Arvutimaailm 11/10

Veiko Sepp: TTÜ aasta vilistlane, purjetaja ja Ericsson Eesti juht

Panasonic Toughbook – kübersõdalase veekindel rindearvuti ePrint ehk kuidas printeriga e-kirja teel suhelda Roboti ehitamine pole raketiteadus – tee ise omale sobiv robot

Sõda turuleti pärast Kas väikesed e-poed suretavad suured elektroonikapoed välja?

Hind 39.90 / € 2,55 Nr 11 (176), november 2010

9 7 7 1 0 2 1 936005

Hiired laboris: testisime Tehnika­ülikooli katseseadmel arvutihiiri

esitleb:

Võimas autoorienteerumise võistlus Tallinnas!

20. novembril kl 12.00 Stardipaik avaldatakse nädal

enne võistlust www. autoleht.ee

Tule, osale ja võida kvaliteetseid navigatsiooniseadmeid Becker-ilt!

1. koht Becker Z302

2. koht Bekcer Z215

3. koht Becker Ready 43

Ürituse korraldaja: OK Composter MTÜ koostöös Presshouse OÜ-ga Osalemise tingimused:

Osalejate arv on piiratud. Võistkonna suurus 2–5 liiget. Võistluse kestvus 2–3 tundi.

Vajalikud abivahendid: GPS -seade, joonlaud ja pliiats, sportlikud riided Osalemise tasu kuni 15. novembrini 300 kr ja kohapeal 600 kr. Ülekande selgitusse märkida võistkonna nimi ning võtta kaasa maksekorraldus.

Eelregistreerumine kuni 15. november 2010: Joonas@okcomposter.com Lisainfo autoorienteerumise ja võistluse läbiviimise kohta: E-mail: Joonas@okcomposter.com Tel. 522 68 95

Presshouse OÜ A/a: 221011029927 Swedbank A/a: 10220031557017 SEB Eesti AS

Võistluspaigas on võimalus osta Becker navigatsiooniseadmeid Palmtek Kaubandus OÜ-lt.

november 2010 fookus

LABOR

Sõda turuleti pärast

32 Panasonic Toughbook

Foto: scanpix

Väikestes e-poodides on kaup odavam, sest neil on püsikulud väga väikesed. Kas e-poed suretavad suured kivist ja klaasist pärispoed pikapeale välja?

Lk 16

A RVA M US 6

Vastasseis: kas riik peaks minema üle vabale tarkvarale?

7 Eksperdid hindavad: Soov.ee 8 Eesti edulood

– veekindel sülearvuti 34 Internet Explorer 9 – jälle

kiirem, jälle turvalisem 35 HP ePrint – saada

printerile e-kiri 36 ThinkPadi tahvelarvuti –

traditsioonid tahvlihulluses 37 D-Linki ruuter tunneb

3G-modemeid 38 Airlive’i ruuter –

internet alati taskus

39 Samsung Galaxy S

UUDISED 10 Britid leiutavad 14 Uus ja vana: Macbook Air

FIRMA 22 ZeroTurnaround

R E P O R TA A Ž 28 Evolution Studio Liverpoolis

LAHENDUSED 46 Kuidas teha robotit?

48 Kallame tinti printerisse

– pidevtäitesüsteem 49 Rendime või omame ise?

50 Kuidas end Live Maili kolida 52 Ubuntu 10.10 saabus 54 Otsimootori- või sisuturundus?

55 Crossloop – ööpäevaringne

arvutiekspert INIMESED 58 Suhtlusvõrgud: Twitter,

blogid ja foorumid 59 IT-firmad rokilaval 60 Veiko Sepp, Ericsson Eesti juht 66 Minu arvutimaailm:

Marek-Andres Kauts

40 Suures testis andsime Tehnikaülikooli robotile

järele proovida arvutihiired. Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 3

toimetuse lehekülg

Meie mobiilne elu Kui praegune 28aastane äratuskella (nutitelefoni) kinni vajutab, et karga ta kohe voodist välja ega suundu vannituppa. Kõigepealt võtab ta oma telefoni ja loeb voodis läbi värske Twitteri-voo, Facebooki teated ja RSSist olulisemad uudised.

Just nii alustas CNN oma juhtkirja projektile „Our Mobile Lives” („Meie mobiilne elu”), mille käigus uuritakse, kuidas targad mobiilid on muutnud meie elustiili.

Ka Eestis on kujunemas põlvkond, kes ärkab nutitelefoniga ja läheb magama end „voodisse sisse logides”. Kuu alguses kogunesid Solarise keskusesse inimesed, kes osalesid Foursquare Swarmi nimelisel üritusel (ühte asukohta logisid mobiiliga sisse üle 50 inimese). Korraga jõudsid asukohapõhised suhtlusvõrgud suurde meediasse.

Needsamad hommikul mobiiliga ärkajad imestasid, kus on siin uudis. Ülejäänud aga vaatasid Foursquare’i või Gowalla jutlustajaid kui tulnukaid – miks seda vaja on? Meil on ju mobiilpositsioneerimine, pealegi saab alati sõbrale helistada, et küsida, kus ta on?

Uued e-elu vidinad tunduvad asjasse mittepühendunutele mõistatuslikena. Vaja on läbida teatud vaheetapid, et aru saada, mis edasi toimub.

Sama lugu on mobiilisõltlastega – kui taskus olev „tark mees” kaduma juhtub, on elu sassis. Kokkusaamised lähevad meelest, sõpradega ei saa ühendust ning katkeb side maailmaga.

KAIDO EINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

TOIMeTUSe KOLL eeGIUM

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Valdo Kalm Kaanepilt: iStockphoto

EMT juhatuse esimees

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

Urmas Kõlli ITLi juhatuse liige

Arvutimaailma tellimus maksab 399 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus.

Teet Jagomägi AS Regio juhatuse esimees

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused on kaitstud.

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori juht

Tiit Anmann Webmedia müügidirektor

Ilmunud on selle aasta parim autoraamat.

Ideeautode loojad vaatavad alati hulk aastaid ette.

Mis praegu paistab ulmeline, võib aastate pärast seista tavakodaniku garaažiteel.

MARGUS�HANS KUUSE

50 ideeautot

Telli nüüd Eesti nimekaima autoajakirjaniku Margus-Hans Kuuse koostatud ülevaatlik teos autoajaloo silmapaistvamatest ideeautodest.

Raamatu hind tellijale

vaid

199.– 12,72 �

(poes 249.–) 15, 91 �

Raamatu tellimiseks on kolm lihtsat viisi: helista numbrile 660 9797, saada e-kiri tellimissooviga aadressile levi@presshouse.ee, mine aadressile www.telli.ee/telli/50ideeautot ja vormista tellimus.

arvamus võitja ja k ao ta ja

∂

Eelmisel kuul osutus võitjaks Info- ja Kommunikatsioonifirmade Liidu projekt Eesti IKT klaster, mis tunnistati Tallinna parimaks koostööprojektiks konkursil „Tallinna ettevõtlusauhinnad 2010”. „Eesti IKT klaster” tahab suurendada Eesti IKT-toodete ja -teenuste eksporti.

∆

Tööpuudus ei taha väheneda ja selle põhjuseks pole ainult majanduskriis. Tööstuses nimetab MIT-i majandusteadlane David Autor tööpuuduse praeguse ja edaspidise kasvu üheks olulisemaks põhjuseks automatiseerimist ja infotehnoloogiat, mis võtab tööd ka oskustöölistelt.

va s ta ss eis

Kas riik peaks üle minema vabale tarkvarale?

jah Anto Veldre andmeturbeekspert

Jah, vähimagi kahtluseta. Ning põhjusi on selleks enam kui küllaga.

ei Erki Arus

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse infrastruktuuri divisjoni juhataja

Esiteks, see on sõltumatus mõne riigi Debatis, kus arutletakse, kas võtta kasutusele vaba tarkvara, peab paika ja tollele kuuluva kapitali suvast. Mäletan ütlus: tasuta asju pole olemas. aegu, kui SCO UNIXi manuaalis sisaldus Asutuses, mis pakub riigi sisejulgeoleku keeld seda Eestisse müüa. Olukord oli täitsa seisukohast kriitilisi teenuseid, peab ka­ sama nagu praegu tatraga toidupoes. sutatavale tarkvarale olema garanteeritud Teiseks põhjuseks on võimalus tarkvara tootetugi. Tarkvara võib küll ise tasuta olla, iseseisvalt paigata, kui poliitiline olukord kuid garanteeritud tugi maksab. Tarkvara peaks halvenema. Suurriikide ja rahvusva­ tootetugi võib olla isegi kallim kui tarkvara heliste korporatsioonide koostöö on tihe. ise. Teiseks soovin puu­ Kolmandaks – vaba dutada mastaabiefekti. tarkvaraga tekib kind­ veldre: hariKodukasutaja või väi­ lus selles, mida tarkva­ dusasutustele kefirma puhul pole va­ ra TEGELIKULT teeb. millised on kesksed Neljandaks – oluline on müüdav odav kom- het, haldusvahendid. Suures ka sõltumatus suurriigi mertstarkvara asutuses on haldustöö­ nuhkimistegevusest. automatiseerimine Viies põhjus on digi­ harjub vähem osa- de aga ainuke võimalus, arhiivide jätkusuutlik­ vale inimesele sis- kuidas kulusid säästa ja kus. Üksnes vaba faili­ toime tulla. vormingu puhul on se terveks eluks. töömahuga Sellised haldusvahen­ mingigi kindlus, et fail did on üldjuhul saadaval on loetav 50 aasta pä­ kommertstarkvarana. rast. Kuuendaks lõpeks Ka vaba tarkvara jaoks ometi ära odavmüükide arus: Kontorion võimalik selliseid süsteem koolidele – oda­ tarkvara muutmi- haldusvahendeid ra­ valt müüdav kommerts­ kuid need on tarkvara harjub vähem sega kaasneb mär- kendada, vähem arenenud ja töö­ osavale inimesele sisse terveks eluks. Seits­ gatav efektiivsuse mahukad.

Kontoritarkvara mendaks paraneks Eesti langus. muutmisega kaasneb väliskaubandusbilanss mingiks ajaks ka märga­ – vaba tarkvara mudel tav töö efektiivsuse langus. Sellisel juhul ei jätab litsentsiraha teenuste kaudu Eestisse. ole vaba tarkvara rakendamine enam üldse (Lahtiütlemine: Tegu on autori isikliku nii enesestmõistetav alternatiiv. arvamuse, mitte tööandja seisukohaga.)

6 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

ku u t sita at

„Järjest tulevad uued huvitavad tooted peale, sellepärast polegi ma mujale läinud.”

IBMi tootejuht Marko Ritso foorumil 10 a staažist samas ametis.

ek s p erd id h in davad

Hiljuti uuendati Soov.ee kuulutusteportaali. Vanaga harjunud kasutajad ei leidnud enam kohta, kust sisse logida ja oma vanu asju vaadata, uued kasutajad aga saavad sisse logimata oma kuulutuse üles panna.

Soov.ee retrokuues Soov.ee, üks Eesti suuremaid kuulutustelehti, muutus korraga hoopis teistsuguseks. Lihtsamaks ja paremaks, ütlevad mõned. Vaesemaks, ütlevad teised. Vanamoelisemaks, ütlevad kolmandad.

Tõnis Hinnosaar

Gunnar Peipman

Kaspar Loog

Soov.ee on teinud läbi julge ja põhjali­ ku uuenduse. Kasutajate jaoks on tüli­ kas sisselogimise kadumine, mistõttu kogu varasem ajalugu, sh kuulutused, on kaotsi läinud. Otsing, mis muidu töötab hästi, on struktureeritud ja võimaldab mitmeid kitsendusi, aga võiks olla kättesaadav juba avalehelt.

Tore on näha, et kasutatakse korralik­ ku XML sisukaarti.

Veebisaidi disain jääb kuhugi möödu­ nud sajandi viimase kümnendi teise poolde, mõnus retro. Ei saagi aru, kas on disaineri pealt kõvasti kokku hoi­ tud või ongi tegu omapärase ideega.

Kuigi Soov.ee uus veebileht on lihtne, muudab disain selle küllaltki igavaks ja üksluiseks. SEO (otsimootorite op­ timeerimise) nimel on õnneks vaeva nähtud, lisaks töötab leht kiirelt.

Soov.ee kujundus tundub pärit olevat eelmisest sajandist. Positiivne on aga kuulutuse lisamise ja otsimise üsna lihtne ja otsene ülesehitus. Esmapil­ gul on segane avalehel oleva kaardi otstarve, kuid peal klõpsamine aitab.

Saaremaalt poode vaadates hirmuta­ takse väitega, et on kasutatud vigast otsisõna. Häirib ka kohmakas eesti keel.

Altex Marketingi partner

Lehe juures häirivad rohked koodivead.

3+

Developers Team OÜ tegevjuht

Kas retro on taotluslik või kokkuhoiu pärast?

KnowIT Estonia tegevjuht

2

Lihtne sisu, aga vananenud vorm.

3

hinne kokku: 3Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 7

arvamus

Kuidas saab rahvusvaheliseks ja edukaks Eesti IT-ettevõte?

Täpselt nii eksistentsiaalse küsimuse püstitasime kevadel ITLis ja otsustasime edu retseptilt saladusloori kergitada. Eesmärgiks anda eelkõige neile ettevõtetele, kes veel rahvusvahelised ei ole, kasulikke näpunäiteid.

Teet Jagomägi

AS Regio, ITLi juhatuse liige

15 näidis-edukat Tark õpib teistelt ja nii palusime aja­ kirja Director ajakirjanikel kirjutada 15 edukalt rahvusvahelistunud Eesti IT-ettevõtte lugu. Kuidas nad alus­ tasid, välisturgudele jõudsid ja kui­ das on areng edasi läinud. Erinevalt akadeemilisest uurimusest pidasime oluliseks, et lood saaksid lühidad ja loetavad, midagi sellist, mida kanna­ taks tutvustuseks kasutada ka neil fir­ madel endil. See õnnestus hästi ja see­ tõttu soovitan lugudega tutvuda ITLi kodulehel (vt infokasti loo juures).

Mis on edulugudel ühist?

Lood on tore õppematerjal, aga võt­ sime eesmärgiks välja sõeluda ka ül­ distused selleks, et rahvusvahelieks saada soovijatele võimalikult konk­ reetset nõu anda.

Näiteks Ei leia sind lääne onu, kui ise en­dast aktiivselt mujal märku ei anna.

Edulugusid üldistasid Marko Rillo ja Madis Talmar Tallinna Tehnikaüli­ koolist. Nad leidsid, et mitme Eesti firma lood on teatud mõttes sarnased.

Teadurid sõnastasid neli tüüpilisemat eduteed: 1. Lääne onu abil. Üksik välismaa­ lasest hunt on näinud välisturul müü­ givõimalust ja otsinud seejärel Ees­ tist tööjõudu oma idee teostamiseks.

Mõne aja pärast jätkab Eesti firma tekkinud kontaktide abil iseseisvalt.

2. Kolm tilka verd loovutades. Sel­ leks, et endale töö tagada, on Eesti ettevõte müünud märgatava osaluse strateegilisele kliendile või partneri­ le.

3. Nokitsedes. Eestis edukas Eesti ettevõte on samm-sammult eksporti alustanud, kuni lõpuks näkkas.

4. Meri põlvini. Need ettevõtted on esimesest päevast peale mõeldud glo­ baalsele turule müüma.

Järgnenud seminaril lisasime Aavo Koka ettevõtmisel veel ühe: 5. Maaletooja. Ettevõte, kes on Eestis esindanud mõnda rahvusvahe­ list toodet, aga sealt edasi arenenud ja selle toote hea eksperdina asunud oma teenuseid rahvusvaheliselt müü­ ma.

E D U K AT E L O O D

Ärimudelite uuring tutvustab edukuse retsepte IT-firmade edulood on kättesaadavad aadressil www.itl. ee/?op=body&id=169 „Ärimudelite uuring” sisaldab järgmiste firmade edulugusid: l Affecto l Complus Consulting l Erply l Fromdistance l FusionOne l Helmes l Logica Eesti (endine Aprote) l MarkIT l Mobi l Playtech l Proekspert l Raintree l Regio l Santa Monica Networks l Webmedia Rahvusvaheliselt edukaid on Eestis kahtlemata rohkem, näiteks Skype. Kui hea lugeja firma siit nimekirjast puudu on, siis on ta Skype’iga ühes klubis.

Mis edukaks teeb?

Kõige kasulikum on rahvusvahelistu­ mise nippe sõnastada seminaril, kus rahvusvaheliseks saanud firmad ise kaasa löövad. Aavo Koka juhatusel ja paarikümne firma osavõtul selline se­ minar ITLis hiljuti ka toimus.

Mõni universaalne eduks oluline nipp kehtib kõigi edukaks saamise

8 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

teede korral. Näiteks see, et magava kassi suhu hiir ei jookse. Ei leia sind ei lääne onu ega väga kõva rahvusva­ heline mark, kui ise endast aktiivselt märku ei anna.

Peale üldiste tõdede meeldetuletu­ se olid seminari kõige kasulikumateks tulemusteks konkreetsed näpunäited

Eelmises Arvutimaailmas tutvustatud Complus Consulting on edukas IT-firma, mille edulugu samuti „Ärimudelite uuringus” kirja pandi. Pildil firma haldusjuht Maia Kozina. FOTO: Kalev Lilleorg iga edutee jaoks.

Need ei olnud teoreetilised, vaid Eesti edukate IT-firmade poolt ära proovitud ja hästi toimivad näpunäi­ ted, mõni neist sellise selgusega ka eduka firma enda jaoks esimest korda kirja pandud.

Näiteks konkreetne näpunäide, et kui nimetate oma usaldusväärsuse näitamiseks mõne Eestis teoks saa­ nud projekti, siis tuleks see sõnasta­ da ümber niimoodi, et see paistaks olulise verstapostina terve maailma kontekstis. See pole luiskamine, vaid

sõnasta nii, et see paistaks olulise versta­ postina maailma kontekstis. sama loo teise aspekti avamine.

Nüüd oleks loomulik üles lugeda kõik seminaril jagatud head näpunäi­ ted, aga lõpetan selle koha peal artikli illustreerimaks, miks on parem ITLi

üritustel osaleda kui mitte osaleda.

Esiteks sellepärast, et ITLi üritus­ tel saab väärt infole ligi või vähemalt kiiremini ligi kui muidu.

See seminar oli avalik ja mingit saladust pole, kokkuvõtted avaldame veebis. Seminaril osalenutel on aga väärt nõuanded juba käes ja töö juba käib.

ITL aitab edasi ettevõtteid ning pakub ka töötajate koolitust. Kuidas täpselt, räägib hea meelega kas siin­ kirjutanu, ITLi president Taavi Kotka või tegevjuht Jüri Jõema.

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 9

uudised 287 000 eestlast Praeguseks on Facebookis konto loonud ligi 287 000 eestlast, mis tähendab, et Facebooki auditoorium on juba suurem nii mõnegi telekanali või ajalehe omast.

Pole mingit kahtlust, et selline hiigelpublik tundub interneti- ja muudele turundajatele väga ahvatlev. See näib küll kummaline ja aastaid tagasi tundus lausa ulmeline, aga ühe välismaa lehekülje kaudu võib jõuda tunduvalt rohkemate eestlasteni kui paljude Eesti oma populaarsete veebisaitide kaudu.

10 TRENDI

Gartneri uuringufirma avalikustas oktoobris kümme trendi, mis ootavad meid järgmisel aastal. Need on järgmised: pilvandmetöötlus, mobiilseadmed ja meediatahvlid, sotsiaalkommunikatsioon ja koosöö, video populaarsus veebis, uue põlvkonna analüütika, sotsiaalanalüütika, kontekstipõhine andmetöötlus, uut tüüpi mälud (välkmälud ja SSD-d), üldlevinud andmetöötlus ressursi jagamisega oma arvutist, kangasinfra­ struktuur (ehk arvuti kokkupanemine plokkidest).

Leiutajate show julgus Tartu programmeerijad maailma esikümnes Ülemaailmsel tudengite programmeerimisvõistlusel IEEEXtreme 2010 jõudsid kõik neli Tartu Ülikooli meeskonda esikümnesse 970 võistkonna hulgas. Kõrgeim koht oli kolmas. IEEEXtreme’il tuleb 24 tunni jooksul lahendada 17 programmeerimisülesannet. IT Kolledži võistkond jõudis esimese 180 sekka.

Leiutajaks julgeb Ühendkuningriikides hakata pea igaüks. Veel julgemad võtavad oma imeviguri ja näitavad seda igasügisesel leidurite show’l.

Näitust külastanud Eesti leiutajate esindaja Ühendkuningriikides Leo Sie­manni sõnul oli selleaastane leiu­ tiste show küll väiksem, kuid kasuli­ kum. Infotehnoloogia oli küll esinda­ tud, kuid pole leiutajate seas nii popp kui mõni muu valdkond. Populaar­ seim valdkond on endiselt varia, sest asjad, mida väljanäitusele tuuakse, on enamuses nii eriskummalised, et neid on raske kuhugi liigitada.

Soe küljealune

ID-kaardi tarkvara töötab nüüd Linuxis ja Macis Oktoobri lõpus andis AS Sertifitseerimiskeskus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusele üle ID-kaardi ametliku baastarkvara Linuxile ja Macile, mille abil saavad kasutajad end elektroonilistes keskkondades autentida ja arvutis dokumente allkirjastada.

Varem töötas ID-kaart ametlikult vaid Windowsis.

Toome mõned näited, mis kalduvad küll infotehnoloogiast veidi kõrvale, kuid aitavad mõista, et julge peale­ hakkamine pole mõnikord mitte pool, vaid kolmveerand võitu või isegi roh­ kem. Darren Godgin laotas messibok­ si laiali oma õhkmadratsid, mida hea matkal olles külje alla panna. Tavali­ selt on need madratsid külma õhku täis. Küllap on nii mõnigi unistanud, et võiks ju sooja õhku külje alla lasta.

Darren vormistas selle leiutiseks ja sõlmib nüüd tootjatega lepinguid. Soe õhk lastakse madratsisse tavalise gaa­ sipõletiga, millel vastav otsik ja voolik.

3,1 kilo kaaluv soojendi võib küljealu­ se kuni 60kraadiseks kütta.

Veidi lähemal arvutiteemadele olid aga Ollie’s Roadshow kõlarid: neis on ühendatud taaskasutus ja leidlikkus,

10 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

misläbi vormus leiutis. Nimelt on Ollie’si kõlarid valmistatud vanade autokummide sisse, kergelt üle laki­ tud ja akustiliselt täiesti heal tasemel.

Või veel üks näide. Jeff Woolf voo­ lis vahtplastist kokkupandava ratta­ kiivri prototüübi. Väga tüütu on kiiv­ rit tööl käies või poodi minnes kaasas tassida, hoopis mugavam on see nagu taskurätt kokku voltida ja kotti pista.

Temagi ootab tehaste koostööpakku­ misi tootmise alustamiseks.

Kohal olid leidurid üle maailma.

Näiteks Noor Azlina Masdor Malai­ siast oli leiutanud Immuno-Dot-Blot analüsaatori, mis määrab kiiresti sal­ monellasisalduse toidus. Kui seade on juba usaldusväärne, jooksevad tootjad sellisele leiutisele tormi.

Kaamera jälgib sind ise Kõige arvutiteemalisem leiutis aga toodi näitusele Horvaatiast – Zagre­ bist pärit leidur oli loonud tarkvara,

Julge peale­ hakkamine on teinekord mitte pool, vaid kolm­ veerand võitu.

MS Windows Phone 7 jõuab jõuluks koju Kauaoodatud ja pikalt edasi lükatud Microsofti uus mobiiliplatvorm Windows Phone 7 on nüüd lõpuks müügile tulemas. Ehkki oktoobris tutvustatud LG, Samsungi ja HTC Windows Phone 7-ga telefonid pole veel meie lettidel, on need kohe-kohe Euroopasse jõudmas ja enne jõule ka poodides.

Windows Phone 7 on täielikult ümber disainitud Microsofti mobiiliplatvorm, mis on ühendatud nii Microsofti meelelahutus- kui ka äriteenustega.

Meelelahutuse poolelt võib näiteks kasutada Zune’i meediapleierit, Xboxiga integreeritud mänge ja suhtlustarkvarasid, äri poolelt on mobiil väga hästi integreeritud meiliteenuse, veebiportaalide ja Microsofti kontoritarkvaraga Office. Hiljuti jõudis Windows Phone 7 Marketplace’i keskkonda tuhandes mobiilirakendus.

Point avab Eestis esinduse Soome juhtiv kaardimakseterminalide müüja Point Transaction Systems avab Tallinnas esinduse, mille kaudu saab Point pakkuda kliendituge terves Baltikumis.

Point teenindab kliente, kes kasutavad kaardimakseterminale ja pinpad’e ning pakub neile tarkavara­ arendust, kliendituge ja hooldust.

stab ideedega välja tulema

Suured leiutajad tulevad koolist. Michael Sobell Sinai kool Põhja-Londonist oli messil esindatud oma boksiga, kus demonstreeriti õppurite endi lihtsaid leiutisi. On lootust, et tulevikus hakkavad väikesed leiutajad tegema suuri asju. FOTO: LEO SIEMANN millega saab kaamerakraanasid juhti­ da. Mitte lihtsalt niisama juhtida, vaid automaatselt objekte jälgides. Zagre­ bi leiutaja boksis paiknenud kraana hoidis kaamerat ilmeksimatult joogi­ pudeli peal, sel ajal kui kaamera ees pudeliga ringi liiguti. Leo Siemann käis selle leiutise tutvustust ka mõnes

Eesti telejaamas näitamas ja proffide­ le pakkus asi huvi. Meelde saab jätta kuni viis „liikuvat pead” või muud objekti ja kaamera asub neid jälgima.

Režissööri ülesandeks jääb vaid jälgi­ tavate objektide ümberlülitamine.

Leiutajate show näitab, et maa­ ilmas läbilöömiseks või tähelepanu

äratamiseks ei pea vaikselt nurgas välja hauduma meie maailma alus­ talasid kõigutavat põrutavat leiutist, vaid piisab ka lihtsatest, kuid vajali­ kest asjadest. Põhiline on julgus nen­ de asjadega välja tulla ja tähelepanu äratada.

KAIDO EINAMA

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 11

uudised

99% Rootsi elanikest saab 4G Tele2 ja Telenori ehitavad Rootsis kahepeale ühist 4G-võrku, mida peaks järgmise aasta lõpuks väljaehitatuna saama kasutada 99 protsenti Rootsi elanikest.

Leviprobleemid neljanda põlvkonna mobiilivõrgus lahendatakse nii nagu praegu 3G-võrgus – halvasti leviva 2600 MHz sageduse asemel 900 MHz sageduse kasutuselevõtuga, mis on tavaline GSMvõrgu sagedus ja levib hästi ka kaugema maa taha.

SAP 40% odavamaks Maailma üks juhtiv majandustarkvara tootja SAP AG sai valmis ka Eestis ühe levinuma analüüsitarkvara BusinessObjects kuue ärivaldkonna parimate praktikate eelseadistused, mis vähendab juurutuse aja- ja rahakulu 40%.

Kalender

arvutima ailm

11.11 Kasutatavuse päev

Suurim e-rahvas

11. november on ülemaailmne kasutatavuse päev, millest saab osa ka Tallinnas: seekordse ürituse peaesinejaks on üks kasutatavuse elav legend, heuristilise hinnangu looja Rolf Molich.

Samuti tuleb juttu kasutatavuse põimimisest agiilse arendusega, efektiivsest kasutatavuse testimisest ning kasutajatele meeldiva veebiportaali loomise rõõmudest ja valudest.

19.11 IKT kohtub

tuuleenergeetikutega Nii nagu Info- ja Kommuniaktsioonifirmade Liit hiljuti lubas, alustatakse IT-lahenduste arendamisel koostööd teiste ärivaldkondade ettevõtetega. Ülemiste Citys kohtuvad IT-firmad tuuleenergia ettevõtetega, et leida valdkondi, kus koostööd teha. Seminar toimub projekti „Eesti IKT klaster” raames.

20.11 TEDx Tartu 20. novembril toimub Tartus Athena keskuses järjekorras teine TEDxTartu ideede jagamise konverents, kus väljapaistvad esinejad jagavad ideid, räägivad enda nägemusest teistsugusest koolisüsteemist, finantskeskkonnast, heategevusest ja muust.

12 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

1

Maailma kiireim superarvuti asub nüüd Hiinas Hiinlased näppasid ameeriklastelt maailma kiireima arvuti tiitli, saades valmis superarvuti Tianhe-1A, mis on USA ja maailma seni võimsaimast arvutist Tennessee ülikoolis 1,4 korda kiirem. Kuigi Hiina superkompuutris, mis kuulub kaitse- ja haridusministeeriumile, on kasutusel USAst pärit Inteli ja Nvidia kiibid, on nendevaheline ülikiire ühendus välja töötatud Hiinas. Esimest korda kaotas USA kiireima arvuti tiitli 2002. aastal Jaapanile, kuid võitis selle kiiresti tagasi.

2

Suurim e-rahvas

Eelmisel kuul toimunud rahvaloendusel tõestas Lõuna-Korea oma e-riigi tugevust: üle kolmandiku elanikest olid end ise interneti teel loendanud, vahendab Korea Rahvusringhääling.

Tegemist on rahvaloenduste ajaloos parima e-loenduse tulemusega.

Eesti on m-interneti kvaliteedilt viies Hiljutise mobiilse interneti uuringu järgi on Eesti mobiilse interneti kvaliteediindeksi poolest maailmas viiendal kohal.

Ülemaailmse uuringu korraldas Cisco septembris koos Oxfordi SAID Busi­ ness Schooli ja Universidad de Oviedoga. Indeks mõõ­ dab ühenduste kvaliteeti,

arvestades nii võrgupara­ meetreid kui ka kasutajate arvu.

Uuringu käigus tehti 40 miljonit testi Speedtest. net’i keskkonnas 72 riigis ning 239 linnas ja maapiir­ konnas. Soome on mobiilse interneti kvaliteedinäitaja­ telt 27., Leedu 38. ja Läti 51. kohal.

ARVUTIMAAILM

s ja kiireim arvuti asuvad idas 5

4 3

Windows 7 ajaloo edu­kaim

Aasta tagasi pidulikult turule tulnud Microsofti uue operatsioonisüsteemi Windows 7 litsentse on müüdud juba üle 240 miljoni ning selle tulemusega on Windows 7 läbi aegade edukaim operatsioonisüsteemide turule siseneja.

Spetsiaalselt Windows 7 jaoks on praeguseks loodud avalikult kättesaadavaid programme üle 1,5 miljoni.

Samuti on selle aja jooksul loodud üle 500 000 erineva riistvaraseadme, mis operatsioonisüsteemiga ühilduvad. Windows 7 annab töökoha kohta ligi 140 dollarit säästu aastas.

Google alustab Soomes hiljem

Google teatab nüüd oma kodulehel, et avab hiiglasliku andmekeskuse LõunaSoomes Haminas kunagistes tehasehoonetes mitte sel aastal, vaid järgmise aasta jooksul. Muudatusest kirjutas F-Secure’i juht Mikko Hypponen Twitteris, tuues ära Google’i kodulehel tehtud hiljutised muudatused. Google on teinud 200 miljoni euro suuruse investeeringu uude serverikeskusse Põhja-Euroopas ja annab Haminas endistes tehasehoonetes tööd ligi 50 spetsialistile.

3500 Twitteri säutsu minutis

Paljudel konverentsidel on saanud populaarseks näidata teemaatilisi Twitterisäutse suurel ekraanil või panna need veebis järjest jooksma. MTV Video Music Awards ei saanud sellist lahendust kasutada lihtsalt selle tõttu, et ainuüksi populaarseima laulja Taylor Swifti kohta säutsuti MTV ürituse Twitteri-voos üle 3500 säutsu minutis.

Selleks, et maailma suurimat säutsuvoogu kuidagi haarata, ehitati graafiline „Twitteri-träkkija”, kus säutsud vuhisevad ekraanil väikeste ruudukestena.

Regio hakkab StreetView’ga kaardistama Regio hakkas novembris testima Google Street View’ autodega sarnaseid Opeleid Eestis välitöödel.

StreetView´ autod Tallinnas. Foto: kaido einama

Kuni 2010. aasta lõpu­ ni testitakse StreetView’ tehnoloogiat suurematel maanteedel.

Kogutakse ainult GPS-asukohti, pilte ning lasermõõdistamise teel saadud objektide kuju­ sid ja liiklusmärkide infot.

Teistes riikides tormilisi

reaktsioone põhjustanud Wifi tugijaamade infot ei salvestata.

Kui katsetused osutuvad edukaks, võib sellist mater­ jali Eesti kohta kasutama hakata ka Google Street­ View’ rakendus. StreetView hägustab kõigi piltidele jää­ nud inimeste näod ja auto­ de numbrimärgid. Tööd on kooskõlastatud andmekait­ seinspektsiooniga.

ARVUTIMAAILM

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 13

uudised u us ja va nad

MacBook Air veel õhulisem Kui keegi ütles eelmise MacBook Airi ülisaleda kere kohta, et enam õhemaks minna ei saa, siis tegelikult saab küll. Vähemalt ühest servast. Uus MacBook Air on kiilukujuline, õhemast servast 0,3 cm paksune.

MacBook Air (2010)

MacBook Air (2008)

Protsessor, mälu

Intel Core 2 Duo 1,85 või 2,13 GHz, 2 või 4 GB mälu, 128 või 256 GB SSD

Intel Core 2 Duo 1,6 või 1,8 GHz, 2 GB mälu, 80 GB kõvaketas või 64 GB SSD

Mõõtmed

0,3–1,7 x 19,2 x 29,95 cm

0,4–1,94 x 22,7 x 32,5 cm

Paari lausega

Uus MacBook Air asendab edukalt ka vana MacBook Pro-d. Valikus on nüüd vaid SSD-kettad.

Ühest USB pesast ja mittelaiendatavast mälust võis nõudlikumale kasutajale väheks jääda. Samas stiilne ja kerge kaasa võtta.

AMi hinnang

Üliõhuke, kuid täiesti piisava võimsusega arvuti ka nõudlikumale ärikasutajale.

Oma aja kohta saledaim disain, sobis hästi reisiarvutiks.

Hannah teel edetabeli Facebooki pingerida tippu ka Facebookis Lauljatar Hannah rühib kuulsaima eestlasena Suurbritannia muusikaedetabelite tippu, Eestis hüppas ta aga ühe kuuga 429% fännide kasvuga kuuendaks.

Edetabelist on kuuga kadunud MTÜ Keskeakriis korraldatava ümbermaa­ ilmareisi fännileht 21 tu­ hande fänniga, kuid mitte

ebapopulaarsuse tõttu. See vahetas Metrix.Station.ee’s lihtsalt kategooriat ja pole enam äriline leht. Matvere ja Tätte ümbermaailma­ reisi toetav Tele2 aga on astunud ise esikümnesse.

Kas põhjuseks on kuulsus­ te ümbermaailmareisi po­ pulaarsus või kampaaniad?

Arvatavasti mõlemad.

ARVUTIMAAILM

14 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

Koostöös Metrix.station.ee’ga avaldame igal kuul firmade Facebooki fännilehtede pingerea.

1.

Estravel

25 438

+2104

+9,0%

2.

Forum Cinemas Kinoklubi

24 922

+1965

+8,6%

3.

Cherry.ee

22 274

+4133

+22,8%

4.

Postimees

20 717

+5838

+39,2%

5.

SkyPlus

19 036

+1878

+10,9%

6.

Hannah

18 009

+14603

+428,7%

7.

ON24 Sisustuskaubamaja

15 545

+8715

+127,6%

8.

Kingakaubamaja.ee

15 136

+1679

+12,5%

9.

A. Le Coq

14 150

+512

+3,8%

10.

Tele2 Eesti

12 547

+4493

+55,8%

am 10 a a s tat taga si

Taksofoni lõpp

November on hea e-teenuse kuu

Ärge kasutage meie Internetti!

Nii monteeriti Sõle tänaval Elioni taksofoni, et valmistuda taksofoniajastu lõpuks. 30. novembril saab teha veel viimase taksofonikõne Eestis ja pärast seda on taksofonidest helistamine juba ajalugu.

Ülemiste City lõi Soome Technopolisega käed 29. oktoobril jõustus Ülemiste City ASi ja Technopolis Plc vahel sõlmitud tehing, mille tulemusena loodud Technopolis Ülemiste hakkab haldama vara 1 miljardi väärtuses.

Ettevõtte osa Tallinna bürooruumide turust on

10%, Ülemistel asuvas tar­ ga äri linnakus töötab 3300 inimest. Soomes on Tech­ nopolis loonud ärilinnakud, kuhu on koondunud 1200 ettevõtet ja 16 000 töötajat.

Eestis viimase aja suurima tehingu hinnanguline väär­ tus oli 1,5 miljardit krooni.

ARVUTIMAAILM

Juba kümme aastat tagasi hädaldasid andmesideteenuse operaatorid, et kasutajad kuritarvitavad nende andmemahte.

Siis ei olnud murelasteks mitte mobiilse interneti tarvitajad nagu praegu, vaid sissehelistajad. Mõned istusid koguni 17 tundi ööpäevas oma modemiga telefoniliinil! See ei saanud tähendada muud, kui tuli asuda piiranguid kehtestama ja ebamõistliku andmemahu eest lisaraha kasseerima. Maailm ei ole muutunud.

Gigaherts saabus protsessoritesse Kuigi protsessorite kiirus kasvab pidevalt, on see viimasel ajal hakanud aina aeglasemalt kasvama. 1 GHz oli aga 2000. aastal oluline hüpe. Raha hüppas rahakotist välja samuti meeletu kiirusega – 1 GHz tööjaama soetamine Zebra Infosüsteemidelt läks maksma 46 585 krooni.

Arvuti vaid seitsmel perel sajast Tiigrihüpe oli aastatuhande vahetusel alles poole peal ja kuiv statistika novembrinumbris näitas, et arvuti oli vaid seitsmes peres sajast. Enamik internetiasju aeti ära ikkagi töö juures.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus nimetasid novembri hea e-teenuse kuuks, kutsudes märkama ja tunnustama häid e-lahendusi.

Arvutikasutajad saavad häid e-teenuseid esile tuua ning nende üle arutada internetis aadressil www.e-konkurss. net. Kiitust teeninud IT-lahendusi oodatakse kandideerima konkursile „Eesti parim e-teenus 2011”.

SEB avas oma uue internetipanga Pangad uuendavad oma e-teenuseid. SEB uues internetipangas saab näiteks alates 18. oktoobrist 2010 teha kulude ja tulude põhjal finantsanalüüsi. Panga uue Eesti internetikeskkonna IT-arendus kestis kaks aastat.

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 15

fookus

Suurte elektroonikapoodide avamisel on mõnikord ka rüseluseks läinud, aga kas me näeme sellist pilti veel tulevikuski või võidab internetikaubandus lõplikult? Foto: scanpix 16 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

Mõnisada krooni kuus kulub ühe veebipõhise IT-poe ülespanemiseks ja igakuiseks ülalpidamiseks. Suure poe kulud ulatuvad samal ajal sadadesse tuhandetesse kroonidesse.

Müümise kunst: kas e-kaubandus jõuab A-liigasse?

Need elektroonikapoed, kes masu käest eluga pääsesid, on nüüd silmitsi uue vastasega – veebipoodidega, kes hindu üha allapoole pressivad. Kas väikeste kuludega veebipoed suretavad kivist ja klaasist poed välja? ga. Säästetud raha eest ostate mõned pudelid lemmikveini ja jääte ootama, millal kuller teie uue arvuti kohale toimetab.

Kauplus Lasnamäe korteris

Margo kokerov

margo.kokerov@presshouse.ee

Oletame, et teil on vaja osta üks kor­ ralik sülearvuti. Uurite internetist, millised on värskemad mudelid, loe­ te nende kohta arvustusi, kõrvutate tehnilisi näitajaid, vaatate pilte, küsite naabrimehelt nõu ja langetate otsuse.

Päev hiljem astute sisse kodulä­ hedasse elektroonikapoodi, et kont­ rollida, kas teie väljavalitu klaviatuur ja ekraan on ikka nii head, kui inter­ netist loetud arvustuste põhjal arvata võiks. Peate pool tundi müüjaga aru ja veendute, et valisite õige arvuti. Tä­ nate teda tähelepanu ja hüva nõu eest, lubate asja üle järele mõelda ja paari päeva pärast, rahakott puuga seljas, naasta.

Seda aga ei juhtu kunagi, kuna avastate, et mitmed internetipoed pa­ kuvad täpselt samade tehniliste näi­ tajatega arvutit paari tuhande krooni võrra soodsamalt. Nii kannategi sum­ ma vähetuntud nimega netipoe kon­ tole ja jätate suure jaeketi pika nina­

Neti.ee pakub välja üle poolesaja ITkaupu ja koduelektroonikat müüva veebipoe. E-kaubanduse Liidu juht Sirja Mäekivi hinnangul on Eestis li­ gikaudu tuhat e-poodi.

Suur osa neist on väiksed, sageli korteritesse registreeritud ühemehe­ ettevõtted, kelle sooviks on teenida

Neti.ee pakub välja üle 50 it-kaupu ja kodutehnikat müüva internetipoe. muude tegemiste kõrvalt veidi raha ja trumbiks madalad kulud. See või­ maldab neil pakkuda soodsamaid lõpphindu kui traditsioonilised, kivist ja klaasist kauplused, kes on sunni­ tud investeerima poodide sisustusse, töötajatesse, tootenäidistesse ja kat­ ma veel terve rea kulusid, mida vee­ bipoodide omanikud ei oska ettegi kujutada.

Kui eelteadmised või õppimis­

võime olemas, paneb lihtsama e-poe tasuta püsti – investeerida tuleb vaid aega. Ühe suurema elektroonikapoe käivitamine on miljonitesse krooni­ desse küündiv investeering.

E-poe majutamiseks piisab kuus mõnesajast kroonist, hea asukoha ja kompetentsete müüjatega traditsioo­ niline elektroonikapood neelab suu­ rema pingutuseta sada tuhat krooni ja küsib seejärel lisa.

Muidugi kajastub see ka müüdava­ te toodete lõpphindades: kolleeg ostis oma sülearvutile uue aku veebipoest, sest tavalises kaupluses küsiti sama asja eest üle nelja korra rohkem. Teda ei huvitanud, kas müüjad on motivee­ ritud ja koolitatud, kas poe põrandad on pestud ja rent makstud. Ta tahtis akut ja ta tahtis seda võimalikult oda­ valt. Hinna poolest polnud nn vana kooli poodidest võistlejat.

Sirja Mäekivi meenutab sülearvuti ostmisega kaasnenud üleelamisi. Tal kulus poes poolteist tundi, seal oli palav, seal oli palju inimesi ja seal oli ebamugav. Lisaks ei saanud ta müü­ jalt infot, et osad programmid, mida ta soovis, polnudki installitud.

Netist ostes poleks seda juhtunud, mõtles Mäekivi, ja ostiski oma järg­ mise sülearvuti internetipoest. Kü­ simusele, kas ta ei soovi arvutit enne ostmist oma käega katsuda ja silmaga näha, vastab ta, et teab niigi, kuidas

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 17

fookus INTERVJUU

Martin Pedai: elektroonikapoed ei kao kuhugi Euronicsi ja PlussMiinus Elektroonika kauplustekette haldava Sandman Grupi peadirektor Martin Pedai ütleb, et kuni tarbija soovib enne ostmist kaupa oma silmaga näha, käega katsuda, müüjaga näost näkku rääkida ja klassikalisel moel kaupa teha, ei kao klassikalised jaeketid kuhugi.

Mida ütlete kliendile, kes kostab, et nägi internetis palju madalamat hinda kui teie poes? Kas langetate hinna sama madalale või saadate ta solvunult minema?

Eks me kindlasti arutame selliste klientidega asjad läbi ja kui jutt on argumenteeritud, püüame hinna suhtes paindlikud olla. Sõltub ka, millisest veebipoest jutt on, sest leidub selliseid netikauplusi, kes tekitavad teadlikult paanikat – näitavad väga madalaid hindu, kuid ei suuda tegelikult tooteid sellistel tingimustel tarnida.

Kas pole ohtu, et klient tuleb Euronicsisse, peab seal pikalt-laialt müüjaga nõu, katsub ja vaatab erinevaid tootenäidiseid, valib lemmiku välja ja läheb siis koju ning sooritab ostu mõnest veebipoest, sest sealt saab mõnesaja krooni võrra odavamalt?

Kindlasti on meil selliseid juhuseid ja ega neid välistada ei saa. Kui aga müüja oma tööd jagab ja on hinnaläbirääkimistel paindlik, siis üldiselt läheb ikka sealsamas poes tehinguks.

Kas Euronicsi veebipoes on samad hinnad, mis kauplustes?

Põhimõtteliselt küll. Veebipoest ostes on kohaletoomine hinna sees, poest ostes peab klient selle teenuse eest juurde maksma. Oleme oma veebipoodi käsitlenud kui aktiivset turunduskanalit. Samas on terve rida tooteid, mida tohib müüa ainult läbi jaekaupluste, kus on professionaalne müügiteenindus.

Milline on koduelektroonika ja IT-kaubandus viie aasta pärast? Kas kivist ja klaasist elektroonikapoed on alles?

Kindlasti on kauplused alles. Kindlasti.

foto: scanpix 18 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

plastmass käe all katsudes on: „Selleks pole vaja poodi minna.” Hetkel plaa­ nib ta osta televiisorit. Jälle e-poest.

Kuidas e-pood töötab?

Veebipoe lahenduse võib sisse osta mõnelt tarkvaraarendajalt või vee­ biturundusfirmalt, kuid saadaval on ka rida vabavara, näiteks Wosbee, Übercart, Magento, osCommerce. „Pärast seda, kui e-pood püsti sea­ tud, võtavad nad meilt XMLi kaudu hinnakirja, lisavad hulgihindadele oma äranägemise järgi juurdehind­ luse ja seavad oma lehele üles,” kirjel­ dab veebipoodide toimimispõhimõt­ teid IT-kaupade hulgifirma TD Baltic müügidirektor Indrek Raudsaar.

Enamasti peab veebipoe klient tel­ limuse esitamisel kauba eest ette ära maksma. Kui poepidaja on ettemaksu kätte saanud ja on ka aus inimene, os­ tab ta hulgimüüjalt tellitud toote ning toimetab selle kliendini. See võib olla esimene ja viimane kord, kui konk­ reetset veebikaupmeest hulgifirmas nähakse. „Ostavad meilt ühe sülearvuti ja kaovad,” ütleb Raudsaar, kelle sõnul hakkas massiliselt uusi veebipoode li­ sanduma eelmise aasta alguses: „Eriti populaarne paistis see ettevõtlusvorm olevat Ida-Virumaal. Alguses lubasid nad meile tohutuid müüginumbreid, aga jutuks see jäigi.”

Jaeketid: liiga odavalt müüte

Hulgifirma TD Baltic müügijuht Indrek Raudsaar ütleb, et liiga odavalt müüvatele veebipoodidele tõstavad nemad väljamüügihinda. Foto: kalev lilleorg

Aeg-ajalt jõuab Raudsaareni jaekaup­ meeste nurin, et väiksed veebipoed teevad oma ülimadalate hindadega äri võimatuks. „Nendele veebipoodidele, kes ise aru ei saa, et nad müüvad ebanormaal­ selt madala marginaaliga, tõstame me hinda, et nende lõpphind tuleks sa­ masse kanti jaehinnaga.”

Jõuline, kuid ühtlasi ka täiesti ka­ sutu võte, sest siinsete jaekettide mu­ resid sel moel ei lahenda. Veebipoed ostavad kaupa ka väljastpoolt Eestit.

Kui TD Baltic ja Also hinnad üles kruvivad, jätavad nad end osast käi­ best ja klientidest ilma – veebipoed

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 19

fookus

E-kaubanduse Liidu juhi Sirja Mäekivi hinnangul on Eestis ligi tuhat e-poodi.

Foto: kalev lilleorg

müüvad madalate hindadega edasi, kuid ostavad kaupu sisse kaugemalt, näiteks mõnest Saksamaa hulgilaost, kus hinnad on siinsetest oluliselt ma­ dalamad.

Raudsaarel on veebipoodide suh­ tes vastakad tunded – ühelt poolt on nad pinnuks silmas TD Balticu suure­ matele klientidele ja nendega ei taha ükski hulgimüüja tülli minna, teisalt on veebipoodidega äri ajamisel üks suur pluss – neile müüakse vaid ette­ maksuga. Kellele ei meeldiks klient, kes kogu raha ette ära maksab, olgu ta nii väike kui tahes.

Väike turg, palju konkurente TD Baltic müüb suurtele jaekettidele kaupa soodsama hinnaga kui väikes­ tele veebipoodidele. Kehtib põhimõ­ te: mida suurema summa eest ostad, seda parema hinna saad. Teisel suu­ rel hulgimüüjal Alsol on teistsugune hinnapoliitika – käive ei mängi erilist rolli, kuid neil on iga tellimuse pealt fikseeritud käsitlustasu. „Kui pead näiteks ühe mälupulga pärast neile tellimuse esitama, siis maksad sellele tehingule hoopis peale,” ütleb arvu­

teid ja muid IT-kaupu pakkuva Iti­ pood.ee juht Risto Verevmägi.

Väiksemate hulgiladude puhul on lähenemine kliendipõhine ja tingi­ mused sõltuvad suuresti läbirääki­ misoskusest, kuid siingi kehtib põhi­ mõte, et suurem käive annab rohkem valikuvõimalusi ja soodustusi. „Kui teenida tahad, peab olema kas mingi kõrvalteenus, tarnima mõne põhiartikli ise, nt arvutite puhul ühte mudelit vähemalt 10–20 tükki, või siis peab olema väga suur käive, mis tä­ hendab, et veebipoel on tuntud nimi ja võid kõrgemat hinda küsida.”

Kokkuvõtteks ütleb Verevmägi, et IT-tooteid müüva e-poega rikkaks ei saa. „Kuna sellega on lihtne alustada, on konkurente palju ja marginaalid madalad. Turg aga on tilluke.”

Müügisaalid kasvavad veelgi Veebist ostjaid on veel suhteliselt vähe, kuid nende hulk kasvab ja see trend sunnib jaekette oma ärimude­ leid muutma või turult kaduma – nad teavad, et oma kulubaasi juures ei suuda nad e-poodide hindadega võis­ telda. Võib küll rääkida usaldusväär­

20 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

susest, suurepärasest müügiteenin­ dusest ja inimlikust kontaktist, kuid IT-toodete turul, kus enamik kliente on madala hinna peal väljas, kõlab selline jutt kurtidele kõrvadele.

Euronicsi ja PlussMiinus Elekt­ roonika kauplustekette haldava Sand­ man Grupi peadirektor Martin Pedai hinnangul on online-kaubandus ko­ duelektroonika segmendis veel suh­ teliselt väike äri – kogu turu mahust orienteerivalt 5 kuni 10 protsenti. ITtoodete osas on online-müügi osakaal tõenäoliselt suurem. Kui palju täpselt, selle kohta andmed puuduvad.

Ehkki Pedai nõustub väitega, et traditsioonilistel jaekettidel on ränk­ raske kulukoorma tõttu veebipoodide hindadega keeruline võistelda, on ta veendunud, et suured kauplused olid, on ja jäävad, sest tootjatel on vaja näi­ diste saale ja nad on valmis neid toe­ tama. „Tulevikus jääb poode vähemaks, kuid need, kes jäävad, kasvatavad oma müügisaale veelgi. Nõrgemad ja oma strateegiates lihtsamad kauplu­ sed peavad aga tiheneva konkurentsi tingimustes käed üles tõstma.”

KO M M E N TA A R

Peamine pidur on usalduse puudus Sirja Mäekivi

Eesti E-kaubanduse Liit Eestis on hinnanguliselt umbes tuhat e-poodi ja võib julgelt väita, et nende arv üha kasvab ning et e-poodide õitseng on Eestis alles ees.

Peamine takistus veebipoest ostmisel on tarbijate hirm, et sealt võib petta saada. Hirmust ülesaamiseks on tegelikult lihtne lahendus – tuhat korda soovitatud guugeldamine on alati esimeseks abiks. Kui e-poes puuduvad ettevõtte kontaktid ja suhtlemiseks on ainult tagasisidevorm, siis võiks kohe loobuda. Kindlasti peavad e-poes olema kliendile kättesaadavad müügi- ja ostutingimused, millega enne ostu tutvuda saaks. Üha sagedamini tuleb ette juhtumeid, kus eraisik paneb püsti e-poe ja tegutseb ebaseaduslikult. Selliseid illegaalseid e-poode leidub nii elektroonika- kui ka muudes valdkondades. Soovitan enne uurida, kelle käest tehnikat ostetakse. Ise eelistan tehnikat ainult neti kaudu osta. Enne tasub teha väikest eeltööd – tundmatute käest ostmine ja madalama hinna lõksu minek on riskantne.

EnvaultTM Removable Media Protection 4.

Tunnustatud Soome Kaitseväe poolt.

Sertifitseeritud partner Baltikumis:

Saadaval nii tarkvara litsentsina kui ka teenusena (SaaS).

Täpsem Arvutimaailm nr 11info: (176) november 2010 21 Baltic Computer Systems AS, Jõe 3, 10151 Tallinn, Tel: 699 8181, Email: envault@bcs.ee, Web: www.envault.fi/est

firma

Paari aastaga rahvusvaheliseks firmaks

Eesti üks edukamaid start-up’e on Webmediast välja kasvanud ZeroTurnaround. Uurime, kuidas nad maailma vallutavad ja Java-programmeerijate elu lihtsamaks teevad.

Firmale pani aluse üks nutikas toode nimega JRebel, mis on kogunud populaarsust kõikjal maailmas ning teinud ettevõtte rahvusvahe­ liseks. Kuigi firma loodi alles 2009. aastal, on meeskond projektiga tegelenud juba aastast 2007 Webmedia sees. Webmedia investeeris toote arendusse, kuni 2009. aastal jõudis projekt kasumisse. Järgmise sammuna loodigi eraldi et­ tevõte ja meeskond kolis oma ruumidesse.

Tegevus juba algselt rahvusvaheline

suurfirmad ei taha elboonias arendatud asja.»

Jevgeni Kabanov nägi oma tootega pildile jõudmiseks palju vaeva.

Praegune ZeroTurnaroundi meeskond on väga mitmekesine ja tugeva akadeemilise taustaga: firmas on kaheksa magistrit, kellest neli õpivad doktorantuuris. Suvel oli internina tööl Hiinast Kanadasse emigreerunud USAs õppiv Prince­ toni ülikooli tudeng, samal ajal aitas turundus­ lünka täita endine USA merejalaväelane. Tegev­ juhiks on Prahas elav kanadalane, turunduse eest hoolitseb Prahas elav ameeriklane. Suhtlus­ keelteks on inglise, eesti ja vene keel ning paar meeskonnaliiget oskavad ka natuke klingonit kõnelda.

Välisesindused asuvad Tšehhis ja Ameerika Ühendriikides.

Firma asutaja ja tehniline juht Jevgeni Kaba­ nov meenutab, et nad kohtusid Java-konverent­ sidel oma toodet esitledes mitmete inimestega, kellest üks oli David Booth, toona ühe Javamaailmas tuntud firma JetBrains turundusjuht. „Mingil hetkel jõudis meie kõrvu, et ta on JetBrainsist lahkumas, kaks päeva hiljem oli ta

22 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

juba meie palgal. See otsus on osutunud väga heaks ja nüüd on ta meie tegevjuht.”

Booth on kanadalane, kes elab Prahas, seega juhitakse ettevõtte müügi- ja turundustegevust nüüd Praha kontorist. David on ZeroTurn_ aroundile loonud ka müügitiimi Ühendriikides.

Rahaks muudetud idee Kabanov räägib, et algusest peale oli selge, et esialgse idee taga võib olla suur kasu, kui see õi­ gesti realiseerida. „Kui maailmas on üheksa mil­ jonit Java-arendajat ja me suudame 20% nende ajast säästa, peaks seda kuidagi saama rahaks muundada,” selgitab ta.

Selle jutuga läkski Jevgeni Webmedia juht­ konna jutule ja viimased olid ideest vaimusta­ tud. Otsustati ehitada toode ja kohe pandi paika ka kokkulepe, kuidas firma tulevikus jaotatakse.

Alguses prooviti ka mõne suure firmaga ühendust võtta, et neile otse seda tehnoloogiat müüa, kuid eriti hästi sellega ei läinud. „Suured firmad ei olnud huvitatud tehnoloo­ giast, millel pole veel kasutajaid ja mis on „El­ boonias” arendatud,” selgitab Kabanov.

Miks toetada separatiste?

Webmedia tegevjuht Taavi Kotka selgitab, et kui noori ja nutikaid oma firma loomisel toetada, siis võimaldab see idee autoritel juba planee­ rimise faasis suurelt unistada. „Unistada just eelkõige isikliku kasu saamise vaatenurgast – ei pea kartma seda, et kui oled uue superidee

ZeroTurnaroundi kontoris on seinal suur maailma kaart, kust on kogu aeg n채ha, millistes riikides on neil juba maksvaid kliente ja kuhu alles tuleb j천uda. Fotod: aldo luud Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 23

firma

Osa firma meeskonnast: Jevgeni Kabanov, Anton Arhipov, Lauri Tulmin ja paremal Toomas Römer

must-valge raamatupidamine lajatab vastu.»

Taavi Kotka usub, et omaette firmaks saamine aitab ZeroTurnaroundil mõelda ka raha teenimisele.

välja mõelnud, siis korporatsioon annab tänu­ kirja, väikese rahalise preemia ja võtab tulemi endale,” lisab Kotka.

Teine põhjus, miks Webmedia soodustab tõelist potentsiaali omava idee firma alt ära tõst­ mist, on isemajandamine – suure ettevõtte kül­ jes tegutsedes ja toodet ilma tulu teenimise sur­ veta pidevalt arendades ei jõutagi tihti selleni, et uus toode ka raha teenima hakkaks. „Must-valge raamatupidamine lajatab vastu pead selles suhtes ausamalt või siis paitab, kui äri on edukas,” selgitab Kotka. „Me anname an­ dekatele võimaluse ja olulise osa upside’ist, kuid tööd peavad nad ikka mehemoodi murdma; keskendume alati sellele, kuidas neile oma idee teostamiseks sobiv keskkond ja meeskond luua, ning mõtleme vähem sellele, mis maine meil tu­ rul teiste andekate silmis on,” lisab Kotka.

Samas tõdeb ta, et iseseisvuse mudel pole alati sajaprotsendiliselt Webmedias toiminud – näiteid on nii õnnestumistest kui ka ebaõn­ nestumistest. Tema arvates on oluline tunda ära hetk, mil toode on piisavalt küps, et sellest saaks eraldi ettevõte.

Mis see müstiline JRebel siis on?

Kui Kabanov veel 2006. aasta lõpus Webmedia R&D juht oli, uuris ta, kuidas saaks program­ meerijate produktiivsust oluliselt tõsta. Enne oli ta juba koos Toomas Römeri (ZeroTurn­

24 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

aroundi kaasasutaja) ja teistega teinud Aranea veebiraamistiku, mis lubas ärirakendusi oluli­ selt kiiremini arendada ja mugavamalt toetada.

Siis aga tuli tal idee, kuidas parandada üks suur ja kohutav auk.

Iga kord, kui Java-arendaja peab veebiraken­ dust muutma, kulub tal selleks mõni minut aega.

Selleks, et aru saada, kui halb see on, kujutage ette, et teil on vaja mingisugune lill joonistada.

Tänavapäeva arvutiprogrammides saab joonis­ tada reaalajas, lihtsalt klikkides hiirega mingil ikoonil ja siis vaba käega joonistada. Aga kui oleks see joonistamine Javas, siis peaks prog­ rammeerija iga muutmise jaoks kirjutama koo­ di, siis seda kompileerima ja käivitama, et näha, kuidas see lill siis pärast muudatusi välja näeb.

Javas kulub selleks keskmiselt kolm minutit, sest iga väikese vea pärast peab programmeerija selle protsessi uuesti läbima. Päevas kulub kuni viiendik ajast selle järel ootamisele. „JRebeliga aga mõtlesime välja, kuidas seda protsessi täie­ likult vahele jätta nii, et kohe, kui veebirakendu­ ses on mingi viga, saab seda reaalajas paranda­ da,” selgitab Kabanov.

Hea oleks ZeroTurnaroundi võrrelda nende konkurentidega, aga siinkohal jääb ajakirjanik jänni. ZeroTurnaroundil puudub konkurent.

Kabanov ütleb, et maailmas on olemas mitmeid probleeme, mida lahendades võidaks palju, kuid nende lahendamine ei seisa raha taga, vaid eel­

kõige inspiratsiooni, töökuse ja võimekuse taga. „Kuigi on mitmeid inimesi, kes on võimelised igasuguseid probleeme lahendama, on problee­ mide arv siiski lõpmatu. Seega on alati võimalik leida mingi nišš, mida täita, ja sellega raha teeni­ da. Ja tegelikult sellest ei piisa, et sa probleemi ainult lahendad,” õpetab ta.

Hea näide, miks ainult nutikusest ei piisa, on Kabanovi sõnul see, et suure osa nende tegevu­ sest moodustab inimestele selgitamine, et selli­ ne probleem on üldse olemas. „Innovaatilised lahendused ongi sellised, mis tunduvad pärast imelihtsad, aga mille peale va­ rem keegi ei tulnud,” lisab ta.

Turundus – oh vaev Esimesed kliendid sai firma endale postituste­ ga tehnoloogiasaitidel. Juba nädal pärast esi­ mest uudist oli käes ka esimene maksev JRebeli klient. Samas tuli selleks, et müük käima läheks, tublisti vaeva näha. „Tänaseks oleme teinud mitu Euroopa- ja USA-tuuri, kus oleme erialakonverentsidel ja huvigruppides Java-arendajatele meie toodet tutvustanud,” räägib Kabanov.

ZeroTurnaroundi klientide nimekirjas on hetkel juba üle 1000 nime. Nende hulgas on sel­ lised suured ettevõtted nagu Apple, IBM, Cisco ja HP ning ka kuumad nimed, nt LinkedIn, Twitter ja Foursquare. „Silicon Valley start-up’ikultuur on piisavalt sõbralik, oleme seal paljusid kontoreid külastanud või lausa neis oma tööd teinud, kui hotelli WiFi on nõrgaks jäänud. San Franciscos ootab meid alati prii lõuna Twitteri kontoris,” räägib Kabanov.

Kahekordistatud efektiivsus Üks ZeroTurnaroundi klient, Jeff Genender, kes juhib firmat nimega Savoir Technologies, selgi­ tab hästi, miks JRebeli kasutusele võtta. Tema kuulis tootest kaks aastat tagasi sõbra käest ja pöördus pärast proovimist selle usku, pooldades seda vankumatult siiani.

Programmeerijad on talle öelnud, et JRebeli kasulikkus on suisa hämmastav, kuna see vähen­ dab arendamise, kompileerimise, paigalduse ja testimise kestvust märkimisväärselt. „See on teinud meie arendajad palju produk­ tiivsemaks – suudame märksa kiiremini koodi välja tulistada ja klientidele tooteid pakkuda. Ütleksin isegi, et produktiivsus on meil kahe­ kordistunud,” räägib Genender.

Toodet kasutava rahvusvahelise äri- ja tehno­

loogiateenuseid pakkuva firma Logica kohaliku esinduse juht Andreas Sisask meenutab, et nad võtsid JRebeli siinses kontoris kasutusele ligi kolm aastat tagasi, kui neile seda Webmediast katsetada pakuti. „Meil oli tol hetkel ja on siiani üks arendus­ projekt, kus see toode annab märkimisväärse ajavõidu. Alguses ostsime paar litsentsi katseta­ miseks ja pärast paar tükki juurde ning umbes sellises mahus tänasel päeval seda ka kasuta­ me,” räägib Sisask.

JRebeli kasutuselevõtt oli Sisaski sõnul liht­ ne, tuli vaid tarkvara juhendi järgi paika panna ja kogu lugu. „Toote iseloom on ju ka selline, et see on kasutaja eest peidus ja midagi väga juu­ rutada või õppida siin pole,” selgitab ta.

Mis saab edasi?

Järgmisel aastal on ZeroTurnaroundi kõige suurem plaan kümnekordistada JRebeli kasuta­ jate hulka ja leida mõnikümmend klienti uuele tootele LiveRebel. „Kui LiveRebel on edukalt käima lükatud, siis on mitu võimalust, kuidas meie tehnoloogiat ja võimekust kasutada, et teisi nišše täita. Isegi praegu räägime mõnede potentsiaalsete partneritega ning mõtiskleme tehnoloogiate ja inimeste ostmise üle,” räägib Kabanov.

Pikaajalisi või täpsemaid plaane on Kabano­ vi sõnul raske kokku panna, sest iga kvartaliga saadakse firma arenguks uusi ideid. Üheks suu­ remaks väljakutseks on tema arvates aga leida Eestist andekaid inimesi, kes aitaksid neid ideid ellu viia.

Taavi Kotka tõdeb, et ZeroTurnaround on viimase pooleteise aastaga kiiresti kasvanud ja järgmine hüpe vajab ka meeskonnalt uut tu­ lemist. „Nad on Java-maailmas väga hinnatud poisid ja hetkel tuleb rauda edasi taguda ning mitte tegeleda uute ahvatluste ja võimalustega, mida kuulsuse elu selles kommuunis endaga kaasa toob,” manitseb ta.

Kotka sõnul on Webmedia n-ö järeltulija käe­ käiguga rahul ning tõdeb, et ZeroTurnaroundi edu valgus peegeldub ka nende pealt. „Mõnuleme täiega ja loodame, et meil on sel­ leks veel rohkem põhjust järgmistel aastatel, kui uued tooted on samuti läbi murdnud ning Ze­ roTurnaroundi väärtus on kasvanud suuremaks Webmedia väärtusest. Loodan, et see juhtub aastaks 2013,” selgitab ta.

tehnilist

Kuidas JRebel töötab?

JRebel koosneb kolmest osast.

Esimene on klasside üledefineerimine. Kuigi Java sellist võimalust ei toeta, on lubatud uute klasside lisamine. Meie suudame originaalklassid jooksvalt nii üle kirjutada, et nende kood on nüüd klassides, mille nime sees on ka versioon, ja kui kood muutub, siis lisame uue klassi versiooni.

Teine osa on see, et me kirjutame üle, kuidas klasse ja ressursse rakendusserverites leitakse.

Viimane JRebeli osa tegeleb sellega, et kõik Java-maailma serverid, raamistikud ja tööriistad saaksid koodi muutmisega hakkama. Selleks on olemas erinevad pluginad, mis nendega tegelevad.

enn heinsoo Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 25

Philips võitis uuenduslike telerite ja helisüsteemide eest veel neli EISA auhinda Philips teatab uhkusega, et võitis neli mainekat auhinda, mida annab välja Euroopa Pildi- ja Helitehnika Assotsiatsioon (EISA). Videoseadmete žürii andis Philipsile kaks EISA auhinda: Philipsi 46-tolline 9000 sarja LED-teler (46PFL9705) pälvis nimetuse Euroopa LCD-teler 2010–2011 ning Philipsi 42-tolline Econova teler (42PFL6805) valiti Euroopa roheliseks teleriks 2010–2011.

Helitehnika/kodukino žürii andis 360Soundi kõlaritega kodukinosüsteemile Philips Immersive Sound (HTS9520) tiitli Euroopa kodukinosüsteem 2010–2011. Nimetus Euroopa kompaktne helisüsteem 2010–2011 läks Philipsi Hi-Fi mikrosüsteemile, mis on varustatud SoundSphere’i kõlaritega (MCi900). Philips on võitnud 22 aasta jooksul 22 EISA auhinda, tegeledes pidevalt mõtestatud tooteuuendusega ja pakkudes tarbijatele ihaldatud kasutuslihtsust.

Euroopa kodukinosüsteem 2010–2011

Euroopa LCD-teler 2010–2011

Rabavalt selge pildiga 46-tolline 9000 sarja LED-teler tõi sel aastal taas kord Philipsile ihaldatud auhinna. Philipsi täis-HD 3D-valmidusega 9000 sarja LED-teler on ülimalt kvaliteetne ning pakub parimal tasemel kodust meelelahutust. Philipsi 9000 sarja LED-telerid on oma ajast ees, tuues kinosaali otse koju. Ambilight-valgustusega telerid pakuvad tänu võimsale pilditöötlussüsteemile (Perfect Pixel HD koos Perfect Natural Motioniga) säravat ja teravat pilti ning on varustatud Philipsi ainulaadsete uute LED-tehnoloogiatega LED Pro ja Bright Pro. EISA žürii tegi oma ametlikus kokkuvõttes järgmise järelduse: „Paljud loevad Philipsit tehnoloogialiidriks, kes pakub uuenduslikke lahendusi. Suurepärane liikumiskompensatsioon, otsene LED-taustavalgustus koos lokaalse tumendustehnoloogiaga ja teised lahendused annavad taas kord tunnistust Philipsi soovist oma tooteid pidevalt täiustada.

9000 sarja LED-telerite juurde mõeldud kodukinosüsteem Philips Immersive Sound koos 360Soundi kõlaritega (HTS9520) sai kodukinosüsteemide klassis suurima tunnustuse osaliseks. Aastatepikkusel teadus- ja uurimistööl põhinevad Philipsi 360Soundi kõlarid on ainulaadse spetsiaalse paigutusega ning täidavad kogu teie toa ruumilise heliga, mis tekitab tunde, nagu istuksite kinos esimeses reas. Tippmudeli 360Sound iga satelliitkõlar koosneb kolmest valjuhääldist: üks on suunatud ettepoole, kaks aga külgedele. Sellise kolmiklahenduse tulemuseks on see, et ükskõik kus te ka toas ei viibi, heli saabub teieni iga nurga alt. Kodukinosüsteem Philips Immersive Sound koos 360Soundi kõlaritega mängib ka 3D Blu-ray plaate ja DVD-sid ning samuti MP3-mängijale ja teistele kaasaskantavatele seadmetele salvestatud muusikat ja videoid. Wi-Fi USB adapteriga saate piiramatult nautida internetiavarustes leiduvaid materjale või vaadata sisseehitatud Net TV teenuse kaudu lemmikfilme.

EISA žürii tegi oma ametlikus kokkuvõttes järgmise järelduse: „Philips HTS9520 edu võtmeks on uudsed satelliitkõlarid, mis koosnevad mitmest valjuhääldist. Korpuse alumises osas on kaks külgedele suunatud valjuhääldit, mis toimivad dipoolina,

Lisateave Philipsi lameekraaniga telerite ning teiste heli- ja videotoodete kohta: www.philips.com/cinema või www.philips.com/sound.

vähem elektrit ja on valmistatud osaliselt ümbertöötatud alumiiniumist. Kasutades säästulülitit Zero Power Switch, ei tarvita seade üldse energiat. LED-teler Philips Econova ei sisalda PVC-sid ega bromineeritud süttimisvastaseid materjale ning seda saab kergesti ümber töötada. Kahjulikku mõju keskkonnale vähendab ka päikesepatareidel töötav kaugjuhtimispult.

Euroopa roheline teler 2010–2011

EISA žürii tunnistas Philipsi 42-tollise Econova LED-teleri (42PFL6805) Euroopa rohelise teleri 2010–2011 auhinna vääriliseks. Sel suvel turule jõudnud LED-teler Philips Econova on keskkonnahoidlik seade, mis aitab säästa loodust. Philips Econova, mis on konstrueeritud tulevikku silmas pidades, tarbib keskeltläbi 60%

EISA žürii märkis: „Philipsi 42PFL6805 viib energiatõhususe täiesti enneolematule tasemele, tarbides säästurežiimil vaid 40 W energiat. Teler on näide holistlikust lähenemisest ökodisainile. Keskkonnahoidlikkust väljendavad mitmed aspektid, nagu ebaharilik korpus, päikesepatareidega kaugjuhtimispult, topeltfunktsiooniga alus ja seinakinnitus ning e-kasutusjuhend. Kirsiks koogil on nutikas, üsna väike, osaliselt ümbertöötatud alumiiniumist valmistatud paneel, mis katab kogu elektroonikat, samas kui konkurendid kasutavad endiselt suurt täismõõtmetes tagapaneeli.”

Euroopa kompaktne helisüsteem 2010–2011

Philipsi Hi-Fi mikrosüsteem koos SoundSphere’i kõlaritega (MCi900) tunnistati Euroopa kompaktse helisüsteemi 2010–2011 auhinna vääriliseks. Philips Hi-Fi mikrosüsteem koos SoundSphere’i kõlaritega pakub loomulikku ehedat heli, mis annab emotsioone nii hästi edasi, et tekib tunne, nagu seisaksite kontserdil otse lava ees.

korpuse ülemises osas on aga tavapärane bassivõi kõrgsageduskõlar. Lisaks on HTS9520 DVD-/ BD-mängija juures kasutusele võetud D-klassi võimendid koos spetsiaalse DSP-ga, mis parandab süsteemi ruumilise heli kvaliteeti veelgi.

Silmapaistev helikvaliteet on saavutatud tänu kõlarite ainulaadsele ehitusele – vabalt heljuvad kõrgsageduskõlarid saadavad heli igasse suunda. Philipsi Hi-Fi mikrosüsteemid koos SoundSphere’i kõlaritega võimaldavad tänu Streamiumi tehnoloogiale muusikat internetist traadita ühenduse kaudu piiramatult arvutisse salvestada ja sealt esitada.

EISA žürii tegi oma ametlikus kokkuvõttes järgmise järelduse: „Kui otsite kompaktset, kuid samas universaalset ja funktsionaalset helisüsteemi, siis on MCi900 õige valik. Uusim Streamiumi Wi-Fi süsteemi ja SoundSphere’i kõlaritega helisüsteem mängib DVD ja DivX-i filmifaile, FLAC ja WAV formaadis muusikafaile ning pakub võimalust UPnP kaudu arvutist MP3 faile esitada. Lisaks saab süsteemi välisele 160 GB kõvakettale helifaile salvestada ning Ethernet või Wi-Fi ühendus annab ligipääsu internetiraadiole.

reportaaž

Hea mängu alus on õige mõtlemine

Kuidas toimib üks mängustuudio? Kuidas käib mängu valmistamine? Mida oleks meil sellest kõigest õppida? Nendele küsimustele käisin vastust otsimas Sony Evolution Studiosis.

Evolution Studios paikneb alates selle asuta­ misest 1999. aastal Liverpoolist paarikümne kilomeetri kaugusel asuvas vaikses väikelinnas Runcorn. Taksoga mängustuudio ette jõudes te­ kib kahtlus, ega ma ometi vales kohas ei ole.

Uhket ja läikivate klaasakendega kontori­ hoonet, millisena üht tänapäevast edukat män­ gustuudiot olin ette kujutanud, eest ei leia. Sony üks edukamaid mängustuudioid hõivab kõigest täiesti igava kahekorruselistest telliskivihoone­ test koosneva majade kompleksi, millesarnaseid võib näha Liverpooli ja Manchesteri vahelise raudtee ääres nii kaugele, kui silm seletab.

FAK TID

Evolution Studios

Asutatud: 1999 Omanik: Sony Computer Entertainment, omandas Evolution Studiosi ja selle sõsarstuudio Bigbig septembris 2007 teadmata summa eest.

Asukoht: Runcorn, Suurbritannia Juht: Mick Hocking Loojad: Martin Kenwright, Ian Hetherington, Mick Hocking Töötajaid: umbes 110 Olulisemad mängud: „WRC” seeria (Playstation 2), „Motorstormi” seeria (Playstation 3) Veeb: www.evos.net

Autod otse mängust

TAHAME, et kõik teaksid, millega keegi tegeleb.»

Matt Southern selgitab Evolutioni Studiosi tööfilosoofiat.

Olen siiski õiges kohas, sest nende majade esi­ seid parkimisplatse eristab sadadest sarnastest oluliselt kõrgem uhkete ja kallite sportautode kontsentratsioon. See vihjab otseselt sellele, et just siit stuudiost on välja sõitnud aastatel 2001–2005 edukad Playstation 2 WRC-rallisar­ ja mängud ja nüüd on valmimas kolmas mäng nende uues ja edukaimas, üksnes Playstation 3-le mõeldud „MotorStormi” kihutamissarjas.

Tänu sellele, et mängutööstuse gigant Sony ostis Evolutioni 2007. aastal ära, on nende elu olnud ka tumedal majanduslanguse ajal üsna muretu. Samal ajal kui üle maailma on mängu­ arendajaid tabanud koondamislained, pankrotid ja tühistatud projektid, pole nendest majadest pidanud ükski töötaja sel põhjusel lahkuma.

Küll aga on majanduslangus hoidnud kogu stuu­

28 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

diot seal hetkel valmiva mängu „Motor­Storm: Apocalypse” direktori (game director – mängu kui projekti juht ja režissöör) Matt Southerni sõnul kolimast suuremale ja oluliselt paremi­ ni planeeritud pinnale kokku Sony Liverpooli stuudioga. Hetkel käib aktiivne töö kolmes ma­ jas, neljas seisab tühjana, sest soovitakse tööta­ jaid hoida kompaktselt koos. Isegi siis, kui see tähendab seda, et programmeerijad peavad oma toas õlg õla kõrval koos töötama.

Matt on üle saja töötajaga stuudios tähtsuselt teine mees Evolutioni juhi ja ühe asutaja Mick Hockingi järel, kelle ülesandeks on peale Evolu­ tioni vedamise ka selle tütarstuudio Bigbig Stu­ diosi ja Sony Liverpooli stuudio juhtimine.

Mille poolest on Evolution Studios eriline?

Kui paljud mänguarendajad hoiavad näiteks

Evolution Studiosi ees olid sama põnevad autod kui hoone sees loodavates mängudes. õrna hingega kunstnikke ja külmi ning kalku­ leerivaid programmeerijaid sihilikult eraldi, siis Evolution üritab teha just risti vastupidi. „Tahame, et erinevate valdkondade inimesed suhtleksid võimalikult palju üksteisega, et kõik teaksid, millega keegi tegeleb,” selgitab Matt stuudio filosoofiat. See ei tähenda küll seda, et eri valdkondade inimesed pandaks segamini ühte tuppa ninapidi kokku ja oodataks, kuidas nad karvupidi kokku lähevad, vaid seda, et nad puutuksid koridori peal ja lõunapauside ajal kokku ning saaksid infot jagada.

Hommik algab Evolutionis vabas vormis ri­ vistusega, kus iga töötaja teatab, millega ta täna tegelema hakkab ning kas on midagi, mis võib takistada tal selle tööga valmis saada. Tegemist ei ole mingi ametliku kohaloleku kontrolliga, vaid jällegi olulise ja jooksva info jagamiseks mõeldud kokkutulekuga.

Fotod: mart parve

Igaüks kirjutab enda ülesande ka madalteh­ noloogiliselt administratsioonihoone suurele tahvlile ning paneb juurde umbkaudse tähtaja, mitme päeva pärast peaks tal käsil olev ülesan­ ne valmis saama. Sellele ei taheta kulutada aega, kuid seejuures on kõik toimuvaga kursis. „Kui mõnel töötajal tekib mingi probleem, siis ta teab täpselt, kelle poole pöörduda, et seda lahenda­ da,” seletab Matt sellise lähenemise olulisust.

Vabade kätega Evolution on suutnud jääda küllaltki iseseisvaks, hoolimata sellest, et juba kolm aastat on nende omanikuks Sony. Erinevalt paljudest mängu­ arendajatest, kes saavad ülevalt poolt omanikelt käsud kätte, mida ja kuidas täpselt järgmiseks teha, on Evolutionil küllaltki vabad käed. Vähe­ malt niikaua, kuni see, mida nad teevad, Sony’le meeldib ja jätkuvalt raha sisse toob.

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 29

reportaaž

Matt Southern vastutab selle eest, et Sony’le kuuluvas Evolution Studiosis kõik asjad tehtud oleks, nagu võib tahvliltki näha.

Keegi ei taha mängida mängu, mis on täis kiirustamiSest tingitud apsakaid.»

Matt Southern selgitab, miks on hea omada sõnaõigust mängu väljalaskekuupäeva üle.

Evolutioni mänge rahastatakse kahes etapis – esimeses saadakse Sony’lt 15–20% kogu projekti peale kuluvast summast. Sellega luuakse mängu kontseptsioon ja demoversioon, mis peab samas löövalt edasi andma mängu olemust. Seejärel viiakse demo Londonisse Sony bosside ette ning loodetakse, et tulemus neid rõõmustab. Kus­ juures summat, mis ühe mängu arendamiseks kolmeaastase tsükli vältel kulub, ei kiputa mulle just suure suuga avaldama.

Kõik sai alguse garaažist Evolutioni ja Sony koostöö sai alguse sellest, et kolme start-up’i loonud programmeerija eest­ vedamisel tehti valmis ühe ralliarvutimängu al­ geline demo. Sellest sai õnneliku juhuse läbi aga haisu ninna Sony, kes otsis tol ajal populaarse PS2 jaoks rallimängude arendajat.

Kui Londonist saadakse tulevase mängu suh­ tes positiivne vastus, siis saab stuudio enda kä­ sutusse ülejäänud rahalised vahendid, et mäng valmis teha. Muide, mängu väljatuleku tähtaja üle on ka Evolutionil õigus otsustada, mis on pä­ ris suur privileeg. Tõsi on see, et ASAP-suhtu­ misega valmistatavad asjad, olgu selleks mäng,

30 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

film või köögimööbel, ei saa olla kvaliteetsed ega pikas perspektiivis jätkusuutlikud. Pole ka ime, et uue mängu alfaversiooni valmis saamine võt­ tis Evolutionil aega kaks ja pool aastat.

Vabadust tähtaegade üle otsustada toonitab korduvalt ka Matt: „Me arvame, et hetkel saab „MotorStorm: Apocalypse” valmis millalgi ke­ vadel, kuid tegelikult me ei tea täpselt, millal see valmis saab, sest tahame, et mäng tuleks võima­ likult hea ja vigadevaba, sest keegi ei taha män­ gida mängu, mis on täis kiirustamisest tingitud apsakaid.”

Apsakate all ei pea ta silmas üksnes seda, et mängu oleks kogemata sisse jäänud mõni nähta­ matu sein, kuhu autoga otsa sõita, vaid ka seda, et kõik juriidiliselt korras oleks. Alates võimali­ ke kaubamärkide rikkumisest kuni selleni, mis võib mõna pahaaimamatut mängurit solvata.

Küsimusele, mis motiveerib inimesi Evolu­ tionis töötama, vastavad Matt ja veel paar Evo­ lutioni töötajat üsnagi ühel häälel, et nad nau­ divad seda, mida teevad. Matti sõnul lausa nii palju, et mitmed töötajad, kes võiksid mujal kõr­ gemat palka saada, eelistavad sellele tööd Evo­ lutionis – eelkõige tänu elutervele atmosfäärile

ja armastusele mängude vastu. Küsimuse peale, millised on kas või umbkaudsed palganumbrid Evolutionis, tõmbuvad suud kriipsuks kokku. „Mängutööstuses on Inglismaal väga tihe kon­ kurents, ei ole sellist hetke, mil mõni mängu­ arendaja ei värbaks uusi töötajaid.”

Muide armastus mängude vastu töötab Matti sõnul mitut pidi. „Ühelt poolt teevad inimesed siin tööd selle pärast, et neile see meeldib, teisalt aga peab iga töötaja iga päev enda käest küsima, kas mulle endale meeldiks seda mängu mängi­ da, mida ma valmistan?”

Mida panna kõrva taha?

Kui pärast Liverpoolist lahkumist endalt küsi­ da, mida peaksime meie ja Eestis vaikselt tärkav mängutööstus sellest kõigest õppima, siis vastus on, et eelkõige õiget mõtlemist. Alustades kas või sellest, et enamik Evolutioni töötajaid on mängurid, kes nüüd teevad ka ise mänge.

Et mõista seda, kuidas mingi mäng peaks ole­ ma üles ehitatud, peab ise olema mänge män­ ginud, raamatutarkusest ja -teooriatest on siin vähe kasu. Seda kinnitab ka Matt, öeldes, et pea­ le niisama enda lõbuks mängimise tuleb ennast

kursis hoida ka sellega, millise lõbuvaraga on konkurendid hakkama saanud. See on just see koht, kus ka Eestis peaks mõtlema, et ehk polegi arvutimängude mängimine ajaraiskamine, vaid et ehk saaks sellest hea tahtmise, õige turusta­ mise ning õnne korral arvestatav ekspordiartik­ kel, millega vähehaaval maailma vallutada.

Pole ka vaja uhkeid kontorihooneid ega karmi gestaapolikku korda, nagu külaskäik Evolutio­ nisse tõestas. Evolutionis valitsev paranoilisest korporatiivsusest vaba atmosfäär ja tulevikku suunatud mõtlemine annavad üpris selgeid vih­ jeid, miks on seal valminud konsoolimängud edukad olnud.

Mängutööstuse valupunktiks on muidugi see, et oskuslikult tuleb kokku viia suur hulk erinevate elualade inimesi, alates programmee­ rijatest kuni kunstnike, heliloojate ja isegi advo­ kaatideni – kõik see tundub Evolutionis paigas olevat, nii et ladusalt toimiv koostöö tundub täiesti loomulik.

See aga tähendab väga hästi läbi mõeldud töökorraldust. Kõigi nende erinevate elualade inimeste koostöö juhtimine võib olla keeruli­ sem kui originaalse mänguidee väljamõtlemine.

Kõige nukramaks teeb aga meie võimetus põ­ nevaid mänguideid turustada, mistõttu mõne mängutööstuse suurnime Eesti mängustuudio oleks põnev idee, mis lahendaks ka turustami­ sega seotud kitsaskohad.

Miks ei võiks Eestis olla Evolutioni-sarnane stuudio, mis kuuluks kas või mõnele mängu­ maailma suurfirmale. Mitmetes teistes Ida-Eu­ roopa riikides on sellised stuudiod ju olemas, näiteks Ukrainas Crytek Ukraine, Tšehhis 2K Czech, Ungaris Crytek Budapest, kui nimetada üksnes mõnda, mis esimesena pähe tuleb.

Isegi Evolutioni helistuudios on kõik kohad Playstation 3 pulte täis.

Martin Mets Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 31

labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mille jõudlus annab konkurentidele silmad ette. meie hinded

5

4 3 2 1

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal oleks patt norida Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada Harju keskmine. Tugevate külgede kõrval kerkib esile ka mõni nõrk külg Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrku külgi rohkem kui tugevaid Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

Küberkaitseväe Kui tanki eesmärk oli robustse välimusega jalaväelasi ehmatada, siis Toughbook teeb sama küberrindel vaenlasega silmsideme tekkides.

Pärast arvuti tagasiandmist selgus, et olin seda liigagi siidikinnastes kohel­ nud. Nagu Arvutimaailma Facebooki lehel kommenteeriti, võib see masin ka vette kukkuda ja midagi ei juhtu.

Ventilaatoriresti vahelt pääseb siis vesi küll jahutuskambrisse, kuid, nagu öeldi, „ventilaator sööb muda”.

Paksus on oluline Tõelise tellisena mõjuv kestvusarvuti ei näita siiski välja väga suurt erine­ vust vanema põlvkonna Toughbooki­ dega. Kui teistel tootjatel on kombeks uhkustada korpuse sentimeetrini vii­ dud paksusega, siis Panasonic saleda mulje loomisega vaeva ei näe. Vastupi­ di – militaararvuti on endiselt paksem kui tellis. Proovisin seda erinevatesse

Kõva korpusega arvuti võib julgelt visata muu kola kõrvale kohvrisse või Unimogi maasturi kasti, seal elab see hästi küll. sülearvutikottidesse ja arvutisahtliga seljakottidesse toppida – lootusetu.

Selle kõva korpusega arvuti võib jul­ gelt visata muu kola juurde kohvrisse või Unimogi maasturi kasti, seal elab see hästi küll.

MIL-STD-810F standard tähen­ dab, et sülearvuti peab töötades vas­ tu 4,5 kilomeetri kõrgusel, –24 kuni +60 kraadiga, orkaani jõul puhuva

32 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

tuulega tabavale tolmurünnakule, paduvihma võib kallata 14 cm tunnis.

Hermeetilisest sisust annab aimu kül­ jel olev CD-seadme luuk, mis avaneb väikese õhupahvakuga – sisemus on üsna õhukindlalt suletud. Luugi taga peitub lisaks PC- ja ExpressCardi sahtlile ka SD-kaardi pesa – muidugi saab SD-kaarti pesas hoida ka suletud luugiga.

Kõvaketas ja aku käivad väga liht­ salt küljest ära, kandesang hüppab välja nagu Toughbookidel ikka. Pa­ remal asuvad samuti hermeetiliselt suletavad HDMI- ( ja SIM-kaardi) pesad, kaks USB porti ja võrgukaabli pesa.

Tagaküljel on lausa kaks luuki: suur, mis avab hulga porte (veel kaks USBd, VGA kuvari jaoks ning helisisendidväljundid) ning ajaloolise rudimen­ dina üks jadaport. Kuid arusaadav – välitöödel võib vaja minna ka väga vanu lisaseadmeid, mis muudmoodi arvutiga suhelda ei oskagi. Olgu need siis tulejuhtimisseadmed, geodeedi iidne positsioneerija või välimeediku elektrokardiogrammiseade.

Kinnastega puuteplaadil Ekraan on tõesti ere, kuid pildi koh­ ta pole põhjust väga palju kiidusõnu jagada: vaatenurk on kitsas ja eral­ dusvõime ei midagi erilist, 1024 x 768 punkti. Välisele kuvarile pakutakse 1280 x 1024pikslist väljundit.

Ebamugav, tuimavõitu ning pisi­ ke puuteplaat – ilmselt ka see peab olema kui mitte kuuli-, siis vähemalt löögikindel. Isegi kõige kiiremaks re­ guleeritud puuteplaadil ei saanud ühe sõrmetõmbega üle ekraani uisutada.

Survetundlik puuteplaat on aga kasu­ tatav ka kindaga, mis tavaliste sülear­ vutite puhul on peaaegu võimatu.

Kuidas valime testitavaid tooteid?

Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja müügile tulnud või kohe tulemas. Tegu on värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad üksteiselt mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

äelane sügisvihmas tehnilised andmed

Panasonic Toughbook CF-31 Hind: u 85 000 kr (Skarcon)

Protsessor: Intel Core i5-540M vPro, 2,53 GHz Mälu: 2 GB (maks. 8 GB) Kõvaketas: 160 või 250 GB, põrutuskindel Ekraan: 13,3tolline XGA, 1024 x 768 pikslit, puutetundlik Ühendused: WLAN 802.11a/b/g/n (maks.

54 Mbit/s), Bluetooth, jadaport, 4 USB pesa, HDMI, VGA, Gigabit Ethernet Laienduspesad: PC Card, SD/SDHCmälukaardi lugeja, ExpressCard/34 või ExpressCard/54, optilise seadme või lisaaku sahtel Operatsioonisüsteem: Genuine Windows 7 Pro Testid: Hyper PI (2 tuumaga, 2 miljonit komakohta) 1 min 5 s iga tuuma kohta; Geekbench 4341 punkti; PCMark 05 üldine kõvakettakasutus 7,3 MB/s Vastupidavus: vibratsiooni- ja põrutuskindel (MIL-STD 810G serifikaat), vee- ja tolmukindel (MIL-STD 810G serifikaat), vastab IP65-standardile Aku tööaeg: kuni 10 tundi (testis üle 5 tunni)

Ei maksa unustada, et see mudel on puutetundliku ekraaniga – vedrujuht­ me otsas käepideme sisemuses peitub väike puutepliiats. Näpuga saab ka ekraani juhtida, või pigem küünega, sest tegu on survetundliku puutepin­ naga. Täpsus pole küll tipptasemel, sest klaasi all on pildi tasapind üsna sügaval ja puudutades tuleb ekraani üsna otse vaadata, kuid sellega harjub üllatavalt kiiresti.

Pool ööpäeva akudelt Uues arvutis on endiselt Windows XP Professional, protsessori valikul on Panasonic olnud uuendusmeel­ sem: Inteli Core i5. Kestvusarvutite

tarkvara on tavaliselt konservatiivne, kuid nüüd oleks siiski juba Windows 7 aeg. Toughbooki aku kestab nagu selle klassi seadmel ikka üsna kaua.

CD-sahtlisse võib veel lisaaku pan­ na. Ametlikult lubatakse tööajaks tava-akuga 10 tundi, koos lisaakuga aga 12,5 tundi. Millegipärast kustus aku aga arvutit testides viie tunniga.

Võib-olla oli koormus liiga suur, eks testarvutid ongi üsna ebatervisliku akukasutusega.

Klaviatuur on samuti vana kooli väikese Enter-klahviga, kuigi poris ja rahes oleks suurt siiski kergem taba­ da.

KAIDO EINAMA

plussid

++ võimas protsessor ++ ilmastiku- ja põrutuskindel ++ kauakestev aku miinused

–– kõrge hind –– vana operatsioonisüsteem –– suured mõõtmed

Arvutimaailma hinne

4+

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 33

labor

Internet Explorer 9 – veel kiirem ja turvalisem Internet Explorer 9 on nüüd nagu üks tohutu suure ruuduga aken – veebi jaoks on ruumi nii palju, kui vähegi kannatab üle ekraani venitada, kõik muu on surutud servadesse või lausa serva taha.

Uut Microsofti brauserit on lihtne pai­ galdada – 2,4 MB laadib kärmelt ning midagi liigselt pärimata toimetatakse arvuti kallal, kuni pärast taaskäivitust saabub vaikus. Kõik on korras. Ainult sinine E-täht brauseri ikoonil on na­ tuke heledamaks läinud.

Graafikariistvara toetab Tegu peaks olema taas kõige kiire­ ma, turvalisema ja õigemalt veebi­ lehti näitava lehitsejaga. Kui tavaliste veebilehtede osas on see „õigemalt” näidatavus iga brauseritootja oma mätta otsast vaieldav, siis ühes on IE9 küll kõva sammu edasi astunud – uus märgikeel HTML5 on selles brauseris vaat et kõige täiuslikumalt esindatud.

Selleks ei väsi Microsofti Tallinna kontorisse Leedust saabunud Win­ dowsi ärigrupi juht Aleksandras Go­ lod näitamast Arvutimaailmale erine­ vaid HTML5 saite – Internet Explorer teeb teistele uuematele brauseritele ära just kiiruses, sest suhtleb otse riistvara tasemel graafikakaardiga ega koorma nii palju operatsioonisüstee­ mi vahendusprogramme. Golod juha­ tab beautyoftheweb.com lehele riist­ varakiirendusega graafika tulemuste ja HTML5 ühilduvuse nägemiseks.

Suurem veebiaken Käivitamisel saab kõike kiirendada mittevajalikke lisandprogramme väl­ ja lülitades. Vastav menüü näitab, kui mitu sekundit annab see käivitamise kiirusele juurde. Umbes kuus pistik­ programmi võtavad kiirust maha 1,8 sekundit, ütleb brauser.

Ruumi on ekraanil kokku hoitud näiteks veebilehtede paigutusega aad­ ressiriba kõrvale, mitte alla. Allservas olev ja peaaegu mitte kunagi kasuta­

tav ribake on üldse ära jäetud, aga kõi­ ke saab tagasi ka panna. Otsing, külas­ tatud veebide ajalugu ja aadressiriba on samuti ruumi kokkuhoiu mõttes ühte aknasse koondatud.

ID-kaart ootab täielikku tuge Samas pole paljukiidetud ühilduvus vanemate veebidega siiski täielikult tagatud. Näiteks mõni Google Mapsi kaart ei näita osasid detaile, ka on ko­ hati tekstid veidi teistmoodi. Selleks, et näha nii, nagu vanasti, on ka IE9 varustatud „vana” ühilduvusvaate nu­ puga aadressiakna kõrval.

Testimise hetkeks ID-kaart In­ ternet Explorer 9 kaudu sisse logi­ des küll töötas, kuid allkirjastamisel mitte. Microsoftist lubati, et see saab sertifitseerimiskeskusega koos peagi siiski tööle. Acid3 testis, mis on brau­ serite üks karmimaid teste, sai värske Internet Explorer 9 kokku 95 punkti 100 võimalikust, mis on IE puhul väga hea tulemus. Meenutame olukorda näiteks märtsis, kui äsja esitletud va­ rane IE9 beeta saavutas 55 punkti, Apple’i Safari oli juba saavutanud 100, aga IE8 ainult 20 punkti sajast võima­ likust. Firefoxi tulemus on hetkel 94 ARVUTIMAAILM punkti.

34 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

tehnilised andmed

Internet Explorer 9 Hind: tasuta

Nõuded arvutile: protsessor 233 MHz või kiirem; operatsioonisüsteem Windows Vista, 7 või Server 2008; mälu vähemalt 512 MB; kõvakettaruumi 70 MB (Windows Vista või 7, 32bitine), 120 MB (Windows Vista või 7, 64bitine), 150 MB (Windows Server 2008, 32bitine) või 200 MB (64bitine Windows Server 2008) Allalaaditava faili maht: 2,4 MB

plussid

++ kiire graafika ++ puhas kujundus miinused

–– ID-kaart osaliselt ei tööta (veel) –– mõni vanem veeb ei näe korralik välja

Arvutimaailma hinne

3+

HP kombainile saab faile saata e-kirjaga Printerid pole viimastel aastatel kuigi tormiliselt arenenud. Selleks et midagi neis siiski värskeneks, üritatakse muuta meie printimis­harjumusi.

Miks mitte printida näiteks üle veebi, e-kirjaga, soovitab HP. Photosmart Wireless ühendub võrku traadita. Ühendamine käib ka WPSi abil ühe nupuvajutusega, nii pole vaja isegi WiFi-võrgu paroole teada. Kom­ baini hea ekraaniga iPhone’i-laadne puutetundlik juhtpaneel liigub ülesalla, aga lahti ei käi. Saab veebiteenu­ seid näiteks diivanilt kasutada. Prin­ teril on hulk veebiteenuseid, mille vahendusel saab arvutivabalt paberile printida. Ilmateade, uudised, kaardid, reisiplaanid – kõik on arvutita välja­ prinditavad. Paljud teenused siiski Eestit ei kata. Näiteks Google Docs on Eesti kasutajale kinni. Kui töötaks, saaks veebis oma dokumentidega te­ geleda ja vaadata alles printeri juures, millise neist välja peaks pirintima.

Spämm paberile ei jõua Kui Google’i teenustele pääseks vee­ bist ligi, siis oleks ePrinti teenustel uus äriline mõte. Muidu aga saab kon­ toris ilma arvutita printerist näiteks igasuguseid vorme ja blankette välja

lasta või jagada kaarte kohalejõudmi­ se teekondadega.

Veebist saab määrata, kas kõigilt aadressidelt võib töid vastu võtta või vaid ettenähtutelt. Üles saab laadida ka nimekirja, kuid näiteks domeeni kaupa aadresside lubamist ei hakanud silma. Muidugi toimib ka rämpspos­ tifilter, et reklaamkirjad printerit ei raiskaks.

2 MB foto väljaprintimine üle eposti võttis aega neli minutit, seega tunduvalt kauem kui otse printerisse saates. Aeg on suhteline, sest sõltub meili liikumiskiirusest üle võrgu. Üle 5 MB või üle 10 meililisandi ePrint vastu ei võta. Printer tundis ka ise ära, millal lasta fail fotopaberile ning mil­ lal tavalisele A4-lehele. Ühe A4-lehe pikkuse tekstilehe printis printer pä­ rast meili teelesaatmist välja aga ko­ guni 35 sekundiga. SD-mälukaardilt (mille lugeja on printeris) dokument välja ei tule, aga foto jõuab paberile mälukaardilt 52 sekundiga.

Värvikoopia tekitati 25 sekundiga, kuid koopia ümber üles ja vasakule jäeti hallikas äär, seega tuleks enne printimist kontrollida, et ääred õiged saaksid. Võiks eeldada, et saab ka meilile skannida, aga ei saagi.

KAIDO EINAMA

tehnilised andmed

HP Photosmart Premium C310

Hind: 3112 kr (MarkIT)

Printimistehnoloogia: tint (värviline, termiline) Kuukoormus (maks.): 1250 väljaprinti Kopeerimiskiirus: kuni 33 lk/min Kopeerimise eraldusvõime: kuni 1200 punkti tollile Printimiskiirus: kuni 33 lk/min (mustvalge) / 32 lk/min (värviline) Eraldusvõime printimisel: kuni 600 x 600 punkti tollile (mustvalge) / kuni 9600 x 2400 punkti tollile (värviline) Eraldusvõime skannimisel: 1200 x 2400 punkti tollile Söötja maht: 125 lehte Väljundsahtli maht: 50 lehte Ühendused: USB, WiFi b/g/n, SD/MMC mälukaardilugeja Kaal: 7,7 kg

plussid

++ hea puuteekraan ++ lihtne seadistada miinused

–– üle veebi printimise piirangud

Arvutimaailma hinne

5-

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 35

labor

Suur tahvel suuremale tegijale Sel ajal, kui iPadid, Galaxyd ja Streakid turgu vallutavad, hingitseb vaikselt edasi ka suurte tahvelarvutite turg. Lenovo X201 püüab vanade tahvelarvutite au päästa väga hea ekraani ja saledama figuuriga.

Tahvlid pole enam nii kohmakad ning on palju üle võtnud nutitelefonidelt.

Esimesed silmatorkavad muutu­ sed Lenovo puuteekraani juures on näiteks mitme sõrmega lehekülgede suurendamine-vähendamine, üsna hea ekraani tundlikkus (kaasasoleva puutepliiatsi võib enamikul juhtudel oma pessa unustada) ja viipekäsud.

Viipad ekraanil paremale ja veebileht läheb eelmisele lehele tagasi, viipad vasakule, läheb järgmisele edasi. Puu­ terežiimis võiks kirja suurendada, et puutetabavus oleks parem. Kõige mu­ gavam on fonte ja ikoone suurendada 150 protsenti tavalisest. Ekraanile mahub küll vähem, kuid saab alati sõrmega pihta.

Kuigi arvuti on tahvelarvuti koh­ ta ülimalt õhuke ja kuueelemendine aku ei tee seda mitte paksemaks, vaid pikemaks (akust moodustub teatavat moodi „käepide”), on kaal siiski ühe käega hoidmiseks liiga suur. Käsi vä­ sib ruttu ära.

Võrreldes vanemate ja kipakamate tahvlitega, on seda isendit siiski üsna mugav käes hoida ja näiteks müügi­ tööks messidel või kliendivisiidil li­ saks mugavusele ka efektne.

Sõrme täiendab hea pliiats Pahupidi käänatava kaanega sülear­ vutite ekraanide hinged on alati veidi kipakad, nii ka sellel Lenovol. Väike logisemine küll häirib kergelt, kuid mitte väga.

Wacomi aktiivpliiats on pesa leid­ nud seekord arvuti külje keskel, mis on ebaharilik ja näiteks hämaruses raskemini leitav. Pliiats ise on tase­ mel: hiir hakkab liikuma juba pliiatsi jõudmisel paari sentimeetri kauguse­ le ekraanist ning parem hiireklõps on

tehtav pliiatsil oleva nupuga. Pliiatsi tundlikkus ja täpsus on nii head, et tei­ nekord tundub mugavam märkmeid käsitsi kirjutada kui puute­ekraanile kuvataval virtuaalklaviatuuril sõrme­ ga tippida.

Arvutil on kiire mobiilne protses­ sor – Inteli 1,07 GHz Core i5, välis­ maalt leiab ka kiireima i7-ga mudeli.

Klaviatuur on iseenesest hea ja mugav, kuid klõbiseb üsna valjusti, puuteplaat selle all on aga väga väike.

Nii väikestel arvutitel jättis Lenovo varem puuteplaadi üldse ära, seega maksab kiita selle tagasituleku eest.

Selle kitsa sõrmeliigutamispinna tundlikkus on väga hea.

Puuteekraaniga tahvelarvuti pole laiatarbekaup, seda näitab ka hind.

Peale teatavate töökohtade, kus puu­ teekraan ja tahvel elementaarsed, on selle arvuti segmendiks ka luksusli­ kumat töövahendit ihkavad kasuta­ jad, nt juhid, kelle jaoks on muidu hea arvuti korralik puuteekraan igati asja­ lik, kui ainult hind selle luksuse eest liiga kõrgeks ei osutu.

36 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

KAIDO EINAMA

tehnilised andmed

Lenovo ThinkPad x201 Tablet Hind: 39 791 krooni (MarkIT)

Protsessor: Intel Core i5-520U 2,66 GHz Mälu: 4 GB Kõvaketas: 320 GB Ekraan: 12,1tolline, multipuutetundlik Optiline seade: puudub Testid: Geekbench 2549 punkti; PCMark 05 üldine kõvakettakasutus 6,68 MB/s; Hyper Pi (2M komakohta) 1 min 19 s Aku kestvus testis: 4:15

plussid

++ hea puutetundlikkus miinused

–– kõrge hind

Arvutimaailma hinne

4+

Traadita sisse, traadita välja D-Link DIR-620 puhul pole tegu teab mis disainiimega, kuid musta kastina riiulis peidus olles saab selle abil traadiga ühenduse WiMAXi või 3G võrgu kaudu majja ning kiire n-standardi WiFiga välja jagada.

Ruuteri esipaneelilt leiab USB pesa, millesse võib dokumentide järgi pista erinevaid Alcateli, Huawei või ZTE 3G modemeid, CDMA modemeid (nimekirjast leiab ka ühe Kõu paku­ tava modemi – ZTE AC5710) ning WiMAXi USB-modemi Samsung SWC-U200. Taga, nagu ikka, on üks LAN-pesa ka traadiga võrgu ühenda­ miseks ehk lairibainterneti jaoks, neli LAN-pesa traadiga võrguseadmete jaoks sisevõrgus ning ongi kõik.

Ruuterit saab kohe karbist välja võttes üle WiFi seadistada. Kasutaja­ liides on vene ja inglise keeles.

Palju mälu, kiire seadistus 32 MB vabast mälust piisab, et ma­ hutada ka vabavaralisi ruuteritarkva­ rasid, kui kellelgi peaks selleks huvi olema. Hea on see, et ruuter ei nõua iga muudatuse peale taaskäivitamist, nagu kipub nõudma Airlive, millest on ka juttu siinsamas numbris. Küll ootab seade alati veidi, kui sisend näi­ teks USB-modemi pealt LAN-ühen­

duse peale viia. Samas saab ka ooda­ ta pool minutit kuni minut, kui WiFi seadeid muuta.

USB-modemite suhtes valiv Turvalisuse valikud on üsna tavalised, kuid neid valikuid on enam kui kõige odavamatel ruuteritel: väheturvali­ ne WEP või turvalisem WPA2, lisaks MAC-aadressi järgi ligipääsu piira­ mine jms. WiFi b/g/n ruuterina on D-Link üsna kiire, lubades ühendust kuni 300 Mbit/s. Olemas on tule­ müür, NAT, veebiaadresside filtreeri­ mine, DdoSi rünnaku kaitse – aga see kõik on olemas enamiku sellise klassi ruuterite standardis.

Põhiliseks, mis D-Linki lihtsatest ruuteritest eristab, on USB pesa, mis toetab traadita modemeid. Katse Hua­ wei E1752-ga nõuab käsitsi seadete li­ samist. D-Linkil on sees EMT ja Elisa seaded, aga puuduvad Tele2 omad.

Modem siiski tuntakse ära, aga inter­ netiühendust ei teki. Seda modemit pole ka ametlikult toetatavate kirjas.

Põhiliseks erinevuseks lihtsatest ruute­ ritest on USB pesa modemile.

tehnilised andmed

Ruuter D-Link DIR-620 Hind: 945 krooni (Arvutikeskus) Traadita WLAN-võrk: IEEE 802.11b/g/n 3G/WiMAXi modemi ühendus: USB 2.0 Võrguliidesed: 100 Mbit/s Etherneti port (DSL- ja kaabelmodemi toetus), neli 10/100 Mbit/s Etherneti porti sisevõrgu seadmetele Andmeedastuskiirus (automaatne ümberlülitamine): 300 Mbit/s Turvalisus: WEP (64/128-bitine), WPA/ WPA2, WPS (Wi-Fi Protected Setup), tulemüür, NAT, pakettide filtreerimine, MAC-aadresside filtreerimine, URLi sisu filtreerimine Mõõtmed: 112,6 x 147,5 x 31,8 mm Kaal: 246 g

Elisast saadud modemiga (Huawei E182E) ei anta aga lootustki. Rohkem 3G-modemeid testimiseks käepärast polnud, kuid ametlikult toetatakse selliseid isendeid: Alcatel X200X, Alcatel X220X, Huawei E1550, Hua­ wei E156G, Huawei E160G, Huawei E169G, Huawei E220, ZTE MF626, ZTE MF627. Kui kasutatavat mode­ mit siin nimekirjas pole, siis tootja ei garanteeri ka töölehakkamist.

KAIDO EINAMA

plussid

++ lihtne paigaldada ++ kiire traadita andmeside miinused

–– vähesed toetatavad 3G-modemid

Arvutimaailma hinne

3+

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 37

labor

Taskusse mahtuv jagamishimuline reisiruuter Airlive’i tõeliselt pisike 3G ruuter Traveler 3G II on hea abimees reisil kas traadita ühendust kaabli kaudu arvutile edastades või vastupidi – traadiga seinast võetud internetti WiFi kaudu eetrisse paisates.

Sellel suitsupakisuurusel seadmel on küll ainult üks LAN-pesa, kuid see-eest oskab see kahtepidi käituda.

Airlive võib töötada võrgusisendi­ na (näiteks kaabliga võrgust hotelli­ toas), kuid see võib olla ka LAN-väl­ jund, kuhu saabub võrk USB pesasse pistetud 3G-modemi kaudu. IEEE 802.11b/g/n standardi WiFi pole küll teab mis levihiiglane, aga bussi, kor­ teri või hotellitoa katab pisike seade internetiga vabalt ära. Võimsust saab veel piirata ka, kui vaja võrku naabri eest varjata.

Eksootiliste modemite sõber Kõik elementaarne ja natuke roh­ kemgi, mida üks WiFi ruuteriga rei­ sija võiks tahta, on olemas, sealhulgas NAT ja portide edasisuunamine, kui kasutajal on arvutis näiteks FTP-ser­ ver või mõni muu rakendus, millele tahetakseväljastpoolt üle interneti ligi pääseda.

Ligipääsu WiFi-le või LAN-võrku saab piirata MAC-aadressiga, tule­ müür on sisse ehitatud jne. Dünaa­ miline ja staatiline ruutimine on ka olemas. Seega pisike karp on seest sama suurte võimalustega nagu nii mõnigi tavaline ruuter. Ruumi kokku­ hoiu mõttes puuduvad vaid tavaliselt esindatud neli LAN-porti, kuhu võiks mitu seadet kaabliga taha ühendada.

Aga ega reisil polegi neid eriti vaja rohkem kui seda ühte, mis on Travel­ ler 3G II küljes olemas.

USBsse käivate seadmete nimeki­ ri on üsna pikk, enamik aga on meil tundmatud modemid. Kuid näiteks sobib ruuterile 3G modemiks hästi ka Blackberry (9000-seeria) ja No­ kia N95. Kummaline valik, mis annab tunnistust sellest, et sellele ruuterile

on draiverid võetud aastate tagant. Ühtegi Kõu modemit see ruuter ametlikult ei toeta, kuid enamik ZTE ja Huawei Eestis saadaolevatest 3Gmodemitest on mainitud.

Ruuter Airlive Traveller 3G II Hind: 1120 krooni (OX.ee)

Elektrit pole vaja Mobiilsuse seisukohalt on muidugi väga oluline ka sisseehitatud aku, mis pakub kuni paar tundi internetti. Pole küll pikk aeg, kuid sülearvuti ja akuga ruuteriga võib näiteks lühema elekt­ rikatkestuse internetis olles üle elada.

LAN-pesa, mida saab ka inter­ netiühenduse sisendiks seadistada, töötab vajadusel isegi koduruuteri varuühendusena – näiteks kui tuppa saabuv kaabliga internet juhtub ka­ duma, käivitub USB-pulga küljes olev 3G-modem ja tagab interneti üle mo­ biilivõrgu. Sellist väikest karpi on hea ka n-ö avariipakikesena igale poole kaasa võtta, kui on vaja kas katkenud ühendust kiirelt taastada või uues ko­ has ühendus tekitada.

38 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

tehnilised andmed

KAIDO EINAMA

Mälu: 4 MB (flash), 32 MB (SDRAM) Etherneti ühendus: 10/100 Mbit/s USB ühendus: USB 2.0 Traadita võrk: 802.11b/g/n Aku: 1700 mAh, tööaeg kuni 2 tundi

plussid

++ kompaktne ++ akuga miinused

–– väike leviala

Arvutimaailma hinne

5-

Galaxy S – nagu Androidiga iPhone Enne iPhone 4 tulekut oleks Samsung Galaxy S-i üks müügiargument olnud sarnasus iPhone 3G S-iga. Huvitav, kas järgmine, näiteks Samsung Galaxy 4, tuleb juba kandilisemate joontega?

Sisemuselt on Samsungi värske tele­ fon Android mis Android. Lugematu­ test Androidi operatsioonisüsteemiga telefonidest eristab seda Samsungi tippmudelit väga hea 480 x 800piksli­ ne AMOLED-ekraan, kiire töö ja liht­ ne, veidi kohendatud kasutajaliides.

Õunasarnane menüü Kuid ka mobiili sisust leiab iPhone’is oleva iOS-i vihjeid. Ekraani all keskel on suur nupp, mis viib alati tagasi ko­ duekraanile, ikoonid on paigutatud nagu iPhone’il ja isegi ekraanikujun­ dus on pisut sarnane.

Galaxy mõõtmed on käepärased: istub hästi kätte ja kõike ulatab ka pöidlaga üle ekraani vajutama. Mõ­ ned harjumatud asjad leiab korpuse juures samuti. Näiteks USB-juhe käib ülevalt, mis on juhtmega ühendatud telefoni kasutades natuke ebamugav, kuigi põhimõtteliselt on see harjumi­ se asi. Kõrvaklapipesa asukoht üle­ val on väga õige, kui telefon näiteks taskus istub. Korpus võib tunduda metalse kestaga harjunutele natuke plastne ja nagisev, näiteks tagakaas oleks võinud olla tugevamast plastist või suisa metallist.

Skype Androidile, nagu ka Skype’i lehel mainiti, ei käivitu Samsungi­ ga, aga paljud muud rakendused on heal ja suurel ekraanil väga kenad.

Kiirus pole samuti probleem, 1 GHz Samsung Hummingbirdi protsesso­ riga telefon on tõesti kiire.

„Libistamisega” klaviatuur Galaxy S-i aku on üsna korralik, aga nagu enamikul nutitelefonidel ei pea ka Galaxy S-i oma põhjalikul katsetamisel suurt üle paari päeva vastu. Sellega, et vähemalt üle päe­ va peab laadima, on suure ekraa­ niga tarkade telefonide kasutajad juba harjunud. Nii nagu enamik teisi telefone, laeb ka Galaxy S ar­ vuti USBst tunduvalt aeglasemalt kui seinakontaktist, kuid poole tööpäevaga saab ikka hakkama.

Galaxy klaviatuur pakub „libis­ tamisega” tippimist ehk ekraani­ klaviatuuril tuleb sõrme lohista­ da vaid ühelt klahvilt teisele üles tõstmata. Lühikese testimisaja jooksul see päris käe sisse ei har­ junudki, nii et on raske öelda, kui kasulik see võiks pikapeale olla

tehnilised andmed

Samsung Galaxy S Hind: 8990 krooni (Elion)

Platvorm: Android 2.1 (uuendatav 2.2 peale) Ekraan: 4tolline, 480 x 800 pikslit, multipuutetundlik, Super AMOLED Mälu: 16 GB, MicroSD pesa (kuni 32 GB) Töösagedused: 3,5G 900/1900/2100 MHz; GSM 850/900/1800/1900 MHz Andmeside: HSUPA kuni 5,76 Mbit/s, HSDPA kuni 7,2 Mbit/s, WLAN, USB Aku: kõneaeg kuni 6,5 tundi, ooteaeg kuni 625 tundi Kaal: 119 g

plussid

++ väga hea ekraan ++ kiire protsessor miinused

–– plastist, nagisev korpus

Arvutimaailma hinne

5-

klahvidel tippimise kõrval.

Kui paljudel teistel telefonidel tu­ leb WiFi, GPSi, Bluetoothi ja mobiilse andmeside lülitamise nupud ise kus­ kilt seadete rägastikust avaekraanile tuua, siis Samsung on kasutaja elu lihtsamaks teinud ja peitnud need kõik ekraani ülariba laiendusse, mil­ le saab ekraanile, kui tõmmata ülari­ ba nagu rulood allapoole. Ka telefoni hääletuks panek käib sealt, mis on mugav ja jääb kergesti meelde.

KAIDO EINAMA

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 39

labor

Hiired laboris

Milline on meile kõige lähem arvutikomponent? Õige – hiir. Seda hoiame käes peaaegu kogu aeg. Sellepärast otsustasime seekord hiiri testida veelgi põhjalikumalt – Tallinna Tehnikaülikooli laboris.

Arvutihiire valikule pööratakse häm­ mastavalt vähe tähelepanu, kui küsi­ da mõne kasutaja või arvutipoe müü­ ja käest. On kaks põhilist kriteeriumi: välimus ja hind. Mugav ja – mis veel olulisem – täpne hiir säästab aga nii aega kui ka närve. Paremad töötule­ mused mugavamal töökohal toovad sisse raha, millest hiirele kulutatud kroonid moodustavad väga tühise osa.

Kui seni on Arvutimaailma testi­ meeskonna tavaline töökeskkond ol­ nud kontor või mõni hea söögikoht, siis nüüd sukeldusime oma reedeõh­ tuse testi läbiviimiseks päris tõelisse laboriõhkkonda – Tallinna Tehnika­ ülikooli koridoride rägastikus eksel­ des avanes lõpuks uks TTÜ mehaa­ nikateaduskonna laborisse, kus hulk roboteid ees ootamas. TTÜ tootmis­ tehnika õppetooli juhataja professor Tauno Otto organiseeris modifitseeri­ tud „käpaga” hiirte testimise seadme meile lauale. Sama seadet kasutati ka viis aastat tagasi ajakirja Praktiline

Vahepealse ajaga on hiirte mõõtmed kõvasti kasvanud.

Arvutikasutaja suures hiirte testis, kuid nagu professor Otto tõdes, on hiirte mõõtmed vahepealse ajaga kõvasti kasvanud ja vaja on suurema haardega „käppa”. Nimelt hoiab test­ seade hiirt käpa vahel ja liigutab väga täpselt edasi-tagasi, arvutis olev prog­ ramm aga registreerib hiire koordi­ naadid ja arvutab niimoodi täpsuse.

Kõigepealt aga meenutame hetke, mil puust karbikese abil hakati esi­ mest korda kursorit ekraanil liiguta­ ma.

Tehnoloogia 1964. aastast Esimene hiire prototüüp valmis juba 1964. aastal. Tegu oli puitkorpuse, kahe metallratta ja ühe nupuga sea­ deldisega, mida hakati hiireks kut­ suma otsast väljuva juhtme ehk saba tõttu. Kulus veel mõnikümmend aastat, enne kui hiired hakkasid koos personaalarvutitega laiemalt levima.

Kui esimese hiire puhul tuvastati liikumine piki lauaplaati veerevate rataste abil, siis veel praegugi mõnel pool töötavad kuuliga hiired leiutas Bill English 1972. aastal.

Tänapäevased, optilised hiired, alustasid võidukäiku alles 2001. aas­ tal.

Optiline hiir töötab fotoaparaadi põhimõttel – igal sekundil teeb hiir

40 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

tes timeeskond

Ando Urbas IT-ajakirjanik

Veiko Tamm IT-ajakirjanik

Tauno Otto TTÜ tootmistehnika õppetooli juhataja

Kaido Einama Arvutimaailma peatoimetaja

ligi tuhat fotot aluspinnast, mõnede tootjate väitel isegi rohkem. Iga teh­ tud fotot võrdleb hiires peituv pil­ diprotsessor eelmistega ning üritab pildi erinevuste alusel mõista, kas ja kui palju on hiir vahepeal liikunud.

Punane või sinine tuluke, mis paljude optiliste hiirte all helgib, on lihtsalt valgustus, et kaamera näeks, millest pilti teha.

Teoorias töötavad optilised hiired hästi, praktikas on aga kindlasti kõik kohanud olukorda, kui mõne aluspin­ na peal hiir lihtsalt ei liigu või „hüp­ pab”. Põhjused on erinevad. Näiteks võib aluspind olla niivõrd ühtlane,

Kruustangide vahel: hiirte testimise seadme panid kokku doktorant Martins Ĺ arkans ja insener Mykola Semeniuk.

Foto: kalev lilleorg

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 41

labor

Maailmas ainulaadne: suruõhuga töötav katsestend liigutab hiirt täpselt edasi-tagasi. et tagasipeegelduv valgus ei heida hiire sensorile piisavalt selgeid varje, mida hiir suudaks liikumiseks ümber arvutada. Või on probleeme peegel­ duste või valguse liigse hajumisega, näiteks klaasi peal.

Mida aasta edasi, seda paremini saavad hiired erinevatel aluspindadel hakkama, sest üha odavnevad kiibid võimaldavad hiirte sisse panna üha võimsamaid pilditöötlusprotsesso­ reid.

Laserhiir suurema täpsusega Esimese laserhiire tõi 2004. aastal turule Logitech. Hiire tööpõhimõte sarnaneb optilise hiire omaga, ainult et aluspinda valgustab laser, mitte val­ gusdiood. Laseri eelis seisneb selles, et see kiirgab kitsaid, koherentseid ja täpselt suunatud valguskimpe ning seda saab koondada väga väikeseks täpiks. Laseris võimendatakse vaid pikisuunas levivaid (peegelduvaid) valguslaineid ning see kõrvaldab lase­ rist väljuvast valgusest ristsuunas le­ vivad valguslained (footonid). Seega loob laseri valgustatud pind sensorile

tunduvalt teravama ja kontrastsema kujutise kui tavaline „pehme” valgus.

Ja mida teravam on foto, seda lihtsam ja täpsem saab olla ka fototöötlus – hiire liikumise registreerimine.

Tänu suuremale täpsusele töötab uus hiir ka mõnel sellisel tasapinnal, millel optiline hiir võib hätta jääda – näiteks keraamilisel plaadil või klaa­

siledal laua­ pinnal Hiire­ padjata see hiir liht­salt ei hakkagi korra­likult tööle. sil. Peegeldus on aga endiselt problee­ miks.

Hiire optilise tundlikkuse määrab ära kasutatav sensor, mis sarnaselt digitaalfotoaparaadiga eristab kindlat arvu piksleid. Tundlikkust mõõdetak­ se arvuliselt peamiselt kahe näitaja alusel. Nendeks on lahutusvõime ja

42 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

arv, mitut ülesvõtet sensor sekundis analüüsib. Lahutusvõime mõõtühi­ kuks on punkti tollile. Tundlikkus 200 dpi näitab, et hiire liigutamisel laual ühe tolli võrra teisendub see liikumine kahesajaks elektrisignaa­ liks. Kui tarkvaraliselt vastab ühele elektrisignaalile liikumine kuvaril ühe punkti võrra, siis 640 × 480 pinna katmiseks on vaja 3,2 × 2,4 tolli suu­ rust lauapinda.

Testimismetoodika ja laboriseadmed Testi eesmärk oli mõõta hiirte täpsust – kui täpselt erinevad hiired liiguvad.

Ebatäpne hiir on peamine frustrat­ siooni allikas. Isegi kui hiirel pole silmaga nähtavaid suuri liikumis­ probleeme, siis mida täpsem on hiir, seda kiiremini saate oma töö arvutiga tehtud – seda vähem on vaja silmal ja käel hiirekursori soovitud kohale lii­ gutamiseks vaeva näha.

Kuidas saab täpsust mõõta? Põhi­ mõte on väga lihtne – robot liigutab hiirt edasi-tagasi ja arvutiprogramm mõõdab, kui täpselt jõuab hiirekursor

oma algasendisse tagasi. Absoluutselt täpne hiirekursor jõuaks ühe pare­ male-vasakule liigutuse tulemusel piksli täpsusega samasse kohta tagasi.

Reaalses elus aga tekib mõne- või mõ­ nekümnepiksline hälve.

Hiirte liigutamiseks kasutasime TTÜ masinaehituse instituudi abi.

Nende koostatud robotis liigutas su­ ruõhuga tüüritud pneumosilinder hiiri piki sirgjoont edasi-tagasi. Iga tõmbe järel salvestas Lazaruses kir­ jutatud programm hiirekursori lõpp­ koordinaadid tabelisse. Tegemist on sama katsestendi ja metoodikaga, mida esimest korda kasutas ajakiri Praktiline Arvutikasutaja hiirte testi­ misel 2005. aastal.

Aluspinnaks oli hiirtele pigem raskesti „söödav” kui lihtne alusma­ terjal – kergelt läikiv must lauaplaat. Üks testitud hiir, Canyon CNRMSOW01BL, ei saanudki sellel alusel hakkama ning hõivas automaatselt viimase koha. Et üldse aimu saada, mida suudab see hiir mõnel paremal aluspinnal, testisime seda testiväliselt valgel paberil.

Hiirte tulemuste hindamiseks ta­ sub keskmise hälbe kõrval jälgida ka lõpp-punktide graafikut. Mõni hiir andis küll väga hea keskmise hälbe (näiteks vaid 15 pikslit), kuid aeg-ajalt läks asi käest ning hiirekursor eksis paarisaja piksli võrra teelt kõrvale.

Reaalset tööd aga häirib kohatine suur viga rohkem kui pidev kerge hälve.

Testimiseks saime Logitechi hii­ re Logitechi esindusest, Prestigio ja Canyoni Asbisest ning Microsofti kursorijuhtija Microsoft Eesti esin­ dusest.

Prestigio PJ-MSL2B – täpne võitja See väga mugava kujuga hiir võib suu­ remale käele küll veidi väikseks jääda, kuid seda on hea näiteks reisile kaasa võtta või sülearvutiga kasutada. Kül­ gede mugavad sõrmelohud, kaks hii­ renuppu ja rullik on käepärased, kuigi rullik liigub ehk natuke liiga raskelt, aga mõnele meeldib just selline, mit­ te vabakerimisega rullik. Hiirel on ka üks nupp tundlikkuse (dpi) suuren­ damiseks või vähendamiseks. Erine­ vate programmide juures võib selli­

Ebatäpne hiir on peamine frustratsiooni allikas. Täpne hiir säästab nii aega kui närve.

Multimeedia ja arvutirakenduste jaoks mõeldud puhta ja detailse helipildiga Microlab M-700U 2.1 kõlarid on ideaalsed teie lemmikmuusika ja -filmide jaoks. Kõlarid omavad mitmeid mahamängimisvõimalusi erinevate sisendite kaudu alates

vÕITJA

Prestigio PJ-MSL2B Kõige täpsem hiir Prestigiolt on mugava käepärase kujuga ja hea levialaga. Võiks olla veidi raskem, kuid väga see ei häiri.

USBst kuni SD-mälukaardipesani ning sisaldavad alternatiivse meelelahutuse jaoks FM-raadiot.

Kõlarite võimsus on 46 W RMS. Microlabi unikaalne bassitehnoloogia tagab sügavuse ja rikkaliku helipildi ning traadita juhtimispult hõlpsa seadistamise.

2.1 bassikõlarisüteem täidab teie toa selge ja täpse akustilise elamusega kasutades tõhusa taasesituse ja minimaalse moonutuse tagamiseks eraldi bassikõlarit ja kahte satelliitkõlarit. www.microlab.com

Edasimüüja:

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 43

labor 14,7 pikslit Nii palju piksleid eksis keskmiselt testi kõige täpsem hiir.

tab kohe välja ka tulemustes. Täpsus pole enam see, mis laseriga lauapin­ da kombates, ning ka ergonoomsuse poolest jääb Microsofti hiir veidi va­ namoodsamaks kui esikolmikus oli­ jad. Kuid muidu on tegemist igati hea tootega – USB-adapter käib mugavalt hiire kõhu alla, olemas on sisse-väl­ jalülitamisnupp ning tegevusraadius nagu teistelgi 4–5 meetrit, mis laseb ka presentatsioone hiirega juhtida.

Peale selle on Microsofti hiir ka hea odav.

Canyon CNR-MSOPTW7

Ando Urbas kirjutas hiirte testimise tarkvara ja testis hiirte täpsust.

Pole imestada, miks hiire karbil on kiri „tasuta hiirepadi”. ne käigupealt tundlikkuse muutmine olla väga mugav.

Bluetoothiga laserhiir reageerib ka kaugelt piisavalt hästi, et seda näi­ teks esitlustel kasutada – arvutist võib rahulikult pea kümne meetri jagu eemale jalutada.

Prestigio PJ-MSL2WR Prestigio punane laserhiir töötab Blue­toothi asemel küll tavalise 2,4 GHz raadioühendusega, kuid tege­ vusraadius lubab ikkagi kõndida ar­ vutist 4–5 meetri kaugusele. Nupud ja korpus on üsna samasugused kui eel­ misel hiirel, ainult veidi teist värvi, ja kõhu all pesas peitub USB-pistik, mis vaja arvuti USB pessa ühendada.

Hiir sai täpsustestil hea tulemu­ se, kuid tegi üksikuid kõrvalepõikeid ning jäi sellepärast teisele kohale.

Logitech Anywhere Mouse MX Logitech on siinmail kindlasti kõige tuntum hiiretootja ning nende üks paremaid sülearvutihiiri oleks võinud vabalt tulla ka esimeseks, ent labori­ seadmete kiretu statistika päris nii ei arvanud. Veidi hajuv täpsus Prestigio parimatega võrreldes ning ka väga kõrge hind ei lasknud muidu igati heal hiirel võita. Ergonoomsuses ei saa sellele hiirele ükski teine vastu: paras kaal, väga mugav kerimisratas (lülitatav nii vabakäigule kui ka takis­ tusega käigule) ning muidugi Dark­ fieldi tehnoloogia, mis registreerib liikumise ka täiesti puhtaks pühitud klaaspinnal. 2,4 GHz tehnoloogiaga hiir töötas veel 6–7 meetri kaugusel, hiire USB-saatjaga võib ühendada ka mitu Logitechi raadioseadet, näiteks mõne juhtmeta klaviatuuri.

Microsoft Wireless Mobile 4000 Microsofti hiirel on laseri asemel sini­ se valgusega optiline luger ja see pais­

44 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

Välimuse järgi tundub, et tegu on odava hiirega ja seda Canyoni antud mudel ka on – hinnaks kõigest 365 krooni. Täpsus, nuppude mugavus ja rulliku liikuvus vastab hinnale. Seega saab kasutaja oma raha eest just selle, mille eest maksnud. Kontoritöö te­ gemist see hiir oluliselt siiski ei sega, pikapeale harjub. Hiir töötab ka 4–5 meetri kauguselt.

Canyon CNR-MSOW01BL Pole imestada, miks selle hiire karbi peal on suurelt kirjas „kaasas tasu­ ta hiirepadi” – siledal laual see hiir hiirepadjata lihtsalt ei tööta. Mingigi tulemuse kirjasaamiseks pidime pa­ nema laboriseadmesse hiire alla valge paberi. Selle abil oli küll tulemus juba esikolmiku vääriline, aga sülearvuti­ hiireks seda Canyonit siiski ei soovi­ taks. Hiire kõhu all on veel täpsuse ümberlülitamise nupp, kuid miks kõhu all? Käigupealt on ju niimoodi ebamugav DPI-lülitit kasutada.

Kokkuvõte Hiired käitusid stendil üsna ettear­ vatult ja nende käeshoidmine andis enam-vähem just sellise tunde, nagu hinnasilt vihjas. Ainuke üllatus oli ehk see, et Logitech ei võitnud, aga siin pole vaielda midagi – masinad näita­ sid, et Prestigio oli seekord täpsem.

ANDO URBAS KAIDO EINAMA

Prestigio PJ-MSL2B

Prestigio PJ-MSL2WR

Logitech Anywhere Mouse MX

Hind: 690 krooni (Elion)

Hind: 599 krooni (Asbis)

Hind: 1126 krooni (MarkIT)

Keskmine hälve pikslites (px): 14,74 Resolutsioon punktides tolli kohta (dpi): 1600 Hiire tehnoloogia: laser Ühenduvus: Bluetooth Nuppude arv: 4 Toide: 2 x AAA-patarei Mõõtmed: 110 x 38 x 66 mm Kaal: 80 grammi

Arvutimaailma hinne

5-

Keskmine hälve (px): 15,03 Resolutsioon (dpi): 1600 Hiire tehnoloogia: laser Ühenduvus: USB - RF 2,4 GHz Nuppude arv: 6 Toide: 2 x AAA-patarei Mõõtmed: 110 x 38 x 66 mm Kaal: 80 grammi

Arvutimaailma hinne

Keskmine hälve (px): 22,15 Resolutsioon (dpi): andmed puuduvad Hiire tehnoloogia: laser Ühenduvus: USB - RF 2,4 GHz Nuppude arv: 6 Toide: 2 x AA-patarei Mõõtmed: 90,5 x 63,0 x 34,5 mm Kaal: 125 grammi

4

Arvutimaailma hinne

4

MS Wireless Mobile 4000

Canyon CNR-MSOPTW7

Canyon CNR-MSOW01BL

Hind: 585 krooni (OX.ee)

Hind: 365 krooni (OX.ee)

Hind: 405 krooni (OX.ee)

Keskmine hälve (px): 34,99 Resolutsioon (dpi): 1300 Hiire tehnoloogia: Bluetrack (optiline) Ühenduvus: USB - RF 2,4 GHz Nuppude arv: 4 Toide: 1 x AA-patarei Mõõtmed: 102 x 60,7 x 39,5 mm Kaal: 105 grammi

Arvutimaailma hinne

Keskmine hälve (px): 33,39 Resolutsioon (dpi): 1600 Hiire tehnoloogia: optiline Ühenduvus: USB - RF 2,4 GHz Nuppude arv: 3 Toide: 2 x AAA-patarei Mõõtmed: 98 x 59 x 35 mm Kaal: 84 grammi

4-

Arvutimaailma hinne

Keskmine hälve (px): 21,89 Resolutsioon (dpi): 1600 Hiire tehnoloogia: optiline Ühenduvus: USB - RF 2,4 GHz Nuppude arv: 3 Toide: 1 x AAA-patarei Mõõtmed: 105 x 58 x 33 mm Kaal: 70 grammi

3

Arvutimaailma hinne

2

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 45

lahendused

Kuidas ehitada korral Tüüpiline robot on ratastel metallkonstruktsioon, mis teeb seda, mida talle on öeldud. Kuidas sellist robotit teha, kui palju see maksab ja mida on ehitamiseks vaja?

Lihtsamaid roboteid saab valmistada käsitsi, kuid keerulisem masin valmib vastavate töövahenditega – näiteks Solidworksi või SolidEdge’iga.

Mikk Leini

TTÜ Robotiklubi juhatuse liige

Lihtsamaid roboteid on võimalik ilma erilise projekteerimiseta käsi­ tööna valmis ehitada. Kui robot on keeruline ja paljud detailid valmivad tööstuslikuna, tuleb kasutada CADsüsteeme (computer aided design ehk arvutidisain). Sagedamini kasuta­ takse mehaanika projekteerimiseks SolidWorksi või SolidEdge’i tarkva­ rapakette. Kõik detailid luuakse vir­ tuaalselt, mudelite järgi valmistatakse reaalsed detailid. Lisaks saab robotist luua fotorealistliku pildi ja teha disai­ nialaseid katsetusi.

Veermik viib igas suunas Roboti veermikuks on enamasti ra­ tastega ühendatud elektrimootorid.

Lihtsaim on kasutada harjadega ala­ lisvoolumootoreid, mida saab alalis­ pingega juhtida, sest harjad on kon­ taktis alati selle mähisega, mis paneb rootori magnetvälja suhtes pöörlema.

Efektiivsem, kuid kallim on kasutada harjadeta alalisvoolumootoreid, mille mähiseid tuleb elektroonika abil õi­ ges järjekorras kommuteerida. Elekt­ rimootoril pole piisavalt jõumomenti ratta pöörlema panemiseks ja pöörle­

miskiirus on liiga suur, seega tuleb ka­ sutada reduktoreid, milles hammas­ ülekanne vähendab pöörlemiskiirust ja suurendab jõumomenti. Mootorid asetatakse enamasti kõrvuti nii, et üks mootor või mootorite grupp veab ühe poole rattaid, teine teise poole omi.

Sisuliselt on tegu linttraktori stiilis veoskeemiga. Selliselt saab robot kee­ rata nii sõidu ajal kui ka kohapeal.

Jalgpallirobotites kasutatakse suu­ rema manööverdusvõime saamiseks omniwheel-rattaid. Need moodustu­ vad ratta endaga ristisuunas pöörle­ vatest rullidest. See tähendab, et ratas saab veereda ka külgsuunas.

Jalgadega robotitel kasutatakse aga liigendites servomootoreid. Nende iseärasuseks on võime hoida soovitud

Samas oleks targem juba enne kontakti takistusest teada saada. asendit. Lisaks on veel mootori asen­ di tuvastamiseks pöördtakisti. Ühe servomootori hind jääb 300 krooni kanti. Jala või manipulaatori kohta tuleb kolm-neli servot, seega roboti ehitamine on kallis .

Elektroonika plaadile

Lihtsama roboti olulisim elektroo­ nikakomponent on mikrokontroller, milles töötab juhtiv programm. Mik­

46 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

rokontroller on umbes nagu arvuti, millel hulk primitiivseid ühendusi.

Mikrokontrollereid saab elektroo­ nikapoodidest hinnaga 50–300 kroo­ ni. Vaja on veel lisakomponente, nagu näiteks kvartsostsillaator.

Elektroonika vormistatakse trükk­ plaatidele, mille disainimiseks kasu­ tatakse enamasti vabavaralist Cad­ Softi toodetud Eagle’it. Trükkplaadid valmistatakse sageli ise, kasutades UV-meetodit või kilele printimist ja hiljem kuuma triikrauaga tahma üle­ kannet. Viimane meetod on lihtsalt kasutatav ka kodustes tingimustes.

Keerulisemad, metalliseeritud läbi­ viikudega ja mitmekihilised plaadid lastakse teha vastavates firmades.

Täiturid ja andurid Täitureid ehk igasuguseid elektrivoo­ lu füüsiliseks liikumiseks teisenda­ vaid seadmeid, kaasa arvatud veer­ mikumootoreid, juhitakse loogiliste elektrisignaalidega. Näiteks võib ühe tüüpilise mikrokontrolleri üks viik (rahvasuus ka „jalg”) väljastada nullvõi viievoldist pinget. Vool, mida selle pinge juures tarbida saab, on väike, aga kui seda väljastav viik ühendada transistoriga, saab läbi transistori juh­ tida suuremat voolu. Kuna vool läbib transitori ainult ühes suunas, siis sel­ leks, et panna mootor pöörlema mõ­ lemat pidi, tuleb kasutada H-silla ni­ melist elektriskeemi. Mootori kiirust reguleeritakse PWM-signaaliga.

Peaaegu alati on robotil vaja aru saada takistuste olemasolust teel – selleks saab kasutada anduritena liht­

alikku robotit?

Roboti valmistamisel läheb peale programmeerimisoskuse vaja ka palju näpuosavust. said lüliteid, mis kontaktis takistusega saadavad mikrokontrollerisse loogili­ se signaali. Samas oleks targem saada takitusest teada juba enne kontakti.

Siin tulevad appi kaugusandurid.

Kaks levinumat kauguse mõõtmise meetodit on optiline triangulatsioon ja ultraheli kaja aja mõõtmine. Esi­ mest meetodit kasutavad firma Sharp infrapunaandurid. Infrapuna-kau­ gusandurite hinnad jäävad 150–450 krooni vahemikku ja ultraheli omad 300–650 krooni vahele. Võimekamad robotid on varustatud kaameraga ja selle pilti analüüsiva pardaarvutiga.

Tarkvara Peale kõrgema hinna tuleb pildi ana­ lüüsimiseks kirjutada ka rohkem tarkvara.

Robotile tarkvara kirjutamine võib rohkemgi aega võtta kui roboti ehita­

mine.

Mikrokontrollerite tootjad on val­ davas enamikus varustanud kasutajad vaid C-keele kompilaatoriga. C-keele programmist tehakse lõpuks masin­ kood, mis laaditakse programmaatori abil mikrokontrollerisse.

Programm taandub väga lihtsusta­ tult lõpuks mikrokontrolleri viikude lülitamisele ja nende oleku lugemi­ sele.

Seega loetakse tüüpilises roboti programmis pidevalt sisendeid, mis saabuvad anduritest, ja määratakse väljundeid, mis juhivad täitureid.

Tarkvara kirjutamine ei maksa reaalselt küll midagi, aga see võtab palju aega.

Robotites on väga sageli kasutuses ATmega toodetud AVR-protsessorid.

Nende programmeerimiseks kasu­ tatakse AVR Studio 4 nimelist prog­

rammi.

Keerulisemaid roboteid juhib ena­ masti arvuti. Olenevalt operatsioo­ nisüsteemist kasutatakse erinevaid süsteeme. Windowsi jaoks on üks le­ vinumaid keskkondi Microsoft Visual Studio. Keerulisemad videotöötlust kasutavad süsteemid on kirjutatud enamasti kahes keeles.

Roboti ehitamine läheb tavaliselt maksma ligikaudu 2500–3000 krooni pluss tööaeg.

Oma roboti võib proovile panna näiteks selleaastasel Robotexil, mis toimub juba kümnendat korda.

Ka tänavuseks võistlusalaks on planeeritud jalgpallivõistlus. Seega peavad kõik robotid, mis Robotexile tulevad, olema vastavalt program­ meeritud.

Artikli koostamisel olid abiks Heiko Pinker ja Katrin Haug.

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 47

lahendused

Tindi pealejooksusüsteem: hiinlased teritavad žilette?

Võrreldes värvilaserprinteritega on tindiprinteri soetamine tublisti taskukohasem. Teisalt on tindiprinterite originaaltint vabalt kaubeldavatest vedelikest ilmselt üks kallimaid.

Majandusliku paratamatusena oli ainult aja küsimus, millal printeritootjate „žiletiterade” ärimudel kolmandate osapoolte tinditoodangu poolt sihikule võetakse. Tindi pealejooksusüsteem ongi üks selliseid.

Karol Kallas IT-ajakirjanik

Tindi pealejooksusüsteem (ingl k Continious Ink Supply System; CISS) võeti esmalt kasutusele suuremõõt­ melistes profiprinterites. Üldjuhul kujutab tindi pealejooksusüsteem prindipeade ja väikeste kassettidega voolikute abil ühendatud väliseid tin­ dimahuteid. Kuna enamik uuemaid tindiprintereid kasutab „omade” tin­ tide tuvastamiseks identifitseerimis­ kiipe, siis on vaja ka nn kiibinullijaid.

Kvaliteet kõigub Tindi pealejooksusüsteeme pakku­ vaid ettevõtteid leiab veebist sadu.

Kvaliteet on üsna erinev ja sobib suu­ rema tõenäosusega pisut vanemale mudelile. Põhjuseks on printeritoot­ jate ja kolmandate tindivalmistajate omavaheline võidujooks, kes kelle üle kavaldab. Esimesed ei taha näha ühtegi koopiatindi valmistajat ja nii mõeldakse välja järjest keerulisemaid turvasüsteeme.

Allakirjutanu käsutuses on kol­ mandat kuud kohaliku pakkuja RDM Privisioni süsteem koos Epsoni suu­ remõõtmelise printeriga. Prindikva­

Foto: Denis Gomes Franco, Wikipedia

liteedi osas pole etteheiteid, ainult Epsoni micro piezo tehnoloogia prin­ dipead kipuvad tavalise paberi pilte printides läbi leotama, paksema ja spetsiaalse fotopaberi puhul ei ole probleeme esinenud.

Tindimahutite täitmine on tehtud imelihtsaks, süsteemile võib vasta­ valt vajadusele tinti juurde valada ning selle tegevuse hõlbustamiseks on kaasas süstlad. Üheks keerulise­ maks operatsiooniks, mis harjuta­ mist nõuab, on tindikassettide kiipide nullimine. Kuna kõnealuse printeri

Toot­jad ei taha näha üht­ki koopiatindi valmistajat.

48 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

originaalkassetid on päris pisikesed, siis tuleb nimetatud operatsioon ette võtta üpris tihti.

Garantii tuleb unustada Tindi pealejooksusüsteemi kasuks ot­ sustades tuleb arvestada tõsiasjaga, et säherdune tinditruudusetus tühistab seadme garantii. Tindi pealejooksu­ süsteemi on mõtet hankida inimes­ tel, kellel on vaja printida keskmisest rohkem.

Hetkel paistab, et printeritootjad ei suuda enam kõiki kolmandaid tindi­ tootjaid kohtusse kaevata ega tehno­ loogia levikut peatada. CISS-süstee­ me pakuvad juba Amazoni-sugused hiidostukeskkonnad ja paratamatult tuleb sellele reageerida ka printeri­ ettevõtetel. Väga suure tõenäosusega tuleb langetada tindi hinda.

Kas hoida servereid kontoris või majutuses?

Küsimus, kus oma ettevõtete servereid hoida, on emotsionaalne.

Firmale kasuliku otsuse tegemiseks emotsioonidest ei piisa. Kuidas sellele küsimusele ratsionaalne vastus leida?

On teenuseid, mille oma kontoris hoidmine pole enam mõistlik, vaatamata emotsionaalsetele argumentidele. Näiteks kui ettevõttel on mitu asukohta või tuleb renditeenus väljast odavam. keskses ja töökindlas kohas. Kontori elektrivarustuse või „kaabli läbikae­ vamise” probleemide korral töötab nende meiliteenus edasi.

Varundus välja

Jaak Ennuste IT Grupi nõukogu esimees

Mõni teenus on juba oma olemuselt selline, mida pole mingit mõtet ette­ võttesiseselt majutada. Näiteks mei­ liserver ja varundus. Nii nagu eraisik ei kasuta meili saatmiseks oma süle­ arvutis töötavat meiliserverit, vaid Google’i, Mail.ee või Hotmaili tee­ nust, nii pole ka ettevõttel mõtet oma meilisüsteemi ise ehitada, seadistada, hallata ja pidevalt uuendada. Tegu on nii või naa internetikeskse teenusega.

Parem, kui meiliserver asub kuskil

Samamoodi on otstarbekas varundus teha mujale kui oma serveriruumis olevale kettale või kassetile. Kuna kaugvarunduse puhul on andmed tu­ gevalt krüptitud ning private key on andmete omanikul, siis pole ka and­ meturvale ohtu.

Suuremaid küsimusi tekitab ette­ võtte majandusinfosüsteemi (CRM, finantsinfosüsteemi, tootmissüsteemi jne) majutamine mujal. Seda loetakse firma põhikompetentsiks. Lisaks ei anna majutaja majandusinfosüsteemi haldusel suurt lisaväärtust. Samas on majutuskeskuses olevat serverit endi­ selt lihtne hallata ning teenusepakku­ ja hoolitseb ise, et OS ja SQL oleksid

Emotsioonitud serverikastid on emotsionaalsete otsuste aluseks: kas paigutada nad oma kontoriruumidesse või usaldada välja?

värsked ja paigatud.

Majandusinfosüsteemi majutust võiks kaaluda olukordades, kui ette­ võttel on mitu füüsilist asukohta, kus seda teenust kasutatakse. Sel juhul tagab majutus parema töökindluse ja kiiruse, turvalisusest rääkimata.

Pilved teevad ettevaatlikuks Viimasel ajal on teemaks ka pilve­ teenused. Oleme tähele pannud, et kliendid on anonüümse pilveteenuse

Kliendid on anonüümse pilve suhtes ettevaatlikud. suhtes ettevaatlikud. Suurte pilvetee­ nuste pakkujate tehniline platvorm on kindlasti eeskujulik, kuid kliendi­ kontakt puudub. Veebiserveri blacklist’imise või tehnilise probleemi kor­ ral pole abi saada. Usun, et kliendid soovivad paremat teenust, ning siin on eelis kohalikel tegijatel.

Majasiseste serverite poolt hää­ letavad neid ülal pidavad IT-mehed.

Samas põhjustavad nad raskesti ju­ hitavaid kulusid, milleks on palgad, koolitused, litsentsiuuendused, riist­ varatäiendused jne. Ühe IT-tugiisi­ ku aastakulud on 300 000–500 000 krooni. Sama raha eest saab rentida 300 töötajaga ettevõttele näiteks täie­ liku Exchange 2010 rendilahenduse koos ööpäevaringse haldusega.

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 49

lahendused

Outlook Express on s Windowsi koosseisu kuulunud Outlook Expressi oma kirjakastina kasutanuid polnud just vähe, sest see tuli ju tasuta. Windows 7 tulekuga oli Outlook Express korraga kadunud. Ikaldus!

Täisvereline Outlook on uues Office’is vaid kallis äriversioonis, kuid õnneks on tasuta Live Mail, kuhu saab Outlook Expressist oma meilimajanduse üle tõsta.

Veiko Tamm IT-ajakirjanik

Microsoft on oma senise tasuta pos­ tipoisi operatsioonisüsteemi koossei­ sust eemaldanud. Kas on see vastu­ tulek kolmanda poole programmide tootjale, vältimaks asjatuid kohtus­ käike või soov populariseerida oma pilveteenust Windows Live, aga nii ta on. Microsofti karmima tasemega postipoiss on Office’i kontoripaketti kuuluv Outlook. Ent Outlooki, mis toetab Microsoft Exchange’i ja pakub paljusid profirakendusi, leiame ainult kallimatest MS Office’i versioonidest.

Kui vaatame uusima, Office 2010 ver­ sioone, siis ostes uue arvuti koos Win­ dows 7-ga, saame tasuta kaasa Office 2010 Starter-versiooni, mis kujutab endast aegumatut MS Wordi ja MS Excelit.

Varasemal ajal oli Office 2007 sa­ geli eelinstalleerituna kaasas, kuid nn prooviversioonina, mis aegus kahe kuu pärast ja seejärel oli vaja litsents osta. 2010 Starter aga lubabki kahte komponenti tasuta ja lõputult kasu­ tada. Kuid oh häda – seal pole posti­ programmi. Järgmine, odavaim tasu­ line versioon MS Office 2010 Home and Student lisab küll uusi kompo­

nente, ent mitte Outlooki. Postiteenus on Microsofti arvates sedavõrd ärili­ ne ettevõtmine, et selle leiame alles versioonist Office 2010 Home and Business.

Selle eest tuleb aga arvutipoes või Microsofti veebikeskkonnas omajagu raha lauanurgale laduda. Kui pisem ärimees või tavakasutaja pole kuul­ nudki mingist Exchange’ist, siis mil­ leks talle see? Polegi vaja! Kasutagem tasuta Live Maili!

Hangime Live Maili Kuidas seda saada ja kasutama ha­ kata? Lihtsaimast lihtsaim – avame brauseriaknas veebilehe http://explo­ re.live.com/windows-live-mail ja kui te olete sinna läinud brauseriga, mis

Milleks Exchange?

Polegi vaja! Kasu­ tage parem tasuta Live Maili! teab, et tulete Eestist, siis avaneb kohe ka maakeelne lehekülg koos allalaa­ dimise koha ja pikemate eestikeelse­ te selgitustega. Kohale jõuab umbes 1,3 MB kaaluv Microsofti Live tee­ nuste paigaldamise programm nime­ ga wlsetup-web.exe ja seda käivitades saame ette akna, mis pakub täielikku Windows Live Essentials 2011 pai­ galdamist. See sisaldab lisaks Mailile veel Live Messengeri, fotogaleriid,

50 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

Movie Makerit, Writerit, peretur­ valisuse kontrolli, Live Meshi, Bingi otsingu tööriistariba Internet Explo­ rerile, Outlook Connectori paketti ja Silverlighti. Live Messengeri uus ver­ sioon ning Silverlight (Microsofti vas­ te Adobe Flashile) oleksid üldjuhul kasulikud, teisi aga paigaldage juhul, kui neid ka kasutate.

Kui uus postipoiss on paigaldatud, siis selle häälestamine pole sugu­ gi keerukam vana Outlook Expressi häälestamisest. Kuidas saada aastate­ pikkune kirjavahetus tagasi ja kuidas see Live Mailile „söödavaks” teha?

Ehk peenemas IT-keeles, kuidas me impordime oma vanad andmed uude keskkonda?

Importmeilid Kui installisite oma vana Outlook Expressi ehk OE kasutanud arvutisse lihtsalt Windows Live Maili ja soovite vanad meilid uude keskkonda tuua, on elu üsna lihtne. Käivitage Live Mail ja kasutage File -> Import -> Messages -> from Microsoft Outlook Express 6. Oma vana OE aadressiraa­ matu ületoomiseks (need andmed ei tule automaatselt koos meilidega) on vaja järgida järgmist rida: Tools -> Contacts -> File -> Import -> Address Book for Current Windows User.

Kui olete ostnud uue Windows 7-ga arvuti või plaanite vanas täie­ likku ümberinstalli, siis on vaja oma andmed enne uut paigaldust varun­ dada. Alati on kasulik uus ja puhas install, mitte vanale XP-le „seitset” selga ajada.

surnud, Live Mail elab

MS Outlook on kättesaadav vaid kallimate Office’i äripakettidega, kuid tasuta Live Mail ajab ka asja ära.

Esmalt tuleb vanast arvutist (või enne masina ümberinstalli Windows 7 peale) üles leida ja mingile andme­ kandjale (CD, USB-kõvaketas, mälu­ pulk) ümber kopeerida OE andme­ kaust. OE salvestab nad pakitud kujul failidesse laiendiga .DBX – sissetul­ nud kirjad on Inbox.dbx, saadetud meilid on Sent Items.dbx, mis asuvad kasutaja andmete kaustas ja alam­ kaustas Outlook Express.

Vaikimisi asub see arvutis kaustas teega C:\Documents and Settings\ {KASUTAJANIMI}\Local Settings\ Application Data\Identities\{KASU­ TAJA Windows user identity num­ ber}\Microsoft\Outlook Express.

Kui püüate seda leida Windows

Exploreri abil, siis niisama lihtsalt see ei õnnestu – nimelt varjab Windows palju olulisi ja elulisi kaustu kasutaja eest ära (Hidden). Et seda näha, tuleb minna esmalt Control Panelisse, vali­ da Appearance and Themes, siis klõp­ sata Folder Options, valida View ning sealt Hidden files and folders, valida Show hidden files and folders ning peidetud failid ilmuvad nähtavale.

Lihtsaim on neid leida nii, et käivi­ tate OE vanas arvutis ning järgite rida Tools -> Options -> Maintenance -> Store Folder. Need failid tuleb nüüd kopeerida välisele andmekandjale.

Nüüd käivitame Live Maili ja alusta­ me: File -> Import -> Messages, vali­ me Microsoft Outlook Express 6 ning

Import mail from an OE6 store direc­ tory. Nüüd näitame talle ette koha, kuhu me väliselt andmekandjalt vana posti kopeerisime (kui see oli varun­ dus-CD, siis võime ka selle ette söö­ ta), ütleme Select Folder -> Next -> All folders -> Finish.

Kahjuks ei lähe sama lihtsalt aad­ ressiraamatuga, nende andmete üle­ viimiseks käivitage vanas süsteemis OE, klikkige Addresses>File>Export ja valige nende salvestamisviis (nt samale välisele seadmele). Üldjuhul sobib andmete salvestamine CSV (comma separated values) failivor­ mingusse.

Seda faili oskab Live Mail juba ka­ sutada ja endasse liita.

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 51

lahendused

Õhulisem Ubuntu eh Räägime ikka sedasama juttu: Linux on ilus, aga kas tavakasutaja saab sellega hakkama? Eriti keeruline tundub just paigaldamine ja seadistamine. Kas Ubuntu 10.10 on jälle lihtsamaks läinud?

Canonical on eesmärgiks seadnud Linuxi veel kasutajasõbralikumaks tegemise ja 10. oktoobril ilmunud Ubuntu 10.10 Maverick Meerkat ongi taas samm edasi ilusama ja lihtsama keskkonna poole.

Karol Kallas IT-ajakirjanik

Ubuntu 10.10 väljanägemine on muu­ tunud õhulisemaks ja tarkvara pai­ galdamine on tehtud tavakasutajale veelgi arusaadavamaks. Nähtavaim uuendus jõudis Unity-nimelise ka­ sutajaliidese näol minisülearvutitele suunatud versiooni Ubuntu Netbook Remix.

Paigaldamine – lihtne Paigaldusketta sisestamise peale võ­ tab arvuti esmalt ette LiveCD pildi, mis pakub võimalust Ubuntut CDlt katsetada või kõvakettale paigaldada.

Valides viimase tuleb kätte näidata ketta, koha ja isikuandmed. Kogu protsess on äärmiselt kergestimõiste­ tav ning võtab koos andmete sisesta­ misega aega kakskümmend minutit.

Uuendusena pakutakse kolmandate osapoolte lisade (Flash, Java, koode­ kid jne) paigaldamist, mis on tavaka­ sutajale hea, kuid vaba tarkvara mõis­ tes ideoloogiliselt vaieldav otsus.

Uus Ubuntu sai paigaldatud kahe­ le arvutile. Ühel arvutil tuli tänu va­ nemale Broadcomi WiFi-adapterile traadita võrgu ajurid eraldi paigalda­ da (leiti automaatselt üles, kui arvuti

oli ühendatud traadiga võrku), paari aasta vanusel Dell Inspironil töötas aga kõik esimese käivitamisega.

Ubuntu paigalduskettalt leiab ka Wubi nimelise programmi, mille abil saab Ubuntu paigaldada kas Window­ si „sisse” või kõrvale eraldi partitsioo­ nile (soovitatav on viimane).

Rikkalik tarkvarakeskus Tarkvarakeskus on „isepäises suri­ kaadis” vast kõige märgatavam uuen­ dus, mille kaudu pääsevad kasutajad hõlpsalt ligi tuhandetele kõikvõima­ likele programmidele. Programmid on jagatud kategooriatesse: graafika, kontor või internet.

Tähelepanuväärseima uuenduse­ na (mis näitab Canonicali edaspidi­ seid kavatsusi) on tarkvarakeskusesse lisatud tasulise tarkvara rubriik, mil­

lest esialgu küll leiab ainult Brukkoni nimelise mõistatamismängu (7 dolla­ rit) ja Fluendo DVD-mängija (25 dol­ larit).

Teise uuendusena leiab tarkvara­ keskusest sektsioonid „mis on uut” ja „soovitatud”, mis siis vastavalt näita­ vad popimaid ja uuemaid rakendusi.

Kolmandaks pakub tarkvarakes­ kus uues Ubuntus võimalust koos soovitud rakendustega paigaldada va­ jalikud lisad, näiteks kujundusprog­ rammi Inkscape kõrvale pakutakse PostScripti failide vektorgraafikaks teisendajat või diagrammitoimetajat.

Neljanda uuendusena leiab tarkva­ rakeskusest ajaloo sektsiooni, millest näeb ära ajalises järjestuses nii paigal­ datud kui ka eemaldatud programmid ja uuendused. Uus tarkvarakeskus on tehtud lihtsamini arusaadavaks

Kohe tuntakse ära, mis keeles kasutaja räägib, ja pakutakse eestikeelset paigaldust.

52 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

hk isepäine surikaat

Unity töölaud on mõeldud väiksema ekraaniga ja nõrgema jõudlusega mobiilsetele seadmetele. selleski mõttes, et peidetud on tehni­ lised lisad, mis pole „päris” program­ mid.

Kasutajaliides peaaegu sama Ubuntu versioonis 10.04 asendati se­ nine pruun teemapalett lilla, oranži ja halli värvivalikuga, mis, kas teadlikult või mitte, meenutab esimese hooga Apple’i operatsioonisüsteemi. Ubun­ tu 10.10 juures on seda kohendatud, tänu millele on mulje kasutajaliide­ sest tublisti silmasõbralikum.

Minisülearvutile Unity Unity kasutajaliides on mõeldud kas minisülearvutitele või eripärasema­ tele hetkega käivituvatele (mobiil-) seadmetele. Tegu on Ubuntu vaiki­ misi Gnome’i töölauast olulisel mää­ ral erineva töökeskkonnaga, milles on arvestatud väiksemate ekraanide

eripärasid ja pisemate ekraanidega arvutite nõrgemat jõudlust.

Ei pea olema suur spetsialist, et näha Unity doki ja ikoonide paigutu­ se taga tahvelarvuti ambitsiooni. Seda enam, et Ubuntu jookseb ARM-arhi­ tektuuriga protsessoritel (mis on ena­ mikus mobiilseadmetes) ja „isepäine surikaat” toetab multipuutekäsklusi, muuhulgas Apple’i hiirt Magic.

Eesti ID-mure Ilma ID-kaardita kahjuks Maarja­ maal enam väga hästi hakkama ei saa ja seetõttu oli alguses Maci ja Linuxi kasutajate seas palju nurinat, mis õi­ gusega püstitati ID-kaardi tarkvara­ arendusülesanne nii, et asi töötas kor­ ralikult ainult Windowsis?

Nüüd on olemas ID-kaardi tark­ vara .deb paigalduspaketid. Allakir­ jutanu kogemus näitab siiski, et ter­

minalikäsud on usaldusväärsemad (mille kopeerimises terminali pole ka midagi keerulist). Vajalikud juhised ja käsud leiab kergesti üles veebisaidilt www.id.ee.

ID-kaart töötab Linuxis ainult Firefoxi brauseriga, mis teeb tüli ju­ hul, kui põhiliselt kasutatakse mõnda muud veebisirvijat.

Kosmeetiline versioon Ubuntu 10.10 näol on tegu pigem kos­ meetilise kui sisulise uuendamisega, mis siiski on tubli samm edasi. Linuxi operatsioonisüsteem on tehtud taas pisut lihtsamini kasutatavaks ja tava­ kasutajale sobivamaks. Inimese jaoks, kes tarbib igapäevaselt internetti ja meediat ega ole sunnitud MS Office’i kontoriprogramme kasutama, sobib Ubuntu hästi, olles Windowsist mär­ gatavalt turvalisem.

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 53

lahendused

Kus sünnib ostuotsus?

Kui interneti otsimootorites otsitakse tooteid alles pärast ostuotsuse kujunemist, siis kus tehakse ostuotsus ja kus peaks müüja oma tooteinfoga kohal olema?

Ilmselt tehakse ostuotsus pikema eeltöö tulemusel, seega oleks müüjatel kasulik ostja juures kohal olla juba sisu ja soovituste lugemisel, mitte vaid otsingumootoris otsitulemuste kõrval.

Meelis Ojasild e-turunduse spetsialist

Inglise keeles on olemas mõisted purchasing intent harvesting (ostuka­ vatsuste korjamine) ning purchasing intent generation (ostukavatsuste loo­ mine). Esimene viitab reklaamimude­ lile, kus kogutakse kokku inimeste os­ tukavatsused (näiteks otsingumootori abil) ning viiakse nad kokku müüjate­ ga. Teine aga viitab mudelile, kus os­ tukavatsus luuakse näiteks sisu abil.

Google AdWords kasutab Eestis just seda esimest mudelit – potent­ siaalsed ostjad viiakse kokku müüjate­ ga läbi fraaside, mida otsingumootori kasutajad otsivad. AdWords on Eestis üsna tõsiselt kanda kinnitanud.

Otsimootor on alles algus Tooks siin näite reaalsest elust – ma soovin osta endale uut sülearvutit.

Nüüd on mitu võimalust – ma võin minna poodi ja uurida erinevate süle­ arvutite kohta, võin uurida sõprade ja tuttavate käest või siis internetist.

Lihtne loogika ütleks, et sülear­ vutite müüjatel piisaks sellest, kui Google’i otsingus reklaami osta. Iga kord, kui keegi otsib sõna „sülear­ vuti”, „laptop” või „MacBook Pro”, ilmuks vastava edasimüüja reklaam ning potentsiaalne ostja justkui teeks

Näide, kuidas sisu abil luuakse ostusoov ning kuvatakse sisule vastavat reklaami (reklaamiformaat: märksõnad)

Näide, kuidas ostusoov on ilmselt varem tekkinud, kuid mitte Google’i otsingus – otsitakse ventilaatoreid (reklaamiformaat: AdWords).

54 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

oma ostuotsuse selle põhjal.

Vaatame aga reaalsusele näkku – kui palju on neid tooteid, mille puhul luuakse ostukavatsus otsingumootori reklaami põhjal? Viimane on enamas­ ti lihtsalt eelinfoks, kust edasi liikuda (tõsi, on ka erandeid).

Soovitused määravad Potentsiaalse ostjana võin ma küll rek­ laami otsingumootoris märgata ning isegi edasi uurida toote kohta, kuid ostukavatsus ei sünni tõenäoliselt selle otsingumootori reklaami tõttu.

Oma ostuotsuse teen ma kombinat­ sioonina sõprade/tuttavate soovitus­ test ning muust informatsioonist.

Soovitused annavad mulle kindlu­ se, et võin antud toodet ja ka edasi­ müüjat usaldada. Kusjuures internetis võib tegu olla ka anonüümsete kom­ mentaaridega või siis kellegi tundma­ tu inimese ülevaatega antud tootest.

Muu informatsiooni alla kuulub

Ostukavatsus ei sünni tõenäoliselt otsingumootori reklaami tõttu. aga kõik muu, mis seostub antud tee­ maga – alates sülearvutite ajaloost rääkivatest artiklitest, tootetutvustus­ test ja lõpetades spetsiifilise sisuga lu­ gudega nagu „Kuidas hoida sülearvuti ekraan tolmust puhtana?”.

Nii et ostukavatsus ei sünni mitte tänu otsingumootoris reklaami nä­ gemisele, vaid pigem tänu sisule ja soovitustele. Statistikas võib see ka­ jastuda küll nii, et külastajad on ot­ sinud sõna „MacBook Pro” ning siis internetipoes ostu teinud, kuid see on petlik – ilmselt eelnes sellele üsna tubli hulk eeltööd mujal.

Kas reklaamijatel poleks siis va­ hest mõistlikum olla kohal seal, kus reaalselt ostukavatsus luuakse (sisu ja soovituste juures), mitte otsingus, kus need hiljem vaid kokku kogutakse?

Lahtiütlemine: autor vedas Delfi märksõnade projekti avamist ( juunisjuulis 2010).

lihtne lahendus

Crossloop – arvutiabi vajajate suhtlusvõrk Ühel on vaja arvutialast abi, teine on ITspetsialist ja suudaks seda väikese tasu eest pakkuda. Kuidas neid kokku viia?

IT-abi vajajad ja pakkujad saavad kokku Crossloopis, kus võib luua abivajaja või -pakkuja profiili.

Crossloop tundub esmapilgul veel üks VNC põhine kaugadminist­ reerimistarkvara, millega saab dis­ tantsilt juhtida teist arvutit. Nii see ongi, aga lisaks on Crossloop leid­ nud huvitava, lausa suhtlusvõrgu­ taolise turuniši: veebis saab luua endale profiili ja vastavalt oma eesmärgile kas otsida abi mõnes IT-küsimuses või anda abi teistele kasutajatele.

Nii nagu igasugustel Rate-tüü­ pi saitidel saavad kasutajad ka abi andjaid hinnata ja kommenteeri­ da, et teised oskaksid valida, kes suudab nende probleemi kõige paremini lahendada. Abiandjate

probleemilahenduse protsent on ka profiilis nähtav.

Kõige kallim ( ja populaarsem) tundub igasuguste viiruste ja paha­ vara eemaldamine ning tasuta vii­ rustõrje install, kuid leidub ka väga spetsiifilisi eksperte, näiteks mõne haruldasema CAD-tarkvara juures abistamiseks. Sellistel puhkudel võib konsultandi tunnihind kõrgu­ da juba tuhandetes kroonides.

Eeliste eest ollakse aga nõus maksma: üks eelis on valida endale parim probleemilahendaja ja teine eelis on abi saamine üle maailma igal ajal kõigest sekundite jooksul.

KAIDO EINAMA

Crossloop aitab leida eksperte – siin on nimekiri hetkel parimatest ja saadaolevatest Wordi asjatundjatest.

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 55

inimesed sünnipäev

uues ametis

b lo g i va at lus

Oivaline blogija v 28 Tõnis

Hinnosaar 22. november Altex Marketingi partner

40

Peeter Marvet 1. detsember Tehnokratt

IBMi uus müügijuht on Urmas Linnamägi IBM Eesti uueks müügijuhiks asus Urmas Linnamägi (36), kelle ametid viimasel kümnendil on olnud seotud IT-sektoriga.

IBM Eestisse saabus ta Veebikeskus OÜ juhatuse liikme kohalt, varem on töötanud tehnoloogia hulgifirmades TD Baltic ja Elko Eesti. 2003. aastal lõpetas Estonian Business Schooli MBA kraadiga, 2000. aastal Concordia ülikooli ärijuhtimise erialal.

Linnamägi ülesanneteks uues ametis on müügiosakonna töö planeerimine ning igapäevane koordineerimine.

40 Oleg

Švaikovski 2. detsember Microlinki müügi- ja turundusdirektor

37

Enn Saar 28. detsember Microlinki juhatuse esimees

Digitaalmeedia sai uue juhi CV Online’i senine turundusjuht Raimo Matvere vahetas ligi kuu tagasi ametit ja asus ADM Interactive’is uut ärisuunda välja töötama. Nüüd on tema ametiks digitaalmeedia osakonna juht.

Ametivahetuse põhjusena ütles Matvere Postimehele, et ADM tegi talle väga huvitava pakkumise.

56 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

Miks peaks Eestisse tagasi tulema?

Viis hullemat veebitarkvara prohmakat

Skype Eesti juht Sten Tamkivi kirjutab Memokraadis põhjaliku külalispostituse, arutledes, miks peaksid eestlased kodumaale tagasi tulema. „Et Eesti püsima jääks” on tema (ja paljude teiste) arvates liiga tühine põhjus. Lihtsalt „säilimine” ei inspireeri, ei pane suurelt mõtlema. Teised riigid aga unistavad ikka kasvust ja arengust.

20.10.10, Memokraat.ee

Kuna viimasel ajal kostab palju virinat IT-süsteemide mittetöötamise kohta, pani blogija Friizu kirja tema meelest viis suurimat prohmakat, mis selliste pahandustega silma torkasid: ebaõnnestunud Eesti domeenireform, mittetöötav ID-kaardi tarkvara, digiretsepti probleemid, Tallinna veebileht aastast 2008 ja e-kool 2010.

13.10.10, Friizu.com

5 T WIT TERI SÄUTSU

Arvutimaailm valib igal kuul välja viis tehnoloogiateemalist säutsu, mida jagab siin lugejatega.

MINUT_EE: Poliitika jõuab ikka igale poole – kirja saatmisel pajatab Hotmail: „Poliitika tõttu Windows Live Hotmaili tagasilükatud meil.” #fail

võitis Nagu kinnitab Oivalise Ajakirjanduse preemia, mille võitis Daniel Vaarik blogis Memokraat avaldatud Vabadussamba-teemalise postitusega, olid blogijad seekord profiajakirjandusest oivalisemad.

FOTO: SCANPIX

Minut.ee, uudisteveeb

PAKSBASILIO: Olen kohanud juba ka inimesi, kelle jaoks Youtube on liiga pilsner ja kes panevad oma blogisse ainult Vimeo videoid.

Genka, Toe Tagi muusik

EESTIEKSPRESS: iPad tuleb ja õppimine võib hakata lastele meeldima! http:// bit.ly/b87UFu Eesti Ekspress, nädalaleht

Kuidas olla avalikus WiFis turvalisemalt?

Oktoobris loodi ka tavakasutajatele mugav tööriist, millega avalikus võrgus teiste kasutajate järel nuhkida – Firefoxi lisand Firesheep. Kahvel annab nõu, mida siis nüüd teha: kuidas kasutada turvalist https-i aadressi ees, ilma et seda unustaks? Aitab taas Firefoxi lisa – Force TLS paneb aadressidele https-i sunniviisiliselt ette, kui vaja.

26.10.10, blog.kahvel.ee

PUDRUMAGU: Uuriva ajakirjanduse Bonnieri preemia võiks tuleval aastal minna näiteks kakukaamerale lindude elu saladuste paljastamise eest.

Andres Põld, kommunikatsioonimeisterdaja

E24_EE: Paljud iPhone’i omanikud magasid täna Euroopas sisse http://bit. ly/9hTK29 E24, majandusuudiste portaal

fo o ru m i va at lus

Arvutimaailma selleski numbris on juttu kasutajasõbralikumaks muutuvast Ubuntust, sama küsimus kasutajasõbralikkuse kohta kordub ka foorumites.

Digi.ee tarkvarafoorumis küsib mängur nõu, kas tal maksaks ikka Ubuntu paigaldada, et mänge mängida ja Adobe’i graafikaprogramme jooksutada. Esimesed vastajad soovitavad tal mängudega siiski Windowsisse jääda, sest Linuxis on nende käimasaamine teinekord liiga keeruline.

Riistvara sobivuse kohta on foorumirahva soovitus lihtne – pane käima Ubuntu Live CD ja kui riistvara tuntakse ära, siis tasub installima asuda.

Ekaitse.ee foorumis on sektsioon, kuhu saab oma probleemi postitada ja kus see märgitakse lahendatuks, kui keegi postitajale sobiva lahenduse välja pakub. Hea koht eestikeelsete õpetuste otsimiseks, kuidas mõni arvutisse ilmunud pahavara eemaldada.

Foorum on alles noor, seega ei maksa veel oodata tohutuid andmebaase, aga lahendatud küsimusi on foorumis juba päris mitme lehekülje jagu. Viiruse- või troojalaste probleeme on seal lihtsam lahendada kui lahendusi ülemaailmsetest otsingutest leida.

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 57

inimesed

Lipsudest pole jälgegi: Info- ja Kommunikatsioonifirmade Liidu presidendile Taavi Kotkale antakse viimane „lihv”, enne kui ta läheb kontserdi vahepeal lavale presidendina kõnet pidama.

Fännid lava ees – kolleegid ja konkurendid IT-sektorist. fotod: Kalev Lilleorg

Kaablid ja lained: Cablewavesi solistid Jüri Kriisemann EMTst ning Valdur Laid Elionist tuletavad lavataguses kambris meelde laulusõnu. Sõnadesse on sisse pandud tervitused konkurentidele.

Helmese ansambli „Rummikoola” solist oleks võinud olla ka mõni väljamaalt lennukiga Tallinna kontserdile saabunud staar, vahet oli raske teha­.

58 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

Backstage: Webmedia tantsutrupp teeb lava taga soojendust – kontserdi keskel esitletav üllatusetteaste võib võtta päris võhmale.

Webmedia tantsutüdrukud ja -poisid tõid rokilikku atmosfääri ka natuke kabaeerlikku tunnet.

Ei saanud ka seekord lavalt publiku sekka viskumiseta. Publik kandis küll.

Konkurentsiametist võite ju pääseda, aga laulust ei võta teid keegi välja, alustas telekomi suurtegijatest, EMTst ja Elionist kokku pandud ansambel Cable­ waves, tervitades konkurente laulu „Lennä, Juri Gagarin” viisil.

ITfirmad rokkisid

Juba teist aastat lõpetati tõsiste nägudega peetud konverents „Visioonist lahendusteni” õhtul raju rokk-kontserdiga, kus esinejateks IT-firmade rokkbändid.

Arvutimaailma pikaaegsem lugeja tunneb selles rokkstaaris ära ajakirja endise peatoimetaja. Merlis Nõgene Webmediast astus bändi Certify That solistina lavale peaaegu südaööl.

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 59

inimesed

Veiko Sepp juhib Ericssoni ja purjetab

TTÜ haridusega Veiko Sepp on Ericsson Eestiga seotud olnud firma algusest peale ja juhtinud ettevõtet juba kaksteist aastat. Hiljuti pälvis ta ka TTÜ aasta vilistlase tiitli.

Arvasin, et hakkan elektroonikuna seadmeid leiutama.»

Veiko Sepp ei osanud ette näha, et temast saab suure firma juht.

TTÜsse sattumine polnud Sepa jaoks mingi ime – tehnikahuvi oli tal juba lapsepõlves, sest kesk­ koolipäevil sai tehnikaga mängitud ning seda ehitatud ja nikerdatud omajagu. Samuti tõdeb ta, et tegemist on perekondliku traditsiooniga – mõlemad vanemad töötasid sidevaldkonnas. Ülikoolis valis Sepp erialaks tööstuselekt­ roonika, kuna see tundus piisavalt lai ja huvitav ning palju võimalusi pakkuv ala. Aasta oli siis 1984 ja arvutitega puutus ta kokku nii palju, et söötis koolitöö raames nii mõnegi programmi perfokaardil arvutile ette. „Seda ei osanud ma toona küll ette näha, mil­ liseks maailm ja minu elu kujuneb. Pigem arva­ sin, et elektroonikuna hakkan seadmeid paran­ dama, võib-olla ka midagi leiutama – see tundus täiesti piisavana ja tundsin, et sedasi suudan inimestele kasulik olla,” meenutab Sepp oma toonast maailmapilti.

Samal kursusel olid mitmed tuntud inime­ sed, näiteks IT-maailmas nime teinud Jaan Pil­ lesaar, Eesti saadik Hiinas Andres Unga, Eltel Networksi rahvusvaheliste projektide müügi­ juht Heiki Liiser jt.

Magistrikraadi sai Sepp kätte 1991. aastal, kuid oma tänasele tööpostile pani ta aluse juba 1990. aastal, kui läks praktika raames pooleks aastaks Soome Ericssoni tööle, et diplomitööd teha. Telekommunikatsiooni valdkonda käsitle­ va diplomitöö teemaks oli Ericssoni vahendus­ jaamade kasutamine vanas Vene analoogsüstee­ mis.

60 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

Sepa kohta uurime ka ühelt tema kursuse­ vennalt, Andres Ungalt, kes praegu Eesti saadik Hiinas. Sepaga tutvuski ta TTÜ päevil ja tõdeb, et temaga kujunesid sidemed tihedamaks kui teiste kursusekaaslastega. „Veikoga oli läbikäimine hästi agar, kuna me olime ühikapoisid ning ikka ja jälle tuli ette mi­ dagi sellist, mida me ühes pundis ette võtsime.

Otseselt toanaabrid me polnud, aga kui Veiko naisevõtmise järel linnapoisiks hakkas ja ühi­ kast välja kolis, siis sain mina teiste semude juu­ res tema voodikoha endale,” meenutab Unga.

Saaremaa poisina oli Veiko kindlasti üks kur­ suse tugiposte: alati hääs tujus, optimistlik ja mitte suu pääle kukkunud. „Koolitükid said tal alati tehtud, minuga võrreldes oli Veiko tublisti kohusetundlikum,” räägib Unga.

“Kui mu mälu ei peta, siis oli Ericssoniga seo­ tud kas mõni tema suurem kursusetöö või isegi diplomitöö. Igal juhul ei tulnud see üllatusena, et ta Ericssoni juurde pidama jäi. Usun, et õige valik – sellest on kasu tõusnud nii talle, ettevõt­ tele kui ka Eesti riigile tervikuna,” räägib Unga.

Müüs esimesi mobiiltelefone 1992. aasta suvel naasis Sepp Soomest ning asus tööle väikeses ettevõttes Baltimore Eesti, millest viis aastat hiljem saigi ülevõtmise teel Ericsson Eesti. Firma esialgseks tegevuseks oli sidesead­ mete müük ja paigaldus. „Päeval müüsime ja öö­ sel paigaldasime – vägagi kättpidi küljes töö oli ja põnev aeg,” meenutab ta.

Veiko Sepp on Ericsson Eestit juhtinud juba pikka aega ja sellega Eesti arengut palju m천jutanud. Just tema teeneks peetakse Ericssoni tehase Eestisse tulekut. Foto: kalev lilleorg Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 61

inimesed

Purjetamishuvi on Veiko Sepal Saaremaa poisina olnud juba lapsest saadik.

Veiko on hea suhtleja ja oskuslik müügimees.»

Valdo Kalm tunneb Veiko Seppa hästi.

Sepal on hästi meeles toonane Eesti telekom­ munikatsiooniturg ja ta tõdeb, et siis puudu­ sid siin igasugused ärisidesüsteemid. Tehnika hakkas 1990ndate alguses aga kiiresti arenema; järgnesid võrgu digitaliseerimine, Eesti Telefo­ ni esimesed keskjaamad ja ka rahvusvaheline keskjaam.

Kui 1992. aastal ilmusid esimesed mobiiltele­ fonid, hakkas Baltimore Eesti ka neid müüma. „Oleme algusest peale võrgu kiire arenguga kaa­ sas käinud ja tänu sellele on meil head suhted paljude klientidega,” selgitab Sepp.

Esialgu olid Ericssoni kliendid Eestis äriseg­ mendis, kus oli vaja sidelahendusi. Firma tegi peamiselt suuri lahendusi, kuid ka väiksemad ettevõtted said neilt mõndagi. Peale seadmete

62 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

müügi ja paigalduse tegeleti ka nende hoolduse­ ga. Sepa silmad on näinud nii NMT, GSMi kui ka 3G tulekut, praegu on koostöös EMTga tehtud esimene 4G test.

Vana tegija Teadmiseks neile, kel veel hägune, millega Ericsson tegeleb, siis firma on maailma juhtiv telekommunikatsioonivõrkude arendaja, tootja ning kaasnevate teenuste pakkuja – iga sidesea­ de vajab mingisugust ühendust, võrke – kõigi nende arendamise ja hooldamisega on Ericsson rakkes. Ligi 40% ettevõtte käibest moodustab võrkude tööshoidmise teenus.

EMT ja Eesti Telekomi juht Valdo Kalm meenutab, et tema koostöö Ericssoniga algas

1996. aastal alustas Ericssoni tütarettevõte Eestis, võttes üle edasimüüjafirma, mille peale ehitati organisatsioon, mis nüüd lairibavõrke hooldab ja üleval peab. Ericsson Eesti areng on sellest ajast saati seisnenud suuresti selles, et firma on muutunud rahvusvahelisemaks ehk teenused, mida siin pakutakse, on suunatud välja – keerulisemate süsteemide omavaheline integreerimine, haldamine jms. „Oleme tegevad ka kõige suuremates reaal­ ajasüsteemides ehk mobiilioperaatorite arvel­ dussüsteemides,” selgitab Sepp.

Eelmine aasta oli firma jaoks ka selle poolest oluline, et nad ostsid Elcoteqilt Ericssoniga seo­ tud tootmisüksuse. Elcoteq muutis regionaal­ set strateegiat ja Ericsson vajas tootmismahtu. „Ericssoniga liitus toimiv organisatsioon, ini­ mesed, kes on aastaid teinud meie tooteid ning töö kvaliteedi ja oskusteadmiste poolest kõrgelt hinnatud,” räägib Sepp, miks tehase ostmine ka­ sulikuks osutus.

Tehases on aasta jooksul tehtud palju ümber­ korraldusi – näiteks moodulite tootmise asemel keskendutakse täistugijaamade tootmisele.

Tehnikat tuleb tunda Sepal on enda karjääri Ericsson Eesti käekäigust raske eraldada – toona asus ta ettevõttes tööle müügi- ja turundusdirektorina, kuid ametini­ metusest sõltumata on ta sellega tegelenud siia­ ni.

Selline ametipost telekommunikatsiooni valdkonnas tähendab vajadust aru saada tehno­

Aasta vilistlane Sepa ja TTÜ sidemetest rääkides on oluline märkida, et ta pälvis tiitli TTÜ aasta vilistlane, mida peab ise väga suureks tunnustuseks. „Ericsson teeb aastast 1996 TTÜga koostööd väga erinevates vormides: teeme ühiseid projekte ja toetame laboreid,” selgitab ta.

Veel seob Seppa TTÜga Akadeemiline meeskoor, kus ta on laulnud 25 aastat baritonina. „Eks kooris käimine on elustiili küsimus – seal on aastane rütm, jõulukontserdid, reisid, kevadkontserdid, kord nädalas proov. Kooris laulmine oli väga hea vaheldus, eriti kui ajad olid pingelised,” meenutab ta.

Sellest sügisest ta aga enam selles kooris ei laula ja tõdeb, et ilmselt hakkab seda aega väga taga igatsema, eriti siis, kui mõned suured kooriüritused tulemas.

Arvutustehnika ja koduelektroonika parima hinna otsing nüüd ka mobiilidele!

Algusest peale Ericssonis

25 a a s tat barito nina

UUS!

juba 1992. aastal, Sepaga umbes aastal 1995. “Ni­ metaksin seda strateegiliseks koostööks ja see on olnud väga edukas. Edukuse põhjuseks on Veiko ja tema meeskond. Tõepoolest, Eestis on olnud läbi aastate tugev Ericssoni kompetent­ sikeskus nii arenduse kui ka halduse poolest,” räägib Kalm.

Sepp on tema arvates tabanud hästi nende kui telekommunikatsioonioperaatori vajadusi ja arenenud koos nendega raua müügist kliendi­ le suunatud teenuste ja isegi lahenduste suunas.

“Veiko on suutnud kaasata häid ja usaldusväär­ seid kolleege. Veiko ise on lisaks heale tehnoloo­ gia- ja insenerivaistule ka hea suhtleja ning heas mõttes oskuslik müügimees,” lisab Kalm.

Kalm ütleb, et EMT-l on kindel soov Ericsso­ niga koostööd jätkata, ning toob hiljutise ühise eduna välja 4G testimise Eestis.

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 63

inimesed

a rva m us

Heiki Liiser, Elten Networks, rahvusvaheliste projektide müügijuht Saime Veikoga tuttavaks TTÜs.

Sõbrunesime kiiresti ja otsustasime ka ühikatuba jagama hakata.

Seal sai ka puud soola koos ära söödud.

Inimesena ei ole ta palju muutunud. Humoorikas, sõbralik, laia silmaringiga on ta kogu aeg olnud. Ülikoolis oli ta vast rohkem tormakas. Elu jooksul on see arenenud tasakaalukuseks.

Veikot ei ole võimalik iseloomustada ühe sõnaga, ta on väga mitmekülgne ja huvitav isiksus. Minu jaoks on lihtsalt hea sõber.

loogiast, mis müügiks, ning siin on Sepp nagu kala vees. Ta hindab seda, kui mõistetakse, mida iga seade teeb, nii et kliendil on neist maksimaal­ selt kasu.

1998. aastal võttis Sepp ettevõtte juhtimi­ se enda peale ja on seda ametit siiani pidanud.

Kiusatust mujale tööle minna pole tal olnud, küll aga peab ta tunnistama, et rahvusvahelises ettevõttes töötades võivad ahvatlevana tunduda hoopis firmasisesed väljakutsed. „Tegelikult kõlab, nagu oleksin 12 aastat juba üht ja sama asja teinud, nii et võiks minna juba üksluiseks, kuid uusi ülesandeid on pidevalt,” selgitab ta.

Pilk kümme aastat tulevikus Näiteks 2000. aasta alguses oli ta rakkes mobiil­ interneti teenuste arengule kaasaaitamisega, et oleks partnerid, kes teenuseid looks, ja koostöö operaatoritega, et teenused kiiremini turule tuua.

See aeg tähendas talle ohtralt rahvusvaheli­ si konverentse Roomas, Zürichis, Istanbulis ja Madridis. „Kümme aastat tagasi ei olnud väga selge, kuidas m-internet teoks saab, kuid praegu tun­ dub, et meie plaanid on õnneks läinud. Sellest ajast on meil näiteks head sidemed Regioga, kes on tänaseni üks meie paremaid partnereid,” 64 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

meenutab Sepp.

Tehnoloogiaettevõttena on Ericssoni pilk alati tulevikku suunatud ja praegu on olemas vi­ sioon koguni aastaks 2020. „Oleme stsenaariu­ mitega pidevalt tegelenud nii koos klientidega kui ka firmasiseselt – näiteks 2000. aastal en­ nustasime, mis toimub aastal 2005, ja ühe aren­ guna pakkusime, et Eesti saab Euroopa Liitu.

Selle sündmuse puhul panime mööda vaid ühe kuuga,” nendib ta.

Sepp meenutab, et miljardenda mobiilika­ sutaja puhul toimus suur pidu Mobile World Congressil. Teine, kolmas ja neljas miljard on aga tulnud vaikselt, märkamatult. „Praegune viis miljardit on väga suur arv ja tundub, et telekommunikatsiooniettevõtted oleks justkui end ammendanud – meie visiooni järgi on aga aastal 2020 mobiilses internetis 50 miljardit seadet,” ennustab Sepp.

Näiteks hiljutisel üritusel Mobile Monday küsis Ericsson inimestelt, mida nad arvavad, mis need seadmed on – vastuseid tuli palju, ala­ tes külmkapist ja lõpetades koeraga. Huvitavaid ettepanekuid oli ohtralt, näiteks Jaapanis aval­ dati soovi ühendada oma kingad internetti, et saaks käia virtuaalses klubis tantsimas.

Telekommunikatsioonifirmadele jätkub Sepa arvates tööd veel väga pikaks ajaks. Kas või see­ tõttu, et ribalaiuse poolest pole maailm ammugi

 Telefonid, torud, ülekandeliinid ja muu peenem tehnoloogia on Veiko Sepa igapäevatöö osa.  Kolm viimast aastat on Veiko purjetanud jahi Forte meeskonnas.

rahuldatud. „Kui kõik veebikaamerad oleksid kõrglahutusega, oleks juba tohutult rohkem ri­ balaiust vaja ja meil palju tööd teha,” selgitab ta.

Ka pilvraalindus on tema arvates nähtus, mis tööd juurde loob. Mida rohkem rakendusi asub terminalist eemal, seda kvaliteetsem peab ühen­ dus olema ja seda laiem riba. „Kui varsti on igast fotokaamerast võimalik edastada näiteks HD-pilti reaalajas ... kujutad ette nõudmisi? Kogu see andmehulk, mida ini­ mene kaasas tassib ja jagada tahab, on varsti gi­ gabaitides, terabaitides,” räägib ta.

Uudishimu ja ettevaatlikkuse vahel Ennast peab Sepp tehnikainimeseks, kuid üritab end tagasi hoida ja mitte võtta endale ebameel­ divaid kohustusi, mis mingite seadmete kasuta­ misega kaasnevad. Näiteks ei salli ta karvavõrdki olukorda, kui peab pühapäeval mingit draiverit installima ja sellele oma aega raiskama.

Ta üritab leida tasakaalu uudishimu ja ette­ vaatlikkuse vahel – näiteks kui pidevalt telefoni vahetada, siis pole ta enda arvates kunagi ühegi seadmega piisavalt harjunud, et sellega maksi­ maalselt efektiivne olla, seetõttu kasutab pigem natuke aegunud seadet kauem, kuni on sellega sina peal.

Kodus meeldib talle aga veiderdada küll, näiteks ühendada PlayStation 3 külge erinevaid

multimeediaseadmeid ning nautida konsooli kvaliteetset kasutajaliidest.

Rääkides tehnikalembusest ja lemmikutest, tõdeb ta, et iPad on väga kihvt seade, kuid peab lemmikuks siiski hetkel Sony Ericssoni X10 Mini Pro’d. „See Androidiga vidin pakub mulle jätkuvalt ahhaa-elamusi – väga tore,” selgitab ta.

Vaba aega kulutab Sepp lugemisele ja on suur ulmelemb. Lemmikraamatutena nimetab ta Arthur C. Clarke’i „2001” ja „2010”. „Kui küsi­ da, mida ma veel elus tahaks teha, siis peamiselt tahaks tulevikku kogeda, tahaks näha, mis saab kogu maailmast,” lisab ta.

Purjetamist alustas Sepp Saaremaal juba kümneaastaselt. Esimesed paadid, millega sei­ las, olid Optimist ja Kadett. Keskkooli ajal hak­ kas ta tegelema avamerepurjetamisega ja on sel­ lele tänapäevani truuks jäänud.

Kolm viimast hooaega on ta purjetanud jahi Forte meeskonnas. “Jahiklass X41 on kiire ja nõuab meeskonnalt väga head koostööd. Erics­ son on olnud purjetamisega seotud läbi osa­ lemise Volvo Ocean Race’il, mis kulmineerus võiduga 2009. aastal. See oli küll meeldiv tunne, kui Ericssoni lipu all seilav jaht võitis, kogusime ohtralt toetajaid klientide ja purjetamishuviliste hulgas,” meenutab ta. enn heinsoo

See vidin pakub mulle jätkuvalt ahhaaelamusi.»

Veiko Sepp kiidab Sony Ericssoni X10 Mini Pro'd.

Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010 65

minu arvutimaailm

Marek-Andres Kauts Tehnikaülikooli 2010. aastal lõpetanud Marek-Andres Kauts on domeenireformiga tõusnud domeeniomanike tähelepanu keskpunkti. Uurime, millised on Eesti Interneti Sihtasutuse juhi kokkupuuted arvutimaailmaga.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Esimene kokkupuude arvutiga oli 1990. aastal Soomes su­ gulastel külas olles – nende kodus oli Apple Macintosh.

Esimene oma arvuti?

Oma arvuti oli peres põhjalikult planeeritud „projekt”, mis algas 1996. aastal. 1997. aastal soetatud MicroLink Essentia oli 233 MHz protsessori ja 3 GB kõvakettaga.

Esimene mobiiltelefon?

Nokia 3210, aasta oli siis 1999.

Esimene kokkupuude internetiga?

1998. aastal, kui koduarvuti sissehelistamisega modemi abil võrku ühendasime. Peamine lehekülg, kust interneti avastamine algas, oli Arvo Mägi „1000 linki”.

Milline on praegune tehniline varustatus?

Sülearvuti Dell Latitude E4300 ja mobiil Sony Ericsson X10 Mini Pro. Kõige halvem ITga seotud kogemus?

Infotehnoloogia võlu seisnebki selles, et samale problee­ mile on hulk lahendusi. Seetõttu on kõige halvemat koge­ must raske välja tuua.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?

Ma ei erine märkimisväärselt keskmisest kontoritööd te­ gevast eestlasest: põhilised on e-posti klient ja OpenOffice.

Dokumentide allkirjastamise teeb mugavaks Mobiil-ID, mille fänn olen algusest peale.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele? Äripäeval kujuneb kokku kümmekond tundi.

Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat?

Viimase 10 aasta jooksul pole tarkvarapiraat olnud. Isikli­ kus arvutis eelistan vaba tarkvara.

FOTO: KALEV LILLEORG

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 15.12

◊◊ Kuigi on pime, näitab veebikaamera, mis väljas ja külmas toimub. ◊◊ Microsoft paljastab Berliinis enda järgmise aasta saladused. ◊◊ Milline on aasta parim äritelefon? Selgitame välja.

66 Arvutimaailm nr 11 (176) november 2010

Telli uuenenud Autoleht erihinnaga 4,92 kr/number ja

võida unistuste mängukomplekt Selle aasta kuumim automäng Gran Turismo 5

42tolline teler Panasonicult

Mängukonsool Sony Playstation 3

Erakordne pakkumine: otsekorraldusega tellides maksad esimesel kolmel kuul Autolehe numbri eest vaid

Auhinna loosimises osalevad kõik, kellel on käesoleva aasta 19. novembri seisuga kehtiv Autolehe tellimus. Võitja kuulutame välja 24. novembri Autolehes.

4,92 krooni (kolme kuu eest 59 krooni).

Autolehe tellimiseks on kolm võimalust: ␣ mine kodulehele www.telli.ee ␣ saada e-kiri levi@presshouse.ee ␣ helista 660 9797

Lisaks kingime

500 kiiremale tellijale Top Geari DVD

Andmesalvestus.

Varundus.

K천rgk채ideldavus.

Teadmised leiad Proactist.

Proact Estonia AS | P채rnu mnt 102c | 11312 Tallinn | Tel: +372 663 0900 | Fax: +372 663 0901 | www.proact.ee