Arvutimaailm 1-2/11

Ott Pärna: kes on see mees, kes juhib Eesti Arengufondi?

Reportaaž: 10 aastat geopeitust ja aardeotsimist Motorola Defy: nutitelefon, millega võib mudas püherdada Qt: Nokia imerelv mobiilirakenduste treimiseks

KÄED VABAKS! Autot juhtides pole turvaline mobiiltelefoni nuppe näppida. Testisime, kuidas 18 erinevat ”sinihambaga” vabakäeseadet nuputult kõnelda aitavad. Ära seda nuppu vajuta!

Hind € 2,55 / 39.90 Nr 2 (179), veebruar 2011

9 7 7 1 0 2 1 936005

Fookuses parteide valimis­lubadused IT-sektorile

veebruar 2011 fookus

LABOR 32 Motorola Defy – esimene

Vali IT! Foto: scanpix

Mida lubavad poliitikud eelseisvatel valmistel infotehnoloogia alalt? Uurime järele.

karmi kohtlemisega Android 34 Krõpsuriba 3G levi palju ei päästa 36 Mälupulk serveriks Synology abiga 37 Samsungi uute nuppudega laserkombain 38 Fujitsu profikuvar, mida tajuvad ka loomad

Lk 16

A RVA M US 6

Vastasseis: kas m-internet või mitte?

7 Eksperdid hindavad: President.ee 8 Tehnoloogia ja vaba aeg geopeituse näitel UUDISED

39 Samsungi telefon

10 CeBIT jaguneb neljaks 14 Uus ja vanad: Android tuleb

sülearvutisse

veeklaasis.

FIRMA 22 MarkIT laieneb maailma

R E P O R TA A Ž 28 Kümme aastat geopeitust ja

aardejahti LAHENDUSED 46 Läheme Microsofti pilve – Azure 48 UC ehk kõik ühes

kommunikatsioon 50 Qt – selles arendamegi Nokiat 53 Eesti oma Androidi-rakendused 54 Tarkvaraarenduse

kiirreageerimisrühm 55 Mobiil sünkroontõlkijana

INIMESED 56 Suhtlusvõrgud: Twitter, blogid ja

foorumid 58 Seltskond: Garage48 Soomes 60 Arengufondi juht Ott Pärna 66 Minu arvutimaailm: Jüri Teemant

40 Suures testis proovisime

vabakäeseadmeid ja nende suhteid arvutite-telefonidega.

Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 3

toimetuse lehekülg

PCde aeg on varsti läbi Pärast pikka mõtlemist, mis võiks olla see revolutsiooniline asi, mis 2011. aastal tehnoloogiamaailma muudab, tekkis lõpuks mõte, et PCde ajastu saab seekord läbi.

PCde kasuks rääkisid veel hiljuti arvestatavad faktid: kodus on kõik kiirem, saab üle ekraani videot vaadata, kärmelt pilte ja video­ sid töödelda, sul on oma kõvaketas ja oma graafikakaart, mida saad vastavalt vajadusele timmida. Aga nüüd – tundub, et need eelised on kõik lahjaks jäänud. Valdav enamik kasutaja tegevustest tema enda arvuti taga võib kolida ilma suuremate ebamugavusteta pilve. Vaja on vaid piisavalt kiiret internetiühendust – see on ainuke pudelikael. Aga kui arvestada, et täiskõrglahutusega videopilt kandub sujuvalt kuue-seitsmemegabitise ühenduse kaudu koju, siis ei tohiks enam suuri takistusi olla. Koduarvuti on võimsam?

Pilveteenusest saab võtta omale just nii palju ressurssi kui vaja ning serveri kasutatav netiühendus on kordades kiirem enamiku kodukasutajate ühendusest. Oma kõvakettal olev info võib ka vaatamata sahtlisse tehtavatele turvakoopiatele kaduda, pilveteenused aga hoiavad varundust rohkem turvatud kohtades ega saa lubada mitte millegi kadumist. Ainuke asi – kui ainult tuumikvõrk vastu peaks ...

KAIDO EINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee

AM suhtlusvõrkudes

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee

facebook.com/ arvutimaailm

kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Kaanepilt: iStockphoto

twitter.com/ arvutimaailm

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

issuu.com/ arvutimaailm

Arvutimaailma tellimus maksab 25.50 € aastas, otsekorraldusega 2.24 € kuus.

foursquare.com/ venue/4260251

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

et.wikipedia.org/ wiki/arvutimaailm

taskukohane kvaliteet.

D

disain

R

rõõm sõitmisest

K

kvaliteet

E

esmaklassiline

M{zd{ 6 – Toodetud Jaapanis.

AutoBild on suurim autoajakiri nii Euroopas kui Saksamaal.

AutoBild viib läbi igal aastal põhjaliku autode kvaliteetuuringu.

Mazda on viimased 8 aastat olnud kolme kvaliteetseima mudeli seas. vaata lähemalt www.m{zd{.ee Mazda6 hind alates 20 657 ¤, CO2 emissioon 152-186 g/km. Kütusekulu 6,4-8,0 l/100 Tel 6 630 600 Tallinn: Läike tee 38, Tartu: Aardla 25A, Pärnu: Roheline 72

arvamus võitja ja k ao ta ja

va s ta ss eis

Kas m-internetiga saab oma igapäevased netiasjad aetud?

JAH

∂

Sel aastal on võitjaks tööjõuturul ITspetsialistid ja selle valdkonna töötajad, sest hiljuti läbi viidud tööjõuportaali CV Keskus uuring näitab, et IT-sektor saab algava aasta palgatõusu veduriks.

IT-firmades on töökäsi ja kitsama ala spetsialiste endiselt puudu ja palgad seetõttu ei lange.

∆

Skype sööb traditsiooniliste telekomifirmade turuosa üsna jõudsalt, selgus uuringufirma TeleGeography uuringust. Skype’ile kaotavad nadjust rahvusvaheliste kõnede osas, kus Skype sai juurde 45 miljardit kõneminutit ja saavutas veerandi rahvusvaheliste kõnede mahust.

EI

Annely Sermat

Aare Kirna

Oleme mobiilset internetti maaklerite ja hindajate töö kontekstis aastaid tagasihoidlikult piielnud. Eelmisel aastal aga jõudis mobiilne internet kvaliteedilt lõpuks tasemele, kus julgesime mitu väiksemat Pindi Kinnisvara kontorit üle Eesti viia täielikult mobiilseks.

Olles kasutanud nii EMT, Elisa kui ka Tele2 mobiilset internetti, julgen oma kogemustele tuginedes soovitada: kui vähegi võimalik, valige selline operaator, mis toob bitid ja baidid teie arvutisse kas vask- või valguskaabli kaudu.

Pindi Kinnisvara Haapsalu büroo juhataja

Arvutikaitse.ee peatoimetaja

Me ju ei pea praegu, 21. sajandil enam Panime ka lauatelefonid tööle mobiililoomulikuks, et ühenduskiirus ja kvaliteet desse ning faksid saabuma otse meilipostsõltuvad ilmast või sellest, kui palju kaaskasti. Olles netipulgaga Haapsalu kontoris, kodanikke tahab meiega samal ajal teenust pole tööalaselt tunda kasutada. Pole harvad mingit vahet võrreldes juhused, mil m-interneti KIRNA: Näiteks endise püsiühendusega. maksustamine meenuminu kodudiivani tab vanu häid modemi Kui inimene teeb kontoris tööd, mitte ei aegu, mil muretut survasakpoolsel tõmba filme ega kuula famist häiris tiksuv takkäetoel on kiire, someeter – ega ma äkki Youtube’ist muusikat koos videopildiga, siis ei ületa „mõistliku kaHSDPA-tüüpi netikvaliteet linnades sutamise piirangut” või internet, paremal on iga megabait loetud takistuseks pole.

Tõsi – arenguruumi kirvehinnaga. Ehkki aga kõigest EDGE. ja on, sest linnast väljas nime poolest mobiilne, elades, eriti kui peres on seesugust internetti on mitu arvutisõbrast kasutades siiski mõistlilast, võib püsiühenduse paigal istuda – niSeRMAT: kontoris kum ümbervahetamine mmelt kipub tugijaama pole tööalaselt vahetudes neti­liiklus internetiks ebapiisavaks osutuda. seisma jääma. Näiteks tunda mingit Kui kiirust maakonmu diivani vasakpoolsel vahet võrreldes käetoel on kiire HSDnas jääb napiks meelelahutusliku netitarbija paremal aga kõigest püsiühendusega. PA, jaoks, siis põhiliste tööEDGE. Kuivõrd paigal­ protseduuride tegemiistumine on nagunii häiseks pakub mobiilse internetiga netipulk reteta kasutamise oluline eeltingimus, on tänuväärset mugavust kas või otse klientide tõesti mõistlikum võtta kiirem ja kvaliteetobjektidel. sem kaabliga püsiühendus.

6 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

ku u t sita at

Ma saaks aru, kui IT- ja telekommunikatsiooniettevõtted moodustaksid liidu, aga et IT ja telekommunikatsioon on omavahel liitu heitnud ...»

Peaminister Andrus Ansip riigikogu infotunnis küsimustele vastates.

ek s p erd id h in davad

President.ee sisaldab tohutult andmeid presidendi institutsiooni ja ajaloo kohta. Joomla baasil ehitatud veeb on siiski kaasa saanud ka mõne selle vabavara lastehaiguse.

Presidendi vabavaraveeb President.ee on loodud vabavaralise Joomla platvormil, näeb lihtne välja ja maksis ligi 17 570 eurot pluss käibemaks. Eksperdid leidsid kallil tööl siiski mõne iluvea, mida kannatab parandada.

HeGLE SARAPUU

Trinidad Consultingi konsultant

TAJO OJA

ePP-KRISTIINA KeeROV

Fraktal, disainer

Neticomi turundusspetsialist K A S U TATAV U S

DISAIN

Veebileht on üles ehitatud väga lihtsalt, andes hea ülevaate lehel olevast informatsioonist. Tahaks veebile teha kasutatavuse testi, et olla kindel mõnes ebatraditsioonilises disainiotsuses. Mõni viga jäi ka silma: paar katkist linki, teksti suurendamine teeb selle loetamatuks, videod katavad navigatsiooniks kasutatavaid nuppe, veeb ei vasta WCAG nõuetele.

Täpselt selline, nagu üks hea riigiveeb peaks olema – elegantne, ülevaatlik ning selge. Kripeldab, et disaini viimistlus on kohati jäänud 95% peale – alamlehtedele on kuhjunud palju erinevaid stiile ning kujunduselemente, mis tekitavad palju visuaalset müra.

Nii näib mõni leht pigem juhuslikult kokku pandud kui korralikult läbi mõeldud.

Lihtsa ülesehitusega esteetiline veebileht.

4+

Peaaegu lõpuni lihvitud teemant.

4+

KO OD JA SEO

Lihtne, kena, arusaadav. Kehvem aga, et korrigeerimata on tüüp-vimkad: puudu on laiendused SEO jaoks (metainfo määramine igale lehele eraldi), kõik tag’id ei lõppe, keelevahetus pole sisukeskne, kus on 404 vealeht?! Sisulises plaanis soovitaks mõelda pealkirjade pikendamisele. Hetkel on otsimootorite jaoks mõndagi tegemata.

Ilus ja mugav, aga vajab pisut käsitööd.

3

hinne kokku: 4 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 7

arvamus

Tehnoloogia ja vaba aja ühendus geopeituse näitel Kümne aasta jooksul, mil Eestis on geopeitust mängitud, on paljugi muutunud. Kui 2001. aastal esimene aare peideti, oli käsi-GPS (mustvalge, kaardita) veel üsna harv uudisasi. Pildid said digikaamera flopiketastele.

Enn Veenpere www.geopeitus.ee, blog.regio.ee/navi

Geopeitus ehk geocaching on (GPS-) tehnoloogiaga seotud mäng ja poleks saanud tekkida enne 2000. aastat, mil USA võimud otsustasid kõrvaldada moonutuse GPSi tsiviilkasutuse signaalilt. Esimene aare maailmas peidetigi just katsetamaks, kui täpseks positsioneerimine on muutunud.

Vaevalt oskas aarde peitja D. Ulmergi arvata, kui tore ja populaarne mäng sellest saada võib.

Tehnoloogia viib arvutist eemale Tore on see mäng tõepoolest, ühendades ühelt poolt tehnilised vidinad ja arvuti ning teisalt annab võimaluse ning ettekäände sellesama arvuti juurest pääseda ja külastada kohti, kuhu muidu tõenäoliselt niipea ei satuks.

Pealegi toimub kõik omamoodi seikluslikus ja kaasahaaravas vormis ning annab võimaluse teha midagi koos lähedaste ja sõpradega.

2001. aastal esimese aarde peitmise ajal oli käsi-GPS veel üsna harv uudis­asi ja needki, mis kasutusel (tuntumatest Garmin eTrex, GPSMAPi varasemad mudelid, Magellan 315) kujutasid endast kaarte mittenäitavaid, mustvalge ekraaniga seadmeid.

Eesti kaardist GPSis ei osatud siis veel

Geopeituse abivahendid viie aasta tagant: juba olid kaardid ja värvid.

Arvatakse, et tehnoloo­gi­ lised vidinad on rohkem meeste mängumaa ja nemad jäävad alati mänguhimulisteks lasteks.» unistadagi, rääkimata praeguseks nii igapäevastest teedjuhatavatest autonavigaatoritest.

Flopid ja kaardita GPSid Arvutimaailma jaoks esimese aarde peitmise pilte otsides meenus ühtlasi,

8 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

millega need tehtud said – aparaadiks oli Sony Digital Mavica MVC-FD90.

Tolle aja kohta kõva sõna – ülikallis ja Eestis üsna haruldane digikaamera, mis tegi 1,6 MP pilte ja salvestas need 3,5” flopiketastele!

Nüüd ei tea paljud enam sedagi, mis kettad need sellised olid ja et palju parema pildi võib saada kas või odava telefoniga.

Fotoaparaatide tootjad tulevad aga üksteise järel välja kaameratega, millesse GPS sisse ehitatud.

Käsi-GPS pole enam uudisasi, pigem püüavad suuremad tootjad (Garmin, Magellan jt) teineteist üle trumbata üha geopeitusesõbralikemate mudelite ja tehniliste vidinatega. Näiteks võib tuua Chirpi, millest on pikemalt kirjutatud käesoleva numbri reportaažis. Garmin ei pida-

Logiraamat - kui aare leitud, jäetakse endast kirjalik jälg.

Rahvusvaheline mäng: rootslased on peitnud geopeituse aarde kuhugi kiriku juurde, eestlased otsivad. nud paljuks avada ka oma geopeituse veeb opencaching.org. Rääkimata siis kümnetest rakendustest nutitelefonidele, mis just geopeituritele mõeldud.

Võimaluse korral on muidugi kõige kindlam valik korralik vee- ja põrutuskindel käsi-GPS, millele õrnukesed ja praegu üsna lühiajalise aku vastupidavusega nutitelefonid karmides oludes veel vastu ei saa.

Kas GPSid jäävad?

Kuigi nutitelefonid söövad isuga GPSseadmete turgu ja inimesed kasutavad oma telefoni aina rohkem ka navigeerimiseks, on vaid USA ja Lääne-Euroopa autonavigaatorite turul mõõna märgata. Matka- ja fitness-GPSide tootjad ei saa aga müüginumbrite üle kurta.

Paljud mängijad on aga alustanud

oma geopeitusekarjääri hoopis kaar­ dirakenduste kasutajatena arvutis.

Neidki lahendusi on praeguseks valida üha rohkem ning täpsemaid.

Failiformaatide ja juhtmetega pusimise aeg on möödas Sageli arvatakse, et tehnoloogilised vidinad on rohkem meeste mängumaa ja nemad jäävad alati mänguhimulisteks lasteks. Esimese aarde esmaleidjad olid tõesti mehed, aga nüüdseks on kõik pöördunud – meeste monopol on kadunud geopeituseski. Suur osa mängijaks registreerujaid on viimastel aastatel hoopis õrnemast soost.

Kui algusaastatel küsisid mängijad nõu eelkõige selle kohta, kuidas GPSi arvutiga ühendada ja sealt tulnud faile konverteerida, siis praegu piisab

mänguga alustamiseks vaid Eesti või üleilmsest geopeituse veebist ühe- või mitmekaupa aarete seadmesse laadimisest.

Pole enam vaja aarde kohta infot välja trükkida, sest seda saab samuti seadmesse laadida või telefoni kaudu online’is lisaks küsida.

Esimesed aarded said Eestis peidetud teadlikult üsna lihtsalt ja lihtsatesse kohtadesse, et otsijad kohe esimestel kordadel ei pettuks. Tehnika ei olnud veel nii käepärane ja täpne. Nüüd peetakse ahvatlevateks just keerulisi aardeid, mis ennast kergesti kätte ei anna.

Kui tekkis huvi geopeituse või muude sarnaste mängude vastu (neid on tegelikult mitu), siis hoiatuseks võib öelda ainult, et see võib olla vägagi nakkav.

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 9

uudised 18,5 PROTSENTI

Uuringufirma IDC eelmise aasta mobiilimüügi kokkuvõtte järgi juhib endiselt Nokia, olles turuosa mõne protsendi jagu kaotanud. Esiviisikusse on aga tõusnud Hiina tootja ZTE. Esiviisiku hulgast kukkus välja RIM, mis toodab USAs ülipopulaarseid äritelefone Blackberry. Ka iPhone on Hiina uustulnuka tõttu sunnitud oma neljanda koha loovutama ja viiendaks langema.

Mobiilide müük kasvas eelmisel aastal üsna kopsakalt – 18,5 protsenti.

10 AASTAT XP-d

Windows XP on nüüd 10 aastat vana, aga endiselt on tema turuosa operatsioonisüsteemide seas maailmas uskumatult suur – Netmarketshare’i andmetel 56 protsenti. Microsoft enam isegi ei toeta seda vana platvormi, aga kasutajad vahetavad oma XPd väga visalt uuema Windowsi vastu. Uusim Microsofti platvorm Windows 7 on hõivanud 20protsendise turuosa ja Mac OS X viis protsenti arvutitest. Linux jääb ühe protsendi piirimaile, kasvades visalt, aga kindlalt.

CeBIT 2011 jaguneb n Tehnopoli teaduskeskuse uue hoone tuumaks saab Cybernetica AS Cybernetica AS ja Tehnopol 1 KV lõid käed, et uue keskuse suurrentnikuks ja ankurettevõtteks saab IKT valdkonna teadus- ja arendusettevõte Cybernetica AS. 9000 m2 suurusest teadusja büroohoonest hakkab Cybernetica AS kasutama 2000 m2 pinda. Hoone eesmärgiks on luua tehnilist ettevõtlust toetav keskkond.

Eesti firma Skeleton plaanib superkodensaatorite läbimurret Tartu ettevõtte Skeleton Technologiesi teadlaste arendatud uue põlvkonna energiasalvestite materjal annab lootust läbimurdeks. Tavalistest superkondensaatoritest kordades suurema võimsustihedusega süsiniknanotorukeste tehnoloogia sai patendi USAs ning sellest loodavad lahendusi suurtootjad.

Sel aastal tuleb CeBIT Hannoveris veidi teisiti.

Maailma suurim IT-mess on jagatud neljaks põhiteemaks: CeBIT pro, life, gov ja lab.

1.–5. märtsini samas kohas Hannoveri messikeskuses korraldatav tehnoloogiamess saab peateemaks muidugi pilvandmetöötluse – selleta pole võimalik sel aastal ilmselt enam ühtki IT-lahendustele pühendatud suuremat üritust korraldada. Ametlik pealkiri ongi „Elu ja töö pilves”.

CeBIT pro näitab lahendusi firmadele. Selles messi sektsioonis on foorumihall, kus korraldatakse ettekandeid suuremale publikule. E-äri pargis saab näha maksesüsteeme, e-äri platvorme, sotsiaalset ja mobiilset äri, kohal on teenuse- ja tootepakkujad, kõik loodavad leida partnereid firmade seast. 3D-ärilahendused sobitatakse ka ärilt ärile halli, sest kui 3D pole esindatud, siis on üks suur ja oluline moeteema puudu.

Rakendusteparadiis CeBIT life on tarbijale orienteeritud messisektor. Muusika, mängud, suhtlusvõrgud, mobiilid, fotograafia, targa kodu lahendused ja tervishoid on koondunud life’i hallidesse. Uue asjana on selles sektoris avatud ka nn AppZone, kus saab tutvuda kõikvõimalike rakendustega kõikvõimalikele platvormidele. Eelmisest aastast tuttav CeBIT Sounds on ka siin – muusikatööstusele ja selle toodangu

10 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

tarbijatele. Peagi selguvad ka staarid, kes CeBITi laval kontserdiga üles astuvad.

CeBIT gov aitab e-riigil areneda.

Selles sektoris kohtab kõige rohkem riikide ekspositsioone ja eelmiste aastate külastajad leiavad just siit nn avaliku sektori pargi, kus pannakse kokku riigi pakutavate e-teenuste võimalikud tulevikulahendused.

Tulevik käega katsuda CeBIT lab aga on kõikvõimalike ulmeliste tulevikulahenduste päralt.

Siiski, messil saab enamikku neist ka käega katsuda: prillitu 3D, tehisintellekt, roheline IT, startup’id ja spinoff’id, Web 3.0 ja eelmistestki aastatest tuttav Future Match on selles sektoris esindatud.

CeBITi keynote’idel ehk avakõnedel on ettekanneteks andnud nõusoleku Microsoft Internationali

2010. a osales CeBITil 4157 ettevõtet ja 334 000 külastajat, 20% olid väljaspoolt Saksamaad.»

Eestis loodud veebimäng „Utopia Revolution” plaanib Tehnopoli abiga maailma vallutada IronCurtain Entertainment (ICE) kaitses edukalt oma äriprojekti Tehnopoli äriinkubaatorisse vastuvõtva paneeli ees.

Oleme tüdinud kehva kvaliteediga veebimängudest, milles on väga väike osa sotsiaalset suhtlust, kirjutavad „Utopia Revolutioni” loojad (Siim Puskai, Raid Ojasaar ja Yrjö Ojasaar) Facebookis. Selle asemel, et edasi kaevelda, võtsime asja käsile ja tegime ise lõbusa mängu. „Utopia Revolution” on mäng, kus saab tasuta mängida meeskond meeskonna vastu, mängu arendus on demokraatlik – mängijad ise hääletavad edasiste uuenduste poolt ja edasijõudmine on õiglane – keegi ei saa osta end tippmängijate hulka. Avalik versioon mängust jõuab huvilisteni märtsis.

Elion paneb pahad arvutid ajutiselt kinni Elion alustas koostöös CERT Eestiga ennetava arvutikaitse projektiga, mille eesmärgiks on teavitada Elioni kliente võimalikest turvaohtudest ja vähendada sellega arvutiviiruste ja pahavara levikut Eesti internetiruumis. Pahavaraga nakatunud arvutid eemaldatakse ajutiselt võrgust.

nüüd neljaks põhiteemaks

Arvutimaailma eelmise aasta CeBITi külastuse ajal jäi silma mitu suurt tegijat, näiteks need Google Street View autod, mida on oodata sel kevadel ka Eesti teedele. FOTO: KAIDO EINAMA president Jean-Philippe Courtois, Delli üks turundusjuhtidest Paul Henri Ferrand, Inteli asepresident Shmuel Eden, Google’i, HP, Opera jt firmade juhtkonna liikmed. CeBITi üks probleem on see, et suuri ülemaailmseid uudiseid jääb Hannoveri jaoks väheseks. Enamik neist hõigatakse välja tarbijaelektroonikamessil CES või mobiilimaailma kongressil

Barcelonas, mõlemad toimuvad enne CeBITit. Kuid siiski on paljud maailma tipptegijad kohal ja näiteks Asus lubas CeBITil ka oluliste uudistega välja tulla.

Külastajate osas optimistlik CeBITi partnermaa on seekord Türgi, kust on oodata suuremat esindatust ja riigi korraldatud esindusüritusi. Kü-

lastajate arvu osas on korraldaja Deut­ che Messe optimistlik, sest IT-sektori kasvuks Euroopas ennustatakse 2011. aastal 2,3 protsenti, mis on enam kui poole rohkem kui 2010. aastal (1,1%).

2010. aastal osales CeBITil 4157 ettevõtet ja käis läbi 334 000 külastajat. 20 protsenti neist olid väljastpoolt Saksamaad.

ARVUTIMAAILM

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 11

uudised Kalender

arvutima ailm

Internet juhib rev Linkmes – igamehe sideamet Kui seni korraldas mobiilivõrkude kvaliteedi uurimist vastav ametkond oma kõrgtehnoloogilise bussiga, siis Linkmes arendab mobiilside kvaliteedi mõõtmise teenust, kuhu iga mobiilikasutaja saab mõõtmistega panustada.

Sotsiaalne mõõdistamine aitab asendada kalleid mõõteseadmeid.

Linkmes loodab leida esimesteks klientideks operaatoreid Lätist ja Rootsist.

Saadaval on klient mobiiliplatvormidele ja veebiteenus.

14.–17.02 Mobiilivaldkond läheb kongressile

Igal aastal suunduvad mobiilimaailma huvilised lõunasse – Barcelonas toimub GSM Assotsiatsiooni aastakongress.

Tavaliselt saab seal nähakuulda telekomiettevõtete ja mobiilseadmete tootjate suuri uudiseid alanud aasta kohta.

25.–27.02 Garage48 läheb appi avalikule sektorile

Kui seni on 48tunnisel arendusüritusel Garage48 valminud kahe ööpäevaga ärilised tehnoloogia-startup’i ideed, siis nüüd kogunetakse nädalalõpul Tallinna Ülikoolis avaliku sektori teenuseid kiirelt arendama.

Micro-USB laadija sai standardiks Sellest aastast hakkas Euroopa Liidus kehtima uus standard, mis näeb ette microUSB ühenduse mobiililaadijatele. Standardiga on ühinenud enamik suuremaid mobiilitootjaid, kuigi microUSB pole veel päris kohustuslik.

1

Süsinik muudab puuteekraanid odavaks Praegu valmistatakse puuteekraane üliharuldastest metallidest (näiteks indiumist) ning nende ainete varud on otsakorral. Saksa Fraunhoferi Instituut pakub välja, et puuteekraane saab teha ka süsiniknanotorudest ehk kõigile kättesaadavast süsinikust.

Süsiniknanotorukestega plastekraan on ühtlasi ka painduv. Esimest korda esitletakse Fraunhoferi süsiniknanotorukestega puutepindasid Tokyos veebruaris toimuval nanotehnoloogiamessil.

2

Riik lahkus internetist

Pärast Egiptuses alanud rahvarahutusi jaanuari lõpus hakkasid viieminutiste vahedega kaduma levist Egiptuse internetiühendused välisilmaga. Rahutuste kõrghetkel ei töötanud enam ka mobiilid.

Internet kui rahva organi-

Riigihanked läksid veebipõhiseks 1.–5.03 CeBIT tuleb neljas osas Suurim Euroopa IT-alane kogunemine toimub igal kevadel Saksamaal Hannoveris. Sel aastal tehakse hiigelmess pisut teistmoodi, neljas sektsioonis: valitsus, kodu, profid ja teadus.

12 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

Webmedia ja Dateli koostöös valmis riigihangete e-keskkond, mis lubab hangetel osaleda elektrooniliselt.

Kui varasem, 2007. aastal välja töötatud Dateli lahendus oli pigem dokumentide register, siis uus süsteem on täielikult paberivaba hanke väljapanemisest lepingu

sõlmimiseni.

Projekti rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond, e-keskkond läks maksma 498 799 eurot.

Mõni asutus on e-hankekeskkonda kritiseerinud liigses IT-kesksuses, kuid see aitab paberlikku asjaajamist siiski oluliselt vähendada.

ARVUTIMAAILM

volutsioone tänaval ja rahakotis 5

iPhone’ist saab VISA kontaktivaba krediitkaart

4

Maailma kiireimad sõnumikirjutajad on Panamast

seerimise vahend otsustati valitsuse poolt välja lülitada, sest kommunikatsioon üle võrgu aitas rahvamasse organiseerida. Selleks, et inimesed saaksid üksteisele teateid edastada, avas Google ajutiselt vastavad SMS- ja kõneteenused.

Mõni päev hiljem taastas valitsus ühenduse.

3

Ajaloo suurim Google’i värbamine toimub nüüd

Värbame praegu uusi töötajaid rohkem kui kunagi varem, teatas Google oma blogis. Eelmisel aastal võeti juurde 4500 töötajat, sel aastal veel rohkem. Eestile lähimad töökohad asuvad Helsingis.

Neljandat korda toimunud sõnumikirjutajate maailma­ meistrivõistlustel, mida korraldab LG, selgusid uued rekordkirjutajad. Võitjaks tulid Christina Sales Ancines (20) ja Jennifer Sales Ancines (15) Panamast, kes said auhinnaks 100 000 dollarit. Üritusel püstitati ka uus Guinnessi rekord: Austraaliast pärit Cheong Kit Aul sai 264 tähemärgist koosneva sõnumi kirjutamisega Qwerty-klaviatuuriga mobiilis valmis minuti ja 17 sekundiga.

Kuigi iPhone’il puudub veel NFC (Near Field Communication ehk lähiraadiovõrgu tehnoloogia), saab nüüdsest Euroopas oma iPhone’i väikese lisavidina ja mobiilirakenduse abil kontaktivabaks krediitkaar­ diks muuta. Selleks läheb vaja Kanada firma Wireless Dynamicsi adapterit iCarte.

Lisaümbris annab tavalisele iPhone’ile võimaluse olla maksevahend ilma krediitkaarti füüsilisel kujul välja võtmata. Esimesena võttis iCarte’iga krediitkaardi kasutusele Türgi pank Yapi Kredi koostöös mobiilioperaatoriga Turkcell.

MicroLink müüs infohalduse ja ühineb Elioniga MicroLink Eesti müüs oma info­ haldusega seotud äri, kus oli ligi 20 töötajat, Webmediale ja alates aprillist ühineb Elioniga.

Webmedia juhatuse esimees Taavi Kotka ja MicroLinki juht Enn Saar lõid käed viimaseks suureks tehinguks enne MicroLinki kadumist.

FOTO: MARKO MUMM / BNS

Webmediasse läinud infohalduse müügiga liikus ühest ettevõttest teise ligi 20miljoniline käive.

Eelmisest aastast planeeritud Micro­Linki ühendamine Elioniga aga lõpeb aprillis, kui kaob MicroLink iseseisva ettevõtte ja kaubamärgina ning kõiki teenuseid hakatakse pakkuma Elionist.

ARVUTIMAAILM

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 13

uudised u us ja va nad

Minisüler saab Androidi Kui esimesed netbookid ehk minisülearvutid pidid hammasrataste ragisedes ringi ajama Windowsit, mis oli mõeldud võimsamatele arvutitele, siis nüüd leiab minisülearvutitesse tee Android, mis nõuab vähem.

Toshiba AC100

Acer Aspire One

Asus EEE PC

Operatsioonisüsteem

Android 2.1

Windows 7 Home

Windows 7 Starter

Paari lausega

Android 2.1 on kiire, kuid midagi uuemat oleks tore. Android Market puudub.

Aku kestab kaua, kuid arvuti on aeglasevõitu.

Ekraanilt kannatab ka veebi talutavalt vaadata.

Minisülearvutite sektori looja. Nüüd juba päris kiire protsessori ja graafikaga, kõvaketastki juba 320 GB.

AMi hinnang

Android mobiilile pole sülearvutis kõige mugavam, oodata tasuks Chrome OSi.

Hea neile, kes ootavad pikka tööaega.

Korralik PC hea hinnaga, areng on aga seiskumas.

Tehnoloogiafännid Facebookis Uuel aastal on uus ka Facebooki pingerida – seekord vaatame, kuhu on jõudnud tehnoloogiateemalised lehed.

Nagu võis enne Metrix. station.ee tabelitesse vaatamiseta juba ette ennustada, on telekomifirmad esikümnes julgelt sees. Matvere ja Tätte ümbermaailmareisile saatnud Tele2 saadab

nüüd oma fännidele tasuta telefone. Jagamiskohustust pole, aga jagatakse inertsist ikka. Üllatavam on tehnikapoodide edukas esinemine.

Suur osa nende fännidest on kogunenud aastalõpu ostuhullusele kaasa aidanud sooduskampaaniate laines.

14 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

ARVUTIMAAILM

Facebooki pingerida Koostöös Metrix.station.ee-ga avaldame igal kuul edukaimate firma Facebooki fännilehtede pingerea.

1

Tele2 Eesti

23 244

+4677

25,2%

2

Photopoint

9785

+158

1,6%

3

Elisa Eesti

8861

+606

7,3%

4

AS EMT

8655

+710

8,9%

5

Elion

3691

+82

2,3%

6

OKIA – intelligent web solutions

3568

+244

7,3%

7

iShop24.ee

3536

–13

–0,4%

8

Euronics püsiklient

2751

+9

0,3%

9

Nokia Eesti

2150

+86

4,2%

10

Expert Tehnikakauplused

2139

–27

–1,2%

am 10 a a s tat taga si

Maailma tipus

Ordi müüb Androidiga tahvelarvuteid Domeenimulli teine lõhkemine

Kvaliteetkõlarite tootja Alfred & Partners OÜ võitis Estelon XA kõlaritega prestiižika auhinna – International CES Innovations 2011 Design and Engineering Awards. Tippu jõudnud Eesti firma sai lisaks 130 000eurose rahasüsti, üks rahastajatest oli Skype Eesti juht Sten Tamkivi.

Oskando ja Track24 panid GPSid ühte Eesti üks vanematest telemaatikalahenduste arendajatest Oskando OÜ omandas 100 protsenti sõidukite kaugjälgimise teenuseid pakkuvast ettevõttest Track24 Group OÜ.

Oskando ja Track24 liitumise tagajärjel tekib ettevõte, mis on käivitanud ekspordi kaheksasse riiki –

Lätisse, Leetu, Poolasse, Slovakkiasse, Bulgaariasse, Ungarisse, Soome ja Rootsi.

Sel aastal on plaanis alustada müüki ka Norra, Tšehhi ja Austria turul.

Oskando tegevjuhina jätkab Jaanus Truu, juhatusega liitub Track24 Group OÜ senine omanik ja tegevjuht Tauno Talv.

Morbiidse esikaanega Arvutimaailm ei jaga oma sisu kohta esikaanel mingit infot. Kas matusebürood internetis? Mingi katastroof tehnoloogiamaailmas? Toimetaja veerus selgub, et leinameeleoluks on põhjust e-äridesse investeerijatel. Ideed ei maksa midagi, küll aga nende elluviimine. 10 aastat tagasi avastasid paljud korraga, et raha läheb, aga ei tule dotcom-ärist kuidagi tagasi. Internetifirmad jäid kuivale ja hukkusid. Nüüd, 10 aastat hiljem on olukord nagu eelmiste mullilõhkemiste eelõhtul: virtuaalkeskkond Facebook maksab näiteks rohkem kui „ränist ja metallist” telefonide maailma suurim tootja Nokia.

Kodumaine arvutitootja Ordi on võtnud pakutavasse tootevalikusse Tegra tahvelarvuti Point of View Mobii Tegra.

See 10tollise ekraaniga ja Nvidia Tegra kiibistikul põhinev tahvelarvuti on hetkel üks võimsaimatest turul (suudab mängida ka HD videot) ning hind pole ka üldsegi eemalepeletav: 340 eurot.

Pilvedes pole midagi uut

ID-pileti rakendus Androidile

Pilvandmetöötlus on praegu nii kuum sõna, et tekib küsimus, miks varem sellest midagi ei räägitud. Aga tegelikult räägiti küll. Veebruari Arvutimaailm kirjutab juba dekaad tagasi arvutite „pilvest”, kuid siis nimetati seda hajusarvutuseks ja sellega kasutati ära arvutite jõude seisvaid ressursse mõne suurema ülesande lahendamiseks. Samas sai oma äri heaks ka ise pilveressurssi rentida.

ID-pileti ostmiseks on vaja meeles pidada hulk koode – kes neid jõuab kõiki mäletada. Hea Eesti Androidi-rakendus (Marketis ID Pilet) teeb selle tüütu töö ära ja hoolitseb ka ostetud piletite ajaloo eest.

ARVUTIMAAILM Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 15

fookus

Eesti valitsuse kuulus e-kabinet ootab uusi otsuseid. Mida peaks uus valitsus tegema paremini, et peatada Eesti langemine k천ikv천imalikes ITga seotud pingeridades? Foto: scanpix 16 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

1500 ülikoolilõpetajat tehnoloogiaerialadel aastas lubab IRL Eestile aastaks 2015, et võidelda Eestit kummitava IT-spetsialistide põua vastu.

Kuidas nad valitsevad meie ITd järgmistel aastatel?

Milline on parteide kujutlus Eesti IT-poliitikast? Kuidas saaksid Eesti startup’id lihtsalt minna maailma vallutama? Mida tuleks muuta IT-hariduse andmises? Loeme erakondade valimisprogramme ja uurime järele. koalitsiooniga vastandumise, oma IT-alastes punktides seda (vähemalt olulisel määral) ei tee. Või nad lihtsalt ongi ühte meelt.

Eesmärgistatud lubadused

Martin mets martin@digi.ee

Saime inspiratsiooni parteide programmide analüüsimiseks MicroLinki juhi Enn Saare põhjalikust selleteemalisest blogipostitusest, kuid otsustasime seda veidi laiendada ja ning ühtlasi küsitleda valikut Eesti IT olulisemaid tegijaid ning ka poliitikuid, kellel IT-küsimustes oma sõna sekka on öelda.

Selgub, et sellesse riigikogu koosseisu kuuluvast kuuest erakonnast on enda valmisplatvormis IT-valdkonna eraldi välja toonud üksnes koalitsioonipartnerid Reformierakond ja Isamaa ja Res Publica Liit. Muude teemade hulka on ka neli ülejäänud erakonda enda IT-teemalisi lubadusi sisse kirjutanud.

IT-valdkonna eraldi väljatoomine on kõnekas fakt, kuid mitteväljatoomine on isegi olulisem. Tundub, et opositsioonierakonnad ei pea seda teemat väga oluliseks. Isegi erakonnad, kes muidu seavad eesmärgiks

IRLi IT-valdkonna platvorm on ilma kahtlusteta kõige terviklikum visioon koos selgelt sõnastatud eesmärkidega, mitte pole erakonna peakorteris ajurünnaku käigus hulka erinevaid ideid lakke loobitud ja vaadatud, mis erakonnakaaslaste silmis pidama jäävad.

IRLi programm koosneb IT-hariduse

IRL pakub kõige terviklikumat ja detailsemat Visiooni eesti IT-tulevikust.» edendamisest, soodsast keskkonnast tarkade töökohtade tekkeks, IT-ekspordist ja koordineeritud IT-valdkonna juhtimisest.

IT-spetsialistide põua vastu võitlemiseks lubab IRL suurendada 2015. aastaks IT-erialadel kõrgkoolide lõpetajate hulka 1500 inimesele. Selles lauses on võlusõna „lõpetajate”, sest praegu lõpetab õpinguid alustavat 600–700 üliõpilasest kooli umbes

30%. Et see protsent nii nukker poleks, selleks lubatakse tõsta vastavate erialade pearaha alates 2012. aastast kahekordseks, ühtlasi tõmmates ettevõtlust senisest rohkem kaasa õppeprotsessi.

Tarkade töökohtade tekke soodsaks tingimuseks pakub IRL sotsiaalmaksule ülempiiri ja maksusoodustusi hariduskuludele. IT-ekspordi edendamiseks aga toetatakse üldsõnaliselt IT-teenuste ja -toodete eksporti, Euroopas aga lubatakse Eesti IT-lahendusi levitada ning võimalusel ka kohustuslikuks muuta. Kodumaal aga käivitatakse EASis eraldi programm IT-lahenduste rakendamiseks Eesti ettevõtetes ning energeetikas.

Eesti IT-juhtimine soovitakse viia ametkondadeüleseks, selleks luuakse infoühiskonna tegevuskava eest vastutav IT Agentuur, jättes Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse vastutama üksnes IT-hariduse eest.

Asi kisub ümmarguseks Reformierakond on IRList oluliselt üldsõnalisem ja luulekeelsem, ilma ülemäära selgesõnaliste lubadusteta. Nende visioonis tuleb e-teenused muuta i-teenusteks, ehk riigi avalikud IT-teenused on mõeldud eelkõige i-nimestele. Teenused peavad muutuma veelgi mugavamaks ja atraktiivsemaks. Selle ümber ka enamik

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 17

fookus Ko M M E N TA A R

Mis on Eesti oluliseim probleem, mille riik peaks ITsektoris lahendama?

Rain Laane

Microsoft Eesti esinduse juht Majanduse üheks veduriks on eksport ja innovatsioon.

Eesti IKT praegune suurim proovikivi ja samas võimalus on käivitada teenustepõhine IKT lahenduste eksport. Näiteks alustuseks jõuda paari aastaga niikaugele, et Eesti eestvedamisel Euroopa Liidu sees saaksime vastastikku turvaliselt digitaalselt allkirjastada kõiki dokumente. Suure osa Euroopa kodanike jaoks on see endiselt ulme, mida me siin Eestis ID-kaardi ja mobiil-IDga teeme. Riigisiseselt saab IKT oluliselt kaasa aidata meie haridussüsteemi nüüdisajastamisel, mis lõpptulemusena aja möödudes suurendab Eesti läbilöögivõimet maailmas. IKT ei ole asi iseeneses, vaid vahend millegi saavutamiseks ning ühe asjana hääletaksin pikas perspektiivis konkurentsivõimelisema Eesti poolt.

Urmas Kõlli

AS Dateli juhatuse esimees ja ITLi juhatuse liige Kõige üldisem mure, mis vajab lahendamist, on laiapõhjalise strateegia puudumine ühiskonna arendamiseks infoühiskonnaks. Seega, riik koos ettevõtlusorganisatsioonide ja teadlastega visioneerib, koostab ja arendab rahvuslikku infoühiskonna arendamise kava – moodsa ühiskonna toimimise mudelit. See määrab, mida, millises järjekorras, kas ja kuidas teha. Kohe võib lisaks ülaltoodule ühe prioriteedina tuua rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist IKT-haridust ja siin näeme tähtsat rolli IT Akadeemia loomises. Teiseks prioriteediks pean IKT teenuste ja toodete või traditsiooniliste sektorite IKT-l tuginevate uute teenuste ja toodete ekspordi olulist kasvatamist.

Enn Saar

AS MicroLink Eesti juhatuse esimees, ITLi juhatuse liige IKT kõrghariduse vastavuse suurendamist Eesti majanduse vajadustele. Ootame uuelt valitsuselt IT Akadeemia initsiatiivi edasiarendamist ja käivitamist järgneva nelja aasta jooksul. 2015. aastaks oleme jõudnud tasemele, et Eesti kõrgkoolides lõpetab iga aasta kokku vähemalt 1500 rahvusvahelisel tasemel IKT-spetsialisti.

Eesti ettevõtete ja kogu riigi igapäevane toimimine ja edukus sõltub üha enam IT tõrgeteta tööst. Ootame riigi IT-arenduse juhtimise ümber korraldamist. IKT teenuste ja toodete või teiste majandusharude IKTl tuginevate uute teenuste ja toodete ekspordi maht tuleks viia 2015. aastaks erasektori ja riigi koostöö tulemusel kahe miljardi euroni.

18 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

Praegu on riigi poolt Eesti IT suurel määral IRLi majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi arendada. foto: scanpix

lubadusi keerleb, alustades e-Eesti versioonist nutitelefonidele kuni sellest, et Eesti paistaks maailmale ka edaspidi läbi tubli IT-tiigri kuvandi.

Lisaks torkab Reformierakonna juures esile see, et eelkõige „toetatakse” ja „jätkatakse” tegevusi, millega on juba niikuinii alustatud, näiteks ülikiire internet kõikidesse maapiirkondadesse, või mis on juba nii või teisiti välja reklaamitud, nagu võimalus nutitelefoni ja mobiil-ID abil 2013. aasta kohalikel valimistel hääletada.

Startup’idele tuult tiibadesse Sotsiaaldemokraatlik erakond ei ole IT-teemat eraldi välja toonud, küll on aga majanduspeatükis pööratud märkimisväärselt rõhku IT-ekspordile.

Lubatakse parandada Eesti ettevõtete ligipääsu kapitaliturgudele ning koostöös ettevõtjate ja riskikapitali

KO M M E N TA A R Taavi Kotka

AS Webmedia juhatuse esimees, ITL president

investoritega välja töötada meetmed kõrge potentsiaaliga startup-ettevõtete toetamiseks ja sisenemiseks välisturgudele.

Samasse teemasse lähevad ka lubadused luua stardilaenu meede kõrge arengu- ja ekspordipotentsiaaliga ettevõtete käivitamiseks ja rakendada Eesti välisesindused ekspordi toetamisse välisturgudel. Eestis kohapeal aga soovitakse suurendada e-riigi teenuste kättesaadavust võõrkeeltes, algatada energiasektori Tiigrihüppeprogrammi ja varustada politseisõidukid tänapäevaste side- ja infotehnoloogiliste vahenditega. Lubadused on enamasti üldsõnalised, kuid siiski selgelt eesmärgistatud, eriti mis puutub alustavatesse ettevõtetesse.

Suurima opositsioonipartei Keskerakonna IT-teemalised punktid on jaotatud eelkõige majandus- ja kodanikuühiskonna valdkondadesse ning lubadused jäävad enamasti Reformierakonnaga sarnaselt ebamääraseks.

Lubatakse, et valitsus olgu kõrgtehnoloogiliste välisinvestorite partneriks ja innustajaks ning toetatakse Eesti ettevõtete toodangu eksporti idaturu-

Keskerakond soovib suurendada eesti aktiivsust kasvavatel turgudel.» le. Samuti soovitakse suurendada aktiivsust kasvavatel maailmaturgudel, nagu Hiina, Brasiilia ja India.

Minu_nimi.ee Samasse patta läheb ka lubadus, et Eesti välisministeerium peab senisest enam oma tegevuses orienteeruma riigi majandushuvidele. Üks väga konkreetne lubadus siiski on – Keskerakond võimaldaks igale Eesti IDkaardi omanikule ühe tasuta Eesti maatunnusega (.ee) domeeni.

Eestimaa Rohelised toetavad maaelu arendamiseks kiire internetiühenduse jõudmist igasse külla ja nendesse kaugtöövõimaluste teket. Selleks, et ennetada võõrtööjõu sissevoolu, pakutakse välja tööstuse robotiseerimiskava ning toetatakse Eesti juhtivat

Kui seni kasutasid IKT teenuseid Eestis peamiselt finantssektor, telekomisektor ja riik, siis masu pani enamikke Eesti ettevõtteid oma majasiseseid protsesse üle vaatama ning rohkem efektiivsuse ja kokkuhoiu peale mõtlema. See on tinginud olukorra, kus IKT teenuste tarbimine on oluliselt kasvanud ning nõudlus heade IKT spetsialistide järele on jõudnud kriisieelsele tasemele.

Lisaks on kasvanud IKT sektori enda ekspordikäibed ning ka see kütab vajadust heade spetsialistide järele. Siin on pilt päris kurb. Skype vajab sellel aastal juurde 350–400 spetsialisti ning nad peavad pragmaatiliselt võimatuks, et nende kohtade täitmiseks olulise osa inimesi Eestist leiavad.

Eelnevast tulenevalt on selge, et praegune Eesti kõige olulisem IKT sektoriga seotud probleem on HARIDUS ja pidev tööjõu järelkasv. Siin ei piisa paari välismaise professori maaletoomisest, vaid on vaja nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset hüpet.

Eesti riik on IKT sektori defineerinud kui ühe neljast fookussektorist, millele eritähelepanu osutatakse ning see sektor on praegu seisus, kus seda eritähelepanu on väga vaja. Ükskõik, kuhu me enda ümber praegu ei vaata, ikka on see enamal-vähemal määral seotud IKTga ehk siis tehes ühiskondliku kokkuleppe ja investeerides rohkem selle valdkonna haridusse ei saa see pikas perspektiivis olla vale otsus.

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 19

fookus KO M M E N TA A R Ott Pärna

Arengufondi juhatuse esimees Suurim proovikivi ja ühtlasi võimalus on inimesed.

Praegu pigistab king ennekõike tasemel IT-ekspertide arvu osas, aga ka nende interdistsiplinaarsete oskuste ja ettevõtliku vaimu poolest. Kusjuures, mitte ainul ITsektori kasv ja vastavad välisinvesteeringud ei ole inimressursi kännu taga kinni. Arvan, et veelgi rohkem kannatavad meil teised sektorid, kus IT rakendamine võiks avaldada suurt mõju tootlikkuse ja ärikeerukuse kasvule.

Me vaatame ka liiga vähe oma ettevõtete sisse, mis kompetentsidest seal ennekõike puudus on. Arengufondi kogemuste põhjal startup’idesse investeerimisel oskan öelda, et rahvusvahelise turu tunnetus – kogemused ja kontaktid – on üks suur proovikivi. Kuid teine selline on ka IT-inimeste väike osakaal. Eestis on iga 100 töötaja kohta 2,5 IT-inimest, Soomes ja Rootsis aga 9. See erisus viitab nii meie majanduse struktuursele lihtsakoelisusele kui ka ettevõtete tehnoloogilise võimekuse piiratusele.

Ivar Tallo

e-Riigi Akadeemia juhatuse liige Tore on erakondade platvorme lugedes näha, et infoühiskonna probleemid on käsitlust leidnud, kuid minu meelest on suurimaks probleemiks ühte ja koordineeritud IT-valdkonna juhtimise puudumine. Kas või majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis oli kolm aastat IT-asekantseri koht täitmata. Praegustel võimuerakondadel on olnud võimalus olukorda parandada, kuigi viimaks paistavad nad sellest aru saavat, et see asi on vaja lõpuks ära teha. Ühtne ja eesmärgistatud IT-juhtimine on tõsiseim probleem ja see on ka peamine põhjus, miks me praegu ITga seotud erinevates tabelites maailmas langeme. Räägitakse küll palju turvalisest käitumisest internetis, kuid samuti peaks riik koolides õpetama e-kodanikuks olemist.

Juhan Parts

IRL, majandus- ja kommunikatsiooniminister Olulisim probleem on see, et Eesti vajab rohkem IT-haridusega inimesi. Eestil on põhjendatult IT-riigi kuvand, kui vaatame IKT kasutamist Eestis. Kas see kajastub ka ekspordis? 2009. aastal eksportis Eesti IKT teenuseid ja kaupu 250 miljoni euro eest. Eelmisel aastal ehk samapalju, ent see on vaid ca 3% kogu Eesti ekspordist.

Suurem vajadus IT-haridustega inimeste järele tõusebki eeskätt siis, kui vaatame oma kodukamaralt välja. Meie IT-sektor on kujunenud siinsete vajaduste ja mastaapide järgi. Enamik välisturge on aga Eestist suuremad ja seega on ka mastaabid teised. Tarvis on võimekust teha projekte, mis on Eestis tavalistest kordi mahukamad ja nõuavad suuremat meeskonda. IRLi programmis on seatud eesmärk, et 2015. aastal oleks Eestis rahvusvahelisel tasemel IKT eriala lõpetajate arv 1500. Selleks on tarvis suurendada ka nende erialade pearaha. Ülikoolide, riigi ja ettevõtete koostöös tuleb käivitada IT Akadeemia projekt.

20 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

osalust küberjulgeoleku tagamises.

Viimast lubavad enda programmis toetada ka IRL ja Reformierakond.

Põnevam on roheliste plaan bürokraatia vähendamiseks luua ettevõtetele e-riigi teenusena arveldamisja raamatupidamiskeskkond, milles toimides on korraldatud majanduslik arvepidamine, maksude maksmine ja statistiline aruandlus. Sarnase lubadusega tuli välja ka Reformierakond, kes võimaldaks alla 100 000 euro suuruse aastakäibega väikeettevõtetele mugava raamatupidamise otse e-maksuameti keskkonnas.

Kõik ongi ühel nõul?

Kõik erakonnad liiguvad oma ITteemaliste lubadustega enam-vähem ühes suunas, vahe on üksnes selles, kui oluliseks on erakond seda teemat enda programmis pidanud. Näiteks kõik suuremad erakonnad lubavad tagada üldhariduskoolidele tasuta töövihikud ja õpikud ning viia sisse e-õppevahendite kasutamise võimaluse. See on ka ainuke vähegi IT-teemaga seotud lubadus, mille nendel riigikogu valmistel on julgenud välja

Arvutimaailma lugeja – valdkonnaspetsialist, kes otsustab!

Sinu reklaaminõustaja Presshouse’is

Raimo Kõrts Tel: 53 457 160 raimo.korts@presshouse.ee

käia Rahvaliit.

Alustavate ettevõtete võimalikku IT-eksporti toetavad oma valmisprogrammides kõige selgemalt IRL ja Sotsiaaldemokraatlik erakond, üldsõnalisemalt ja ebamäärasemalt aga ka Reformierakond ja Keskerakond.

Pikka aega Eesti IT-arengust pärssivaks teguriks olnud IT-spetsialistide puuduse on kõige teravamalt välja toonud IRL. Mitme erakonna programmis on küll juttu kultuuripärandi digitaliseerimisest, kuid selgelt visiooni eestikeelse keeletehnoloogia arengust nendest ei leia. Kaugemale tulevikku suunatust ja käega kinnihaaratavaid lubadusi leiab erakondade sageli ümmargustest programmidest vähe, lähim eesmärk tundub olema järgmine majanduskasv.

Kõige hilisem aastaarv, mida võib IT-teemalistest lubadustest välja lugeda, on 2015. Tundub, et erakonnad on muutunud enda lubaduste kohalt tundlikumaks ja ajal, mil eelmiste valimiste programm on paari klõpsuga leitav, ei taheta väga suuri ja lubadusi välja käia.

Kas aastaks 2015 lõpetab ITga seotud erialadel juba üle 1500 üliõpilase? IRL igatahes lubab seda korraldada. Pildil TTÜ tudeng Janoš Tšonka. foto: scanpix

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 21

firma

MarkIT tekkis tühjale kohale ja sai edukaks

Mis juhtub, kui võtta kokku hulgiladude andmebaasid, koguda kokku IT-hankimisi tegevad ettevõtted ja võimaldada neil tellida hulgiladudest hea hinnaga tooteid? Juhtub MarkIT.

Hirmus pokkerimäng suure seltskonnaga.»

Andres Agasild elust enne MarkITi tulekut

Eesti arvutustehnikaturg on väike ja oli aastaid justkui nukuteater – paar suurt hulgifirmat nööre tõmbamas ja sadu pisikesi edasimüüjaid, kes kõik võitlemas oma pisikeste marginaalide pärast. Segadust kui palju! Ettevõtte IT-hankijale oli see lausa võluritöö leida parimad pakkumised, hoida ettevõtte IT-kulud tehnika poole pealt kontrolli all ja mõistuspärased.

MarkIT kasvas välja vajadustest ja kogemustest. 21. sajandiks oli laomajandus ja IT jõudnud sellisele tasemele, et võis hakata ühendama erinevaid süsteeme. MarkITi loomisideeks oli võtta kokku mõned suuremad hulgiladude andmebaasid, koguda lepingutega kokku suuremad IT-hankimisi tegevad ettevõtted ja võimaldada neil tellida otse hulgiladudest ette kokkulepitud marginaalidega tooteid. Sellega sai muuta IT-hangete tegemine lõppkliendile läbipaistvamaks, kaotada vajadus tuhnida paljude edasimüüjate vahel, et otsida madalaimat marginaali.

Et Eesti turg on väike, ladude kokkulugemiseks jätkub ka saekaatrimeeste ühe käe sõrmedest, siis ei saanud juba algusest peale piirduda Eesti turuga. 2003. aastal loodud ettevõte oli laienemas Lätti juba sama aasta lõpul.

Asi algas Helmesest Firma loomise juures seisid mehed, kelle taust oli osalt seotud Helmesega. Ka praegu on Mark­ ITi üks investoreid Helmese looja Jaan Pillesaar, 2007. aastast on rahadega kambas ka Skype’i loojad oma investeerimisfirma Ambient

22 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

Sound Investmentsi kaudu. Firmat veavad aga endiselt Andres Agasild ja Margus Pahtma, kellega AM kohtumas käis.

MarkITi juht Andres Agasild tunneb muret, et ega jälle ometi ei tule ajakirjanikud (ainult) temast kirjutama. Ka fotole eelistab ta jääda koos kolleegidega, ettevõte ei ole ühe mehe teha. Samas on just Andres see, kes juhatuse liikme ja osanikuna firma restruktureerimisel 2003. aastal Helmese infrastruktuuriosakonnast Mark­ITi kujundas. Võib-olla just tihe seotus internetiga, veebitarkvaraarendusega ning samas suurelt mõtlemine aitasid luua uut kontseptsiooni, millega IT-riistvara ärivaldkonda reformida. Seda poleks saanud ju oodata mõnelt juba tegevalt tugevalt rauafirmalt, kes toodaks ise arvuteid, omaks laoseisu ja mõtleks lokaalselt.

Varasema üksikute hulgiladude ja sadade edasimüüjate süsteemi kohta ütleb Andres, et see oli „hirmus pokkerimäng suure seltskonnaga”. See põhjustas rahulolematust, sest nii pole äri just kõige efektiivsem ja seal on palju mängu ja segadust.

Eesmärgiks oli luua teenus, mis aitaks probleeme lahendada, mitte ostjatele kaste müüa.

Professionaalse IT-ostja vajadus on hoida kokku aega ja raha ja just seepärast sai MarkITi missiooniks säästa ostjate aega ja raha. Sellest tulenes MarkITi ärimudel – otse hulgimüüjalt kliendini, valutult. Leiti mõistlik olevat, et lõppostja saab vaadata otse hulgimüüja hindu, edasimüüjate kiht jääb vahelt ära.

Andres Agasild ütleb, et meeldejääv atmosfäär on oluline osa heast töökeskkonnast. MarkITi kontor oli eelmisel aastal ka Eesti Sisearhitektide Liidu aastaauhindade üks kandidaat. Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 23

firma

MarkIT globaalsed vedajad: (paremalt) Margus Pahtma (turundusjuht), Andres Agasild (tegevjuht), Kairo Alloja (laienemine), Anneli Aljas (finantsjuht), Lauri Haav (müügijuht), Peeter Tamm (arendusjuht).

Suuremate klientide hinnastamine on avatud marginaaliga 5–9% protsendi peale.

IT-tooted on pigem tarbekaubaks muutunud – valik on kõvasti tõusnud ja hinnad langenud.

Seega on hulgimüüja roll tõusnud, võimalik on laos hoida palju erinevat kaupa, kohe lähedal, mõne päevaga kättesaadavana.

MarkITi roll on justkui turul, börsil, kus hulgilaod näitavad oma pakutavad hinda ja ostja leiab need kergesti üles, et teha oma valik. Üht ja sama kaupa leiab mitmelt pakkujalt, väga erinevate hindadega.

MarkIT liitis Zebra

suur järjekord oli ford scorpiotest, kes kaupa saamas käisid.»

Andres Agasild kirjeldab IT-äri Slovakkias

Paljudele tuttav Zebra veebipood, mille kasutajamugavuse ja laia tootevaliku üle veel tänini mõni kasutaja igatsust tunneb, liideti MarkITi gruppi 2008. aastal.

Zebra meeskond andis MarkITile head lisa müügitiimi, sealt on üle tulnud ka MarkITi arendustiimi juht Peeter Tamm. Zebra eratarbijatest klientidele tähendas ühendamine küll raskusi, sest MarkIT pakub teenuseid vaid juriidilistele isikutele. Võimalik on küll kasutada eraldi Oma Töötaja Ostuprogrammi kontosid, aga sedasi saab kaupa vaid ettemaksuga ja tööaadressile tellida. Ka on MarkITil koostöös

24 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

arvutikaupade jaemüügiettevõttega Klick valminud spetsiaalne müügikeskkond eraisikutele, Digikuller, kuid seegi aitab vaid kauba toimetada lähimasse Klicki poodi ja süsteem on esialgu veel katsetamise järgus.

Eraisikute teenindamisest loobumiseks on MarkITil muidugi selged põhjused: väiksem vajadus kasutajatoe, garantii ja lokaalse kohalolu järele. 90 protsenti MarkITist tehtud tellimustest ei vaja inimese sekkumist firma kontori poolelt. Kõik on võimalikult tõhus ja lihtne.

Laienemine Balti riikides oli kiire, Leetu jõuti juba 2004. aastal. Läti kunagine konkurent Hermitage on nüüdseks MarkITi Läti tütarfirma.

Kuid kui suurettevõtetele hanketeenuste pakkumisega võis märgata, et Balti turg ei olnud piisav ahvatleva mõju avaldamiseks, siis tuli teha plaanides korrektiivid ja asuda suurelt laienema. Praegu on Pärnu maantee kontorihoone koosolekuteruumi seinale joonistet Euroopa kaardil 21 kollast täppi, neist 12 tähistavad riike, milles on kohalik kontor ja inimesed. Ülejäänutes on tütarfirmad, mis toimivad peakontori toel ning sellest piisab kohalolu tagamiseks.

Pärnu maantee suures avatud kontoris kuuleb rohkem hispaania ja itaalia keelt, sealt suheldakse Skype’i/telefoni teel, et lahendada 10%

suuri käibeid töötaja kohta. Amazon suutvat teha 740 000 eurot käivet töötaja kohta, Mark­ ITil on see esialgu 500 000 euro kandis. Kui aga võtta eraldi Eesti ja Soome tütarettevõtted, siis ületab firma üleilmset raamatukaubamaja.

Eesmärk on miljon eurot töötaja kohta aastas. Kogu grupi käive eelmisel aastal oli 26,7 miljonit eurot, sellest Eestile langes 12 miljonit.

Kohaliku turu tütarettevõttes MarkIT Eesti AS on vaid kaheksa töötajat, isegi kui peakontori 15 töötajast mõni Eesti arvele kanda, siis jagub veel miljoniks inimese kohta. Rõhutame, jutt käib juba eurodest. Soomes on viis töötajat ja käive viis miljonit. MarkITi kontsernis töötab kokku 60 inimest, 21 riigi kohta seda ju polegi palju?

XMLi revolutsioon

tellimustega tekkida võinud probleeme. Eesti ja Põhjamaade probleemid lahenevad vaiksemalt – e-posti teel.

Kõigis riikides on eesmärgiks integreerida suuremad hulgimüüjad, praeguseks on neid 125, mis annab kokku kaks miljonit unikaalset tootekoodi, millest 400 000 on reaalselt ladudes saada olevate erinevate toodete omad.

Võrdluseks võib tuua, et Eesti suurimal hulgimüüjal on laos umbes 5000–6000 toodet, suurimate Euroopa riikide hulgiladudel 15 000 – 20 000. Techdata ja Ingram Micro suudavad pakkuda 100 000 toote kanti ja on sellega Euroopa suurimad.

Eesti on jätkuvalt kõige suurem turg, siin pakutakse müügiks 200 000 erinevat artiklit, pole ju mõtet siia pakkuda näiteks Portugalile lokaliseeritud seadmeid või tarkvara. Kui väga vaja, siis tegelikult võib – search.markit.eu lubab otsida absoluutselt kogu MarkITi tootevalikut ja siis saab neid mõne tõsisema kliendi vajadusel ka lokaalsesse müüki võtta. Näeb ka ära, kus riikides toode juba lokaalses müügis on. Suuresti on toodete valik riikidesse juhitud automaatsete filtritega, sadu-tuhandeid tooteartikleid läbi kammida võtaks meeletu inimressursi.

Suur tellimuste automatiseeritus võimaldab

MarkITi teenus koosneb kahest osast: laia valiku toodete koondamisest ja tarkvarast, mis kogu selles virrvarris orienteeruda laseb. Veel 1990ndatel mõeldamatu sai teoks tänu andmebaaside ühendatavusele, andmete XML-vormingus toimiv automaatne liikumine erinevate süsteemide vahel. Selle standardi tugi on LääneEuroopas väga heal tasemel.

Erinevaid probleeme kohtab peamiselt IdaEuroopas: Ungaris olid hulgiladude ühendamisega raskused, aga näiteks Tšehhis hea seis.

Sloveenias oli kaks suurt hulgimüüjat, millest üks pidi tublit tööd tegema, et XMLi-põhiselt ühenduma hakata. „Slovakkias oli suur järjekord Ford Scorpio­ test, kes kaupa kätte saamas käisid – seerianumbrid kirjutati käsitsi paberile, selleks oli kohviautomaadiga ootesaal. Ei mingit kohaletoimetamist nagu meil oleks 60protsendilise turuosaga hulgimüüja juures,” kirjeldab Andres Agasild Ida-Euroopa hulgilaoeksootikat.

Praegu on MarkITil puudu Euroopa liidus vaid paar riiki: Bulgaaria, Rumeenia, Kreeka.

Portugali ja Iirimaa esindused lähevad kohe üles.

Erinevalt Jaan Pillesaare teisest ettevõtmisest, Helmesest, ei avalda MarkITile mõju Valgevene diktaatori soodustused tööjõumaksudele – tööjõudu lihtsalt kulub vähe. Palju olulisem on kultuuriväli: väike korruptsioonitase, kuritegevuse kontrolli all olek, avatus. Kui e-kaubandus on vähelevinud, siis pole mõtet selle riigi turule minna.

Vähese avatuse ja kõrge korruptsioonitasemega riigid ei ole MarkITile sobiv eesmärk, sinna ei laieneta. Nii käib MarkITi areng pigem

A rva m us

Age Reinvart ALSO Eesti müügidirektor Vanade võitluskaaslastena oleme teineteise arengutel ja töövõitudel ikka kätt pulsil hoidnud ja ALSO Eesti (endine GNT) on läbi aegade oma ressurssidega ka toeks olnud MarkIT ühes või teises projektis.

Kahtlemata on MarkIT hankekeskkond kui toode oma mastaapsuses ja rahvusvahelisuses ainulaadne.

MarkITi puhul ei saa me rääkida ainult õigel ajal õiges kohas olemisest – neil oli olemas äss idee, aga nad tegid ka julgeid otsuseid ning tegutsesid kiirelt. Ükskõik kui kahtlaselt lihtne (järelikult ka geniaalne) nende ärimudel kõrvalt vaadates ka tundus, ei suutnud või ei söandanud seda siiski keegi siinkandis kopeerida.

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 25

firma

Kõrge vaade uuele maailmale – Janek Veermäe (vasakul) vastutab MarkITi rahvusvaheliste klientide tsentraalse müügi eest.

Kairo Alloja (paremal) on juhtinud aastaid laienemist. Kairo satub Barcelonast Tallinna peakontorisse vaid paar korda aastas. mööda Euroopa Liitu. Liidu ühisturg teeb asjad lihtsamaks, tootjad võivad küll vahel jonnida – näiteks Apple oma iPadidega. Apple’i ametlik esindaja IM Arvutid ei saanud neid müüa enne jaanuari viimast nädalat, kuid Euroopa hulgiladudest sai neid tellida küll. Apple seab küll toodetele ka lõpphinnad ise, mis mõjutab taas äri.

Teine tuntud isepäine tegija on Dell, selle tootja valik on seepärast MarkITis veidi piiratum.

Konkurente ei olegi

tsentraal­ ne mudel lokaalsele tellijale.»

MarkITi töö käigus tekkinud juhtlause on lihtne ja selge.

Tehnilise poole pealt pole nõudmised suured – aitab mõnest masinast Linxtelecomi serverikeskuses, lisaks arendusserver. Tarkvara on ehitatud .NET arhitektuuril, andmed kanduvad automaatselt raamatupidamisse, milles aitab kaasa Directo veebipõhine raamatupidamissüsteem.

Maas on süsteem väga vähe aega – halvemal juhul vaid mõni tund aastas, kõige keerukamaks ja ressursimahukamaks osaks on reaalajas laoseisude uuendamine.

Väga sarnase ärimudeliga konkurente on MarkITil vähe kui üldse. Saksa börsifirma Bechtl Direct mudel ehk läheneb – aga toimib ikkagi oma lao baasil, mis muudab oluliselt asju.

Täpselt sarnast ärimudelit ei ole Arvutimaailmale ega MarkITi juhtidele teada. „Rootsis on veidi lähedane Dustin, millel on oma oma sisseost lisaks hulgiladudele.” Kõige lähedasem oli mudelilt Läti Hermitage, nüüdseks on nad MarkIT Läti. Väga vähe on rahvus-

26 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

vahelisi IT-edasimüüjaid, see äri käib tavaliselt regiooniti, kus võib leida sarnaseid alternatiive.

Asjaajamist lihtsustab MarkITi viieliikmeline raamatupidamistiim. Lisaks on vaja asukohariikides eraldi partnereid, kes tunnevad kohalikke olusid ja seadusandlust, võtavad vastu müügiandmed ja teevad vajalikud aruanded, täidavad vormid.

Töö käigus tekkis MarkITil mudel „tsentraalne tellimine lokaalsele tarbijale”. Võimalus vaadata Läti ja Leedu hulgimüüjate seise ja kohe ära tellida, juba samal päeval hakkab kaup liikuma.

Andres: „Tahate Poolasse oma harukontorile arvutit? Neli kohalikku suurt hulgimüüjat pakuvad ja kohe saab.”

Ei ole tarvis end kurssi viia turuolukorraga naaberriigis, et tagada head pakkumist oma tütarettevõttele. MarkITi marginaal on ju ette teada ja piisavalt soodne.

Börsile veel vara minna Küsimusele, kas MarkIT plaanib ka börsile minna, vastab Andres Agasild, et seda firma lähemates plaanides ei ole. MarkIT olevat veel liiga väike. Sellest hoolimata võiks avatud suhtumine kindlasti teha MarkITist investoritele meelepärase börsifirma. Seni ehitatakse ettevõtet aga ennekõike efektiivsuse nimel, mitte kohe müügiks.

Madis Veskimeister

Lennukust pole ainult firma kontseptsioonis ja igapäevaelus. Ärimudel pole koostatud (punaste) seente pealt.

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 27

reportaaž

Aaretejaht satelliitide ja sõpradega

Võtke lahti „Seiklusjutte maalt ja merelt” raamat ja seiklus kodust lahkumata on alanud. Kui aga toast välja minna, võib võtta GPSis kaasa koordinaadid. Mõne aarde koordinaadid.

Oli aasta 2004 unine 1. jaanuari varahommik.

Uus aasta oli vastu võetud ühe põhjaranniku vana kivist meierei ruumides – õnnetina valatud, seiklusjutte räägitud, aga hommikul tekkis tahtmine veel mõni päris seiklus ise läbi elada, et aasta algaks kuidagi eriliselt. Kaasas oli Magellani mustvalge GPS. Keegi teadis uut ja põnevat sõna „geopeitus”. Leidsime veebist lehekülje, kus olid aarded ja nende koordinaadid. Pool tundi sai kõigepealt mässatud koordinaatide GPSis õigesse formaati viimisega. „Üks aare on siit vaid üheksa kilomeetri kaugusel,” avastas GPSi omanik. Koordinaadid viisid väikese jäätunud joakese äärde. Keegi ei teadnud, mida seal edasi otsida. Luusisime niisama ringi, mingi prügikott vedeles puuõõnes ja jäi ühele silma. Koti sees oli roostes aardekirst, oligi aare. Nagu „Aarete saares”.

Et ei peaks pettuma

Kurdavad, kui talu kivihunikuid pole kaardile märgitud.»

Enn Veenpere geopeituse maaletooja

10. veebruaril 2001 läksid Enn ja Hannes Veenpere Helme linnusevaremete taha, kaasas kohvipurk ja natuke nänni. GPS muidugi ka. Enn Veenpere oli varem lugenud ajalehest Henrik Roonemaa lugu, et on üks selline mäng, kus peidetakse aare koordinaatidele ja siis teised lähevad otsima. Nimetati seda mõne kuu vanust mängu geocaching’uks. Et esimesi otsijaid mitte liiga ära ehmatada ja et nad kohe alguses pettuma ei peaks, sai Eesti esimene aare väga lihtsasse kohta. „Parkige oma auto näiteks N58° 00’57,6’’ ja E025° 52’48,2’’, jalutage veidi kenas

28 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

looduses ja peaksitegi varsti leidma,” kirjutavad Veen­pered aardekirjelduses. Juba mõni päev hiljem, 17. veebruaril, teevad esimesed leidjad sissekande aarde logiraamatusse.

Aardeotsijaid ei tormanud murdu aardeid otsima, sest GPS oli Eesti peredes ikkagi harv nähtus.

Militaristid leebusid Enne 1. maid 2000 polnud geopeitust võimalik mängida, sest USA sõjaväe käes olev satelliidisüsteem pakkus tsiviilkasutajatele hajutatud täpsust, mis ulatus mõnesaja meetrini. Eksinuid juhatas küll metsast välja, aga täppis-aardeotsingut ei maksnud loota. USAs aga peideti juba mõni päev hiljem pärast täpsuse suurenemist esimene geocaching’u aare, et proovida, kas ikka on täpsus piisav, et teised otsijad aarde üles leiaksid. Leidsid küll.

Esimesed GPS-kaardid hakkasid mõni aasta hiljem ka Eestisse jõudma, kuid esialgu sai nende pealt tsaariaegseid raudteesid ja kolme põhi­ maanteed vaadata. 2007.-2008. aastal oli juba päris hea seis ja siis uhkustas mõni geopeitur pigem sellega, et ta otsib aardeid kaardita GPSiga või lausa GPSita. Üks kasutajagi võttis omale nimeks gpsitu, kuigi õige pea sai ka tema GPSi. „2010. aastal oli kaardinduses juba päris hea seis,” ütleb Enn Veenpere, kes tänu geopeitusele sattus lõpuks ka Regiosse tööle. „Nüüd kurdavad kasutajad pigem, kui talu kinnistu kõiki kivihunnikuid pole peale märgitud.”

Enn Veenpere komplekteerib Regio kontoris geopeituse esimest „siristajaga� aaret.

Fotod: Kalev Lilleorg

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 29

reportaaž

Aare on valmis peitmiseks – ilustamata, lihtne.

Selle peale võtab Eesti geopeituse algataja välja väikese vitamiinitopsi ja natuke teipi ning Chirpi. Garmini pisike lapik seadeldis Chirp on nüüd, 10 aastat hiljem uus tehnoloogiline vidin, mida toodetakse spetsiaalselt geopeituse mängu jaoks. Nii nagu selle mängu jaoks tehakse ka spetsiaalseid GPSe – kunagi lihtsast katsetamisest alanud mäng on nüüd arvestatav osa GPSkäsiseadmete turust koos sinna juurde käiva väikese nänniäriga, mida veab rahvusvahelist geocaching’ut haldav firma.

„Siristaja” siristab kohale

Eesti on maailmakaardil päris edukas.»

Enn Veenpere Eestit katvate aarete tihedusest

Chirp ehk „siristaja” on asi, mis suhtleb lähedusse sattunud GPSidega. Proovime kaasasoleva Garmin Coloradoga – ei sirista ta ühti. Lõpuks netifoorumites tuhlates selgub, et peab laadima mitteametliku, beetatarkvara. Siis tunneb GPS „siristaja” ära. Chirpi omanik saab Chirpi laadida lisainfo, mis näiteks juhatab multiaarde järgmiste koordinaatideni või lihtsalt ütleb tervituse või mõistatuse lahenduse, samuti saab omanik Chirpi kaudu kohapeal teada aarde lähedusse sattunud leidjatest või mitteleidjatest ja nende üle on võimalik arvet pidada.

Kuigi Regio kaardil pole Tartu värskeid lumekuhjasid peal, on Enn teinud kesklinnas

30 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

luuret ja kutsub meid kaasa 10. aastapäeva aaret peitma, mis saab endale esimesena Eestis ka „siristaja” külge. Suundume kesklinna ja kahlame natuke lumes. „Magnetiga on nii avalikus kohas kõige parem,” ütleb Enn Veenpere ja paneb konteineri nagu möödaminnes ühe metallobjekti külge, mille olemust pole hea paljastada – muidu on otsijatel igavalt lihtne. Uurime peidukohta eemalt ja vaatame kõrvalisi möödujaid ehk Harry Potterist ülevõetud terminiga nimetatavaid „mugusid” – keegi ei paista meie sebimisele tähelepanu pööravat ja kõnnivad rahulikult edasi.

Kustutame jäljed lumel. Nüüd jääb veel Chirp kuhugi lähedusse sokutada, et see GPSidega kuni 10 meetri raadiuses suhtlema hakkaks.

Enn leiab ühe loodusliku objekti ja kaob peitma. Chirp hakkab salajasest peidukohast siristama. Proovime – päris aarde juures ei taha ta GPSi hüüule vastata. „Vist sai liiga paksult teipi,” kahtlustab peitja. Veidi kohendamist ja Chirp juba leitakse – GPS annab info, mis seadmesse peidetud, oma ekraanile. Esialgu pole seal mingit erilist mõistatuse lahendust, vaid lihtsalt tervitus. Taas lihtne, nagu esimese aardegagi, et mitte esimesi huvilisi eemale peletada.

MÄNG GPSIGA

Mis on geopeitus? „Siristaja” suhtleb GPSiga – uus moodne aarde lisavidin.

Eesti esimese aarde peitmine 10 aastat tagasi Helme kandis – GPSid olid veel kaartideta ja digikaamerad megapikslised, kuid aardeid leiti ja pilti sai teha.

Näidis-mitteleidmine Teeme ka ühe näidisotsimise ära. Ennul on paar maiuspala kesklinnas välja vaadatud.

Läheneme GPSi, kahe telefoni ja aardekirjeldusega. Vihjest ei saa esialgu midagi aru, aga koordinaatidel lööb selgeks. Tuhnime oletatavates aukudes, ei midagi. Enn on ise seda aaret kunagi leidnud, aga ei mäleta (või ei taha mäletada), kus see oli. Lund on palju, kahtlustame, et äkki on vihjele sarnane peidukoht lume all peidus. Aitab kõne sõbrale, mis küll aardeleidjast kuigi kangelaslikku muljet ei jäta, aga mõistus on otsas. Sõber pakub, et koht on õige, aga aare kadunud. Selle peale ei maksa meelt heita, sest läheduses on ju aardeid veel.

Ka järgmine aare on Emajõe ääres, peidetud Eesti tuntuima soomlasest geopeituri Atrivsolapi poolt. Siin on peamurdmist, arvutamist ja natuke ka geograafia-alast mõtlemist – vihje on nii ebamäärane, et võib arvata mida tahes. Jõuame lõpuks siiski vihjepunktini, kust tuleb kätte võtta õige suund ja siis 56 meetrit edasi astuma hakata. Laiskusest ei hakka me meetreid GPSiga mõõtma ja sammume õiges suunas. Ilmselge peidukoht paistab. Aardekonteiner on aga väga kavalalt ära peidetud, nii et seda esialgu kohe üldse ei märka, kuigi koht on Tartu linnas nii

- See on mäng, mille käigus peidetakse ära aare, antakse selle koordinaadid vastava veebilehe kaudu teada ning igaüks, kellel kasutada GPS või kaart, võib seda jahtima asuda.

Aare leitud, võib selles sisalduvast midagi kaasa võtta (jättes omalt poolt midagi asemele), teha märkus logiraamatusse ning jätta see samamoodi peidetuna teistele leidmiseks.

- Esimese aarde peitis Dave Ulmer Portlandis Oregonis 3. mail 2000.

- Eestis sai esimene aare peidetud 10. veebruaril 2001 Valgamaale Helmesse (HE-aare). Nädal hiljem see leiti. Aare on alles veel praegugi.

- Aardeid võib olla erinevaid. Kõigest lähemalt www.geopeitus.ee.

avalik kui veel üldse olla saab. Leidjad ja peitja on soovitanud logima minna mõnel vaiksel ööl, kui rahvast vähem. Meiegi jätame südapäeval logimata, et mitte aaret reeta.

Milline on aga Eesti raskeim aare? Enn pakub, et mõni allveeaare. Näiteks Kolga lahe ääres endises allveelaevade baasis oli peidetud aare vee alla Moskvitši pagasnikusse. Viimasel ajal aga huvitavad kogenud geopeitureid mõistatusaarded. Näiteks on olemas aardeid, millel vaid nimi – ei koordinaate, ei vihjeid. Ja muudkui leitakse.

Vaadake näiteks aaret nimega Tühi.

2004. aastal sai geopeitus uue, andmebaasiga veebi, enne käis kõik läbi e-posti ja logiteateid pandi käsitsi üles. Mängijaid sai aga palju ja Pärnu IT-ettevõtja Andi Lõhmus tegi moodsama veebi. Siis oli ka kasutajaid juba piisavalt tekkinud, et foorumis tuliseid vaidlusi algatada ja kogenud geopeitur Märt Maipuu asus veebifiltriks, et reegleid austataks ja liiga palju üksteisele liiga ei tehtaks.

Kui oleme aardejahilt end Tartu kohvikus maha istutanud, ütleb Enn, et Eesti võib geocaching’u maailmakaardil päris edukas olla, sest juba algusaegadel saime üheks tihedamini aaretega kaetud riigiks. Nüüd on peidetud üle 1200 aarde. „160 meetri reegel tähendab, et ei tohi peita teisest aardest lähemale kui 160 meetrit,” tutvustab Enn nõudeid, mis aitavad ära hoida mõne eriti populaarse koha aaretega ülekuhjamist. Eesti kaart on aga juba peaaegu ühtlaselt KAIDO EINAMA aardekarpidega kaetud.

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 31

labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren­ tidele. meie hinded

5

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

Motorola Defy Kui muidu kasutavad matkamehed, ehitajad ja ekstremistid uhkusega klahvidega kummitelefone, siis nüüd on Android ka roomikud saanud. „Päris veeklaasi ma seda ei paneks,” räägib värske Motorola Defy omanik, matkajuht Toomas Holmberg, olles näinud toimetuse testipilte Samsungi veekindla telefoniga. Kaua, väga kaua on ta otsinud nutikat telefoni, mis ka õues vastu peaks. Tavaliselt lähevad aktiivsel matkal isegi põuetaskusse peidetud nutikamad isendid niiskusest lolliks. Defy vähemalt Motorola lubaduste najal niiskusele tähelepanu ei pööra ja ka võtmetega koos tasku visates ei pea pärast kriimustatud ekraani pärast telefoni taga nutma. Android 2.1ga puutetundlikul nutitelefonil on nn Gorilla Glass ehk kriimustuskindel ekraanikate, tugevdatud korpus, milles on näha hummerlikud kruvikinnitused ja igasugused pistikuaugud on

mustes natuke väikesed.

Motorola, mis tegelikult Eesti kasutaja valikutest viimasel ajal peaaegu et välja jäänud, on oma Defy mudeliga täitnud täiesti tühja niši Eesti turul ( ja ka maailmas) – vastupidava nutitelefoni niši. Hind pole ka oluliselt kallim, isegi odavavõitu – Toomas Holmberg sai telefoni küll veidi alla 6000 krooniga, praegu maksab aga Defy 369,9 eurot. Euro pole hinda tõstnud. Nii, nagu vee- ja põrutuskindlus pole hinda tõstnud, pole ka vastupidavuse lisamine teinud telefonist paksu, agressiivset kolakat. See näeb endiselt üsna telefoni moodi välja, mõõtmetelt ja kujult ehk isegi nagu vanema põlvkonna iPhone.

Motorola Defy jääb ellu ka ühe meetri sügavuses vees, seega pole muret teda sulalumme pillata.»

Aku kestab Defyl pisut paremini kui tavalistel nutitelefonidel, mis aktiivsel kasutamisel kustuvad päevaga. Poolteist päeva võib väga aktiivselt telefoni kurnata. Akukaas eemaldub liugurnupuga ja on kummitihenditega, ekraan on vaatamata vastupidavale pinnakattele endiselt tundlik (paraku mitte kindale). Motorola kasutajaliides Blur, mis suhtlusvõrkude sisu esitab, tundub HTC rafineeritud ja stiilsete rakendustega võrreldes veidi tahumatu, aga midagi pole teha – sellega tuleb Defy ja loobuda sellest ei saa. Sisu osas võib ärikasutajale pettumuse valmistada ka Outlookiga sünkroniseerimise puudumine „karbist väljas” lahendusena. Õnneks on võimalik arvutile laadida väikese tasu eest vastav tarkvara. Ka Exchange’iga vaikimisi Motorola ei sünkroniseeru, aga taas on abiks kolmandad osapooled läbi Android Marketi.

Motorola on Androidi enda klaviatuuri vahetanud tunduvalt kobedama,

kaetud kummiklappidega, nagu peab.

Motorola Defy jääb ellu ka ühe meetri sügavuses vees, seepärast pole muret teda sulalumme pillata, mida me Kadriorus fotosessioonil teemegi.

Tühi nišš saab täidetud „Käsi-GPSist on see veel natuke kallim,” hindab Toomas Holberg telefoni ja leiab ka muid puudusi võrreldes käsi-GPSiga. Aku saab tal siiski kiiremini tühjaks. Kindaga on ekraani juhtimine võimatu ja nupud välitingi-

32 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

Kest tugevam kui sisu

Kuidas valime testitavad tooted?

Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

y – Android lumes tehnilised andmed

Mobiiltelefon Motorola Defy Hind: 369,90 eurot (Palmtek)

Võrgud: GSM võrk 850/900/1800/1900 MHz, 3G võrk HSDPA 900/2100 MHz, HSDPA 7,2 Mbit/s ja HSUPA 2 Mbit/s Ekraan: 3,7tolline, 480 x 854 pikslit, multipuutetundlik, Gorilla Glass ehk kriimustuskindel klaas Mälu: sisemine 2 GB, 512 MB RAM, microSD pesa Ühendused: Wi-Fi 802.11 b/g/n, DLNA, Bluetooth v2.1, microUSB v2.0 Kaamera: 5 Mpikslit autofookus, LED-välk Operatsioonisüsteem: Android 2.1 Protsessor: TI OMAP3610 800 MHz Raadio: FM raadio koos RDS-ga GPS: A-GPS toega Vastupidavus: IP67 sertifitseeritud ehk tolmu- ja veekindel (kuni 1 m sügavusel 30 min) Aku: 1540 mAh, ooteaeg kuni 240 h, kõneaeg kuni 6 t 40 min Mõõdud: 107 x 59 x 13,4 mm Kaal: 118 g

plussid

Motorola sobib ka karmima matkamehe kätte. Foto: Kalev Lilleorg enda disainitud klahvistiku vastu, mis on tõesti hea ja täpne ning võiks kuuluda teistegi telefonide juurde.

Levib ka maal Kui aga arvestada, et telefoniga võiks selle kasutaja viibida tavalisest enam kehvades levitingimustes ja maal, siis siin võib leida veel UMTS900 võrgu toe. Kiire 3G on seega võimalik ka maal. Ka WiFi tugi on ideaalne: b, g ja

n standardid ning lisaks DLNA tugi, et oma Motorola koduse sisevõrguga ühendada ja multimeediat jagada.

Motorola Defy on kokkuvõtteks täiesti ootamatu üllatus täiesti ootamatult tootjalt. Vastupidavus on oluline ka neile, kes võsas ei ragista ja kui Motorola selle eest eriti lisaraha ei küsi, siis milles küsimus – valik ongi paljudel tehtud.

KAIDO EINAMA

++ vee-, põrutus- ja niiskuskindel ++ hea aku ++ korralik WiFi ja 3G miinused

–– ebamugav kasutajaliides –– akukaas võib hooletusest irvakile jääda

Arvutimaailma hinne

5

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 33

labor

Takjapaelaga 3G-d püüdmas Kuidas ühendust paremaks saada, kui arvuti küljes on USB modem ja väljas nii suured hanged, et kiire internet kohale ei jõua? Poodides müüakse m-interneti püüdmiseks takjapaela, mis kõlab kahtlaselt, aga aitab natuke.

Muidugi aitab kahtlustest võitu saada proovimine. Astusin läbi Elisa esindusest ja sain ajutiselt rikkamaks ühe takjapaelaga antenniadapteri, ühe magnetalusel antenni ja ühe aknale kleebitava antenni võrra. Kasutamiseks pole vaja erilisi instruktsioone ega seadistamisi – võtad antenni, ühendad takjapaelaga ja kerid adapteri kinni USB modemi kõige välimise otsa ümber, kus induktsioonmeetodil peaks adapter siis signaali natukene võimendama, olles ühendatud välisantenniga.

Väliste 3G antennide kasulikkus sai aga selgeks mõni kuu tagasi, kui katsetasime Otepääl MIMO suund­ antenni, mis tavalisele MiNT Strongi paketile andis üsna oluliselt juurde: üleslaadimiskiirus suurenes keskmiselt 500–600 Mbit/s pealt 900–1100 Mbit/s peale ja levi paranes ka päris korralikult. Aga see antenn võib tavakasutajale liiga kallis olla ja tavapoest seda ei leiagi. Mobiilioperaatorite esindustes müüakse autoja aknaantenne ning müügiesindaja soovitaski nende juurde takjapaelaga adapterit, sest enamik USB modemeid, mida inimesed kasutavad, on ilma välise antenni pistikuta.

Siiski, täiesti juhuslikult leidus sahtlis üks USB modem, millel selline pistik olemas – Huawei E182E. Paraku, nagu IT-foorumiteski hoiatati, ei sobi sellele needsamad tavalised laiatarbeantennid, vaid ainult kallim MIMO (ehk multiple in multiple out). Proovitud – tõepoolest, ei mingit efekti. Kas aga velcro ehk takjapaela-

Et katse­tule­ mus­tes vähem juhuslikkust oleks, sai kõik kohad ära testi­ tud kümme korda.» ga kinnitatav induktiivadapter midagi teeb, selleks tuli minna välitöödele.

Maja sees – 3G piiril Ilma otsese väljanägemise võimaluseta ruumis on 3G levi alati hüplik olnud. Seekord siiski Huawei modem näitas, et Elisa 3G saadakse kätte.

Rakendus ütles signaalitugevuseks –87 dBm WCDMA võrgus. Modemi

34 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

sinine tuluke plinkis lootusrikkalt.

Et katsetulemustes vähem juhuslikkust oleks, sai kõik kohad ära testitud vähemalt kümme korda järjest. Statistiliseks keskmiseks tuli akendeta ruumis antennita USB modemiga pingimisaeg 110 ms, allalaadimiskiiruseks 2,1 Mbit/s ja üleslaadimiseks (üsna stabiilselt) 0,28 Mbit/s.

3G antenn magnetalusel, mis pärit Panorama Antennas tootevalikust, ei tekkinud mingit muutust kaablit otse modemiga ühendades. Induktiivse vaheadapteriga Universal Broadband Device Cable aga surus end kummilapatsiga tihedalt vastu USB modemit ning vaevumärgatav muutus oligi toimunud – signaalitugevus –85 dBm WCDMA kehvas levis. Pisut parem siiski. Magnetalusel autoantenniga

tehnilised andmed

tehnilised andmed

tehnilised andmed

Panorama 3G modemi adapter CPLR-EP3G015-FP

Panorama GPRS & 3G antenn magnetalusel MD-9-21-3-FME

Panorama GPRS & 3G aknale kleebitav antenn EFC3G-3F

Sagedusvahemik: 1710–2170 MHz Võrgud: GSM 1800, GSM 1900, UMTS (3G) Ühenduspistik: FME Mõõtmed: 30 x 40 x 7,5 mm

Sagedusvahemik: 800–960 MHz ja 1710–2170 MHz Võrgud: 850, 900, 1800 MHz (GSM), UMTS (3G) Kasutegur: 5dBi (GSM900 / AMPS 850) & 2dBi (GSM1800, PCS1900 ja 3G UMTS) Polarisatsioon: vertikaalne Ühenduspistik: FME Mõõdud: 302 x 126 x 12,5 mm

Sagedusvahemik: 805–894, 890–960 ja 1710–2170 MHz Võrgud: 900, 1900 Mhz (GSM), UMTS (3G) Kasutegur: 2dBi Polarisatsioon: vertikaalne Ühenduspistik: FME Mõõtmed: 130 x 17 x 2,5 mm

Hind: 10,87 eurot (Elisa)

Arvutimaailma hinne

3

olid kümne korra keskmised mõõtmistulemused järgmised: pingimisaeg 60 ms, allalaadimise keskmine kiirus 2,25 Mbit/s ja üles 0,30 Mbit/s.

Pisuke, kuid positiivne liikumine paremuse poole oli toimunud.

Otsenähtavuses veel parem Ilma antennideta otsenähtavuses modemit arvuti taga kasutades oli järgmises kohas – akna taga tugijaama suunas tulemuseks signaalitugevus –71 dBm, pingimisaeg keskmiselt 50 ms, allalaadimiskiirus 2,0 Mbit/s ning üleslaadimine stabiilselt 0,3 Mbit/s. Jah, on veidi parem levi tõesti.

Nüüd takjaribaga induktiivadapter külge ja magnetalusel antenn aknalauale. Tulemused said sellised:

Hind: 41,54 eurot (Elisa)

Arvutimaailma hinne

Hind: 18,53 eurot (Elisa)

3

Teibiga aknaantenni võis kinnitada julgelt akna­ klaasile – nii kõrgele kui saab.» signaalitugevus endiselt –71 dBm, pingimisaeg 45 ms (veidi parem), alla­ laadimiskiirus 2,5 Mbit/s ning üleslaadimiskiirus 0,3 Mbit/s. Allalaadimiskiiruses on ka kerge paranemine tulemustes. Võrguks on märgitud modemi rakenduses seekord HSPA+ ehk teoreetiliselt peaks rohkem kiirust olema.

Kui magnetalusel antenn oli ra-

Arvutimaailma hinne

3

hulikult aknalaual, siis teibiga aknaantenni võis kinnitada julgelt klaasile – nii kõrgele kui saab. Mis me siis nägime? Pingimisaeg 48 ms, allalaadimiskiirus 2,1 Mbit/s ning üleslaadimine 0,3 Mbit/s. Märkimisväärset muutust ei toimunud.

Korraks sai testida ka lausa õues, kus antenn silmapiirilt näha, kuid see oli juba liiga hea asukoht – antennid ei andnud juurde midagi.

Seega – kui levi on kehv, kuid mitte väga kehv, siis on antennist õige pisut abi. Kui levi on väga hea, siis muidugi pole antenniga suurt midagi teha. Ainuke moraal siit on enne kasutamist proovida, kas induktiivne adapter oma väga pisukese parendamisega aitab ühendust parandada või mitte.

KAIDO EINAMA

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 35

labor

Mälupulk või midagi enamat failiserveriks Koduse või väikekontori failiserveri jaoks ei pea tingimata suurt võrgukettaseadet ostma. Piisab väikesest Synology kastist, mille USB-pesadesse võib pista kuni kaks USB-kõvaketast või isegi mälupulga.

Tavalise võrguketta seadistamine on mõnikord üsna keeruline. Tean seda omast käest ühe Buffalo NAS-kettaga, mille taha saab ka lisaks USB-kettaid ühendada, kuid mälupulki „suur” NAS ei tunnista ning isegi välised kõvakettad formaaditakse üle oma, XFS failisüsteemiks. Arvuti taha ühendades sellest kõvakettast enam asja ei saa. Ka vajas „suur” NAS eraldi tarkvara igasse arvutisse, et võrguketast mappida.

Kas saab lihtsamalt?

Saab ka lihtsamalt. Synology puhul ei ole kiirus seesama, mis suurema NAS-seadmega, aga lihtsus on mõnikord üle kõige. Karmim kasutaja juhendit avama ei hakka, teeme meiegi nii. Juhtmed taha, esialgu mälupulk USB pesasse ja võrku – lambid vilguvad ning WiFi võrgus olev sülearvuti leiab peagi PCks tunnistatud Synology seadme. Synology esindusest soovitatakse siiski ka kaasasolevat plaati pruukida, et uut seadet arvutile tutvustada, kuid seda polegi vaja – plaadil olev tarkvara püüab vaid leida ühendatud seadme IP-aadressi,

kuid selle saab ise ka kindlaks teha.

Või veel lihtsam – sisestame IP-aadressi teadmata brauseri aadressireale http://usbstation2 ja ongi administreerimise veebiliides ees.

Pisike server Lihtsa ja odava seadme kohta on veebi­liideses palju võimalusi. Näiteks saab üles seada FTP serveri (SSL/ TLS toega), veebiserveri (https-toega), printserveri, DLNA meediaserveri vms.

Kõigepealt ühendame külge suvalise mälupulga. Võrku ilmub üks tavaline võrguketas, mille kiirus üle WiFi pole küll märkimisväärne, aga kiires kaablivõrgus (USB Station toetab Gigabit Ethernetti) jääb pudelikaelaks juba USB 2 liidese enda kiirus, mis päris-elus on alla 480 Mbit/s. Lihtsama failivahetusega ajab asja ära ja üle interneti FTPga ligi tulles pole USB ühendus üldse probleemiks. Suuri faile sisevõrgus liigutada võib ainult veidi tüütum olla kui „sisemiste” ketastega NASiga. Kiirusekaotus jääb alla 10 protsendi.

Tavaline, FAT-formaaditud väline

tehnilised andmed

Synology USB Station 2 Hind: 99 eurot (Elion)

Võrk: Gigabit X1 (1 Gbit/s) Maks. kõvakettamaht: 2 x 3 TB (välised USB kõvakettad 2 tk: EXT4, EXT3, FAT32 või NTFS failisüsteemiga) Välise kõvaketta liides: USB 2.0 port (2 tk) Rakendused: failiserver, FTP server (SSL/ TLS toega), torrentijaam (bittorrent, emule, FTP jm), iTunesi server, meediaserver (DLNA toega), printserver, iPhone’i ja Androidi juhtimisrakendus Mõõtmed: 46 x 122 x 111 mm

USB kõvaketas töötab samuti nagu üks võrguketas ikka, isegi Windows Mobile’i platvormil HTC mobiiltelefon haakub USB Stationiga muredeta, kuid Androidiga telefoni kohta ütleb kasutajaliides, et tegu on tundmatu failisüsteemiga.

Kõik töölehakanud kettad aga saab mappida lihtsalt ilma lisatarkvarata, mis tavakasutajale kindlasti meeldib.

KAIDO EINAMA

plussid

++ saab kasutada väliseid USB kettaid ja mälupulki ++ lihtne seadistada miinused

–– aeglasem SATA võrguketastest

Arvutimaailma hinne 36 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

5-

Vana kooli mustvalge kombain sai uued nupud Samsungi uus personaalne kontorikombain SCX-3200 on oma eelkäijatest küll teist nägu ja pisem, kuid sisult üsna sarnane, kui välja arvata paar trikki, mis teevad ta näiteks mõnes teenindusasutuses asjalikuks.

Need paar trikki võivad osa kasutajaid ükskõikselt õlgu kehitama panna, osad aga ohkavad – just see oligi puudu! Kõigepealt leiab kombainilt nupu „Print Screen”. Sellega peab saama trükkida arvuti ekraanipilti. Keskmine kasutaja saab ekraanitrükiga niisama ka hakkama, aga tuleb rohkem võimelda – vajutada vastavat klahvikombinatsiooni, „vabastada” pildi mõnesse pildi- või tekstiredaktorisse, kohendada paberile mahtuvaks ja siis välja trükkida. Kui on kiire, siis see üks nupp teeb asja kohe ära.

ID-kaardi koopia ühe nupuga Teine mugav nupp on ID Copy. Nimi reedab – see teeb tõesti isikutunnistusest kahepoolse koopia ühele lehele.

Päris klaasi nurka ei maksa isikutunnistust panna, siis võib natuke serva kaotsi minna. Mõnes teenindusasutuses, kus lepinguid sõlmides vaja kogu aeg ID-kaarte või juhilube kopeerida, on see nupp päris mugav.

Kolmaski nupp on asjalik. „Scan to” saadab skannimistulemuse otse arvutisse ja avab rakenduse, millega seda vaadata. On ka „Eco” nupp, mis aitab paberit kokku hoida ja trükib kaks lehekülge ühele lehele.

Progressist jääb väheseks Kõigi nende lisavidinate jaoks tuleb aga arvutisse lasta Samsungi üle 100 MB suurune tarkvara. Muus osas on see toode üsna vana kooli kontorikombain: keskpärased 16 mustvalget lehte minutis (ikkagi mustvalge laserprinter), vaid 1500 lehte ühe tooneriga ja esimene lehekülg väljub 8,5 sekundiga.

See on isegi veidi tagasihoidlikum kui eelkäijal SCX-4200-l, mis trükkis

18 lehte sekundis ja 3000 lehte ühe tooneriga.

Endiselt on Samsungi laserkombainil n-ö starter-tooner, mis trükib vähem: kaasasoleva toonerikassetiga saab trükkida 700 lehte, hiljem uut

ostes juba 1500. Uus tooner maksab üle poole printeri ostuhinnast.

Kui kuukoormus jääb 5000 lehe juurde, mis vihjab personaalsele kasutamisele, siis maailma üks väiksematest kombainidest võiks väikese teenindusasutuse lauale sobida küll.

KAIDO EINAMA

tehnilised andmed

Kontorikombain Samsung SCX-3200 Hind: 115,20 eurot (MarkIT)

Tehnoloogia: laser (mustvalge) ja värviline plaatskanner Maks. kuukoormus: 5000 väljatrükki Kopeerimiskiirus: kuni 16 lk/min Kopeerimiskvaliteet: kuni 1200 x 1200 punkti tollile Printimiskiirus: kuni 16 lk/min Printimiskvaliteet: kuni 1200 x 1200 punkti tollile Skannimiskvaliteet: 1200 x 1200 punkti tollile Paberisöötja maht: 150 lehte (kuni A4) Väljundsahtli maht: 50 lehte Arvutiühendus: USB 2.0 Mõõtmed: 38,8 x 29,9 x 23,4 cm Kaal: 7,4 kg

plussid

++ väike ja kerge ++ lihtne kasutada printerist juhtides miinused

–– aeglasevõitu –– väike toonerikassett

Arvutimaailma hinne

3+

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 37

labor

Fujitsu profikuvar näitab selgelt ka püstiasendis Kahjuks pean tõdema, et Fujitsu 27tollist kuvarit on katsetatud ka loomade peal. Õnneks siiski kahjudeta. IPS-ekraan äratas oma laia vaatenurga ja selge pildiga näiteks kassi tähelepanu, mida on varem harva juhtunud.

Looduskaamera pilti madalal laual seisvast kuvarist püsti vaadates ei olnud ka vertikaalne vaatenurk kehv – ja see on oluline just sellepärast, et seda kuvarit saab vajadusel püstiasendisse keerata. Kui tavaliselt püstiasendis kuvarite vaatenurk kitseneb tunduvalt, siis juba aastakümneid vana tehnoloogia IPS ehk in-line switching on siin edasi arendatuna kasuks tulnud.

Nii horisontaalne kui ka vertikaalne vaatenurk on 178 kraadi, seega püsti pööramine ei tohikski pilti halvemaks teha.

Säti kuidas tahad Kui juba pööramiseks läks, siis peab mainima, et antud ekraani asendi muutmise ulatus on ka üks paremaid.

All on pöörlev plaadike, nii et saab vasakule-paremale käänata. Kaldenurk

horisontaaltelje suhtes aga on reguleeritav lausa peaaegu 45 kraadi ulatuses, kõrgust saab muuta 5 cm pealt 17,5 sentimeetrini. See on ka piisav kõrgus, et mahuks ekraani püstipidi pöörama.

Arvutiga ühendamiseks on olemas Displayport, mida testimises saigi kasutatud, sest see annab kõige parema tulemuse pildikvaliteedis ja kiiruses.

DVI ehk digisisend ja üks vanamoeline VGA ehk analoogsisend on ka, aga värskema asjana pakutakse veel kahte HDMI pistikut. Lisaks muidugi USB sisend nelja USB pesa laienduseks, et saaks otse kuvari külge oma lisaseadmeid ühendada ja helisisend on ka stereokõlaritele.

Kuvari menüüst (mis reageerib tüütult aeglaselt) leiab eelseadistused nii video näitamiseks kui ka pilditöötluseks, värviulatus on märkimisväärselt 102% NTSC värvigamuti ulatusest. Eraldusvõimega 2560 x 1440 pikslit ja korraliku vaatenurgaga võivad töötada ka profiomadusi vajavad kasutajad.

Telekast parem Fujitsu 27tolline LEDtaustavalgustusega profikuvar näitab tavalisest täis-kõrglahutusega televiisorist 80 protsenti rohkem piksleid ja värve, video­ esitlusega pole seega ka probleeme. Kunagi mäletame Fujitsu-Siemensi ajast nullvatise energiatarbega kuvareid, mis ooterežiimis midagi ei tarbinud, ka käesolev mudel 38 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

tehnilised andmed

Profikuvar Fujitsu Display P27T-6 IPS Hind: 792 eurot (OX.ee)

Asendi reguleerimisvõimalused: kõrgus kuni 125 mm, vertikaalasend (90°, AutoPivot), kaldenurk –3° kuni +35° Pildikvaliteet: kontrast 1000 : 1 (laiendatav kuni 20 000 : 1), reageerimisaeg 6 ms, vaatenurk 178°/178°, värve 1,07 miljonit, värvigamuti ulatus 102% NTSC-st, heledus 350 cd/m2, pildi suhe 16 : 9, diagonaal 68,6 cm (27 tolli), eraldusvõime 2560 x 1440 pikslit Ühendused: DisplayPort, HDMI 2x, DVI, VGA/D-SUB 1, audiosisend, USB pesasid 4 tk Voolutarve: 0 W ooterežiimis, 75 W säästurežiimis, 110 W maksimaalse heledusega Mõõtmed: 646 x 252 x 416 mm Kaal: 10,2 kg

on selle energiasäästuomadusega – pisike aku kuvari sees toidab andurit, mis annab kuvarile sisselülitamise käskluse niipea, kui arvutist saabub pildisignaal.

KAIDO EINAMA

plussid

++ hea värviulatus ++ palju ühendusvõimalusi miinused

–– menüü reageerib aeglaselt –– ebamugav ligipääs pistikutele

Arvutimaailma hinne

5-

Ustav ja veekindel kaaslane aastateks Samsungi vee- ja põrutuskindel telefon B2710 ei tekitaks välimuse poolest mingit märkimisväärset vaimustust, kui see oleks teiste samasugustega samas hinnaklassis. Tegu on aga ühe parema hinna-kvaliteedi suhtega.

Algul oli väike kahtlus telefoni füüsilistes võimetes, aga ajapikku see ununes. Kas või näiteks sellepärast, et mudaseks saades on kõige mugavam telefon kohe ära pesta. Ma ei suutnud seda ka ära uputada või puruks kukutada. Sügavkülmas ära külmutada oleks ka tahtnud, aga seda ei tihanud, kuigi Youtube’ist leiab ka selle kohta tõestusvideoid.

Paarinädalase testperioodi jooksul ei suutnud ma telefonile täkkeidki tekitada ja akut laadisin vaid kaks korda.

tehnilised andmed

Vastupidavustelefon Samsung B2710 Hind: 133 eurot (Elisa)

Võrgud: GSM 850/900/1800/1900 MHz, UMTS 900/2100 MHz, 3G andmeside kuni 384 kbit/s, Bluetooth Ekraan: 240 x 320 pikslit, kahetollise diagonaaliga Mälu: 30 MB, microSD pesa Võimalused: 2 MP kaamera, e-post, suhtlustarkvara, veebilehitseja, FM raadio, mängud, GPS, Google Maps, digitaalne kompass, sammumõõtja, stopper, Facebook, Twitter, taskulamp, Java rakenduste laadimisvõimalus Aku: 1300 mAh, ooteaeg 600 tundi, kõneaeg 9 tundi (7 tundi 3G-ga) Mõõdud: 120,7 x 53 x 17,9 mm Kaal: 115 g

Kõiki haigusi ei ravi Nagu Samsungidega kipub olema, on tegu piisavalt hea riistvaraga, kuid omatehtud tarkvaraline pool on jamavõitu. Kui lugeda dokumentatsioonist, milleks kõigeks telefon võimeline on, tundub tegu olevat imerohuga, mis parandab kõik haigused. Reaalsuses võtab arvutiga ühendamine ning sünkroniseerimine mitu tundi, kui seda esimest korda teha. Protokoll, millega peaks suutma ka Google’iga sünkida, ei töötagi korralikult mulle teadaolevalt ühelgi Samsungil. Kuigi peaks.

Ekraan on küllalt väike, et veebis mugavat liiklemist takistada. Operatsioonisüsteem on kergelt öeldes ebaloogiline ja imelik, rakenduste valik on limiteeritud.

Aitab metsast välja Kuid öösel külmas metsas käsipiduri trossi lahti harutades ja mudas on see telefon ideaalne. Mitte just füüsiliselt lahtiharutamise hõlbustamiseks, vaid sinna metsa aitas sisseehitatud GPS siiski jõuda ja juhendas ka sealt minema.

Veeklaasis võttis telefon ka kõnesid vastu. FOTO: MARKO HABICHT Välimuselt küllalt konkreetne ja diskreetne isend sobib hästi pintsakutaskusse, mitte ainult tunkedesse.

Samsungi uuel mudelil on kõrvaldatud eelkäija B2100 probleem kõlariga, mis plärisema kippus. Uuel mudelil on veel hästi toimiv mürasummutus.

Igapäevaselt kasutan ma Androidiga HTC nutitelefoni, mis on peaaegu sama suur. Laen akut iga päev ja helistamine on tülikam. Erinevalt Samsungist kukkuda see HTC ei tohi ja sooja ilmaga või külmaga ei ole soovitav ka taskus hoida, sest võib niiskust saada.

Kui eelarve on limiteeritud ning eelmine telefon läks järsku rikki, mille peale garantiiremondi tegemise asemel öeldi, et niiskuskahjustus, siis Samsung B2710 ongi peaaegu täpselt

see telefon, mille peaks järgmisena hankima. Kui lõpuks hakataks kasutama mõnda mõistlikku operatsioonisüsteemi, siis oleks see tõenäoliselt ideaalne vastupidavustelefon.

MARKO HABICHT

plussid

++ hea hind ++ uputatav, kukutatav ++ kiire andmeside, positsioneerimisvõimalus miinused

–– halb telefoni ja arvutiga ühendamise tarkvara

Arvutimaailma hinne

4+

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 39

labor

Mida kõrva panna?

Uus liiklusseadus, mis meid sel aastal ootab, ei luba autos telefoni katsuda. Seega tuleb korralik vabakäeseade varustus muretseda. Neid on saadaval nagu kirjusid koeri, kuulasime neist ära 18 erinevat mudelit.

Kõrva käivad handsfree’d ehk vabakäeseadmed pakuvad kõik Bluetoothühendust ja enamik seadmeid saavad enamiku telefonidega hakkama – vähemalt meie testitutest suutsid kõik seadmekombinatsioonid ühise keele leida. Mõni oskab korraga olla mitme seadme taga, mõni mitte. Paar suudab ka muusikat mängida, teised mitte.

Kui need omadused loeb välja tehnilistest andmetest, siis tegelik helikvaliteet selgub kuulates.

Valik on lai – 16–102 euro eest saab endale kas tõelise Mercedese või säästukõrvaklapi. Valdav enamik seadmetest toetab Multipointi – see on huvitav omadus, mis lubab ühe seadme ühendada näiteks kahe telefoniga (või telefoni ja arvutiga) ning võtta sama peavarustusega vastu kõnesid mõlemalt. Hea on näiteks niimoodi olla

Igasuguste vahetatavate mustritega värvilistel vidinatel on teatud kasutajagrupp, kes neid asju ostab.»

arvuti Skype’is ja oma mobiiltelefoni küljes korraga. Oluline mugavusnupp on helivaljus, seegi oli esindatud enamikul, välja arvatud odavaimad isendid.

Testisime mitme seadmega – Nokia vanemat sorti telefoniga, HTC uute Androididega, Windows Mobile’iga varustatud nutitelefoni ning iPhone 4ga. Lisaks käisid seadmed ka sülearvutiga korraks paari. Tõesti – ühendamisel probleeme polnud, kuid mõni peavarustus tahtis saada keerulisi klahvikombinatsioone. Helikvaliteet oli aga enamikul peavarustusega seadmetest veidi kehvem kui telefonidel. Sellega tuleb ilmselt leppida, kui just kallimat ja kvaliteetsemat ei raatsi osta.

Plantronics M100 Plantronics esines üldiselt hästi. Ka see mudel oli hea disainiga, voolujooneline ja soliidne. Kõneaega teatas mahe naishääl olevat neli tundi. Helinupp üleval jääb küll kogu aeg ette, aga kõne vastuvõtu nupp on küll hea koha peal. Veidi harjumist nõuab selle õige tugevusega vajutamine. Veebist leiab keerulise instruktsiooni multipoint’i kasutamiseks. Kõrva käib seade mugavalt. Õnneks ei vilgu seadme küljes lambikesi, mis pimedas võiksid taht-

40 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

tes timeeskond

Madis Veskimeister Pingviinitiivul OÜ, ITajakirjanik

Kristjan Karmo Telema tarkvaraarendaja

Kaido Einama AMi peatoimetaja

matult tähelepanu tõmmata.

Plantronics Discovery 975 Sellel Plantronicsil on veelgi parem disain, see on tõeliselt luksusliku välimusega. Mikrofoni osa on vaid peenike toru, minimalistlik ega paista väga välja. Lisaks on laadimisdokk nahkne, ka täiesti ennenägematu luksusasi.

See on varustatud akuga, mis tagab kuni kaks akutäit laadimist kõrva käivale seadmele. Paraku on muidu elegantse disainiga seadmel väljaspool vilkuvad tulukesed. Ka on kõnele vastamise nupp liiga jäik ja vajab pressimist. Helivaljuse nuppu aga on hoopis raske üles leida.

Madis Veskimeister uurib murelikult kasutajajuhendit.

Osa k채ske peab lihtsalt p채he 천ppima. Foto: Kalev lilleorg

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 41

labor

Enamik kõrva käivaid vabakäeseadmeid on sangaga, aga aina rohkem esineb ka lihtsalt kõrva pistetavaid.

Jabra Stone

Bluetrek Tattoo

Stone on koos oma dokiga disainiime, sest dokk ja seade ise käivad kokku lutsukivi moodi siledaks komplektiks.

Paraku saab micro-USBga laadida vaid läbi doki ehk seda peab pidevalt kaasas kandma. See seade on üks vähesest, mis toetab muusikaedastust.

Kasutatav vaid paremas kõrvas. Kvaliteet on hea, disainile annab plusspunkte ka helivaljuse reguleerimine – see on puutetundlikku pinda silitades võimalik.

Pole kahtlust, et igasuguste vahetatavate mustritega värvilistel vidinatel on teatud kasutajagrupp, kes neid asju ostab. Tattoo katteid on kaheksa.

Mikrofon läheb vastu põske. Kõrva taga olevad traadid kipuvad soonima.

Samas on heli üsna kvaliteetne, mahe, natuke vaiksevõitu.

Nokia BH-217

Paksuvõitu varustus sobib neile, kes on tõelised lobamo­ kad ja suudavad 10 tundi jutustada.»

Päris hea disainiga metalne kõrvaklapp on Nokiale omaselt hea kvaliteediga. Laadija peenike ots käib otsast sisse ja kaasas oli ka kaks hoidikut – üks vööle ja üks iminapaga näiteks autosse. Kaks sanga ja kolm geelotsikut on üsna kõrvasõbralikud.

Paraku puuduvad ka sellel isendil helivaljuse nupud. Väga neist puudust ei tundnudki, sest mürasummutus ja kohanduv helivaljus vastavalt mürale aitasid kõnest aru saada ka keskmise valjusega ja müra sees. Aku peab ka kaua, hoidikus seade kestab ootel kuni kolm kuud.

Sony Ericsson VH110 Teistest hiljem laekunud Sony Erics-

soni paksuvõitu varustus sobib neile, kes on tõelised lobamokad ja suudavad jutustada kümme tundi päevas. Ükski teine peavarustus ei pea nii kaua järjest vastu. Ka ooteaeg on pool kuud. Kõrvas ei taha siiski hästi istuda ja see odavam variant vajaks ka helivaljuse nuppe, sest müraga on raske

42 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

kuuldavast aru saada.

Jabra JX10 Kõne vastuvõtu nupp on väga mugav.

See on piiksuv ja vilkuv isend, mis ei räägi sinuga. Eraldi nupp tähendab, et seda on mugav kahe telefoniga paari panna. Traadist kõrvatagune on aga ebamugav ja Jabra kipub kõrvast ära kukkuma, ju siis ei vasta see kõrva ehitusele. Kaasas on ka doki moodi asi, mis on ilus lauale asetada, aga praktilist väärtust sellel pole.

Plantronics Voyager Pro See on mõnes mõttes välimuselt vana kooli seade kuuldeaparaati meenutava kõrvataguse „kunstneeruga”, milles siis seadme kogu sisu istub. Mikrofoni osa on meeldivalt peenike, aga kõrvatagune kolakas muudab kõrva külge asetamise veidi kohmakaks.

Heli vastuvõtu nupp on liiga jäik. Helikvaliteet oli veidi kehv, tuim ja kohati krõbises miski. Samas edastab see Plantronics ka muusikat Advanced Audio Distributioniga (A2DP).

Bluetrek Crescendo Voice Loeb helistajate telefoninumbreid ette ning kuulab ka kõrvaklapi kand-

jat inglise keeles. Madis, kes seda pikemalt testis, hakkas ootamatult inglise keeles käsutama. Seade sai aru küll. Kvaliteet jääb aga ühepoolseks: ise kuuleb hästi, aga teised kuulevad kehvemini.

Nokia BH-609 Kahtlemata parim helivaljuse lülitamine: ei pea midagi pressima, väike kangike käib ühele ja teisele poole.

Seega ei vajuta heli reguleerides peavarustust oma kõrvas paigast ära nagu teistega. Kõrvasangasid kaasas polnud, ilma on natuke raske ja pikk ning kipub ära vajuma, eriti liikudes. Tuleb mälu treenida, mis nuppe seadistamiseks mis suunas koos vaja vajutada.

Vähemalt on võimalik tulukesed välja lülitada. Üks salapärane nupp on ka seadme serva küljes ja nagu selgub, on see Nokiale mõeldud spets-lisarakenduse tarvis programmeeritav.

Bluetrek Metal Evolution Kuigi sellest kõrvaklapist on ka eraldi iPhone’i –verisoon, avas ka mitte-Apple’ile mõeldud mudel iPhone 4ga lisamenüü, kust sai valida, kus ja kuidas kõne vastu võtta. Huvitava laadimismuhviga saab stiilse õhukese seadme USB pesasse laadima panna.

Kõnevastuvõtu nupp jääb ebamugavalt pisikeseks tagaserva peal, kus on ka helivaljuse üliväikesed nupud.

Samas on heli hea ja kvaliteetne ning müra eemaldatav.

Jabra BT2070 Kasutada saab nii traadiga kõrva taga kui ka ilma. Ilma on üldse arusaamatu, kuidas ta peaks kõrvas püsima, traadiga on ebamugav, aga püsib. Kõnekvaliteet on üsna hea. Lihtne kasutada, aga häälega ta ei juhenda ja mitut telefoni jutule ei võta.

tatav säästutoode.

ACME BH-01 Väga pisike seade, mille mikrofoniauk on peaaegu vastu põske ja laseb vähe häält läbi. Kõnekvaliteet kehvapoolne, kuid odavaks vabakäeseadmeks, mida pole vaja kõrva taha sangatada, sobib.

ACME BH-02 See mudel on küll BH-01st pikema otsaga ja parema kuuldavusega, aga kõrvasangaga, mis on tavaline traat ja kipub soonima. Bluetoothi lambike vilgub kogu aeg silmatorkavalt. Kõrvas istub veidi ebamugavalt.

Cellular Line BTC6 Meil testitud eksemplar oli viletsa akuga, kustus väga ruttu. Võis olla ka palju kasutatud. Sametine, vaikne hääl, ei plärise. Itaalia toodangul on üsna hästi kasutatavad nupud, istus kõrvas ka enam-vähem püsivalt. Samas on üldmulje keskpärane, ei oska midagi teistest esile tuua. Kehv aku (ka ametlike paberite järgi) on oluline miinus.

Plantronics M100

Hind: 70 eurot (KElektroonika) Multipoint: jah, 2 seadet Bluetooth: Class II (10 m), 2.1 EDR Juhtimine: kõne vastuvõtt/ lõpp, helivaljus, on/off Kõrva istumine: hea (3 geelotsa) Laadimine: MicroUSB, 220 V adapter kaasas Laadimisaeg: 90 min Kõneaeg: 6 tundi Ooteaeg: 10 päeva Kaal: 9 g

Arvutimaailma hinne

5

Mobifren GBH-M00 Hea on see, et seda seadet saab ootele lukustada, kui sirgesse asendisse tõmmata. Kvaliteet jäi nõrgaks, Nokia taga oli üllatavalt hea kvaliteediga, aga Androididega mitte. HTC Legendi taga tegi valju häält küll, aga kippus plärisema. Veider, et laadimisotsik on 90kraadise nurgaga ja lühike. Otsisime USB adapterile sobiva ligipääsuga pistikut, et saaks laadida.

Cellular Line BTMicro04 Seda seadet me ei saanudki tööle, sest ilmselt oli aku läbi. Nii nagu teinegi Cellular Line, oli ooteaeg paberite järgi vaid 2,5 päeva.

Nokia BH-108

Võtame kokku

Hinnaklassilt odavaimatest ACME vabakäeseadmetest vaid viis eurot kallim Nokia on kõige lihtsam, mis testitud, aga kõnekvaliteedilt üllatavalt hea, ületades paljusid kallimaid.

Funktsioone on vähevõitu, isegi helivaljust ei saa kõrva küljest reguleerida. Aku laeb kaua ja väljanägemine on rohmakas, aga iseenesest täiesti kasu-

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kirjust valikust ei saanud teistest eristuvat selget võitjat välja tuua, aga paremate grupp siiski selgus. Eelistage neid, mis teiega räägivad ega vilguta tulukesi kogu aeg. Mida rohkem nuppe, seda parem (liiga palju keegi neid niikuinii ei paku).

KAIDO EINAMA

Plantronics Discovery 975 Hind: 102 eurot (K-Elektroonika)

Multipoint: jah, 2 seadet Bluetooth: Class II (10 m), 2.1 EDR Juhtimine: kõne vastuvõtt/ lõpp, helivaljus Kõrva istumine: hea (3 geelotsa) Laadimine: microUSB, 220 V adapter, dokk akuga (akult kuni 2 laadimiskorda) Laadimisaeg: 90 min Kõneaeg: 5 tundi Ooteaeg: 7 päeva Kaal: 8 g

Arvutimaailma hinne

5

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 43

labor

Jabra Stone

Nokia BH-217

Bluetrek Tattoo

Hind: 95,23 eurot (Elisa)

Hind: 35,15 eurot (EMT kliendihind)

Hind: 21,95 eurot (EMT kliendihind)

Multipoint: jah, 2 seadet Bluetooth: Class II (10 m), 2.1 EDR, audioedastus (A2DP) Juhtimine: kõne vastuvõtt/ lõpp, helivaljus +/- (puutetundlik) Kõrva istumine: keskmine (ainult paremasse kõrva) Laadimine: microUSB läbi doki, 220 V adapter ja akuga dokk (laadib lisaks) Laadimisaeg: 120 min Kõneaeg: 2 tundi (dokiga 8 tundi) Ooteaeg: 2,5 päeva (dokiga 12 päeva) Kaal: 7 g

Multipoint: jah, 2 seadet Bluetooth: Class II (10 m), 2.1 EDR Juhtimine: kõne vastuvõtt/ lõpp Kõrva istumine: istub hästi Laadimine: oma (Nokia 2 mm) laadija 220 V, kaks hoidikut Laadimisaeg: 60 min Kõneaeg: 5 tundi Ooteaeg: 4 päeva (hoidikus 3 kuud) Kaal: 7,6 g

Multipoint: ei Bluetooth: Class II (10 m), 2.0 EDR Juhtimine: kõne vastuvõtt/ lõpp, helivaljus +/Kõrva istumine: kaks traatsanga ja kolm kummiotsikut istuvad keskmiselt Laadimine: autokomplekt: autolaadija, USB üleminek lühikese juhtmega, oma USB mikropistik Laadimisaeg: 90 min Kõneaeg: 8 tundi Ooteaeg: 10 päeva Kaal: 7,9 g

5

Arvutimaailma hinne

Bluetrek Metal Evolution Hind: 56,95 eurot (EMT kliendihind)

Multipoint: jah, 2 seadet Bluetooth: Class II (10 m), 2.1 EDR Juhtimine: kõne vastuvõtt/ lõpp, helivaljus +/Kõrva istumine: keskmine, 2 traatsanga ja 6 kummiotsikut Laadimine: USB adapter laadimiseks, 220 V adapter, lühike juhtmejupp USB pikendusega Laadimisaeg: 90 min Kõneaeg: 4,5 tundi Ooteaeg: 5 päeva Kaal: 5,5 g

Arvutimaailma hinne

3-

5

Arvutimaailma hinne

5-

Arvutimaailma hinne

Sony Ericsson VH110 Hind: 15,98 eurot (EMT kliendihind)

Multipoint: jah, 2 seadet Bluetooth: Class II (10 m), 2.1 EDR Juhtimine: kõne vastuvõtt/ lõpp Kõrva istumine: ei kipu püsima, kolm otsikut kaasas Laadimine: microUSB laadija Laadimisaeg: 150 min Kõneaeg: 10 tundi Ooteaeg: 14,5 päeva Kaal: 9,5 g

Arvutimaailma hinne

Jabra BT2070

Nokia BH-108

ACME BH-01

Hind: 31,32 eurot (Elisa)

Hind: 18,53 eurot (EMT kliendihind)

Hind: 18 eurot (Coomor Kaubandus)

Multipoint: ei Bluetooth: Class II (10 m), 2.1 EDR Juhtimine: kõne vastuvõtt/ lõpp, helivaljus +/Kõrva istumine: nõrgavõitu püsimine, kasutatav ka kõrvasangata, üks kummiotsik Laadimine: MicroUSB, 220 V adapter Laadimisaeg: 90 min Kõneaeg: 5,5 tundi Ooteaeg: 8,5 päeva Kaal: 8 g

Multipoint: ei Bluetooth: Class II (10 m), 2.0 EDR Juhtimine: kõne vastuvõtt/ lõpp Kõrva istumine: keskmine, hea silikoonotsik Laadimine: oma (Nokia 2 mm) laadija 220 V Laadimisaeg: 120 min Kõneaeg: 5 tundi Ooteaeg: 5 päeva Kaal: 9 g

Multipoint: ei Bluetooth: Class II (10 m), 2.0 EDR Juhtimine: kõne vastuvõtt/ lõpp, helivaljus +/Kõrva istumine: nõrgavõitu püsimine, kõrvasangata, mikrofon vastu põske Laadimine: MiniUSB, 220 V laadija Laadimisaeg: 90 min Kõneaeg: 3 tundi Ooteaeg: 4 päeva Kaal: 7 g

Arvutimaailma hinne

44 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

2+

Arvutimaailma hinne

2+

Arvutimaailma hinne

4

2

Jabra JX10 Series II

Plantronics Voyager Pro

Bluetrek Crescendo Voice

Multipoint: jah, 2 seadet, lihtne paari panna Bluetooth: Class II (10 m), 2.1 EDR Juhtimine: kõne vastuvõtt/ lõpp, helivaljus +/-, paaripanekunupp Kõrva istumine: nõrgavõitu (mittevahetatav otsik) Laadimine: oma USB otsik, 220 V ja autoadapter Laadimisaeg: 90 min Kõneaeg: 6 tundi Ooteaeg: 8,5 päeva Kaal: 10 g

Multipoint: jah, 2 seadet Bluetooth: Class II (10 m), 2.1 EDR, audioedastus (A2DP), A/V remote control (AVRCP) Juhtimine: kõne vastuvõtt/ lõpp, helivaljus (+/-), on/off Kõrva istumine: keskmine (3 ümarat geelotsa ja poroloonkate) Laadimine: MicroUSB, 220 V adapter ja autolaadija Laadimisaeg: 90 min Kõneaeg: 6 tundi Ooteaeg: 5 päeva Kaal: 17 g

Multipoint: jah, 2 seadet Bluetooth: Class II (10 m), 2.1, EDR Juhtimine: kõne vastuvõtt/ lõpp, helivaljus +/Kõrva istumine: keskmine Laadimine: oma USB otsik, 220 V ja auto USB adapter lühikese juhtmega Laadimisaeg: 90 min Kõneaeg: 5 tundi Ooteaeg: 7 päeva Kaal: 10,5

Hind: 63,27 eurot (Elisa)

Arvutimaailma hinne

Hind: 90 eurot (KElektroonika)

4

ACME BH-02 Hind: 18,5 eurot (Coomor kaubandus) Multipoint: ei Bluetooth: Class II (10 m), 2.0 EDR Juhtimine: kõne vastuvõtt/ lõpp, helivaljus +/Kõrva istumine: nõrgavõitu püsimine, kaks traadiga kõrvasanga ja kolm kummiotsikut Laadimine: pulgaga otsikuga 220 V laadija, USB kaabel ka pulkotsikuga Laadimisaeg: 90 min Kõneaeg: 4 tundi Ooteaeg: 4 päeva Kaal: 8 g

Arvutimaailma hinne

2

Arvutimaailma hinne

Nokia BH-609 Hind: 56,88 eurot (EMT kliendihind)

Hind: 68,60 eurot (Mamear)

3

Arvutimaailma hinne

Multipoint: jah, 2 seadet Bluetooth: Class II (10 m), 2.1 EDR Juhtimine: kõne vastuvõtt/ lõpp, helivaljus +/-, funktsiooninupp Kõrva istumine: kõrvas sangata veidi ebastabiilne ja raske, 2 x 3 silikoonotsikut Laadimine: oma (Nokia 2 mm) laadija 220 V Laadimisaeg: 60 min Kõneaeg: 6 tundi Ooteaeg: 7,5 päeva Kaal: 10 g

3

Arvutimaailma hinne

3

Cellular Line BTC6

Mobifren GBHM100 Plus

Cellular Line BTMicro04

Multipoint: ei Bluetooth: Class II (10 m), 2.0 EDR Juhtimine: kõne vastuvõtt/ lõpp, helivaljus +/Kõrva istumine: sangaga (1 tk) kõrva taha keskmise püsimisega Laadimine: oma (Nokia 2 mm) laadimisotsik 220 V laadijaga Laadimisaeg: 90 min Kõneaeg: 4 tundi Ooteaeg: 2,5 päeva Kaal: 6,5 g

Multipoint: jah, 2 seadet Bluetooth: Class II (10 m), 2.1 EDR Juhtimine: kõne vastuvõtt/ lõpp, lukustus, helivaljus +/Kõrva istumine: kõrvast kipub kukkuma, kolm kummiotsikut Laadimine: 90kraadise nurgaga oma USB adapter, laadijat polnud kaasas Laadimisaeg: 150 min Kõneaeg: 4 tundi Ooteaeg: 6,5 päeva Kaal: 9,5 g

Multipoint: ei Bluetooth: Class II (10 m), 2.0 EDR Juhtimine: kõne vastuvõtt/ lõpp, helivaljus +/Kõrva istumine: ei proovinud (aku läbi) Laadimine: oma (Nokia 2 mm) laadimisotsik 220 V laadijaga Laadimisaeg: 90 min Kõneaeg: 4 tundi Ooteaeg: 2,5 päeva Kaal: 6 g

Hind: 22 eurot (Coomor Kaubandus)

Arvutimaailma hinne

Hind: 42,95 eurot (Mamear)

2

Arvutimaailma hinne

Hind: 24,93 eurot (EMT kliendihind)

2

Arvutimaailma hinne

-

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 45

lahendused

Windows Azure – Mic Pilv on moodne sõna, aga see pole mitte lihtsalt uus sõna serverimajutuse kirjeldamiseks, vaid uus asi. Kas Microsofti Windows Azure võiks huvi pakkuda?

Oma kogemuse järgi võin vastata jaatavalt. Pilveraalimise mõte on vähendada tarbija vastutust. Teenusepakkuja hoolitseb riist- ja tarkvara, varunduse, turvalisuse ja võrgu eest.

Salvesti

Tan Silliksaar Semitar OÜ juhataja

Pilves on ressursid vabalt skaleeritavad nagu elektrivõrgus, kus on alati saadaval piisavalt energiat, samas kui tarbija maksab nii palju kui kasutab.

Pilveteenuseid on kahte liiki. Taristuteenus on näiteks Amazonil. Klient rendib virtuaalserveri, seadistab ja kasutab seda. Taristu on nagu elektrikilp krundi servas: kaevurid pole sinu mure, sinu mure on maja sees.

Platvormteenus tähendab ka kohta, kuhu sa võid üles riputada jupi oma programmikoodi ja see lihtsalt jookseb – pole sinu asi, kuidas ja mis vahenditega. Platvorm on nagu stepsel seinas, pista sinna röster või telekas. Platvormi pakuvad Google ja Microsoft.

Microsoft Azure Azure’i suuremad osad on Storage (salvesti), SQL (andmebaas), Windows Azure (WA, kuhu võid panna oma programmi). Hind sõltub andmemahust ja liiklusest, WA puhul küsitakse raha ka protsessoriühikute eest. Iga teenus on eraldi tarbitav, oma aadressiga ja internetis nähtav.

Salvesti võib sisaldada tabeleid (table), järjekordi (queue) ja bloobe (blob).

Raha küsitakse üheksa eurosenti salvestatud gigabaidi eest kuus. Tabelitesse saab salvestada koodis loodud objekte, mis teisendatakse taustal XMLiks, kuid see süsteem on praegu veel piiratud võimalustega.

Järjekord on kasulik mitme rakenduse vahel FIFO-sõnumite saatmiseks, eriti suuremas süsteemis ja kui süsteemi eri osad on maailma eri paigus.

Bloobid on kõige huvitavamad.

Neil on nimi ja neid saab veebis avalikustada nagu faile. Plokkbloob (block blob) võimaldab jaotada bloobi ühekaupa kirjutatavateks plokkideks, säi-

Taristu on nagu maja elekt­ri­kilp krundi servas: kaevurid pole sinu mure.» litades samas võimaluse lugeda tervet bloobi korraga. Plokk võib sisaldada mida iganes. Lehtbloob (page blob) koosneb 512baidistest lehtedest, mida saab ühe- või mitmekaupa lugedakirjutada, kusjuures tühjad lehed on tasuta.

Andmebaas SQLi andmebaasiserver on Microsofti pilves peaaegu nagu tavaline SQLi

46 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

Server, aga primaarvõti on kohustuslik ja ühenduse piires ei saa teha päringuid mitmesse andmebaasi.

Haldust on minimaalselt, sest varundamise ja optimeerimise eest vastutab pilv.

Windows Azure See meeldib kõigile .NET-meestele. Sulle antakse aadress stiilis mina.cloudapp.net ja sinna võib panna erinevaid rolle (role). Veebiroll on sisuliselt IISi (Microsofti veebiserveri) sait ja C# või VB-maailmaga harjunule on kõik tuttav. Rollile saab määrata protsessorite ja instantside arvu ning selle järgi küsitakse raha (protsessorite arv korda instantside arv korda üheksa eurosenti tunnis).

WA sisaldab ka 250 GB kohalikku kettamahtu, aga see ketas on ajutine ja selle sisu hävib teenuse taaslaadimisel. Uue asjana sisaldab WA kaugtöölauda, kus pääseb ligi tuttavale IISile ja kõvakettale. Samuti on lisatud virtuaalne kõvaketas, mis hoiab oma sisu lehtbloobis ja oma vahemälu kohalikul ajutisel kettal.

Kas see on midagi erilist?

Esmapilgul võib tunduda, et kogu see pilvendus polegi muud kui virtuaalserver. Aga ei!

Esiteks, andmed pole enam sinu tagatoas (sama arvuti kõvakettal või lähivõrgu serveris), vaid internetiavarustes. See on oluline, sest andmete liikumine võtab oma aja ja sidemahu.

Olemasolevat projekti optimeerima hakates võib selguda, et kõik tuleb

crosofti pilv

Azure’i teenused on kõik internetis kättesaadavad, nende poole võib pöörduda isegi veebiklient.

Traditsiooniline veebiserver vahendab kliendile kõiki andmeid. uuesti teha.

Teiseks, need järjekorrad ja bloobid on küll põnevad asjad, aga tavalise faili puudumine teeb alguses nõutuks.

Uue arhitektuuri järgi mõtete seadmine võib võtta kuid.

Ja siis hind. Oma serverit pidades on protsessori- ja kettamahtude hinnad üsna tasakaalus (sest kettamahu hinda tõstab varundamine ja ketaste vilets vastupidavus), aga Azure’is on see kõik pea peale pööratud: protsessoriühik maksab julmalt 65 eurot kuus, samas saab selle raha eest üle 700 GB salvestusruumi. Niisiis: salvestamine odav, arvutamine kallis (kui sa just videosid ei jaga). Pilves tuleb dünaamilistelt veebilehtedelt (kus iga päringu järel paneb skript kogu lehe serveris kokku) üle minna staatilisematele (AJAXi-taolistele) mudelitele.

Säästlikud skeemid Olen ise teinud Azure’is viis projekti.

Vaid esimene neist kasutab SQLi ja üsna dünaamilist lehtede koostamist.

Viimases projektis avatakse veebileht otse salvestist ja WA-server korraldab vaid sisselogimist, andes kliendile võtmed õigete bloobide lugemisekskirjutamiseks. Veebilehe skriptid ei tülitagi serverit. Et salvesti „töökulu” ei ole maksuline, ongi võimalik kasutada süsteemi rahasäästlikult. Tegelikult jooksevad kõik minu projektid siiamaani ühes veebirollis ühe protsessoriühiku peal.

Pilve minnes tuleb arendajatel omandada uus mõttemaailm, ja see puudutab ka uue arhitektuuri teistsuguseid turvameetmeid. Sind ei sunni mitte teenusepakkuja, vaid rahakott.

Minu kogemus ütleb, et olemasole-

vate asjade üleviimine võib olla suur töö, aga uusi asju pilve jaoks projekteerides on võimalik saavutada märkimisväärset kokkuhoidu. Põhiline kokkuhoid ongi selles, kui arendaja arendab tarkvara ja muu pärast ei ole vaja üldse muretseda.

Miks pilveraalimine on mõistlik Mina olen pilve kolides saavutanud oma serverite pidamisega võrreldes umbes rohkem kui kümnekordse kokkuhoiu ja praegused kulud pilves on alla 100 euro kuus. Serverid vajavad ju ruume, elektrit, internetti, tarkvara, uuendusi, riistvara, hooldust, varundamist.

Kõik see jääb pilves kasutaja jaoks ära. Rääkimata muredest ja ootamatutest ebameeldivatest üllatustest kõige ebasobivamal ajal.

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 47

lahendused

UC – kommunikatsio Ettevõttes on oma arvutivõrk, oma telefonivõrk, erinevad osakonnad.

Kuidas aga ühendada olemasolevad sidevahendid ja töötajad ühtsesse otsetoimivasse kommunikatsioonivõrku?

Aitab ühendatud kommunikatsioonilahendus. See vähendab kulutusi paralleelselt toimivatele võrkudele ning aitab ühendada kaugel asuvad kontorid ühtsesse võrku tunduvalt odavamalt.

Taavi Kangur

Adventus Solutions Eesti filiaali müügidirektor

Vahel on vaja kiiresti infot, kuid kolleegi telefon ei vasta ja e-kirja saatmine tundub liiga aeglane. Alatihti ei saa me ka lihtsalt püsti tõusta ja kõrvalkuubikusse piiluda, et miks ta siis ometigi toru ei tõsta. Tänapäeva maailmas võib töökaaslane asuda tuhandete kilomeetrite kaugusel. Appi tuleb ühendatud kommunikatsioonilahendus, mis seob üheks tervikuks erinevad traditsioonilised infovahetusmoodused.

Aina tähtsamaks muutuvad sellised lahendused, kuidas saada suuremate kuludeta kätte teadmised, mis asuvad kauge kolleegi peas. Kuidas ühendada dünaamiliseks ettevõtteks teadmised, võrgustikud, inimesed ja protsessid?

Alati kohal Omades kommunikatsioonilahendust tuleb vaid tippida kolleegi nimi arvutisse ja saame kohe teada, kas ta on kohal, räägib telefoniga või on koosolekul.

Meil tekib ühe näpuliigutuse abil võimalus otse ekraanilt helistada ja

jätta teade kõneposti. Või kirjutada otse kolleegi arvutisse välksuhtluse abil. Või saata teele e-kiri. Tegelikult muutub niimoodi kohalolemine suhteliseks, sest ka mobiiltelefoni on võimalik paigaldada tarkvara, mille abil saab kontorivõrgustikust aktiivselt osa võtta.

Mobiiltelefon on võimalik näiteks „paari panna” lauatelefoniga, et nad üheaegselt heliseksid. Kliendile saab anda ühe kindla numbri, millelt ta kindlasti oma kliendihalduri kätte saab. Telefonimajandust on võimalik juhtida – panna paika reeglid, millal heliseb lauatelefon, millal mobiil­ telefon.

Tähtsaks ­muu­ tuvad lahen­ du­­sed, kuidas saada kätte teadmised peas.»

Sülearvutisse paigaldatud programmi abil võtame aga kontoritelefoni endaga igale poole kaasa. Saame määrata oma staatusi ja valida, millisel numbril me parasjagu kättesaadavad oleme.

Liiga palju suhtlust? Ühel hetkel võib liiga suurel hulgal kättesaadavust tekitada ka vastureaktsiooni. Kiputakse ju võtmeinimesi küsimustega liigselt painama.

Selle vastu aitab töögruppide loomine

48 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

ja kindlate reeglite määramine: kes millal ja mil viisil kommunikeerida võib. Ühendatud kommunikatsioonilahenduse suurimaks väärtuseks võib lugeda nn ühtse firma tunnetust. Erinevates riikides või kontorites töötavad kolleegid liidetakse siis ühisesse nimekirja. Me näeme neid igapäevaselt ja saame paari näpuliigutusega otse suhtlema asuda – kas või näost näkku videokonverentsi abil, see tekitab suurema küünarnukitunde. Muidu kipuvad erinevates asukohtades ja vaevalt paar korda kvartalis kokku saavad kolleegid omavahel võõraks jääma. Töökaaslasteks peetakse pigem enda ümber istuvaid inimesi. See tähendab tavaliselt ka suhtlustõrget ja seda, et abi ja infot ei küsita kaugemal asuva ja võõrana tunduva kolleegi käest, kuigi võib-olla protsess seda ette näeb ja nii on kasulikum.

Vahel sõidetakse tuhandeid kilomeetreid vaid selleks, et läbi viia ühte esitlust. See raiskab aega ja raha. Komandeeringukulusid saab kontrolli all hoida ja esitlused mugavalt ka oma töökohal läbi viia. Tuleb vaid ühisesse kalendrisse aeg määrata ning esitlus üles laadida. E-kirja abil saab kõigile osalejatele kutsed koos lingiga edasi saata. Kõik osalejad näevad-kuulevad oma arvutites tavapärast ettekannet ja saavad kaasa rääkida, kommenteerida ja argumenteerida.

Kõik eespool kirjeldatud võimalused on pealekasvava e-põlvkonna jaoks tavaline igapäevaelu. Nendega peab arvestama, sest õige pea ( juba ka

oon ühtsesse võrku!

OLULISED TEGIJAD

Kõik ühe, üks kõigi eest

GSM

Artikkel põhineb Alcatel-Lucenti Unified Communicationi võimekusel.

Enimlevinud ühendatud kommunikatsioonilahendused, mida Eestis on võimalik tellida ja kasutada, on järgmised: l IBM Lotus Sametime l Microsoft Office Communications Server l Alcatel-Lucent Unified Communication l Cisco Unified Communication

E-kiri

Erinevaid lahendusi pakuvad paljud telefonijaamade tootjad: l Nortel l Siemens l jt

Kõnepost UC ühendab erinevad meediad ühte võrku ja aitab leida sobivaima ühenduse. praegu) on nemad meie töökaaslased ja kliendid. Nad soovivad meiega suhelda meedia abil, millega nad enim harjunud on. Helistamine võib nende jaoks tunduda iganenud moodusena.

Kuidas seda kõike teha?

Keegi ei taha juurutada uut süsteemi, loobudes suurest hulgast investeeringutest, mis on erinevatesse tarinditesse juba tehtud. Ühendatud kommunikatsioonilahenduse teebki eriliseks see, et ta on mõeldud ühendama traditsioonilisi suhtluskanaleid, neid lihtsustades ja ühte sidudes. Süsteem võimaldab kõigest parima välja pigistada ning ühildub enam-vähem kõigi olemasolevate lahendustega.

Tehniline lahendus Piltlikult öeldes majutatakse telefonijaama ja meiliserveri vahele kommu-

Nad soovivad suhelda meiega meedia abil, mille­ga nad enim harjunud on.» nikatsiooniserver. Ühelt poolt saame kõik kõnedega seonduva nii sisse- kui ka väljahelistamiseks, numbrijuhtimiseks, helistamisgruppide ja erinevate muude funktsioonide tarbeks.

Teiselt poolt saame ära kasutada Active Directory ressursse. Ka Lotus Notes on toetatud süsteemide nimekirjas. Kommunikatsiooniserveriga lisandub välksuhtluse ja videokõnede võimekus.

Kui teie süsteemis on olemas juba töötav Microsoft Communicatori la-

hendus või IBM Lotus Sametime, siis on sinna võimalik Alcatel-Lucenti integreerides juurde tekitada helistamisvõimekus. Oluliseks momendiks ongi erinevate süsteemide sobitamine ühiseks platvormiks, kaotamata seejuures eelnevaid investeeringuid.

Kommunikatsiooniserveri saab integreerida ka näiteks kontaktkeskuste tarkvaraga (Genesys), mis annab eesliinil töötavatele klienditeenindajatele kiiresti ülevaate, milline spetsialist on parasjagu vaba ja saab teda aidata (niikaua, kuni klient ootemuusikat naudib).

Turvalisus endiselt tähtis Kindlustamaks, et õige info jõuaks õigete inimesteni, kasutatakse HTTPS ja TLS SIP protokollile. HTTPS tagab, et midagi ei saadeta üle võrgu lihttekstina.

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 49

lahendused

Kuidas arendada Nok Nokia on endiselt maailma levinuim platvorm. Kuidas aga arendada Symbianile oma mobiilirakendusi, mida on selleks vaja? On see nii keeruline, et vaja hankida haruldane spetsialist?

Kui veel paar aastat tagasi oli Nokia telefonidele võimalik arendada tarkvara kas Symbian S60 C/C++ või J2ME platvormil, siis nüüd võimalused oluliselt mitmekesistunud ja ka oskajate hulk suurenenud.

Asko Seeba

Mooncascade.com asutaja ja arendaja

Nokia telefonidele rakenduste arendamise vahendiks on Qt. Nokia ostis nimelt paar aastat tagasi üles firma nimega Trolltech, mis on arendanud C/ C++-põhist klassiteeki nimega Qt. See oli algselt mõeldud multiplatvormsete graafiliste kasutajaliideste programmeerimiseks, kuid sealjuures arendati välja ka väga võimsad komponendid rakendusesiseste andmemudelite, taustal töötavate serverite jms tarkvarakomponentide loomiseks.

Nokia on paar viimast aastat usinasti tegelenud Qt portimise ehk ülekandmisega oma telefonidele ning telefonispetsiifiliste funktsioonide kasutamiseks Qt Mobility API lisamisega Qt-sse. Nüüd on kõik mobiili­ rakenduste tegemiseks valmis.

Mobiil juhib robotit Praeguseks olen ise juba paar arendusprojekti sellega läbi teinud.

14.–16. jaanuaril 2011 pälvis meie projekt (montroller.com) Helsingis toimunud Garage48 üritusel Nokia eriauhinna parima mobiilirakenduse eest ning publiku lemmiku auhinna

– arendasime 48 tunni jooksul rakenduse, mis võimaldas güroskoopi omavaid telefone liigutades juhtida Lego Mindstorm NXT robotit. Erinevatest seadmest oli Nokia N8 esimene, millel me selle tööle saime (teised toetatud seadmed on Android, iPhone, iPad, MacBook, Windows Phone 7 ja Maemo).

Arenduse käigus on nii mõndagi ette tulnud, mida olnuks kasulik juba ette teada. Püüan siinkohal veidi oma kogemusi jagada – kui selle tulemusel mõni Qt-ga esmatutvust tegev arendaja oma kallist aega pisutki kokku hoiab, on mul selle üle väga hea meel.

Viimase paari aastaga on Qt rindel väga palju toimunud. Igasuguste erinevate seadmete mudelite rägastik

Igasuguste erinevate seadmete mudelite rägastik on juba päris kirju.» ning nende tarkvaralist alusplatvormi markeerivate lühendite virr-varr on päris kirju. Mainin ainult ära, et üldisel tasemel on Qt abil võimalik rakendusi arendada Nokia Maemo/ MeeGo ning Symbiani seadmetele. Maemo (uuema nimega MeeGo) on Linuxi-põhine arendusplatvorm Nokia Tabletite ehk tahvlite jaoks.

Symbian on peamine operatsioonisüsteem Nokia nutitelefonidel. Uusi-

50 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

ma Symbiani nimi on Symbian^3 ning Symbian^3 telefonid on näiteks Nokia N8, C7 ja E7. Qt-põhised rakendused samas on potentsiaalselt võimelised jooksma kõigil Symbiani telefonidel alates S60 kolmandast redaktsioonist (S60 – Series 60, Symbian operatsioonisüsteemil töötav Nokia telefonide tarkvara vahekiht). Praeguseks on Nokia loobunud keerulistest segadusse ajavatest Symbian ja S60 versioonide kombinatsioonidest (viimased Symbiani versioonid olid 9.x) ning nimetab kogu platvormi kokkuvõtlikult „Symbian^3” või „uus Symbian” või lihtsalt „Symbian”.

Uus Symbian ja Qt Uue Symbiani poolt sisse toodud funktsioonideks on muuhulgas mitu home-screen’i ehk koduakent, mitmikpuuteekraan (multi-touch), HD multimeediavõimekus, täiustatud multitasking, täiustatud graafika ning eelpaigaldatud Qt teegid.

Selleks, et hakata arendama Qt-põhiseid rakendusi, tuleb Nokia veebist alla laadida Nokia Qt SDK. NB! Qt SDK ja Nokia Qt SDK on erinevad – Qt SDKga saad ainult tavaarvutile rakendusi arendada, aga Nokia Qt SDKga saad nii tavaarvutile kui ka mobiiliplatvormile rakendusi teha.

Seega on mobiiltelefoni rakenduste arendamiseks vaja just Nokia Qt SDKd. See sisaldab Qt Creatori nimelist keskkonda, Windowsil MinGW põhist g++ kompilaatorit ning vahendeid erinevate Symbiani versioonidega arendusotstarbeliste telefonidega

kia telefonirakendusi

Nii näeb välja Qt arendusvahend ja tulemus Nokia telefonis. testimiseks. Kui on soov, saab g++ asemel kasutada Windowsis ka MS VCd.

Telefoni kujuga raamid ümber Emulaator, mis SDK-ga kaasas on, kõlbab kasutajaliidese funktsionaalsuse katsetamiseks. See ei ole kahendkoodi tasemel seadme emulaator, vaid IDE keskkonnas lihtsalt kompileeritakse kokku tavaarvuti kood, millele joonistatakse sinu valitud telefoni kujuga raamid ümber ning lisatakse menüüd erinevate telefoni liideste käsitsi simuleerimiseks. Rakenduse toimimist väliste liidestega tuleb kindlasti telefoni enda peal testida, aga et emulaatori jaoks kompileerub kood oluliselt kiiremini ja ka debugger ehk vigade kõrvaldaja on osutunud emulaatoriga töökindlamaks, siis rakenduse enda loogika testimiseks ja parandamiseks

on vahest emulaatoriga lihtsalt mugavam ja kiirem töötada.

Et tegu on C/C++ programmeerimiskeele põhise arendusega, siis tuleb ette mälu kasutamise vigu, mida on raske ilma heade abivahenditeta avastada. Windowsi jaoks ei ole head vabavaralist lahendust selle avastamiseks. Ühel korral kolisin just sellel põhjusel kogu arenduskeskkonna Linuxisse, sest seal oli võimalik kasutada emulaatorit koos valgrind’iga, et lokaliseerida üks rakendust kokku jooksutav mäluviga. Ühtlasi avastasin, et Linuxi all, mis antud juhul oli nõrgema protsessoriga arvutil kompileerub emulaatori kood palju kiiremini kui Windowsi all.

Telefonile rakendust arendades peab kogu aeg silmas pidama ka Symbian capabilities piiranguid, mida platvorm rakendusele seab. Kui emu-

laatoris mingi asi toimib ja telefonis ei toimi ning ei saa kuidagi aru, et miks, siis tasub projekti konfiguratsioonis (.pro fail) kindlasti üle vaadata, ega Symbiani sektsioonis TARGET.CAPABILITY realt midagi puudu ei ole.

Symbiani telefonid võimaldavad multitask’imist ehk mitme rakenduse korraga töötamist. Uuel Symbianil (Nokia N8) on see isegi nii äge, et programmid suudavad tööd jätkata ka sel ajal, kui tavaline telefonikõne käib.

Vanematel telefonidel jäävad kõik kasutajarakendused kõne ajaks taustal seisma ja jätkavad tööd, kui kõne on lõppenud.

Valmis rakendust saab pakendada n-ö Smart Installerisse. Smart Installer on paigaldusprogramm, mis võimaldab rakendust pakendada ilma, et peaks Qt-d jms süsteemseid komponente sellesse lisama. Kui Smart

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 51

lahendused

Nii näeb välja roboti mobiiliga juhtimiseks loodud rakendus Nokiale.

Installerisse pakendatud rakendust mingil telefonil paigaldama hakatakse, siis Smart Installer kontrollib, mis komponendid telefonis juba olemas on ning laeb antud telefonile sobivad puuduolevad osad Nokia serveritest automaatselt alla.

ühekordne tasu.

Arendaja võib otsustada C/C++ rakenduse loomise asemel Qt Webkiti kasutada ning rakenduse põhiosa teha veebipõhiselt, mis võimaldaks vältida C/C++ arendust, sama raken-

Eluaegse kasutamise eest üks euro

erinevalt iPhone’ist saab kasutaja Sym­ bia­ni raken­dust vee­bist laadida.»

Erinevalt iPhone’ist saab tavakasutaja Symbiani telefoni rakendust paigaldada ka seda rakendust näiteks veebist alla laadides. Arvestama peab ainult, et selline rakendus ei saa siis teha asju, mis nõuavad tugevamaid õigusi kui user capabilities taseme funktsioonid.

Rakendust Ovi Store’i (iPhone App Store analoog Nokial) kaudu publitseerides saab rohkem teha, aga selleks tuleb Ovi Store’i rakenduste heakskiidu protseduurid läbida. Erinevalt iPhone App Store’ist, mille odavaim konto maksab 99 USA dollarit aastas, tuleb eluaegse Ovi Store konto avamiseks maksta ainult ühe euro suurune

duse koodi kasutada erinevate mobiilplatvormide kaudu ning muuta Ovi Store’is heakskiidetud rakendust veebipõhise koodi kaudu ilma, et peaks Ovi Store’is uuesti heakskiitu taotlema.

Küll aga paistab olevat Nokia telefonidel levinud probleemiks nii oma brauseril kui ka Webkitil (oma brauser kasutab seesmiselt sama Webkitti), et need ei taha kohe kuidagi kord juba

52 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

laetud lehte uuesti laadida, vaid võtavad seda jonnakalt kusagilt cache’ist – see on rakenduse arenduses täielikuks tüütuseks. Ainus toimiv ümber nurga minek paistab olevat URLi reale mingi juhusliku rämpsu lisamine, et brauser arvaks, et see on mingi leht, mida ta varem näinud pole.

Qt Quickiga veel kiiremini valmis Lisaks Qt C/C++ ja Webkiti võimalustele on Qt tulnud välja ka täiesti uue arendusvahendiga Qt Quick. See on raamistik, mis kasutab kasutajaliideste kiireks arendamiseks deklaratiivset keelt QML koos võimalusega Java­ scriptis lisafunktsioone kirjutada.

Minu andmetel Qt Quicki põhiste rakenduste Ovi Store’i ülespanemist ei saa veel taotleda. See võimalus peaks tekkima millalgi selle aasta (2011) alguses. Samas, tehnoloogia ise toimib ja rakendusi saab sellega juba arendada.

Soovin siinkohal kõigile head telefonirakenduste pusimist!

Viis eestimaist rakendust Androidiga telefonile Kas Androidiga telefonile leiab ka Eestis tehtud rakendusi, mis aitavad telefonis Eesti teenuseid kasutada? Kust neid leida, mida need teevad ja palju maksavad?

Jah, ikka leidub ning ei maksa nad midagi, sest tasulistele me veel ligi ei saa. Esimesed rakendused on tehtud m-parkimise lihtsustamiseks või eurokalkulaatori kasutamiseks. Siin on viis silma hakanut.

2. Auto24

Kaido einama kaido@am.ee

Lisaks viiele siin välja valitud rakendusele leidub näiteks nišikasutajatele veel Eestis loodud samblike välimääraja, Garage48l loodud mäng „Smashr”, Eesti üks esimesi mobiiliparkijaid Estonian Mobile Parking, veel mõni raadiojaam oma rakendusega ja peagi on tulemas uusi allalaaditavaid rakendusi nii ärikasutajatele kui ka turistidele. Nüüd aga viis sellist rakendust, mis võiksid kõige laiemat seltskonda huvitada.

1. Eurokalkulaator Tegu on mugava 15,6466ga jagamise -korrutamise põhitehteid tegeva kalkulaatoriga, mis on saanud ka esimesed uuendused ja lisafunktsioonid.

Näiteks saab nüüd valida arvutuste tegemise komakohti. Ega palju muud see „app” ei teegi. Ilusad suured klahvid.

Mugav vahend autoostuhullule.

Veebist on neid kuulutusi mobiiliga tülikas vaadata, aga vastava rakenduse abil on hea otsida ja nimekirjades tulemusi mobiili ekraanile kohendatult kerida.

3. M-Park Beta GPSi järgi asukohamääramine on m-parkimise rakenduselt veel palju tahta, aga on lubatud, et see tuleb peagi. Praegu tuleb nimekirjast valida parkimistsoon ja auto number ehk enam-vähem sama funktsionaalsus kui SMSiga. Ainult et SMSi numbreid ja koode ei pea meeles pidama ning rakendus aitab lihtsamalt helistada parkimise lõpetamiseks.

4. Ekspress Hotline Infotelefonil kõneminut jookseb ja ootejärjekorras peab ootama ning siis tuleb kirjalikke väljendeid suuliselt operaatorile ette lugeda, kes siis

omakorda loeb kirjaliku info telefoni teel ette. Nii on palju vigu tulemas ja kõneminut muudkui jookseb. Siis tuleb saadud info veel kirja ka panna.

Kogu suulise suhtluse tülikus on kõrvaldatud tekstilise info edastamiseks ja vastuvõtuks mõeldud infotelefoni rakendusega Ekspress Hotline.

Kõik on telefoni tipitav ja ekraanilt loetav.

5. Radio Kuku Populaarne Eesti raadiojaam internetis, kust saab kuulata näiteks tehnoloogiasaadet „Digitund”. Spetsiaalne rakendus tagab lisaks tavalisele raadiokuulamisele ka võimaluse otse Facebooki lehele minna, helistada stuudiosse või näha, mis lugu hetkel mängib. Rakenduse saab taustale mängima jätta ja teha oma telefoniga edasi muid asju.

Nipp: pildista näiteks Google Gogglesi rakendusega siin olevaid QR koode ja jõuad Android Marketi allalaadimislehele.

Kogu suulise suhtluse tülikus on kõrvaldatud tekstilise infoga.»

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 53

lahendused

Garaažiarendus 48 tunniga Kui tarkvara on vaja arendada, aga mitu kuud kestev põhjalik arendus mõnelt professionaalselt tarkvarafirmalt on liiga aeglane, mida siis teha? Kas on kuskil mingi kiirreageerimisüksus?

Arendusfirma Mooncascade Tartust, mis on osalenud ka populaarsetel 48 tunni arendusüritusel Garage48, otsustas pakkuda 48 tunni teenust. Apprise oli nende esimene klient Toggli tarkvaraga.

Kaido einama kaido@am.ee

Garage48 üritustel tullakse reedel kokku, jagatakse meeskondade vahel ära parimad ideed ja asutakse 48 tundi järjest arendama. Pühapäeva õhtul koguneb žürii ja hindab parimaid.

Kõike seda ümbritseb lahe õhkkond ja koodimine hiliste öötundideni.

Mooncascade on Tartu tarkvaraarendusfirma, mis on pea kõigist Garage48 üritustest osa võtnud ja neile hakkas see formaat nii meeldima, et selle aasta alguses otsustati välja tulla sarnase kommertsteenusega – kui keegi tahab, palgaku nad nagu A-rühm kiirelt probleemi lahendama. 48 tunni pärast on valmis.

Paar päeva ja valmis Meeskonna teeneid müüakse 48tunniste ajaühikutena klientidele, kellel on vajadus kiiresti valmivate tarkvaralahenduste järele. Selleks võib olla mõne idee teostus, suurema süsteemi kiire prototüüpimine või probleemi lahendus. „Tarkvaraarenduse ja hangete maastik pole tõenäoliselt midagi sellist varem näinud,” kommenteerib firma asutaja Asko Seeba. „Väledaid arendusprotsesse kasutatakse küll laialdaselt tarkvarafirmade sisemiste 54 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

Foto: Priit Salumaa

KRONOLOOGIA

Kuidas sündis 48-tunni-Toggl Kolmapäev, 17.14. Kohad võetakse sisse Garage48 HUBis, külaliskorteris, kus startup’id kogunevad. Koodimine algab.

18.42. Esimese kuuetunnise häkkimis-sessiooni jooksul on loodud sisselogimise kasutajaliides ja veel üht-teist. Lõunasöök.

23.57. Esimese kuupäeva sees saab viimastel minutitel sisestatud juba esimene ajapostitus.

Neljapäev, 11.40. Toggl Desktop jookseb enam-vähem juba mitmel masinal.

13.53. Tõnu Runnel Fraktalist ühineb seltskonnaga. Teeb välimuse ilusaks.

18.02. Põhifunktsioonid on valmis. Kohendatakse disaini ja „hea-kuioleks” lisavõimalusi.

22.26. Windowsi installer on valmis. Testimine, testimine ....

22.36. Windowsi, Mac Osi ja Linuxi kliendid töötavad.

Reede, 10.00. Testimine, testimine ... 140 rida programmikoodi tunnis on seni läinud.

15.00. Valmis. Esimesed kliendid nõuavad allalaadimise linki.

arenduste läbiviimiseks, kuid pakkuda klienditele arendusteenusena sisuliselt IT-startup’i meeskonna teeneid on enneolematu. Siin võiks kasutada politseis tuntud tänavapatrulli ja SWAT-tiimi võrdlust – jõuliste ja kiirete lahenduste jaoks, näiteks kriisides, kasutatakse märgatavalt paindlikumat, eriettevalmistusega meeskonda.”

48 tunni ehk kahe ööpäeva jooksul lubatakse teha kõike alates disainist ja koodimisest lõpetades paigalduse ja süsteemide majutusega.

Kaua ei tulnud oodata ja juba mõne nädala pärast oli Mooncascade’il esimene klient. Kes võiks olla parem kliendinäide kui ajajuhtimise rakendust Toggl tegev firma Apprise, mille toode Toggl vajas uut PC klienti.

lihtne lahendus

Telefon sünkroontõlkijaks!

Kui kohtud välismaalasega, kes ei oska sõnagi kahepeale ühistest keeltest, mida teha?

Google Translator oskab nüüd vestelda: ütled oma sõnumi telefoni ja see loetakse ette soovitud keelde tõlgituna.

Tarkvara­ arenduse maastik pole midagi sellist varem näinud.»

Toggli rakendus oli seni üks põhilisi kasutajatoe päringute allikaid. Nimelt polnud eelmised versioonid piisavalt stabiilsed, ei jooksnud hästi Linuxi ja Maci peal jne. Kiired mehed panid stopperi käima ja asusid arendama.

Ajapiirang surub peale Kolme päeva pärast oli midagi ette näidata. Apprise’i juht Alari Aho nentis rahulolevalt: „Oleme arenduse protsessi ja tulemusega rahul.

Sprint48 formaat on hea konkreetselt defineeritud tarkvaratüki loomiseks.

Ajapiirang sunnib peale, et keskendutakse ainult olulisele ega kulutata liigselt aega.”

Siiski ei saa eeldada, et 48 tunni jooksu valmib viimistletud lõpp-produkt, hoiatab Aho. Toggli tootest sai valmis nn alfa-staadiumis rakendus. „Samas saime nende kolme päeva jooksul tulemi, mille tavaolukorras arendamisele oleksime kulutanud vähemalt paar nädalat kuni kuu,” hindab Aho ajavõitu.

„Paabeli kala” on ühes kultusteoses ebamugav väike kalake, mis tuli kõrva asetada, et galaktikatevahelisel rännul erinevatest keeltest aru saada ja ise rääkida osata.

Google tegi selle „kala” natuke mugavamaks ja istutas nutitelefoni. Google Translate oskab nüüd aru saada etteloetud tekstist ja selle teises keeles välja hääldada, siis kuulata ära vastuse ning selle telefoniomanikule arusaadavas keeles ette lugeda.

Kehva häälduse korvab veel ka võimalus teksti kirjalikult sisestada.

Praegu peaks olema üsna hästi kasutatav inglise–hispaania–inglise vestlus, eelmisel aastal de-

monstreeriti ka toimivat inglise– saksa–inglise vestlust, mis on kohe telefonidesse jõudmas. Kui vaja turistina end välismaal arusaadavaks teha inglise, saksa, hispaania või mõnes muus maailmakeeles, siis saab näiteks oma väljaöeldava lause Google Translatorisse toksida, siis valjuhääldi valjuks ja kõlari nupule vajutada – ning välismaalane hakkabki aru saama, mida me tahame öelda. 53 keelt sobivad teksti sisestamiseks ja 15 keeles võib telefon välja hääldada sisestatud teksti tõlget. Eesti keel on nagu veebiteenuseski veel pigem seltskonna lõbustamiseks, aga areneb paremuse poole.

KAIDO EINAMA

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 55

inimesed sünnipäev

uues ametis

b lo g i va at lus

Üheksa ennustust 2030. aastaks

37

Anti Kuiv 15. veebruar ALSO Eesti tegevjuht

46

Linnar Viik 26. veebruar IT Kolledži rektori kohusetäitja

TTÜ uus prorektor on Kalle Tammemäe Veebruarist on TTÜ uueks õppeprorektoriks Kalle Tammemäe. Ta on lõpetanud TTÜ arvutitehnika eriala ning töötas varem Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektorina. 1981. aastast on ta töötanud TTÜs, aastatel 1995-1996 Kungliska Tekniska Högskolanis teadurina. 2005. aastast lugenud loenguid TTÜ infotehnoloogia teaduskonnas erakorralise professorina. Töö õppeprorektorina kestab rektor Andres Keevalliku volituste lõppemiseni.

56

7. märts IT Koolituskeskus, arvutikoolitaja

35 Jaak

Laineste 8. märts Nutiteqi tegevjuht

scanpix

Henn Sarv

Piret Mürk-Dubout suundus EMTst TeliaSonera juhtkonda EMT turundusdirektor ja juhatuse liige Piret Mürk-Dubout alustas tööd Stockholmis TeliaSonera grupis äriarenduse üksuse juhina. Uues rollis asub ta tööle kuue riigi (Eesti, Leedu, Rootsi, Soome, Norra ja Taani) era- ja ärikliendi segmendistrateegiate ja turunduse, samuti müügi- ja klienditeeninduse üksustega.

56 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

2030. aastal kohtame 150aastaseid

Sander Soots on vaevaks võtnud vahendada ennustusi kaugest tulevikust, mis ka servapidi meid võiksid puudutada. Tulevikuennustused on lühidalt järgmised: keeli õppida pole enam vaja, sest arvutid tõlgivad; inimesed elavad 150aastaseks; vaesus on peaaegu kadunud; toit kasvab pilvelõhkujates; autod on juhita; näitlejad ja armukesed kaotavad töö.

31.01.11, Battleit.eu

Järjehoidja jälitab sind kõikjal Digitark kirjutab uuest e-lugerist Blio, milles võib lugemist jätkata kõikjal. Ühes seadmes pooleli jäänud raamatut võib samast kohast jätkata kas arvutis või mobiilis, järjehoidja jälitab sind kõigis seadmetes.

Vaegnägijatele mõeldes on luger saanud ka korraliku kõnesüntesaatori ning raamatu pisikest kirja võib ekraanil hiiglasuureks suurendada.

21.01.11, Digitark

5 T WIT TERI SÄUTSU

Arvutimaailm valib igal kuul välja viis tehnoloogiateemalist säutsu, mida jagab siin lugejatega.

BattleIT blogi vahendab tulevikuennustust: näiteks kõige parem toit kasvab 29 aasta pärast pilvelõhkujates.

Pilt: Vincent Callebaut Architectures

E24_EE: Kokaiini pole vaja, piisab excelist. http://bit. ly/eeVGOu E24, majandusuudiste portaal

HeNRIKROONEMAA: m-id sertide uuendamine politsei.ee lehel kuvab firefoxis algatuseks suure rasvase turvahoiatuse. way to go #eriik #fail Henrik Roonemaa, ajakirjanik

MINUT_EE: Kas tuumikvõrgu rike on jõudnud egiptusesse?

Minut.ee, uudisteportaal

Kuus nippi pabermärkmiku jaoks Tuntud ajakoolitaja ja endine IT-ajakirjanik Kristjan Otsmann soovitab oma blogis, kuidas asjad ka vanamoodsatel andmekandjatel – märkmikes saaksid organiseeritud.

Selleks on kuus head nippi.

Lisaks pastakale läheb vaja ka kleepepabereid ja mõnikord kollaaži väljatrükitud ühiskalendritest, mis siis märkmikku kleepida.

1.2.11, Selgepilt.ee

PAKSBASILIO: Kui inimesega MSNis või Skype’i vestlusaknas räägid niisama juttu ja mingi hetk näed inimene on välja loginud, kas siis peaks solvuma?

Genka, muusik

E24_EE: Onu Sami kõrvad paistavad nii iPhone’i kui ravimite tagant http://bit. ly/g3NNxM E24, majandusuudiste portaal

fo o ru m i va at lus

Kui tehnoloogiast rohkem jagad, siis võib ka tehnoloogiafirmadesse investeerimine kasu tuua. Tark­ investori foorumis arvatakse, mis tehnoloogia kasumit võiks tuua.

Tarkinvestor.ee jaanuari keskel tehtud teema „Tehnoloogiatrendid – huvitavaid ettevõtteid” märgib näiteks, et viimasel ajal on väga uued ja väga kiiresti kasvavad ettevõtted veel kiiremalt hakanud oma väärtust kasvatama.

Facebook on 50 miljardi dollarise väärtusega, samal ajal kui maailmas enim mobiile müüva Nokia hinnaks pakutakse vaid 38 miljardit.

Paari aasta vanune Groupon maksab juba 7,8 miljardit.

Kõik lootused pannakse ülikiire kasvu jätkumisele, mis investeeringuspetsialistide sõnul hiigelhindu tekitavadki.

Hinnavaatlus.ee plaanib foorumis CeBITile minekut ja tuuakse välja ka hinnakalkulatsioonid kohalesõiduks. Kasulik teada teistelgi: lennukiga ca 250 euroga Hannoveri, Ryanairi odavlennuga Bremenisse ja sealt rongiga edasi tuleb poole odavam, kõige soodsam aga on klappida väikese seltskonna peale ja mikrobuss. Siis võib lausa saja euroga hakkama saada.

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 57

inimesed

Kindle’i lugemismaterjali Instapaperis jagava projekti tegijad surusid oma sülearvutid Aalto Garage’i kitsale lauapinnale.

Sportstradri väike lauake ja suur plakat: peagi on meeskonnal plaanis käivitada sporditiimide ennustusbörs. FOTOD: RAGNAR SASS, GARAGE48

Laplab juubeldab. Üldine võit kuulus neile.

Publiku lemmikuks sai mobiiliga roboti juhtimise projekt Montroller. Erinevaid seadmeid katsetas robotite peal Asko Seeba.

58 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

Garage’i-üritustel varemgi osalenud Skype’i üks loojatest Ahti Heinla arutas seekord, kuidas 48 tunniga valmis saada nn arendusbörs arendajatele.

48 tunni garaaž Helsingi lähistel Hullumeelne programmeerimismaraton Garage48, mille käigus tehakse 48 tunniga valmis tarkvaraarendus ja parimad saavad pärast auhinna, tõmmati jaanuaris käima Helsingi lähistel Aaltos.

On öö ja on hilja. Kell kuus hommikul, kõik ei programmeerinudki ööpäev läbi.

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 59

inimesed

Ott Pärna juhib Arengufondi ja teeb sporti

Arengufondi eesmärk on olla tuleviku teejuht. Et teada saada, mis ettevõtmisega on tegu ning milline on mees, kes seda juhib, räägime Arengufondi juhi Ott Pärnaga.

Klassikalist põllumeest minust ei saa.»

Ott Pärna mõistis, et tuleb edasi õppida

Ott Pärna ütleb ise, et on pealinna poiss, pärit Nõmmelt ja õppinud Kivimäe põhikoolis. Praegu elab ta küll Meriväljal, kuid tulevikus näeb end kodukanti tagasi kolivat.

Pärast põhikooli, mille ajal ta kõvasti mäesuusatamist harrastas ja nii Eestis kui ka Venemaal laagreis käis, oli tal valik, mida eluga edasi teha.

Otsust mõjutas suuresti tõik, et talle pärandati vanavanemate talu – põllumajanduse tehnoloogiasuund tundus selge valik ja nii asuski ta õppima Türi Kõrgemasse Põllumajanduskooli põllumajanduse elektrifitseerimist ja mehhaniseerimist. „Ühel hetkel jõudis mulle siiski kohale, et klassikalist põllumeest minust ei saa ja tahan rohkem maailma näha. Mõnest toonasest sõbrast on saanud suurfarmer, aga nende hulgast on tulnud ka ooperilaulja, tehnoloogiaettevõtjaid ja turundusinimesi,” räägib ta.

Aimamata, mida tulevikuga edasi teha, naasis ta pärast aastat Türil tagasi Pääskülla ja lõpetas Tallinna 61. keskkooli. „Olin varakult kätte saanud vaba elu maitse ja õppimises toona mitte kõige usinam. Aga lõpetasin keskkooli ära, kuigi esialgu ei uskunud, et edasi lähen õppima,” meenutab Pärna.

Kõigest hoolimata asus ta siiski Tallinna Kommertskooli äri ja majandust õppima ning tegeles samal ajal veel müügi- ja organiseerimistööga tehnoloogiavaldkondades alates autondusest lõpetades arvutifirmaga Datel. „Sain aru, et ärivaldkond on põnev, kuid täp-

60 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

ne tulevikuvisioon oli ähmane ning rahutu hing sundis edasi otsima. Mingil ajal hakkasid mind huvitama riigijuhtimisküsimused ja seetõttu läksingi magistrikraadi jaoks TTÜ sotsiaalteaduskonda avalikku haldust õppima,” räägib ta. Õpingute ajal veetis ta ka aasta Taanis, kus läbis majandusmagistri programmi – lõputöö kaitses ta siiski kodumaal innovatsiooniuurimisest ettevõtluses. „Taani oli esimene kord, kui sain aru, mida tähendab tasemel ülikool ja õppemaht à la 1000 lk lugemist aine kohta. Seal sai selgeks, et kohe mitte ei tasu kooli kõrvalt tööd teha, mida ma varem palju siiski teinud olin ehk haridushaltuurat,” tõdeb Pärna. Õppimiseks soovitab ta kas või laenu võtta, kuid õppida korralikus koolis ja sajaprotsendiliselt pühendununa. Koolist vabal ajal soovitab ta pigem raamatukogus tuhnida, rahvusvahelist sõbravõrku punuda ja õpitava eriala maailma tippude poole kiigata.

Kui tead taset, siis hirmu pole Pärast Taanis õppimist liitus Pärna majandusja kommunikatsiooniministeeriumis tehnoloogia ja innovatsiooni meeskonnaga, kus vedas nii Tallinna tehnoloogiapargi Tehnopol asutamist kui ka Eesti disainipoliitika aluste kokkupanemist jms. Kokkupuude erinevate ekspertidega maailmast innustas teda endagi õpinguid jätkama. 2003. aastal asus ta Inglismaal Sussexi ülikoolis doktorantuuri teadus- ja tehnoloogiapoliitika ning innovatsioonijuhtimise vallas.

Kuidas saada Arengufondi juhiks? Tuleb hea tegija olla ja siis lihtsalt kandideerida. Ott Pärna nii tegi ja nüüd on tema töö muretseda Eesti arengu pärast. Foto: Kalev lilleorg Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 61

inimesed

sc

an

pix

a rva m us

Anneli Ohvril Teeme Ära eestvedaja Oti puhul meenub esimesena tohutu energia ja kirg, millega ta mis iganes teemasse suhtus ja suhtub siiani.

Kui ta juba asju ette võttis, siis ikka suurelt.

Tema ettevõtmisi iseloomustas alati globaalsem mõõde kui teistel. Oma presidendiaastal toimusid kojaski olulised struktuurilised muutused ja säravad projektid.

Väikeselt ta asju teha ei oska ega taha, tema tempot peab taluma ning kui ta on juba midagi pähe võtnud, siis ei õnnestu teda sellelt teelt kallutada. Aga samas suudab ta asju käima lükata ja ka võimatud asjad hakkavad lõpuks ikka nii minema nagu Ott rääkis.

Ta julgeb katsetada ja riskida.

„Läksin oma valdkonna pioneeride juurde ja see oli väga äge aeg. Olin seal kolm aastat ja pärast veel aasta Helsingi majanduskoolis ja lühiajaliselt USAs – kokku teeb see viis aastat Eestist eemal olemist – usun, et selle ajaga sain tipp­taseme tunde kätte,” meenutab Pärna.

Tõdemused ja soovitus, milleni ta meenutuste abil jõuab, on, et kusagil ei ole nn lapi tarku, vaid asi on keskmise professori ja õpilase tasemes ning pühendumuses. Kui oled välismaal käinud, kontakte kogunud ning taset näinud, siis on, millega end ja enda tegemisi hinnata. „Ilma mujal käimata on raske meie väikese riigi piiridest midagi suuremat teha,” ütleb ta.

Edu võtmeks interdistsiplinaarsus Doktorantuuri otsi tõmbab ta just hetkel kokku, sest see jäi vahepeal soiku. Pärna kandideeris Arengufondi juhi ametipostile ja tööle ta võeti. „Leidsin, et kui Eestisse tagasi tulla, siis tegema midagi suure mõju ja mõõtmega, midagi, mis oleks tõesti uue ja teistsuguse tegemine – see töökoht tundus vägagi selline ja otsustada tuli kohe,” selgitab ta.

62 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

Ott võttis Arengufondi ülesehitamise ette, sest uskus, et suudab näha maailma vajalikest erinevatest perspektiividest, tänu kogemusele ettevõtluses, akadeemias ja riigi toimimises, tehnoloogiataibule ja äripisikule ning välismaal tegutsemise kogemusele. „Minu tööd ei saaks teha, kui tunned vaid ühte neist valdkondadest,” ütleb ta. Ka tänapäevase riigijuhtimise edu võtmeks peab ta interdistsiplinaarsust – vaja on nii spetsialistiteadmisi kui ka laia silmaringi, oskust püstitada elulisi küsimusi ja näha laia taustsüsteemi.

Arengufond – tuleviku teejuht Arengufondi eesmärk on algatada ja toetada ühiskonnamuutusi, mis kiirendaksid meie majandusstruktuuri nüüdisajastamist, viiksid ekspordi kasvule ja aitaksid luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.

Selleks viiakse läbi arenguseiret ning koos erainvestoritega tehakse riskikapitali investeeringuid Eesti innovatiivsetesse, rahvusvahelise potentsiaaliga ettevõtetesse. Pärna üldistab, et Arengufond ongi tuleviku teejuht ja toob ana-

vida, kuid turule minna mitte,” kirjeldab Pärna olukorda, millest lähtuvalt Arengufondi vaja on. „Seejuures oleme üks vähestest avaliku sektori ettevõtmistest, mis plaanib temasse paigutatud raha osaluste müügi läbi tagasi teenida.”

Raha ei kulutata, vaid investeeritakse

Vabal ajal tegeleb Ott Pärna igasuguse soprdiga, üheks lemmikalaks on tal suusatamine, nagu pildilt näha. loogi, kus selgitab, et Arengufond on meie riigile kui näiteks ettevõtetele strateegiameeskond, millel on üsna palju vabadust mõelda ja otsida uut edulugu. „Meie olemegi selline tulevikku vaatav üksus – otsime erinevatest sektoritest potentsiaali eksportturgudele, toome teemaga seotuid osapooli kokku, teeme analüüse ja uuringuid,” selgitab ta.

Lisaks tööle sektoritega otsib Arengufond ka laiemalt riigis murekohti, mille lahendamine annaks majandusele impulsi, alates haridusest kuni välismajanduspoliitikani. Üheks selliseks tööks oli 2010. aastal „Eesti kasvuvisioon 2018” loomine.

Riskikapitali poolel ostab fond osalusi kasvupotentsiaaliga ettevõtetes, aidates neil maailma minna. „Kogu uba on selles, et varajase ärifaasi erariskikapitali meie turul peaaegu pole. Ühelt poolt on toetused, mis aitavad tehnoloogiaid lih-

Seda, et riigi raha asjatult kulutataks, hoiab Pärna arvates vägagi edukalt ära tõsiasi, et investeeringuid tehakse koostöös erasektori investoritega. Rumalalt tegutseda ei saa, investeeritaval ettevõttel peab olema reaalne äriline perspektiiv, et erainvestoritel huvi oleks.

Investeeringu eeltöö on vahel kuni aastane protsess, mida teeb professionaalne meeskond.

See investeeringueelne, nn veealune osa on paljudele hoomamatu. „Meie esimene investeering oli Smartpost ja meenub näiteks skeptiline lugu pealkirjaga „Arengufond tegi esimese investeeringu postikappidesse” Postimehest. Smartposti Eesti pilootvõrk hoiab praegu ligi neljandikku eraisikute pakiärist ja on edukalt müüdud Itellale.

Tehnoloogiaarenduses on meil jätkuvalt osalus ja fookus on välisturgude suurtel postifirmadel, toob Pärna näite sellest, kuidas esmapilgul lihtsas valdkonnas saab hea tööga ja targa raha abil murrangu tuua.

Pärna meenutab samas, et algne ootus Arengufondile oli see, et väga kiiresti tuleb väga palju projekte, kuid fakt, et investeeritakse, mitte ei jagata toetusi, seab kõrge lati nii ettevõtetele kui ka nendega tehtavale tööle. „Maailmas on vähe riskikapitalifirmasid, mille portfellis on samaaegselt palju üle paari­ kümne ettevõtte, mille arendamisega aktiivselt tegeletakse. Arengufondil on selliseid praegu 12, millest paljud on maailmas juba ka tuntust kogunud – Eesti mastaabis üks suurimaid analoogseid portfelle.”

Lisaks tõdeb Pärna, et varem on Eestis liiga tihti suhtutud mõistmatult sellesse, mis asi on riskikapital. „Paljuski on meie kolmeaastane kohalolek tähendanud valgustusajastut – oleme toonud enam inimeste teadvusesse, mis on startup ja mis on riskikapital,” räägib ta.

Ei saa jääda lihtsa töö tegijaks Eesti käekäigust rääkides iseloomustab ta meie riiki kui lihtsakoelist Skandinaaviat teenindavat majandust. „Pärast kriisi on jälle natukene õhku, kuid see on lühiajaline konkurentsieelis –

Paljuski on meie kohalolek tähendanud valgustusajastut.»

Ott Pärna Arengufondi rollist Eesti elus

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 63

inimesed

A rva m us

Heidi Kakko Arengufond, investeeringute suuna juht Olen Otiga vahetult koos töötanud üle kahe aasta ja meil on tööalaselt väga hea klapp.

Otiga on üldse kerge suhelda – ta oskab kiiresti kontakti leida ja seda ka hoida.

Ott on sisukas inimene – tal on harvaesinev kirglikkus „oma asjade” tegemiseks, olgu see siis Eesti riigi arengus kaasarääkiminetöötamine või sporditegemine.

Ott on riigimehelik selle sõna parimas tähenduses. Ta valutab südant oluliste asjade pärast ning virisemise asemel usub ja tegutseb selle nimel, et tõesti teatud hoiakud muutuks ja arengud toimuksid.

palgasurve on väga suur ja me ei saa jääda lihtsa töö tegijateks, kui tahame Euroopa tippu jõuda,” selgitab Pärna.

Selgituseks toob ta numbrid, et kaks kolmandikku töötleva tööstuse ekspordist tuleb sektoritest, kus palkade suurus on keskmiselt 10 000 krooni – väga keeruline see töö olla ei saa, et meie riigi rikkust piisavalt kasvatada, arutleb ta. Samuti napib meil siseturu mahtu, et mõnes koduturu fookusega teenusevaldkonnas kõrget tootlikkust näidata.

Pärna arvates ongi suurimaks proovikiviks see, kuidas saavutada vajalik hüpe äride keerukuses. Ta leiab, et majanduse restruktureerimine peab olema väga ulatuslik. Seda saab ühelt poolt ergutada targa välisinvesteeringute poliitika abil, mida arendatakse käsikäes inimressursiga. Teine võimalus on oma uute ettevõtete pealekasv, mis teeks keerulist tööd ja ekspordiks seda suurel määral ning tooks seega riigile raha sisse. Samas tuleks tema arvates ka mujalt startup’e Eestisse sisse tõmmata, mis tooks riiki uudseid äriideid ja ettevõtteid, suurendades samal ajal ka meie rahvusvahelist tuntust tehnoloogiamaana.

Haridus rahvusvaheliseks Riigi käekäigule olulise aspektina toob Pärna esile ka hariduse, sest ilma vajalike spetsialistideta ei ole võimalik ulatuslikult nn keerulist tööd teha. „Sellel probleemil on kolm aspekti – inimesed, kes juba tööturul olemas, need, keda me tulevikus hariduses „toodame”, ja need talendikad, keda me riiki juurde meelitame,” rõhutab ta.

Pärna räägib, et majanduse alus on haridus ja hariduse taseme tõstmiseks on üks esimesi mõõdupuid selle rahvusvaheliseks muutmine. „Kipub olema nii, et Eesti professorid õpetavad Eesti noori Eesti kogemuse põhjal. Tudengipingist ei saa sedasi ka korraliku kontaktide võrgustikku endale ükskõik mis valdkonda minnes. Kui aga enne tööle asumist koolipingist seda ei saa, siis kust veel?” räägib ta.

Majanduse ja tehnoloogiaga seotud erialade rahvusvaheliseks, aga ka üle distsipliinide seotuks muutmine on tema arvates möödapääsmatu. Viimase kohta õpetliku näitena toob ta Helsingist Aalto ülikooli, kus pandi kokku linna kolm ülikooli, et erinevate valdkondade inimesed õpiksid, teeksid teadust ja lahendaksid elulisi küsimusi üheskoos. Nad pandi koos reaalseid projekte tegema ja neid õpetati ka interdistsipli-

64 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

naarselt. See on Pärna arvates igati õige suund, mida vajame ka meie oma majanduse edukuseks ja ühiskonna edendamiseks. „Ei äri, tehnoloogia ega disain pole asjad iseenesest. Läbivat mõistmist on vaja ja seepärast otsustatigi kolm ülikooli kokku panna. Kui näeme, et selline ongi suundumus, jääb küsimus, mida meie ette võtame,” ütleb ta.

Lisaks leiab ta, et mureks on jätkuvalt tõik, et insenerialasid õpitakse Eestis vähe. Riiklik tellimus on paigas, aga eraraha eest õppijate puhul on osakaalud teised. Summa on Pärna sõnul see, et vaid 14% on tehnoloogiatudengid, mitte pea veerand, nagu riik tellib. „Nii pole ka imestada, et sajast inimesest tööturul on Eestis vaid 2,5 IT-inimesed. Soomes ja Rootsis on vastav number 9, EU15 keskmine on 5,4. See näitab ka seda, et ettevõtete sees pole kuigi palju tehnoloogiateadmist,” kirjeldab ta olukorda. „Oluline on, et see number oleks suurem, aga kust need inimesed võtta? Kodumaised IT-ettevõtted oleks kõik valmis ohtralt töötajaid juurde palkama pluss veel teiste valdkondade ettevõtted, aga neid pole võtta. Seega oleme tuvastanud proovikivi, mida me osaliselt rahvusvahelise IT akadeemia pilootprojektiga ka lahendada püüame,” arutleb ta.

Siiras tuleb olla ja vastutust võtta Eesti puhul teeb Pärna murelikuks tõsiasi, et riik on läbinud kiire järelejõudmise protsessi, aga iga

Ott ja startup'id: Arengufondi kontoris seinal on uhkelt üles rivistatud investeeringud alustavatesse Eesti firmadesse.

järgmine arenguhüpe on üha keerukam – mida lähemale tipule jõuda, seda keerulisemaks tee läheb ja iseenesest, puhtalt konvergentsi tõttu Euroopa edukale tipule palju lähemale ei jõua.

Et mitte toppama jääda ja oma häid päid teistele riikidele kaotada, on vaja kiiret, mõtestatud ja valdkondadeüleses koostöös tegutsemist. „Vähem või rohkem avalikku sektorit ei ole küsimus. Pigem on küsimus selles, et kui riik juba midagi teeb, näiteks finantseerib haridust, siis kui kõrgele on väljundi mõttes latt seatud ja kuidas eesmärke ellu viiakse. Kui tahame olla riigina maailmatasemel, ootame seda oma ettevõtetelt, siis ei saa grammigi madalamat tulemust oodata üheltki haridustasemelt,” rõhutab ta.

Lisaks toob ta olulise valukohana praeguses Eestis välja vastutuse küsimuse. „Minu puhul näiteks on lihtne, kui ma ikka hakkama ei saa, siis lastakse lahti – ülesanne ja vastutus on selged. On aga palju teemasid, valdkondasid, kus vastutus on väga hajus. Vaadake, kui vähe lubab meil keegi midagi ajas ja ruumis konkreetset ära teha, ometi peaks seda tegema iga juht, iga poliitik, iga haridustegelane.

Ja seda mitte rahakulutamise mõttes, vaid just uue soovitud tulemuse vaatevinklist lähtuvalt. Siin ei tasuks peljata valijat – küll viimane ära tajub, kui inimene tõesti kogu hingest töötas tulemuse nimel, ja päris 100% eesmärki ei saaenn heinsoo vutanud.”

Minu tööpäev

Tüüpilist tööpäeva ja vaba päeva ei ole. Arengufondi tegemine oli ja on jätkuvalt nagu startup’i käimalükkamine – iga päev on uus, üks õnnestumine viib uue proovikivini. Oluline osa tööst kulub erinevate otsustajagruppidega suhtlemisele, seiretulemuste ja investeerimiskogemuste jagamisele nii kodustel kui ka rahvusvahelistel konverentsidel.

Minu puhkepäev

Töömõtted saab peast välja sportides (suusatan ja jooksen maratone, sõidan jalgratta ja rulluiskudega, teen kümnevõistlust ja seiklussporti) ning pere ja sõpradega olles. Ühiskonnaelus löön ta kaasa paari mittetulundusühingu kaudu. Üks neist on rahvusvaheline ettevõtlike noorte klubi JCI. Uuema asjana tegelen MTÜ Spordiaasta käimalükkamisega, mis on hüppelaud mõjusatele spordiideedele noortespordi, rahvaspordi, sporditurismi ja targa sporditegemise vallas.

Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011 65

minu arvutimaailm

Jüri Teemant Nokiat eestlastele maale toov Jüri Teemant (Nokia Eesti juhatuse liige) kasutab muidugi igapäevaselt Nokiat, aga kuidas ta arvutimaailma juurde jõudis ja millest alustas, sellest kohe lähemalt.

Esimene kokkupuude arvutiga?

NSVLi armees aastal 1988. Riia lähedal asuva Adazi divisjoni arvutites jooksid mustal ekraanil rohelised numbrid.

Nägin esimest korda oma silmaga „intranetti”, sest väidetavalt oli seal ühendatud üle terve NSVLi ca 30 arvutit.

Esimene oma arvuti?

Oli vist 1993 ja selleks oli HP esimene mini-notebook, millel jooksis juba Windows – ekraan oli aga mustvalge.

Esimene mobiiltelefon?

Ericssoni NMT sangaga kast. Kui GSM saabus, oli oma esimene mobiil klapiga ja väljatõmmatava antenniga Motorola. Hiljem kuni praeguseni ikka Nokiad.

Esimene kokkupuude internetiga?

Stockholmis Telia Data nimelises firmas aastal 1991.

Milline on praegune tehniline varustatus?

Tööl Lenovo X-seeria, kodus ja suvilas Nokia Booklet 3G, aga tegelikult on mul kogu aeg taskus Nokia N8.

Kõige halvem ITga seotud kogemus?

Koduarvuti kõvaketas purunes, kaotasin üle tuhande digifoto oma lastest, reisidest ja perest. Hiljem olen kõik mitmele kettale kopeerinud ja püüan pilte alati printida.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?

Goooooogle.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?

2-3 tundi istudes, 5-6 seistes, sõites, kõndides. Nädalavahetused hoian digivabad – käin jahil ja sõidan paadiga.

Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat?

Ise varastanud pole, aga minu kätte on sattunud kunagi mingi kaardirakendus, mida üritasin laadida GPS-telefonile.

FOTO: SCANPIX/Postimees

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 9.03

◊◊ Projektoriga kevadele vastu. ◊◊ Retseptid veebi muutmiseks isuäratavamaks. ◊◊ Kuidas alustav IT-ettevõte vähem raha saaks põletada?

66 Arvutimaailm nr 2 (179) veebruar 2011

Tarkade Klubi jagab kingitusi!

Parimale Eesti teadusajakirjale lisaks saavad Tarkade Klubi tellijad järgmisel aastal kolm suurepärast kingitust: Teaduskeskuse AHjaHAA pääsme, hind telli le tavahind: 5 ΰ Raivo Heina astrofotjaodle e raamatu, hind telli tavahind: 15.91 ΰ Uutele tellijatele CD ilmunudle

numbritega, hind tellija tavahind: 19.11 ΰ lt Vaata lähema www.telli.ee

Tarkade Klubi tellimiseks on kolm lihtsat viisi:

0.0.0.-

Kingituste väärtus

40.02

Mine aadressile www.telli.ee Helista numbril 660 9797 Saada e-kiri aadressil levi@presshouse.ee

ΰ