Nokia peakorteris nähes oli just kasutajaliidese ilu võrreldes vanamoodsa Symbianiga, mida Nokia teistes oma äritelefonides kasutab, meelitav. Mõnikord polegi ostjale rohkem vaja – see esimene ilu ja kasutajaliidese disain paneb ostu ära tegema ja muud asjad selguvad hiljem.

Parim brauser üldse Maemo Mozilla-põhine veebibrauser on seni parim mobiilibrauser üldse.

Flash ja Java pole probleemiks. Pilti saab sujuvalt suurendada klõpsates või helivaljuse üles-alla kerimise nuppe vajutades. Javascriptis graafilised tekstisisestusaknad (TinyMCE ja

tehnilised andmed

Nokia N900 Hind: 8000–8500 krooni

Töösagedused: EGSM 850/900/1800/1900, WCDMA 900/1700/2100 MHz Protsessor: ARM Cortex A8 600 MHz Mälu: 32 GB, MicroSD pesa, rakendusmälu kuni 1 GB Operatsioonisüsteem: Maemo 5 Andmeside: kuni 10 Mbit/s (HSPA) WLAN: 802.11b/g VoIP: integreeritud Skype ja Google Talk Ühendused: Bluetooth, MicroUSB, TVväljund (PAL ja NTSC) Sünkroniseerimine: kontaktide, kalendri ja märkmete sünkroonimine Outlookiga Ekraan: 3,5tolline puuteekraan (800 x 480 pikslit) Kaamera: 5 Mpix, videokõneks VGA Aku: 1320 mAh Kaal: 181 g

FCK) on samasugused nagu lauaarvutis, seega saab ka sisuhalduses näiteks mobiililt oma firma veebi uuendada.

Silmnähtavalt käib mobiili riistvarale Youtube’i videote jooksutamine veidi üle jõu. Madalama resolutsiooniga videotega aga saab telefon sujuvalt hakkama. Klaviatuur on üsna mugav ja ekraan hea, kuid natuke tuim vajutustele reageerima. Kalender sünkroniseerub ilusti ja vaated on loetavad, aga natuke aeglased. Meiliteenuse seadistamine käib lihtsalt ja kirju näidatakse kujundatuna, HTMLis. Kirju välja saates on isegi tekstikujundusvõimalused: font, suurus, stiil ja värv.

Maemo rakenduste ootel

Skype’i. Operaatoritele võib see olla natuke mõru pill. Maemo tulevik paistab aga helge. Nokial on varuks salarelv Qt, mis aitab koostada lihtsalt rakendusi ning neid isegi desktopiLinuxist üle tuua või Symbiani mobiilirakendusi N900 jaoks kohendada.

KAIDO EINAMA

kaido@am.ee

plussid

++ multitegumtöötlus ++ ülihea brauser ++ integreeritus Skype’iga, VoIP miinused

Maemo rakenduste jaoks on praegu veel aeg siiski varane – Ovi Store for Maemo 5 alles avatakse lähiajal, aga Nokia Maemo lehelt saab üht-teist laadida. Samas on Skype sisse ehitatud – kui oled seadistanud konto, pakutakse iga kontakti juures võimalust valida, kas helistada tema numbrile üle mobiilivõrgu või odavamalt läbi

–– raske ja suur –– kohati aeglasevõitu –– praegu vähe lisarakendusi

Arvutimaailma hinne

4

Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 41

labor

Ärimobiilide parimad Suures testis selgitame välja parimad äritelefonid. Osales rekordarv külalisi – kaheksa ja sel aastal oli testseadmeid samuti rekordiline hulk – 11.

Sagimist oli palju, kuid ka seadmeid oli vastavalt. Tänu suurele inimeste hulgale, kellel igaühel oma arvamus, loodame pakkuda kõiki teatud määral subjektiivseid seisukohti arvesse võttes kõige objektiivsemat tulemust.

Kokku oli seadmeid sõna otseses mõttes hunnik. Tootjatelt oli saabunud kolm Samsungi, kolm Nokiat, kaks HTCd, Apple’i iPhone, üks LG ja üks Sony Ericsson.

Mobiilid jagasime kätte meie testimeeskonnale varem, et saaks välja uurida selle head ja vead. Tulemuseks pidi olema ligi 50 märgusõna ja punk-

Mõni kiidab taevani, teine aga kirub ja tõdeb, et tegu on kehvima leiutisega inimkonna ajaloos.» tid, mille alusel ka Arvutimaailmas olev koondtabel on tehtud.

Hindamise aluseks oli nii kasutamise kui ka kasutuselevõtu kiirus, kasutusmugavus ja intuitiivsus: kalendri, kontaktide, seadete muutmise, riistvara omadused, keelelised eripärad (nt täpitähed, eriti õ) ning arvutiga ühendamise võimalused ja funktsionaalsus. Kahjuks reaalse aku kasutuse kohta me sõna võtta ei saa, sest mõni seade jõudis meie kätte al-

les viimasel päeval ja iga testija kasutas oma mobiili ka natuke erinevalt.

Linuxiga Nokia päästerõngas Kõige innovatiivsem ja värskem oli Nokia N900, mida testis Lauri Levo.

Telefon nimelt ju täiesti uue Linuxipõhise operatsioonisüsteemiga Maemo, mis enne ei ole kuskil figureerinud. Seadet proovinute emotsioonid olid seinast seina: mõni kiidab taevani, teine aga kirub ja tõdeb, et tegu on ühe kehvema leiutisega inimkonna ajaloos. Lauri oli üks viimastest ja tema iPhone’i usku see Nokia imerelv pöörata ei suutnud. Küll aga üldarvestuses sai see mobiil väga hea tulemuse.

Et Lauri igapäevane telefon on esimese generatsiooni iPhone, siis oleks temasuguse kasutaja meelitamiseks enam kui teretulnud nn pehme puudutusega ehk mahtuvuslik puuteekraan, mis paljudel testitutel siiski oli olemas. N900 vajab mõnikord puutepulga haaramist või vähe kiiremat küünekasvu, et mugavam oleks.

Loomulikult oli eriti suureks pinnuks silmas telefoni paksus, mis on võrreldav kahe iPhone’iga. Tasku on ikka päris punnis, kui seda üldse seal kanda kannatab.

Ka aku kestvus polnud alguses väga kiita, kuid hiljem kahtlustame, et saadud 10 tundi võis olla aktiivse sinikihva või mõne muu andmesidesessiooni tõttu, sest need kippusid taustal aktiivseks jääma. Hilisemad

42 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

testid andsid keskpärase kasutuse juures poolteist kuni kaks päeva, kuid ega seegi väga kiita pole.

Tagumisel küljel kaamera silma ümber on peen plastist ääris, mis loodud jalaks, et oleks mugav videoid vaadata. See on nimelt rohkem pihuarvuti kui telefon, sest kasutuseks on see loodud ristipidiselt: kõik nupud, peamenüü, klahvilukkki on sedasi paigutatud. See teeb kahjuks ühe käega opereerimise võrdlemisi ebamugavaks.

Luksustelefon HTClt: HD2 Ägeduselt umbes samasse klassi hindasime kokkusaamisel AMi peatoimetaja Kaido Einama testitud HTC Touch HD2, mille ekraan on suur kui Texas ehk 4,3tolline ning sinna taha on pandud praegu teadaolevalt võimsaim mobiiliprotsessor, Qualcommi 1 GHz Snapdragon.

tes timeeskond

Telefonile puhub taustal hinge sisse uus MS Mobile Windows 6.5, millest HTC insenerid üsna tõhusalt üle käinud. Kui ei teaks, siis seda telefoni väga ei seostaks Microsofti toodanguga. Menüüd on näpule mugavad, sest ekraan on nii mahtuvustundlik kui ka täpsustundlik, millest näiteks just Apple’i isendil vajaka jääb. Ilma täpsustundlikkuseta on üsna raske valida väikeseid linke või teksti sees viia sisse parandusi. Eriti hull on, kui puuduvad ekraaniklaviatuuril nooleklahvid.

Need on nüüd olemas.

Tegu on võrdlemisi õhukese seadmega, mis tekitab aga mõningaid kahtluseid ekraani potentsiaalse eluea kohta, sest mida suurem on asi, seda kergem on üldjuhul seda purustada näiteks pükste tagataskus, kuhu HD2 igal juhul ei sobi. Tagataskus peaks see telefon vist lausa pooleks murduma.

Ruve Kreek

Anti Puusepp

Go Group ASi IT hooldusjuht

Maanteeameti IT-peaspetsialist

Lauri Levo

Kristjan Tarjus

Vare & Jaakkola partner

vabakutseline IT-mees

Riho Külaots

Aare Kirna

IT-tudeng

Arvutikaitse.ee peatoimetaja

Jaan Vare

Marko Habicht

Vare & Jaakkola partner

AMi kaasautor

Kristjan Karmo

Kaido Einama

Telema ASi tarkvara arendaja

AMi peatoimetaja

Kuid 4,3 tolli annab juba hoopis teise elamuse, filmide vaatamine on lausa lust ning isegi pikemate tekstide lugemine on mõeldav ettevõtmine, kuigi resolutsioon on andmete järgi sama mis N900-l, millel 2,5 cm väiksema, 3,5tollise diagonaaliga ekraan.

Autonavigaatorina on HD2 samuti klass omaette, tehes ära enamikule

„päris” navigatsiooniseadmetele. Üks eriti äge out of the box ehk „karbist väljas” funktsioon HD2l on kasutatavus WiFi tugijaamana: ühendudes mobiilse andmesidega ei ole vaja ruuterit interneti laialijagamiseks, vaid saab mobiiliga interneti ümbruses sülearvutitele üle WiFi laiali jagada.

Ideaaltingimustel peaks saavutama

Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 43

labor ka 7 Mbit/s ühenduse, mis kiirem kui enamikel koduinternet.

iPhone – suurima edevusfaktoriga Ruve Kreek, kelle igapäevaseks töövahendiks puutetundlik Nokia 5800, sai proovida iPhone 3G S-i, mis valiti Digi parimaks nutitelefoniks. Seekord aga testijad seda lihtsat ja head telefoni nii vääriliselt ei hinnanud.

Kindlasti on tegu väga ägeda ja edeva viguriga, kuid kõrgemate nõudmistega ärikasutajale seda kõige esimesena ei soovitaks.

Telefoni haldab iTunes, mis on pigem iPodi muusikahaldur kui tõsiseltvõetav telefoni haldustööriist.

Kontaktihaldus on väheste võimalustega, kaamera kehvake, andmeid üle sinikihva saata ei õnnestunud, modemina arvuti taga saab kasutada juhtmega. Samuti sai ära märgitud, et telefon on õhuke ja libe, mis teeb selle näppude vahel ebastabiilseks.

Muidugi on ka hulgaliselt häid külgi, näiteks see, et see on turunduslikult hea imidžiga, äge, väga palju leiab rakendustepoest igasuguseid lisa-apli-

katsioone ja muusikat mängib hästi ja kiire operatsioonisüsteemiga on ka.

Meil oli testis ligi kaks korda võimsamaid protsessoreid, aga tegu on siiski ühe kiireima testitud mobiiliga.

Samuti ei vaidle keegi sellele vastu, et tegu on lihtsa ja hea telefoniga ning kõik funktsioonid on kergelt leitavad, aga see pole ka ime, kui seadmel ongi üsna askeetlik funktsionaalsus, mis siiski paljusid tavatarbijaid täiesti rahuldab.

Kummaline Samsung S8000 Aare Kirna testitud Samsung S8000 oli üks häda teise otsa ja kirumine ei tahtnud lõppeda. Mobiili tagasi viies pakuti välja, et ehk need hädad on seotud varase testtelefoni võimaliku praagiga, sest tunnistagem üles – ka Nokia N900 hakkas korralikult tööle alles karbiversioonis, kaks tehasetelefoni tõrkusid. Äkki oli ka S8000ga sama jama.

E-kirju lugeda ei saanud, kui just Gmaili ei kasutanud, kokkusaamised ei sünkroniseerunud, kontaktide leidmine ja neile helistamine oli tüütu ja aeganõudev. Mängud olid aga ägedad,

KO M M E N TA A R

Milline on parim mobiiliplatvorm?

Inimeste soovid ja vajadused on niivõrd erinevad, nagu süsteemidki. Võrdlesime telefone testides ka nende platvorme.

Symbian on turul juba vana olija, küll oma vigadega, kuid üldpildis töötab ja täpselt sellepärast seda ikka arendatakse ja telefonidesse seadistatakse. iPpone OS on üsna uus, nooruslik ja sportlik. Umbusk on suur ja austajate hulk veel suurem. Silm puhkab ja igapäevaselt saab hakkama, kuid võimeid võiks enam olla.

Win Mobile on samasugune fossiil nagu Symbian. Teeb, mis kästakse ja hästi, kui õigesti küsida. Üritab ikka nooruslik olla, aga tulutult: vanale koerale uusi trikke ei õpeta.

Android ja Maemo on mõlemad täiesti uued kutsikad, kes hauguvad enne, kui asi väärt on. Seega paljud on alguses lubatus pettunud. Kuid potentsiaali on tohutult ja üks neist valitseb tulevikus maailma.

LG S-Class ja Samsung TouchWiz käivad oma rada. Tegu nagu kaks korda aastas toimuva rehvivahetusega: karjutakse NÜÜD! Ja siis kahe päeva jooksul on asi tehtud ja unustatakse taas ilma märkimisväärse emotsioonita. Lisarakendusi omaette nokitsejatele napib.

KOKKUVÕTE: Kui tahad, et asi töötaks, on Symbian või Windows, seda omade kiiksudega; kui midagi muljetavaldavat, siis iPhone ja kui olla uudne ja innovatsioone, siis Maemo või Android. TouchWiz ja S-class kipuvad liiga tootjakeskseks jääma.

44 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

muusikat mängis väga hästi, raadio oli ning sotsialiseerumistarkvara leidus murdu, kuid mida teeb tõsine ärimees nendega? Aare enda sõnu kasutades: „S8000 sobib heal juhul ärimehe sekretärile, ärimehe enda jätab ta hätta.”

Telefonist suurem äpardus on aga tõenäoliselt haldustarkvara, mis on tohutult mahukas ja aeglane, ennast dubleerivate kellade ja viledega ega saa hakkama ühendamisega. Selles suhtes võib öelda, et see ei ole konkreetse telefoni viga, vaid ka teisel Samsungil oli tõsiseid probleeme arvutiga ühendumisel.

Samsungi kuldmuna – l8910 HD Samas jäi teine testija, Riho Külaots üldiselt oma testitud Samsungiga rahule, mille mudelinimeks l8910 HD. Kui muidugi välja jätta arvutitarkvara, mis ühenduse looma peaks, kuid sellega alati hakkama ei saanud.

Telefoni sisu hingeks on Nokia omandatud Symbian: sellele omased vead esinevad, aga üldpildis asi töötab ja on pikaajalisele Nokia kasutajale kodune. Telefonide omavaheline suhtlus on lihtne: failid saab saadetud, isegi kontaktid võib vajadusel kahe telefoni vahel ühtlustada.

Pilte teeb seade väga hästi ja stereokõlarid on ühed parimad, võiks öelda, et kvaliteetsema heliga, kui enamikul sülearvutitel, sest nii puhtaid ja madalaid helisid nii väikeselt seadmelt ei osanud meist keegi oodata ning seda kõike üle mõistuse valjult.

Erisoovina paluti ära mainida Bluetoothi graafiline kasutajaliides, mis on olemas ka teistel Samsungidel.

See pidi äge olema, näeb nimelt välja nagu radariekraan, kuhu kuvatakse vastavalt kaugusele seadmed, millega võimalus ühenduda.

Lisatarkvara on sellele mobiilile nagu muda, sest kõik Symbianile tehtu sobib.

Xperia X2 jäi veidi pooleli Kristjan Karmo kätte jõudis Sony Ericssoni lipulaeva uuem ja ägedam vend Xperia X2, mis peaks näitajate poolest igati kõvem sõna olema. Vähemalt möödunud aastal välja lastud nn iPhone killer’ist X1st.

Tema jaoks oli X2 veidi pettumus, võib-olla ka liiga kõrgete ootuste tõttu. „Tundub, et eesmärk oli midagi iPhone’i sarnast teha. Samas tundub, et töö jäi pooleli,” arvas Kristjan.

HTC Touch HD2 on küll samal platvormil, kuid tulemused ei ole võrreldavad. Muljet avaldab X2 füüsiline QWERTY täisklaviatuur, kuid see on ka enam-vähem kõik.

Nokia E72 – klassikutele Mulle endale sattus testi Nokia E72, mis üsna paljus sarnaneb oma eelkäija E71ga ja ka suuremate sama malli kuuenda E-seeria Nokia telefonidega.

Uuendusteks on kiirem protsessor, mis märkimisväärselt tunda ei anna ja grammi võrra uuem operatsioonisüsteem, mis siiski on Symbian. Käitus see igati kesk- ja ootuspäraselt. Lühidalt – lihtne, töökindel ja tavaline.

HTC Magic – Google’i tarbijaile Kaido Einamale anti kätte ka teine telefon, mis oli meie testi ainukene Android HTC Magic. Androidi päris kindel eelis on kokkusobivus erinevate Google’i aplikatsioonidega. Et Google pakub ka mõistlike hindadega lahendusi ärikasutajatele, langeb toode täpselt meie huvigruppi. Alustades meilihaldurist, mis grupeerib teemapõhiselt meilid Gmailile kohaselt, seega pikemad kirjad on lihtsalt hallatavad. Küll aga haldavad Gmaili ja teisi meilikaste erinevad kliendid, mis võib mõningast segadust tekitada.

Telefon on lihtne, vajab küll mõningat harjumist, kuid õppides ikoonidega majandama, pole enam probleemi. Kontaktide haldamine on loogiline ja loetav ning isegi kaamerat võib nimetada lihtsaks, kuid see jääb natuke aeglaseks. Miinuseks on veel raske arusaadavus, kas ja mis aplikatsioonid jäävad taustale avatuks ja mis sulguvad. Võrreldes HD2ga on ekraan ikka maruväike ja selle tõttu ka kuvatav klaviatuur kitsas. Üllatav on aga saavutatud täpsus trükkimisel.

Vast üks märkimisväärsemaid eeliseid teiste telefonide ees on kalender: haldab nii Exchange’i kui ka Google’i mitut kalendrit ja väga tõhusalt.

Sünkroniseerib Magic arvutiga

Lisatarkvara on sellele mobiilile nagu muda, sest kõik Symbianile tehtu sobib.» probleemideta ja kuvab eri kalendrid eri värvides. Kõike saab teha kas eraldi või mitmes kalendris korraga ja ka erinevad tegevused kuvatakse eri värvidega. Igal juhul väga mugav.

Probleem on WiFi, andmeside ja Bluetoothi sisse unustamine, mis tõenäoliselt mõjub nii tuleva kuu arvele kui ka aku kestusele.

Aeglane Samsung Omnia II Jaan Vare, kes on pikaajaline Nokia kasutaja ja oma N95ga väga rahul, sest too täidab oma esmatähtsa funktsiooni ehk helistab, pidas Samsung Omnia 2 telefoni pigem edevuse etaloniks ja endale seda ei ostaks.

Heaks loeti, et telefoniga saab siiski helistada ja kerge on vaadata viimati kasutatud numbreid.

Samuti oli kontaktide leidmine enam-vähem mugav.

Seade suutis paar korda ööpäevas

vÕITJA

Kolmikvõit HTC Touch HD2, Samsung i8910 HD ning Nokia N97 Mini said võrdse arvu punkte, kuid hind kallutab Nokia poole.

kokku joosta ning hoolimata oma näpuga kasutatavast ekraanist oli seal raske majandada. Nimelt vajutades ikoonidele telefon nagu reageeriks, aga tegelikult juhtub midagi alles kolmandal puutel. Kuid mis kõige tähtsam: see telefon on nii aeglane!

LG pole kaugeltki lootusetu Kristjan Tarjus sai õnne osaliseks kasutada LG Chocolate’i järeltulijat LG BL-40. Et igapäevases kasutuses on tal praktilisemat laadi Nokia N97, oli seda kirumist päris lõbus kuulata.

Videokõne töötab siis, kui ise heaks arvab, GPSiga läheb aparaat nii kuumaks, et prae või muna, kaamera jätab soovida valgustatud ruumis dokumentide jäädvustamisel.

Samas kõik ei ole kaugeltki lootusetu, LG enda operatsioonisüsteem on oodatust loogilisem ja kasutatav, nagu on ka levi parem N97st. See

Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 45

labor suudab ka dokumente avada.

Telefon muutub pärast sisselülitamist kasutuskõlblikuks teistega võrreldes ulmelise 28 sekundiga. Ning muudeski toimingutes on üsna kiire, v.a kaamera, mis avaneb neli sekundit.

Ekraan on selge, filmiformaadis ülilaiekraan, mahtuvustundlik, hea tundlikkusega ja toimib ka kahe näpuga suumimine.

Kui LGl oleks rohkem sobitatavat lisatarkvara, oleks tegu täiesti arvestatava iPhone’i konkurendiga just noorte seas. Vigur on kasutatav, kuid siiski mitte nii väga ärikasutajale: liiga tibitelefon.

Nokia N97 sai tragi väikevenna Anti Puusepa vana Ericssoni asendasime paariks päevaks Aasia aasta telefoniga Nokia N97 Mini.

Tegu on välimuselt N97 väiksema koopiaga. Mõõtudelt rohkem tavalise mobiili kategoorias, kuid sisemuses on peidus liugklapiga avanev täisklaviatuur. Pilti näidatakse teravat puudet vajaval 3,2tollisel ekraanil. See ongi nuditud N97: väiksem, vähem funktsioone, väiksema jõudlusega ja mis kõige tähtsam – odavam.

Anti ei leidnud pikaajalise Ericssoni kasutajana esimese hooga kõiki funktsioone üles.

Küll aga pärast mõningast sisseelamist tulid seaded ja muud vigurid üsna kergelt kätte.

Telefon jättis piisavalt sügava mulje, et Anti andis mõista: uue telefoni ostmisel kaalub sügavalt Nokiat.

HTC Touch HD2 hind: 9490 kr (htc.ee) testija igapäevane telefon: LG Arena kiirus: 15 mugavus: 30 lubatud aku kestus (3G võrgus) ootel/kõneaeg: 390 t / 5,40 t protsessori kiirus: 1GHz mälu, MB: 448 WiFi leidja test, hinne: 3 AM hinne: 4+

Samsung i8910 HD

hind: 9490 kr (EMT)

testija igapäevane telefon: Nokia N95 kiirus: 18 mugavus: 28 lubatud aku kestus (3G võrgus) ootel/kõneaeg: 450 t / 6,30 t protsessori kiirus: 600 MHz mälu, MB: 256 WiFi leidja test, hinne: 3 AM hinne: 4+

plussid

plussid

suur ekraan, hea ekraani tundlikus, WiFi ap võimalus

kõlarid, kasutusmugavus

miinused

hind, arvutiga ühilduvus

miinused

suurus

Täiusliku otsinguil Et testis oli päris suur hulk nutitelefone, millest osad head ja teised mitte nii head, tuleb tõdeda, et täiuslikku pole olemas: kõigil olid oma vead. Mõnel on rõhk rohkem tarkvaral, teisel riistvaral või siis kumbki väga ei sobi.

Võitja kujunemine oli aeganõudev ja raske tegevus, küll aga sai üsna varakult selgeks, millised ei ole võitjad.

Et igal telefonil on nii erinevad vead, oli üsna raske valida välja seda kõige-kõigemat.

Seetõttu me ei hakanud ka juuksekarva lõhki ajama ja tõdesime esikolmiku näol, et neid me julgeme soovitada. Tegelikult julgeme ka teisi, kuid mööndustega. Testitulemuste punktidest lähtuvalt on meie suure nutitelefonide testi võitjateks HTC Touch HD2, Samsung i8910 HD ning Nokia N97 Mini.

Kui aga tuleb jutuks hind, siis on Nokia vaieldamatu liider.

Marko Habicht

marko@am.ee 46 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

Samsung Omnia 2

hind: 8990 kr (EMT)

testija igapäevane telefon: Nokia N95 8GB kiirus: 17 mugavus: 27 lubatud aku kestus (3G võrgus) ootel/kõneaeg: 430 t / 8 t protsessori kiirus: 800 MHz mälu, MB: 256 WiFi leidja test, hinne: 3 AM hinne: 3

Sony Ericsson Xperia X2 hind: 11 275 kr (rover.ee)

testija igapäevane telefon: Nokia E52 kiirus: 12 mugavus: 28 lubatud aku kestus (3G võrgus) ootel/kõneaeg: 640 t / 6 t protsessori kiirus: 528 MHz mälu, MB: 256 WiFi leidja test, hinne: 3 AM hinne: 3

plussid

plussid

kontakti otsimine

Windowsi ühilduvus

miinused

miinused

arvutiga ühilduvus

pulka vajav ekraan, aeglane

Nokia N97 Mini

Nokia N900

Nokia E72

HTC Magic

hind: 8590 kr (Elisa)

hind: 8390 kr (Elisa)

hind: 6990 kr (Elisa)

hind: 6990 kr (htc.ee)

testija igapäevane telefon: Ericsson 702c kiirus: 17 mugavus: 29 lubatud aku kestus (3G võrgus) ootel/kõneaeg: 310 t / 6 t protsessori kiirus: 434 Mhz mälu, MB: 128 WiFi leidja test, hinne: 5 AM hinne: 4+

testija igapäevane telefon: iPhone gen. 1 kiirus: 17 mugavus: 28 lubatud aku kestus (3G võrgus) ootel/kõneaeg: pole teada protsessori kiirus: 600 MHz mälu, MB: 256 WiFi leidja test, hinne: 5 AM hinne: 4

testija igapäevane telefon: Nokia E51 kiirus: 17 mugavus: 28 lubatud aku kestus (3G võrgus) ootel/kõneaeg: 579 t / 6 t protsessori kiirus: 600 Mhz mälu, MB: 128 WiFi leidja test, hinne: 5 AM hinne: 4

testija igapäevane telefon: LG Arena kiirus: 15 mugavus: 29 lubatud aku kestus (3G võrgus) ootel/kõneaeg: 420 t / 7,30 t protsessori kiirus: 520 MHz mälu, MB: 192 WiFi leidja test, hinne: 4 AM hinne: 4-

plussid

plussid

plussid

plussid

suurus, intuitiivsus

hea fotolääts

suurus, lihtsus

munak hiir, ühilduvus

miinused

miinused

miinused

miinused

kehv fotokas

paksus, pulka vajav ekraan

pole puutetundlik, numbriklahvid harjumatud

oht andmeside peale jätta

iPhone 3Gs

LG BL-40

Samsung S8000

hind: 4427* kr (EMT)

hind: 8190 kr (Elisa)

hind: 6490 kr (Tele2)

plussid

plussid

plussid

välimus, ekraani tundlikkus

edev läikiv, suur ekraan

Gmaili ühilduvus

miinused

miinused

miinused

piiratud võimalused, EMT liitumine

Bluetooth'i ühilduvus, kuumenemine

arvutiga ühilduvus, kontaktide otsimine

testija igapäevane telefon: Nokia 5800 kiirus: 18 mugavus: 21 lubatud aku kestus (3G võrgus) ootel/kõneaeg: 300 t / 5 t protsessori kiirus: 600 MHz mälu, MB: 256 WiFi leidja test, hinne: 4 AM hinne: 3-

testija igapäevane telefon: Nokia N97 kiirus: 18 mugavus: 28 lubatud aku kestus (3G võrgus) ootel/kõneaeg: 370 t / 5 t protsessori kiirus: pole teada mälu, MB: 1 GB WiFi leidja test, hinne: 3 AM hinne: 3-

testija igapäevane telefon: Nokia N82 kiirus: 16 mugavus: 22 lubatud aku kestus (3G võrgus) ootel/kõneaeg: 406 t / 5 t protsessori kiirus: 800 MHz mälu, MB: 2 GB WiFi leidja test, hinne: 3 AM hinne: 2

*ainult 24 k lepinguga.

Kuutasu 560.–

Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 47

lahendused

Ruckus – lahendus W Paljudes ettevõtetes ja ka kodudes on probleem selles, et WiFitugijaama paigaldamine ei anna soovitud tulemust: eri segajad – mikrolaineahjud, traadita telefonid jm häirivad.

Ruckus üritab probleemi lahendada uute patenteeritud antennide ja tugijaama lisatarkusega, mis häirete ning peegelduste mõju tunduvalt vähendab. Kokkuvõttes tähendab see paremat leviala.

Kristjan Kalmus kristjan@am.ee

Erinevad segajad, nt mikrolaineahjud, traadita kodutelefonid, betoonkonstruktsioonid, metallelemendid – kõik need muudavad WiFi kasutamise veelgi probleemsemaks. Tugijaam ei pruugigi olla väga kaugel, kuid lainepeegeldused ja erinevas faasis lainete liitumised muudavad ühenduse kiiruse aeglaseks, halvemal juhul ka katkendlikuks.

Nagu pesupulbrireklaam Rääkides „tavalistest” WiFi-tugijaamadest, siis nende puhul edastatakse sama tugevusega signaal igas suunas.

Selle tulemusena ei jõua signaal tihtipeale kliendini, sest tekib probleeme eri takistustest mööda saamisega. Kui tugijaama levipiirkonda tekib segaja, vähendatakse edastuskiirust. See muudab asja veel halvemaks, sest sama paketi saatmine võtab kauem aega ja suureneb uuesti saatmise võimalus. See on probleemiks ühendusekriitiliste rakenduste ja tehnoloogiate puhul, nt video edastamisel, VOIPtelefonides jne. Eelnevalt kirjeldatud probleemide tõttu on tihti häiritud ka uue WiFI 802.11n-standardi kasuta-

mine.

Ruckus on aga turule toonud tehnoloogilise uuenduse läbi teinud tugijaamad, mille abil lubatakse kõik eelnevad traadita sideprobleemid lahendada. Nende uudne patenteeritud antennikonstruktsioon ja intelligentsus peaksid muutma traadita ühenduse varasemast usaldusväärsemaks ning kvaliteetsemaks. Kõlab peaaegu nagu telest tuntud pesupulbrireklaam.

Ruckuse tugijaam eristub teistest esmalt antenni ehituse poolest. Infopaketi saatmiseks kasutatakse eri paigutuse ja polarisatsiooniga antennielemente, mis toimivad, nagu oleks tegu suundantenniga. Iga paketi saatmiseks valib tugijaam ~4000 võimali-

Ruckus kasu­ tab peegel­ dusi WiFi paremaks edastamiseks takistuste taha.» ku antennielemendi kombinatsiooni vahel. Parim antennikombinatsioon valitakse paketipõhiselt – ehk siis iga paketi korral kontrollitakse eelmise paketi saatmise aega ning ühenduse tugevust ning vastavalt sellele valitakse kas sama või erinev antennikombinatsioon. Paketi saatmiseks kasutatavate antennielementide vahetamine toimub automaatselt ja kliendile märkamatult. Selline süsteem tagab kva-

48 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

liteetse ühenduse eri kohtades. Mingi segaja tekkimisel suunatakse signaal kohe teist teed pidi ümber, mistõttu ühendustundlike rakenduste ja süsteemide (VOIP, videoedastus jm) ühenduskvaliteet ei kannata. Selle lähenemise puhul on eriti hea see, et iga tugijaamaga ühendatud klienti kontrollitakse täiesti eraldi. Lisaks ei sega väljasaadetud signaalid teineteist, mistõttu paketikadu on selle tõttu väiksem ning andmesidekiirused püsivad suuremad.

Peegeldustega nurga taha Tehnoloogia üks eripära on see, et see kasutab tihtipeale signaali edastamiseks peegeldusi. Tavaliste WiFitugijaamade korral on peegeldused pigem kahjulikud – erinevas faasis peegeldunud signaalid summutavad üksteist ning lainete ristumised tekitavad liigset müra. Ruckus kasutab peegeldusi hoopis lainete võimendamiseks ning WiFi paremaks edastamiseks erinevate takistuste taha.

Samas faasis olevate peegeldunud lainete liitumisel võimendavad need lained teineteist.

WiFi-tugijaamade puhul on tihti probleemiks ka see, et klientseadmete saatmisvõimsus on niivõrd väike, et tugijaam klientseadmest saadetut ei „kuule”. Ruckuse tugijaamade korral on vastuvõtuantennide tundlikkust võimendatud. See võimaldab üles leida isegi nõrga saatmisvõimsusega seadmetest saadetud andmevoo, mis on hea näiteks väikeste WiFi toetusega seadmete korral (telefonid, pihuar-

WiFi-probleemidele?

Kõik kontoris-laos olnud tugijaamad tõmmati võrgust välja ning pandi teise korruse tugijaama kõrvale üks Ruckuse oma.

Laoruumi tagaosas oli võimalik mobiiliga üle WiFi veebilehti sirvida.

Üks Ruckuse tugijaamu seestpoolt. vutid, minisülearvutid).

Kohtades, kus puudub ühenduse loomiseks vajalik kaabeldus, saab kasutada Ruckuse MESH tehnoloogiat. See tähendab, et tugijaamade vahel toimub juhtmeta andmeedastus ( juhtmeta andmeside loomiseks on vaja võrku lülitada Zone Directori kontroller). Et nendevaheline sidekanal on alati täpselt suunatud, ei hakka see andmeside segama teisi ühendusi. Antud tehnoloogilist lahendust kasutades peaks WiFi levimise kaugus suurenema ühes suunas kuni kolm korda, ehk siis vastavalt pindalasse ümber arvutatuna on levimisala kuskil kaheksa korda suurem.

WiFi kaugetes nurkades Õnneks oli võimalus ise järele proovida, kas teoorias lubatu vastab ka praktikas. Ruckuse Eesti esindaja

ruumides katsetati seda süsteemi seal toimiva VOIP-tehnoloogial põhineva mobiilisüsteemiga, mida kunagi varem seal proovimas käisime. Asukohas, kus varem telefon ennast WiFi ebastabiilsuse tõttu GSM-võrku ümber lülitas, sai sel korral aga üle WiFi vabalt helistada. Takistuseks polnud isegi tuletõkkeuksed, mis üldjuhul pärsivad oluliselt leviala. Igapäevases töös olevat seadet sai vaatamas käia veel lennujaama taga asuvas VBH peakontoris, kus on kolmekorruseline kontoriosa ning selle küljes ka suurem laopool. Enamik kontori arvutitest töötas WiFiga. Kui eelnevalt oli kontoris võrguühenduse saavutamiseks igal korrusel eraldi tugijaam ning laohoones koguni kaks, siis praegu on need välja lülitatud ning kogu vajalik ühendus saavutatakse teisel korrusel asuva ühe Ruckuse tugijaa-

maga. Isiklikult oli minu jaoks suur üllatus, kui laoruumi tagumises otsas sain oma mobiiliga üle WiFi vabalt internetti sirvida, sest mu telefoni WiFi-võimekus pole just kõige parem.

Kodus oleva tugijaama korral kaovad pooled pulgad juba teise tuppa minnes, seda enam oli netiühenduse olemasolu hämmastav metallriiuleid täis laohoones.

KAITSTES ASENDAMATUT www.f-secure.ee

Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 49

lahendused

Kuidas valida printerit?

Printerit valides on küll selgelt nähtavaid tehnilisi andmeid nagu hind, suurus ja punktitihedus võimalik enne poodi minekut kõrvutada, kuid kuidas teha lõplik otsus ja mida veel vaja teada?

Printeriostu tehes maksab kaasa võtta testfail ja seesama pilt igal pool välja trükkida. Siis saab ülevaate nii kiirusest, kvaliteedist kui ka kasutusmugavusest.

Marko Habicht marko@am.ee

Printeriost pole raketiteadus, kuid samas tasuks selgeks teha, millist seadet vaja on, et kulutused üle pea ei kasvaks ega seade liiga nõrgaks ei jääks.

Esimese hooga tuleb ära otsustada, mis sorti dokumente soovitakse printida: teksti, pilte, eri suuruses dokumente jne. Teiseks tuleks paika panna funktsionaalsus, nagu prinditavate failide suurus/maht (nii mõnigi jääb raamatumahus trükiga hätta, mõni varemgi), kas peab suutma printida ümbrikutele ja muudele eri formaadis ja tüübis materjalidele, ilma et tekiks tõrkeid jne. Või oleks hoopis vaja kombaini, kus kõik funktsioonid oleksid ühes seadmes?

Trüki välja testleht Väga tähtis on ka see, kui palju on seadme jaoks ruumi: läheb see kuhugi lauale või võib selle lihtsalt toanurka asetada; peab seadme kõrvale ka töötaja ära mahtuma või mitte? Samuti on oluline ka spetsiaaltarkvaraga kokkusobivus. Soovitav on proovida ja lasta edasimüüjatel välja printida testleht: soovitavalt samasugune iga kord, et võrrelda kvaliteeti. Näitajatena saab võrrelda punktitihedust (dpi) ja ühtlust.

Paraku ei vasta seadme kirjeldus tihti reaalsusele, nii et testitrükk on igati teretulnud.

Nagu kvaliteet, on oluline ka kiirus.

Kodus pole see nii tähtis, kuid suuremahuliste tööde puhul tuleb printimistempo väga hästi välja.

Trüki hind on oluline Hea on teada, kui palju printeril on mälu ja kas see on laiendatav. Rohkem mälu tähendab võimalust rohkemate kasutajate töid ootele panna.

Võrrelda mitte ei tasu, vaid lausa tuleb erinevate kulumaterjalide saadavust ja hinda ning ka nende elutsüklit, sest tihti võib poole rohkem maksev tahmakassett olla võimeline väljastama ligi kaks korda rohkem lehekülgi. Samuti on kulumaterjalid ka trumlid, erinevad rihmad ja jääktooneri kogujad: võrreldes tooneritega ei lähe neid õnneks väga tihti vaja.

Samuti on oluline, kas prinditud lehekülg läheb maksma krooni, 50 senti või veel vähem. Eriti odavad väljatrükid lehekülje hinnaga on valdavalt väga kallitel ja suuremahulistel seadmetel. Kuid pole vast mõtet osta seadet, mis tasub ära alles paarikümne aasta pärast.

50 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

Eri firmad pakuvad eri garantiitingimusi ja hoolduslepinguid. Hooldusleping võib hõlmata kõike peale paberi: ostes printeri välja, tuleb muretseda ainult selle eest, et paber oleks seadmes olemas ja maksta hooldavale firmale näiteks kokkulepitud tasu ühe lehekülje kohta. Oma pead ei pea vaevama tahmade või mis iganes kulumaterjalide hindade, saadavuse või vahetuse pärast.

oluline

Mida vaja teada printeri ostul l mis dokumendiformaate ja mis materjalidele trükitakse l kui suured on väljatrükid (mitu lk) l kas vaja on eraldi seadet või kombaini l kuhu peab printer mahtuma l mis spetsiaaltarkvara peab toetama l kui kiirelt trükkida on vaja l kui palju maksab väljatrükk l kas hooldusleping on mõistlik

Teie ärivajadustele vastavad IT lahendused

KERGE HALLATA LIHTNE KASVADA

Dell EqualLogic™ PS6000

Sõnu "kerge" ja "lihtne" üldjuhul ei kasutata suurt andmemassiivi lahendust planeerides, kuid Dell EqualLogic™, mille paigaldus ja laiendamine on imelihtne, muudab su arusaamu, kui hõlbus on hallata ja kasvatada andmemassiive.

Delli autoriseeritud müügi- ja teeninduspartner Veerenni 58 A, Tallinn lahendused@max.ee

UUDNE IP PÕHINE ANDMEMASSIIV, MIS MUUDAB MAAILMA, VAATA LISAKS:

tel 699 0660

lahendused

iSCSI – salvestuslahe Salvestuslahendused on suurte firmade relvastusest jõudnud oma madalama hinnaga ka väiksemate juurde. Kuidas aga kõike seda kiiresti vähese kuluga üles panna ja lihtsalt hallata?

Lahenduseks on iSCSI, DAS, fiiberoptiline salvestussüsteem ja segasüsteemid. Enterprise Strategy Groupi 2009. a uuringu järgi on odavaima omamiskulu ja kiireima paigaldamisega aga iSCSI lahendus.

Kaido Einama

Arvutimaailm, peatoimetaja

iSCSI tehnoloogiaga salvestuslahendused on olemas näiteks Equallogicul, mille omandas hiljuti Dell. Entreprise Strategy Groupi uuringu järgi on Equallogicu iSCSI SAN salvestuslahenduse omamiskulu viie aasta jooksul ligi kaks korda väiksem kui DASi ehk Direct Attached Storage’i (otse serveriga ühendatud salvestusmahu)

ja fiiberoptilise võrguga lahendustel.

Millest see siis tekib? Üks lihtne põhjus on selles, et koos

iSCSI kiirelt üles tegevus SATA massiivi seadistamine grupi loomine mahu (volume) loomine login (Microsoft iSCSI) Discover (Microsoft Disk Manager) aeg esimese ligipääsuni SATA mahu lisamine (kaks lisamassiivi) olemasoleva mahu suurendamine (EqualLogicu käsud) olemasoleva mahu suurendamine (Microsoft Disk Manageri käsud) hetktõmmiste graafiku koostamine kolme SAS massiivi lisamine ja reaalajas ümbertõstmise alustamine kolme massiivi kolme pooli lisamine (SATA, SAS, SSD) kaugkoopia tegemise seadistamine aeg kaugkoopia tegemise alustamiseni

52 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

hiireklõpse 3 3 5 5 5 10 3 5

aeg, minutit 1 2 2 2 3 10 2 1 4

3 12

1 4

16 12

4 4 30

riistvaraga saab juba kaasa tasuta tarkvara nii halduseks kui ka varunduseks. Teine põhjus on iSCSI odavus võrreldes näiteks fiiberoptilise lahendusega. Lisaks kallitele fiiberoptikaseadmetele oleks siis vaja ka vastavaid fiiberoptikaspetsialiste, iSCSI puhul piisab, kui on olemas teadmised Ethernetist ja TCP/IP võrgust.

Siiski, pole head ilma halvata – iSCSI lahenduse kasuks otsustamisel saame küll odavamalt läbi, kuid kaotame mõnikord kiiruses. Samas, kui firma on väiksem, on selline kaotus tavaliselt allaneelatav. Salvestuslahenduse juures soovitatakse kasutada ka kiiremaid võrguseadmeid kui tavaliselt, et vältida pudelikaelu.

Kolmas lahendus, mida salvestussüsteemides tavaliselt kasutatakse, on DAS. Eelis on muidugi suur kiirus ja vajaduse puudumine välise võrgu järele, aga kui servereid on palju, siis on

endus igaühele

raske salvestusmahtu serverite vajadustele vastavalt ümber tõsta ning rakenduste töö peab selleks ajaks peatama. Väga väikese ettevõtte puhul, kus polegi eriti palju servereid ja nad asuvad koos, võib see lahendus muidugi soodsam olla, kuid muutuvate vajadustega ettevõtte jaoks läheks vaja salvestussüsteemi üle võrgu. Üks oluline teema väiksema firma jaoks on ka paigalduskiirus. Tavaliselt on firmas Etherneti võrk juba olemas – seega võrgus suuri muutusi teha pole vaja. Siiski soovitatakse valida suurema läbilaskevõimega võrguseadmed, mis pole eriti suur kulu. Näiteks peaks keskmise salvestusseadme lisamine aega võtma karbi avamisest kuni andmete liigutamiseni kuus minutit, väidab MAX 123 IT lahenduste müügijuht Peter Leinberg, tuginedes ühele videole Equallogicu iSCSI seadme paigaldamisest, mille

O DAV JA M U GAV

iSCSI salvestussüsteemides iSCSI on standard, mis lubab edastada SCSI käske üle TCP/IP võrguliikluse, lubades ligipääsu salvestussüsteemidele üle odavate IP võrkude. iSCSI salvestussüsteemide eelised on järgmised: l salvestussüsteemides saab kasutada odavat Ethernetti kalli fiiberoptilise võrgu asemel l kalleid SCSI kontrollereid ja SCSI kettaid ei pea enam igas serveris kasutama, mis vähendab üldisi kulusid l iSCSI massiivides saab kasutada odavamaid SATA kettaid l laiendamine on lihtne, ilma tööd seiskamata l serverite uuendamine on lihtne iSCSI puudused võrreldes fiibervõrguga: l ühenduse pikkus kuni 25 meetrit (optilisel võrgul kuni 12 000 meetrit) l ühenduskiirus on tavaliselt väiksem iSCSIl, vajab kiiremaid võrguseadmeid kui tavalises Etherneti võrgus

leiab ka Youtube’ist. Ilmselt vilunud paigaldajatel õnnestubki selline rekordiline tulemus, Delli kodulehe

andmetel on seeria seade aga üleval ja tööks valmis ka tunduvalt vähem nobedate näppudega ligi 60 minutiga.

Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 53

lahendused

MS Office kolib veebi Kõik on läinud pilverakendustesse, näiteks Google'i veebiteenuste abil saab juba dokumente ühiskasutada ja redigeerida otse veebis.

Millal Microsofti Office'i tarkvarapakett veebi kolib?

Office Live Workspace'i näol on Microsofti Office'i tarkvara juba veebi peaaegu kolinud, kuid on veel arendusjärgus – proovida saab, töö­ vahendina kasutamiseni läheb veel natuke aega.

Kaido Einama kaido@am.ee

Kõigepealt tuleb veebipõhisele Office'ile ehk Office Live Workspace'ile ligipääsemiseks teha üks väike trikk. Et asi pole lõplik ja Microsofti pilvetooted kõik alles arendusjärgus, siis ei saa neile niisama lihtsalt ligi. Veebipõhine Office Live Workspace näiteks nõuab, et laadiksite enne endale MS Office 2010 proo-

Office Live'i esimesed varased pääsukesed: Excel veebis (vasakul) ja Powerpoint töötavad nii Internet Exploreris kui ka Firefoxis. viversiooni, mis kestab aprillini. Seda ei pea isegi omale installima, kinnitab Pert Lomp Microsoft Eestist, vaid piisab prooviversiooni registreerimisest oma Live'i kontoga (uue MSN Live Messengeri kasutajatel ongi

MSNi konto tavaliselt ka Live'i konto) ning seejärel seotakse maagiliselt Live'i teenused ka uue veebipõhise kontoripaketiga.

Kuid isegi Office 2010 mittekasutajad saavad Office Live Workspace'i

KONTOR KOLIB VEEBI

Microsofti pilveteenused Office Web Apps – MS Office'i tarkvarad (Word, Excel, Powerpoint jne) veebibrauseris. Nii uuemas Firefoxis kui ka Internet Exploreris peaks Office'i dokumente saama redigeerida. Toodete funktsionaalsus brauseris on kärbitud. Web Apps ettevõtetele tuleb kaasa Office 2010 Standard- ja Pro Plus versiooniga.

Eestis seda veel ei pakuta.

Office Live Workspace – (workspace.office.live.com) Office'i dokumentide jagamise ja tiimitöö koht. Veebi saab tõsta jagatavad dokumendid ja vastava pistikprogrammi installimise järel võib oma

arvutis asuvate Office'i programmidega kasutada Workspace'is asuvaid faile ilma arvutisse alla laadimata.

Muudatusi näevad kohe ka kõik teised, kellel on faili kasutamise õigus. Samuti logitakse faili eelnevad versioonid. Võimaldab veel ka ekraane jagada ja faile teisest arvutist vaadata. Praegu redigeerimisvõimalus puudub ja seda saab teha ainult Skydrive'is. Tulevikus ilmselt liidetakse need kaks toodet kokku.

Office Live Small Business – (smallbusiness.officelive.com) sisaldab kõike väikefirmale vajalikku (veebipõhiselt) oma infosüsteemi loomiseks – domeeni, meili, failiser-

54 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

verit. Eestis veel ei pakuta. Kontoritarkvara kaasas pole, aga faile, kontakte, e-posti saab tsentraalselt hallata üle veebi. Teenus on tasuta.

Kui soovitakse saada juurde suuremaid mahte, saab need osta.

Skydrive – (Skydrive.live.com) Microsofti pakutav Live'i teenuste virtuaalne „kõvaketas” veebis, kus saab oma faile hoida privaatselt ja ka teistega jagada. Tulevikus peaks Skydrive olema integreeritud kõigi Microsoft Live'i pilveteenustega.

Office 2010 toetab Skydrive'i kui dokumentide hoidmise ja jagamise kohta ning salvestada ja redigeerida saab otse Skydrive'i faile.

kasutada kui oma dokumentide pilves hoidmise kohta – vastava Office Live Update'i installimise järel saavad Office 2003 ja 2007 programmid arvutis menüüdesse lisavalikud, millega saab otse veebis asuvatele asjadele ligi ja muudatused on reaalajas otse veebis näha. Salvestada saab oma kontoritarkvarast ka otse veebi (Workspace'i). Sealjuures võib sama dokumenti redigeerida mitu kasutajat. Kuid see plugin ehk pistikprogramm aitab dokumente veebist näha ja redigeerida vaid arvutisse installitud Office´i programmidega, seega ei asenda Workspace veel täielikult PC tarkvara.

Nüüd aga peaks ka redigeerimisvõimalus olemas olema, kui kasutajal on registreeritud Office 2010 prooviversioon. Avad brauseri, logid sisse ja ongi failid olemas.

Paraku selle loo tegemise ajal veel Office Live Workspace'is dokumentidega veebibrauseris midagi muud peale vaatamise teha ei saanud, vaid kiputi suunama vastavaid programme arvutis avama. Samas töötas juba korralikult Skydrive'is uuema Office'i failide avamisel üle veebi nii Excel kui ka Powerpoint. See tähendab, et pärast aastaid lubadusi Microsofti kontoritarkvarad veebi viia on nüüd esimene töötav asi olemas. Avad Skydrive'is uue, .xlsx või .pptx formaadis faili, seda esialgu näidatakse, kuid nupule „edit” vajutades ilmub veebibrauseri aknasse juba tuttav menüüriba, küll tuntavalt vähemate võimalustega kui arvutisse installitud programmis, kuid siiski kasutatav versioon Excelist ja Powerpointist. Avades Wordi või OneNote'i faile, antakse teada, et need veel üle veebi ei tööta, kuid varsti tulevad.

Google Docsiga võrreldes on Microsofti esimesed programmid veebis veel lapsekingades. Kuid algus on tehtud. Loodetavasti võime tulevikus oma Live'i kontolt teha kontoritööd sama edukalt kui praegu Google'i erinevaid teenuseid kasutades, lisaks on kõik veebiteenused integreeritud ka Microsofti äritarkvaradega, mis firmadele eriti oluline. Microsoft alustas küll hilja, kuid üritab siiski eest ära sõitvale rongile järele joosta.

lihtne lahendus

Sotsiaalvõrgud ühel paneelil – TweetDeck Kuidas hallata paljusid sotsiaalvõrke ja firma, toodete või kaubamärkide erinevaid infovooge ühes kohas?

Tweetdeck on üks mugavamaid lahendusi, mis kuvab erinevate võrkude infovoo tabelina.

TweetDeck ühendab erinevad sotsiaalvõrgud ühele ekraanile.

Ettevõtete turunduses on kindla koha haaranud erinevad sotsiaalvõrgud – Twitter, MySpace, Facebook, LinkedIN ja teised. Mõnikord on neis kasutusel igaühes ka mitu kontot. Erinevatest veebidest neid kontosid hallata on lõpuks jube tüütu – võtab aega ja pole ülevaatlik.

TweetDeck on mugav kõikühes-programm, mis haldab erinevate sotsiaalvõrkude kontosid ( ja neid võib ühes võrgus olla ka mitu) ning mis eriti oluline – sellest programmist saab postitada kas kõikidesse võrkudesse sama sõnumit või valida, kuhu mida postitada. Olemas on kõik olulised võimalused: piltide ning videote lisamine, linkide lühendamine, profiilide vaatamine, kommenteerimi-

ne, jälgijaks lisamine jne.

TweetDeck on tõeline sotsiaalvõrguturundaja tööriist, kus saab salvestada ka otsinguid ja jälgida, kes on sinu kohta mida öelnud või arvanud. Rahvusvahelistel konverentsidelgi võib näha TweetDecki võrdselt nii ajakirjanike arvutites info hankimise vahendina kui ka turundajate masinates teadete levitamiseks erinevatesse võrgukanalitesse või samuti firmale oluliste märgusõnade jälgimiseks.

Programm kasutab Adobe Airi keskkonda, mille suurim miinus on arvutilt suure ressursi õgimises, kuid vajadusel saab TweetDecki alati kinni panna. Muuhulgas on TweetDeck saadaval nii Mac Osile, Windowsile, Linuxile kui ka iPhone'ile.

KAIDO EINAMA

Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 55

inimesed sünnipäev

uues ametis

36

Enn Saar 28. detsember MicroLink Eesti juhatuse esimees

43 Aivar

Paalberg

Rainer Innos on Eesti Lairiba Arenduse SA finantsjuht

Alates novembrist juhib Rainer Innos lairibavõrgu projektiga EstWin tegeleva Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse finantsasju. Rainer on töötanud Elisas business controller’ina ja PriceWaterhouseCoopersis audiitorina. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna.

6. veebruar ML Arvutid juhatuse esimees

53

Neeme Takis 8. jaanuar IT Villa OÜ juhatuse esimees

37

Eero Tohver 16. jaanuar Uptime OÜ juhatuse esimees

IT Akadeemia äriplaani hakkab koostama Üllar Jaaksoo IT Akadeemia äriplaani koostamise projekti direktorina asus novembris tööle Üllar Jaaksoo.

Tema ülesanne on lähema 12 kuu jooksul kokku koguda ambitsioonikas äriplaan ning korraldada kõigi asjaosaliste koostööd ühise eesmärgi saavutamiseks. Eesti IT Akadeemia on koondnimi algatusele, mille eesmärk on viia Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alane kõrgharidus uuele, rahvusvaheliselt läbilöögivõimelisele tasemele. Üllar Jaaksoo on varasemalt juhtinud mitut ettevõtet ning viimane amet oli riskikapitalifondis MTVP.

56 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

Innoestonial esinenud Tim Jones esindab ettevõtet Innovaro, mis jälgib 1500 maailma suurimat innovaatorit, nende hulka kuuluvad muidugi ka Google ja Nokia.

Foto: Urmas Kamdron

Avati mobiilimuuseum Elisa peakontori fuajees avati novembris mobiilimuuseum, mis koosneb esialgu kolmest stendist.

Muuseumi 100 telefoni valis välja Elisa hooldustoe juht Risto Taliaru kevadise kampaaniaga laekunud 13 000 vana telefoni seast. Osa neist pressiti kokku pargipinkideks, mis

asuvad praegu Solarise keskuse ees.

Sajast telefonist vanimad on pärit 1992. aastast, kui Eestisse ilmusid esimesed GSM-mobiilid.

Elisa töötaja Risto Taliaru enda kodune hobi on muide vanade mobiilide kogumine, kuid tema lisatingimus on, et need peavad ka töötama.

Modera juht Siim Vips rääkis tarkvaraarenduse tulevikust Londonis toimunud infohaldusmessi ja konverentsi IMS 2009 üks külalisesineja, tarkvaraarendusfirma Modera juht Siim Vips pidas loengu tarkvaraarenduse tulevikust ja selgitas, kuidas kasutatakse Modera tarkvara Bank of Happinessi, Nissani, Citizen Watchesi jt kaubamärkide tugevdamiseks.

Märkamatu innovatsioon IV Innovatsiooni aastakonverentsil InnoEstonia esinenud tõid hulganisti näiteid uuendustest, mis on juba muutnud või muudavad maailma. Parimat innovatsiooni niisama ei märkagi, see näib loomuliku arengu osana.

New York Timesi kolumnist Virginia Postrel on öelnud, et kõige edukamad uuendused on need, mida me mõne aja möödudes enam ei märkagi.

Uued asjad on lihtsalt muutunud nii loomulikuks osaks meie igapäevaelust. Mõni uuendus, nagu näiteks iPhone aga jätkab pidevalt uuenemist ja on seega jätkuvalt kõneaineks. „Innovatsioon on tõendatult parim viis jätkusuutliku ja loomuliku kasvu saavutamiseks,” ütles Tim Jones, Innovaro looja ning Future Agenda programmijuht. Igal aastal jälgib Innovaro 1500 maailma suurimat ettevõtet, kellel on innovatsiooni mõjutamises maailmas suurim roll. Nende hulgas on palju globaalselt tuntud ettevõtteid, nt Adidas, Pepsico, H&M, Virgin, Nokia, Google.

Tim Jones tõi näiteks ühe tuntuima innovatsiooniliidri Nokia, kes on lisanud oma telefonidesse rakenduse, mis võimaldab inimestel oma tervist, ilmaolusid ja ka keskkonnatingimusi jälgida. Selleks on vaja kahte seadet:

Kasutaja lahkumisel arvuti eest kaovad töölaualt kõik avatud rakendused.» käe ümber kantavat päikesepatareidel töötavat sensorit ja sellega ühilduvat telefoni. Nokia on lähenenud innovaatiliselt ka endale turu tekitamisele.

Ettevõte sai aru, et mida rohkem võimaldada inimestele suhtlemist, seda rohkem nad suhtlevad. Nii antigi viiele miljonile India põllumehele tasuta telefonid ja saadeti koostöös uudisteagentuuriga Reuters neile iga päev tasuta tekstisõnumeid päeva parimatest hindadest globaalsel turul. Need teated olid põllumeeste jaoks väga olulised ja mõne aja pärast sai Nokia nende eest juba väikest tasu küsida. Nüüd on sama plaanis teha kaluritega.

Biometry.com juht Werner Bles-

sing tutvustas ka Eestis suurt huvi äratanud biomeetrilist isikutuvastustoodet BIOMETRYsso, mis kontrollib arvutisse esmasel sisselogimisel üheaegselt nelja erinevat biomeetrilist näitajat – näokuju, häält, huulte liikumist ja sõnatuvastust. Selle kontrolli läbimine võimaldab avada kõiki parooliga kaitstud rakendusi ilma paroole sisestamata, kuid tagab seejuures siiski, et tegu on õiguspärase kasutajaga. Neid andmeid/näitajaid ei ole võimalik võltsida. Hiljem aitab püsiv kontroll tagada, et rakenduse kasutaja näol oleks tegu õige inimesega.

Kasutaja lahkumisel arvuti eest kaovad töölaualt kõik avatud rakendused ja kui inimene naaseb arvuti juurde (heidab pilgu ekraanile, veebikaamera aktiveerub ja käivitub biomeetriline isikutuvastus), siis avanevad asjaomased rakendused kohe.

Usutavasti muutuvad sellised teenused meie igapäevaelu normaalseks ja tähelepandamatuks koostisosaks.

TIIU ALLIKMÄE

333 Technology meediaseminar Taiwani suurtootja Gigabyte korraldas Roomas meediaseminari, kus keset elusat antiiki laotati meie ette killuke äsjasaabunud tulevikku.

Henry Kao

Saabus ka Gigabyte’i Senior Vice President Henry Kao ja temaga said eraldi kohtuda vaid üheksa ajakirjanikku – mul pisikesest Eestist oli au olla üheks väljavalituks.

Kao hinnangul kestab kriis veel kuni kolm aastat: „Kriis ei puuduta enam Gigabyte’i – kogu selle aasta oleme kasvuteel.

Arvatavasti on kriisi ajal inimesed enam hoolivad ning soovivad kvaliteetsemat ja kauem kestvat toodet, mitte ainult odavat hinda.

Meie ideid ja kvaliteetseid lahendusi ostetakse ning ka kopeerivad ja aren-

davad edasi paljud teised firmad. Eriti ilmne on see just emaplaatide osas, kus me oleme tõusnud juhtivaks.”

Sel aastal võitis Gigabyte oma emaplaadiga GA-EX58A-Extreme peaauhinna „Best Choice of COMPUTEX TAIPEI 2009 Award”, saavutades oma tööstusharu tippnominatsiooni. veiko tamm

Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 57

robotid 4. detsembril toimus TTÜ spordihoones iga-aastane tudengirobotite võistlus Robotex. Seekord pidid robotid mängima jalgpalli.

Kes on parim robotjalgpallur Maarjamaal?

Tuntud arvutiturvaekspert Tõnu Samuel käis robotite boksis nõu andmas. Siin hindab ta karmi pilguga robotit Bermuda, mis jäi jalgpallis tulemusega kuhugi tahapoole.

Võistlus toimus rohelisel jalgpallistaadionil, kus löövad väravaid 3. koha saavutanud Digipallur ja teiseks jõudnud Mäger, viimane on ka end ise väravasse söötnud. Fotod: Kalev Lilleorg

Lisaks jalgpallile said robotid meeskonna boksis kaasa lüüa ka muudes mängudes.

Võidukas: Allan Vein rõõmustab – võit on peaaegu käes. Tema võistkond IT Kolledži Robootikaklubist on roboti nimega RollerTroller sättinud staadioninurka otsustavaks lõpuheitluseks.

58 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

Igavene teine? Tehnikaülikooli robot Mäger pidi koos meeskonnaga kõige rohkem backstage’ist võistlusareenile ronima, et oma headust tõestada. Viimases heitluses jäid nad siiski IT Kolledži Robootikaklubile natuke alla.

Tieto Talent on Soome rahvusvahelise IT-firma Tieto esimest aastat korraldatud suur ülemaailmne jõulupidu, kus astuvad üles firma enda talendid. Tehniliselt teostuselt Eurovisiooni vääriline kontsert kantakse Full HD kvaliteedis üle satelliidi üle ligi 30 maa kontoritesse, kus 16 000 Tieto töötajat valivad parima. Vt ka AM.EE/talent

Millised talendid peituvad IT-inimestes tegelikult?

Tieto Eesti kui korraldajamaa pääses kümne finalisti hulka ilma eelhääletuseta. Eesti talendina astus üles soolotrummar. Foto: Egert Kamenik

Võitu tšehhidega jaganud läti lauljataris kahtlustasid paljud pealtvaatajad professionaalset ooperilauljat. Tegelikult oli ta ühe Tieto Läti kontori töötaja.

Foto: Carolyn Fischer X 3

ETV2 Full HD kvaliteediga telebussis edastab Eurovisionilaadse telepildi otseülekandena üle satelliidi 26 riiki Villi Vilepill.

Viimati olevat nii mastaapne Full HD teleülekanne tehtud Moskva Eurovisionilt. See oli ka esimene Full HD satelliidiülekanne Eestist.

Talendid keldris: pildil Tuomas Kauppinen ja Ville Immonen Tandbergi videokonverentsisüsteemiga ülemaailmset videohääletust organiseerimas, tagapool isehakanud TV-graafik Sami Reinila. Seisab teleproff Marko Levo, kes ülekannet koordineerib.

Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 59

inimesed

Pidevalt sõuad, kaugele jõuad Milline on see Eesti mees, Aarne Pärnsalu, kes juhib suure IT-firma EMC2 tervelt 17 riigi müügitööd? Kohtume temaga ühe kiire tööpäeva lõpus, paar nädalat enne jõule.

Õpetamine ammendas end mõne aastaga.»

Aarne Pärnsalu armastab elus teha kannapöördeid

Nüüdseks on Aarne juba kümme aastat töötanud EMC2 korporatsioonis. Pikemat aega tegeles ta müügitööga Baltikumis ja hiljem ka Baltikumi tasemel juhtimisega. Praeguseks on ta ülendatud juhtima müügitööd pea kahekümnes Euroopa riigis.

Ettevõte ise tegeleb kettaseadmete tootmise ja müügiga. „Üheksakümnendatel nähti kõvasti vaeva, et kõik tunneksid EMC2 kui kettalahenduste tootjat. Sedasi meid valdavalt ka teatakse, kuid firma tegevusele on väga palju valdkondi lisandunud,” räägib Aarne.

EMC2 on aastate jooksul ostnud kokku ligi 40 firmat ja praegu moodustab umbes 40% käibest kettalahenduste tootmine ja müük. Teine suur valdkond on praegu varunduslahendused, lisaks on sisenetud turvavaldkonda ning kõige tipuks tegeletakse ka dokumendihaldusega, mille hulka kuulub koguni ka andmete digitaliseerimine paberilt.

Enne EMC2-s müügitööga alustamist töötas Aarne Pärnsalu Oracle’is, kus ta kandis erinevaid ametinimetusi, kuid näiteks võis teda kohata tiitliga „Oracle’i Eesti müügijuht” või „Oracle’i pangandussektori müügijuht Baltikumis”.

Oracle’ist EMC2 minek tähendas tema jaoks rohkem riistvaraga tegelemist. „Ma ei olnud kindel, kas kogu see riistvara pool on minu jaoks, aga praegu ma ei kahetse. EMC2 on ostnud ka palju ettevõtteid, iga aasta on lisandunud palju uusi liine ning iga aasta on uus ja põnev,” selgitab ta.

60 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

Enne Microsofti toodetega tegelemist, aastatel 1992–1995 õpetas Aarne Eesti Majandusjuhtide Instituudis arvutikasutamist. See oli ajal, kui inimestele tuli näidata, kuidas arvutit sisse lülitada. Õpetamise tööst liikuski ta sujuvalt toodete tutvustamise juurde.

Uued proovikivid viivad edasi Kui küsida Aarnelt, mis on teda karjääri juures aidanud, vastab ta: „Ühelt poolt olen jõudnud nii kaugele seetõttu, et uusi proovikive on pidevalt.” Samuti kiidab ta järjepidevat tegutsemist ja firmasisest inimeste arengu soosimist ning seda, et EMC2 -s on pidevalt midagi uut.

Aeg-ajalt on Aarne tundnud, et tegevus on end tema jaoks ammendanud. „Õpetamine ammendas end mõne aastaga. Järgmine samm oli müümine, mis kaotas minu jaoks võlu samuti mõne aasta möödudes. Nüüd olengi tegelenud juba paar-kolm aastat juhtimisega. Sageli on hetki, kus tunnen vajadust liikuda järgmisele tasemele,” selgitab ta.

Oma karjääri läbivasse teemasse, informaatikasse, sattus Aarne enda sõnul üsna juhuslikult. Ühel päeval, kui oli vaja ülikooli sisse astuda, esitas ta avalduse infosüsteemide teaduskonda.

Elu on näidanud, et tehtud valikut kahetseda pole vaja. Paljud kaasmaalased võiks seada Aarne saavutusi endale eeskujuks. Hea juhus see informaatika, või mis.

Aarne on IT-sektoris tegutsenud kokku ligi viisteist aastat, mille jooksul on ta näinud nii

Suurfirmas EMC2 17 riigi turunduse ja müügi eest vastutav Aarne Pärnsalu veedab enamiku nädalast Eestist väljaspool, tihti vaid reedeti võib teda oma Eesti-kontoris töötamas näha. Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 61

inimesed

a rva m us

James Herne sõber Tunnen Aarnet 1989. aasta sügisest ehk keskkooli algusest saati ja pean teda üheks oma paremaks sõbraks.

Enam hakkasime lävima siis, kui koos Tehnikaülikooli informaatikasse 1992. a sügisel astusime ning sellest ajast saati oleme sõbrad. Purjetamas olen temaga käinud vaid paar korda, kuid meid seob rohkem tema teine hobi – autosport.

Oleme käinud koos rajapäevadel Pärnu ja Riia ringradadel.

Paar aastat tagasi õnnestus mul ta lõpuks kaasata ka oma Porschevaimustusse ning müüa talle 911 Carrera S, 997. põlvkonna auto aastast 2005.

mõndagi Eestis ja välismaal. Kui paluda temalt tarkussõnu, siis esmalt tõdeb ta, et väga halb on, kui ettevõtte IT- ja äripool tegutsevad omaette. „Olen Eestis kohanud seda, et inimesed finantsosakonnast räägivad, et on teinud IT-osakonnaga kokkuleppe: nemad ei sega meid, meie ei sega neid, ja seda mitte väikestes ettevõtetes,” toob ta äärmusliku näite.

Aarne arvates on see jutt, mida võib-olla tuleks panna rohkem iga ettevõtte juhtkonna südamele. IT ei saa tegutseda ilma äripoole sisendita. Äriinimesed peavad aru saama, milleks IT-osakond on ning mitte vaatama seda kuluüksusena. See ei ole koht, kust eelarve puudujäägi korral võib raha ära võtta.

Lahendusena kirjeldab Pärnsalu mõtlemist, kus IT-st üritatakse võimalikult palju kasu lõigata. Pole paha mõte IT-inimeste kaasamine juhatusse. „Suuremates ettevõtetes on mindud seda teed, et peale IT-direktori on ka informatsioonidirektori töökoht. Informatsioon on ettevõtte põhivara,” selgitab Aarne.

Vara välja, hilja voodi ...

Viimane aasta on Aarnele aja mõttes raske olnud, sest mees on läinud üle märksa suurema regiooni juhtimisele kui varem. Eelmise aastani oli ta Baltikumi regiooni müügijuht, kuid nüüd62 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

seks on tema vastutada 17 riigi müügitegevus.

Rahvusvaheline töömeeskond on olemas.

Selle tööle panemine ja kõigile suundade andmine tähendab seda, et neli-viis päeva nädalas on Aarne pidevalt reisimas. „Nädal tagasi nägi mu graafik välja selline, et esmaspäeval Budapest, teisipäeval Varssavi, kolmapäeval-neljapäeval Viin ja reedel Kopenhaagen. Ega sellise tempoga vaba aega palju üle jää, kuid ise loodan, et niivõrd intensiivne töö lõpeb poole aasta jooksul,” kirjeldab Aarne oma praegust elutempot.

Aarne tööpäev algab väga vara. Et päevakavasse mahuks ka lend, ärkab ta siis, kui enamik kaasmaalasi magab. „Näiteks järgmisel esmaspäeval pean olema Viini kontoris kell kümme. See tähendab, et kell viis lahkun kodust, sest lend läbi Kopenhaageni võtab aega viis-kuus tundi,” räägib Aarne reedel, kaks nädalat enne jõule.

Aarne arvates võib öelda, et tal on tekkinud ka oskus kasutada lendamise ja lennujaamades ootamise aega kvaliteetse isikliku ajana. „Peamiselt magamiseks,” tõdeb ta ja puhkeb südamest naerma. Eriti kehtib see varajaste lendude puhul. „Tegelikult on veel 17 riiki, kes mulle meile saadavad – õhtuks võib mõnisada kirja ootel olla. Et asjad päris toppama ei jääks, laen

Ta l l i n n – Ko p e n h a ag e n – b u da p e s t

Üks päev Pärnsalu tavalist tööpäeva iseloomustama sobib tema arvates hästi üks hiljutine esmaspäeva hommik, mil pärast ärkamist, enne päikesetõusu, tõttas ta lennujaama, lendas Kopenhaagenisse, et pärast sealset vahemaandumist Budapesti põrutada.

Budapesti lennujaamas ootas teda takso, mis viis ta kohe kontorisse, kus ootasid teda viis eri koosolekut. Osad koosolekud partneritega, osad oma firma inimestega. Pärast õhtusööki jõudis ta hotelli.

Teisipäeva hommikul ärgates sõitis ta taksoga lennjaama ning lendas sealt järgmisesse kohta, et võtta ette uued koosolekud. Ja sellises tempos kulges tal terve nädal.

Purjetamine on Aarne Pärnsalu üks suuremaid hobisid ning ta läbib aastas purjede all 1500–2000 meremiili. enne lennukisse astumist kirjad alla ning lennu ajal siis tegelen nendega,” selgitab Aarne, kuidas reaktiivmootoritega kontoris töötada.

Info ülekülluse pärast tema enda sõnul muretsema ei pea. Igas riigis ootab meeskond, kes teda toimuvaga kursis hoiab ja aega planeerida aitab.

Näost näkku EMC2 puhul on aga tegu ju IT-firmaga, võib tekkida küsimus, et kas näiteks videokonverentsid ei võiks teha suure juhi elu märksa lihtsamaks.

Selle peale kostab Pärnsalu, et päeva esimene pool läkski tal videokõnedele, kuid kaugsuhtlus töötab tema arvates pigem vaid jooksvate asjade ajamiseks. „Praegu tegeleme suuresti plaanide paikapanemise ja ka paljude partneritega suhtlemisega ning kui tahta head arutelu, siis selleks on parem ikka näost näkku kohtuda,” arvab ta. Samas avaldab Aarne lootust, et ehk õnnestub kevadeks juba nii palju plaane paika seada, et senise viie päeva asemel tuleb nädalas vaid kolm päeva

reisida.

Kiirest elutempost hoolimata on Aarnel siiski aega atra seada. Ja nii huvitav, kui see ka poleks, seab Aarne atra merel. Eelmist suve meenutades räägib ta, et sai ohtralt purjetatud. Merel viibitud aeg on peamiselt sport, võistlemine ja kuhugi pürgimine, mis sobib Aarne iseloomuga hästi. Niisama lainetel loksumine, et vaba aega veeta, teda nii väga ei eruta.

Avamere elurütm Samas meenutab ta aastat 2005, mil ta rentis Horvaatias suvel koos seltskonnaga nädalaks katamaraani, mis peale liikumisvabaduse andis ka ööseks katuse pea kohale. „Iseenesest tuli purjekal ööbimine ka kokku kaheksal täiskasvanul ja kahel lapsel odavam kui hotellis viibimine. Samas oli katamaraanil ruumi palju, kõik mugavused, pidev ujumisvõimalus – väga mõnus,” meenutab ta.

Arvestades kogu tööalase ringi lendamisega jõuab ta aastas 1500–2000 meremiili purjede all läbida. Pikem ots, mis ta purjemeeskond sel suvel tegi, oli jaanipäeva paiku, kui jaht käis Kielis Euroopa meistrivõistlustel võistlemas. Pärnsalu ise paraku seal ei osalenud, kuid ta käis jahti koju toomas, mis tähendas 700miilist avameresõitu. „See on päris lahe, elurütm on hoopis teine – Läänemere ületamine on ligi 30 tundi, kus mitte midagi merel ei näe. Kogu sõit oli kokku isegi 96 tundi. Elu on vahetustega ja kulgeb nelja tunni kaupa – neli tundi magad, neli tundi tegutsed ja neli tundi oled valves,” räägib Pärnsalu.

Meeskond võistleb ORC mõõdukirja järgi.

Jahi tüübiks on X41 One Design. Praegu kaalub

õhtuks võib olla paar tuhat kirja ootel» Aarne Pärnsalu kirjeldab oma töörutiini

Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 63

inimesed

A rva m us

Janek Gridin Balti regiooni müügijuht Bytelife Solutions OÜ Tunnen Aarnet sellest ajast saadik, kui EMC2 siin Baltikumis oma tegevust alustas, ehk aastast 1999.

Aarnet iseloomustavad eneseja sihikindlus – igas situatsioonis, olgu tormisel merel jahiga purjetades kaptenina või sadade inimeste ees keerulist esitlust tehes. Aarne on tähtkujult Jäär ja mõnikord on temaga raske, kuid see teeb koostöö ja sõpruse veelgi huvitavamaks ning esitab mulle täiendavaid proovikive.

Aarnel on väga hea omadus leida üles õiged inimesed ja viisi, kuidas nendega töötada, nii et tekiks tõesti kõigi jaoks win-win olukord.

meeskond, kas eelarve võimaldab minna X41 maailmameistrivõistlustele Norras, mis eeldab ka jahiga kohale sõitmist, sest treileriga nii suurt alust enam ei transpordi. See tähendaks 500 miili võrra pikemat otsa kui Kieli sõit.

Võistlemine ja kohale jõudmine võtab palju aega ning võistlusel osalemine sõltubki suuresti sellest, kas on eelarvet, et osta purjed jms vajalikku ning ka sellest, kas on üldse võimalik meeskond (10 meest) kokku saada selleks kindlaks ajaks.

Meister Varem sõitis Aarne väiksema X99 klassi jahiga, millega on käinud ka viiel-kuuel maailmameistrivõistlusel näiteks Austrias, Norras, Saksamaal ja mujal ning on korra olnud ka hõbemedali võitnud meeskonnas.

Kodumaal ei puudu tal samuti purjespordi saavutused – X99 klassis on ta seilanud koguni Eesti meistrite meeskonnas. „X99 klassiga ongi mulle tulnud kõva kool purjetamises, sest tollal olin junga rollis – seitse meest oli võistkonnas, kellest viis olid üle 25 aasta purjetanud, mina olin algaja,” tuletab Pärnsalu oma purjespordi alguspäevi meelde.

X99 klassis võistlemise ajast meenutab Aarne ka võistluseid, kus kohal oli korraga 70–80 sama klassi jahti – selline kogus on võimalik tänu X99 suurusele, mis võimaldab seda ka treileril vedada.

Hobi tormine algus Spordi juurde jõudis Pärnsalu kogemata, aastal 2000. „Sõber ütles, et on vaja jaht Taani võistlustele viia, et kas tahan kaasa minna. Polnud ma varem merel käinud sedasi ja ütlesin, et olgu, lähme. Pärnust ma jahti astusin ja nii see läks!” räägib ta.

Esimesel korral merel nägi Pärnsalu ka sellist tormi, mis kõik seadmed peale vana hea kompassi rivist välja lõi. Hiljem pole ta enda sõnul midagi sellist kogenud – esimesel sõidul sai kohe karmi elamuse kätte. „Saaremaa ja Gotlandi vahel saime sedasi, et üks hetk jooksis ka tuuleandur ära ja kui maod olid kõigil merehaiguse tõttu tühjad, lõpetas ka GPS andmete töötlemise. Vahepeal panime koguni masti vette ja seda nii, et ühest narist kukkus otse läbi laeva inimene teisse narisse,” räägib ta õhinal. „24 tundi tormi – minu mõttekäik oli seal selline, et kui eluga pääsen, siis võib edasi purjeta-

64 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

da,” lisab Pärnsalu optimistlikult.

Abikaasa tal paraku suur meresõber pole.

Paar korda aastas tuleb ta merele kolmeks-neljaks tunniks kaasa. Sellega asi piirdub. Üheaastane poeg on liiga noor, et mere mõnusid nautida.

Ta räägib ka, et vahepeal oli sel aastal natukene raske küll juba ajanappuse tõttu, kui esmaspäevast neljapäevani oli lennus, reedel ja laupäeval merel ning pühapäeval korraks kodus. „Miks ma aga merel käin? Kui sa merele lähed, siis sa ei saa millelegi muule mõelda, kui merele. Nii kui jahti astud, ei mõtle sa enam igapäevastele muredele. Kapten armastab meil samas naistele lohutuseks öelda, et iga merel veedetud päeva annab vanajumal mehele tagasi,” muheleb Pärnsalu.

Purjed – rehvid Peale purjetamise käib Pärnsalu ka rajapäevadel autoga kihutamas. Kollektsionääriks ta end ei pea, kuid omapärane vaatenurk on tal autode omamisse küll. „Me saame sõita erinevate auto-

Autosport on Aarne Pärnsalu teine hobi, muuhulgas on ta Porsche 911 Carrera S-i omanik. dega vaid teatud koguses terve elu jooksul. Ma üritan valida nii, et iga nelja-viie aasta tagant võtan uue auto, mis erineb minu varem omatud autodest. Näiteks, kui pole veel omanud neliveoga masinat, siis peaks ju endale sellise hankima, kogemuse pärast,” kirjeldab Pärnsalu oma neljarattaliste omamise filosoofiat.

Autosõiduga tegeleb Pärnsalu siiski vaid hobi korras, sama tõsiselt kui purjetamist ta seda ei võta, muidu ei jääks kummagi jaoks ehk korralikult aega. Samas tunnistab ta üles, et pidi üldse autondust õppima minema. Muuseas kirjutas ta avaldusele informaatika ja seni ei kahetse, kuigi keskkooli ajal töötas ta ka autoremondilukksepana. „Tegelikult on mul ka ammused autoremondilukksepa paberid olemas,” tõdeb Pärnsalu.

Enn Heinsoo

enn.heinsoo@ekspress.ee Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009 65

minu arvutimaailm

Karel Kannel Arvutimaailma ankeedile vastab suurte IT-lahendustega hästi kursis olev, firma Proact Estonia tegevjuht Karel Kannel. Suurte arvutite juurde algas tema tee 1982. aastal tol ajal ülimoodsa värvilise ja heliga Apple II juurest.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Ilmselt 1982. a, kui klassijuhataja viis Küberneetika Instituuti ja seal demonstreeriti Apple II arvutit.

Esimene oma arvuti?

1989. aastal ehitasin ise Sinclair ZX Spectrumi koopia.

Programmid olid kassettidel. Komponendid sai kokku ostetud Leningradi elektroonikajuppide turult.

Esimene mobiiltelefon?

Benefon Beta NMT. Seda sai isegi tasku panna.

Esimene kokkupuude internetiga?

1992. aastal Teaduste Akadeemia raamatukogus. Seal oli 386 arvuti, millel oli UNIX ning sai Gopherit kasutada ja e-postile saata. Nagu hiljem selgus, oli tegu Eesti esimese interneti püsiühendusega.

Milline on praegune tehniline varustatus?

Sülearvuti on 2008. aasta MacBook Pro, mobiil Nokia E66. See on esimene telefon, kus igapäevase e-posti tööle sain.

Kõige halvem ITga seotud kogemus?

See oli päris ammu, kui üks server, mis oli seotud klientide teenindamisega, otsustas oma töölepingu peatada ning tekkis märkimisväärne seisak. Andmekadu ei tekkinud.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?

E-post ja kalender on oluline, veebita saab mõnda aega hakkama. Jälgin teatud komplekti ca kümnest lehest.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?

Kuidas kunagi, nii viis kuni kaheksa tundi päevas.

Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat?

Ilmselt küll. Sel ajal, kui arvutitega kokkupuude algas, oli põhiväärtus riistvara, programmid tuli kusagilt „sebida”.

Foto: Kalev Lilleorg

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 10.02

◊◊ Kas LED-projektor näitab juba hästi? ◊◊ Kuidas virtuaalselt koosolekul olla ◊◊ Aasta algab uute IT-leiutistega. Vaatame need üle

66 Arvutimaailm nr 12 (167) detsember 2009

TÕENÄOLISELT PARIMA VARUSTUSEGA LASKETIIR PÕHJAMAADES!

PROOVI KÕIKI ARVUTIMÄNGUDEST TUTTAVAID RELVI PÄRISELT! Küsi lasketiiru kinkekaarti!

LASKMISKOOLITUSED RELVADE MÜÜK PERSONAALNE KONSULTATSIOON

Helista +372 56 880 888 www.tacticalshooting.ee Tallinn, Kopli 103