Arvutimaailm 6/10

Andrei Korobeinik lõi uue investeerimislehe ning räägib oma elust

Zone Media näitab meile oma servereid ja räägib .ee domeenist Kuidas kirjutada iPhone’i jaoks head rakendust Maailma väikseim Android: Sony Ericsson XPERIA X10 mini

KAs see siin on it tulevik?

Traditsioonilistes ärisektorites on peidus suur hulk kasvuvõimalusi ja head teenistust IT-ettevõtetele

Hind 39.90 / € 2,55 Nr 6 (172), juuni 2010

9 7 7 1 0 2 1 936005

Suures võrdlustestis viis kodumaist GPSjälgimisteenust

Väu!

Võida vinge fotokas!

Telli uuenenud [digi] nüüd ja võida vinge PENTAXi peegelkaamera väärtusega 10 000 krooni. Loosis tervelt viis kaamerat.

Kampaanias osalevad kõik, kellel on 1. juuli 2010 seisuga kehtiv periooditellimus või otsekorraldusleping.

Auhinnad loositakse välja 5. juulil.

Tutvu kampaania tingimustega internetis www.telli.ee. [digi] tellimiseks on kolm võimalust: ␣ Mine kodulehele www.telli.ee ␣ Saada e-kiri levi@presshouse.ee ␣ Helista 660 9797 Kaamerad ja objektiivid firmalt paneb välja

Komplekti kuulub: ␣ Pentax K-x kere (must) ␣ smc PENTAX DA L 18-55mm F3,5-5,6 AL (must) ␣ smc PENTAX DA L 50-200mm F4-5,6 ED (must)

Kõik moodsast tehnikast!

[digi] on ajakiri arvutitest, fotoaparaatidest ja muust moodsast tehnikast.

juuni 2010 fookus

LABOR 34 Kõu akuga ruuter – internet

Foto: istockphoto

IT-firmad otsivad mujal võimalusi Metsandus, torud ja tööstus: kas need valdkonnad ongi Eesti IT uued suured võimalused?

Lk 16

ja sääsed ühes 36 Fujitsult kahe puuteplaadi-

ga sülearvuti 37 Lenovo EDGE – piiripealne

sülearvuti 38 Raamatupaksune projektor

Casiolt 39 Taskuruuter – 3G ja WiFiga 40 Mobile Office 2010

41 Sony Ericsson

XPERIA X10 mini

A RVA M US 6

Vastasseis: Facebook turunduses?

Eksperdid hindavad: Zone.ee 8 ITLi veerg: telekommunikatsiooni tulevik 7

UUDISED 10 SAP maailmakonverents 14 Uus ja vanad: iPhone 4

FIRMA 22 Zone – veebimaailma „veefirma”

R E P O R TA A Ž 28 Juhupunktidest internetti otsimas

LAHENDUSED 48 Uued domeenireeglid – jurist selgi-

tab 50 Teeme ise iPhone’i rakenduse 54 Unifitseeritud salvestus – ühtne ja

hea 55 Lihtne ja kasutu – mobiiliga sääse-

peletamine INIMESED 56 Suhtlusvõrgud: Twitter, blogid ja

foorumivaatlus 58 Seltskond arvutiõppijaid 59 Seltskond LTE tugijaamu Ericssoni

Tallinna tehases 60 Andrei Korobeiniku uued

proovikivid 66 Minu arvutimaailm: Ragnar Sass

42 Suures testis sõitsime mööda linna ja võrdlesime GPSjälgimissüsteeme.

Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 3

toimetuse lehekülg

Puid saagiv telefon Veel hiljuti soovisid keeruliste telefonidega hätta jäänud inimesed, et neil oleks mobiil, mis vaid helistaks ja midagi muud ei teeks.

Nüüd on neile vastukaaluks tekkinud ka inimesi, kes imestavad – milleks veel see helistamine, kui telefoniga saab kõike muud teha?

Ja nüüd saabki. Peaaegu kõike. Puid saagivat isendit pole küll veel kohanud, aga erinevad mobiilirakendused, mida saab oma telefoni laadida, on taskuabimehest teinud täiesti universaalse tööriista igaks elujuhtumiks. Vaja metsas sääski peletada? Jah, tuleb vaid vastav rakendus alla laadida. Metallidetektor? Telefon teeb selle riista töö ära. Kiirusemõõtja? Aga palun, võta mobiil taskust välja.

Nagu sellest Arvutimaailma numbrist selgub, aitab nutikas telefon raha kokku hoida ka lisavidinate pealt. GPSi eraldi pole enam paljudele vaja, sest iPhone ajab asja ära. Sääsetõrjepudel võiks siiski veel kaasas olla, sest sääsepeleti-rakendus mobiilis pole putukatele seni piisavalt eemaletõukav. Kuid eks tarkvara areneb. Kui keegi tahab telefoniga veel helistada, peab kasutusjuhendist üles leidma selle koha, kust kõnede alustamist selgitati.

KAIDO EINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

TOIMeTUSe KOLL eeGIUM

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Valdo Kalm Kaanepilt: iStockphoto

EMT juhatuse esimees

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

Urmas Kõlli ITLi juhatuse liige

Arvutimaailma tellimus maksab 399 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus.

Teet Jagomägi AS Regio juhatuse esimees

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori juht

Tiit Anmann Webmedia müügidirektor

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol vöib kahjustada teie tervist.

Tervitame öllesöpru.

Mönuga!

Videotervitust vaata www.saaremaavodka.ee

arvamus võitja ja k ao ta ja

va s ta ss eis

Kas Facebook on firmade jaoks revolutsioon turunduses?

Jah

∂

EstWini kogu maad katva kiire võrgu ehitamise esimese hanke võitjad on nüüd teada.

Lairiba Arenduse Sihtasutus tunnistas parimateks pakkujateks erinevatel lõikudel Eltel Networksi, Corle OÜ ja Ericsson Eesti. Ühe kilomeetri võrgu hinnaks kujunes ligi 125 000 krooni. Vt ka am.ee/ node/1306

∆

ML Arvutid, üks Eesti kunagisi suurimaid arvuti­toot­ jaid, on vaikselt lõpetamas.

Harju maakohus sai juuni alguses aktsiaseltsi ML Arvutid avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

Aasta tagasi algas lauaarvuteid ja servereid edasi tootva ettevõtte saneerimine, tekkisid­ vaidlused maksu­ametiga.

ei

AIVAR RUUKEL

ASKO KÜNNAP

Facebook on fenomenaalselt populaarne. Praeguse vaheetapi erinevate suhtlusvõrgustike vahelises võidujooksus on ta pikalt võitnud. Kõik fenomenaalne on lihtne, just selle vana tarkuse on Facebook osavalt realiseerinud. Seal on lihtne suhelda, kogemusi jagada, inimesi leida.

Näoraamat on lihtsalt üks kanal. Üks uus ja väga nutikalt kaela määritud meedium. Inimesena hoian sellest aja- ja ajuraiskajast eemale, aga kui mul ühel heal päeval midagi sobivat müüa tarvis on, siis võin seda võrkturunduse ajuloputit kasutada küll.

Kõlab ju piisavalt küüniliselt?

Soomaa.com, turismiturundaja

reklaamionu ja arvutikasutaja

Turundus on vestlus, ka see on vana tarKui sul on midagi, mida sa mitte kuhukus. Tõsi, massimeedia gi panna ei oska ja mida valitsemise ajastul on keegi ei vaja, siis RUUKEL: nüüd pole mitte vestluse asemel domitopi see endale internetenam küsimus, neerinud monoloog – ti! Facebook annab selreklaam.

Turundajad leks veel ühe väga mugakas turundada on õppinud, et ostes va ja harulise torustiku.

Facebookis, seda Kõigi muude virtuaalrohkem reklaami, kasvavad müüginumbrid. salmikute, isetäituvate teravamalt on Facebookis vanamoelise päevikute ja reisisalvesaga üleval, kuidas tajate kõrval. monoloogi harrastajaid on praegu palju, kõik ei Vähemasti ei ole tegu seda teha. mõista muutunud mänpimesoolega, tunneli gureegleid. Mäng ise on lõpust paistab natuke KÜNNAP: Kui mul aga ju teine – jalgpallis ei hämarat valgust. Alati ühel päeval jõua kaugele, kui üritada saab inimestele ütelda: korvpalli mängida! auka, auka, ma vaatan midagi müüa Eelöeldut silmas pineid su õnnetu koolitarvis, võin seda dades meeldib mulle tuslaagri nõmeda afteka Facebooki võtta mitte fotosid Näoraamatust! võrkturunduse kui revolutsiooni, vaid Ja siis tegelikult see ajuloputit pigem evolutsiooni, õptüütus vaatamata jätta pimiskogemust. Mitte ja lihtsalt välja jalutama kasutada küll. üksi turunduses, vaid või kellelegi täiesti füüka suhtluses klientide siliselt eksisteerivale ja ja avalikkusega. Nüüd pole küsimus, kas toimivale inimesele külla minna, süüa päris turundada Facebookis, teravamalt on aga toitu ja juua päris vett ja päris veini, vaadata üleval, kuidas seda teha. Ja kuidas siduda läbi päris akna, kuidas päris orav päris puu Facebook muu turundustegevusega? otsa ronib. Päris hull tripp!

6 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

ku u t sita at

Umbes 26 000 inimest nädalas võrdub Alo-TV näitajatega.»

Turu-uuringufirma TNS Emor nõukogu esimees Margo Veskimägi võrdles Twitteri auditooriumi suurust Pärnu turunduskonverentsil Tartu telekanaliga.

ek s p erd id h in davad

Zone on üks tuntumaid virtuaalse privaatserveri pakkujaid, hiljuti uuenes ka nende veeb. Lihtsus on praegu moes – tühjad pinnad, suured nupud. Aga natuke võiks veelgi konkreetsem olla.

Zone – veebi lihtne kodu Veebid muutuvad lihtsamaks ja õhulisemaks. Ka Zone’ist on kadunud kirjud reklaamid, jäänud lakooniline sisu ja hallid kujunduselemendid. See kõik on hea, arvavad eksperdid, võiks ainult veel rohkem ühtset stiili olla.

Tõnis Hinnosaar

HEGLE SARAPUU

Kaspar Loog

Uus Zone.ee on selge ja lihtne ning rõhub kasutusmugavusele. Domeeniotsingu juures oleks abiks mitme domeenilaiendi paralleelse päringu võimaldamine. Tore näha, et statistika on Zone’i jaoks oluline, mida peegeldab nii Google Analyticsi seadistus kui ka „enim küsitud” sektsioon. Soovitaks https protokolli kasutada mitte läbivalt, vaid siis, kui selleks vajadus.

Veebi sihtrühm on kasutaja, kes veebis tehniliselt „kodus” – valitud on efektiivne keelekasutus. Läbi seletuste ning abi on ka vähemteadjatele mõeldud. Veebil on samas mitu kasutatavuse probleemi: ebastandardselt käituvad elemendid, erineva disainiga samade elementide kasutamine.

Tulemuseks mulje keerulisemast veebist, kui see tegelikult on. Ei arvestata erivajadusega kasutajatega.

Zone.ee on ilmselt oma sihtklientuurist aru saanud. Kohe esilehelt juhatatakse ülevaatlike tabelite juurde, kus hinnad ja funktsionaalsus on kohe nähtaval. Samuti on tellimisvorm üsna otsekohene ja väga hea tagasisidega. Kohati häirib Zone.ee veebis erinevate nuppude siia-sinna hüppamine seoses kuvatavate hoiatustega.

Altex Marketingi partner

Statistika on lehe jaoks oluline, see on hea.

5-

Trinidad Consultingi partner

Lihtne veeb, mis hirmutab näilise keerukusega.

KnowIT Estonia tegevjuht

3

Töö saab tehtud ja liigseid kulinaid ei näe.

5

hinne kokku: 4 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 7

arvamus

Telekommunikatsiooni arengusuunad ja Eesti Telekommunikatsiooni areng on jõudnud tähiseni, mille nimi on NGN ehk Next Generation Network – järgmise põlvkonna võrk. Sellest on räägitud palju, aga nüüd leiab NGN ka rakendust võrkude rajamisel ja uuendamisel.

TÕNU GRÜNBERG

EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor, juhatuse liige

ITU (International Telecommunications Network) defineerib NGNi kui pakettside võrku, mis suudab pakkuda telekommunikatsiooniteenuseid, kasutades kvaliteedieristuvaid (QoS – Quality of Service) laiaribalisi transporditehnoloogiaid ja kus teenustega seotud funktsioonid on nendest transporditehnoloogiatest sõltumatud. Samuti toetab see üldist mobiilsust ja tarbijale ühetaolist teenuste

Klassikalise kõne IC maksus­tamis­ mudel on oma elukaare lõpus.» pakkumist unifitseeritud liideste abil, mis on sõltumatud konkreetsest ligipääsumeetodist ja terminalseadmest.

Selline pikk definitsioon ei tundu ehk esmapilgul kuigi tähenduslik, aga on seda tegelikult väga suurel määral.

Ehk et esmakordselt võib telekommunikatsioonitehnoloogia jõuda tasemele, kus üks ühtne pilvena kõikjal olev võrk on võimeline teenindama kõiki, nii fikseeritud asukohaga kui 8 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

ka mobiilseid tarbijaid ning pakkuma sama sisu ja samu teenuseid erinevate protsessorite, klaviatuuride ja ekraanidega seadmetele. Põhimõte on sarnane sellega, et autoteedel, vähemalt suurematel ja parematel, on võimeline liiklema nii raskeveok, buss, kiire sõiduauto kui ka kerge mootorratas ja kõik jõuavad soovi korral samade sihtpunktideni, saades trassil vajalikke teenuseid.

Kasvavad andmemahud ja uued ärimudelid Andmesidemahtude plahvatuslik kasv, sisuliselt mahtu kordistumine igal aastal toob kaasa ka uue probleemi. Nimelt siiani kõneteenuse põhiste võrkude puhul rakendati IC (InterConnection) ehk vastastikühenduse tarifitseerimise põhimõtet, kus konkreetse kõne lähtevõrk pidi mõistliku tasu maksma võrgule, kuhu kõne termineerus ja kõne vastuvõtjale oli see tasuta (erandiks on rändlus). See hoidis võrgu opereerimise tulud ja kulud tasakaalus. Samas näib nüüd, et klassikaline kõne IC maksustamismudel on oma elukaare lõpus ning andmesideliikluse puhul, millesse suubub VoIPi näol ka kõne, leiab IC põhimõte rakendamist harva. Näiteks sellised globaalsed tegijad nagu Google/YouTube tekitavad meeletu ühesuunalise andmevoo endilt tarbijale, mille eest võrguomanik mingit tulu transpordikulude katteks ei saa. Ainsana jääb sissetulekuna lõpptarbija makstav ligipääsutasu, mis ei kipu kaasnevaid kulusid katma, arvestades üldjuhul piiramatut andmemahtu kuumaksu eest.

See omakorda on viinud kogu telekommunikatsiooni tööstusharu küsi-

museni, kas mitte ei peaks suurimad mahugeneraatorid võrkudele ka otse tasu maksma. Küsimus on seda kurbloolisem, sest näiteks e-posti liiklusest oli rämpsposti osakaal keskmiselt 81 protsenti!

Kõige murettekitavam on selline andmeside kasv just mobiilsidevõrkudes, mis kasutavad raadiolaineid kui piiratud loodusressurssi. Tehnoloogia areng on võimaldanud küll järjest enam infot kodeerida ühele olemasolevale sagedusühikule, kuid piiriks arvatakse olevat Shannoni seadus, mis ütleb, et maksimaalne infokogus, mida on võimalik üle ühe Hertzi edastada, on 6 bitti. Selle saavutab sisuliselt 4G (ehk LTE – Long Term Evolution) tehnoloogia ja edasi saab minna vaid eraldades üha rohkem sagedusvahemikke telekommunikatsiooni tarbeks. Aga paraku on siingi selge piir ees. Loodame siis, et mingi uus tehnoloogiline läbimurre mobiilsides, mis näiteks asendaks raadiolainete kasutamise mõne muu kaugmõju printsiibiga saabub enne, kui oleme mobiilivõrgud umbe tarbinud.

Rollid Eesti telekommunikatsiooni arengus Eesti telekommunikatsioon on siiani arenenud tasakaalustatult, olles saavutanud arvestatava maailmataseme isegi tippudega võrreldes. Kasutame viimase põlvkonna tehnoloogiaid. Ka teenuste territoriaalne kättesaadavus on hea, kuigi pingutada veel võiks.

Selle heaks näiteks on ITLi kuuluvate telekommunikatsioonifirmade ning MKMi (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi) ühisprojekt EstWin, mille raames eurotoetuste toel rajatavad üle 6000 km uut fiiber­

Tulevikuseade: Aleksander Mukmelovi Mobile Script on nii väikese kui ka lahtirullitava ekraaniga.

Windowsi-telefon: Senghan Soni tulevikumobiil on nagu tükike aknast, reageerib puudutusele ning isegi pealepuhumisele.

Pärgamendirullid võivad tulla tagasi: Suhyun Kimi Visual Sound.

optikat kindlustab 100megabitise andmeside pakkumiseks vajaliku nn viimase miili ehitamise võimaluse.

MKM teeb head tööd ja on üles näidanud mõistlikkust ning arusaamist, näiteks ei plaani ministeerium küsida sadu miljoneid uue 4G jaoks vajalike sageduste eraldamise eest, jättes selle raha operaatoritele investeeringuteks. Positiivne arengusamm on ka digitelevisioonile üleminek.

Samas on tulnud vahel käsitleda ka küsitavaid infoühiskonna arengut puudutavaid initsiatiive. Näiteks rahandusministeeriumi algatatud hasartmänguseaduse muudatustega püütakse asuda internetiliiklust reguleerima meetoditega, mille edukaks rakendamiseks oleks sisuliselt vaja teha algust internetiliikluse sisu riiklikku kontrolli alla võtmisega (tsenseerimisega).

Teine kahetsusväärne initsiatiiv on tulnud siseministeeriumist, kus

katsioonivõrkude rajamise eeldusena, on arengud väga kiired ka lõpptarbija teenuste ning seadmete osas. Kõik me oleme juba harjunud mõttega, et kino ja televisioon on nüüd kolmemõõtmeline, aga samuti tulevad varsti mobiilsed seadmed, mis 3D-d suudavad ehk ka ilma spetsiaalprillide kasutamiseta kuvada.

Tänu telekommunikatsioonivõrkude läbilaskevõime kiirele kasvule ning mitmesuguste sensorite ja muu seotud elektroonika arengule muutuvad üha käegakatsutavamaks ka virtuaalreaalsuse rakendused. Need võimaldavad tõelist kohaloleku elamust ning suhtlemist sõprade ja töökaaslastega virtuaalses keskkonnas, mis ei lase läbi muid asjassepuutumatud väliskeskkonna meelteärritusi.

Seega toob tulevik jätkuvalt põnevaid lahendusi ning loodame, et ka Eestis need esimeste hulgas rakendada suudame.

soovitakse sidevaldkonna erandtoimingute rakendamise tehnoloogilise valmisoleku saavutamisega seonduvad kulud tulevikus jätta võrguoperaatorite kanda vaatamata sellele, et

Näiteks ei plaani minis­ tee­rium küsida sa­du miljoneid kroo­ne 4G jaoks.» turvalisuse tagamine on kogu ühiskonda läbiv. Avalikes huvides toimuv tegevus peaks ühetaoliselt olema kaetud riigieelarvest.

Uued arengud – 3D ja tehisreaalsus Vaatamata küsimustele, mis tuleb lahendada efektiivsete telekommuni-

Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 9

uudised VAID 5 PROTSENTI

Kuigi Eesti on e-ostuarvete vastuvõtmises Euroopas esirinnas (93% kõigist arvetest), on lugu hoopis kurvem otse infosüsteemist infosüsteemi liikuvate e-arvetega: neid saadetakse vaid 5%. Sellega jääb Eesti maha enamikust Euroopa riikidest. Itella tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et Eestis eelistatakse e-arveid saata e-postiga. PDF-arved annavad võitu aga ainult arve saatjale, vastuvõtjale on nende töötlemine kõige kallim.

+19 PROTSENTI

Gartner ennustab, et sel aastal kasvab mobiilimängude tulu 19 protsenti. Koos nutitelefonide rakenduste populaarsuse kasvuga laaditakse aina rohkem ka mobiilimänge. Gartneri uurijad ei usu, et tasuta mängude mudel reklaamituludega esialgu end ära tasub.

Mobiilireklaam saab jalad alla lähema kolme aasta jooksul, pakub Gartner. Seni kasvatatakse tulu mängude müügilt.

SAP lähenes mees-ja Baltimaades peeti küberkaitseõppust Tallinnas Küberkaitse Kompetentsikeskuses peeti mais rahvusvaheline küberkaitseõppus „Balti küberkilp”. Kahepäevase harjutuse eesmärk oli anda praktilist kogemust arvutivõrkude kaitsmisel. Harjutuse vältel kaitsesid Lätis, Leedus, Rootsis ja NATO peakorteris asuvad meeskonnad virtuaalseid arvutivõrke rünnakute eest.

Veebipõhine ERPLY avas oma äritarkvara arendajatele Eesti päritolu veebipõhine ERPLY avas tänasest oma äritarkvara API ehk rakendusliidese kaudu arendajatele. InventoryAPI-nimelise rakendusliidese abil saavad peamiselt e-poodide pidajad ja e-äride valmistajad oma veebilahenduse ERPLYga siduda. Läbi InventoryAPI saab olemasoleva riist- ja tarkvaraga kasutada ERPLYt ilma infosüsteemi oluliselt ümber tegemata.

10 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

17.–19. maini oli mul au külastada maailma suuri­ma äritarkvarafirma SAP AG Frankfurdis toimunud­aastakonverentsi Sapphire Now 2010.

Huvitavaks omapäraks üritusel oli esmakordselt ajaloos paralleelne toimumine kahel poolkeral korraga.

Kui varasemalt lennutati kogu rahvas kokku ühte punkti (eelmisel korral Orlandosse USAs), siis sedakorda kogunes läänepoolkera taas Orlandosse, idapoolkera aga Frankfurti. Olulised võtme-ettekanded toimusid ajavahet arvestades Frankfurdis õhtul, Orlandos aga varahommikul ning satelliitside töötas perfektselt.

Kaheks staaresinejaks oli SAP kutsunud tutvustamist mitte vajavad isikud. Meil Frankfurdis oli selleks Virgini impeeriumi looja ja tuntud innovaator ning seikleja Sir Richard Branson, Ameerika poolel astus rahva ette omaaegne USA asepresident ja Nobeli rahupreemia omanik Al Gore.

Viimane leidis loomulikult taas suure hulga vabasid kõrvasid, et oma kliimasoojenemise eepilist lugu jutustada, kuigi teadlased selle inimtegevuse põhjustes enam nii üksmeelel pole.

SAP on tarkvarafirmade seas tarkvara käibemahult suuruselt neljas firma maailmas (11,6 miljardit USD, nüüdsest koos Sybase’i osaga 12,2 miljardit USD), jäädes alla vaid sellistele hiidudele nagu Microsoft (49,5 miljardit USD), IBM (22,1 miljardit USD) ja Oracle (17,6 miljardit USD). Ainult

selle suure neliku käive ulatubki üle 10 miljardi dollari piiri. SAP asutasid juba 1972. aastal Mannheimis Saksamaal viis endist IBMi inseneri ja kandis saksapäraselt pikka ja lohisevat nime Systemanalyse und Programmentwicklung (System Analysis and Program Development). Hiljem tõlkis SAP end kui Systeme, Anwendungen und Produkte in der Datenverarbeitung (Systems, Applications and Products in Data Processing). Alates 2005. aastast on aga firma ametlik nimi lühendatud SAP AGks.

Väikesed saavad rentida Pilvearvutus ja nutitelefonid on saanud pea kohustuslikuks igale reisivale ärimehele ja SAP ei taha siin kõrvale jääda. Sel eesmärgil osteti nädal enne konverentsi just mobiilseadmetele ärivara loonud Sybase’i, makstes selle eest üüratu, 5,8 miljardi dollarilise summa (u 70 miljardit krooni). Mee-

Pilvarvutus ja nutitelefonid on saanud pea kohustuslikuks igale ärireisijale.»

Tasuta iPadi ihalejaid peteti Facebookis topelt Hiljuti levis Facebookis üleskutse, et täites küsitlusankeedi, on võimalik saada testimiseks tasuta iPad ja pärast testi see endale jätta. Tegu oli topelt-petuskeemiga.

Need, kes tasuta iPadi saamist uskuma jäid, juhatati veebi, kus paluti täita küsitlusankeet, kuid siis tuli ka oma Facebooki kontot kinnitada avanevas aknas, kuhu pidi uuesti sisestama kasutajanime ja parooli, kirjutab Bitdefender. Kes seda tegid, olidki esimese õngitsemise ohvriks läinud ja oma konto ligipääsu loovutanud.

Järgmisena paluti veel installida üks programm, sest muidu tasuta iPadi ei saa. Installiti aga tüüpiline reklaamvara, mis kasutaja arvuti kommertsteadetega üle ujutas. Seda tüüpi Facebooki-pettused on turvatarkvara tootjate sõnul aina sagedasemad.

Skype Manager – firmadele Uus Skype Manager pakub varasemast paremaid võimalusi ettevõtete Skype’i kasutamise haldamiseks.

See aitab tsentraliseerida Skype’i tasuliste teenuste arveldused ning annab reaalajas ülevaate kõnekrediidi kasutamisest. Samuti saab Skype’i teenustele ligipääse seadistada.

a-koer tüüpi firmadele

SAP konverentsi idapoolkera suurkülaline söör Richard Branson vastas moderaator Conny Czymochi küsimustele suurest ja väikesest ärist. FOTO: Wolfram Scheible / SAP AG nutagem, et Skype vahetas omal ajal omanikku vaid 2,6 miljardi USD eest.

Kui seni oli aga SAP suurfirmade pärusmaa, siis on nüüdsest pööratud suurt tähelepanu ka SME sektorile (väike- ja kesksuurusega ettevõtted), kellele pakutakse ka tarkvara rendi võimalusi vastavalt vajadusele (On Demand). SAP väikeste ja keskmiste ettevõtete sektori juht Luis Murguia

nimetas oma ettekandes seda uut turgu väga oluliseks – on ju ainuüksi Euroopas 22 miljonit SME klassi kuuluvat ettevõtet, mis annavad tööd 120 miljonile inimesele ning mille panus kogu Euroopa koguproduktist on 57%. Seega, kui seni oli SAP vaid väga väheste suurfirmade ja rahvusvaheliste filiaalide huviorbiidis, siis nüüd tasuks tema pakutavat uurida kõigil

alates isegi „mees-ja-koer” pisifirmadest. Baltikumi uudisena anti konverentsi käigus pidulikult üle koostööleping Riia Tehnikaülikoolile, kellest sai SAP haridusallianssi esimene liige Baltikumis. SAP vastas mu küsimusele, et nad on huvi korral kohe valmis koostööks ka Eesti kõrgkoolidega ning neid sel alal toetama.

VEIKO TAMM Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 11

uudised Fo to : s c a n p i

x

Üle poole Eestist saab 3G-ga kaetud EMT plaanib selle aasta jooksul katta kiire 3,5G-internetiga 60% Eesti territooriumist ja 90% rahvastikust.

Tele2 pole ka kitsi. See operaator lubas, et katab septembriks 55% ja Elisa omakorda kinnitas, et katab 50% Eesti territooriumist aasta lõpuks kiire internetiga. Linnas kasutavad operaatorid selleks UMTS2100, maal aga UMTS900 tehnoloogiat, mis levib kaugemale.

Mobiilinterneti kuutasu algab praegu 99 kroonist.

Kalender

arvutima ailm

21.06 Ajurünnak

Hinnati rohelist t

FinanceEstonia käivitamiseks 31. märtsil toimunud finantsfoorumil oli arutlusel Eesti nišipõhiseks finantskeskuseks kujundamise võimalused ja sammud.

Nüüd hakatakse sellega pihta – Arengufond kutsub huvilised kokku ja korraldab kutsututele ajurünnaku FinanceEstonia käivitamise teemal.

1

6.07 „Avasta endas testija”

Apple sai Microsoftist väärtuslikumaks

Riias Läti Ülikoolis toimub 11. rahvusvaheline konverents tarkvaratestijatele, kus saab katsetata testimist nii teoorias kui ka praktikas. Esinejateks on tuntud testijad Lätist, Soomest, Prantsusmaalt ja Saksamaalt.

Mai lõpus juhtus see, mida paljud ennustasid ja ootasid: Apple’i turuväärtus ületas Microsofti oma.

Nüüd andis sellele möödaminekule veel hoogu ka uue iPhone 4 väljatulek.

Microsofti aktsia on sel aastal langenud, Apple’i oma aga tõusnud. Börsifirmadest on veel suurema turuväärtusega veel vaid Exxon Mobil, kirjutab LHV. Kui aga Apple tõuseb veel 22%, on ka Exxonile järele jõutud. Seda ei peeta üldse võimatuks, märgib LHV.

Uus domeenikord 5. juulist

30.07 Süsteemiadminist­

Uuele domeenikorrale üleminek algab Eesti Interneti Sihtasutuse otsusega 5. juulist. Siis saavad .ee domeeni registreerida ka eraisikud ja välismaalased.

Oletatavaks hinnaks ühele domeenile tuleb 300 kr aastas.

Juba 11. aastat tähistatakse ülemaailmset süsteemiadministraatorite päeva, nii ka seekord. Miks 30. juuli? Sest süsteemiadministraatorite päev on IT-osakondade jaoks kõige rahulikumal ajal – juuli viimasel reedel. Siis võib lubada väikest tordisöömist ja kingituste vastuvõtmist, sest enamik on sel ajal puhkusel ja IT-osakonnas valitseb rahu.

raatorite päev

12 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

2

SAP ostis Sybase’i

Üks maailma suurimaid majandustarkvarafirmasid SAP AG ostis 75 miljardi krooni eest suurima mobiilse tarkvara tarnija Sybase’i.

Sybase’i omandamisega saab SAP laiendada oma äritarkvara kättesaadavust mobiiliplatvormidele.

Estobuntu sobib ka terminallahendusse Uue Ubuntu baasil on valmimas Estobuntu 10.05, see uus eestindatud Linux sobib ka terminalilahendusse.

Estobuntu 10.05 terminallahendus töötab IDkaardiga. Lahendus jätkab Tigma ja Estobuntu arendusmeeskonna koostööd ja on hetkel ainus lahendus Eestis, mis pakub vabava-

ralisel platvormil terminallahendust, millel on ka ID-kaardi tugi. Kõik terminalarvutist käivitatavad rakendused asuvad serveris, mis komplekteeritakse vastavalt terminalide arvule.

Terminaalide kasutusaeg on pikem praeguste arvutite kolmest aastast. Lähemalt juba augusti AMis. MADIS VESKIMEISTER

tehnoloogiat ja imetelefoni 5

4

Austraalia kahtlustab Google’i nuhkimist

3

Nokia kõige rohelisem

Greenpeace nimetas Nokia praegu kõige keskkonnasõbralikumaks tehnoloogiafirmaks. Keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace hinnangul arvestab Nokia oma tegevuses kõige enam võimalike keskkonnamõjude tekitamisega. Raportis

on välja toodud analüüs 18 maailma tipptehnoloogiaettevõtte kohta.

Möödunud aastal kuulutas ka Dow Jones Nokia kõige keskkonnasõbralikumaks tehnoloogiaettevõtteks.

Näiteks 25% energiavajadusest kaetakse Nokias praegu rohelise energia abil.

BBC kirjutab kohtuasjast Austraalias, kus kahtlustatakse Google Street View autode poolt liigset nuhkimist austraallaste eraelus – nimelt olevat tänavaid kaardistavate ja kolmemõõtmeliselt pildistavate masinate pealt ka avatud WiFi võrkudest andmeid kogutud. Google tunnistas, et see oli neil tehniline viga.

Samas süüdistab Google Austraaliat kättemaksus, sest kritiseeris seda riiki Hiina-taoliste internetifiltrite väljatöötamises.

Teleport sai Hiinas teoks

Samal ajal Shanghai maailmanäitusega said teadlased Tsinghua Ülikoolis esimest korda hakkama eduka prootonite kvant-teleporteerimisega ligi 16 kilomeetri kaugusele, mis on uus suurim vahemaa. Kvant-teleporteerimine tähendab, et muutes üht footonit, põhjustab see kohe ka sama muutuse teises eemal asuvas footonis ehk info on üle kantud ilma signaalideta. „Star Treki” moodi inimeste transporti veel loota ei tasu, kuid arvatakse, et mõne aja pärast võiks kvant-teleport andmesideks kõlvata küll.

Paralleelarvutusteks sobiv server KBFI-le On kaks võimalust teha võimsaid servereid: kas protsessorite või GPUdega. IT Grupp tegi Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudile (KBFI) AMD protsessorite baasil.

Dell PowerEdge R905 baasil 96tuumaline lahendus.

Jaak Ennuste IT Grupist selgitas, et graafiliste protsessorite ehk GPUde põhjal serverite kokkupanek on hästi uus ja pole veel algoritme, mis kasuta-

jale sobiksid. GPU aga on odav ja kiire arvutaja, seega teatud olukordades on see väga hea lahendus. KBFI-l oli aga vaja protsessorite baasil, sest nende rakendused on sellele optimeeritud.

AMD sobis arhitektuurilt ja hinnalt. Server on optimeeritud KBFI kvantkeemia töörühma paralleelarvutusteks.

Lahendus koosneb neljast Dell PowerEdge R905

serverist, Mellanox 36-port 40Gb/s InfiniBand võrgulülitist, HP ProCurve 1810-24 Gigabit Ethernet võrgulülitist ja muudest juurdekuuluvatest seadmetest. Igas serveris on neli kuuetuumalist protsessorit.

Lahenduse summaarne mälu on 128 GB, aritmeetiline koguvõimsus paralleelarvutuse serveril aga 1,6 TFLOPSi. ARVUTIMAAILM

Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 13

uudised u us ja va nad

iPhone’i neljas tulek Just väljakuulutatud uus Apple’i telefon iPhone 4 pani fännid õnnesegaselt poodiminekut ootama, skeptikud aga ohkama – kas järjekordne ülespuhutud reklaam? Aga ekraan on sellel telefonil küll praegu parim.

iPhone 4 16 GB

iPhone 3G S 16 GB

HTC EVO 4G

Hind

ca 2400 kr (USAs, lepinguga)

3037 kr + pakett 560 kr/kuu (EMT)

ca 2400 kr (USAs, lepinguga)

Platvorm

iOS 4

iPhone OS 3

Android 2.1

Paari lausega

Õhuke, kiire, hea akuga.

Näeb hea välja.

Kiire, intuitiivne.

HTC tippmudelil on CDMA, EV-DO, Wimax.

Ja hea 8 Mpix kaamera.

AMi hinnang

Peaaegu parim ekraan, mis saada. Videokõne võiks olla piiranguteta.

Hakkas juba teiste seas vanamoodsaks muutuma.

Hiiglasuur, tasku jaoks ja aku võiks siiski kauem kesta.

Lõunamaareisiga teisele kohale Firmade fännilehtede seas tegi seekord tähelennu Estravel. Kulutada selleks tuli tal alla 20 000 krooni – tasuta Nizza-reisi peale jooksid tormi kuni 14 429 uut fänni.

Endiselt töötavad seega tasuta asjade loosimise kampaaniad, kuigi turundusteoreetikud peavad neid

halvaks fännihoidjaks.

Firmades Facebooki täht­sus aga aina kasvab, kuigi fännilehtedele postitatakse ka teravaid küsimusi klientidelt. Ning nagu selgus hiljutisest uuringust, vaatavad 40 protsenti ettevõtjatest uut töötajat tööle võttes tema tausta ka Facebookist.

14 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

ARVUTIMAAILM

Facebooki pingerida Koostöös Metrix.station.ee-ga avaldame igal kuul edukaimate firma Facebooki fännilehtede pingerea.

1.

Forum Cinemas Kinoklubi

18 544

+3029

+19,5%

2.

Estravel

16 240

+14 429

+796,7%

3.

A. Le Coq

11 025

+534

+5,1%

4.

SmartPOST

9601

+152

+1,6%

5.

Solaris Kino

9457

0

0,0%

6.

Cherry.ee

8686

0

0,0%

7.

SkyPlus

8244

+4031

+95,7%

8.

Kingakaubamaja.ee

7335

+12

+0,2%

9.

Veinisõber

6735

+185

+2,8%

10.

Piletilevi

6646

+311

+4,9%

Rahvusromantiline IT

am 10 a a s tat taga si

Estwini esimesed kilomeetrid

Kõik kordub – Hyppönen Eestis Uskumatu, aga tõsi – täpselt kümme aastat tagasi käis F-Secure’i esikõneleja Mikko Hypponen Eestis, nagu nüüdki.

2000. aastal rääkis ta turvalistest paroolidest ja sellest, et USA ekspordipiirangud ei luba tarkvarale korralikke krüpteerimisvahendeid panna.

Isegi käsitööpoest võib leida IT-kaupu. Estcraft müüb näiteks kadakast või maarjakasest käsitööna valminud vee-, tolmu-, ja põrutuskindlaid USB mälupulki, samas on ka saada rahvusmustrilisi CAT5 võrgukaableid. Linasest nöörist ümbris pildil on Võnnu mustriga. FOTO: Estcraft

Apple’i suurüritus esmakordselt Eestis 3. juunil toimus Nokia kontserdimajas esmakordselt Apple Event, kus tutvustati uusi loometarkvara versioone – Final Cut Studio video-, Apenture 3 foto- ja Logic Studio muusika järeltöötlemiseks.

Registreerunud oli enam kui 700 osalejat. Demotsoo-

nis sai nautida DJ Paul Oja oskusi muusikaga ümberkäimisel.

Videotarkvara Final Cut Studio esitluse viisid läbi Paul Goodyear ja Byron Wijayawardena. Õhtu viimane seanss oli Logic Studioga. Lavalt näitas seda hea show’ga Phil Erhart Garage Bandi ikoonilt tuttava punase kitarriga.

JÜRI PALTSER

IT Kolledž – tiigrihüppe taimelava Hiljuti tähistas IT Kolledž oma kümnendat sünnipäeva (just seal käiski Mikko Hyppönen nüüd esinemas), muidugi pühendas Arvutimaailm koolile mitu lehekülge. Äsja alustanud kooli direktor Kalle Tammemäe rääkis lahti, mida uuelt koolilt maksab oodata.

Värvilised arvutid Aastatuhandevahetusel olid kõik arvutid beežikashallid, nii nagu autotootmise algusaegadel olid sõidukid mustad. Ja siis korraga avastas Compaq, et võiks teha värvilisi arvutikaste.

Kes tahab eristuda, sai osta värvilise korpuse. Kuid analüütikud jahutasid tootja ootusi – tarbijad vaatavad ikka näitajaid, mitte välimust. Seega oli Compaq veel omast ajast ees, kui selleaegne iMac välja arvata.

Maapiirkondades ülikiire interneti baasinfrastruktuuri arendav Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus selgitas välja esimese projekteerimisehitushanke EstWin 001 edukad ehitajad. Esimesed EstWini kaablid veetakse tõenäoliselt maha Tapa-Roosna-Alliku liinil, Väljaküla-AntslaValga, LondiVarstu-Võru, Mäo-Koeru-Rakke-Laekvere, ja Mäo- Põltsamaa liinil. 7. mail sõlmiti ka kokkulepe maanteeametiga liinide ehituseks.

GrabCAD sai investeeringud Inseneridele 3D mudelite veebiraamatukogu pakkuv Eesti firma GrabCAD sai riskikapitali investeeringuna 4 miljonit krooni, et tõusta kolme aastaga maailmas CAD-inseneride veebikeskkonnaks number üheks.

Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 15

fookus

Metsandus, torud ja tööstus: kas IT uued võimalused?

Eesti ettevõtjad ei tee omavahel piisavalt koostööd ega oska ära kasutada IKT pakutavaid võimalusi oma äri arendamiseks. Kas need sagedasti kõlavad etteheited on õiged ja kas vastab tõele, et just ITs peitub võti uueks arenguhüppeks Eesti eraettevõtluses?

16 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

4. kohal

on Eesti firmad Maailma Majandusfoorumi raporti järgi interneti kasutamise poolest kogu maailma firmade seast. Muude näitajatega oleme aga mahajääjad.

erik aru am@am.ee

Mõlema koha pealt sobiks heaks vastupidiseks näiteks Eesti Metsatööstuse Liidu aetav e-veoselehe projekt, milles osalevad kõik siinsed olulisemad metsatööstusettevõtted.

Eesmärgiks on luua elektrooniline infosüsteem ELVIS, millega oleks ühendatud metsa müüja, selle ostja ja nende kahe vahel olev transpordiettevõte. Veel ilusamaks muudab loo asjaolu, et tegu on suisa üle kolme sektori ulatuva koostööga – idee sündis, kui logistikaettevõtjad IT-firmadega koostöövõimalusi arutasid.

Praeguseni on veolehed liikunud paberi peal. metsast lattu, siis kliendini.»

Praeguseni on veoselehed liikunud ringi paberi peal. Metsa varuja (näiteks saeveski või metsaterminal) tellib telefoni teel transpordi, logistikaettevõttes täidetakse kuulmise järgi kolmes eksemplaris veoseleht. Üks eksemplar läheb veose tellijale, teine jääb logistikafirmale, kolmas läheb müüjale. Millalgi jõuavad kõik kolm veoselehte kohale, kus need siis kolme eri andmebaasi sisestatakse.

Ilmselge, et info liikumise kiirus on aeglane ning võimalusi eksitusteks ja muudeks segadusteks on palju. Kui kellelgi tekiks aga tahtmine koondinfot koguma hakata, mataks ta selle mõtte ilmselt peagi maha.

E-veoselehe puhul tuleks inArvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 17

fookus

Logistikasektoris on IT kasutamine eriti hästi arenenud: igal kulleril on tänapäeval PDA taskus ja kogu tööd juhib arvuti. Teised sektorid aga kaugeltki nii hästi arenenud ei ole, eriti Eestis. Foto: scanpix fot sisestada vaid korra ja see jõuaks asjaosalisteni viivituseta, ka ei oleks ettevõtetel vaja soetada oma tarkvara. Samas oleks e-veoselehel link ka metsateatisega, dokumendiga, millel kirjas kinnistu omanik ja see, kui palju kinnistul on lubatud metsa langetada. Seegi info oli varem olemas vaid paberkandjal, kuid nüüd leiab selle ka veebipõhisest metsaregistrist.

Eesti firmad ei armasta IT-d „Tekiks elektrooniline täisring – metsateatisest e-veoselehe kaudu ostjani,” ütleb e-veoselehe töörühma juht Mait Marran.

Logistikas ei ole IT-lahendused tegelikult midagi uut – selle ala firmades on sageli kogu ahel elektrooniliseks muutunud. Selles on saanud veenduda igaüks, kes kusagilt välismaalt kaupa tellinud. Pakki kohale toimetava logistikaettevõtte kodulehelt saab minutilise täpsusega lugeda, 18 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

millal saadetis mõnes Saksa või Poola väikekülas asuvasse vahelattu registreeritud sai. Sarnased lahendused toimivad ka näiteks Eesti Postil. Üldine pilt ei ole aga kuigi rõõmustav. Maailma Majandusfoorumi WEF koostatud „Global Information Technology Report 2009-2010” näitab tõepoolest, et avalikus sektoris rakendatakse Eestis IT-saavutusi maailma tipptasemel, kuid ärisektori mõõdikutest jõudis Eesti esikümnesse (neljandale kohale) vaid sellega, kui paljud ettevõtted internetti kasutavad. Ülejäänud näitajate poolest asume kolmandas kuni kuuendas kümnes.

Miks siis Eesti firmad IT-võimaluste rakendamisel nii tagasihoidlikud on? Kas tiigri maine käib tõesti käsikäes ainult avaliku sektori saavutustega?

ITLi juhatuse liige ja MicroLink Eesti juhatuse esimees Enn Saar tõi eelmises Arvutimaailmas ilmunud

artiklis välja kolm põhjust. Esiteks, ettevõtjatel napib kogemusi ja teadmisi IKT võimalustest. Teiseks, firmad ei ole valmis uue infosüsteemi rakendamisel ka oma töökorraldust muutma – parema meelega tehtaks kõike samamoodi, ainult elektrooniliselt. Kolmandaks aga taas koostööprobleemid – ühe sektori ettevõtjad ei ühenda jõudusid, et leppida kokku kolmandate osapooltega (näiteks riigiasutuste või pankadega) töökorralduse tõhustamises.

Säärased mured ei ole loomulikult Eestile ainuomased. „Asja iroonia seisneb selles, et 90 protsendil juhtidest, kellega ma tegelen, on lapsed, kes saavad enda kasutatavast tehnoloogiast vähema raha eest rohkem lisandväärtust,” ütleb MIT Center for Digital Businessi teadur Michael Schrager ajakirja MIT Sloan Management Review kevadises numbris ilmunud intervjuus. „Paljud ei saa aru,

k u s t m e p e a k s i m e a lu s ta m a?

Neli valdkonda, mis vajavad IT-lahendusi Arengufondi valitud ekspertide hinnangul on lähikümnendil Eesti ees seisvatest sotsiaalmajanduslikest probleemidest suuremad haridus, energeetika, tööstus ja tervishoid. Nende lahendamisel tuleb kasuks loomulikult ka IKT rakendamine – mis omakorda lubab tööd siinsetele IT-ettevõtetele.

Tänu it-le on pea igas ärivaldkonnas katsetamise hind kõvasti langenud. et tänu ITle on pea igas ärivaldkonnas eksperimenteerimise kulu meeletult langenud ja see avab tohutuid võimalusi.” Schrageri hinnangul ei tohiks aga mõelda, mida tehnoloogia suudab teha, vaid pigem sellele, mida tahetakse saavutada. Küsimus, mida tehnoloogia suudab, peaks tulema alles teises järjekorras.

IT ei ole nupuga lamp „Tuleb aru saada, et see nimetus „infotehnoloogia” on ekslik. IT ei avalda kõige suuremat mõju mitte infojuhtimisele, vaid personalijuhtimisele, suhete juhtimisele, protsessijuhtimisele, süsteemijuhtimisele,” leiab Schrager. Tema meelest on probleemiks seegi, et suur osa firmajuhte suhtub

Haridusega seondub eeskätt e-õppe senisest laiem kasutuselevõtt, mis muudab koolitussüsteemi paindlikumaks ja lubab tõsta hariduse kvaliteeti – siis ei pea õpetaja ja õpilane enam asuma samas ruumis, mis lubab andekamatel lastel omandada teadmisi kodunt hoopis kaugelt.

Tööstuse puhul toovad autorid Marek Tiits ja Kristjan Rebane välja kaks tegevussuunda.

Esiteks IKT abil rikastatud targad tooted, mis ei ole enam autotööstuse või masinaehituse pärusmaa, neid leidub aina enam ka näiteks tekstiili- ja rõivatööstuses või paberitööstuses.

Teiseks, nutikamad tootmisprotsessid ja osavam tarneahela juhtimine.

IT annab ka võimaluse tõsta ettevõtte tootlikkust – näiteks ressursside (tööjõu või tooraine) plaanimine, tootmise automatiseerimine, kvaliteedikontrolli tõhustamine. Samuti muutub ettevõtete spetsialiseerumise ja allhanke levimise tingimustes, tekib vajadus integreerida erinevate (võibolla ka eri riikides asuvate) firmade logistikasüsteeme.

Energeetikas kasvab vajadus energiavarustuse tagamise ja energiasäästuga seonduvate IT-lahenduste järele. Mõlema suuna puhul läheb vaja lahendusi elektrisüsteemi seireks ja selle komponentide kaugjuhtimiseks. Taastuvenergia (tuuleenergia, päikesepatareid, hüdroenergeetika jms) levides tuleb näiteks välja töötada juhtimisvõrk mikroelektrijaamade tarbeks.

Tervishoiu peamiseks mureks tulevatel aastatel saab olema rahvastiku vananemine, mis nõuab meditsiiniteenuste pakkumise tõhustamist – abivajajate hulk kasvab, samas töölkäijate, kes selle kinni maksavad, osakaal rahvastikus kahaneb. Nii tekib vajadus erinevate kaugjälgimis- ja kaughooldussüsteemide järel. Üheks potentsiaalseks valdkonnaks on ka genoomiinfo analüüsimine, mille abil loodetakse uusi ravimeid välja töötada.

ITsse kui infrastruktuuri – nagu lampi, mis nupuvajutusega süttib. Nagu millessegi, mis parimal juhul peaks olemasolevaid ressursse senisest paremini haldama, mitte ise lisandväärtust looma.

Mullu Marek Tiitsu ja Kristjan Rebase koostatud Eesti Arengufondi uuring „Eesti infotehnoloogia tulevikuvaated” tõi välja kuus fookusvaldkonda, milles siinsete IKT-firmade jaoks uute lahenduste turg kasvada võiks. Neist kaks on sellised, milles Eesti ettevõtted on, võib juba öelda, et traditsiooniliselt tugevad: finantstee-

nuste lahendused ja IKT turvalisus, mis loomulikult otsapidi esimesega seotud. Eesti pangandus on IT-lahenduste rakendamisel pidevalt esirinnas olnud ja e-panganduse kasutamise poolest oleme Põhjamaade kõrval Euroopa liiderrühmas.

Arengufondi 2008. aastal korraldatud veebiküsitluses identifitseerisid 136 eksperti Eesti järgneva kümnendi olulisemad sotsiaalmajanduslikud proovikivid. Esikolmiku moodustasid haridus, energeetika ja tööstus, neljandaks platseerunud IKT turvalisusele järgnes tervishoid. Need Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 19

fookus

annavadki ülejäänud neli fookusvaldkonda, millele siinsed IT-firmad esmajoones loota võiks.

Lahendusi võib tulla suundadest, mis tunduvad paljudele tõenäoliselt ootamatud. „SCADAt peetakse tavaliselt kommunaalettevõtete programmiks,” räägib ASi Tallinna Vesi IT-juht Toomas Oper. „Kuid tulles tagasi oma varasema töökogemuse juurde – miks mitte rakendada seda ka tööstuses?” SCADA on seadmete juhtimise ja mõõdikute kauglugemise süsteem, mis ilmselt kuigi paljudele, kes sellest kuulnud, vähemalt esimese hooga küll tehasega või tootmisega ei seostu.

Elame mõtte tasandil Kuid mida suurem on tööstusettevõtte automatiseerituse aste, seda olulisemaks muutub see, et tootmisliinid jookseksid kõik ühes rütmis. Oluline on rütm ka ühe tootmisliini ulatuses – kui liini alguses käib kangelasliku tempoga töö, aga kusagil keskel või lõpus tekib pudelikael, on tulemuseks tohutu toodangu kuhjumine mingis punktis. SCADA võimaldaks kõike seda märksa hõlpsamini ja odavamalt hallata.

ITL teeb lisaks metsatöösturitele koostööd veel mitme erialaliiduga, kuid ülejäänud ideed on valdavalt veel mõtte tasandil. Enn Saare sõnul on praeguseks kõige kaugemale jõutud e-kviitungi projektiga, kus poes saadava pabertšeki asemel jõuaks tarbija internetipanka elektrooniline kviitung.

Kolm aastat projekti peale „Huvitatud osapooled on pannud kirja nii ärilised ootused kui ka tehnilise lahenduse põhimõtted ning järgmiseks tuleb otsustada, kas kõik osapooled – kaupmehed, pangad, IT-ettevõtted – on valmis selle projekti elluviimisega alustama,” sõnab ta. Lisaks on alustatud ka tootmisettevõtete tehnoloogiabörsi lahenduse eelanalüüsiga. See lubaks tootmisettevõtetel jagada oma ressursse (näiteks tööpinke jms) teis20 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

IT-firmade liit ITL on pannud ühe oma väga olulise liikme, MicroLinki juhi Enn Saare tegelema küsimusega, kuidas ITd teistes sektorites edukalt kasutada. Foto: scanpix te firmadega. Ühe projekti ajalisest mõõtmest annab ilmselt aimu e-veoselehe lugu.

Idee tekkis 2007. aasta lõpus. Tunamullu asus seda ajama Eesti Metsatööstuse Liit. Ettevõtmises osaleb 20 metsatööstusettevõtet, 85% kuludest katab Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus. Algselt pidi projekt lõpule jõudma tänavu aprillis, kuid venib siiski sügiseni.

E-veoselehe kasutuselevõtmiseks on algatatud ka seadusemuudatus – praegu kehtib veel nõue, et veoseleht peab olema paberi peal. „Ka riigiga on meil hea koostöö,” ütleb Marran.

Ja loomulikult, kui supipoti juures askeldab suurem hulk kokkasid, läheb ka aega kauem. „Mida rohkem

on projekti juures osapooli, seda aeganõudvam on kokkulepete saavutamine osaliste vahel – mida projekti käigus tehakse ja mida mitte, kes ja millises osas katab arenduskulud ja nii edasi,” nendib Saar.

Seda keerulisem on ilmselt nendes sektorites, kus ei ole tugevat erialaliitu, kus ettevõtted ühiste huvide eest ühiselt välja ei astu. Neis valdkondades tuleb IT kasutusvõimalusi tutvustada eraldi. „ITL paneb praegu kokku IT-alast koolitusprogrammi tootmisettevõtete juhtidele ja spetsialistidele,” ütleb Saar. „Juhul, kui selline programm võetakse tootmisettevõtetes hästi vastu, loome sarnase koolitusprogrammi ka teenindusettevõtetele.”

torud ja protsessorid

Kauglugemis- ja juhtimissüsteemid veemajanduses Tallinna Vesi kasutab süsteemi SCADA, mis edastab dispetšerkeskusesse torustiku mõõteriistade näidud ning lubab vajadusel avadasulgeda ventiile ning juhtida pumpasid ja muid seadmeid. Põhimõtteliselt samasugust programmi rakendavad ka Eesti Energia elektrivõrgu juhtimisel ja Tallinna Küte oma torustiku haldamisel, aga ka terve hulk palju väiksemaid ettevõtteid.

Süsteem aitab kokku hoida kulusid – keegi ei pea käima pidevalt mõõdikuid jälgimas, info rikete kohta jõuab kohe õigesse kohta. Päris igale poole Tallinna Vee torustikus SCADA veel praegu ei ulatu, jälgida tuleb ka majanduslikku otstarbekust. Kuid kõik pumplad ja torustiku olulisemad sõlmpunktid on praeguseks SCADAga kaetud.

SCADA on mõeldud tootmise korraldamiseks. „Rõhuasetus ei ole sellel, kui palju vett on kusagilt läbi läinud, kuigi see mõõdab muidugi ka seda,” ütleb

Tallinna Vee IT-juht Toomas Oper. Kui jutt läheb tarbijate veemõõtjate kauglugemisele, tuleb mängu hoopis tehnoloogia lühendiga AMR (automatic meter reading).

Eesti Energia kasutab kaugloetavaid elektriarvesteid juba ammu, kuid nende suureks eeliseks on see, et elektrijuhtmed jooksevad igaühele koju. Ja elektrijuhtmeid pidi saab vähemalt mingi vahemaa kaugusele andmeid edastada. Veetorustikku pidi info edastamine ei ole aga hetkel võimalik.

Tallinna Vesi katsetab lahendust, kus rakendatakse traadita sidet koos andmekollektoriga, kuid selle puhul tekib üks „aga”. „Projekt peab olema kliendile mõistliku hinnaga,” sõnab Oper. „Praegu ongi võtmeküsimus, kuidas teha asjad kliendile nii mugavaks kui ka pakkuda neid mõistliku hinnaga.”

Kortermajade sisesed veemõõtjad kuuluvad üldjuhul korteriühistutele, neilegi pakutakse mõõteseadmete kauglugemise võimalusi – n-ö targa maja lahendusi.

Need loomulikult samuti maksavad.

Maikuus 10 aastaseks saanud IT Kolledź korraldab vastuvõtu neljale õppekavale: - IT süsteemide administreerimine (päevane ja kaugõpe) - IT süsteeemide arendus (päevane ja kaugõpe) - Infosüsteemide analüüs (õhtune õpe) - Tehnosuhtlus (õhtune õpe) DOKUMENTIDE VASTUVÕTT 29.06 — 14.07 29.06 — 21.07 13.09 — 22.09

riigieelarvelistele õppekohtadele riigieelarvevälistele õppekohtadele kaugõppesse

Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 21

firma

Zone Media on nagu veefirma internetis

Kodulehekülg on nagu kommunaalteenus, mis tuleb meelde siis, kui vett ei ole või jukerdav elekter seadme katki teeb. Üks suuremaid sellise teenuse pakkujatest Eestis on Zone Media.

Firma kontor asub Tallinnas Ristiku tänaval.

Kuigi mõni arvab, et Eesti Silicon Valley on Tehnikaülikooli taga (Skype, tehnopol jt) või Ülemiste Citys, siis firma arendusjuhi Ardi Jürgensi sõnul on Eesti interneti süda koondunud hoopis Sõle tänava kanti, sest just siin saavad kokku mitu olulist kaabliotsa. Siin on serverikeskused näiteks Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusel, Elionil ja Linxtelecomil. Kõige tihedamad sidemed on Zone Medial viimasega, sest just nende juures asub Zone’i serveripargi tuumik, kuid nagu märgib Jürgens, on ettevõttel servereid kõigis kolmes majas.

Alguses kuus osanikku

Eesti interneti süda on koondunud sõle tänavale» Ardi Jürgens geoanatoomiast

1999. aastal asutatud Zone Media OÜ on paljudele tuttav ennekõike esimesena eraisikutele tasuta 25 MB staatilise veebiruumi pakkujana ajal, mil teised piirdusid 10 MB mahuga. See köitis tähelepanu ja tõi kasutajaskonda. Nüüdseks on ettevõte eraisikute teenused bränditud kaubamärgi Planet alla. Firma põhiliseks huviks ja tegevuseks on saanud teenuste pakkumine ettevõtetele, muuhulgas kasutab nende hostingteenust ka lähim Zone’i naaber, sama Ristiku tänava maja koridori peal asuv tuttav ilm.ee.

Räägime Ardi Jürgensiga ettevõttest, milles torkab silma nooruslik meeskond. Ettevõtte tegevjuht Martti Varik on Zone’i juhtinud peaaegu firma loomisest ja pole veel isegi 35 aastat vana. Tegevjuhi hobide hulka kuulub rallisõit (racing.zone.ee) ja seeläbi on ka Zone Media

22 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

mitme mootorispordiportaali ja sõitja kodulehe majutaja. Et Zone’i teised töötajad on samuti aktiivsed spordifanaatikud, siis majutab firma mitut spordiportaali, alustades Eesti korvpalliliidu ja lõpetades laskurite lehekülgedega. Lisaks erinevatele spordialastele koostööprojektidele pöörab Zone suurt rõhku ka sotsiaalsele koostööle, nii on firma majutada mitu heategevuslikku kodulehekülge.

11 aastat tagasi alustati kuue osanikuga, kellest mitmele oli oma ettevõte esialgu põhitöö kõrval öötööks. Mõni osanik on nüüdseks vahetunud, kuid ka praegu on firmas kuus osanikku, kes on kõik ettevõttes tööl. Kokku töötab nüüd firmas 18 töötajat, kellest seitse on tegevad klienditeeninduses.

Kui paljud hosting-teenuste pakkujad teevad seda muude tegemiste kõrvalt, siis Zone Media on keskendunud oma valdkonnale. Võrreldes täisteenuse-sideteenuse pakkujate või muude ettevõtetega, kelle jaoks veebide ja elektronposti majutamine on vaid tegevuse kõrvalharu, võimaldab see paindlikumat lähenemist ning kiiremat ja otsesemat suhtlust klienditoega.

Serveriadministraatorile pole hosting-teenuse kasutaja seega tülikas ja ebameeldiv lisatöö, mis tuleb vahele põhitegevusele firma enda süsteemide administreerimisel, vaid põhitegevus ja vastutus. Paljud kõrvaltegevusena hosting'ut pakkunud ettevõtted on oma majutusteenustest loobunud ja valdkonna maha müünud või üle andnud, nii on ka Zone Media valdustesse

Zone Media arendusjuht Ardi J端rgens istub k端ll pehmetel toolidel, kuid vastutus on suur: tema juhtida on Eesti juhtiva majutusteenuse pakkuja ning domeenihaldaja arendus. Fotod: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 23

firma

Tehnika­ osakonna juhataja Silver Järve ja serverikapi süda – siia jooksevad kokku andmekaablid ja siit käib läbi kogu pargi info.

jõudnud näiteks kunagised Starmani majutusteenuse kliendid.

Ardi sõnul on just spetsialiseerumine Zone Media peamine eelis, sest nii palju inimesi otseselt hosting'u klienditoega ilmselt Eestis mujal ei tegele. Firma ei püüa ka hosting'ut müüa koos veebikujundusega nagu mõni selle valdkonna teine üritaja, selle asemel oskavad nad soovitada kümmekonda koostööpartnerit, kes veebilehe valmis võivad teha.

Oma tarkvaraplatvorm

Aasta oodatuim sündmus domeenivaldkonnas on .ee uued reeglid.»

Erinevalt enamikest majutusteenuste pakkumisele keskendunud ettevõtetest kasutab Zone teenuste osutamiseks oma tarkvaraplatvormi – DataZone’i.

See tähendab küll suurt panust tarkvaraarendusse, kuid on ettevõttel võimaldanud luua teenuse, mis on rätsepatööna valmistatud just oma vajadustele vastavaks.

Lisaks tähendab see Zone’ile võimalust vajadusel operatiivselt reageerida turu nõudmistele, uutele suundumustele, täiendada teenuse võimalusi ja üldse omada täielikku kontrolli enda teenuste üle. Ardil on hea näide võtta eelmise aasta lõpust.

Nimelt olid maailmas ja Eestis veebis levimas

24 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

viirused, mille peamiseks levimisvahendiks kasutajate arvuteid nakatav JavaScript. Pahavara üritas nakatunud arvutist leida FTP kontoandmeid ja nendega ligipääsetavadele veebilehtedele end välismaiste botnettide kaudu sisse seada. Teema leidis meedias laiemat kajastamist, kui selle viirusega jäi jänni Rahvusringhääling.

Siis lisas Zone oma tarkvaraplatvormi mitu võimalust, mis aitab veebilehtede omanikel selliseid riske maandada, lisati võimalused piirata FTP-ühendusi geograafiliste piirkondade ja IPaadresside kaupa ning täiendati turvatud FTPprotokollide tuge.

Zone tegeleb lisaks majutusteenusele ka sellega otseselt seonduva domeeninimede haldusega. Zone on Eesti ettevõtetele registreerinud enam EE domeene, kui ükski teine teenusepakkuja ja on senimaani jäänud ainukeseks ametlikuks EU tippdomeeni registripidajaks Eestis.

.ee domeeni uus reeglistik Registripidajaid kasutavad tippdomeeni registreid siis, kui register ise domeene lõppkasutajatele otse enam välja ei anna. See tähendab, et Zone vahendab soove EU domeeni nime saada EU registrit ennast haldavale keskusele EURid. See teema viib aga kohe edasi Eesti tippdo-

A rva m us

Päärn Brauer Elioni domeeniteenuse ärijuht

Kontoris saab lõõgastuda, kiid on haaranud DataZone'i arendajad Margus Kaidja ja Erki Aring. meeni EE uue töökorralduseni, mis väikeste erinevustega põhinebki just EU domeeninimede jagamise süsteemil. Registripidaja kontrollib, kas soovitud domeeninimi ei ole kasutuseks keelatud domeeninimede nimekirjas või juba kasutusel ja edastab soovi registrile endale.

Aasta oodatuim sündmus hosting'u-valdkonnas ongi just nimelt EE tippdomeeninimede reform.

Zone Media on püüdnud ise ka kaasa aidata selle õnnestumisele. Firma osales esialgu Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) kutsel reformi põhimõtete väljatöötamisel ja astus hiljem ka ITLi liikmeks, et liidu liikmetega ühiselt domeenireegleid kommenteerida.

Zone Media blogi on seda kajastanud spetsiaalses alajaotuses „EE-pos” (http://blog.zone. ee/eepos). Jürgensi sõnul oli Zone jutte domeenireformist kuulnud juba kümme aastat, sellest ka veidi iroonilisena kõlav pealkiri.

Kajastamist väärt teemasid on aga viimase aasta jooksul kogunenud palju, Zone’i arvates ei olnud esimeste domeenireeglite redaktsioonidega paljud asjad kaugeltki paigas – reegleid võis tihti kaheti mõista ja proportsionaalselt kippusid need olema kaldu registri huvide poo-

le. Näiteks tahtis register endale õigust registreerija domeen kustutada, kui tema teenusepakkuja peaks registrile võlgu jääma.

Nii teenusepakkujatele kui ka registreerijatele toob reform endaga kaasa palju uusi kohustusi ja kulutusi.

Suuremate positiivsete muudatustena tuuakse Zone’is välja see, et domeene saavad hakata registreerima eraisikud ja ettevõtted saavad registreerida endale mitu domeeni.

Vastuolulisi tundeid tekitab nii teenusepakkujates kui ka lõppkasutajates kindlasti domeeni registreerimise hind. Eesti Interneti SA (EIS) on registripidajatele määranud hinnaks 285 krooni, millele lisandub veel käibemaks, seega on tarbija jaoks ainuüksi domeeni registripoolne omahind pea 340 krooni.

Kallis hind See on Jürgensi sõnul teenusepakkujate jaoks valus teema, sest kardetakse, et kallis hind hakkab Eesti tippdomeeni kasutusele negatiivselt mõjuma.

EIS on registripidajatele pannud peale küllaltki suured täiendavad kohustused registreerijate autentimisel ja asjaajamisel, need kohustused aga tähendavad kulusid, et aga registri

Elioni vaates võiks Zone Media iseloomustuse võtta kokku kahe sõnaga: ideaalne konkurent.

Kui Elioni jaoks on domeeni- ja veebimajutusteenused kliendile pigem lisaväärtuseks, siis Zone Media jaoks on tegemist põhiäriga. Zone keskendub selgelt oma põhivaldkonnale ning teeb seda hästi. Lisaks oma tegevuse arendamisele näeb ettevõtte ka n-ö suurt pilti: neile on iseloomulik missioonitunne, vajadus seista Eesti internetikogukonna eest.

Usun, et jagame ka inimestena samu väärtusi, mistõttu on meie klapp väga hea.

Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 25

firma

Pool Zone'i klienditeenindust – siia jõuavad kasutajate mured ja neile leitakse lahendused.

poolt määratud omahind on tarbija jaoks kallis, siis ei jää registripidajatel muud üle kui teenuseid teiste valdkondade arvelt doteerima hakata.

Zone jaoks teeb EE registripidajaks hakkamise lihtsamaks Euroopa Liidu tippdomeeni juurest saadud kogemus. Mudel on sama. Register ise – andmekogu, juurnimeserverid ja registripidajad taotluseid vahendamas ehk täitmas registrit.

Igast serverist ka varuvariant

Kõige populaarsem teenus ongi virtuaalserver.»

Ardi Jürgens

Mai lõpus polnud veel ükski ettevõte EE-domeeni registripidajaks akrediteerida saanud, kuid juba juuni esimesel nädalal peaksid selleks avanema esimene võimalus.

Loo kirjutamise ajal ütles Jaak Lippmaa, et üleminek uutele reeglitele toimub 5. juulist. Siis saab domeeninimesid hakata registreerima uute reeglite järgi ja ühtlasi algab pooleaastane üleminekuperiood, mille jooksul tuleb kõik senised domeeninimed samuti ümber registreerida.

Serveriteenused (majutus) ja identiteediteenus (domeeninimi) – need ei ole omavahel nii seotud kui võhikule näida võib.

Praegu Zone Medial veel nimeserveriteenust pole, seega otse firma DSLi taha veel domeeni ei saa küsida, et domeeni otse kontoris majutada.

Hiljemalt EE domeeninime reformiga on Ardi hinnangul nimeserverite teenusele ka suurem

26 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

nõudlus. Võib-olla saab Zone seda teenust pakkuda juba juuni keskel, mil ajakiri trükist väljas.

Zone’i leivanumbriks on aga siiski serverid. Üldjoontes jagunevad serveriteenused kaheks: need, mis põhinevad jagatud ressurssidel, ja need, mille puhul on ressursid kliendile garanteeritud.

Kõige enam tarvitatav ja lihtsaim on virtuaalserveriteenus, mis põhineb jagatud ressurssidel.

See tähendab, et Zone’il on serveripark, millest iga klient saab osa rentida.

Jürgensi sõnul sarnaneb protsessoritele ja kettamassiividele võidu jooksvate kliendirakenduste ohjamine pigem küll kasside karjatamisele, kuid just see on koht, kus tulevad mängu kogemused.

Serverite poolt on välja lülitatud võimalusi, mis laseks ühel kliendil teist samas süsteemis häirida või endale jalga tulistada. Virtuaalserver on hea valik selles mõttes, et ei too endaga kaasa suuri kulutusi, samas pakub kõiki võimalus, mida ühel keskmisel Eesti ettevõttel internetis asjatamiseks vaja läheb.

Riistvara poole pealt on Zone oma serveripargi ühtlustanud ühe tootja peale. Õhukesed 1U ja 2U blade-serverid seisavad serverikeskuses suurtes plokkides. Firma peab pidevalt igat kasutatavat serverimudelit ka varuks, et rikke korral kohe asendus võtta oleks.

Madis Veskimeister

kes s e al el avad?

Zone majutab paljusid tuntud veebe Zone Media serverites pesitsevad Kava.ee, Ilm.ee, CV Keskus, Lastekas, Ajakirjade Kirjastus ja BIG panga avalik veeb.

Sponsorluse korras majutab Zone Virmalise lasteada, Viiratsi lastekodu, Eesti korvpalliliitu, mitut mootorispordiga seotud domeeni, muusikaportaali Rada7, Eesti blogikatalogoi blog.tr.ee ja paljusid muid Eestile olulisi kodulehti.

Vii sõnum valdkonna otsustajateni, reklaami Arvutimaailmas!

Ainus IT- äriajakiri Eestis!

Sinu reklaaminõustaja Presshouse’is

Raimo Kõrts Tel: 53 457 160 raimo.korts@presshouse.ee Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 27

reportaaž

GPS-mängud muutuvad uuesti popiks

Maastikumängude hiigelaeg tundub olevat jäänud mõne aasta taha. Nutitelefonide tulekuga on aga lootust, et geomängude vaimustus tuleb uuesti. Meie proovisime selle ise järele.

Ainsana on GPSi-mängudest kõvem tuumik nii Eestis kui ka vast maailmas Geopeitusel ehk Geocachingul. See on mäng, kus ühed inimesed peidavad loodusesse aardeid, jagavad selle geograafilised koordinaadid näiteks www.geopeitus.ee lehel ning teised asuvad aaret otsima. Kes üles leiab, võib aardepakist mõne asja võtta ja peaks midagi muud jälle asemele jätma.

Geopeitus.ee lehel käib vilgas tegevus ning mängijaid tundub olevat kümnete, kui mitte sadade kaupa. Eesti andmebaasis on praegu 1259 aaret.

Geodashing, mitte Geocaching!

Ühel töisel päeval sündiski geodashingu eesti-kaart.

Meie aga proovisime hoopis Geodashingut, mis kõlab küll Geocachingule väga sarnaselt, aga on hoopis teine asi. Iga kuu alguses katab arvuti terve maakera juhuslike punktidega ning mängijad hakkavad võistlema nende punktide külastamises. Igale punktile tuleb saada vähemalt 100 meetri lähedusse, kusjuures kogu mängu võlu ongi selles, et sa ei tea, kas arvuti valitud punkt on langenud heinamaale, võsasse või kellegi hoovil asuvasse kaevu. Kes esimesena punktis ära käib, saab kolm punkti.

Geodashing oli Eestis populaarne hea mitu aastat tagasi ning meie läbi aegade kõige kõvem mängija kasutajanimega Martpol võttis oma karjääri jooksul ära 160 asukohta ja teenis 469 punkti, mis endiselt hoiab teda kogu maailma Geodashingu mängijate seas üsna tipus. Geodashingul ei ole kõige paremad ajad, aga Arvuti-

28 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

maailm tegi katset. Põhjuse leiab ju alati.

Meie jaoks oli põhjuseid kolm.

Esiteks tegime samal ajal ajakirja [digi] jaoks mobiilse interneti testi ning otsustasime, et mis oleks parim võimalus testida eri operaatorite leviala kui täiesti juhuslikult valitud punktid, mis asetsevad üle terve riigi. Sündis mõte sõita kõik maikuus Eesti territooriumile sattunud 12 punkti läbi ja proovida seal Speedtest.net abil EMT, Elisa, Tele2 ja Kõu mobiilse interneti kiirust.

Teiseks huvitas meid, kas on alust lootusel, et nutitelefonid teevad GPS-mängud taas populaarseks. Enam ei pea ostma 5000kroonist GPSi, vaid piisab telefonist. Või kas ikka piisab? Kas mobiiltelefoni saaks selleks kasutada? Laadisime iPhone’i täis, võtsime igaks juhuks kaasa nii autolaadija kui ka seinalaadija ning otsustasime proovida.

12 punkti kaardil Ja kolmandaks oli pikk talv just tee vabaks teinud ilusale rohelisele kevadele ning kõik see tundus imehea vabandus kontorist välja saamiseks. Ees ootas terve Eesti. Ühel töisel päeval sündiski Geodashingu Eesti kaart. Google Mapsi abiga panin kõik 12 punkti kaardile, printisin kõik suurendatud kaardid eraldi lehtedele välja, juurde veel terve Eesti kaardi, kus kõik punktid peal. Laadisin veel punktid GPX-vormingus ka iPhone 3GS-i peale ostetud programmi MotionX GPS ja

Ekslikult PRIA inspektoriks peetud autor Raplamaa p천llul esimest punkti jahtimas.

Fotod: mari kodres

Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 29

reportaaž

Tõrva lähedal mõõtsime mobiilse interneti kiirust koostöös kohalike lammastega.

sõit võiski alata. Ah jaa, kõigi mobiilioperaatorite USB-modemid ning täislaetud akuga sülearvuti samuti.

Pilk vastloodud kaardile näitas, et nädalavahetus tuleb väga pikk. Kõik 12 punkti olid küll mandri-Eestis, kuid täpselt üle terve riigi laiali ning muidugi polnud neist ükski sattunud linna, kus oleks olnud lihtsalt kohale sõitmise vaev.

Enamgi veel, pea kõik neist olid suurtest teedest väga eemal, kuid õnneks vähemalt Google Mapsi andmetel siiski mingisugusegi tee juures. Esimene järeldus niisiis on see, et Eestis on tõesti väga, väga palju teid ning ka juhuslikult valitud 12 punkti satuvad üldjuhul teest mitte kaugemale kui mõnisada meetrit.

Sääsed, võsa ja põllud sääskede käes veheldes saab kiire mobiilse interneti võlu küll selgeks.»

Et sõit läks ööbimiskoha poole Viljandimaal Võrtsjärve ääres, sai esimeseks punktiks Rapla lähedal asuv NADA. Paigad nagu Raikküla, Kaigepere ja Hiienurme ei ütle enamikele vast midagi, aga täpselt sinna GPS meid juhatas. Päike paistis, põllud rohetasid, võililled õitsesid ning kui telefoni GPS näitas ühe põlluvahetee peal, et punktini NADA on vaid 300 meetrit, tundus elu

30 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

väga ilus. Kohalik külanaine pidas Arvutimaailma ekipaaži küll PRIA põllumajandusinspektoriteks, aga leppis siis üsna kiiresti teadmisega, et me testime vaid mobiililevi, ise samal ajal imestades, et mis siin testida, mobiililevi on kogu aeg väga hea olnud.

Mööda võililledega kaetud põldu kahlates vähenesid numbrid telefoni ekraanil silmanähtava kiirusega ja nullpunkt jõudis järjest lähemale.

Kujutasin juba ette, kuidas ma saan istuda keset päikeselist põldu ja rahulikult mobiilse interneti kiirust mõõta, aga eemalt turritav võsa andis halva eelaimduse. Stoilise rahuga näitas GPSi nool põllult just selle pisikese võsatuka peale.

No kas saab hullemat ebaõnne olla?!

Nüüd, tagantjärele vaadates on kaardil punkti NADA juurde suurelt kirjutatud SÄÄSED ja mitte ilmaasjata. Võsa oli nii tihe, et sellest läbi murdmine osutus tõeliseks proovikiviks ning kui me lõpuks mööda seda lepadžunglit ragistades punktist 100 meetri kaugusele jõudsime, polnud seal muidugi mitte mingit erilist levi ega ilu, vaid ainult tuhandeid näljaseid sääski.

Järgmine punkt asus üsna Viljandi-tee peal, Loopre kandis. Ainult et nagu selgus, on Eestis

iPhone osutus Geodashingu punktide leidmisel väga võimekaks abimeheks. Eraldi GPSi küll vaja ei ole.

täpselt kaks Loopre küla. Ja nagu hiljem selgus, valisime me GPSist muidugi selle vale Loopre, tehes toreda ringi üle Tallinna–Tartu maantee, läbi Adavere ning veel mitme küla, kuhu muidu vaevalt et kunagi asja oleks olnud. Õige Loopre aga asus hoopis teisel pool Põltsamaad, ja punkt enam-vähem Võhma ja Põltsamaa vahelisel maanteel Navesti jõe silla peal. Ühel pool teed olid kalamehed, teisel pool teed meie oma internetitestiga.

Üks levimõõtmispunkt oli sattunud Läti piiri lähedale jahimehetorni otsa, kust avanes muljetavaldav vaade rohetavale vikipõllule.

Bug Spray ei tööta üldse Ja, muidugi, tuhanded SÄÄSED ning internetti mitte kusagil, kui just EDGE-võrku mitte internetiks pidada, aga uskuge, ei ole midagi õudsemat, kui testida kolme EDGE-võrgu internetikiirust samal ajal, kui sind ümbritseb parv näljaseid sääski. Niimoodi saab ikka väga kiiresti selgeks, miks 3G vajalik on. Isegi kohapealt iPhone’i soetatud Bug Spray nimeline sääsetõrjerakendus, mis vereimejad ultraheliga eemale peaks peletama, ei toiminud absoluutselt. Sääsed kakerdasid rahumeeli piniseva telefoni peal ringi ja varitsesid hetke, et mind hammustada.

Järgmisel päeval asusime puhanult teele Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 31

reportaaž

Meie absoluutselt juhuslikule marsruudile jäi ka Edgar Valteri idee järgi loodud Pokumaa, kust võiksid küll kõik lastega pered läbi astuda.

Siin jahikoer Ramses koos peremehega.

uute punktide poole, plaanis risti-põiki läbi sõita kogu Kagu-Eesti ning ära võtta neli punkti. Üsna kiiresti hakkas selgeks saama, millest Eestimaa tegelikult koosneb: metsavaheteedest ja võsast. Punkt nimega NIOQ asus üsna Tõrva lähedal metsas, lähimateks orientiirideks enamike eestlaste seas väga vähetuntud kohad Keskküla ja Kalme, kuid, oh seda õnnetust, enam-vähem täpselt kellegi hoovi peal või vähemalt selle läheduses. Pilku kaardile heites otsustasime punktile läheneda teiselt poolt, leidsime mõnisada meetrit eemalt järgmise metsatee, parkisime auto heinamaa veerele ja asusime teele, nool iPhone’i peal otse ette näitamas ja kauguseks 500 meetrit.

Lambad ja järv See kant oli aga tõesti imeilus. Meie ees laius metsatukkade vahele rajatud heinamaa. Päike paistis, tee läks veidi mäest üles ning eemal paistis rohelise muruvaibaga kaetud pisike küngas. Veidi muret valmistas küll asjaolu, et metsavahelise pikliku lagendiku meiepoolses otsas kõrgus rohmakas jahimehetorn ning selle ees ringikujuliselt külvatud viljariba, kahtlemata si32 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

gade meelitamiseks. Hetkel seal küll jahimeest ei olnud, aga ikkagi oli tunne, nagu valgusvihus kõndival estraaditähel.

Lagendik lõppes otsa ning tollel maalilisel künkal kohtusime karja uudishimulike lammastega, kellega koos saigi järgmise punkti mobiililevi ära mõõdetud. Tõsi küll, ametlikust punktist paarisaja meetri kaugusel, kuid küngas, päike ja lambad olid nii kena kombinatsioon, et ei olnudki mingit tahtmist kellegi hoovi peale murdma hakata. Seega, esimene sohk.

Edasi viis Kagu-Eesti ringreis meid Tilsi lähedale Pikkjärve äärde, kus keegi oli otsekui meie tulekuks täpselt õigesse kohta niitnud ilusa raja ja lagendiku, seejärel Varstu lähistele päris Läti piiri äärde, kus vikipõllul asetsev punkt ja interneti kiirus sai ära mõõdetud metsaserval asetsenud jahimehetorni otsast ja viimaseks üsna suvalisele metsavaheteele kusagil Viljandi ja Pärnu vahel.

Paraku tuleb siinkohal öelda, et ka ülejäänud punktid asetsesid suvaliste põllu- või metsavaheteede läheduses ja et järgmisel päeval sadas vihma, siis ei saanudki me uute punktidega enam välimõõtmisi teha. Et aga internetitest

Navesti jõe sillal ei olnud erilist internetilevi, küll aga tuhandeid tigedaid sääki.

siiski kas või põhimõtte pärast tehtud saaks, sõitsime autoga punktidele nii lähedale kui võimalik ja mõõtsime autost. Mingit kasu sellest küll ei olnud, sest kiiret mobiilset internetti ei leidnud me endiselt mitte kusagilt. Vaid paaris punktis üle terve riigi saime kätte 3G-levi, kuid mujal valitses talumatult aeglane EDGE. Omaette klassi näitas kõigis neis punktides muidugi Kõu, mis korjas üles vähemalt kuidagigi kasutatava netiühenduse, mitmes neist paigust aga täiesti korraliku mõnesajakilobitise kiiruse. Testijäreldusi loe pikemalt juunikuisest [digist], siin aga võime küll öelda, et kui sul on vaja mobiilinternetti, mis igal pool Eestis leviks, on selleks praegu ainult Kõu ja jutul lõpp.

Kas ma teeks seda veel?

Selle hullumeelse Eesti-ringreisi nädalavahetusega jäi siiski kolm Geodashingu punkti võtmata ka. Üks neist asus sügaval Pärnumaa metsades, kuhu polnud lihtsalt aega minna. Ajapuudusel jäi külastamata ka vast üks kõige põnevamaid kohti NUUV, mille lähimateks tähisteks olid Viivikonna ja Sirgala ehk põlevkivi kaevandamise paigad.

Kokkuvõte sellest Geodashingu-katsest on täp-

selt fifty-sixty. Sõitsime maha sadu ja sadu kilomeetreid, trampisime päris palju kas päris võsas või võsastuvates metsaalustes ning lõhkusime autot Jõgevamaa ja Järvamaa põlluvaheteedel järjekordseid kolhoosiaegseid karjalautu imetledes.

Samas aga saime istuda imeilusal rohelisel päikesepaistelisel künkal koos lammastega, ronida Läti piiri ääres jahimehetorni tippu ja vaadata sealt päikeseloojangut ning jalutada Tilsi Pikkjärve (võsastuvatel) kallastel ja kuulata külakoerte haukumist. Kas ma teeks seda uuesti? Vist küll, juunikuu punktid on gpsgames.org lehel juba väljas. Aga see sama hästi kui surmaunes mäng hetkel võistlema küll ei tõmba, pigem avastaks punkte siis, kui need tõesti muudel sõitudel tee peale ette jäävad.

Tehnikaalased järeldused on aga järgmised.

Esiteks ei olnud vähemalt sel hetkel pea mitte kusagil korralikku mobiilinterneti levi kellelgi peale Kõu. Teiseks kõlbab iPhone ( ja järelikult ka teised nutitelefonid) Geodashingu mängimiseks väga hästi, eraldi käsi-GPSi küll vaja ei ole.

Ning kolmandaks: sääsetõrje tuleb kaasa võtta!

Henrik Roonemaa

Järeldused geodashingu võluvusest on fifty-sixty. palju võsa ja metsa.»

Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 33

labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren­ tidele. meie hinded

5

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

Kõu peletab ne Suvekuulutajad laboris on tavaliselt mobiilinterneti seadmed. Nii ka nüüd. Uus, läikivam, kiirem ja pisem Kõu pakub internetti 2 tundi ka akudelt.

Uus ruuter on läikiv nagu puudritoos.

Sisemine aku teeb seadmest „päästjaruuteri”, mis tiksub edasi isegi elektrikatkestuse ajal ja kuigi on mõeldud pigem kodudesse, siis võiks olla ka kontori varuühenduseks.

Põhiühendusena sobib Kõu siiski pigem koju ja võimalikult linnast välja, sest ühenduskiirus on endiselt selles NMT sagedusel töötavas 450 MHz võrgus pöördvõrdeline asustustihedusega.

Alustatud sai testi Tallinna kesklinnast – kui stabiilse 10megabitise kaabli otsast Kõu levisse kolida, mida see Vertexi ruuter WiFi-na lahkelt

Kui kasutada Kõud varu­ ühendusena, siis ajutise lahendu­ se­na aitab netikat­ kestusest päästa.

pakkus, siis ühendus kõikus tublisti.

Linnas oli 300–600 kilobitti tavaline, kuid esines kümnesekundilisi arvutil hinge kinni võtvaid pause, kus tilkus läbi vaid üksikuid kilobitte. Mida maa poole, seda paremaks läks. Nõva kandis mererannal külma kevade käes, kus ka suvitajaid läheduses internetti tarbimas polnud, kippus ühendus paari megabiti kanti ja enam väga palju ei kõikunudki. Üleslaadimisega on siiski kehvem – paarsada kilobitti või heal juhul 500 kbit/s on veebisurfamiseks enam-vähem, kaughalduseks ja videokonverentsiks natuke vähe.

Kui kasutada Kõu ruuterit varuühendusena, siis ajutise lahendusena aitab kontori netikatkestusest päästa.

Detsimeeterantenn külge Vertex Wireless VW2010 on varustatud kahe antenniga, ühe LAN-väljundiga ning sisse-välja lülitamise nupuga. Seega ülilihtne, ei midagi keerulist ja üleliigset. Kui tugijaam asub kaugemal kui 10–15 km, soovitab

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

34 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

Kõu leviala määraja on huvitava lisaomadusega – näitab kaardil klõpsatud kohale lähima tugijaama, selle suuna ja kauguse järgi saab valida ka sobiva antenni ning hinnata kohalejõudvat ühenduskiirust.

Kuidas valime testitavad tooted?

Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

etinälga ka elektrita tehnilised andmed

Kõu ruuter Vertex Wireless VW210

Hind: 4998 krooni (Eesti Energia)

Akuga Kõu ruuteri abil saab paariks tunniks levi tekitada ka seal, kus lõpeb nii asfalt kui ka elekter.

Operatsioonisüsteemi tarkvara: Windows, Mac, Linux Tehnoloogiad: sisseehitatud EV-DO modem (töötab 450 MHz sagedusel), WiFiruuter ja tulemüür Andmeedastuskiirused: allalaadimisel kuni 3.1 Mbit/s ja üleslaadimisel kuni 1,8 Mbit/s.

Leviala: töötab Kõu tugijaama raadiuses vähemalt 10 kuni 15 kilomeetri ulatuses.

Soovitatav on juurde osta suundantenn, kui tugijaam on kaugemal kui 10–15 km.

Suundantenniga on levi kuni 30 km kauguselt tugijaamast. Ühendusvõimalused: 10/100 Mbps Ethernet Port LAN (RJ-45), 802.11 g/b WiFi liides Lisavarustus: aku (kuni 2 tundi), autoadapter Mõõdud: 150 x 130 x 30,5 mm Ruuteriga kaasnev Kõu pakett: Kõu 12 (1 aasta tasuta, edasi 298 krooni)

seade aitab üsna suvalises kohas, kus ei pruugi olla head mobiililevigi, luua lihtsalt taskus kaasa võetava WiFi leviala, kus võib koos töötada seltskond sülearvutiga kontorirotte. Seadmega on lihtne ka autos WiFi-levi tekitada.

KAIDO EINAMA

kaido@am.ee

Eesti Energia juurde osta lisaantenni.

Suund- ehk lisaantenn vajab üleminekut, mis on komplektiga kaasas.

Tegelikult sobib aga iga detsimeeterantenn, tuleb vaid õige pistik külge panna.

Põhivõimalused olemas Veebipõhine kasutajaliides on seda tüüpi lihtsatel kasutajaseadmetel üsna väheste võimalustega, kuid WiFi saab WPA2-ga ära krüpteerida ning isegi väike tulemüür on olemas, mis aitab veebiaadresse filtreerida ja DoSrünnakuid tõrjuda kõige lihtsamal tasemel. MAC-aadresside järgi ligipääsu saab samuti määrata.

Väga lihtne on teha pordisuunamisi, et näiteks Kõu ruuteri taha sisevõrku jäävatele seadmetele mingi väline otseligipääs tagada. Demilitariseeritud tsoon on võimalik määrata IP-aadressi järgi – näiteks kui mõni masin (veebiserver) peaks olema sisevõrgust eraldatud, kuid välisvõrgust ligipääsetav, siis seda saab määrata.

Akuga Kõu ruuter on saadaval Kõu12 paketiga, mis esimesel aastal ei maksa midagi, teisest aastast aga 298 krooni kuus. Seade ise on küll üsna kallis (ca 5000 krooni), kuid alternatiive sellele pole palju. Näiteks nüüd algavatel suvepäevade hooajal või reisidel maale – just selline akuga

plussid

++ väike, kompaktne ++ töötab akult ++ lihtne kasutada miinused

–– vähe seadistusvõimalusi –– Kõu ebaühtlane kiirus –– kallis

Arvutimaailma hinne

3

Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 35

labor

Lifebook S760 – äriklass kahe puuteplaadiga Kui muus osas on Fujitsu äriklassi Lifebook vähe silmatorkav nagu ennegi, siis kaks puuteplaati – teine neist ümmargune – panevad küsimusi esitama: miks varem pole seda tehtud? Ja kas see nüüd muudab maailma?

Silmatorkavaim asi arvutit avades on teine puuteplaat, ringikujuline. Selle sügavam mõte saab kohe selgeks – tegu on kerimisplaadiga. Tiirutad sõrmega ühtpidi – kerib lehekülge alla, teistpidi – kerib üles. Väga intuitiivne ja saab kohe selgeks. Samas – miks ei võiks sedasama teha viipekäsuga tavalisel puuteplaadil? Saab küll. Kuid eraldi ja ümmargusel on veel mugavam.

Paar tundi varem koju Aku kestab Lifebookil üsna täpselt viis tundi niisama arvutis kontoritööd tehes (veeb, e-post, Word, Excel).

Võiks ju paar tundi kauemgi kesta, et tööpäev laadimata õhtusse saada.

Windows Experience Index hindab riistvaravõimsusi keskmise 4,5 punktiga. Siin sai kõige rohkem punkte protsessor: koguni 6,7. Intel Core i5 2,53 GHz on kiire. Inteli integreeritud graafika oli ootuspäraselt kõige nõrgem lüli – see andiski 4,5 punkti.

Korpuse tugevus selgub küll alles kuudepikkuse kasutamise käigus,

36 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

kuid esialgu võib öelda, et see üsna anonüümne, kuid stiilse valge klaviatuuripaneeliga arvuti on hämmastavalt kerge, nagu puuduks sellest mõni raskem komponent.

See on kergeim 13tolline optilise seadmega sülearvuti ilmselt üldse (1,6 kg). Kergus on saavutatud ka veidi väiksema tugevusega – randmetugi ja klaviatuur vetruvad üsna tuntavalt läbi, kuid nurgast arvutit haarates tundub korpus siiski jäik. Põhja all on midagi uut – vähemalt pole ma kohanud varem tolmufiltri sahtlit, kustkaudu on jahutuse tolmufilter arvutit lahti võtmata vahetatav.

Esiküljel on mälukaardilugeja (SD), paremal expresscard (mahtunud on isegi lai kaardipesa), optiline seade (tõeliselt õhuke ja õrn, veidi lärmakas ka) ning kaks USB-pesa. Üks neist alati toidet pakkuv (ka siis, kui masin kinni). See on hea nt USBst oma muude seadmete laadimiseks.

Hea mikrofon, kehv kaamera Mitte alati ärisülearvutiga kaasa tulev dokk on hea pisike. Toite ja kõik peale Kensingtoni luku saab doki külge jätta. Lisanduvad jada- ja paralleelport vanemate seadmete jaoks ning neli USBd, ka üks eSATA tuleb dokiga juurde, näiteks kiire kõvaketta jaoks.

Videokonverentsideks on digitaalse müraeemaldusega mikrofonid – olid tõesti Skype-kõnega väga head.

1,3 Mpix kaamera on nagu sisseehitatud kaamerad ikka. Ei midagi erilist, aga vähemalt tuntakse pildilt ära.

Ekraan on ärikasutajalikult matt, taustavalgus natuke ebaühtlane

tehnilised andmed

Sülearvuti Fujitsu Lifebook S760

Hind: 23 305 kr (sulearvutid.ee) Protsessor: Intel i5-520M, 2,40 GHz Ekraan: 1366 x 768 pikslit, 13tolline LED Veebikaamera: jah, 1,3 Mpix Mälu: 2 GB Videokaart: Intel HD Graphics Operatsioonisüsteem: Microsoft Windows 7 Professional 64 Ühendused: 3 USBd, VGA, HDMI, gigabit LAN, mälukaardilugeja, WiFi a/b/g/n, Bluetooth Laienduspesad: ExpressCard, SIM-kaart m-internetile Optiline seade: DVD+/-RW SM Kõvaketas: 160 GB Aku tööaeg: 5 tundi Kaal: 1,9 kg

(allääres musta ekraaniga paistavad kerged triibud), vaatenurk aga üsna normaalne ja ekraanikaas pealt tugev, kuid LEDidega saavutatud õhuksuse tõttu kergesti painduv. Põhitrumbiks on kergus, seega pigem reisiarvuti.

KAIDO EINAMA

kaido@am.ee

plussid

++ kerge ++ kiire miinused

–– kallis hind –– õhuke korpus

Arvutimaailma hinne

3

Piiripealne Lenovo Stiilne, kerge ja mõistliku hinnaga sülearvuti, mis on justkui kompromiss tavakasutaja ja äriklassi mudelite vahel – saage tuttavaks, see on uus Lenovo Edge. Uus mudel täidab tühja maad kodu- ja äriseeriate vahel.

Selle aasta alguses väljatoodud Lenovo Thinkpad Edge sarja sülearvutid on mõeldud täitma tühimikku kodukasutaja ja ärikasutaja mudelite vahel. 11 300 krooni eest saab keskmisest tugevama ehitusega kerge sülearvuti, mis ei paku küll päris tippkiirust, kuid hätta nüüd ka sellega ei jää ja on pilkupüüdva välimusega.

Kui sülearvutidisainis seni on Lenovo ajanud IBMi ajast pärinevat väga vaoshoitud ja klassikalist joont, siis Thinkpad Edge’i sari on disainitud kontrastsetes värvides ja valikus on suisa tulipunase kattega variant.

Ei tea, kas tegu on turundusosakonna katsega võita firmale rohkem naiskliente?

Lisaks uudsele disainile lubab Lenovo kuulsat ThinkPadi klaviatuurikogemust, parandatud klahviasetust ja mitmikpuutega puuteplaati.

Valikus nii AMD kui ka Intel Kuigi testi jõudis see Lenovo ThinkPad Edge’i mudel, millel on AMD 1,6 GHz Turion Neo protsessor, siis vähese lisaraha eest on saada ka Inteliga mudelid. AMD kiituseks tuleb küll öelda, et vaevalt nüüd tavakasutaja vahet märkakski – aku vastupidavus vastab enam-vähem reklaamis lubatud viiele tunnile, jahutusprobleemi ei tundu olevat ning uimasuse üle ei saa kurta. Vähemalt mitte siis, kui lahti pole liialt palju erinevaid programme. Aga eks kusagil tuleb tavapärasest ThinkPadi hinnast kolmandiku odavama mudeli puhul kokku hoida.

Kokkuhoiu järele lõhnabki kasutusel olev puuteplaat. Kuigi välja on lubatud mitmikpuute tuge, nii et kaks sõrme plaadil võimaldab näiteks vaateaknast väljajäävat teksti ette kerida, siis praktikas ei saa puuteplaat sellisest soovist vahel aru või meenutab

kerimine pigem lehekülje keeramist – sujuvus jätab soovida. Samuti paindub korpus kergelt läbi just puuteplaadi ümbruses – süles teksti kirjutades kipub randmete surve kursori paigast liigutama. Nurkadest tõstmine aga tuvastab, et muus osas on Edge hämmastavalt tugev ega paindu kuhugi.

Ekraan on terav ja selge ning selle kinnitushinged lubavad kaane 180kraadise nurga all avada. Esma-

pilgul ebavajalik lahendus, mida on minul isiklikult praktikas mitu korda vaja läinud. Näiteks kitsaste istmevahega lennukis. Säästumudelile kohaselt on ühendusporte vähe – kolm USB, üks VGA ja üks HDMI tarbeks.

Mõõdukus igas vallas olekski justkui Edge’i märgusõna – mõõdukas on nii hind, kaal kui ka töökiirus.

Ando Urbas

ando.urbas@eesti.ee

tehnilised andmed

plussid

Lenovo Edge

++ kerge ++ ilus disain

Hind: 11 350 krooni

Protsessor: AMD Turion Neo X2 L625 / 1,6 GHz Mälu: 4 GB DDR2 667 MHz Ekraan: 13,3” TFT, 1366 x 768 pikslit Graafika: ATI Mobility Radeon HD 3200 Traadita võrk: 802.11 b/g/n, Bluetooth Kõvaketas: 320 GB Ühenduspesad: 3x USB 2.0, VGA, heliväljundi, mikrofonisisend, HDMI Aku: kuni 5 tundi Lisad: viis-ühes kaardilugeja, 0,3 Mpix veebikaamera Opsüsteem: Windows 7 Professional Mõõtmed: 322 x 228 x 25 mm Kaal: 1,7 kg

miinused

–– halva tundlikkusega mitmikpuuteplaat –– aeglasevõitu

Arvutimaailma hinne

3+

Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 37

labor

Salaprojektor arvutikotis Aastaarv oli siis 2006, kui kirjutasime viimati Casio superõhukestest XS seeria projektoritest. Arvutikotti pistes jääb ka XSi seeria järeltulija – XJ-A135 olemasolu teistele saladuseks, sest see on nii õhuke.

Enne Datelisse Casio projektorile järele minekut vastati küsimusele, kas niisama jalgsi käe otsas tassib selle minema, et muidugi – mahub lahedalt näiteks sülearvutikotti. Nii oligi.

Neli aastat tagasi oli projektori lambi eluiga 2000 tundi, seega peaks selle aja lambid ammu kustunud olema. Uuel aga lubatakse ühe lambiga töötada kuni 20 000 tundi, edasiminek on kümnekordne. See teeb projektori ka n-ö roheliseks, sest lisaks tarbitakse hulga vähem voolu ning komponendid vajavad harvem väljavahetamist ega sisalda elavhõbedat nagu vanad lambid. Valgusallikaks on laseri ja valgusdioodide hübriid, mis ongi pika tööea põhjus.

Mälupulgalt pildid seinale Lapik projektor ongi tegelikult ühe paksema 13tollise sülearvuti mõõtu.

Teda võib vabalt ka oma sülearvutiga kõrvuti tavalisse arvutikotti ära mahutada. Juhtmeid ja ühendusvõimalusi pole nii pisikese seadme juures palju – pistik komponentvideo

kaabli jaoks, HDMI ja VGA. Kuid ei saa unustada ka USB-pesa, kuhu saab mälupulga pista, aga sellele variandile ei või väga kindel olla. Ei tavalisi PowerPointi slaide ega ühtki levinumat videot otse maha mängida ei õnnestunud. Pilte sai aga näidata, nii käsitsi kui ka slaidiesitlusena. Seega tuleks presentatsioon igaks juhuks piltidena salvestada.

Rändturundaja abiline Pilditeravus oli üsna hea kogu ekraani ulatuses, võib-olla ainult õige natukene ekraani ülemises servas kiskus uduseks, aga seda nägi vaid fookuse test-rastripiltidega. Äriprojektorina saab Casio graafikute ülikirka näitamisega ilusti hakkama. Fotod ainult olid veidi järsu üleminekuga: liiga heledad ja liiga tumedad toonid ära lõigatud. Kuid koosolekutele ei sobi hästi projektori müra. Kahest ökorežiimist teine ehk karmim on juba vaiksem, aga siis on ka ekraani heledus alla viidud. Paar pisiasja olid Casiol veel hästi esindatud, mis kaasaskantaval

tehnilised andmed

Projektor Casio XJ-A135 Hind: 15 990 krooni (Datel)

Tehnoloogia: DLP Ekraanipildi eraldusvõime: 1024 x 768 pikslit Suurendus: 2 x optiline suum Eredus: 2000 ANSI luumenit Kontrastsus: 1800 : 1 Lambi tööiga: 20 000 tundi Sisendid: analoog-RGB/komponentvideo, HDMI, komposiitvideo (koos heliga), WLANi suutlikkus, USB-sisend esitlusteks ilma arvutita Voolutarve ooteasendis: <1 W Pult: infrapunapult Kaal: 2,3 kg

projektoril peaks kindlasti olema – automaatne pildi vertikaalselt täisnurkseks ajamine ja reguleeritav esiosa tõstev jalg. Kõik kokku teeb Casio XJ-A135st lihtsa ja kerge, kuid mitte napilt lisavõimalusi pakkuva kaasavõetava projektori. Koosolekusaali lakke pole seda põhjust kruvida, kuid rändturundajale oleks hea abiline.

KAIDO EINAMA

kaido@am.ee

plussid

++ kiire käivitamine ja välja lülitamine ++ ülikompaktne ++ pikaealine lamp miinused

–– mürarikas –– vähe ühendusvõimalusi

Arvutimaailma hinne 38 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

4-

Mobiilne WiFi viiele Ligi kolmandiku 3G-modemite turust mitmel pool maailmas haaranud Hiina tootja Huawei on meile jõudnud ühe oma messi-imesest – juhtmevaba WiFi-seadmega, mis jagab 3,5G m-internetti viiele kasutajale korraga.

Huawei E5 on ilma juhendita kasutama hakates veidi krüptiline – viis värvilist tulukest pole kohe peale vaadates arusaadavad. Pealegi kustuvad need tulukesed aku säästmiseks ruttu ära. Kasutusjuhendit tuli esimestel päevadel veidi pähe õppida. Väiksema mobiili moodi ese on siiski üsna lihtne, kui kõik seaded paigas.

Vähene kaasavara Veebiliidese kaudu saab ligi Huawei ruuteri seadetele nagu tavalisegi WiFi ruuteri puhul, kuid menüüd on tunduvalt lagedamad kui täisverelisel ruuteril. Samas kõik elementaarne on olemas: WPA2 krüpteerimine, kuni viis samaaegset arvutit-mobiili või muud seadet, WiFi b ja g standardi tugi. GSM-mooduli poolel töötab edukalt ka UMTS900, mis tagab kiire mobiilinterneti isegi maal.

Aku kestab seadmel WiFi tugijaamana töötades napilt neli tundi. Kui kliendid internetiühendust ei kasuta, langeb ruuter peagi unne ja ühe nupuvajutusega õnnestub ta sealt ka välja tuua. Unele suikumist tavaliselt siis ei juhtu, kui mõni sülearvuti ruuteri küljes istub, aga mobiiliga juhtub seda küll, sest mobiil ei tilguta tavali-

tehnilised andmed

Huawei E5832 Hind: 1890 krooni (Elisa)

GSM sagedused: 850/900/1800/1900 MHz WCDMA/HSDPA sagedused: 900/2100 MHz Andmeside: GPRS, EDGE, 3G, 3,5G kuni 7,2 Mbit/s Väljastatav WiFi: kuni 54 Mbit/s, b ja g standard Muud lisaomadused: SMSi tugi, Micro SD mälukaart Mõõdud: 95,5 x 48,6 x 13,7 mm Kaal: 90 g

selt pidevalt andmeid.

Laadijat Huawei E5 kitsukesest karbist ei leia. On vaid ülilühike USB kaabel, millega saab ka laadida. Kaabliga arvuti taha ühendades töötab seade ka MicroSD kaardilugejana, nii saab seadet näiteks mälupulgana kasutada. Üle WiFi paraku microSD sisu jagada ei saa.

teks projekti- või töödejuht, kellel on vaja väikesele, kuni viieliikmelisele meeskonnale kähku taskupäraste vahenditega netiühendus tekitada. Kui hind kalliks ei jää, siis võiks asi sobida ka reisijale, kellel pole aega või viitsimist USB-pessa käivate modemitega jännata.

Kaido Einama

kaido@am.ee

Levib tasku lähedal Leviala kaugus nii pisikese seadmega pole ilmselt oluline, aga otsenähtavusega sai pingida edukalt veel ka seitsme kuni kümne meetri kauguselt.

Kontoritingimustesse peaks sellest piisama.

WiFi ruuteri taha õnnestus muretult ühendada nii Windows XP kui ka Vistaga arvuti, mõni veebiülevaade kurdab küll teatud juhtudel sobimatust Macidega. Kuid ka nutitelefonid ja lihtsamad mobiilid said akuga ruuteri külge ühendumisega hakkama.

Kus sellist asja küll vaja võiks minna? Ega igapäevasel internetikasutajal ei pruugigi seda vaja olla. Kõige tõenäolisem kasutaja võiks olla näi-

plussid

++ väike ++ ilus ++ toetab UMTS900 miinused

–– vähe seadistusvõimalusi –– LEDidest ei saa kohe aru –– aeg-ajalt katkestab ühenduse

Arvutimaailma hinne

4

Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 39

labor Office 2010 surus end mobiili, tasuta Microsoft astub mobiilivaldkonnas lühikeste sammudega. Nii on ka Office Mobile 2010ga, mis tuli välja 12. mail ning on teinud vaid pisikesi samme edasi uute omaduste suunas võrreldes oma eelkäijatega.

Suuremad muutused ei puudutagi vanu tuttavaid Wordi, PowerPointi, Excelit ja OneNote’i. Viimane neist on koguni täiesti muutumatuks jäänud – ei ole lisandunud joonistamist ega värve, nagu kasutajad ootasid. Selle asemel tasub näiteks kasutada hoopis paindlikumat Evernote’i. Sharepoint Workspace Mobile 2010 aga on uus asi ja meele järgi kõigile Sharepointi kasutajatele – nüüd saab oma dokumente serverist mobiiliga kasutada.

Endiselt meenutab mobiilne Office välimuselt vana Windows 3.11 disaini, kuid lisandunud on sõrmesõbralikkust – enam pole vaja küünega peentes menüüdes täpsust harjutada.

Wordis saab teksti redigeerida

tehnilised andmed

Mobiilne kontoritarkvara MS Office Mobile 2010 Hind: tasuta

üsna elementaartasemel, lisada pilte, salvestada erinevates formaatides (doc, txt, rtf, jne) ning valida viie kirjastiili hulgast. Excelis võib ka natuke valemeid ja graafikuid lisada: enamik levinud valemeid ja graafikutüüpe on olemas. PowerPointis võib salvestatud presentatsiooni muuta, kuid erinevalt Wordist ja Excelist uut dokumenti luua ei saa. Presentation Companion

Platvorm: Windows Mobile 6.5 Programmid: Word, PowerPoint, Excel, OneNote, Sharepoint Workspace Mobile 2010

teeb aga mobiilist juhtimispuldi-spikri. See on tõesti väärt omadus.

ARVUTIMAAILM

Arvutimaailma hinne

3-

Pilt lisakuvarile ette peaaegu juhtmevabalt Arvutile lisakuvari ühendamine esitab igasuguseid lisatingimusi – kas peab kuvar olema USB-ühendusega või peab olema mitu videokaarti. Kuid saab ka lihtsamalt, näiteks juhtmevaba USB-adapteriga.

Fujitsu USB adapter aitab mitme kuvari vajajad hädast välja – lisaks üle USB teise kuvari ühendamisele pole vaja ekraanini vedada ka kaablit, sest ühenduse saab luua raadio teel.

Lauaarvuti puhul on raadiolained võib-olla liigagi suur luksus, aga näiteks lae all asuva projektoriga ühendamiseks on see lausa ülim mugavus.

Komplekt koosneb mälupulgale sarnanevast adapterist, mis käib USB porti ja teine samasugune tuleb pista kuvari või projektori juurde vastuvõtjasse. Vahele võib jääda kuni kümme meetrit tühjust.

Veebist draiveri leidmine pole niisama lihtne. Otsida tuleb mitte USB-seadme40 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

te, vaid traadita seadmete alt.

Kaasas on mitu eri toitepistikut, toiteadapterita ei saa läbi kuvaripoolsel seadmel, kuhu tuleb ühendada kas DVI- või analoogpistikuga kuvar. Kuvaripoolne karp on varustatud kruviaukudega – nii saab kinnitada selle kuhugi kuvari taha. Raadio teel kantakse lisaks pildile üle ka heli ja kaks USB-pesa on samuti üle raadio saadaval. Helis on vastuvõtja poolel kuulda väike jõrin, seega kontserdielamust ei saa. Küll aga suudab seade üle kanda HD kvaliteediga videot.

Kontoritöös pole küsimust, pildi kuvarile saatmisega saab seade hästi hakkama.

ARVUTIMAAILM

tehnilised andmed

Fujitsu Wireless USB Display adapter Hind: 2177 krooni (ATEA)

Ühendus kuvari/projektoriga: DVI ja VGA tugi, eraldusvõimega 1920 x 1080, 1920 x 1200 või 2048 x 1152 pikslit Heliülekanne: 3,5 mm standardpesa, 16bitine stereoheli USB pesasid: 2 tk Turvalisus: 128bitine AESi krüpteering Leviulatus: kuni 10 meetrit

Arvutimaailma hinne

4

Android tikutoosis Suurtest telefonidest on kõrini, ütles hiljuti üks mu tuttav turismitegelane.

Mille ta siis omale nüüd ostis, tundsin huvi. Taskus oli tal seesama telefon, mida testime – Sony Ericsson XPERIA X10 mini.

Sony Ericssoni lipulaevtelefoni XPERIA X10 tikutopsisuuruseks kokkupressitud õde – Sony Ericsson XPERIA X10 mini ongi neile, kes tahavad nutikat telefoni, aga ei soovi punnitavaid suuri taskuid. XPERIA X10st endast poole väiksema mini hind on pool suure telefoni omast, seega kilohind jääb peaaegu samaks.

Vaja on ainult pöialt Seda, kui väike telefon tegelikult on, saab aru alles X10 mini enda kätte võttes. Ta on tikutopsist natuke suurem, ekraan ka üsna pisike, aga enamik Androidi funktsioone on olemas ja Sony Ericssoni enda UX kasutajaliidesega üle disainitud, et oleks pisiaknas mugavam. Menüünupud näiteks asuvad ekraani nurkades – pisitelefonil peopesas ulatab neid pöidlaga vajutada, teine käsi aga jääb lausa vabaks, mis ongi väikeste mõõtmete üks eesmärk.

Laadides Android Marketist rakendusi, selgub, et nii mõnedki neist pole

tehnilised andmed

Sony Ericsson XPERIA X10 mini

Hind: 4190 krooni (Elisa kliendile) Protsessor: 600 Mhz Mälu: 128 MB, 2 GB mälukaart kaasas Ekraan: 2,55tolline, QVGA Platvorm: Android 1.6 (uuendatav iseseisvalt Android 2.1-ni sel aastal) Kaamera: viiemegapiksline Võrgud, andmeside: GSM 850/900/1800/1900 MHz, UMTS 1900/2100 MHz, HSPA Ühendused: WiFi 802.11 b/g, Bluetooth 2.1, microUSB port, A-GPS, elektrooniline kompass, 3,5 mm kõrvaklapipesa, FM raadio Aku: mittevahetatav Li-Po aku, kuni 360 tundi ooteaega Mõõdud: 83 x 50 x 16 mm Kaal: 86 g

siiski nii pisikese ekraani pealt loetavad, väiksem kiri läheb vaid QVGA eraldusvõimega karvaseks ja kohati kaotsi. Suurem osa programmidest siiski töötavad ja on kasutatavad. Tekste tuleb puuteekraanilt sisestada klassikalise numbriklaviatuuri abil. Eestikeelne kasutajaliides on olemas.

Kõike on piisavalt vähe Korpuses leiab paar möödalaskmist – plastkattega ekraan kogub hirmsasti näpujälgi ja vahetatavad tagakaaned on ilma juhendita raskesti eemaldatavad. Aku pole ka vahetatav. Aga muus osas on pisitelefon ülimalt käepärane ja peopesa kumerusi arvestav. Viiemegapiksline kaamera teeb rahuldavaid pilte, muusika kvaliteet on lausa hea, GPS määrab asukohta mobiili kohta enam-vähem. Sündmuste haldusprogramm Timescape on ka minis esindatud. Veebibrauserit oli nii pisikese ekraaniga muidugi üsna ebamugav kasutada, aga kiirus oli hea.

Mitme oma e-posti konto kasutamise võimalikkust ei suutnud ma kuskilt leida – ühe oma e-posti sai seadistada ja Gmaili konto ka. Eesti e-posti serverite automaatseadistamisele aga ei

maksa loota. Käsitsi tuleb seadistada meiliserveri pordid.

Mini võimalused peituvad Androidi rakendustepoes. Kirjade kirjutamine on vaevaline, aga leevenduseks tuleb suvel välja täisklaviatuuriga mini Pro, mis sobib hästi ärikasutajale.

KAIDO EINAMA

kaido@am.ee

plussid

++ ülikompaktne ++ ühe käega juhitav ++ täisvereline Android miinused

–– pisike ekraan –– üks oma e-posti konto –– mittevahetatav aku

Arvutimaailma hinne

4+

Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 41

labor

Suure Venna jälgimissüsteem leiab autod üles

Majanduskriis sünnitab kahtlusi ja kahtlused panevad kontrollima. Selleks, et oma autoparki kontrollida, on olemas GPS-jälgimissüsteemid. Just neid me seekord testisimegi, kokku nelja auto peal.

Vaadates erinevaid pakutavaid teenuseid, võib küll tekkida esialgu mulje, et Eestis põetakse jälitusmaaniat. Esialgu kitsa nišitootena tunduvat teenust pakub riigis tegelikult kümmekond firmat. Igaühe juures on oma nüansid, aga põhimõtteliselt on võimalik liikuv ese (auto, traktor, laev, kallis tööriist jne) varustada GPS-seadme ja kontrolleriga, mis edastab asukoha serverisse. Serverist saab siis asukohainfot läbi kasutajaliidese vaadata.

Pikka nimekirja lahenduse pakkujatest said Oskando, Navirec, AVL Express, Metrotec, Track24, Tomtom Work, Koduvalve, Autovalve, Garmin SPOT, Minitax. Neist viie esimesega saime kaubale ja tundus, et nende teenused olid ka midagi sellist, mida testida plaanisime. Teiste lahendused jäid kas liiga spetsiifiliseks või ei õnnestunud teenusepakkujatega testimises kokku leppida. Niisiis – mõne nädala eest oli meil ka neli testiautot, mis valmis töökotta minema, sest jälgimisseadme paigaldamine on põh-

asja saab sokutada ka vaikselt, kuid see pole seaduslik.»

42 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

jalik mitmetunnine protseduur. Kuid mitte alati.

tes timeeskond

Madis Veskimeister IT-ajakirjanik

Kristjan Karmo Telema, tarkvaraarendaja

Zahhar Kirillov AVL Express – GPSiga jälitusseade kindalaekasse Esimesena saabus Regio osalusega AVL Expressi seade CelloTrack. Et tegu on Tartu firmaga, siis paigaldamise lihtsustamiseks tuli Tartust postipakk. Selle seest leidis Iisraeli päritolu tellisest veidi väiksema tugeva ilmakindla karbi, mille roheline tuluke vilkus kahtlaselt. Veel oli kaasas ka iPhone. AVL Expressi kontroller on universaalne ja tundub sobivat näiteks neile, kes ei raatsi igasse autosse seadet paigaldada ja annavad seda ühte karpi näiteks käest kätte. Et seadmel on küljes ka nn krõpsumagnet, saab asja sokutada ka vaikselt auto külge, kuid see pole muidugi seaduslik – ebaseadusliku jälitustegevuse eest võib politseiga pahuksisse minna.

Me ei tea, kuidas tegelikult AVL Expressi asjad garaažis autole pai-

Baltic IT Solutions, juhataja

Kaido Einama AMi peatoimetaja

galdatakse, aga mobiilne seade CelloTrack simuleerib tavaseadme tegevust üpris hästi ning annab lisaks ruumi teistele kasutusvõimalustele – olgu siis mootorratta, paadi, treileri vms liikuva vara seiramiseks. Võrreldes teistega on see ilmselt parim lahendus juhuks, kui vaja teenust kasutada lühiajaliselt või erinevate varade peal.

Aku peab vabalt vastu 1-2 päeva ringi sõites. Mõistagi pakutakse ka paigaldusega seadet. iPhone’ist leiab rakenduse „AVLEE”, mis pakub peamist ja lihtsat jälgimisinfot – asukoht hetkel, peatuskohad, sõiduteekond.

Pärast esimest ringisõitu küsis

istockphoto Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 43

labor

Jälgimisseadmed tõid meid Kalevi staadioni värava taha – nii päriselus kui ka kaardil. Arvutist avastame siiski mõne kurvilõikamise üle majakatuste. Foto: Kalev Lilleorg testija Madis, kes just oli saanud ka oma autole jälgimisseadme minult kavalalt: kuidas ma merekonteineriga Mustamäelt auto Asula tänavale sain?

Tõepoolest, veebist vaadates oli kaardil vahepeal suur tühi auk. Hiljem selgus, et CelloTrack ongi natuke uimane ja võib mõnikord pärast sõitmahakkamist ärgata alles kümmekonna minuti pärast.

METOODIKA

Kuidas jälgida jälgimisseadmeid?

Testitud lahenduste seast parima väljaselgitamisel hindasime järgmisi omadusi: l autoseadme võimekus l kliendikeskkonna kasutatavus l asukohamääramine ja mahamängimine l sõidupäeviku kasutatavus l andmete eksport l hinnastamine

44 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

Veebirakendus on lihtne ja kasutab Regio kaardirakendust, samasugust nagu paljudes kinnisvaraportaalides ja Delfis. Kasutajamenüü on ka üsna lihtne, kuigi sõidupäeviku jaoks sõitude valimisel peab esialgu natuke nuputama. Sõidud on peatustega tükkideks löödud ja kus mis sõidujupp oli, on hiljem tavaliselt raske meenutada.

Seada saab alarme – kas andurite põhjal (kütusevargus, signalisatsioon vms) või kaardi põhjal. Kaardile on nimelt võimalik joonistada objekte – ringe, hulktahukaid ja jooni, mille sisse või seest minnes antakse alarm.

Näiteks võib ehitustehnikale seada kaardil piirangu, et masinad ei tohi objektilt lahkuda.

Korralik raportite valik on ka: auto kasutus, sõidupäeviku aruanne, külastuste aruanne, auto tankimised, teekonna raport, autopargi kasutus, autopargi kütusekulu, kütusearuanne, sündmused, hooldusaruanne. Paraku ei õnnestu neid IE-s salvestada – avatakse korraks tühi aken ja siis suletakse. Firefoxis töötas.

Juulis avaneb aga AVL 2.0 veebi-

teenus, kus on juba hoopis rohkem võimalusi.

Navirec Navireci seade paigaldati nagu kord ja kohus töökojas Madise Opelile. Üldiselt on hea autoomanikul mitte juures olla, sest näha, kuidas oma auto armatuur ja muud kohad laiali lammutatakse ja juhtmed-karbid igale poole veetakse, pole just kõige mõnusam.

Madis nägi selle kindlameelselt ära ja sai teada paigalduse mõne olulise nipi: toide peab olema võetud võimalikult sõltumatult ja otse toiteallikast, GPSi ja GSMi antennid ei tohi häirida muid seadmeid (näiteks autoraadiot või signalisatsiooni andureid) ning kast ise peab olema peidetud kuhugi, kust seda pahasoovlik inimene kohe üles ei leiaks.

Navireci Teltonica moodul pole ainuke, mida paigaldatakse. „Me pole ühegi kindla tootjaga seotud, valime pidevalt parimaid seadmeid vastavalt ajale ja olukorrale,” ütles Silver Laus kontoris erinevaid kaste näidates. Teltonica on siiski kõige levinum

Navirecis.

Navirecist saame teada, et GPS-jälituse puhul on ärides oluline just täpsus ja töökindlus: kui ikka kalli kopa töötunde arvestatakse jälgimisseadmega, siis ei saa lubada, et mõni osa infot läheks halva GPS-signaali või mobiililevi tõttu kaduma või jälgitaks asukohta liiga harva. See lahendus oligi võrreldes teistega üks täpsemaid ja kiiremaid. Andmeid saadetakse serverisse väga tihti ja neid töödeldakse kohe serveris reaalajas, hilinemine reaalsest asukohast võrreldes asukohaga kaardil oli väga väike. Kuid selle võrra liigutatakse ka rohkem andmeid – kui teistel süsteemidel jääb andmevahetus 5 MB kuus, siis Navireciga ca 50 MB. Aga muretsema ei pea – Navirec maksab ise SIM-kaardi kuumaksud ja muud kulud.

Veeb on ehitatud Flashis ja see on tõesti kiire. Samuti on neil üks ilusamaid kasutajaliideseid.

Sõidupäeviku ja statistika osa on üsna väheste võimalustega, sõidupäevik tundus meie testis puuduvat, aga vahetult enne loo valmissaamist saime teada, et tegelikult on sõidupäevik olemas eraldi moodulina. Sellepärast, et seda täidavad autojuhid ja siis pole vaja lasta neid kogu süsteemile ligi.

Juhtide jaoks avaneb vaid juurdetellitav sõidupäeviku moodul.

Vähestes kruttimisvõimalustes peitub aga kasutuslihtsus. See oli ka üks põhjustest World Summit Awardi saamisel 2007. aastal.

Navireci kliendibaasis on nüüd ka päris palju põllumajandusettevõtteid, kes saavad oma künnimasinaid analüüsida. Kui palju on tehtud n-ö silumisringe, määrab eelmise künni kvaliteedi.

Navirecil on kaardil ka eraldi märgitud punasega, kui pole kas GPS-levi või GSM-levi või mõnel muul põhjusel andmed viibivad.

Kaart on ostetud Teleatlaselt, aga kaardimootor ise tehtud. Kaardid serveeritakse oma serverist.

Oskando Ühe Eesti tuntuima jälgimissüsteemi paigaldamisele sõidab Kristjan oma Fordiga. Mis garaažis toimub, seda ta ise ei näegi, kuid järgmisel hommikul

Järgmisel hommikul küsib naaber paljutähenduslikult, kas Kristjan magada ka sai.» küsib naaber paljutähenduslikult, kas Kristjan magada ka sai. Naaber ei saanud. Signalisatsioon kukkus üürgama kolmel-neljal korral öö jooksul. Tagasisõit Oskando garaaži kõrvaldas selle häda ja majakaaslased ei hakanud enam Kristjani auto mõrvaplaane pidama.

SeeMe on üks esimestest seda tüüpi lahendustest Eestis. Oskando on autosse paigaldatava seadme trükkplaadini ise disaininud, Hiinast tulevad komplektile standardantennid.

Kaartidele saab joonistada sõidu algust, peatusi ja lõpp-punkti ning näidata detailset infot kõigi teekonnapunktide kohta. Muidugi saab ka läbida teekonna virtuaalselt koos sõidukiga. Piirkondi saab mugavalt kaardile joonistada, kuhu jõudvate

vÕITJA

Navirec Kõik põhiline, mis tundus meil vaja minevat, oli olemas ja töötas korralikult ning kiirelt. Ka kasutajaliides meeldis kõigile.

või kust lahkuvate autode kohta võib tellida meeldetuletuse. Andmeid säilitatakse ametlikult küll kuni aasta, kuid seni pole alates 2007. aastast alustanud süsteemis veel midagi kustutatud.

Oskandol on põhjalik sõidupäeviku pidamise ja raportite võimalus.

Lihtsa nupuga saab oma masinapargi sõitudes märkida ära töö- ja erasõidud ning genereerida maksuametile vajalikud aruanded koos odomeetri näitudega.

Seni on üks kord ka suurem kasu olnud Oskando seadmest ühe kadumaläinud auto ülesleidmisel. Suur oli autovaraste üllatus, kui minema hiivatud rendiautole Interpoli kaudu Kiievi lähistel jälile jõuti.

Oskando kaart on üsna hea ja kiire, suurim pluss sõidupäevikud ja raportid. Täpsus jälgimisseadmel polnud just kõige parem, nagu Kristjan mõnikord tuvastas, aga enam-vähem töötas kogu aeg, lõigates mõnikord kurve sirgeks. Seade saadab asukoha iga 60 sekundi järel või kui toimub suunamuutus üle 10 kraadi. Mõni suunamuutus magati maha. „Eile õhtul Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 45

labor sattusin ka sellisesse kohta, kus mu telefon EMT võrgus kohati üldse levi üles ei leidnud,” rääkis Kristjan positiivsest kogemusest, „auto positsioon oli aga pärast kaardil üsna täpselt paigas. Samas, jah, see pollimisintervall ... sõidu ajal kohati 1 sekund, kohati üle 59.”

Track24.eu See rahvusvahelise haardega ettevõte andis Arvutimaailmale testimiseks sigaretisüütaja pesasse käiva seadme, millel ka magnetiga GPS-antenn juhtmega küljes. Väga väike karp omab küll eeliseid näiteks siis, kui vaja jälgimisseadet kiirelt ühest autost teise tõsta, kuid aku puudumisel (meie testis) kaob jälg ära. Paljudel (näiteks Jaapanis toodetud) autodel kaob sigaretisüütajast vool, kui süüde väljas ja siis vajab karp pärast süüte sissesaamist mitu minutit, et end töökorda seada. Muidugi saab ka töökojas paigaldatavaid seadmeid kasutada.

Kaardivalik on teenusel üsna hea – Regio ja EOMAPi täpsed Eesti kaardid on mõlemad valikus olemas, maailmas tuleb piirduda Virtual Earthi või vabavaralise Openstreetmapiga.

Silverlightis valmistatud veeb töötas küll Firefoxis ja IE-s, kuid Madise Chromiumil Linuxis siiski mitte.

Kohati hakkasid ka häirima kaardi suurendused-vähendused, mis hiire rullikuga juhtides hüplesid inertsist edasi kas liiga suureks või väikeseks.

Ka teekonna mahamängimine ei töötanud päris korralikult ja seiskus aegajalt.

Track24-l on kõige põhjalikum statistika kujutamise võimalus tabelites. Ise saab sättida, mis veerud on nähtaval ja mis mitte, kui palju ja kuidas statistikat koostada. Sõidupäevik on ka olemas, erinevate seadistusvõimalustega veidi raskesti kasutatav, aga pakub ka näiteks graafikuid.

Eraldi tasub ära märkida Track24 46 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

klientprogramm – alati pole veebist kõike võimalik mugavalt vaadata ja klientprogramm oli ka tunduvalt kiirem kui brauser. Seega võib teinekord eraldi programmist ka abi olla. Mitu korda sai näha aga seda programmi ka kinni jooksmas.

Hea vahend mitme juhiga autole on ka juhtide lahter – juhid identifitseerivad end näiteks kontaktivaba „võtmega” ja nii on alati näha, kes mis ajal autos on olnud. Üldiselt oli Track24 kasutajaliides küll statistika osas igatpidi krutitav, kuid teekondade mahamängimisel ja kaardile kandmisel kohati ei töötanud või oli liiga keeruline.

Metrotec Viimasena autole peale läinud jälgimissüsteemi läksime paigaldama tüüpilisse garaažifirmasse Kopli kandis. Polnud küll eurogaraaž, aga Metrotecist kaasa tulnud Aare Mukk rahustas, et töö tehakse sellest hoolimata kiirelt ja kvaliteetselt.

Siin saime teada veel mõne paigaldamise põhitõe: GSM antenn läks esiklaasi tahavaatepeegli kohale lae alla, et ei segaks muud auto elektroonikat, eriti aga raadiot ja mahuandureid.

GPS-antennile sobis armatuurlaua alune koht, kuhu ta väikese liimitörtsuga altpoolt kinnitati.

Metroteci suurim pluss on see, et meie üllatuseks paigaldati autosse ka Garmini Nüvi-seeria autonavigaator, mis suhtles jälgimisseadmega ja suutis vastu võtta teateid keskusest ning ka autost sai vastu teateid saata. Selle kasulikkus selgus siis, kui näiteks oli vaja autojuhile öelda, kuhu ta peab minema. Veebist võis valida sihtkoha ja saata selle sõnumina otse autonavigaatorisse, juht pidi vajutama vaid nõusolekunuppu ja juba sõidu ajal võis hakata Garmin juhendama järgmisse sihtkohta. Kristjan arvas Garmini kaudu kahepoolse side kohta, et

Navirec Hind: 150–370 kr kuus Seade autos (mudel, sisendeid-väljundeid): Teltonika FM41, FM42, FM22 (12). 4 digi- ja 4 analoogsisendit, 4 digiväljundit Kliendikeskkond: veeb Kahepoolne side: ei Asukoha uuendamise intervall (süüde sees/väljas): 5 s / 5 min Auto asukoha hoidmine kaardi keskel: ei Kaardid: TeleAtlas, Regio Sõidupäevik: jah Andmete eksport: XLS, PDF

plussid

++ hea kasutajaliides ++ suur täpsus

miinused

–– vähe seadistusvõimalusi

Arvutimaailma hinne

4+

see on küll väga hea ja praegu unikaalne, kuid vajalik vaid kindlale nišile, mitte igale selliseid süsteeme kasutavale firmale.

Kokkuvõte Staadioni tänaval Kogunesime lõpuks Staadioni tänava parklasse kokkuvõtet tegema. Navireci tihedam punktikogumine annab ka täpsema joone, kuid ega Oskandogi palju täpsuses kaota, kuid hõre-

Oskando

Metrotec

AVL Express

Track24

Hind: 84 kr kuu (SeeMe Lite) kuni 252 kr kuu (SeeMe Pro)

Hind: 4200 kr, kuutasu 300 kr

Hind: seade al 2500 (pluss paigaldustasu), kuutasu al 199 kr (sis andmesidetasu)

Hind: 150 kr kuus / side 50 kr kuus (või Inspect - 25/50 kr kuus)

Seade autos (mudel, sisendeid-väljundeid): CelloTrack (2 analoog-digitaalsisendit / 2 digiväljundit) Kliendikeskkond: veeb, iPhone Kahepoolne side: ei Asukoha uuendamise intervall (süüde sees/väljas): 60 s või 250 m (kokkuleppel kliendiga vähem) Auto asukoha hoidmine kaardi keskel: jah Kaardid: Regio Sõidupäevik: jah Andmete eksport: CSV, XLS

Seade autos (mudel, sisendeid-väljundeid): MK3, FM4200, FM2200, Voyager. vastavalt mudelile kuni 6 sisendit Kliendikeskkond: veeb, PC klient (Inspect – 69 000 kr) Kahepoolne side: ei Asukoha uuendamise intervall (süüde sees/väljas): 10 s / 60 s Auto asukoha hoidmine kaardi keskel: jah Kaardid: Openstreetmap, Virtual Earth, Regio, EOMAP Sõidupäevik: jah Andmete eksport: CSV, XLS

Seade autos (mudel, sisendeid-väljundeid): Carkeeper 3500, 1 analoogsisend, 7 digitaalsisendit, 4 digitaalväljundit Kliendikeskkond: veeb Kahepoolne side: ei Asukoha uuendamise intervall (süüde sees/väljas): 60 s või suuna muutus 10 kraadi / 1 x tunnis Auto asukoha hoidmine kaardi keskel: jah Kaardid: Regio, maa-amet, Google Maps, Openstreetmaps Sõidupäevik: jah Andmete eksport: XLS, PDF

Seade autos (mudel, sisendeid-väljundeid): Voyager 2005, Eestis valmistatud; 7 digisisendit, 4 digiväljundit Kliendikeskkond: veeb Kahepoolne side: jah Asukoha uuendamise intervall (süüde sees/väljas): 30 s (seadistatav) Auto asukoha hoidmine kaardi keskel: jah Kaardid: Regio, Virtual Earth, Openstreetmap Sõidupäevik: ei Andmete eksport: PDF

plussid

plussid

plussid

plussid

++ korralik kaardirakendus ++ parimad raportid

++ kahepoolne side läbi Garmini autonavigatsioon ++ GPSi täpsus

++ korralik raportite valik ++ iPhone'i klient

++ eraldi klientprogramm ++ tabelite seadistamise võimalused

miinused

miinused

miinused

miinused

–– GPSi kohatine ebatäpsus –– paigaldusviga

–– puudub raportite väljund Excelisse –– sõidupäeviku puudumine

–– GPSi ebatäpsus –– IE-s ei saanud raportit salvestada

–– kehvalt töötav teekonna mahamängimine ja kaardi liigutamine

Arvutimaailma hinne

4

Arvutimaailma hinne

dam punktide arv lõikab mõne kurvi sirgeks. Nähtavaid paigaldusjälgi me autodel väga ei leidnud, välja arvatud mõni kerge kriim ühe auto armatuuril. Madisel ei avanenud Track24 sait, Linux ja Chromium olid selle lehe jaoks liiga eksootilised.

Oskando tundub meeldivat enamikule – kuigi disainipunktid võiks saada Navirec. Kui hiljem selgus, et Navirecile lisandub sõidupäeviku osa

3+

Arvutimaailma hinne

eraldi moodulina, siis lõpphääletusel saigi ta ülinapilt Oskandost paremad punktid. Metroteci efektne omadus on teadete saatmine Garmini autonavigaatorile. Muus osas on Metroteci veeb tubli keskmine. Kui teised ka Garmini Fleet Managementiga asja ühildavad, peab Metrotec uut konkurentsieelist otsima.

Lahtised seadmed Track24-st ja AVL Expressist jäid võimalustelt na-

3

Arvutimaailma hinne

2+

tuke lahjemaks, kuid näiteks Track2 4-l on veebi osas suur potentsiaal, leidsime kokkuvõtet tehes. AVL Express oli aga ainuke, mille arsenalis oli ka eraldi mobiilirakendus. Nii et kõigil oli oma trump, mis saaks otsustamisel määravaks. Meie tegime oma valiku oma oletatavatest vajadustest lähtudes. Neid vajadusi võib olla teisigi.

Kaido Einama

kaido@am.ee Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 47

lahendused

Mida toovad kaasa uu Lähiajal hakkavad kehtima uued Eesti domeenireeglid. Mida peaks sellest teadma senised domeeniomanikud, mida firmad, mida eraisikud ja mis saab uutest registreerijatest?

Põhiline muutus Eesti ehk .ee lõpuliste domeenide reeglites on korra muutumine senisest vabamaks, kuid samas muutub domeeni omamine kasutajatele tasuliseks.

Kerttu Sarapuu Hedman Partnersi jurist

Eesti Interneti Sihtasutuse (EIS) nõukogu kiitis märtsis heaks uued domeenireeglid, mis toovad kaasa mitu liberaalset muudatust domeeninimede registreerimisel kooskõlas vastavate Euroopa Liidu reeglite ja tavadega.

Domeenireeglid reguleerivad EISi, registripidajate ja registreerijate vahelisi õigussuhteid. Uusi reegleid, mis on avaldatud veebilehel eestiinternet. ee, hakatakse rakendama lähiajal, kui küsimused teenuse hinna osas lahenduse leiavad ja võimalikud teenusepakkujad on EISis akrediteeritud.

Mis täpsemalt muutub?

Domeeni .ee saavad edaspidi registreerida kõik Eesti ja välisriikide füüsilised ja juriidilised isikud.

Varasemalt seda võimalust füüsilistel ja välismaistel isikutel polnud. Samas saavad välismaised isikud registreerimise võimaluse tingimusel, et nad on registreeringuga seotud küsimustes Eestis esindatud. Ühele isikule registreeritavate domeenide arv ei ole piiratud.

Siinjuures tuleb silmas pidada, et 48 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

Eelmise aasta oktoobris kuulutasid Endel ja Jaak Lippmaa ning sihtasutuse juht Marek-Andres Kauts pidulikult välja ülemineku uutele domeenireeglitele, mis hakkavad kehtima 5. juulil. FOTO: SCANPIX

Vabaturu tingi­mustes jääb hinnanguli­ selt domeeni aasta­tasu alla 300 kr.

kaitstud kaubamärgi või sellega sarnase tähise kasutamine domeeninimes on kaubamärgiomaniku poolt vaidlustatav.

Domeenide omamine ja registreerimine on tähtajaline ja tasuline.

Domeeni registreerimisperiood on

ued domeenireeglid? aasta, kuid registreeringut saab pikendada määramatu arv kordi. See aitab välistada olukorda, kus domeenid pole kasutuses, kuid teiste jaoks „kinni”.

Domeeninimede registreerimise kord on kahetasemeline.

EIS sõlmib registrilepingud registripidajatega, kelleks saavad olla nõuetele vastavad internetiteenuse pakkujad (ISPd). Nendega sõlmivad omakorda teenuselepingu registreerijad, s.o isikud, kes domeeni taotlevad ja kasutavad. Registripidaja edastab sõlmitud lepingu EISile, mis registreerib taotletud domeeni. Samanimelise domeeni taotluse puhul kehtib esimese taotluse esitaja reegel.

EIS kehtestab registri ja registripidaja vahel fikseeritud aastase teenustasu.

Registripidaja poolt registreerijalt küsitava teenustasu osas piirangut pole ning selle suurus kujuneb vabaturu tingimustes. Hinnanguliselt jääb aas-

tatasu alla 300 krooni.

Vanade reeglite kohaselt registreeritud domeenid ei kao, kuid need tuleb ümber registreerida registripidaja juures.

Uute reeglite rakendamisest käivitub kuuekuuline üleminekuaeg, mille

EIS ei kont­ rolli, kas Eesti domeeninime regist­­reeri­misega rikutakse kol­man­ date isikute õigusi, tagades nii kiiruse. jooksul tuleb olemasolevad domeenid ümber registreerida. Registripidajate seast tuleb valida endale sobiv ja sõlmida teenuseleping. Kui üleminekuaja lõppemisel ei ole praegust domeeni ümber registreeritud, muu-

tub domeen vabaks ja selle registreerimist võivad taotleda kõik.

Registreerija vastutab nii enda nimele registreeritud domeeninime kui ka kõigi selle alamdomeene kasutavate kolmandate isikute tegevuse või tegevusetuse eest.

EIS ei kontrolli, kas domeeninime registreerimisega rikutakse kolmandate isikute õigusi (sh intellektuaalomandist tulenevaid õigusi), tagades seeläbi ka registreerimisprotsessi kiiruse ja efektiivsuse. Registreerija vastutus on välistatud ainult juhul, kui selline välistatus tuleneb Eestis kehtivatest õigusaktidest.

Kõik domeeninimega seotud õigusvaidlused registreerija ja kolmanda isiku vahel lahendatakse domeenivaidluste vahekohtus.

Vahekohus lahendab vaidlusi vastavalt reglemendile ja Eesti õigusaktidele. Vahekohtu olemasolu võimaldab võimalikule õigusvaidlusele kiiremini ja odavamalt lahenduse leida.

Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 49

lahendused

Kuidas luua iPhone’i iPhone’i rakendused jõuavad ülemaailmse App Store’i kaudu kümnete miljonite kasutajateni. Kõlab hästi, et hakata mõtlema mõne rakenduse tegemisele. Aga kuidas?

Eesti juriidilise isiku jaoks pole alustamiseks takistusi, kuid kannatust ja teadmisi läheb ikka vaja. Sealhulgas tuleb meelde tuletada ka faksimisoskus ja oodata vastust mitte tundide, vaid päevade jooksul.

Elver Loho

Mobwe, elver.loho@gmail.com

iPhone’i ja teiste iPhone’i operatsioonisüsteemi jooksutavate seadmete, nagu näiteks iPad ja iPod Touch väärtus tarkvara looja jaoks on suuresti tema küljes olev kümnete miljonite inimeste taskutesse ulatuv tarkvarapood App Store. Arendusplatvormina on Apple teinud seda, mida väga hästi oskab: rohkelt promotsiooni ja „teised on lollid” suhtumist, kuid kena pealispinna all luurab siiski ka probleeme.

Et hakata iPhone’il tarkvara ehitama, on kõigepealt tarvis registreerida end ametlikuks iPhone’i arendajaks, makstes selle eest 99 dollarit aastas.

Protsess on võrreldes algusaegadega muutunud märksa lihtsamaks ning juba mõnda aega lastakse ka Eestis registreeritud juriidilisi isikuid ilma suuremate probleemideta arenduse ligi, kuid suhtlus Apple’iga käib endiselt läbi faksi ning tundub, et neil on kogu maailma teenindamiseks vaid üks faksiaparaat.

Kontrollib kõike Tarkvaraarendus iPhone’ile on võimalik vaid tänapäevasel Mac-arvutil.

PC peal vajalikud vahendid ei tööta 50 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

ning Apple keelas hiljuti oma arendajate programmitingimustes ka igasuguste alternatiivsete arendusvahendite kasutamise.

Näiteks hiljuti soovis Adobe hakata müüma Flashi loomise tarkvara, mis suudaks võtta Flashis loodud mängu ning selle automaatselt iPhone’i rakenduseks konverteerida.

Kui nad olid oma tootega peaaegu valmis saanud, tuli Apple ning keelas ära kõik arendusvahendid, mida nad pole ise valmis teinud. Vähe sellest – Steve Jobs isiklikult kirjutas pika kirja teemal, miks Flash on halb ning miks 100% kontroll kõige üle, mis App Store’is toimub, peab jääma nende kätte.

Mõned USA riiklikud asutused

iPhone’i Tarkvara­aren­­dus on või­malik vaid täna­päe­vasel Mac-arvutil.» lubasid seda asja uurida. Sealhulgas sellised tegijad nagu Federal Trade Commission ja Department of Justice. Eks näeme, mis juhtub.

Kui olete artikli siiamaani läbi lugenud, siis teid tõenäoliselt ikkagi huvitab, kuidas n-ö native iPhone’i rakenduste loomine käib. Okei.

Ja nüüd käed külge Selleks, et saada oma loodud tarkva-

ra tööle väljaspool simulaatorit, tuleb mõnda aega sebida Apple’i arendajaportaalis igasuguste sertifikaatidega.

Protsess on aegade jooksul muutunud veidi lihtsamaks ning portaalis on üleval ka neljaosaline eepiline screencast, mis annab parema ülevaate.

Seejärel tuleb rakendus valmis programmeerida.

Apple, tänu ajaloo keerdkäikudele, on iPhone’i ametlikuks programmeerimiskeeleks valinud Objective-C. Lugesin just täna hommikul sõbra saadetud huumoriartiklit programmeerimiskeelte ajaloo kohta ning seal kirjeldati seda keelt fraasiga „C mäluhaldus ja SmallTalki kiirus”. Et C ei ole tuntud mäluhalduse poole pealt ning SmallTalk ei ole tuntud kiiruse poole pealt, siis peame järeldama, et tegu oli sarkasmiga.

Tõesti, Obj-C mäluhaldus on keeruline. Teine komistuskivi iPhone’ile programmeerimise juures on tihti Obj-C süntaks. Neutraalsed sõnad selle kirjeldamiseks võiksid olla „harjumatu” ning „omapärane”. Aga eks see ole maitse asi.

Kas ainult eestlaslik vingumine?

Kõik see võib kõlada vaid tüüpiliselt eestlasliku vingumisena ning eks ta osaliselt ka on. Fakt on aga see, et kui tahate teha midagi, mis ei pea välja nägema nagu native iPhone’i rakendus, siis HTML5 + JavaScript on veidi mõistlikum valik. Kui aga olete kindel, et soovite midagi enamat kui veebirakendus ja tahate olla App Store’i

ja iPadi rakendusi?

KUI Apple EI LUBA

Flashi asendaja HTML5

Xcode on iPhone’i rakenduste tegemisel põhitööriist. Simulaatoris saab ka vaadata, kuidas programm telefonis enam-vähem paistab. kaudu kättesaadav, siis tuleb valmis teha päris iPhone’i rakendus.

Kui nii aeg kui ka raha on väärtuslikud, siis oleks mõistlik iPhone’i või iPadi rakenduse programmeerimine teenusena sisse osta. Eestis pakuvad aktiivselt sellist teenust väga vähesed.

On ka mõni, kes on orienteerunud pigem tootearendusele või paarile suurkliendile ning ka palju üksiküritajaid. Kõige edukam Eesti sidemetega iPhone’ile tarkvara arendaja on kahtlemata Candycane, mis koosneb paljuski Tallinna kontoris pesitsevatest Skype’i töötajatest, kes siis vabast ajast iPhone’ile mänge arendavad.

Nende Fling on päris lahe puslemäng.

Kui aga aega jätkub ning ka õppimishimu, olete Apple’iga umbes kaks

nädalat faksinud, Apple tunnistab teie eksistentsi ja õigust tarkvara arendada, olete developer.apple.com-ist vajalikud arendusvahendid alla laadinud ja oma Maci installinud, olete käivitanud Xcode’i ja valinud oma rakendusele sobiva template’i, seisate järgmise probleemi ees: simulaator.

Arendusvahenditega tuleb kaasa päris vinge virtuaalne iPhone, millel saab ühe klikiga loodavat tarkvara testida. Probleem siinkohal seisneb selles, et antud simulaator ei simuleeri iPhone’i protsessori tasemel, vaid üritab hakkama saada olemasolevate süsteemsete Maci teek’idega. See, mis töötab simulaatoris, ei pruugi telefonis üldse tööle minna. Ja vastupidi.

Niisiis harjuge ära sellega, et iga uut projekti alustades tuleb kõige-

Steve Jobs kirjutas hiljuti pika kirja teemal, miks Adobe’i Flash on halb. Apple on Flashi asendajana veebis pakkunud välja kombinatsiooni HTML5 + JavaScript, mis töötab iPhone’il üllatavalt hästi.

Isegi nii hästi, et Apple’i enda uus rakendustesisene reklaamiplatvorm kasutab just sedasama kombinatsiooni serveerimaks vingeid animeeritud reklaame koos mängude ja platvormipõhiste featuuridega nagu asukoha määramine.

Kasutades HTML5 + JavaScripti kombinatsiooni, töötab kellade ja viledega „iPhone’i rakendus” ilma oluliste lisadeta ka Androidil ning tõenäoliselt veel mõnel kogemata tänapäeva tehnoloogiamaailma komistanud Nokial. Androidi müügitempo ületas aga hiljuti USAs iPhone’i oma.

pealt sebida juba korra ülal mainitud sertifikaatidega, et saaksid rakendust pidevalt oma iPhone’il või iPadil testida. Fakt, et simulaatoris töötab, pole oluline.

Kahe tunniga Arvutimaailma mobiilirakenduseni Otsides ideed, mida kiirelt antud artikli jaoks näidisena valmis programmeerida, tuli mõte teha pisike Arvutimaailma RSSi lugeja. Idee ei pretendeeri originaalsusele.

Koos kõige vajaliku sebimisega võttis protsess aega umbes kaks tundi kenal päikesepaistelisel laupäeval.

Alustasin Xcode’iga kaasa tulevast „Navigation-based Application” template’ist. Päris palju koodi oli juba automaatselt olemas. Vaja oli lisada Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 51

lahendused pisike ( ja tänu olemasolevatele APIdele küllaltki lihtne) jupp, mis pärast rakenduse avamist Arvutimaailma RSSi tõmbas, selle parsis ja siis nimekirjana näitas.

Asi muutus natuke keerulisemaks, kui oli tarvis lisada veebivaate (UIWebView) kontroller sisu lugemiseks pärast nimekirjast artikli valimist.

Apple reklaamib küll välja, et iPhone’i ja iPadi kasutajaliideseid saab disainida graafilise Interface Builderiga, mille kvaliteet on küll viimasel ajal oluliselt paranenud, kuid mille kohta võib endiselt öelda, et tegu on mänguasjaga, millega saab vingeid demosid teha ja kõik.

Jätkusuutlikum ja igati parem lahendus on kasutajaliides ehitada programmikoodis.

Viimase lihvi andmiseks sai am.ee kodulehelt võetud logo ning tehtud sellest äsja loodud programmile ikoon. Kas ja millal seda rakendust näeb App Store’is, sõltub juba Arvutimaailma omanikest.

Müüt ühest ja ainsast iPhone´i platvormist iPhone’i arenduse kohta levib ka müüt, et erinevalt J2MEst ja Androidist on iPhone „üks platvorm ja peaaegu üks riistvara”, seega iPhone’i arendus on lihtsam, sest erinevate seadmete ja tarkvaraversioonide testimiseks aega ei kulu. Paljud on nimetanud seda müüti oluliseks põhjuseks, miks peaks just iPhone’ile arendama.

Hiljutise AdMobi turu-uuringu järgi see kahjuks nii lihtne ei ole. iPhone 3GS, uusim iPhone, moodustab vaid 39% kõigist aktiivselt kasutuses olevatest iPhone’i operatsioonisüsteemi kasutavatest seadmetest. Ülejäänud pirukas jaguneb ootuspäraselt varasemate iPhone’ide ja iPod Touchide vahel.

Mind ennast hämmastas AdMobi uuringus enim aga fakt, et kõige suurem osa iPhone OSi kasutajatest, lausa 44% kasutab endiselt iPhone OS versiooni 2. Arendaja jaoks on päris oluline vahe, kas teha oma tarkvara iPhone OS 2.0ga ühilduvaks või sihtida uusimaid 3.1 ja 3.2 versioone.

Seadmete ja operatsioonisüsteemi versioonide fragmenteeritus ei ole 52 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

HTML5 + Javascriptiga sai am.ee artiklite lugemiseks rakenduse valmis paari tunniga.

Ja ongi Arvuti­ maailma logoga rakendus edukalt iPhone’i ikoonide hulgas.» küll niivõrd hull, kui ta seda on juba Androidil, aga ei saa eitada, et tegu on juba päris olulise probleemiga.

App Store on põhiline Nagu artikli alguses sai mainitud, on minu arvates kõige tähtsam just App Store. Midagi sarnast ja samas mastaabis koos samade võimalustega lihtsalt teistel ei eksisteeri.

App Store on tähtis.

Fakt, et Arvutimaailma lugemise

rakendus jõuaks App Store’ist ühe nupuvajutusega kümnete miljonite maailma inimeste ja umbes 30 000 eestlase taskusse. Tähtis on ka fakt, et tänu App Store’ile oleks küllaltki lihtne lisada rakenduse sisse võimalus osta ühe nupuvajutusega ja mõne krooni eest juurdepääs konkreetsele artiklile ilma paberajakirja muretsemata ning võrreldes seniste SMSmaksetega võtab Apple endale oluliselt väiksema tüki.

Unify your universe

®

®

EMC Celerra unified storage platvorm Automatiseeri tegevused, maksa vaid vajaliku andmemahu eest, ole valmis muutuvateks ärivajadusteks koos laiendatud funktsionaalsust ja kõrget käideldavust pakkuva turuliidri NAS+SAN unified storage platvormiga.

Küsi lisa: Teie ärivajadustele vastavad IT lahendused

Veerenni 58 A, Tallinn

lahendused@max.ee

tel 699 0660

lahendused

Unifitseeritud salvesti Kuidas vähendada kogu seda riistvara hulka, kui on vaja kasutada failipõhist platvormi andmete jaoks ning blokipõhist platvormi rakenduste jaoks? Ühtsel platvormil aitab mõlemat salvestusplatvormi hallata unifitseeritud salvesti – see vähendab riistvarakulu ja süsteem pole ka enam nii keeruline.

Kaido Einama kaido@am.ee

Virtualiseerimine on viinud juba eraldi salvestusseadmed ühtseks suureks salvestusressursiks, mida saab jagada vastavalt vajadusele uuesti tükkideks.

Kuid on kaks suurt tükki, mis kipuvad vajama eraldi riistvara ja eraldi salvestusplatvormi – failipõhine ning blokipõhine salvestusplatvorm. Muidugi on ka siin lahendus olemas ja juba ammusest ajast, kuid nagu paljude heade asjadega salvestusmaailmas, oli see kättesaadav vaid väga suurtele

ning seda kasutasid vaid vähesed hiiglased. Unifitseeritud salvesti (Unified Storage) aitab aga nüüd failide ja rakendustega hakkama saada ühes salvestusseadmes ka veidi väiksemates ettevõtetes, kuid Eesti mõistes siiski üsna suurtes. PC kasutajale võib tunduda see pseudoprobleem, sest kogu aeg on ju saanud samal kõvakettal kõiki omi asju ajada, kuid veidigi suuremates süsteemides, kus on serverid ja eraldi seadmed salvestuseks, kipuvad failid ja programmid eri lahendusi vajama.

Unifitseeritud salvestuse tagab tarkvarakiht, nii nagu virtualiseerimiselgi. Tarkvara oskab samas salvestusseadmes hoida näiteks kiirematel andmekandjatel tihedalt vajaminevaid andmeid, tõsta arhiivikoopiad ümber aeglasematele ketastele ja lõpuks kopeerida vanemaid arhiiviandmeid ära hoopis teise arhiiviseadmesse. Samal

Näide unifitseeritud salvestuslahendusest.

54 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

ÜHTSUSES ON JÕUD

Kõik koos ühes hoidlas Probleemid, mis ettevõttes praeguseks on tekkinud: 1. Failisüsteemi andmemahud kasvavad 2. Failisüsteeme/andmeid on keerulisem hallata 3. IT eelarved ei kasva Failisüsteemi andmehoidla efektiivsust saab tõsta unifitseeritud salvestuse arhitektuuriga: 1. Üks andmehoidla nii faili kui ka bloki tasemel (struktureerimata andmed failiserveris, arhiiv, andmebaasid jne) 2. Andmed saab konsolideerida 3. Serverid ja andmehoidlad saab virtualiseerida 4. Andmete elutsükli haldamine on võimalik automatiseeritud reeglitega 5. Andmehoidla tasemel andmete deduplitseerimine tagab andmemahtude vähenemise Otsene kasu ettevõttele: 1. Tänu andmete elutsükli automatiseeritud juhtimisele saab kokku hoida halduskuludelt 2. Võimalik on ühendada andmehoidlaga servereid, kasutades NAS-i, iSCSI ja FC (fiiberoptilise võrgu) protokolle kõrvuti 3. Failiservereid ei ole vaja eraldi installida ja hallata 4. Saab hoida kokku kalli salvesti kasutamisest – andmed liigutatakse reeglite põhjal kallimalt kettapinnalt odavamale.

ajal saab teha ka hetketõmmiseid kogu salvestusmahust.

Kellele vaja?

Unifitseeritud salvestit pole vaja, kui piisab vaid lihtsast failiserverist. Kui aga mängu tulevad andmebaasid, virtuaalserverid, failiserverid ja kõike tahetakse hoida ühes seadmes, on unifitseeritud salvestiga kasud sees. Kas või selle tõttu, et eraldi failiserveri ja andmebaasi administraatori jaoks kaob vajadus ära. Samuti vähenevad kulud riistvarale, sest kasutusel on üks salvestusplatvorm.

Kui üks asi on hea, siis selle eest küsitakse ka kallimat hinda, kuid üks korralik unifitseeritud salvesti pole siiski oluliselt kallim – tavalisest salvestussüsteemist kas ei erine selle hind üldse või on umbes kümme protsenti kallim.

Lahendus on suunatud keskmisest veidi suuremale ettevõttele (100+ töökohta), mis juba omab erinevat

Kuid lõivu tuleb maksta kiiruse ja paind­ likkuse eest.» tüüpi ärikriitilisi andmeid. Täiendavalt on Unified Storage’i platvorm kasulik just suuremahuliste jagatud andmetega (näiteks videotöötlus, pilditöötlus jne) tööd tegevatele kollektiividele, kus samu andmeid peavad kasutama üle kiire ühenduse paljud eri kasutajad.

Kaks külge Unified Storage on küll lihtsam hallata ja odavam, kuid selle võrra tuleb mõnikord lõivu maksta kiiruse ja paindlikkuse eest. Nii võib unifitseeritud salvestussüsteem olla teatud juhtudel veidi aeglasem, kuid seda vaid eriti kriitiliste ja kiirete rakendustega. Samas on unifitseeritud salvestusel häid lisavõimalusi. Näiteks võib teha deduplitseerimist, mis aitab salvestusmahtu kokku hoida või jooksvaid hetketõmmiseid salvestusest. Data Tiering ehk salestusmeediate optimeerimine on ka võimalik.

lihtne lahendus

Peleta sääski mobiiliga Nutitelefonid oskavad kõike, kas suvel võiks neist abi olla ka tüütute putukate peletamisel?

Sääsepeleti saab olla ka nutitelefon. Vajalike häälte tegemisega saab hakkama telefoni laaditav mobiilirakendus.

Twitteri säutsud, Facebooki postitused ja blogid kihavad sääsepostitustest. Sääsed on tulnud, et jääda.

Võib-olla terveks suveks. Kui varem peletasime me neid Offide ja muude vedelike või aerosoolidega, siis nüüd maksab proovida ka mobiiltelefoni.

Esimeste katsete tulemusel võib öelda, et kasse ja lapsi peletab see pinin tõhusalt. Tunduvalt tõhusamalt kui putukaid endid.

Sääsepilve sees mobiilipeleti käivitamisel polnud efekt kuigi suur või puudus enam-vähem täielikult, kuid näiteks pikemaks ajaks tuppa jättes võis tagasi tulles nentida, et tundide jooksul olid putukad tõesti ruumist jalga lasknud. Kui inimesi süüa polnud ja mingi tüütu pinin häiris, siis polnud neil toas tõesti mõtet edasi passida.

Android Marketis on näiteks olemas AntiMosquito tasuta rakendus Androidiga telefonidele ning Symbianile ehk Nokiatele leiab ka samanimelise Ovi Store’ist.

See ei tee peaaegu üldse inimesele kuuldavat häält, aeg-ajalt kostab vaid väikeseid plaksatusi. Kass näiteks ei liigata selle programmi peale vurrugi. Tarkvara genereerib helisid vahemikus 16–20 kHz ning sisaldab vaid Start-Stop nuppu.

Windows Mobile’ile leiab Mindpol Gamesi tehtud ilusa Buggy Exterminatori. See piniseb küll vastikult ka inimkõrvas ja hoiatab ekraanil, et kõrva lähedal pole hea piiksuvat mobiili hoida.

Buggy Exterminator on teistest vastikum ja piniseb kuuldavalt.

Kassid põgenevad Exterminatori eest kiiresti, sääsed aga esimestel hetkedel mitte.

Seadistada saab tarkvaras sagedust 16–20 kHz, välja annab programm valitud sagedustel heli koos seadistatavate intervallidega, mis sobibki näiteks ruumi puhastamiseks mõni tund enne magamaminekut. Muidugi leiab samasuguseid rakendusi ka maailma suurimast mobiili rakendustepoest App Store. iPhone’i rakenduste seast leiab näiteks poolprofessionaalse Anti Mosquito Plusi ja mitu muud.

ARVUTIMAAILM

Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 55

inimesed sünnipäev

38 Tõnu

Samuel 3. juuli IT turvaspetsialist

50 Erki Urva

16. juuli Linxtelecom Estonia juht

uues ametis

b lo g i va at lus

Mis jooksutab digiretsepti?

ERPLY uue turundusjuhina alustas Andrus Purde Mai lõpust juhib äritarkvarafirma ERPLY turundust Andrus Purde, kes on töötanud turunduse alal alates 1997. aastast ning selle aja jooksul turundanud Skype’i, Eesti Ekspressi, Leaf Balticsi maiustusi ja Baltcomi sideteenuseid, olnud konsultant ka koolitusfirmas Vain & Partnerid ning proovinud kätt reklaamide tegemisega. Alates 2007. aasta algusest resideerub Andrus peamiselt Londonis. Ta on lõpetanud Tallinna 21. keskkooli ja õppinud ärijuhtimist EBSis.

44

Andrus Hiiepuu 17. juuni Elisa juhatuse liige

44 Veiko Sepp

17. juuni Ericsson Eesti juhatuse esimees

Kari Maripuu lahkub Net Groupist uude spin-offfirmasse Net Groupi arendusüksuse juht Kari Maripuu siirdub juuni algusest juhtima rahvusvahelisel turul tegutsema hakkavat Net Groupi spin-off-firmat. Siiani oli ta Net Groupi tarkvara arendusüksuse direktor.

Uue ettevõtte turuletulek on ametlikult planeeritud kuu aja pärast ning see hakkab tegusema professionaalsete IT-teenuste valdkonnas rahvusvahelisel turul.

56 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

Facebookis pole häid pakkumisi vaja?

Indrek Saul soovitab oma blogis: kliente ei pea Facebookis ära ostma nännikampaaniatega. Ta teeb arvutuse, palju hiljutine kirgi kütnud Estraveli reisikampaania maksis: villapuhkus koos autoga toob reisifirmale 18 888 krooni kulu, juurde saadi 6000 fänni, seega maksis üks fänn kolm krooni. Saul ennustab: ostetud armastus kestab, kuni kell kukub.

11.05.10, kliendikesksus. blogspot.com

Kuidas jõuda nullist edukaks e-ettevõtjaks

Timo Porval kirjutab „õpilasest ettevõtjaks” veebis, kuidas hakata edukaks internetiettevõtjaks. Ta oli osaline e-poes, mille käive esimesel seitsmel kuul tõusis 90 000 kroonini.

Neljaosaline õpetus algab põhitõdedest. „E-poe käivitamisel on minu jaoks neli poolt: turg, ärimudel, turundus ja tehniline pool,” alustab Porval ja jätkab peagi järgmiste osadega.

9.06.10, ettevotja.ee

5 T WIT TERI SÄUTSU

Arvutimaailm valib igal kuul välja viis tehnoloogiateemalist säutsu, mida jagab siin lugejatega.

LILIANVIIRMA: Pärast märtsikuist ajutist langust läks IKT sektori kindlustunde indikaator uuesti tõusule. Hea uudis Lilian Viirma, Elion

Blogijad on välja uurinud, mis riistvara seda digiretseptisüsteemi siis jooksutab. Kristo Kivisaar kirjutab oma blogis Kivisaar.com, et sai küsimusele ametliku vastuse: kasutusel on 16 Suni serverit, 152 CPU-d, 558 GB mälu ja 13,2 TB kõvakettaid. Aga ilmselt on neist veel vähe.

Foto: scanpix

TELLER: Vanasti käidi muudkui Hellas Hundis siidrit kulistamas.

Nüüd pannakse ainult Facebookis „I like” ja istutakse kodus edasi.

Siim Teller, blogija

Topcom, Eesti

Ando kirjutab Arvutikaitse. ee-le, kuidas kogemata sai MSNi sõbralisti lisatud üks tegelane, kes hakkas kahtlast juttu rääkima. Peale paari repliiki tundus talle, et räägib robotiga. Ärge lisage võõraid endale kontaktilisti sõbraks, aga kui seda teete, blokeerige nad kohe ja ilma igasuguse valehäbita, kui teile hakatakse veidrat juttu ajama, soovitab Ando pärast kummalist vestlust robotiga.

2.06.10, arvutikaitse.ee

E24_EE: Eestisse tuleb esinema „kübermaailma Chuck Norris” http://bit. ly/cBQcjt E24, majandusuudiste portaal

LINNARVIIK: Säutsuge mulle, kui soovite diplomandile küsimusi esitada – diplomitöö kaitsmised IT Kolledžis live www.itcollege.ee Linnar Viik, IT Kolledži õppejõud

Muidugi on internetifoorumites taas teemaks mobiilne internet. Inimesed valmistuvad linnadest lahkuma.

Maal aga valitsevad sääsed ja teadmatus, mis internetist saab.

Hinnavaatlus.ee Kõu interneti foorumis ennustavad väikelinnade elanikud sellele tehnoloogiale nüüd kiiret lõppu, olles seni kannatanud aeglast, kuid ainukest võimalikku Kõu ühendust oma kandis. Nüüd ehitavad mobiilioperaatorid 3G võrku kõikjale ja lootus sureb viimasena – ehk on see uus võrk ikkagi kiirem, loodavad foorumikasutajad ja jälgivad uudiseid leviala laienemisest.

VEEBIHUNT: Kodulehe loomise protsess.

Lihtsalt ja loogiliselt: http://bit.ly/373EHo

MSN-vestlused robotiga

fo o ru m i va at lus

Arvutikasutaja.ee foorumis selgub, et klaviatuurid on nii veekindlaks juba läinud, et pool pakki mahla neid veel rivist välja ei viigi. Kuid klahvid kipuvad klaviatuuri põhja külge kinni kleepuma. Selle puhastamiseks tuleb garantiiline arvuti lahti võtta. Vedelikukahjustusega on niikuinii garantii läbi, lisavad teadjamad ja soovitavad lammutuse siiski käsile võtta. Kui nüüd kuskil lasta klaviatuur ära vahetada, läheb 700–2000 maksma, lisavad teised teadjad. Kolmas aga pesi klaviatuuri kodus sooja veega puhtaks ja riputas kauaks ajaks kuivama. Saigi korda.

Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 57

inimesed Mida oskavad nüüd 90 000 inimest rohkem? „Ole kaasas!” lõpetas esimese kooliaasta. Rohkem kui 300 koolitajat „lõpuaktusele” ei mahtunud, kuid 12 kuuga said 90 000 eestimaalast neilt e-riigi alast nõu ning 54 000 elanikku läbisid internetikoolituse.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts oli Õpetajate Majas koolidirektori rollis, avades esimese „Ole kaasas!” õppeaasta piduliku lõpetamise. Fotod: Jevgeni Kulikov

Valdo Kalm ja Kaja Sepp EMTst annavad mõnedele koolituse läbinutele ka lisavahendid internetiga edasi tutvumiseks.

58 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

Suhtekorraldaja Ivo Rulli kätte sattus plaadile salvestatud Digitaalne Lõhe. See olevat pärast esimest koolitusaastat nüüd vähenenud.

Tunnistuste asemel olid laual tänukirjad.

Mis on Eesti ekspordi kõige moodsam IT-toode?

Ilmselt on selleks Ericssoni uue põlvkonna LTE tugijaam, mida hakkab Tallinna tehas ekspordiks tootma.

Esimese Tallinnas tehtud tugijaama sai aga EMT.

Käib tugijaama testimine – insenere selleks Eestis veel napilt jagub.

EMT juhatuse esimees Valdo kalm uue 4G valmidusega tugijaamaga – selle võib kergesti mõne videomakiga sassi ajada.

Siiski, tehasesügavustest leidsime klientidele kokku pakitavad külmkapisuurused kastid – riiulitesse võib klient tellida veel lisamooduleid ja -võimsusi.

EMT juhatuse esimees Valdo Kalm haarab üllatavalt väikese LTE tugijaama Ericssoni meestelt – tehase direktorilt Jonas Ygebylt (keskel minister Juhan Parts), Mats Granrydilt ja Ericsson Eesti juhilt Veiko Sepalt.

Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 59

inimesed

Mida teeb praegu Andrei Korobeinik?

Kaheksa aastat tagasi 1. mail avas Andrei Korobeinik Eestis suhtlusvõrgustiku Rate.ee. Mõni aasta tagasi müüs ta selle EMT-le maha. Mida teeb Korobeinik aga praegu?

lõin selle keskkonna psühholoogilise teguri pärast.»

Andrei Korobeinik oma uuest ettevõtmisest

Kindel on see, et ta ei ole jäänud loorberitele puhkama ega palmisaare soojal liival meeldivat jooki libistama. Kohtume temaga ühel laupäevasel kevadlõunal Tallinnas ja uurime, mis tal teoksil.

Praegu on Korobeinik koguni nelja firma nõukogus, kuid esmalt räägiks ühest tema uuenduslikust ja väga huvitavast keskkonnast nimega CuteFund, mis on projekt finantsvaldkonnast, kus fondi investeerimisvalikute eest ei vastuta fondihaldur, vaid ostu- ja müügiotsused tehakse investorite kaalutud häälte põhjal.

Praegu on tegevus algusjärgus ja käsil on tööks vajaliku litsentsi hankimine, kuid siiani on lähenemine ennast Korobeiniku arvates õigustanud ja üleüldise fondide keskmise turutootluse ühe protsendiga võrreldes on fondi tootlikkus hoopis teisest suurusjärgust, nimelt 29%. „Lõin selle keskkonna psühholoogilise teguri pärast, sest inimestele tundub meeldivat see, kui nad saavad ostuotsust mõjutada ja seni on ettevõtmine end õigustanud,” räägib Korobeinik. „Meie edu võti katsetuste ajal on olnud see, et me kaalume hääli vastavalt hääletaja varasemale edule, kui niisama kaubelda, siis on raske väärtust teenida,” selgitab ta fondi toimimise loogikat.

Otsustajate filtreerimine Fondi suur tootlikkus tuli talle endalegi üllatusena, kuid suure hulga inimeste otsustest on võimalik tema arvates palju tarkust kätte saada,

60 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

kui anda eelis neile, kelle valikud on minevikus ennast tõestanud. Näitena toob ta Wikipedia, kus on eri uuringute andmetel vigu vähem kui ekspertide loodud entsüklopeedias Britannica.

CuteFundi-nimelises fondis on inimeste reitingud ühest sajani ja värske prognoos omab samuti kõrgemat reitingut kui vanem prognoos.

Inspiratsioon sedasi investeerimisele läheneda tuli ühest Stanfordi Ülikooli doktoritööst, kust järeldus, et kui käituda vastavalt analüütikute prognoosidele, ei olegi võimalik saavutada ühest protsendist suuremat tootlikkust. „Mõtlesime, et kuidagi peab saama tootlikkust tõsta.

Rakendasime Google’i ranking’u sarnast mudelit analüütikute hinnangute peal ja see töötas,” kirjeldab Korobeinik, kuidas jõuti praeguse süsteemini.

Kuidas fondiga edasi minna, on veel lahtine.

Korobeinik selgitab, et juuni lõpus otsustatakse ära, kas teenust hakatakse osutama eraklientidele otse või luuakse sidemeid mõne olemasoleva finantsorganisatsiooniga. Ka turundusega ei tegeleta aktiivselt enne tegevuseks vajaliku litsentsi saamist.

Rate.ee ei ole võõraks jäänud Viimase paari aasta jooksul on Korobeinik enda sõnul kahjuks üsna vähe Rate’i asjaajamistes kaasa löönud. „Ma olen siiski ikka firma nõukogus ja üritan igapäevaselt oma panust anda,” selgitab ta.

Rate.ee-l läks eelmisel aastal üsna sarna-

See 2003. aasta oktoobri l探pus tehtud Postimehe foto oli teadaolevalt 端ks esimesi, mis Andrei Korobeinikust meedias ilmus, koos 端he esimese artikliga Rate.ee-st 端ldse. Foto: Scanpix Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 61

inimesed

Vabal ajal armastab Andrei reisida ja lugeda nagu paljudki meist.

Foto: erakogu

selt üleeelmise aastaga, mis tähendab, et märkimisväärset kasvu ei olnud. „Üritame sihtida jätkuvalt teismeliste sihtgruppi ja oleme selles osas tugevad, kuid raske on ennustada, milline on tulevik,” räägib ta.

Kõige ohtlikumaks konkurendiks Rate’ile peab Andrei Facebooki, mis võib tema arvates ka üsna palju kasutajaid ära võtta. Orkutist ta ohtu ei näe, sest ei pea seda kokkuvõttes väga õnnestunud lahenduseks. „Globaalsel turul on Facebook vaieldamatult liider, proovikivi saab neil olema see, kuidas kasutajaid hoida,” arvab ta.

Investeerib firmasse, mida mõistab Samas arvab Korobeinik, et Rate.ee-l siiski potentsiaali on ja tulemas on ka portaalile mitu uut lisa ning lisaks toob ta keskkonna eelisena välja, et Rate.ee on rohkem nišitoode kui näiteks Facebook. „Loodan, et suudame veel üllatada,” lisab ta.

62 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

„Praegu on Facebooki edu alus kolmanda osapoole tehtud rakendused, ehk siis hea samm oli rakenduste tegemise võimaldamine kõigile.

Sotsiaalvõrgustike maailmas on aga kõik kiires muutumises ja Facebooki võib tabada Myspace’i saatus, kus nišist väljumisele järgnes hääbumise trend. Väga huvitav saab olema, kuidas lahendatakse Facebooki massiefekt,” arutleb ta.

Andrei kuulub aga ka näiteks firma Programmaator nõukogusse. See ettevõte pakub programmeerijate efektiivsuse mõõtmise lahendust ning on loonud tarkvara, mis analüüsib programmeerijate tööd ja näitab nende efektiivsust arusaadaval kujul mitte-IT inimestele. „Nende andmete abil saab häid inimesi maksimaalselt rakendada. Saab teada, keda tasub enda juures hoida ja kellel on teadmisi, mida peaks teiste töötajatega jagama. Lisaks saab tuvastada inimesed, kes omavad ainuisikuliselt liiga palju väärtuslikku informatsiooni ja panna neid töötama teiste inimestega koos, et riske ha-

Hiljuti osales Andrei Kanal2s eetris olnud „Ajujahi” konkursi žüriis.

Foto: kaarel mikkin / headpead

jutada,” selgitab ta.

See valdkond on Andrei arvates praegu väga kuum, sest efektiivne ressursside kasutamine on igas äris võtmesõna. Praegu on Korobeinik ettevõtte peamine investor.

Ärge olge kinnised See ei ole siiski viimane koht, kuhu Korobeinikul on investeerida plaanis. Praegu vaatab ta ringi ja on valmis abiks olema mõnele innovatiivsele alustavale firmale, kus ta ise saab oma teadmisi rakendada. „Kriteeriumiks on see, et pean tegevusest aru saama,” ütleb ta. „Mulle meeldib tegeleda business to client lahendustega, kus võtmesõnaks on kliendi heaolu. Tänapäeval on erinevate lahenduste ja uute ideede proovimine selles valdkonnas väga kiire. Vanasti võttis arendustsükkel aastaid aega, kuid näiteks Rate.ee-s tehakse praegu järelevaateid igal nädalal, et kurssi hoida,” selgitab ta.

Korobeinik arvab, et enim kasu on temast seal, kus alustatakse uue idee rakendamisega, kuid ei olda võib-olla suutelised enda visiooni partneritele selgeks tegema või sajaprotsendiliselt kliendini viima.

Miks aga tihti ei suudeta oma visiooni rakendada, on Korobeiniku arvates kommunikatsiooni ja tagasiside puudumises kinni. Ajujahi žürii liikmena on ta näinud palju olukordi, kus inimesed ei aruta piisavalt projekte ja ideid teistega. „See pole ainult Eesti mure, näen seda palju ka näiteks Inglismaal, kuid huvitaval kombel Ameerika Ühendriikides seda probleemi nii väga ei kohta – seal arutatakse omi visioone kas või näiteks sõpradega. Eestis püütakse paraku asja lõpuni enda teada hoida ja tulemuseks võib olla, et investori või žürii ette jõudes selgub, et midagi sellist juba kusagil tehakse, või et ideel on kontseptuaalne probleem,” räägib Korobeinik.

Ta rõhutab, et Eestis ei maksa karta, et keegi

see pole ainult eesti mure.»

Andrei sellest, et inimesed kardavad oma ideid teistega jagada

Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 63

inimesed

Paar aastat tagasi lubas Andrei ajakirja Bravo ka oma Tallinna-koju vaatama-pildistama.

Foto: Stanislav Moškov

su idee varastab, kui sa ise sellega aktiivselt tegeled ja kiiresti edasi liigud. Pigem tasub tema soovituse järgi võimalikult vara ideed paljude kontaktidega arutada. „Muidugi, kui kolm-neli aastat vaid rääkida ja käed rüpes istuda, siis hea idee võetakse lõpuks ikka käest ära.”

Katsetage, tarbige tagasisidet Korobeinik on nõus ka oma kogemusest lähtuvalt soovitusi jagama, ta selgitab, et internetiturundus on jätkuvalt paljudele liiga kauge. „Liiga tihti arvatakse, et kui mul on väike nišikauplus, siis ma ei pea internetiga tegelema, kuid reaalselt saab interneti kaudu väga kiirelt potentsiaalseid kliente ja infot levitada,” räägib ta.

Netireklaam on Andrei arvates väga lihtne, kergesti mõõdetav ja kohandatav. Selle asemel, et teha kalleid ja aeganõudvaid turu-uuringuid, tasub tema sõnul eksperimenteerida, teha väikseid kampaaniaid ning mõõta tulemusi, et teada 64 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

saada, mis töötab ja mis mitte.

Televiisoris, raadios ja teistes traditsioonilistes kanalites reklaami tegemine pole tänapäeval enam Korobeiniku arvates kaugeltki nii efektiivne kui interneti vahendusel otse sihtgrupile suunatud reklaam. „Kõige võti ongi tagasiside tarbimine, hoolimata ka selle kohatisest negatiivsest iseloomust – võimalikult efektiivselt tuleb rääkida kliendiga, uurida, mis meeldib, mis mitte ja teha vastavalt tulemustele muudatusi,” rõhutab Korobeinik.

Lisaks selgitab ta, et traditsioonilise reklaami loogika internetis tihti ei kehti ja on hea, kui on võtta veebiturunduse valdkonnast hea spetsialist, kuid muul juhul saab oma reklaami optimeerida just pidevalt katsetades.

Endiselt nina raamatus Lugu Korobeiniku vabast ajast on suuresti lugu sellest, mida ta loeb raamatutest. Lugemine on

Minu tööpäev

Rutiinsed päevad kontoris Korobeinik ärkab kell 9 hommikul väikeses Inglismaa linnas, kus on suur Ülemiste City laadne keskus. Pärast ärkamist on ta õhtuni seal city’s asjalik ja siis läheb koju, magama. „Igav, aga efektiivne,” ütleb ta selle kohta ise. Praegu on Korobeinikut ootamas üle pika aja esimene pikem puhkus, kuid ta ei tea veel, kuidas ta töine elu pärast seda välja nägema hakkab. Ideaalse tööpäeva osaks on tal võimalikult harv e-posti kontrollimine ja kodus töötamine – mõlemad võimaldavad aega kokku hoida.

Minu puhkepäev

Naisega pokkerit mängida ei saa Vabal päeval ärkab ta kümne paiku ja sõidab jalgrattaga või loeb. Mõnikord mängib ta ka pokkerit, näost näkku, mitte internetis, kuid see on hääbuv trend – naine on tal Eesti meister pokkeris ja see võtab kogu isu ära, sest nii kui temaga mänguks läheb, on kaotus ootamas.

tema elu üks olulisim osa. Praegu loeb ta näiteks võimu psühholoogia kohta. „Ameerikalikult korrutatakse asju liiga palju, aga siiski on raamat huvitav,” tõdeb ta. Väga hea raamatuna mainib ta ka hiljuti loetud Nassim Nicholas Talebi teost „Must luik”, mis räägib sellest, et enamik asju ei ole ette ennustatavad, kuid tagantjärele on nii mõnelgi analüütikul „õigus”.

Korobeinik pooldab ka ise seisukohta, et ükskõik kui hästi informeeritud ka üksikisik ei oleks, on tal tihti võimalus ennustusega täppi panna vaid 50%. „Tihti tundub tagantjärele asjadele vaadates, et piisava info korral on kõigil võimalik ennustusi teha, kuid kui sa kõigi asjadega kursis ei ole, on su ennustusvõime laias laastus sama,” räägib ta. „Kui sa tead kas või enamikke kohaliku poliitika nüansse, kes kellega käib ja mis põhjustel

ning millal, siis see ei muuda pikas perspektiivis suurt midagi. Olen loobunud igasugusest peavoolu meedia tarbimisest ja eriti kollasest ajakirjandusest. Eks see massiivne meedia infovoog kestab veel aastakümneid ja selle tarbimine ka, kuni ühel päeval muutub maht nii absurdseks, et inimesed hakkavad üha enam sellest loobuma,” räägib Andrei.

Ilukirjandust loeb ta ka, kuid selle valimisel on ta konservatiivne ja loeb autorite teoseid, kelles ta kindel on. „Palju jama võib kätte sattuda, kui lugemismaterjali mitte valida ja ma ei taha raisata tunde oma elust kesiste raamatute lugemisele,” selgitab ta.

Lapsi tal veel ei ole, kuid koos kaaslasega loodavad nad, et tekib peagi aega ka järelkasvu jaoks. „Probleemiks on see, et alati on palju huvitavaid asju, millega tegeleda, kuid kindlasti tuleb aeg, mil saab rahulikumalt võtta,” räägib ta.

Enn Heinsoo Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010 65

minu arvutimaailm

Ragnar Sass United Cats & Dogsi Ragnar Sassi teavad paljud. Aga ta on ka Eesti Startupi Juhtide Klubi juht ning mitme firma ideoloog ja käivitaja. Samuti oli ta üks Garage48 algatajatest. Vaatame, mis tõi tema arvutimaailma juurde.

Esimene kokkupuude arvutiga?

1990ndate alguses olid imelised arvutid, mis kandsid nime Juku. Toodetud Eestis ning nendega sai põhiliselt vaid mängida. Kokkupuude sai alguse kooli arvutiklassis.

Esimene oma arvuti?

486ga lauaarvuti. Hirmus suure kuvariga, kuhu ühel päeval kogemata pool klaasi piima sisse kallasin. Kuvari elu õnnestus siiski päästa.

Esimene mobiiltelefon?

Nokia 1011. Tegu oli kasutatud telefoniga, mille aku pidas vastu pool päeva. Kui telefon sai tühjaks, siis sai sõnumeid piipariga saata.

Esimene kokkupuude internetiga?

Ajalehes Postimees, kus olid Unixi terminalid.

Milline on praegune tehniline varustatus?

MacBook Pro ja iPad. Esimene tööks, teine mängimiseks.

Kõige halvem ITga seotud kogemus? Ühel messil jagati tasuta operatsioonisüsteemi OS/2. Üritasin selle ettejuhtuvale sülearvutile peale installida. Asi lõppes fiaskoga, sest kuues diskett (!!!) oli vigane. Sülarvuti omanik meenutab seda mulle „hea sõnaga” tänapäevani.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?

Olin hiljuti kolm nädalat reisil. Tuleb tunnistada, et põhimõtteliselt sain ilma interneti ja arvutiteta hakkama küll.

Kui üldse siis Google ja Gmail, Facebook.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?

Sõltuvalt päevast 5–12 tundi.

Ausalt – kas oled olnud kunagi tarkvarapiraat?

Huvitav, kas Eestis on arvutikasutajat, kes poleks? Ikka olen olnud.

Foto: Helin Loik

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 11.08

◊◊ Kõik pole veel leiutatud – tindiprinteritel jälle veidi uuem tehnoloogia. ◊◊ August on kombainide aeg – haarame sarvist mõnel nii suurel isendil, mida üksi ei tõsta. ◊◊ Eesti IT-ettevõte plaanib revolutsiooni ehituses. Vaatame, mis sellest võib välja tulla.

66 Arvutimaailm nr 6 (172) juuni 2010

Väärt lugemine arukale inimesele! aale: ettevõtmmjai remam aa S a ig m am ndri vahele õhutra Tr ja aa rem Saa Seilenthal pakub

AJAKIRI

PTda^^_[PbcTVP X[[d[ ^] _P[Yd âWXbc _ÛWY S \dXbcbT[ aPWePZ ZÛ]]d\PP[ T[P]d 7XX]P Z

! ' >14A8 ! >:C>9DD= !! % #! =d\QTa =d\QTa ( ! $$ 7X]S "( 7X]S "( ( 44:

JUUNI 2010

ETUNNID PANKROTI ÕPP

Kra K hv Zeppelini uhk uh ed õhulaevad

GILD BANKERS

5 (90)

iSuurejooneline läb äris kukkumine suures KINNISVARATURG

rahunege, Tõnu Toompark: pole u mingit hinnatõus

Number 5 (90) Hind 59 krooni (3.77 EUR)

P idioodist Pop neuroteadlane

gnevuse d vaevleb ringvõl Suur osa ettevõttei st niita ka tugevamad. Kuidas jalu kätte saada? a küüsis, mis võib rah murda ja oma nõiaringist välja

OLULISEST ÄRIS kirjutab ajakiri SALDO: Pankroti õppetunnid – Elmar Lepp räägib oma rikastumise ning laostumise tagamaadest GILDi fiasko – suurejooneline läbikukkumine suures äris Mereodüsseia 2020 – kas tulevikus saab Virtsust Kuivastusse õhutrammiga?

Unistused ja reaalsus kinnisvaraturul: kinnisvaraekspert Tõnu Toompargi sõnul on hinnatõusu kuulutajad ajast ees

Ökosoovitused suvepuhkuseks

Laboris sünnib tehiselu

lahendanud Kuidas on Soome mete probleemi? radioaktiivsete jäät

MOODSAST TEHNIKAST kirjutab ajakiri [DIGI]: Suur fotokaamerate test: [digi] võrdlustestis on 20 kompaktkaamerat Millist mobiilinternetti valida – kas parim on EMT, Elisa, Tele2 või Kõu mobiilne internet Kuidas hoida fototehnikat tolmu ja mustuse eest Testime Androidi-seltskonna uut nutitelefoni HTC Desire. Kas see on parem kui iPhone?

Vi h sö ma ög us ik sid s

NUMBER SALDO JUUNI 2010

oma Elmar Lepp räägibg laostumisest rikastumisest nin

ISTOCKPHOTO

ÄRIKLASSI

t Hiina kõrbe Paadimatus kese

SAAVUTUSTEST TEADUSES kirjutab ajakiri TARKADE KLUBI: Mis toimub ajus, kui meie silme ette kerkivad mälestused?

Kuidas ladustatakse tuumajäätmeid?

Chauchat – kurva kuulsusega kuulipilduja Ajalugu: esimene tsepeliinilend 110 aastat tagasi Maaima parim täpsusrelv: kuul kerre 2,5 km pealt

Lisaks palju teisi olulisi ja põnevaid teemasid juunikuu ajakirjades.

Ajakirjade tellimine: telli.ee

Andmesalvestus.

Varundus.

K천rgk채ideldavus.

Teadmised leiad Proactist.

Proact Estonia AS | P채rnu mnt 102c | 11312 Tallinn | Tel: +372 663 0900 | Fax: +372 663 0901 | www.proact.ee