Arvutimaailm 6/11

Meie mees Istanbulis: Tõnu Grünberg räägib oma uuest ametist

Abiks otsustamisel: valime mobiiliplat­ vormide vahel Kogu tõde sellest, kus Eestis saab IT-d õppida ning kui hea siin antav IT-haridus ikkagi on Hind € 2,79 / 43.65 Nr 6 (182), juuni 2011

juuni 2011 fookus

LABOR 34 iPad 2 – revolutsioon või

Vajatakse IT-töökäsi Foto: scanpix

Teeme ülevaate sellest, kus Eestis saab väärt IT-haridust õppida ja kui hea on selle tase tööjõupuuduses vaevleva ITsektori jaoks.

Lk 16

versiooniuuendus?

36 Samsung S9 teeb

saleduses silmad ette 37 Thinkpad X220 vanas

ülikonnas, aga uue sisuga 38 Barracuda tõrjub

massiivselt rämpsposti 40 HP uus Elitebook paksus

raudturvises Logitech tegi tahvlile klaviatuuri 43 Edifieri bass raudtorus 43 Kosmeetika puuteekraanile 41

42 HTC

A RVA M US 6

Vastasseis: Skype’i ost 7 Eksperdid hindavad: e-estonia.com 8 Tanel Tammet: kus saada küberkaitsjaks?

Incredible S – võrratu, kuid mitte nii väga

UUDISeD 10 3G tugijaamad Rubicu kuubikus 14 Uus ja vanad: 3D blogikaamera

fIRMA 22 Cherry.ee – üks ilus töötust miljo-

näriks lugu R E P O R TA A Ž 28 Garage48 käis Nigeerias 32 Henrik Roonemaa käis Räniorus

LAHeNDUSeD 50 Millist mobiiliplatvormi valida

arenduseks?

52 6 määravat tehnoloogiat majan-

dustarkvara arengus 54 Helistame tasuta – kolm rakendust

kõnetasust möödahiilimiseks 55 Lihtne lahendus: Ge.tt

INIMeSeD 56 Suhtlusvõrgud: blogid, Twitter,

foorumid 58 Seltskond Elisa serverikeskuses 59 Tehnopolis müüriti ID-kaart vunda-

menti 60 Tõnu Grünberg – meie mees

Istanbulis 66 Minu arvutimaailm: Ursel Velve

44 Suures testis uurisime

salvestusseadmeid ja nende kiiruse suhet hinda.

Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 3

toimetuse lehekülg

Õpi Java arendajaks Lähiaastatel vajatakse juurde tuhandeid ITtöökohti. Samas kurdavad mõned kasutajad uudiste kommentaarides, et ei usu seda – on ju IT-haridus, aga keegi tööle ikka ei võta.

Ilmselt on küsimus ka ametis ja palgas.

Vaatame IT-sektori seisu praegu: 15 585 töötajat, 5,8% SKTst. Kogu sektorisse vajatakse kolme aasta jooksul aga juurde 6440 töötajat. Tööjõuportaalide kuulutuste populaarsuse järgi vaadatakse kõige rohkem kuulutusi välismaa IT helpdesk’ide kohta. Selles valdkonnas on pakutav palk ja nõudmised kõige madalamad, selgub Informaator.ee poolt CV Keskusest küsitud IT tööjõu uuringust. Kui aga vaadata töökuulutusi CV Keskuses, CV Online’is ja mujal töökuulutuse lehtedel, siis firmad ise otsivad kõige rohkem hoopis arendajaid ja programmeerijaid.

Eriti palju kordub veel nende ametite kuulutustes sõna „Java”. Kui nüüd vaadata uuesti CV Keskuse palgauuringut, siis keskmine brutopalk on kõige kõrgem programmeerijal – 2500 eurot. Seega – kui tekkis küsimus, kelleks õppida, et saada tasuv töö IT valdkonnas, kus lähiajal tööpuudust karta pole, siis tundub loogiline ette võtta Java arendaja ja programmeerija tõsisem väljaõpe.

KAIDO eINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm

AM suhtlusvõrkudes

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

facebook.com/ arvutimaailm

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Kaanepilt: iStockphoto

twitter.com/ arvutimaailm

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

issuu.com/ arvutimaailm

Arvutimaailma tellimus maksab 25.50 € aastas, otsekorraldusega 2.24 € kuus.

foursquare.com/ venue/4260251

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

et.wikipedia.org/ wiki/arvutimaailm

arvamus võitja ja k ao ta ja

va s ta ss eis

Kas Skype’i müük Microsoftile tuleb Skype’ile kasuks?

JAH

∂

11. mai paiku avastasid paljud, et Google’i mobiiliplatvormile mõeldud rakendustepoest Android Market saab ka Eestis endale rakendusi osta. Suur võit nii Eesti kasutajatele kui ka arendajatele – nüüd oleme ka meie arvatud saja arenenud riigi hulka, kus saab rakenduste peale oma raha kulutada.

∆

Hiljuti teatas Webmedia, et vajab kohe 50 uut töötajat. Kokku vajab IT-sektor tuhandeid uusi inimesi.

Laienemisvõime on ohus, sest koolidest ei tule piisavalt spetsialiste – endiselt on populaarsemad muud alad kui IT. Olukorda hariduses loodetakse hakata muutma.

JÜRI KALJUNDI

tehnoloogiaettevõtja, Garage48 üks asutaja

Skype’i ost Microsofti poolt on suur samm edasi mõlema firma jaoks ja seetõttu vaid tervitatav.

EI? RONALD LIIVE

Apple.spot.ee peatoimetaja

Kuuldes uudist Microsofti plaanist omandada algupäraselt kolme eestlase poolt arendatud Skype, oli mul hea meel. Kuid Apple’i toodete kasutajana tekkis hirm, et peagi lõpetatakse Skype’i Mac OS X ning iOSi rakenduste arendus.

Erinevalt senistest passiivsetest omanikest on Microsofti puhul oodata väga tugevat kahe firma teadmiste ja tööjõu vahelist Selleks siiski ei tundu tõsisemat põhjust koostööd. Protsessi õigesti juhtides tähenolevat. Kuigi Microsoft on varasemalt teidab see lähiaastatel üha paremat Skype’i nud väga ebapraktilisi ja kohati naiivseid tarkvara. Microsoft on üks maailma suureotsuseid omandatud firmadega, ei suuda maid tootearenduse laboreid, kelle abil on ma uskuda, et Skype’iga võimalik Skype’i tuua tehakse mõni koolipoiinnovatiivseid tehnoviga. Microsoft on loogiaid. Mõelge näiteks Kaljundi: eesti on silik juba 1989. aastast arenKinecti videopildi tuvastuse integratsiooni vii- seoses toimunuga danud oma kontoritarkOffice’it Macile. misele Skype’i tootesse – veelgi rohkem osa vara Office’i Maci versioonist on ju just video üks lähimaailma tehno­ ei ole jäetud välja ühtegi aastate prioriteete. Seesuurt funktsiooni. Kuigi tõttu ei jaksa ma ära ooloogia­riikide ma arvan, et Microsoft ei data, milliseid põnevaid esireast. lõpeta Apple’i toodetele vidinaid koostöö mulle Skype’i arendust, ei näe tavakasutajana toob. ma, et nende versioonid Microsofti liit on hakkaks nüüd kiiremini tähtis ka Eesti riigile ja LIIVE: Ma ei ja paremini arenema.

IT-valdkonna tööjõule. suuda uskuda, Maci kasutajate seas Tihe kahe firma omavaon Skype hiljuti teinud heline suhtlus tähendab et Skype’iga suure vea. Nimelt tõi nende töötajate tihedamat reisimist, õppimist tehakse nüüd mõni Skype Macidele välSkype 5, mis teenis ja maailmatasemele viikoolipoisilik viga. ja negatiivse tagasiside mist. See muudab Eesebapraktilise kasutajaliiti IT-maastiku veelgi dese poolest. Loodame, multikulturaalsemaks ja et Skype ja Microsoft on oma vigadest õprahvusvahelisemaks. Eesti on seoses toimupinud ning jätkavad Maci ja iOSi tarkvara nuga veelgi rohkem osa maailma tehnolooarendust varasemast kiiremini. giariikide esireast.

6 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

ku u t sita at

Tiigrite sasitud kassideks muutumist oleme näinud aegade jooksul küll ja küll.»

SEB peaökonomist Hardo Pajula panga Läänemere majandussituatsiooni analüüsi pressikonverentsil Delfi Majandusele.

ek s p erd id h in davad

E-Estonia.com on kohati üsna mahukas, aga kohati eksitavalt keeruline.

E-värava liigne nikerdus E-Estonia.com on kindlasti vajalik veebileht, eriti neile, kes Eesti e-tiigrist tahavad paremat ettekujutust saada. Kohati võib see e-värav aga avada liiga palju uksi korraga.

HeGLE SARAPUU

TAJO OJA

Trinidad Consultingi konsultant

ePP-KRISTIINA KeeROV

Fraktal, disainer

Neticomi turundusspetsialist K A S U TATAV U S

DISAIN

Leht on iseenesest ilus, elav ja klõpsama kutsuv. Navigatsioon on samas ebaloogiline ning kasutajal ei teki ülevaadet lehe ülesehitusest. Ei suutnud välja mõelda, millise profiili ja ülesannetega inimene seda lehte võiks tarbida ning mida talt lehe tarbimise tulemusena oodatakse. Soovitaksin luua enam detailsemat faktipõhist sisu lehe usaldusväärsuse tõstmiseks.

Kui tahame, et riigi e-lahendused paistaksid silma, siis peaks neid tutvustav veeb olema omanäoline ja meeldejääv.

E-estonia.com seevastu kasutab üsna suvalisi pildipanga fotosid ja templiidilikku kujundust, kus rõhk pikkadel tekstimassiividel. Kui logo ära vahetada, võiks sellise veebiga müüa mida iganes – kiirlaene, kiikhobuseid või raamatupidamistarkvara.

Näiliselt keeruline leht, mis kutsub klõpsama.

4-

Anonüümne kujundus identiteedita asjale.

3

KO OD JA SEO

Veebileht laeb aeglaselt ning kurb, et meie e-edulugusid esitletakse moel, kus puudub igasugune veebiinnovatsioon. SEO võimalusi kasutatakse vaid osaliselt, esitletud tooted ei ole kuigi infomahukad ja kaasused mõjuvad küüniku jaoks üsna naiivselt, sest puudub võimalus tuvastada nende autentsust.

Visuaal on meeldiv, sisu jätab soovida. Igav.

3

hinne kokku: 3 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 7

arvamus

Küberkaitsjad korraga kahes ülikoolis Arvutiturvalisus, krüptograafia, ID-kaart, e-valimised, NATO küberkaitsekeskus ja muu seonduv on Eesti IT-valdkonna üks suuremaid edulugusid.

Väikese riigina oleme edukalt kasutanud seda oma tähtsuse tõestamiseks.

Tanel Tammet

TTÜ võrgutarkvara professor

Pronkssõduri saaga paljudest kasulik/kahjulik aspektidest jäi tolmu settides pinnale üks, võib-olla ainus Eesti jaoks selgelt kasulik sündmustejada: küberrünnakud, nende tõrjumise mütologiseeritud eepos ja poliitikute blufi piiripealse kampaania edukas väljamäng. Tekitasime maailmas palju suuremat – seejuures positiivset – meediakajastust ja huvi kui n-ö harilikud rahutused seda kunagi oleks suutnud.

Vähe küberspetsialiste Kuigi Eesti IT-maastikul on küberkaitse tõepoolest üks edukamaid valdkondi, on ka siin sama mure, mis teistes keerukates valdkondades: väga vähe tõeliselt kompetentseid spetsialiste.

Veel mõni aasta tagasi oli meie ülikoolides seis selline, et küberkaitse eriala-aineid õpetati eeskätt valikainetena ja üsna süsteemitult nii-öelda harilike infotehnoloogia erialade tudengitele. Spetsialiste kasvas peale eeskätt sedajagu, kui neid tippude poolt ükshaaval juhendati ja valdkonda harjutamiseks tööle võeti.

Olukorra parandamiseks käivitas Tallinna Tehnikaülikool kolm-neli aastat tagasi küberkaitse „poolmagistriõppekava”, st magistrikava spetsia8 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

liseerumist, kus umbes pool ainetest olid spetsiaalsed küberkaitse-ained.

Eriala muutus väga populaarseks ning kaks aastat tagasi võeti küberkaitse õpetamine ette suuremalt: Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool käivitasid kahe peale ühise rahvus­vahelise küberkaitse-magistriõppekava, kus peale üldainete on pea kogu kaheaastane õppetöö suunatud valdkonna eriainetele.

Tegu on siis kaheaastase rahvus­ vahelise kavaga, mis tähendab täielikult ingliskeelset õpet ja ca kolmandiku ulatuses välistudengeid.

Kaks ülikooli korraga Kava lõpetajad saavad kaks diplomit: nad on nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Tehnikaülikooli lõpetajad.

Praktiline õppetöö toimub samuti mõlemas ülikoolis: esimene ja kolmas semester Tallinnas, teine semester põhiliselt Tartus. Neljandal semestril saavad tudengid ise valida, kus nad resideeruda soovivad.

Küberkaitse ei erine „tava”-ITst mitte ainult nime poolest. Päris sisuliselt on tegu väga interdistsiplinaarse erialaga, kus humanitaaria on sama oluline kui tehnoloogia. Selgelt üle poole ainetest on nii või teisiti seotud inimeste, sotsioloogia ning haldusjuhtimisega.

Pooleldi humanitaarne Tegelik küberkaitsjate töö nimelt ongi suurel määral seotud just ründajate huvidest ja motivatsioonidest arusaamisega ning vastavalt sellele inim-vastumeetmete ettevõtmisega.

Heaks näiteks on Tehnikaülikoolis äsja doktoritööd kaitsnud Rain Ottis, kelle uurimistöö NATO küberkaitse-

IT-inimeste käed on vähe seotud ja nad võtavad kaunis kergekäeliselt ette tõsiseid rünnakuid pankade ja riikide vastu.» keskuses on nii-öelda eeskätt praktilise sotsioloogia, mitte niivõrd tehnoloogia vallast.

Sestap ka magistriprogrammi jaotus Tallinna ja Tartu vahel: Tallinnas loevad aineid peamiselt just pankade, telekomi, riigisfääri ja NATO küberkaitsekeskuse praktikutest tippspetsialistid, Tartus õpetatakse rohkem sotsiaal- ja humanitaarala aineid ning matemaatilise iseloomuga krüptograafiat. Lisaks saavad tudengid osa aineid valida IT Kolledžist.

Nagu eelneva põhjal võiks arvata, ei võeta küberkaitse erialale õppima ainult tehnolooge, vaid samamoodi ka majanduse, juura ja halduskorralduse tudengeid, kellel on huvi tehnoloogia vastu ning valmisolek end ses osas täiendavalt harida. IT-tausta puudumisel saab tudeng esimesel kahel semestril valida aineid, mis ei nõua spetsiaalseid eelteadmisi ja viivad tudengi tehnoloogiavaldkonda jõu­ kohaselt sisse.

Laia profiiliga Lõpetajate esmane rakendus administratiivsel poolel on eeskätt info­

Küberkaitse tippspetsialiste on raske leida. Põhjanaabrite üks tippudest ja küberkaitse spetsialistide ees­ kuju F-Secure’i juht Mikko Hypponen käib vahest Helsingist ka Eestis loenguid andmas. FOTO: KAIDO EINAMA turbespetsialisti ja infoturbejuhi amet, tehnoloogia poolel aga süsteemiadministraator, serveri- ja võrguadministraator. Saadav haridus on väga hea baas ka ametikohtadel, mille põhifookus ei ole turvaküsimustel, vaid asutuse/ettevõtte IT-korraldusel.

Küberturbealased nõutavad teadmised sellise profiiliga ametikohtadel on väga laiad: peab suutma erinevaid komponente (tarkvara, seadmed, teenused, protsessid) suuremaks turvavajadustele vastavaks süsteemiks kokku panna, valdama turvalise tarkvara-arenduse põhimõtteid, tundma võrguprotokolle, operatsioonisüsteeme ja rakendustarkvara, oskama neid administreerida, tundma nõrkusi ja ründamise võimalusi, suutma hinnata infoturbe alaseid riske ja oskama neid hallata, olema kursis rünnete motivatsiooni ja tehnikaga, suutma anda

Küber­kaits­ jate töö ongi suurel määral seotud ründajate huvidest ja motivatsioonidest arusaamisega.» ülevaateid strateegilistele juhtidele, olema kursis infoturvet ning arvutikuritegevust reguleeriva seadusandlusega, suutma juhtida intsidentide operatiivset lahendamist jne jne.

Taustal käib pidev rünnak Reaalses elus on enam-vähem kõik arvutisüsteemid pideva leebe tausta­ rünnaku all ning suuremaid ja põ-

nevamaid süsteeme uuritakse ja rünnatakse mitme grupi poolt puhtmajanduslikest eesmärkidest motiveerituna ja täiesti professionaalselt.

Iga kaitse toob kaasa uued viisid rünnakute suunamisel. Iga paari aasta järel tekivad uued riskisfäärid, millega tõsisemalt tegeleda: viimase aasta jooksul on märgatav huvi suundunud tööstussüsteemide – energeetika, vabrikud jms – häkkimisvõimaluste uurimisele ning kaitse väljatöötamisele. „Küberkaitse” kõlab küll pehmelt – justkui mitte-päris „küber” ja passiivsusele viitav „kaitse”, kuid tegelikult on asjad üpris vastupidi. IT-valdkonnas on inimeste käed väga vähe seotud ja nad võtavad kaunis kergekäeliselt ette tõsiseid rünnakuid pankade ja riikide vastu (mis oleks mõeldamatu automaatide ja tankidega!).

Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 9

uudised IGAL VIIENDAL

Nagu selgub Baltimaades läbi viidud mobiilikasutajate uuringust, on nüüd igal viiendal mobiilikasutajal Eestis taskus nutitelefon. Uuringu viis maikuus läbi Samsung Electronics ja küsitles igas riigis rohkem kui tuhandet inimest, et välja selgitada nutitelefonide kasutajate eelistusi. Tulemuste kohaselt on kõige enam nutitelefonide kasutajaid Leedus – 28 protsenti, seejärel Eestis – 21 protsenti ning viimasel kohal on seekord Läti 15 protsendiga.

19% ROHKEM

2011. aasta esimese kolme kuuga müüdi maailmas 428 miljonit mobiilset seadet, mis on 19 protsenti rohkem kui aasta tagasi, teatas uuringufirma Gartner. Nokia on küll endiselt turuliider, kuid kaotas turuosa üsna kiiresti.

Suurimad tõusjad olid Apple, Samsung ja HTC. Nutitelefonid moodustasid müüdud seadmetest 23,6 protsenti ja see tähendab, et nende kasv on 85 protsenti võrreldes aastataguse ajaga. Jaapani maavärinal olulist mõju mobiilimüügile ei olnud.

Mobiilside tugijaam R 18 000 elektroonilist lillepotti Ettevõtluskonkursi Ajujaht eelmise aasta võitja, maailma esimene elektrooniline taimekasvatussüsteem Click & Grow on nüüd saanud tootmisküpseks. Juunis klientideni jõudvale seadmele on juba 18 000 eeltellimust üle maailma. 59 eurot maksvat seadet on esialgu võimalik tellida nelja maitse- ja ilutaime kassetiga.

Alcatel-Lucent arendab Rubicu kuubiku mõõtu mobiilside tugijaamade seadet, mis võiks vähendada vajadust püstitada uusi sidemaste.

300 grammi kaaluv kuubik sisaldab mitmesageduslikku antenni, kahe­ vatist võimendit ja jahutusseadet.

Samas on infotöötluse komponendid sellest eraldatud, viidud koos firmadega Hewlett-Packard ja Freescale loodud pilve, mis haldab sadu tugijaamu korraga. Puudub otsene seos iga kuubiku ja pilves asuva kiibi vahel, mis lubab võrguhalduse ressurssi paindlikumalt jaotada.

Paarikümne kuubikuga Lego

Eestlased saavad Android Marketist osta Aastaid on oodatud, millal avaneb ükskord Google’i kassa ja me saame oma krediitkaardilt hoolega raha kulutada, et Android Marketist väärt tasulisi rakendusi, raamatuid, videoid ja muusikat osta. Nüüd on see juhtunud. Eesti arvati nende saja riigi hulka, kust saab nüüd krediitkaardiga rakendusi osta.

10 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

Kuubikuid saab nagu Lego klotse omavahel ühendada, et tekitada suuremat leviala, näiteks ühe eramu asemel tervet küla hõlmavat. Tavapärase kolmanda põlvkonna ehk 3G tugijaama asendamiseks on vaja üksteise külge ühendada umbes 20 lightRadio kuubikut.

Esmakordselt tänavu veebruaris avalikkuse ette toodud lahendust peetakse praeguse tugijaamade tehnoloogia odavamaks ning säästlikumaks alternatiiviks. LightRadio võimaldab tugijaamas suuremat liiklust, alandades samas operaatori jaoks iga infoühiku kohaletoimetamise kulu – seniste mobiilside kolmanda põlvkonna 3G seadmetega võrreldes poole võrra. Samuti väheneb 50 protsenti ka tugijaama energiakulu. Lihtsasti pai-

galdatav lightRadio vajab töötamiseks vaid elektrit ning lairibaühendust. Üks ja sama Alcatel-Lucenti nn Rubicu kuubik võib eri sagedustel edastada nii 2G kui ka 3G ja 4G signaale. Tänu kesksele juhtimisele saab antenne tulevikus suunata näiteks hommikuti – mil inimesed sõidavad tööle – ühele poole ning õhtul jälle vastassuunas.

Lisaks vähendab lightRadio maailmas nn digitaalset lõhet ehk viib side rohkemate inimesteni, sest traadita võrgu rajamine ning laiendamine on tulevikus odavam ja lihtsam.

Bell Labsi nime kandva AlcatelLucenti uurimisüksuse teatel võib lightRadio kasutuselevõtt tuua kaasa linnapildis või maastikul silma häirivate suurte sidemastide arvu vähenemise – tugijaam võib asuda näiteks bussiootepaviljoni katusel, elektriposti otsas või majaseina küljes.

Bell Labsi hinnangul oli sidevõr-

Mobiilse and­ meside kasu­ tamine 30kordis­ tub lähema viie aasta jooksul.»

Eton Raptor – abividin tsivilisatsioonist eemal Loomulikult on suviste soojade ilmadega paljud tehnoloogiainimesed tsivilisatsioonist eemal rohkem kui tavaliselt. Kuidas aga mitte looduse rüppe lõplikult ära eksida ja vajadusel maailmaga taas kontakti saada?

Selleks on Eton Raptor, mida võib nimetada elektrooniliseks Šveitsi noaks, ainult et nuga see ei sisalda. Küll aga on olemas päikesepaneel ja aku, et turgutada kustuma kippuvaid elektroonilisi seadmeid, kompass, altimeeter, termomeeter, baromeeter, kronograaf, äratuskell, raadio, taskulamp ja kõige lõpuks – pudeliavaja, et mitte oma võtmeid korki eemaldades ära lõhkuda.

Vanema põlvkonna mobiili mõõtu seade maksab 150 dollarit ja laadib üle USB kaabli keskmise mobiili 18 tunniga. Väga valgeid öid on seega vaja.

Tilde koordineerib keeletehnoloogia alast koostööd Tarkvara lokaliseerimise firma Tilde sõlmis Euroopa Komisjoniga lepingu, millega Tilde asub koordineerima Põhja- ja Baltimaade koostööd ELi keeletehnoloogiate arendamise projektis META-NORD. Projektis on esindatud kõigi osalevate riikide juhtivad teadustöökeskused.

Rubicu kuubikus

Kolmekümnekordistuva mobiilse andmeside teenindamiseks läheb vaja uusi lahendusi. See kuubikukuju­ line 3G tugijaam proovib seda lahendust lihtsalt laiendatava võrgu näol pakkuda. FOTO: ALCATEL-LUCENT kude omamise kogukulu maailma mobiilioperaatoreil mullu 150 miljardit eurot. Alcatel-Lucenti strateegiajuht Haran Sold lubab seda tulevikus lightRadio abil enam kui poole võrra vähendada.

Tema sõnul on operaatoritest huvi üles näidanud Orange, Telefonica ja Verizon. Tänavu suvel Hiina mobiilioperaatori China Mobile’i – klientide arvult maailma suurima – poolt testima hakatav lightRadio peaks turule jõudma järgmise aasta kevadel. „Me ei saa lightRadiot ilmselt nii kiiresti tööle, kui me soovime,”

tunnistas Alcatel-Lucenti juht Ben Verwaayen mai keskel Pariisis ajakirjanikega kohtudes.

Mõeldi kuubiku sees Uudse sidevõrgu arhitektuuri töötasid välja Bell Labsi insenerid Iiri- ja Saksamaal. Nagu Tod Sizer Bell Lab­ sist huumoriga pooleks märkis, tuli lightRadio loonud tiimil mõelda sides revolutsiooni tegemiseks mitte niivõrd raamidest väljas, kuivõrd kuubiku sees. Muide, nagu nimest võib järeldada, on Bell Labsi eelkäijaks telefoni leiutaja Alexander Graham

Belli firma.

Samalaadsete toodetega töötavad ka Alcatel-Lucenti konkurendid Nokia Siemens Networks, Ericsson ja Samsung.

Alcatel-Lucenti, Prantsuse–USA firma prognoosi kohaselt on 2015. aastal praegusega võrreldes kasutusel 18 korda rohkem nutitelefone ja -seadmeid. Mobiilse andmeside kasutamine 30kordistub lähema viie aasta jooksul ning 500kordistub kümne aastaga, mis nõuabki võrkudelt suuremat ressurssi.

INDReK KALD Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 11

uudised Kalender

arvutima ailm

Konkurendid nii i e-teksti võit Lähemal ajal loeb inimkond tekste pigem elektrooniliselt kui paberile trükitult, ennustab Gartneri uuring.

Nooremad eelistavad ekraane paberile, vanemad veel mitte.

Tahvelarvutite kasutajatest enamik leiavad mugavama olevat ekraanilt lugeda kui paberilt (52 protsenti). Sülearvutikasutajatest 47 protsenti peavad ekraanilt lugemist vaevalisemaks kui väljatrükitult.

14.06 Drupalcamp Estonia Eestis kohtuvad vabavaralise sisuhalduse Drupal kasutajad ja arendajad. Esimene suurem kokkusaamine Drupalcampi nime all toimub Tallinnas Ülemiste keskuses. Rahvusvahelised esinejad jagavad oma kogemusi. Vt Drupalcamp.ee

20.–23.06 15. robootikakonverents TTÜ Biorobootika keskus korraldab rahvusvahelise ICAR 2011 konverentsi teemal „Robootika uued piirid” vahetult enne jaanipäeva. Programmis on rahvusvaheliselt tunnustatud esinejad biorobootika, tehisintellekti bioonika ja biomehhaanika alalt.

Esimene elõpueksam 10.-11. mail toimus kõrgkoolis Mainor elektrooniline lõpueksam, mis on esimene omataoline Eesti kõrghariduses.

Kokku sooritas elektroonilise lõpueksami 344 tudengit. Eksam toimus üheaegselt Tallinnas ja Tartus.

27.06 Algab vastuvõtt ülikoolidesse

Kohe pärast suvist pööripäeva avavad uksed Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool, et võtta vastu avaldusi sisseastumisel kandideerijatelt. Kohale ei pea minema, moodsal ajal käib sisseastumisavalduse tegemine SAIS infosüsteemi kaudu IDkaardiga.

12 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

1

Virtuaalreaalsuses riided selga

Kas Fits.me võib end ohustatuna tunda? Moskva firma AR-Door, mis teeb täiendatud reaalsuse lahendusi, pani Moskva riidepoes üles Microsofti Kinectiga juhitava stendi, kus igaüks saab endale riideid virtuaalselt selga proovida, enne kui tüütut protseduuri füüsiliselt kabiini tegema läheb.

Kui Fits.me aitab riideid selga passitada robotile, mis ostja kehakuju järgi end vormi viib, siis AR-Doori lahendus „venitab” rõiva videopildi põhjal võimalikule ostjale kohe selga.

2

Google teeb maksesüsteemi

Krediitkaardifirmade ja pankade möödunud sajandist pärit maksesüsteeme on juba aastaid üritanud IT-firmad ümber teha tänapäevasemaks. 26. mail teatas Google, et rajab oma maksesüsteemi, mis põhineb NFC-l (Near Field

Webmedia ostis Soome IT-ettevõtte Webmedia ostis üle 97 protsendi Soome ettevõttest CCC ja plaanib suurendada käivet ligi kaks korda.

Sellega saab Webmedia Baltimaade suurimaks tarkvaraarenduse ettevõtteks, möödudes Läti Exigenist. „Ehkki tehniliselt omandas Webmedia Group CCC aktsiad, näevad ettevõtete

juhtkonnad tehingut võrdsete ühinemisena ning mõlemad on sajaprotsendiliselt ühise eduloo ehitamise taga,” ütles Webmedia Groupi juhatuse esimees Priit Alamäe. Webmedia on tugev finants-, tervishoiu- ja telekomisektorites ning CCC tööstustootmises ja materjalide logistikas.

ARVUTIMAAILM

idapiiri taga kui ka kosmoses 5

4

Communication ehk lähiraadiovõrgu suhtlus). NFCga varustatud telefoniga saab valitud linnades hakata maksma.

3

Symantec hoiatab – muutke Facebooki parooli!

Turvatarkvara pakkuv Symantec avastas ühe

Facebooki vana turvaaugu, mille kaudu saavad võõrad isikud ligi kasutajate isiklikele andmetele. Selleks, et võimalikust turvalekkest pääseda, soovitatakse oma parooli muuta – see kustutab kõik välja antud „võtmed”, millega väljast kasutaja andmetele rakendused ligi pääsevad.

Satelliitinternet Euroopa kohal

Jõulude paiku Kasahstanist orbiidile saadetud Eutelsati sidesatelliit kasutab kahepoolse satellit-internetiga uut nn suunatud kiirte tehnoloogiat, suunates andmesidet 250 km läbimõõduga sektoritesse „kiirtena”.

Iga selline 250kilomeetrine ala saab kasutada 900 Mbit/s mahtu, ühele kasutajale eraldatakse kuni 10 Mbit/s allalaadimist ja 4 Mbit/s üleslaadimist.

Kokku katab Euroopat 82 „kiirt”, ühte sektorisse jääb napilt ka Eestimaa mandriosa.

Telefonikõnede kvaliteet tippu

Telefoniga rääkides oleme harjunud, et kõne kvaliteet pole kaugeltki see, mis CDlt või raadiost tulev. Fraunhoferi Instituut on otsustanud seda harjumust muutma hakata. Selleks töötati välja uus kodeerimisstandard – Enhanced Low Delay Advanced Audio Coding ehk AAC-ELD. Lisaks kõrgele helikvaliteedile tagab uus kodeering ka väikese viiteaja, et videokonverentsidel näiteks korraga üksteise jutu peale ei hakataks rääkima. Fraunhoferi Instituut oli ka üks peamistest MP3 muusikapakkimise formaadi väljatöötajatest.

Telekomi-lahenduste võit Healthconnectile Parimate tuleviku telekommunikatsiooniteenuse lahenduste leidmiseks korraldatud konkursile laekunud 27 võistlustöö seast tunnistati parimaks Ilmar Kurvitsa töö „Health­ connect”, mis lihtsustab mobiilse rakenduse näol käsimüügiravimite ja neisse puutuva info leidmist ning ravimite ostmist.

Grand prix’ vääriliseks peetud „Healthconnect” on m-apteek, mis aitab leida nii lähimat apteeki kui ka vajalikku ravimit ning saada infot ravimi omaduste ja hinna kohta. Rakendust on võimalik kasutada mobiilse makse tegemiseks ning varsti ka spetsialistiga ühenduse saamiseks. Riikidel oleks võimalik kriisioludes ravimiinfot jagada.

ARVUTIMAAILM

Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 13

uudised u us ja va nad

Blogi kolmemõõtmeliselt Sony uus n-ö blogikaamera Bloggie 3D aitab kolmemõõtmelist videot filmida nüüd väikese taskuseadmega, vaadates seadme enda prillitult ekraanilt nii salvestatud 3D-pilte kui ka videoid.

Sony Bloggie 3D

Sony Bloggie

Flip Ultra HD

Hind

180 €

179 €

80 €

Videopilt

1920 x 1080, 3D

1920 x 1080

1280 x 720

Paari lausega

3D on nüüd taskus olemas. Bloggie 3D-pilte ja videoid saab näidata 3D-pildiraamides, telerites ja arvutites.

5 MP kaamera, full HD video. 4 GB mälu sisse ehitatud.

Sisseehitatud 8 GB mälu salvestab täispika filmi jagu (120 minutit). AAC audio teeb ka heli kvaliteetsemaks.

AMi hinnang

Turundusüritusel saab silma torgata 3D ülesvõttega, ekraanilt võib kohe 3D-pilti vaadata.

Populaarne Sony täis-HD kvaliteediga taskukaamera on hea videopäeviku pidamiseks.

Maailma enimmüüdud taskukaamera pilt on küll kehvem (720p), aga hind taskukohasem.

Unine fännijaht Facebookis Edetabelis sel kuul muutusi ei toimunud.

Suurim kerkija oli Elion, saades juurde veerandi oma fänkonnast, aga koht jäi ikka samaks.

Kas Elioni populaarsuse taga oli see, et Facebookist sai kõige operatiivsemat infot digi-TV pildi kadumise kohta, Eesti esimene Face-

Facebooki pingerida

book Live kontsert või tuli rahvast kokku 100 eurot odavama sülearvuti pärast, seda teavad fännid ise kõige paremini. Aga esikohal olev +11% fännikasvuga Tele2 tammub vana rada: üks kampaania teise otsa, jagatakse nii eurosid kui ka telefone. Tundub, et strateegia töötab.

14 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

ARVUTIMAAILM

Koostöös Metrix.station.ee-ga avaldame igal kuul edukaimate firma Facebooki fännilehtede pingerea.

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Tele2 Eesti Starman Elisa Eesti AS EMT Sale24 internetipood Photopoint iShop24.ee Elion WSI Online – digitaalne turundus OKIA – intelligent web solutions

28 447 24 062 22 524 17 509 11 609 10 561 7508 7436 4229

+2872 +644 +4497 +2382 +91 +166 +231 +1554 –27

+11,2% +2,8% +24,9% +15,7% +0,8% +1,6% +3,2% +26,4% –0,6%

4151

+120

+3,0%

am 10 a a s tat taga si

Üleöö lillaks

M-internetile piirangud peale

Südamesiirdajate suur test

12. mai hommikul avastasid Elioni digi-TV sisselüli­ tajad, et nende pilt on lillaks läinud. Arvutimaailma fotograaf tabas varahommikuse Elioni tarbesõiduki, mis samuti öö jooksul värvi vahetanud. Kuulujutud, nagu muutuksid EMT ja Elion TeliaSoneraks, ei vas­ tanud tõele, muutus vaid logo. FOTO: KALEV LILLEORG

Programmeerija teenib 2500 eurot Informaator.ee küsis CV Keskuselt statistikat, kui palju keskmiselt IT-töötajad teenivad. Kuulutuste põhjal selgus, et kriisi ajal suurt palgalangust ei toimunudki ja IT-tööjõul läheb aina paremini.

Eelmisel ajal oli IT-sektoris keskmine palk 1280

eurot. Keskmiselt kõige rohkem teenisid arendajad (2830 eurot) ja programmeerijad (2500 eurot).

Kõige vähem hinnati IT-tugiisiku (650 eurot) ja veebitoimetaja tööd (540 eurot).

Selle aasta nelja kuuga on IT-töökohtade pakkumiste arv kasvanud 48 protsenti võrreldes eelmise aastaga.

Vanasti olid itimehed rauast ja raud laiali võetav. Veiko Tamm testis suvehaku numbris protsessoreid: 2001. aastal oli üheks oluliseks küsimuseks, mis protsessori me oma arvutisse valime. Arvutimaailm ja Äripäev kogunesid Ordi komplekteerijate juures ja hakkasid südameid vahetama – Inteli celeronid, Pentium III ja 4 ning AMD Duron ja Athlon. Stabiilsuse ja lihtsuse ihkajatele soovitati Intelit, eksperimenteerijatele AMD-d.

Elisa kehtestab m-interneti kasutajale kiirusepiirangu juhul, kui klient on ühe kuu jooksul kasutanud mobiilset internetti suuremas mahus kui 50 gigabaiti.

Kui SMS-hoiatus ei mõju, piiratakse kiirus kuni jooksva kuu lõpuni 200 kbit/s allalaadimisel ja 50 kbit/s üleslaadimisel. Niinimetatud mõistliku kasutamise põhimõtet allalaadimismahu piiramisel kasutavad ka EMT ja Tele2.

E-tiiger pidurdas juba siis, aastal 2001 Hämmastav, aga juba aastal 2001 kirjutati Arvutimaailmas, et Eesti IT-areng on pidurdumas ja sees pole enam seda hoogu, mis varem. Linnar Viik siiski vastab ajakirjaniku pärimisele, et e-riik on hetkel selline mõõdukas järjepidevus, kogu aeg ei peagi tiiger hüppama.

Office XP sai kõnest aru Risto Kasepuu kirjutas äsja müügile saabunud Office XP-st, mis muuhulgas sai aru ka kõnes dikteeritud tekstist. Juba 10 aastat tagasi! Kõnetuvastust tegid soomlased ja kui eestlane oma jutu ette luges, väänati see kehvaks soome keeleks.

Domeenid tõid tulu Eesti Interneti SA nõukogu kinnitas sihtasutuse 2010. aasta aruande.

2010. aasta jooksul registreeriti kokku 38 187 domeeni, registris oli 59 205 .ee-lõpulist domeeninime.

Tulu domeenimüügist 2010. a oli 11 347 983 kr.

ARVUTIMAAILM Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 15

fookus

Kuidas meelitada IT-erialadele rohkem üliõpilasi, kuid samal ajal mitte teha järeleandmisi õppe kvaliteedis – see on Eesti IT-hariduse lähiaastate suur proovikivi. Foto: scanpix 16 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

2000

Vähemalt niipalju IT-spetsialiste on Eestis puudu juba täna. Vaevalt, et see number lähiajal kahaneb.

Miks te ITd ei õpi?!

See, et IT-spetsialiste on puudu ja see number tõuseb, pole uudis. Miks on aga nii raske leida õppureid IT-erialadele, kui selles valdkonnas makstav palk on üle keskmise ja võimalus tööle saada automaatselt kindlustatud?

Martin Mets martin@digi.ee

„Kes teist on mõelnud selle peale, et minna õppima mõnda IT-eriala?” Üks 8. klassi tüdruk tõstab vargsi käe.

Seda küsimust on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu koolituur küsinud paljudes Eestimaa nurkades, külastades koole KarksiNuiast Iisakuni, eesmärgiga populariseerida IT-haridust ja kummutada müüte. See 8. klassi tüdruk tahab näiteks tulevikus saada kujundajaks.

IT-haridust propageeriv koolituur ei käinud kevade jooksul 16 koolis mitte niisama õpilasi lõbustamas, vaid selge eesmärgiga näidata, kui elav ja mitmetahuline on IT-töö ning seda ei tee üksnes patsiga poisid.

Seda, et ITLi jaoks on teema oluline ja tööjõupuudus selles valdkonnas ähvardab ainult kasvada, näitab juba see, et õpilastega käisid kohtumas ja neile IT-huvi süstimas teiste seas ka Taavi Kotka Webmediast ja Enn

Saar MicroLinkist. ITLi tööjõu ja hariduse sektori juhi Sten Tamkivi sõnul tundub koolikülastuste tagasiside põhjal, et põhjuseid, mis noori IT juurde jõudmast takistavad, on mitu, üht suurt ja peamist põhjust pole. „IT-valdkonnas kõva käpp olemiseks peab endale koolis alla laduma tugeva reaalainete põhja – on kindlasti neid, kellele matemaatika ja füüsika ongi rasked, aga samas võib paljude andekatele olla sageli lihtsalt tüütu või igav see, kuidas neid aineid õpetatakse,” lisab Skype Eesti tegevjuht.

Meil on Põhja­ maadega võr­ reldes ebapro­ portsionaalselt vähe it-inimesi!» „Raske-õppustel-kerge-lahingustarkust meenutades on oluline ka kohustuslik matemaatikaeksam, kui mõni andekas noor selle gümnaasiumi lõpus tegemata jätab, sulgeb see ta ees mitu ülikooliust, mis teda tegelikult hiljem huvitada võiksid,” ütleb Tamkivi, et matemaatikaeksam ei tohi muutuda vabatahtlikuks, kui tahame IT-spetsialiste arvu suurendada.

Riiklik koolitustellimus on IT-erialadel viimase viie aasta jooksul tõusnud 19%, sel aastal saavad riigi kulul õppida 3065 selle valdkonna üliõpilast. Praegune võimuliit on kokku leppinud, et sel aastal võetakse vastu seadus, millega suurendatakse aastatel 2012–2014 avalikele-õiguslikele ülikoolidele või rakenduskõrgkoolidele riiklikku tellimust tervelt 40 protsendi võrra.

Üliõpilasi jääb niigi vähemaks Paigas on ka proportsioonid, mis eelistavad nii akadeemilise kõrghariduse kui ka rakenduskõrgharidusõppes prioriteetsete õppesuundadena muuhulgas tehnikaalasid ja arvutiteadusi.

Selge on, et nõudlus IT-üliõpilaste järele on veelgi suurem ja hädasti on vaja abinõusid, mis meelitaksid ITerialasid õppima veelgi enam noori.

Demograafilises plaanis jääb üliõpilasi niikuinii lähiaastatel aina vähemaks ja võivad tekkida erialad, kus isegi riigieelarvelisi kohti on keeruline kokku saada, rääkimata õpilaste kvaliteedi langemisest. „Eestis on puudu praegu vahetult kuni 6000 inimest eraettevõtluses pluss riigisektor. Kokku on meil Põhjamaadega võrreldes ebaproportsionaalselt, pea kaks korda vähem IKTspetsialiste. Nii suuri arve ei suuda Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 17

fookus

Priit Potter Webmediast räägib Kehra gümnaasiumi õpilastele, et IT pole üksnes poiste mängumaa.

Foto: Kalev Lilleorg

me täita ka 10–15 aastaga,” annab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja Jaak Vilo mõista, miks on hädasti vaja meelitada õpilasi IT-erialadele.

Kasutamata võimalused Präänikud selleks on Vilo sõnul head väljavaated huvitavat tööd saada, tugev ja kvaliteetne haridus ning stipendiumid IT-erialade tudengite toetuseks. Suuri proovikive, kuidas õpilasi IT juurde saada, on Vilo sõnul kaks: „Kuidas meelitada ligi andekaid, kes võiksid valida ka ükskõik millise teise eriala ning kuidas öelda ka tüdrukutele, et IKTs leidub palju valdkondi, kus neil on eelised poiste ees. Kasutamata ressurss on teadvustamine, kui lai ja mitmekesine on tegelikult IKTvaldkond.”

Tallinna Tehnikaülikooli arvutiteaduste instituudi direktor Tanel Tammet ütleb, et oluline on näidata, kui mitmetahuline on IT-valdkond tegelikult. „Samas neid IT-spetsialiste, kes suudavad ise midagi teha, tõsiseid arendajaid, neid on väga ras18 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

ke juurde saada isegi siis, kui riiklik koolitustellimus hüppeliselt kasvab ja tasuta kõrgharidus reaalsuseks saab.

Inimestel on lihtsalt erinevad huvid – ühele meeldib ajalugu, teisele matemaatika,” jääb ta siinkohal pessimistlikuks.

Positiivse näitena toob Tammet välja Robotexi robotiehitamisvõistluse, mis populariseerib isemõtlemist. „.See on üks hea näide motivatsiooni­ skeemist ja võistlusmomendist, mis paneb noori midagi meeskonnana ise tegema ja lahendusi otsima.”

Aastaid USAs Microsoftis töötanud Targo Tennisbergi sõnul tuleb sisendada lapsevanematele arusaam, et reaalained tagavad edu. „Viimasel ajal on ajakirjandus õnneks selgeks teinud, et IT-mees kipub finantsiliselt paremini elama kui keskmine eestlane, aga eelnenud 20 aastat on ühiskonnas levinud olnud mõtlemine, et vaja on õppida eelkõige keeli, kõnekunsti ja avalikkussuhteid. Need kõik on vajalikud, kuid ei muuda fakti, et IT-spetsialist, keemik või aatomiinsener teenib maailmas keskmiselt siiski

rohkem kui tõlk või PRi tegija.”

Neid sõnu toetab ka Tamkivi: „Eesti üleminekuühiskonnas on olnud väga oluline ka küsimus, kas üks või teine erialavalik võimaldab majanduslikult „head elu”. Usun, et selles osas oleme nüüd üle ajast, kus arvati, et vaid majandus- või juuraharidus seda suuta tagavad – väga hea programmeerija töö on ka väga hästi tasustatud võrreldes ka pankuri või advokaadiga.”

IT tagab edu Tõesti, ITga seonduv pole üksnes mitte põnev, vaid tagab praegusel ITtööjõupuuduse ajal ka majandusliku kindlustatuse. Äsja ilmunud Eesti kõrgkoolide 2009. aasta vilistlaste uuringust selgub, et 92% IT-eriala tudengitest töötab aasta pärast lõpetamist ja kõigest 1% on töötud. Kusjuures IT-valdkonna vilistlaste keskmine brutopalk oli 2010. aastal 21 318 krooni (1362,5 eurot). Sellest palgast enam said üksnes tervisetöötajad (24 801 krooni ehk 1585 eurot), isegi värsked juuravilistlased said vähem kui ITerialade lõpetanud, vastavalt 20 196

I T- h a ri d u s

Eestil on vaja rohkem insenere Targo Tennisberg jagab IT-firmad olemuselt kolmeks: mehaanikufirmad, elektrikufirmad ja insenerifirmad: „Enamik Eesti tarkvarafirmadest on elektrikufirmad ja kui koolilõpetaja saab hakkama Eesti elektrikufirmas, siis saab ta üldjuhul hakkama ka muu maailma sarnases ettevõttes. Tuleb ainult arvestada, et mujal on inimesi rohkem ja seetõttu ka konkurents tihedam.

Kui me seame aga eesmärgiks heas insenerifirmas läbilöömise, siis enamiku Eesti koolilõpetajate tase jääb liiga nõrgaks, seda nii teoreetilise baasi kui ka praktiliste harjumuste osas, kuidas uusi asju välja mõelda ja teoks teha.”

Mehaanikufirmad: Kui ma lähen autoga teenindusse ja kaeban, et mingi tuli läks põlema, siis nad vaatavad manuaalist veakoodi järele, putitavad vastavalt tootja näpunäidetele midagi või vahetavad mõne jupi välja. Enamik mitmesuguseid süsteemiadministraatoreid ja erinevates ettevõtetes patsiga poisi ameti täitjaid kuuluvad siia kategooriasse.

mulle tundub, et põhilistes ainetes pole meil eestis küll mitte midagi häbeneda.» krooni (1290,8 eurot).

Lisaks torkab 2009. aasta vilistlaste uuringus silma Eesti Infotehnoloogia Kolledž. 67% selle rakenduskõrgkooli vilistlastest töötas aasta pärast lõpetamist tippspetsialistina, 50% lõpetanute brutopalk jäi vahemikku 15 000 – 21 000 krooni, 30% 9000 – 15 000 krooni vahele ja 14% sai palka üle 21 000 krooni.

Palganumbrid numbriteks, kuid statistika väidab ka, et IT Kolledžis antav haridus on vastanud vilistlaste ootustele – 100% küsitletutest väitis, et läbitud õpe oli vastavuses nende ootustega õppekavale. 92% IT Kolledži vilistlasi kasutab oma töös väga sageli õpingute käigus omandatud oskusi ja teadmisi – see on sama protsent, kes pärast kooli lõpetamist on tööle suundunud! „Kui Eestis suudetakse vähemate inimestega saavuta-

Elektrikufirmad: Kui mul on vaja kodus elektrikilpi paigaldada, kutsun elektriku. Tema on kutsekoolis õppinud, et roheline juhe käib siia, punane juhe sinna, tal on vastavad materjalid ning tööriistad, kulutab kokku näiteks neli tundi ning küsib mult 4 korda X eurot. Valdav enamik Eesti programmeerijaid on nagu elektrikud. Neil on spetsiifilised teadmised, kuidas üht või teist probleemi standardselt lahendatakse ning nad töötavad projektides, mida tehakse konkreetsele kliendile teatud vajaduse rahuldamiseks, mille eest küsitakse kliendilt raha kulutatud tundide alusel.

Insenerifirmad: Insener on keegi, kes mõtleb välja midagi uut, kasutades ühelt poolt teoreetilisi teaduslikke teadmisi ja teiselt poolt loovat mõtlemist. IT-valdkonnas eeldab näiteks mõne uue toote (mitte konkreetse kliendi rätsepatöö!) loomine üldjuhul insenerilähenemist. IT-insenere on Eestis väga vähe. da kõrge IKT tase, siis järelikult on ka haridus siiski oma eesmärke laias laastus täitnud,” on Jaak Vilo väitele võimatu vastu vaielda.

Alus on tugev „Mulle tundub, et baasdistsipliinides – matemaatika, füüsika, keemia, arvutiteadused – ei ole meil midagi häbeneda. Neis on tase korralik ja pigem kuuleb ülikoolidelt muret oma jätkusuutlikkuse üle,” hindab Tamkivi Eesti ülikoolide IT-hariduse hetkeseisu. „Head õppejõud vananevad, konkursid nende kohtadele üliväikesed, doktorante on üsna vähe ja seega

pole igas valdkonnas näha, kust võiks tulla need uued Eesti professorid, kellele teatepulk üle anda.”

Arenguruumi aga Tamkivi sõnul on ja seda ennekõike eri distsipliinide koostöös. „Taanis on üks uue põlvkonna ettevõtluskool, mis eeldab igalt oma lõpetajalt, et too on kooli jooksul edukalt läbi teinud mõne tudengiprojekti, mis a) kaasab tudengitest osalisi kolmnurga tehnoloogia-disain-äri igast nurgas ja b) see tiim viib projekti ellu üle vähemalt kuue ajavööndi, st ainult Euroopa-sisesest ei piisa,” toob ta hea näite, kuhu püüelda.

Küll aga pakutakse Eestis üliArvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 19

fookus I T- h a ri d u s

Kus Eestis ITd õppida?

Tartu Ülikool Informaatika: 3 + 2 aastat Infotehnoloogia: 3 + 2 aastat Arvutitehnika: 3 + 2 aastat

Tallinna Tehnikaülikool Arvutisüsteemid: 3 + 2 aastat Elektroonika ja bioonika: 3 + 2 aastat Informaatika: 3 + 2 aastat Telekommunikatsioon: 3 + 2 aastat Äriinfotehnoloogia: 3 + 2 aastat

Tuleb osata mõelda

TTÜ ja TÜ ühisõppekavad (inglise keeles) Küberkaitse: 0 + 2 aastat Tarkvaratehnika: 0 + 2 aastat

Tallinna Ülikool Informaatika: 3 + 0 aastat Infotehnoloogia juhtimine: 0 + 2 aastat Informaatika õpetaja: 0 + 2 aastat Interaktiivne meedia ja teadmuskeskkonnad: 0 + 2 aastat Haridustehnoloogia: 0 + 2 aastat

Eesti Infotehnoloogia Kolledž IT süsteemide administreerimine: 3 aastat IT süsteemide arendus: 3 aastat Infosüsteemide analüüs: 3 aastat Tehnosuhtlus: 3 aastat IT-alast rakenduskõrgharidust pakuvad veel: Arvutikolledž, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, Võrumaa Kutsehariduskeskus

koolilõpetajatele sellist töökogemust: „Ma kardan, et Eestis pole ühtegi ITtudengit, kes seda lõpetades öelda saaks. Aga kui ta näiteks Skype’i tööle satub, siis visatakse ta täpselt sellisesse vette, kus tuleb hakkama saada sadade eri valdkonna proffidega üle 16 ajavööndi ja mitmekümne eri rahvuse – oleks ju loogiline, et kool teda selleks ette valmistab?”

Tanel Tammeti sõnul võis kuskil 10–15 aastat tagasi meie IT-hariduse pärast muret tunda, kuid praegu pole sellel suurt viga midagi. „Peamine on see, et praegust taset alla ei lastaks lihtsalt selleks, et rohkem õpilasi saada. Juba praegu on mingil määral 20 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

koolis ja keskkoolis ning võtab 15–20 aastat. Et aga IT roll maailmas järjest kasvab, on see võtmeks, kuidas me tulevikus suudame oma majandust konkurentsivõimelisena hoida ja Eestist rikka riigi teha.”

Paljud arendajad ja idufirmad kurdavad, et seda või teist programmeerimiskeelt, mida neil vaja oleks, Eestis ei õpetatagi ja pole valmis tööjõudu kuskilt võtta. Väikese Eesti ülesanne aga ei tohikski olla ülespetsialiseerumine.

probleemiks, et õpilasi ei julgeta sundida tegema keerulisemaid asju, kardetakse, et osa lihtsalt ei saa hakkama ja langeb välja. Sellepärast oleks vaja rohkem spetsialiseerumist – tõsiseid arendajaid eraldada nendest, kes sellega hakkama ei saa. Enamasti jääb siin probleem ülikoolide rahastamise taha,” lisab ta.

Seda, et lihtsalt kvantiteedi tõstmine pole lahendus, leiab ka Tennisberg: „Koole on meil päris palju ja sealt tuleb ka välja palju rahvast, aga suur osa tulemusest on praak, seega lihtsalt reklaam ja läbilaske suurendamine ei aita. Lahendus algab vundamendist ehk reaalainete õpetamisest põhi-

„Oluline on, et ülikoolist tulev noor oleks õppinud probleeme lahendama ja loominguliselt mõtlema – on ohtlik, kui teda on silmaklappidega treenitud kasutama vaid üht platvormi ja programmeerimiskeelt ning puudu on oskus valida ja vajadusel õppida juurde parimaid tööriistu vastavalt konkreetsele ülesandele,” võtab Tamkivi kokku, milline peaks olema üliõpilane, kes kooli lõpetab. „Arvutiteaduses on palju vundamenti laduvat teooriat, mis ei sõltu programmeerimiskeeltest – vajaduste analüüs, algoritmid, võrkude toimimine, andmebaasiteooriad, statistika ja andmeanalüüs. Sellele alusele saab siis laduda juurde teadmisi, mis tulenevad konkreetse tööandja ja tema projektide/toodete vajadustest.

Insener areneb ja õpib kogu elu,” selgub Tamkivi jutust, et IT on tegelikult väga loominguline valdkond. „Kas Stanfordi või MIT tudengite tugevus seisneb selles, et nad oskavad mõnda unikaalset programmeerimiskeelt, millest me pole kuulnudki?” küsib Jaak Vilo, ja vastab ise. „Nende tugevus seisneb väga tugeva teoreetilise baasi ning teooria ja praktika kokku panemise oskuses! Samuti on neis tudengitel rohkem kohustusi, sealhulgas kohustus võtta rohkem ja laiemalt erialasid kui ainult enda oma. Just interdistsiplinaarsus ja mitme eriala kokkupuutepunktid on Eestis veel veidi alahinnatud.”

Sama seisukohta jagab ka Tam­kivi ja lisab, et endiselt on käibel väär­ arvamus, et tehnoloogia on kuidagi hariduses ja tööturul humanitaaria vastand: „Me soovime, et meil oleks

Sten Tamkivi sõnul tuleks IT-hariduses vaadata varasemast enam eri valdkondade ITga sidumise peale.

Foto: scanpix

rohkem insenere, aga lõpuks on näiteks edukas IT-tööstus suur tööandja ka disaineritele, lingvistidele, antropoloogidele, turundajatele. Oluline, et need eri distsipliinid oskaksid koos töötada ja seetõttu omavahel üksteise toimimist paremini tunneksid.”

Et tööjõupuudus on suur, siis suurimaks probleemiks, millega IT-erialad kokku puutuvad, et üliõpilased ei lõpeta enda valitud erialasid. Mitte sellepärast, et nad poleks selleks võimelised, vaid IT-firmad kutsuvad nad enda juurde tööle juba teiselt kursuselt.

diumid, mis oleksid otseselt seotud õpitulemustega, siin ei ole. Kui üliõpilasele tehakse hea pakkumine, siis on praegu väga raske sellele eitavalt vastata.”

Sten Tamkivi sõnul on see müüt, et edukad IT-firmad ülikoolidest õpilased ära korjavad. „Need, kes müüvad

Töö vs. kool

stipendiumid hoiavad üliõpilased koolis ega aja neid liiga vara tööle.»

Jaak Vilo sõnul on ettevõtted sisuliselt sundseisus. „Välismaalt töötajate toomine ei lahenda probleeme. Jääb üle anda selgelt võimekatele tudengitele märku, et nad ei tohi ennast ise ära raisata liiga varakult tööle minekuga.

Kehtib ju sama üldse ülikoolihariduse kohta. Kelner teenib märgatavalt rohkem kui arstitudeng, kuid seitsme-kaheksa aasta pärast osad vahetuvad.”

Samal nõul on ka Tanel Tammet: „Mingit muud lahendust kui stipen-

arendusteenust, müüvad tegelikult oma töötajate CVsid ja seal on oluline näidata vähemalt magistrikraadi.

Teistel on lihtsalt edust tulenevalt tehniliste probleemide keerukus nii suur, et nende lahendamine eeldab rohkem haridust. Soliidsed IT-firmad palkavad tudengeid ehk osalise ajaga ja julgustavad neid igati kooli lõpetama, et võimaldada neile ka tulevikukarjääri.”

Päris nii see polevat samuti, et ITõpingud katkestanud üliõpilased kõik automaatselt endale erialase töö said. „Statistika näitas, et paari aasta taguse majandusbuumi ajal läks suurem osa IT-alade väljalangejaid hoopis ... kinnisvarasektorisse! Üks suur koolist langemise põhjus on koolide sõnul ka raskused õpingutes – reaalainete põhi oli nõrk!”

Tulevik annab vastused IT-spetsialistide tööjõupuuduse teema jääb Eestis aktuaalseks veel kauaks. „Eesti IT-maastik tervikuna peab läbima olulise transformatsiooni lihtsatelt tegevustelt keerukamale,” võtab Jaak Vilo kokku ka suuna, kuhu poole peab IT-haridus liikuma. „Me ei saa ega pea konkureerima kümneid tuhandeid inimesi suurtesse hallidesse palkavate India või Hiina firmadega, vaid peame suutma luua uusi ideid, tooteid, teenuseid. Lahendusi, mis muutuvad olemuselt keerukamateks.

Kuni paarikümne inimesega fokuseeritud tiime. Lihtne käsitöö saab ka ITs otsa. Enam ei pea olema patsiga poiss, et oma iPadi tarkvara installida.”

Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 21

firma

Grupiostu kuningad

Kupongide ehk voucher’ite äri lahmatas suure leegiga küdema alles eelmisel aastal ja selle ala üheks edukamaks ettevõtteks Eestis on Cherry.

Arvutimaailm käis Cherry Media OÜ Rävala puiestee kontoris kohtumas asutaja ja tegevjuhi Priit Tompiga. Ettevõte tähistas just mais ka esimese tegevusaasta täitumist, täpsemalt on sünnipäevaks 12. mai 2010. Selle ajaga on firma teeninud juba nii palju tähelepanu, et nad valiti 2010. aasta turundusteo konkursi finaali.

Ameerikas lööb juba mitu aastat laineid Groupon. 2008. aasta novembris loodud firma väärtuseks hinnatakse olevat miljardeid dollareid ning tegu on väidetavalt kõige kiiremini kasvava firmaga maailma ajaloos üldse.

Umbes sarnase tõusuga said läinud aastal hakkama Cherry ja tema konkurendid Eesti turul. Tegelikult on Grouponi ja Cherry ärimudelilt siiski erinevad, kuid alustame üldisest plaanist.

Tuumaks on turundus Grupiostu sooduskupongide müük töötab mitmel põhimõttel – väga soodne hind toob teenusepakkujale väga palju kliente ja ruttu – vähemalt on võimalik töötajaid rakendada ega istuta, käed rüpes. Lisaks maksab klient toote või teenuse eest varakult ette, teenuse pakkuja on ette kapitaliseeritud ja talle tekib kulu alles tagant­ järele, kui voucher’eid kasutama hakatakse.

Lääneriikides on sarnastel teenustel üsna suur osakaal tarbimata jäänud teenustel – inimene unustab oma ostetud voucher’i ja selle tähtaeg möödub. Leht tutvustab väikeettevõtete teenuseid, kes muidu ei jaksaks endale ajalehe22 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

või telereklaami osta, sest kupongi maksumusest läheb protsent voucher’i süsteemi pakkujale ja kliendi leidnud firma ei pea ise oma raha algul mängu üldse panemagi. Näiteks restoraniteenuste korral ostavad inimesed enamasti rohkem kui kupongi väärtus ja üle selle minev summa läheb tavalise menüü hinnaga – seega 50% soodustus on veidi üle kupongi väärtuse läinud söömaaja korral lõpptulemusena tõenäoliselt 40–45% või isegi väiksem.

Kupongisüsteemi pakkuja rida on turundus.

Temal on pikaajalised soodsad lepingud reklaamikanalitega (portaalid, ajalehed, televisioon), mille kaudu tutvustatakse pidevalt uusi päevapakkumisi ja leitakse püsikülastajaid. Kupongid on suuresti naiste äri. Spaateenused, ilusalongid, juuksurid, restoranid, kuid ka autopesu, koolitused. Kuid oma tooteid on proovinud sellisel moel müüa väga paljud firmad – isegi aiamulda on pakutud, voucher-teenuse pakkujad peavad muidugi hoidma oma stiili püsikundede säilitamise nimel.

Grouponi ja Cherry mudeli vahe on koguse nõudes – Groupon tagab ärikliendile teatud miinimumkoguse ostjaid. Inimesed registreeruvad pakkumisele, edastavad oma krediitkaardi andmed, aga kui miinimumkogust ostjaid kokku ei tule, siis klientidelt raha ei võeta – krediitkaardi andmeid Groupon pankadelt tasu küsimiseks ei kasuta – ja kogu tehing jääb katki.

Kui Cherry turule tuli, siis käisid firma loojad pankades rääkimas, et ka Eestis võiks teha nii,

Cherry.ee asutaja Priit Tomp ja 8000 Cherry f채nni Facebooki profiilipildid.

Fotod: Kalev Lilleorg

Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 23

firma

et klient on pangas makse kinnitanud, aga makse reaalselt toimuks alles siis, kui müüja on ise sellele heakskiidu andnud. Veidi äraspidine loogika, aga just nii – kupongi müüja annaks pangale teada, et see tehing nüüd jõustub – kui kupongi ostjaid on vajalik miinimumarv täis saanud. Kui aga pakkumise lõppedes arvu täis ei saa, siis kellegi pangakontolt midagi maha ei võeta.

Eesti suurimad pangad sellega ei nõustunud. Meie internetipanganduse süsteem toimib teistmoodi, inimesed on harjunud ise maksma ja krediitkaart ei valitse makseturgu.

Mõni klient tuleb ise

üks võlu kupongi­ äris on pi­ kaajalised kliendid.»

Priit Tomp räägib Cherry tegevusest

See tähendas Cherry loomisel tõsist murdepunkti – kas asjaga edasi minna ja kuidas? Kampaaniaid peab tänu sellele siiski veelgi tõsisemalt kaalutlema, kõiki pakkumisi ei saa töösse võtta ja turgu peab täpsemalt tundma.

Cherry Media tuumäri on turundus. Seepärast koosneb ettevõtte kaader peamiselt selle valdkonna spetsialistidest, ka Priit Tomp ise on just Tallinna Ülikoolis turundust õppinud ja väikeses ettevõttes on suisa kuus selle taustaga inimest. Kokku on firmaga seotud kuni 20 inimest, osad neist küll tükitöö alusel.

Cherry ei vaja eriti reklaamiagentuuride tee-

24 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

nuseid, kuid disainiteenused ostab siiski sisse, ka telereklaami alal läheb vaja spetsialiste mujalt. Ettevõttes on kaks reklaamikirjutajat, üks eesti- ja teine venekeelsete pakkumiste jaoks.

Lisaks kaks tükitöö alusel vastavalt vajadusele kaasa aitavat inimest.

Cherry kontori suurimas ruumis on müügiosakond. Ühes seinas on suur teler, kus jookseb müügigraafik – kui palju voucher’eid on müüdud, kes on rohkem müünud. Sealt saab valida perioode ja täpsemalt tulemusi analüüsida.

Müügiosakonna ülesanne on leida ärikliendid – firmad, kelle teenuseid voucher’ite abil pakkuda ja lepivad kokku tingimused.

Osa klientidest tulevad ise, ka näiteks Estonian Air tuli ise, kuid end ise pakkuvate firmade seas on igasuguseid ja kõik pakkumised ei sobi.

Reklaamikirjutajad ja disainerid vormistavad sobiva pakkumise kaunilt ja panevad Cherry järjekorda. Praegu on ettevõttel näiteks ees kahe nädala pakkumised, osalt kaugemalegi. Pannakse kokku sellele järgneva aja plaane.

Süsteem on lihtne. Kõik kliendid on võrdsed, nende pakkumised on alati ühel päeval ühes piirkonnas (Tallinn, Tartu, Pärnu) päeva peamised pakkumised. Lisaks püsireklaamipindadele portaalides on oluline Cherry pakkumiste

Nooruslik meeskond: kõige vanem on finantsjuht Raido Tapfer (habemega) ja paremast servast võiks esile tõsta turundusjuht Martin Kõiva.

e-posti nimekiri.

Praeguseks on firma kokku müünud umbes 300 000 voucher’it Eestis, koos Leedu haruga 500 000. Näiteks üks esimesi kliente oli restoran Mack Bar-B-Que, mille kampaania müüs 178 kupongi. Teenust osutav firma võib kasutada paberil voucher’ite kontrolli (hea ühes kohas tegutsedes) või internetipõhist, kus Cherry.ee veebi ärikliendihaldusest saab täpse ülevaate kampaania edust.

Voucher'id jäävad kasutamata Mugavaim viis voucher’ite kontrollimiseks on ribakoodiga lugemine, väga hea võib olla voucher’iga ostjate sidumine majandustarkvaraga, et vaadata, milliseid teenuseid voucher’ite ostjad veel juurde võtnud on ja seega puhast tulu toonud. Kuid tehnilises mõttes peavad silmad lahti olema, et luua veel võimalusi.

Mingi kogus voucher’eid jääb alati kasutamata ja seega firmal teenus osutamata, aga sisse tuleb puhas raha. Maailmas käibki selle valdkonna äri suuresti unustamisel, Eestis on see protsent madalam. Kontsertide kupongid kasutatakse tavaliselt kõik ära, spaapakett Saaremaal võib kasutamata jääda – see vajab tõsisemat planeerimist, inimesed ei leia õigel ajal aega või ei saa

kuidagi mindud.

Kuid seadus kaitseb ostjat – enne voucher’i kehtivusperioodi lõppu peab lihtsalt ära tegema broneeringu – see on kõige olulisem, teenust võib saada seaduse järgi hiljem. Teenust osutavatele ettevõtetele ei pruugi see meeldida – voucher’itega püüavad spaad täita just kliendipõua aegu väljaspool puhkuste hooaegu. Juriidiliselt ei vastuta voucher’i müüja, aga Priidu sõnul on Cherry sellistel puhkudel valmis aitama ja olemas on teatud reserv puhuks, kui mõni teenuse osutaja peaks pankrotistuma. Tehnilised küsimused on Cherry rida. Üks võlu kupongiäris on pikaajalised kliendid – valdkond aitab saada inimesed uksest sisse –, seetõttu on Priidu jaoks kummaline, kui voucher on paar päeva üle läinud ja teenindaja ei taha seda enam vastu võtta. Pigem on see võimalus kliendis positiivset emotsiooni tekitada, kes võib-olla tänu sellele esimesele korrale tuleb veel ja veel ning siis juba maksab teenuse eest, nagu peab.

Cherry Medias teevad otsused Priit Tomp ja Andres Susi. Juhatuse liikmeteks on ka Allan Martinson ja finantsjuht Raido Tapfer. Priit ja Raido on igapäevaselt Cherry tegemisi juhtimas. Kollektiiv on väga noor – kõik juhatuse liikmed peale Allani on veel alla kolmekümne, Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 25

firma

Müük äriklientidele on Cherry tuum – üks müügijuhtidest Gerli Grünthal.

Praegu tun­ nen end kui kala vees.»

Priit Tomp jättis keemiaõpingud ja läks hoopis turundusse.

töötajad on enamasti kahekümne ja kahekümne viie vahel.

Priit lõpetas Gustav Adolfi gümnaasiumi ja suundus sealt TTÜsse keemiat õppima. Gümnaasiumi lõpus valdasid teda kahetised tunded – ühest küljest oli juba siis suur huvi turunduse vastu, aga keemia meeldis samuti. Sisse sai esimesena keemiasse, turundust tasuta õppida poleks saanud ja nii sai tehtud esimene valik.

Praegu leiab ta, et Eestis on suur surve, et noored kooli lõpus kohe ülikooli läheks, kuid vägisi ei ole mõtet minna, vaid pigem peaks ootama ja mõtlema.

Priidu keemikukarjäär lõppes juba esimese semestri järel, kuigi vanematele ei julgenud seda veel paar kuud tunnistada. „Jumal tänatud, et ma ikka tulema sain. Praegu tunnen end nagu kala vees ja mind siiralt paelub kõik turunduses, eriti internetiturunduses,” ütleb ta.

Poolteist aastat jättis ta õppimises vahele, tegeles enese leidmisega ning tegi juhutöid. Õppis tundma lihtsa inimese elu. 2007. aastal astus ta TLÜ reklaamindusse – Linnar Priimäe juhtimisel töötavasse osakonda, mis pakkus väga põnevad kolm aastat. Mõne aja töötas Priit ITkasutajatoes Soome jaoks Fujitsu Siemensis. Ja siis tuli Cherry.

Cherry ühendas endaga osakute vahetamise

26 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

teel ühe Leedu ettevõtte, ka Lätis on firmal tegevus käimas. Seega on praegu firma mängumaaks Baltikum. Eesti tuumiktiim teeb suure osa vajalikku eeltööd teiste riikide tarbeks ära, seal pole nii palju inimesi vaja.

Arendusega saab hakkama üks programmeerija. Aastaga on omandatud palju kogemusi, üks tiir on Eestile peale tehtud, kuid aeg pidevalt muutub ja sellises valdkonnas paigal seista ei saa.

Oma rokkstaar käepärast Cherry turundusjuht on Martin Kõiva. Tema tuli Cherrysse nüüdseks juba halva turunduse meki omandanud Facebooki „meeldimise ja jagamise” kampaaniate populaarsuse ajel – nüüd on see juba märk halvast turundusest. Üks müügimehi näiteks on Kaspar Koppel, kes vabal ajal mängib Bedwettersis basskitarri. Cherry maine kujundamisega tegeleb reklaamikirjutaja Marek Tabur. Tehnilise poolega tegeleb üks programmeerija – Marius Andra.

Klientidega tegeledes tekivad paratamatult uued ideed, kuidas neid väikseid ettevõtteid turunduses aidata. See ongi üks võimalikke Cherry.ee tulevikuteenustest – väikeste ja keskmiste ettevõtete turunduse parandamine.

Madis Veskimeister

Kultuur ja muusika on noortes ettevþtetes eriti au sees – Kaspar Koppel teeb seda Bedwettersis.

Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 27

reportaaž

Garage48: kuidas Eestist Aafrikasse ideed eksportida

Garage48 on äärmiselt intensiivne meeskonnatöö ja ettevõtlikkuse koolitus, mille käigus käivitatakse teenuste ja toodete ideesid nii, et need jõuavad toimiva lahenduseni. Nüüd on see jõudnud Eestist Aafrikasse.

28 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

Tänapäeval ei räägita enam üksikute inimeste geniaalsusest, vaid tehnoloogilise edu pandiks loetakse tihtipeale märksa suuremate gruppide koostööd ja tervete süsteemide toimimise tulemusi. Praegu on seega fookuses nn ökosüsteemid.

Silicon Valleyt kui fenomeni kirjeldatakse tihtipeale kui õige kooslusega ökosüsteemi. Seal on harmoonias tugevad ülikoolid, kirkad mõistused, raha ning kogemused nii tehnoloogia vallas kui ka tehnoloogiaettevõtete ehitamises.

Garage48 sarnane üritus on üks väike kild kogu ökosüsteemi piltmõistatuses – selline üritus panustab kaudselt kogu tehnoloogiakeskkonna arengusse – seejuures täpsemalt inimfaktori ja startup-kultuuri arengusse.

Et Garage48 üritused on olnud väga edukad ning pälvinud tähelepanu IKT ringkondades, jäi meie initsiatiiv silma ka sellistele suurettevõttetele nagu Google, Nokia ja BlackBerry.

Aasta alguses pöördus meie poole Google huviga, kas me ei sooviks sarnaseid üritusi korraldada ka Aafrikas, et viia kohalikele IKT sektori inimestele tükikest startup-kultuuri. Sama meelt olid ka Nokia ja BlackBerry.

Üritus Aafrika Manhattanil Läbirääkimiste tulemusena lendasid aastavanuse initsiatiivi, Garage48 kolm korraldajat Ragnar Sass, Priit Salumaa ja Sander Saar Aafrikasse, toetajateks lääne turul muidu nii verised konkurendid nagu Google, Nokia ja BlackBerry.

Meie esimene üritus toimus Lagoses Victoria Islandil, Nigeerias. Lagos on Nigeeria ärikeskus – Aafrika New York ning Victoria Island Aafrika Manhattan, seda just hindade mõttes. Seejuures tundub Victoria Island täiesti ebareaalse kohana. Seal eksisteerivad kõrvuti meeletud hinnad (hotellituba 300–500 USA dollarit, kolmetoalise korteri kuuüür 10 000 dollarit), röögatud Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 29

reportaaž

Siin laual on küll kõigil arvutid, kuid tegelikult on Aafrika väga mobiiltelefoni­ keskne.

Raha kõr­ val on teiseks valuutaks ka vastutus ja lugupida­ mine.»

luksusautod, lokkav korruptsioon, elektrikatkestused ja vaesus.

Majanduskeskkond ja atmosfäär meenutab 1990. aastate alguse Eestit, kui see korrutada sajaga. Rahvastiku arv on Nigeerias kolm korda suurem kui Saksamaal ning tegu on loodusvarade poolest rikka riigiga – nafta, metallid, muldmetallid ja palju muud.

Lagos on üsna turvaline koht, asjade ajamine ja organiseerimine on aga väga keerulised.

Inimesed, kellel on veidigi võimu, kasutavad seda väga julmalt ära – pistist küsitakse kohati uskumatute kohtade peal, näiteks küsisid üritusele kohale tulnud ajakirjanikud raha – muidu ei lasta lugu eetrisse või trükki.

Raha kõrval on teiseks valuutaks ka austus ja lugupidamine staatuse osas. Vähimgi lugupidamatus või hääle tõstmine võib pististe osas väga kalliks maksma minna.

Meie järeldus – kui sul on vähe raha, pead võimu ja autoriteeti austama ning halva mängu juures äärmiselt head nägu tegema. Samuti tu-

30 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

leb arvestada sellega, et sõlmitud kokkulepped ei kehti. Arvete esitamise aegu tuleb kõik läbirääkimised uuesti pidada.

Samuti – ettemaks on lubamatu – teenuse osutamine lõpeb siis, kui raha on kätte saadud.

Inimesed on agressiivsed ja agarad rikkaks saama. Seda agarust oli märgata ka kohalike Nigeeria tarkvaraarendajate silmis. Meid üllataski inimeste ja kogu ürituse kvaliteet.

Parem telefoniteenindus võitis Lagose üritusel kohtasime väga häid disainereid ning väga terava taibuga tarkvaraarendajaid.

Väledaid arendusprotsesse nad ei tunne, tark­ varaarenduse metodoloogia on meist kümne aasta jagu maas, aga sellegi poolest saavutasid arendajad nädalavahetusega oma eesmärgid.

Lagose ürituse võitis CallCamp-nimeline idee. Selle autoriks oli üks neiu, kellel üritusele tulles seda ideed veel polnud. Ta tuli ja esitles oma idee spontaanselt, leidis meeskonna ja osutus žürii lemmikuks.

korraldajate tiimi arvates oli lõpuks meeskondade kvaliteet, nende teovõime ja energiatase täiesti võrreldav Eesti üritustega.

Järgmine üritus toimus Accras, Ghanas, märksa euroopalikumas ja rahulikumas keskkonnas.

Vastupidiselt Nigeeriale on Ghana vanem demokraatia. Riik on märksa tasakaalustatum, sest on maavarade poolest vaene, naftat küll leiti, õnneks alles hiljuti.

Inimesed pole nii teravad kui Nigeerias, suhtlemine on märksa rahulikumas õhkkonnas ning seisukohavõttudes pole nad nii jäigad. Samuti ei kummita pistise tont päris igal sammul.

Ghana ürituse organiseerimine oli ka seetõttu vähem stressirohke ja väiksema arvu üllatustega, sest me saabusime kohale kaks ja pool päeva enne üritust – see jättis aega, et rahulikult paika loksutada lahtised küsimused toimumiskohaga, tegeleda internetiühenduse ja toitlustusfirma esindajatega. Teenuste kvaliteet oli vähemalt kaks korda parem kui Nigeerias.

Kus asub Eesti?

CallCamp proovib lahendada Nigeerias valitsevat teravat klienditeeninduse alast probleemi.

Nimelt on tavapärane oodata telefoni otsas rohkem kui 30 minutit, et saada mõne klienditeenindajaga jutule. CallCamp lõhub traditsioonilise mudeli – klient saadab lühinumbrile sõnumi, lühikirjeldusega oma probleemist. Seejärel helistab talle esimene vabanev klienditeenindaja tagasi. Klienditeenindajaks võib olla mõni osalise koormusega tudeng, kes on tootealase koolituse veebis läbinud ning suudab lihtsamatele probleemidele vastata. Kui ei suuda, helistab tagasi kogenum teenindaja.

Ghanas lihtsam kui Nigeerias Sellega lüüakse kaks kärbest ühe hoobiga – lahendatakse terav klienditeeninduse probleem ning pakutakse noortele haridust omandavatele inimestele paindlikku tööd.

Garage48 üritus Lagoses läks äärmiselt korda. Osalejad olid vaimustuses, üks osaleja tviitis, et need olid tema elu kolm parimat päeva. Meie

Samas tundus osalejate endi kvaliteet ja suhtumine Nigeeria omadele alla jäävat – tervislik kogus agressiivsust muudab inimesed tulemuslikumaks. Ürituse võitis Housing Directory nimeline tiim. Sisuliselt oli idee luua usaldusväärsemate andmetega kinnisvaraportaal, sest üüriturg on Accras aktiivne ning enamik on-line listing’uid pakuvad ebatäpseid ja aegunud andmeid. Housing Directory pakub mudelit, kus kuulutused aeguvad ja kuulutusi võivad kinnitada kolmandad usaldatud osapooled teatud lisatasu eest – pildid, seisukord, asukoht kaardil jne.

Loomulikult tutvustasime oma koduvabariiki, kui selleks võimalus tekkis. Kui Lagose või Accra üritusel küsisime, kes teab, kus asub Eesti, tõusid rahva hulgast vaid paar kätt. Me vastasime, et pole hullu – Eestis on vaid 1,3 miljonit elanikku – selle peale noogutati päid.

Kui me küsisime, kes publikust kasutavad või teavad tarkvara nimega Skype, tõstsid enamik käed. Kui ütlesime, et Skype tuleb Eestist, oli jahmatus saalis suur.

Meie põhiline sõnum neile oli – pole oluline, kas sul on miljardirahva ressursid – oluline on väga hea ja teovõimeline meeskond, õige suhtumine, tahe ja julgus asju teha. Meie käik Aafri­ kasse ning seal Garage48 ürituste korraldamine on selle mõtteviisi ehe näide. Priit Salumaa Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 31

reportaaž

Ericsson kolis klientidele lähemale

Selle aasta lõpuks on maailmas üle miljardi internetti ühendatud seadme. Viie aasta pärast on neid viis miljardit. Isegi meie elektrilambid lähevad lähemal ajal internetti.

Ericsson korraldas USAs Räniorus seminari, et rääkida maailmale, kui tore see kõik on. Facebook, Google, Symantec, Adobe, Intel: see ei ole Engadget või Wikipedia, vaid bussisõit Californias, Silicon Valleys, mööda täiesti tavalisi tänavaid, mööda kõigist suurte tehnoloogiafirmade kontoritest. Nad ongi kõik siin ja see pole mingi müüt.

Teiste kõrvale on kolme madalasse valgesse hoonesse end sisse seadnud ka Ericsson, kes kavatseb maailma haaravast IP-rallist tulevatel aastatel oma suure osa saada. Kõik need võrgustuvad seadmed vajavad ju omakorda seadmeid, mis neid võrku aitaks ning võrk omakorda vajab seadmeid, mis kogu seda andmemassiivi liigutaks ning tagaks bittide sujuva liikumise.

Facebook, Google, Yahoo!

Nüüd aru­ tame, kui­ das jagada tegevusi ränioru ja Stockholmi vahel.»

Håkan Eriksson räägib, kuidas ajad on muutunud globaliseerumise lainel.

Samal ajal, kui meie siin endiselt (kuigi nüüd juba vaiksemalt) Eesti Nokiat otsime ja Soome Nokia hirmsates piinades vaevleb, võttis see Rootsi Nokia kätte ning liigutas ühe hea suure osa oma arendustegevusest just Räniorgu. Nüüd töötab Ericssonil USAs 14 000 inimest ehk vaid mõne tuhande võrra vähem kui Rootsis ning firma tehnikajuht Håkan Eriksson kolis ise ka USAsse tööle. „Vanasti arutleti, et kuidas mobiiliturg jaguneb Stockholmi ja Helsingi vahel,” meenutab ta veel mõne aasta taguseid aegu. „Nüüd me arutame, kuidas jagada tegevusi Ränioru ja Stockholmi vahel.”

32 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

Eriksson ei tee mingit saladust sellest, et üks IP-revolutsiooni keskpunkte on just Räniorus ning selle asemel, et pidevalt Stockholmist oma klientidega sinna kohtuma sõita ja ajavahet klappima saada üritada, tundus mõistlikum end sinna korralikult sisse seada.

IP-maailma visioon on Ericssonil paigas: kõige suuremaks tegijaks saab mobiilne andmeside, võlusõnad on LTE ja 4G. Noored kasvavad üles teadmisega, et mobiiltelefoniga saab internetis väga kiiresti surfata ja kõike teha. Firma ennustab, et varsti on USAs igas kodus 5–10 internetti ühendatud seadet ning just praegused lapsed ja noored on need, kes muutust takka sunnivad.

Nii me sõidamegi rahvusvahelise ajakirjanike grupiga mööda Räniorgu ringi ja imetleme selle kohati kuurortlinnalikku arhitektuuri ning tuntud logosid nende majade küljes. Kogu Räni­ oru tehnoloogiaime omamoodi keskuseks võib lugeda siinsamas asuvat Stanfordi Ülikooli, millest väga paljud praegused tehnoloogiahiiglased on välja kasvanud. Larry Page ja Sergey Brin käisid Stanfordis, samuti William Hewlett ja David Packard, Jerry Yang ja David Filo Yahoo’st, Jen-Hsun Huang Nvidiast ja nii edasi. Jalutame mööda Stanfordi ülikoolilinnakut ja meile tuhisevad vastu sajad tudengid jalgratastel. Ümberringi on roheline, linnud laulavad ning puude otsas ronivad oravad. Ilmselt sõitis oma rattaga meist just mööda mõni tulevane Sergey Brin, aga me lihtsalt ei tunne teda veel.

Uued Google’id ja Microsoftid luuakse ilmselt

Tähtsad mehed lubavad täht­ said asju: Erics­ son ennustab suurt mobiilse andmeside revolutsiooni.

just mobiilialal, sest Ericssoni ja tema partnerite jutt keerleb ümber mobiiltelefonide. Praegu on täiesti normaalne, et me tahame olla internetiga ühenduses iga kell ja igas paigas, kuigi veel mõni aasta tagasi võis see tunduda ulmena. Kuigi see võib paljudele tunduda ahistavana, ei kavatse inimkond enam loobuda võimalusest olla kogu aeg ühendatud.

Mida me telefonidega teeme?

Ericsson on teinud isegi uurimusi, miks ja milliste seadmetega inimesed internetis käivad. Tuleb välja, et kodus eelistavad tarbijad n-ö ettekavatsetud surfamiseks laua- või sülearvutit, kiireks interneti vaatamiseks aga ülekaalukalt telefone ja tahvelarvuteid. Väljaspool kodu on kiireks netis käimiseks kasutusel pea ainult telefon, aga pikemalt internetis viibimiseks süle- ja tahvelarvutid. Kolm neljandikku sülearvutiomanikest kasutab seda internetis käimiseks iga päev, samal ajal kui ainult pisut üle 60 protsendi nuti­ telefoni omanikest käib sellega iga päev internetis. iPhone’i-omanike seas on see protsent 80.

Nutitelefonide omanikud peavad oma telefone nii kalliks, et seda suhet võiks vabalt ka armastuseks nimetada, emotsionaalne side oma nutitelefoniga on ääretult tugev. 67 protsenti nutitelefonide omanikest ütleb, et pärast telefoni hankimist on internetis veedetud aeg nende puhul kas väga või veidi kasvanud ning ainult neljandik ütleb, et mingit muutust internetitarbimise harjumustes pole nutitelefonid endaga

kaasa toonud.

Muidugi ei räägi me siin ainult arenenud riikidest, vaid väga olulisel määral ka arengumaadest. Ligi pool linnades elavatest hiinlastest ütleb, et nende jaoks on väga oluline internetti kõikjal kasutada. Pea kõik küsitletud väidavad nagu ühest suust, et lähematel aastatel kavatsevad nad internetis veel rohkem aega veeta ning internetti veel enam enda elujärje parandamiseks kasutada.

Sony Ericssoni tehnikajuht Jan Uddenfeldt teatas võidukalt, et Androidi valik oli parim otsus, mida firma viimasel ajal teinud on ning et praegu on mobiilinduses käimas 4G alal revolutsioon, mille sarnast viimati nähti 15 aastat tagasi. Samuti on huvitav see, et üle 25 aasta juhib mobiilituru võidujooksu jälle USA, seni oli neid pigem peetud ju mahajääjateks.

USAs igatahes on kõik vähemalt sõnades 24/7 internetis olemise revolutsiooniks valmis.

Vähe sellest – nad isegi ootavad seda. Akamai esindaja kinnitab, et on valmis bitte mööda interneti kiirteid liigutama, Sprinti esindaja kinnitab, et kuigi mobiilioperaatoritel on vaja rakendada mahupiiranguid ja teistlaadi hinnastamist, on ka nemad valmis. Ericsson hõõrub käsi ja on valmis suuri vilkuvate tulukestega kaste tarnima. Ja tarbijad on niikuinii juba valmis, kaasa arvatud 800 miljonit Aasia ja Lähis-Ida noort, kellest enamik polegi arvutit teadnud, vaid on just mobiiltelefoni internetiks pidanud. Tähelepanu, valmis, läks! Henrik Roonemaa Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 33

labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

iPad 2 – rutiinn Kui Steve Jobs mullu jaanuaris iPadi maailmale näitas, jäin kohe uskuma. Mugav ega üritagi arvutiks hakata. Aga iPad 2? Mis selles veel erilist on?

Kujutasin esimese iPadi puhul ette, kuidas selline asi minu ellu ideaalselt sobiks: hommikusöögi kõrvale uudiste lugemiseks või õhtuti teleka ees vedeledes taustainfo otsimiseks (meie kommertskanalid ju lõputiitreid ei näita) on sülearvuti kuidagi kohmakas.

Telefoni pisikest ekraani ei jaksa jällegi kaua lugeda, väsitab silmad ära. Seega, tõepoolest, tahvelarvuti jaoks oli aeg küps ja müüginumbridki räägivad enda eest: Apple tabas naela­ pea pihta.

Ostetakse ju ikka Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren­ tidele. meie hinded

5

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

34 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

See oli siis. Kerime aasta ja kaks kuud edasi, Jobs esitles järjekordset uudistoodet, mina aga kehitasin õlgu. Mis selles siis nüüd nii erilist oli? Jah, ta on veidi väiksem, grammike kiirem, varustatud kaameratega ... aga midagi revolutsioonilist ju ei ole.

Teisalt, kas peakski? Nagu ameerika vanasõna ütleb: „If it ain’t broke, don’t fix it!” (vabatõlkes „Ära paranda toimivat masinat!”). Nii ongi Apple oma tahvli teise põlvkonna lihtsalt hästi natuke esimesest parema teinud. Müügiedu, vähemalt turuosa, ei paista kuskilt otsast kahanevat.

Võimsaim tahvel Mis siis täpsemalt esimesest põlvkonnast erineb? Ekraan on sama, operatsioonisüsteem ka. Sellega sarnasused piirduvadki. Korpus on dieedile pandud, olles eelkäijast väiksem ja kergem. Protsessor (ühe tuuma asemel kaks) on Apple’i väitel kolm korda kiirem, graafika poolel pidavat vahe lausa üheksakordne olema. Reaalselt jääb erinevus küll 3...7 kanti, kuid omajagu muljetavaldav on see ikkagi.

Eriti arvestades, et ka eelmises numbris vaadeldud Xoom jääb pea kõigis jõudlustestides alla.

Kui iPad 2 mulle testimiseks usaldati, ununes õhinas laadija kaasa võtta. „Pole hullu,” mõtlesin, sest Apple’i toodete pistikud on juba mõnda aega

Kuidas valime testitavad tooted?

Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

ne tooteuuendus?

Pean selle omale saama App Store on võrreldes Android Marketiga natuke selgem, samas on esimest korda kasutades ebamugavam kõiki vajalikke programme paigaldada, sest iga uue installatsiooniga visatakse kasutaja poest välja peaekraanile. Apple’i kiiksud sellega ei piirdu: puudub Flashi tugi, ilma iTunesi abita kuigi kaugele ei jõua (nt operatsioonisüsteemi uuendusteks on see ainus võimalus). Jah, muidugi võib ta ju „vangist välja” murda (jailbreaking), aga ka see võib endaga komplikatsioone kaasa tuua.

Igapäevasteks toiminguteks – nagu veebis surfamine, uudiste lugemine ja kalendri haldamine – on tegu pea ideaalse tööriistaga. Sekretäritest (ehk ülesanne „vaata kalendrist mu

«Pole hullu, mõtlesin, sest Apple'i pistikud on juba mõnda aega ühesugused.»

tehnilised andmed

OMAPÄR ANE KOT T

Tahvelarvuti Apple iPad 2

SwitchEasy TRIG – ettevaatust trukkidega!

Hind: 479 eurot (IM Arvutid)

Protsessor: 1 GHz kahetuumaline Apple A5 Mälu: 16 GB Ekraan: 9,7tolline, multipuutetundlik, 1024 x 768 pikslit WiFi: 802.11 a/b/g/n Bluetooth: jah, 2.1 + EDR Kaamerad: tagumine HD (720p) kvaliteediga, eesmine VGA Aku: kuni 10 tundi Mõõdud: 241,2 x 185,7 x 8,8 mm Kaal: 601 g

järgmise kolmapäeva lõunaplaane”) võttis ka seekord alla minuti, kusjuures katsejänesel puudus varasem märkimisväärne kogemus puutetundliku ekraaniga.

Minu jaoks on otsus lihtne: ma pean selle vidina endale saama. Seda mitte kontori peal kuuldud „Vau ...” ohete pärast, vaid üheainsa rakenduse pärast: Flipboard teeb uudiste lugemise lihtsalt nii palju mõnusamaks.

KRISTJAN KARMO

plussid

++ hea aku ja hea ekraan ++ kasutajasõbralik tarkvara miinused

–– Flashi tugi puudub

Arvutimaailma hinne

5-

FOTO: KALEV LILLEORG

ühesugused olnud ja iPod Touch kodus olemas. Juhet tahvli külge ühendades selgus aga ebameeldiv üllatus: „Not charging” (ehk „ei lae”), ütles seade. Selgus, et iPad ongi janune ja vajab laadimiseks pisut rohkem särtsu kui vana MacBooki USB välja raatsib anda. Lisaks suurtele vajadustele on tegu ka pisut valeliku seadmega: tegelikult suudab ta end ka sellest vähesest voolust hommikuks kenasti täis imeda.

Kui su iPad vajab kaitset ja tuge, ära kaugemale vaatagi, TRIG aitab. See on pehme ja ühelt poolt tugevdatud nahkkattega kott, mille saab ka aluseks kokku voltida. Trukkidega kinnitused jätavad korraliku mulje, kott ise ka. Lisaks on kaasa pakitud ekraanile kleebitav kaitsekile ja mikrofiibrist puhastuslapike.

Kui kott kolmnurkselt aluseks kokku voltida, võib valida kahe kaldenurga vahel. Mainitud voltimine tõstatab küll küsimuse, kas liigendkohad ikka ekraani kaitsevad, ent sellele vaatamata suudab õunatahvlit ümbritsev TRIG seljakotti pistes mõnusa turvatunde tekitada. Ainult need trukid teevad murelikuks: on siis ikkagi turvaline oma kallist tahvelarvutit kaitsvasse kotikesse libistades üle kahe metallitüki kraapida?

Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 35

labor

S9 – selline peabki üks kerge sülearvuti olema „Ma ei saa nendest uutest sülearvutitest aru – on neis veel midagi muuta peale kiiruse?” küsis tuttav hiljuti. Nagu klaver põõsas oli kotis uus õhuke Samsung S9 – see tõestab, et sülearvutites on veel palju võimalik muuta.

Samsung S9 ehk Series 9 NP900X3A puhul pakuti juba CeBITil, et tegu on MacBook Airi surmajaga, aga tegelikult ilmselt need kaks omavahel ei konkureeri – Windowsi-kasutajad valivad ikka Samsungi ja Maci kasutajad jäävad Airi eelistama. Kuid nüüd on ka Windowsi ( ja miks mitte Linuxi) tarbijatel midagi väga õhukest, stiilset ja mugavat.

Pistikupesad ei mahu ära Arvuti on nii õhuke, et selle saab mapi või dokumendikaante vahele pista.

Kogu põhjaalune on ühtlaselt sile – ei ühtki luuki, kõrgendust ega konarust. Ka ääred on ümarad – kus on siis pistikupesad? Aga need on peidetud avanevate väikeste luukide taha: USB 3.0, USB 2.0, kõrvaklapiauk ja HDMI. Võrgupesa aga on nii suure suuga, et nii õhukesse arvutisse see küljele ära ei mahugi – võrgukaardi jaoks leiab karbist pisikese üleminekuadapteriga juhtmejupi. See on küll ebamugavam, aga saledusele peab ohvri tooma.

Kuigi tegu on üliõhukese masinaga, kestab aku koguni 7,5 tundi. Seda aga Samsungi intelligentses energiarežiimis. Maksimumvõimsusele kruttides väheneb akuaeg 3,5 tunnini. Kuidas akut vahetada – seda ei teagi. Nagu MacBook Airil, on aku kuhugi sisemusse kinnise korpuse taha peidetud.

Nii õhukeses arvutis võib kerguse ja kiiruse nimel teha lisakulutuse SSDkettale. 128 GB SSD-ketas oli testitud mudelil, aga küsida saab ka 256 GB. SSD-ketas tagab pikema aku tööaja. Õhuke ekraan küll natuke väändub, aga see on tõesti väga õhuke.

Taustvalgustusega madalate klahvidega klaviatuur on väga mugav. Ekraan – päikese käes täiesti loetav ja matt. Ärikasutaja muud ekraani eriti ei salligi. Väga suur multipuutepuuteplaat hiirenuppe ei sisalda, sest hiirt saab vajutada plaadi nurkadesse pressides. See jätab puuteplaadile veel rohkem ruumi.

Kehv WiFi WiFi tundlikkus on metalsel sülearvutil üsna nõrk, Samsung leiab poole vähem levialasid kui näiteks mõni äriklassi Dell või Lenovo Thinkpad.

HDMI juhe on kokku surutud pisikese otsaga, seega ka telekaga ühenduseks on vaja spetsiaalkaablit. Isegi SD-kaardi pilu pole ära mahtunud, selle asemel leiab avanevast sahtlikesest microSD pesa, aga microSD kipubki uutel seadmetel juba standardiks saama.

tehnilised andmed

Sülearvuti Samsung Series 9 NP900X3A

Hind: 1499 eurot (Euronics)

Protsessor: Intel Core i5, 1,4 GHz Mälu: 4 GB Kõvaketas: 128 GB, SSD (ehk välkmäluketas) Operatsioonisüsteem: Windows 7 Home Premium 64 bit Ekraan: LED-taustvalgustusega, 13,3tolline, 1366 x 768 pikslit Veebikaamera: 1,3 Mpikslit Optiline seade: puudub Ühendused: WiFi b/g/n, Gigabit Ethernet (adapteriga), USB 2.0, USB 3.0, Bluetooth 3.0, HDMI, microSD Aku: kuni 7 tundi Mõõtmed: 22,7 x 1,59 x 32,85 cm Kaal: 1,35 kg Testid: Geekbench - 3780 punkti, Super Pi 2M komakohta - 39 s, HD Tune kõvaketta keskmine kiirus - 174,6 MB/s

Kui aga veidi kallim hind pole probleem ( ja ilmselt nii stiilse arvuti puhul pole), siis ei jäägi muud üle kui S9-t soovitada.

KAIDO eINAMA

plussid

++ õhuke ja kerge ++ USB 3.0 ja Bluetooth 3.0 ++ aku kestab kaua miinused

–– nõrk WiFi-tundlikkus –– vähe ühendusvõimalusi

Arvutimaailma hinne 36 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

5-

Thinkpad – sama nägu, aga uuem sisu Thinkpadide ostjad on sellised, et sa ei saa kunagi aru, millal nad oma masinat on uuendanud, sest välimus muutub viimase kümnendi uute mudelite juures väga vähe. X220 pole üldse erand.

Kas Thinkpadide kasutajad üldse moega kaasas käivad? Ilmselt (vähemalt arvutite juures) mitte, aga samas on nad kogu aeg kasutanud üht paremat klaviatuuri ja üht vastupidavamat korpust. Eriti vana arvuti reedab vaid kaanel olev kiri IBM, aga Lenovo puhul on raske pealiskaudsel vaatlusel kindlaks teha, kas see on ostetud äsja või mitu aastat tagasi.

Pisiuuendused välimuses Nii pole ka X220 mingi pilgupüüdja. Ta on välimuselt sarnane vanade arvutitega, aga sisult uus, nagu uued Thinkpadid ikka – tänapäevasema kiibistiku ja jõudlusega (Core i3 protsessoriga). Hiireplaat toetab multipuudet – kahe sõrmega kerimist ja suurendamist-vähendamist. Nuppudeta puuteplaadid on levinud peale MacBooki massidesse ka teiste tootjate seas. Lenovo puuteplaat on „vajutatav”: pressid vasakut alumist plaati, tehakse vasak klõps, paremat alumist nurka vajutades paremklõps. Nuppudele ruumi ei raisata.

Ühenduspesasid piisavalt Inteli Core i3 protsessor 2,1 GHz kiirusega on üsna kiire nii pisikese arvuti kohta. Testitulemused jäid küll natuke alla Samsung S9-le, aga võrreldes vana põlvkonna Inteliga pakub täis-HD videotöötlus ikka ülimalt lennukat mahamängimist. USB pordi kõrvalt oli üks nurk juba veidi valgeks kulunud – kas see tähendab, et läbinisti must plast polegi enam kulumiskindluse näitaja? Kolm eraldi USB porti, neist üks toitega aga asuvad mõistlikult laiali. Ühendusi pakutakse pisikese arvuti kohta rikkalikult: Displayport, VGA, LAN ja muu korralikult olemas.

tehnilised andmed

Sülearvuti Lenovo Thinkpad X220

Nii et konservatiivid, ostke Thinkpade edasi ja teised – kaaluge, kas tahate ka kindla peale minna ja konservatiivideks hakata.

KAIDO eINAMA

Hind: 1155 eurot (MarkIT)

Protsessor: Intel Core i3-2310M (2,1 GHz) Mälu: 4 GB Kõvaketas: 320 GB, 5400 p/min Ekraan: 12,5tolline, 1366 x 768 pikslit Graafika: Intel HD WiFi: Intel, 802.11 a/g/n Bluetooth: jah Võrk: Gigabit Ethernet Turvalisus: turvakiip, sõrmejäljelugeja Operatsioonisüsteem: Windows 7 Pro 64 bit Aku: 6 elemendiga, kuni 8 tundi, testitud tööaeg 5 tundi Mõõtmed: 1,9...3,46 x 30,5 x 20,65 cm Kaal: 1,5 kg Testid: Geekbench – 3829 punkti, Super Pi 2M komakohta – 42 sekundit, HD Tune keskmine kõvaketta kiirus 62,9 MB/s

plussid

++ kerge ++ hea aku ++ hea pistikupesade asetus miinused

–– vanamoodne disain –– nõrgavõitu graafikakaart

Arvutimaailma hinne

4+

Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 37

labor

Massiivne kaitse kahe Barracuda Spam & Virus Firewall 300 ja Barracuda Web Filter 210 puhul on tegu kastidega, mis pannakse stepslisse, konfigureeritakse tunni jooksul ja edaspidi on toode peaaegu hooldusvaba.

Mõlemad tooted on üsna krõbeda hinnaga ning mina ei ostaks endale neist kumbagi. Aga seda peamiselt seetõttu, et teenindan end ise tarkvaraliste toodete loomisel. Käsi ei tõuse ostma Linuxiga arvutit mitmekordse hinna eest.

Rohkem kui arvuti ja Linux Samas peab aru saama sellest, et ostes analoogset toodet, ei osta te arvutit ja Linuxit. Te ostate lahenduse. ITinimese aeg on praegusel ajal kallim kui riistvara ning selline toode sobib kindlasti firmale, kelle põhitegevus pole IT ning kellel pole huvi hakata ise sarnast süsteemi nullist leiutama.

Rääkisin hiljuti ühe suure riikliku struktuuri süsteemiadministraatoriga. Ta ütles, et nende asutuses on rämpsposti protsent tõusnud 99-lt saja protsendini. See ei tähenda, et peale rämpsposti enam muud ei tulnudki, aga 99,5% ületamisel ümardub tulemus sajani. Seetõttu pole enam

38 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

olemas e-posti süsteemi, kus poleks rämpspostifiltrit. Küsimus taandub sellele, kas see suudab kustutada 80, 90 või 99 protsenti rämpspostist.

See probleem pole mitte ainult reklaami saamises, vaid ka viiruste levikus. Võitlus sellega on väga dünaamiline. Meetodid, mis toimisid eile, ei toimi enam täna. Seetõttu on tarvis pidevalt arengutega kursis olla.

Rämpspostifilter tasub endale osta, kui te mingil põhjusel ei usalda enda e-postkaste majast välja teenusepakkujale.

Näiteks ma ei saa oma postihaldust

Küsimus taan­ dub sellele, kas suudetakse kustutada 80, 90 või 99 protsenti rämps­postist.»

kellelegi usaldada, sest seal liiguvad kirjad klientide andmetega. Soovitan ka näiteks advokaatidel ja teistel sensitiivset infot omavatel firmadel leida usaldusväärne lahendus.

Barracuda Spam & Virus Firewall 300 See toode tegeleb rämpsposti filtreerimisega. Toode on üsna hea. Filtreerimine tõesti toimib hästi ja administreerimine pole keeruline. Tean mitut firmat, kus selline lahendus on kasutusel ja olen kuulnud peamiselt kiidusõnu. Samas ei osta te mitte arvutit Linuxiga, vaid teenust ning antud puhul tuleb kindlasti osta ka iga-aastane leping teenusele, muidu pole sellest seadmest eriti kasu. Kui te selliseks püsikuluks valmis ei ole, pole see toode teile. Ning jah, nad tahavad selle eest täitsa arvestatavat raha. Teie valikud on, et kas kannatate rämpsposti all, teil on oma IT-tiim kes asjaga tegeleb, või ostate teenuse sisse.

es Barracuda kastis K A S U TA JA KO M M E N TA A R

tehnilised andmed

Äripäev kasutab kahte toodet, Barracuda Spam Firewall 300 (väljuv epost) ja Barracuda Spam Firewall 800 (sisenev e-post). Jõudluse poolelt ei saa kaevata, tegu on ühe piisava jõudlusega mudeliga, rämpsposti tuleb päevas ca 200 000 ühikut. Hallatavuse ja seadistamise koha pealt ei kaebaks ka väga, iga e-posti tehnilise poole terminoloogias kodus olev inimene saab hakkama. Peamise probleemina näen Barracuda kastis „kinnise” tarkvara kasutamist. Ligipääs on vaid veebiliidese poolt, ilma murdmata käsureale ei saa. Barracuda peakorter on endale jätnud ka tagaukse, nii et nad võivad iga seadme hoiatamata välja lülitada. Viimane „omadus” teeb seadme soovitamise turvateadlikele kasutajatele võimatuks.

Barracuda Spam & Virus Firewall 300

LAURI LAUPMAA

Lähem info: barracudanetworks.com/ns/ products/web-filter-specs.php

Äripäeva IT-juht

Brauseripõhise kasutajaliidesega saab iga inimene, kes arvutitega pidevalt tülis ei ole, hakkama.

Barracuda Web Filter 210 See toode on mõeldud eelkõige selleks, et piirata ligipääsu välisveebile mingite reeglite kohaselt. Kuid päris niimoodi see mõeldud pole, et oma töötajaid ahistada. Tänapäeval on kahjuks nii, et päris ilma internetita aga ei saa keegi. Seetõttu peab kaadriosakonna töötaja saama CV Online’i

veebi, aga samas võib olla vajalik piirata tema ringikolamist piraattarkvara lehtedel.

Mul on üks huvitav kogemus.

Osades firmades peaks kell viis lõppema tööpäev, 16.30 inimesed juba pakivad asju, 16.40 on asjad pakitud, tööd enam ei tehta ja 16.50 avastad imestusega, et uks on lukus ja kõik on lahkunud. Ühes sellises firmas otsustas ülemus, et tuleb piirata ligipääsu suhtlusportaalidele. Samas pärast tööaja lõppu piirangud kadusid. Tulemus oli üllatav. Kell 16.50 oli kontor rahvast täis ja kõik tegid tööd.

Barracuda Web Filter lubabki mitmeti piiranguid peale panna. Samas ma olen näinud, kuidas kogenematud administraatorid sellega endale jalga tulistavad. Tüüpiline näide – püütakse töö jaoks internetti kiiremaks saada ja selleks keelatakse pornolehtedel käimine. Milline aga on pornolehe tunnus? Arvatavasti „sex”, „anal” jne, mille põhjal blokeerime päringu.

Tean firmat, kes vahetas oma nime ära, sest nimeks oli Analytikerna AB. Nende äri hakkas selle all kannatama, et kliendid ei saanud nende veebile ligi. Samamoodi kipuvad musta nimekirja sattuma sellised domeenid nagu Holidaysexpert jms.

Teatud töökohad tuleb kindlasti konfigureerida selliseks, et sealt

Hind: 2149 eurot + aastane uuendus 749 eurot (Tigma) Lähem info: barracudanetworks.com/ns/ products/spam_specs.php

Barracuda Web Filter 210 Hind: 1599 eurot + aastane uuendus 399 eurot (Tigma)

pääseks tegema ainult minimaalset hädavajalikku tööd. Näiteks raamatupidaja võiks käia oma arvutist ainult Eesti pankade lehtedel. Kui tal on tarvis Facebooki, peab ta kahjuks võtma isikliku sülearvuti.

Küsige enne tooteid prooviks ning püüdke kõigepealt endale selgeks teha, mida teil vaja ning kas antud tooted on selleks sobivad.

TÕNU SAMUEL

plussid

++ valmis toode, lihtne kasutada ++ sisaldab vajalikke turvatooteid ++ kiire lahendus keerulisele probleemile miinused

–– ventilaatorid on ülilärmakad –– ühemehefirmasse liiga massiivne lahendus –– püsikulud hooldustasude näol

Arvutimaailma hinne

3-

Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 39

labor

Raske metall ja kiired protsessorid Eliidi jaoks on HP uus ärisülearvutite seeria Elitebook 8460p väga raske, kuid massiivsest metallist kere on ilmselt ka kaua vastupidav. Lauaarvuti asendajana pakub sülearvuti võimsust ka tõsisemale koormajale.

Võrreldes teiste, kergemate äriklassi sülearvutitega seda arvutit väga tihti laualt kaasa ei võtaks. Kuid selliseid lauaarvuti asendajaid teatud seltskondades ikka veel hinnatakse ja kui Elitebook pakub suurusele vastavat paremat arvutusvõimsust, siis miks mitte. Võib ju olla ka mitu sülearvutit – üks suurem, teine väiksem.

Palju lisatarkvara HP on juba vanast ajast tuntud igasuguse mõtteka ja mõttetu tarkvara kaasasokutajana, nii leiab ka seekord ohtralt lisatarkvara: HP enda ja partnerite oma. Õige korporatiivkasutaja laseb muidugi oma kujutise kõvakettale peale, aga tavakasutaja võib mõne asjaga ära meelitada, loodavad tootjad ilmselt. QuickWeb nupp on Windowsi kasutajatele, kes ei viitsi veebi saamiseks ära oodata, kuni see ükskord käivitub. QuickWebiga saab kohe veebi. Samamoodi paistavad eraldi olema võrguhaldurid loodud HP enda poolt, veebikaamerale on mingi lisatark­vara, turvatarkvara jne.

Klaviatuur on nagu viimasel ajal kombeks – siledate, mugavate ning madalate klahvidega, puuteplaat suur ja sõrmesõbraliku pinnaga, aga randme jaoks on esiserv natuke liiga kandiline ja jahedalt metalne. Klahvide paigutus nõuab harjumist – arusaamatu on, miks sisestusklahv ehk enter pole kõige äärmine, pidevalt tabab sõrm Page Up ja Page Down nuppe,

mis asuvad sisestusklahvist veel rohkem paremal.

Tugev metallkere HP Duracase disain, mis mõeldud vastupidavatele ärisülearvutitele, peab vastu pidama pealeistumise ja -astumise. Ekraanihinged on tehtud titaansulamist, seega kestavad kauem kui arvuti sisu jõuab ajaga kaasas käia.

Metalne korpus aitab ka jahutusele hästi kaasa, sest arvuti ei kuumene pea üldse. Jõudlustestid, nagu oodatud, on selles numbris testitud masinatest kõige paremad. Korporatiivset kasutajat aga meelitab kindlasti ka see, et kogu arvuti põhi on lihtsa nupuvajutusega eemaldatav – lihtne ligi pääseda komponentidele ja kas või ise mälu vahetada. Et seda tavakasutajad kurjasti ei kasutaks, peaks saama taga­kaant lukustada. Kuidas see käib, sellele jälile ei saanudki. Aku kestis viis tundi 40 minutit, mis on siiski selle võimsamat sorti tööriista jaoks

tehnilised andmed

Sülearvuti HP Elitebook 8460p Hind: 1352 eurot (MarkIT)

Protsessor: Intel Core i5 2540M, 2,6 GHz Mälu: 4 GB ID-kaardi lugeja: jah Kõvaketas: 500 GB, 7200 p/min Optiline seade: DVD±RW (±R DL) / DVDRAM – eemaldatav moodul Ekraan: 14tolline, LED-taustvalgustusega, matt, 1366 x 768 pikslit Ühendused: faksmodem 56 Kbit/s, Gigabit Ethernet, WiFi a/b/g/n, Bluetooth 2.1 EDR Veebikaamera: HD-kvaliteediga Operatsioonisüsteem: Microsoft Windows 7 Pro (64bitine) Aku: 6elemendiline, ca 6 tundi (testimisel 5 tundi 40 minutit) Mõõtmed: 33,8 x 23,1 x 3,2 cm Kaal: 2,3 kg Testid: Geekbench – 5411 punkti, Super Pi 2M komakohta – 29 s, HD Tune kõvaketta keskmine kiirus – 75,7 MB/s

hea tulemus. Et ka ID-kaart on sisse ehitatud, võiks arvuti sobida keskmise Eesti firma tööarvutiks küll.

KAIDO eINAMA

plussid

++ vastupidav korpus ++ kulumiskindel, mugav klaasist puuteplaat miinused

–– raske –– kitsa vaatenurgaga ekraan

Arvutimaailma hinne 40 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

4

Tahvel saab klaviatuuri Tahvelarvutile saab nüüd hankida spetsiaalklaviatuuri, mille ümbrist võib kasutada ekraani toeks.

Logitech Tablet Keyboard for Android 3.0+ on väike mugav juhtmeta klaviatuur, mis käib spetsiaalsesse vutlarisse. Vutlar pole aga mitte niisama vutlar, vaid selle annab lahti voltida ekraani aluseks. Nii võimegi tahvlist, mis muidu tundus mugav vaid diivanil külitamiseks, teha ka korraliku sülearvuti asendaja, kus taga saab pikki tekste sisse lüüa ja tõsisemat kontoritööd teha.

Katsed näitavad, et ka hiired töötavad edukalt Androidiga tahvlite taga, kui vaid vabasid USB pesasid leidub.

Aga Bluetoothiga töötava klaviatuuriga jääb USB pesa ilusti hiire jaoks vabaks. Ainuke mure on tahvlile korraliku kontoritarkvara puudumine – on küll erinevaid tasuta ja tasulisi komplekte, kuid need on seni mõeldud vaid hädapäraste toimingute tegemiseks mobiiliekraanil.

ARVUTIMAAILM

tehnilised andmed

Tahvliklaviatuur Logitech Tablet Key­ board for Android 3.0+ Hind: 60 eurot (müügil juulist)

Ühilduvus: Android 3.0 Ühendus: Bluetooth (Human Interface Device ehk HID-profiil) Toide: 4 AAA patareid või akut

Arvutimaailma hinne

5 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 41

labor

HTC Incredible S – kas tõesti uskumatu telefon?

HTC jätkab sama joont ja S-tähega telefonid lisavad eelmistele mudelitele jõudu. Kas ka muud? Incredible S on tehnilisi näitajaid vaadates varasemaga võrreldes küll pisut edasi arenenud, kuid kas just uskumatult palju ...

Esialgu tundub uus Androidiga telefon väga õhuke, parajalt käepärane ja tugev. Tagakaant ära kangutama hakates selgub, et õhuksuse mulje on üsna kavalalt saavutatud õhukeste servadega – keskel on paksenev rant tagaküljel, mille alla peitub aku. Tagakaas tugevuse osas usaldust ei ärata – väga õhuke plast ja lisaks jääb kaameraobjektiivi ümbrus natuke nagisema.

Kui aga telefon käima saab, on mulje tunduvalt parem. Kaheksamegapiksline kaamera teeb keskmisest paremat pilti ja videot, ekraan küll punktitiheduse poolest kuhugi rekorditepurustajaks enam ei pürgi, kuid on suur ja selge sellegipoolest.

Paraku on kõlaritest tulev hääl natuke plärisev ja kehvavõitu vaatamata SRS- ja muudele heliparandusnippi-

42 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

dele. Kirjutasin juba märkmetesse, et Incredible S on n-ö vana Androidi versiooniga, kui korraga tuli ekraanile teade, et saabunud on uuendus. Nüüd võib öelda, et see mudel on varustatud Android 2.3.3-ga. Palju silmaga nähtavaid uuendusi ei ole, kuid üks uuendus võiks huvitada internetitelefoni kasutavaid firmasid – nüüd saab oma VoIP-kõned teha ilma mingite lisa­ rakendusteta ja salvestada SIP-numbrid otse kontaktide külge. Samuti saab mobiili voolutarvet täpsemalt jälgida.

Kaks päeva tööd Android 2.3-ga kestab Incredible S peaaegu kaks päeva. Protsessor on „vaid” ühetuumaline – esialgu see kiiruses eriti tunda ei anna, ka 1 GHz tuumaga liigub kõik piisavalt kiirelt.

Et optiline juhtnupp, mis mõnel varasemal mudelil oli, on uuest Incredible S-ist kadunud, on tekkinud ekraaniklaviatuuri alla nooleklahvid paremaks navigeerimiseks. Neljatolline ekraan on veel parajalt nii suur, et ühe käega teksti sisestada. Ekraani all on puutenupud, mis mõnikord ka kogemata näpu alla jäävad.

Incredible S pole uskumatult suur samm arengus edasi, jäädes kuhugi praeguste HTC tippmudelite kohenduse ja tuleva kahetuumaliste põlvkonna vahele. Sügisel teevad telefonid oma parameetrites ilmselt suurema hüppe ja siis on Incredible S juba

tehnilised andmed

Nutitelefon HTC Incredible S

Hind: 470 eurot (Elisa klientidele) Operatsioonisüsteem: Android 2.3 Protsessor: 1 GHz Scorpion Ekraan: S-LCD, 480 x 800 pikslit, multipuutetundlik, kriimustuskaitsega Mälu: kuni 1,1 GB, microSD mälukaart kuni 32 GB Andmeside: Bluetooth: 2.1 EDR, microUSB 2.0, 3,5G allalaadimine kuni 14,4 Mbit/s, üleslaadimine kuni 5,76 Mbit/s, WLAN kuni 11 Mbit/s GSM sagedused: 850/900/1800/1900 MHz WCDMA/HSDPA sagedused: 900/2100 MHz Kaamera: 8 megapikslit, autofookus, LED välklamp, ISO seadistamine Aku: 1450 mAh, kõneaeg kuni 9,6 tundi, ooteaeg kuni 370 tundi Mõõdud: 120 x 64 x 11,7 mm Kaal: 135,5 g Testid: Quadrant 1418 punkti, Linpack 32,557 MFLOPS

vana põlvkond. Hea kaameraga, kiire, korraliku aku ning mugava kasutajaliidesega nutitelefon kõlbab aga praegusest valikust lähtudes osta küll.

KAIDO eINAMA

plussid

++ kiire ++ hea aku miinused

–– kehv helikvaliteet –– nagisev tagakaas

Arvutimaailma hinne

4-

Aurora – bassitümps isegi mobiilseadmest Kui tavaliselt jäävad sülearvutid heli mahlakusega bassi osas jänni, siis massiivse bassikõlariga Edifier Aurora teeb heliväljundi tõeliselt kuulatavaks. Kes ainult viitsiks löögiriistaks sobivat metalltoru alati kaasa võtta ...

Kõlarikomplekt asub üsna omaette nišis – ei ole seda lihtne kaasa võtta ja pole ka piisavalt võimas, et koduse muusikakeskusena kasutada. Pigem sobib kontorisse laua- või sülearvuti taha või miks mitte ka telefoni külge, sest ühendus käib tavalise 3,5 mm pistiku kaudu. Bassikõlar tahab rohkem voolu ja nii ongi kaasas ka 220 V vooluadapter, mis on ebamugavam kui näiteks USB toide. Helivaljust regu-

leerivad ühe kõlari küljes olevad +/nupud, mis lülitavad kõlarid ka sisse.

Raske keskmine bassikõlar on asetatud metalltorusse – heli väljub kahelt poolt toru otsast ja jääb mulje, nagu oleks tegu mõne suure kõlarikomplektiga. Lisaks kasutatakse Edifieri patenteeritud IDC tehnoloogiat, mis peaks helivaljuse erinevate sisendite (MP3-mängijad, telefonid, laua- ja sülearvutid) puhul alati üht-

tehnilised andmed

Kõlarikomplekt Edifier Aura MP300 Plus Hind: 71 eurot (ONOFF) Sisend: 3,5 mm Toide: 12 V Bassi võimsus: 15 W Kaal: 1,8 kg

lase hoidma, kahjustamata kõlareid ja ARVUTIMAAILM kuulajat.

Arvutimaailma hinne

4+

Puuteekraanidele oma kosmeetika Nutitelefonide foorumitest võib lugeda appikarjeid, kus keegi on „tavalise” puhastusvahendiga oma puuteekraani mitte puhtaks, vaid veel kleepuvamaks saanud. Selgub, et ka puuteekraanide jaoks on oma kosmeetika.

Tavaliselt ei tee „tavalised” ekraanipuhastajad puuteekraanile midagi, aga kui seda katab kaitsekile, siis kahtlus siiski on kerge tulema. Kas puhastusvahend jätab ekraanidele selle kaitsekile ka kinni? Kas sõrm ikka libiseb pärast karmima puhastajaga üle käimist veel sujuvalt või hakkab telefoni ekraanil „komistama”?

Arvutimaailm leidiski puhastusvahenditest just sellised, mis puuteekraanidele mõeldud. AM Touch Screen Cleaner

näiteks – varustatud puuteekraanile sobiva alkoholivaba vedelikuga ja pudeli küljes oleva käsnaga.

Omapäraks ongi see, et pärast puhastamist ei muutu pind sõrme libisemist takistavaks nagu pärast akende pesemist, vaid puuteekraan on küll sõrmejäljetu ja puhas, kuid näpuga ikkagi libistatav.

Mikrofiibrist kiud ei tohiks ka ekraani kuidagi kahjustada. Nende plusside kõrval võib miinuseks pidada väikese pudeli suurt hinda,

tehnilised andmed

Puhastusvahend AM Touch Screen cleaner

Hind: 10,90 eurot (Stockmann)

Maht: 30 ml Puhastusvahend: alkoholivaba, veepõhine, pihustatav Puhastuspind: kahepoolne mikrofiibrist käsn, vahetatav

samuti pole läbipaistmatust anumast näha, kui palju ainet veel järel on.

ARVUTIMAAILM

Arvutimaailma hinne

4+

Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 43

labor

Kuhu oma andmed panna?

See lihtne küsimus – kuhu oma andmed panna? – valdab aina painavamalt. Kas plaadile? DVD on kohati liiga kallis ja ebakindel. Kõvakettad?

Mälupulgad? Mälukaardid? Nende kiirust, odavust ja mugavust hindame.

Kogunesime ühel soojal maikuu õhtul Scalewirelessi kontoris, kiviviske kaugusel Vabaduse platsist. Nii, nagu kontorisse on südalinnast kiire kohale saada, niisamuti uurisime, kas meie 2,3gigabaidine video ja 300mega­ baidine pakitud andmefail saavad piisavalt kiirelt arvutist mõnele sobilikule andmekandjale, mille ost rahakotti liiga kiiret auku ei löö või liigset „võimlemist” andmekandjatega ei põhjusta.

Võimalikud variandid Selleks, et arvutist andmed mõnele välisele andmekandjale saada, on mitu võimalust. Kõige loomulikum kontoritingimustes on oma asjad salvestada võrgukettale. Üks selline on tavaliselt olemas ka päris väikestes kontorites, nii võtsime ka meie ühe võrguketta omale katsetamiseks.

Kuid võrguketast pole alati väljaspool kontorit käepärast ning varukoopia võiks mõnikord olla ka mõne muu andmekandja peal. Niisiis otsisime kõigepealt oma taskud ja digikaamerad läbi – mälupulgad ja mälukaardid on juba piisavalt mahukad küll, et seal suurel hulgal andmeid hoida. Testi läks üks 4 GB mälupulk, mis kasutab traditsioonilist USB 2.0 ühendust ja üks 4 GB mahuga microSD kaart, 44 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

mis adapteriga sülearvuti SD-pessa käis – microSD on üks pisematest andmekandjatest, kuhu tavakasutaja oma asju gigabaitides talletada saab.

Tavaline SD-kaart oli ka – uurimaks, kas on üldse mingit vahet mälukaardi suuruses ning muidugi ka tihedama andmemahuga SDHC. Suuremate mahtude jaoks on tohutu valik väliseid kõvakettaid. Neid saime Samsungist nii USB 2.0 kui ka uue ja kiirema USB 3.0 jaoks.

Paljudel äriklassi arvutitel ja uuematel lauaarvutitel on küljes üks pistik, millel nimeks eSATA. See on väline SATA-ühendus ehk arvuti külge peaks saama välise ketta ühendada otse SATA siinile, mis tagab vähemalt teoreetiliselt sama kiiruse, nagu oleks tegu sisemise kettaga. Kristjan Karmol oli olemas ka väliseid kõvakettaid eSATAga, aga kaabel puudus. eSATA test jäi juba teiseks päevaks.

Lisatarvikud – kaablid ja kaardid Arvutiks, kust andmete salvestamist välisele seadmele testisime, oli Dell Latitude E6400 (kontrolliks ka üks Lenovo Thinkpad), millel olid kõik vajalikud ühendused peale USB 3.0 olemas. Kiire USB 3.0 ühenduse jaoks saime Tigmast NEC-i USB 3.0 adap-

tes timeeskond

Ando Urbas Scalewireless OÜ turundusja meediakonsultant

Madis Veskimeister Pingviinitiivul OÜ juhataja

Kristjan Karmo ASA Quality Services OÜ kvaliteedikonsultant

Marko Habicht AM kaasautor

Kaido Einama AM peatoimetaja

pisikeste vä­ liste ketaste­ ga seda lisatoidet vaja ei läinud.» teri Expresscardi pessa. Sellel on muuseas kaasas ka lisatoite võtmiseks lisakaabel, mille saab ühendada mõnesse vabasse USB pessa, aga tavaliste pisikeste 2,5tolliste väliste ketaste-

Madis Veskimeister koos Razoritega, mis eSATA otsas seekord vedu ei v천tnud.

FOTOD: KALEV LILLEORG

Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 45

labor

Ühistest varudest ja tootjatelt sai kokku sellise salvestuskomplekti. ga seda lisatoidet vaja ei läinud.

Et Kristjan Karmo proovitud Lacie Rugged XL kettad eSATA kaabliga tööle ei hakanud, siis tellisime YE Internationalist omale ka ühe väga kasuliku juhtme – eSATAst SATAsse ülemineku, millega saab oma arvuti eSATA pistiku taha otse sisemisi SATA kettaid ühendada.

eSATA – kiireim ja murederohkeim Kuigi meie testid toimusid hoopis teises järjekorras, alustame sellest, milline meetod aitas kõige kiiremini väliselt andmekandjalt lugeda. Et lugemine on kõige tavalisem tegevus, siis oli hea just selle järgi järjestada.

Tegelikult ei olnud kirjutamiskiiruse järgi järjestus üldsegi teistsugune, välja arvatud ühe erandina SDHC mälukaart, mis kirjutas tunduvalt kiiremini kui tavalised SD-kaardid.

Niisiis, eSATA sai kõige kiiremini hakkama. Seegi on ka üsna tavaline, sest eSATA teoreetilised kiirused peaksid ulatuma lausa gigabittidesse sekundis (3 Gbit/s SATA 2.0 ja 6 Gbit/s 46 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

Foto: Stanislav Moškov

SATA 3). Meie kasutuses olnud tehnika oli varustatud SATA 2.0ga ja teoreetiline maksimum seega 300 MB/s.

Kuid tegelikult tuli 2,5tollise tavalise sisemise 5400 p/min SATA kettaga kiiruseks vaid 75 MB/s ehk kordades vähem. Tavaliselt see nii kipubki olema, sest kõvaketta enda piirangud võtavad kiirust maha. Imelikul kom-

Sisemised kõvakettad ei pruugi hästi taluda nii-öelda kuumalt arvuti taha ühendamist.» bel ei töötanud eSATA kaabel Lacie põrutus- ja niiskuskindlate ketastega ja kui olime proovinud 3,5tollise tavalise sisemise kõvakettaga, siis selgus, et ka seda ei suuda eSATA ringi ajada.

Kui aga 2,5tolline ketas hakkas pöörlema, siis ainuke järeldus sellest oli, et suuremat toitepinget (12 volti) vajavat

3,5tollist kõvaketast ei toida tavaline sülearvuti oma eSATA pesast lihtsalt ära. Nii oligi – teooriat pakkuvatest allikatest võib lugeda, et lauaarvutid serveerivad kangemat pinget, sülearvutid aga mitte.

Kiiruste edetabel väliselt andmekandjalt lugedes

1. eSATA 75 2. Synology Diskstation DS210+ 63,3 3. Samsung S2 (USB 3.0) 48,6 4. Samsung S2 (USB 2.0) 31,5 5. Samsung S2 7200 p/min USB 2.0 31,2 6. Samsung G2 USB 2.0 30,6 7. USB 2.0 mälupulk 18,3 8. microSDHC mälukaart 10,8 9. SDHC mälukaart 9,68 10. SD mälukaart 6,7

MB/s MB/s MB/s MB/s MB/s MB/s MB/s MB/s MB/s MB/s

Tavalise SATA kõvaketta otseühendamisega eSATA pesasse vastava üleminekukaabli abil tuleb ettevaatlik olla ka sellega, et sisemised kettad ei pruugi hästi taluda n-ö kuumalt arvuti taha ühendamist ja lahtiühendamist, võivad kergelt rikki minna. Samas paljud kettad on ka SATA pistiku otsas n-ö kuumvahetatavad. eSATA kaabliga välised kettad on kaitstumad,

vÕITJA

eSATA Vaatamata sellele, et USB 3.0 lubab kõige paremat teoreetilist kiirust, pole tavalise (süle-) arvutiga praktikas paremat lahendust kui protsessorit mittekoormav eSATA (väline ketas, mis ühendatakse otse sisemise SATA siini külge).

FOTO: (CC) Razor512 (Flickr)

sisaldades oma kenas disainkestas lisaks kõvakettale ka kontrollerit, mis hoolitseb korrektse külge- ja lahti­ ühendamise eest.

Kui andmemahud on suured ja neid pole pidevalt vaja kasutada, siis eSATA kaudu tuleb kõige kiirem ja kõige odavam andmeid liigutada.

500 GB kettamahust alates on giga­ baidi hind konkurentsitult kõige odavam just eSATA ühenduse kaudu.

Terabaite täis topitud võrgusalvestusseade võib suuremate mahtude puhul ka natuke konkurentsi pakkuda.

Harvaesinev USB 3.0 Kuigi meil olid Samsungi USB 3.0 kettad, oli tõsiseid raskusi USB 3.0-ga varustatud uue arvuti leidmisel. Isegi tuliuued Lenovod, HPd ja Dellid polnud kiirete USB-pesadega varustatud. Samsungi 9. seeriat testimise ajal meil kasutada veel polnud, aga nagu mõni lehekülg eespool selgub, on sellel üliõhukesel mudelil USB 3.0 täitsa olemas.

2008. aastal välja ilmunud USB 3.0 standard kõrvaldab mitu USB ühen-

duse puudust – pakub toidet ka võimsamatele seadmetele ja peaks olema teoreetiliselt kuni 10 korda kiirem. Et aga testarvutil USB 3.0 porti polnud, tuli Expresscardi pessa pista Tigmast

med tõesti kordi kiiremini kui tavalise USBga, siis aga tardub kõik. Sellele seletuse leidmine ei võta kaua aega – protsessori koormus USB 3.0-ga on üsna suur ja võtab vanema põlvkonna masina lihtsalt liiga võhmale.

Välistele ketas­tele andmeid saates ei saavu­tata kunagi teo­ree­tilist 480 Mbit/s kiirust.»

Igapäevane USB 2.0

saadud NECi lisakaart, mis sisaldab kahte USB 3.0 pesa. Kas siin mängis põhirolli ketta enda võimekus või ka arvuti ise oli paras pidur, aga mingist kümnekordsest kiirusest ei saanud rääkidagi. USB 3.0 oli küll kolmandiku võrra kiirem, aga mitte nii kiire kui testitud eSATA ühendus. Millegi­ pärast kõikus USB 3.0 kiirus palju, mis viis ka keskmise kiiruse natuke rohkem alla, kui tegelikus elus ehk olla võiks. Vahetevahel lippavad and-

Me kõik kasutame igapäevaselt USB 2.0 ühendusi ja ega siin midagi üllatavat pole – välistele kõvaketastele andmeid saates ei saavutata kunagi teoreetilist 480 MBit/s edastuskiirust.

Arvutame selle ümber megabaitidesse – teoreetiliselt peaks siis andmed liikuma arvutist välisele kõvakettale või mälupulgale 60 MB/s. Päris-elus poole vähem, natuke üle 30 MB/s väliste kõvaketastega. USB 2.0 mälupulk aga oli päriselt veel aeglasem, 18 MB/s. Mis parata – USB mälupulkade prioriteediks on odavus ja selle nimel tehakse kõiges järeleandmisi.

SD kaart, kallis ruumisäästja Praegu on SD mälukaardid juba 64giga­baidise mahuni olemas ja et nad on tõesti väikesed ja odavad, siis Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 47

labor 63 MB/s Sellise kiirusega jäi võrgukettale salvestus alla vaid eSATA-le.

Esikümme eurodes MB/s kohta

miks mitte selliseid postkaardisuuruseid salvestusmeediaid kasutada.

Eriti aga veel pisemate microSD-kaartide puhul ei tohiks ruumiprobleemi tekkida, kui ainult taskupõhja ära ei kao. Gigabaidi kohta on mälukaartide hind küll kõige suurem, kuid kompaktsuse ja mugavuse eest tuleb natuke ka maksta.

Esikümme eurodes gigabaidi kohta 1. eSATA 2. Samsung G2 USB 2.0 3.-5. Samsung S2 USB 3.0 3.-5. Samsung S2 USB 2.0 3.-5. Synology Diskstation DS210+ 6. Samsung S2 7200 p/min USB 2.0 7.

SDHC mälukaart 8. SD mälukaart 9. microSDHC mälukaart 10. USB 2.0 mälupulk

0,08 0,11 0,12 0,12 0,12 0,13 1,81 2,08 2,13 2,36

miseks, sest need kannatavad (sama mälupesa osas) kuni sada tuhat korda ülekirjutamist.

€ € € € € € € € € €

Mälukaardil on hea oma asju hoida (nii nagu mälupulgalgi), aga arvestada tuleb, et välkmälude lugemis-kirjutustsüklite arv on piiratud. Neid pole hea kasutada pidevalt tööfailide hoid-

1.-2.

1.-2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

USB 2.0 mälupulk eSATA microSDHC mälukaart Samsung S2 USB 3.0 SD mälukaart Samsung S2 USB 2.0 Samsung G2 USB 2.0 Samsung S2 7200 p/min USB 2.0 SDHC mälukaart Synology Diskstation DS210+

0,52 0,52 0,79 1,19 1,24 1,83 1,84 2,01 3,00 7,42

€ € € € € € € € € €

Enamik mälukaarte peaks andmeid alles hoidma ca viis aastat, välja arvatud mõned spetsiaalsed SDkaardid, mis on pikema säilitusajaga, seega väga pikaajalist arhiveerimist ei maksa nende pisikeste andmekandjate hooleks jätta. Samas – ilmselt on praegused andmemahud selle viie aasta järel juba tühiselt väikesed ja on üsna odav (kuid tüütu) oma andmed siis jälle suuremate ja moodsamate andmekandjate peale ümber võtta.

Võrguketas eSATA kõrval Proovisime ka ära tüüpilise sisevõrgu olukorra, kus võrgus asub võrguketas.

Gigabitises võrgus jäi 63 MB/s kiirus alla vaid eSATAle, mis on ka üsna loo-

PIIRKIIRUSED TEOORIAS

USB 3.0: lubab kõige rohkem USB 1.1: 15 Mbit/s FireWire (1394a): 400 Mbit/s USB 2.0: 480 Mbit/s FireWire 800 (1394b): 800 Mpbs SATA 1.5: 1.5 Gbps SATA 3.0: 3.0 Gbps USB 3.0: 5 Gbit/s

giline. Samas maksis võrguketas palju – et saada odavat gigabaidi hinda, tuleb sinna päris suuremahulised kõvakettad sisse panna. Ega ka siis otse arvuti taha ühendatava kõvakettaga hinnas ei võistle, kuid pole vajagi – võrgukettal on hoopis teised eelised.

Näiteks ühiskasutus. Meie Synologysse sai sisse 4 TB kõvakettamahtu ja kui sellega teha arvutused gigabaidi kohta, siis tõepoolest – hulgi saab odavamalt. Hind kiiruse kohta aga pole nii lilleline, sest tuleb arvestada sisevõrgu piiravate omadustega ja seadmetes tekkiva kiiruskaoga. Seadme enda üsna „kirves” hind teeb kiiruse hinna teistega võrreldes röögatuks.

KAIDO eINAMA

Tulemused eSATA kaabliga SATA ketas 500 GB

kiirus arvutisse, MB/s

andme­ kandjale, MB/s

seadme hind, eurodes

hind GB kohta, eurodes

hind MB/s kohta, eurodes

75

66

39

0,08

0,52

Samsung S2 Portable 5400 p/min USB 3.0 otsast

48,6

39,8

57,68

0,12

1,19

Samsung S2 Portable 5400 p/min 500 GB USB 2.0

31,5

24,5

57,68

0,12

1,83

Samsung S2 Portable 7200 p/min 500 GB USB 2.0

31,2

24,1

62,56

0,13

2,01

Samsung G2 Portable 5400 p/min 500 GB USB 2.0

30,6

25,1

56,21

0,11

1,84

4 GB USB 2.0 mälupulk (MicroMemory)

18,3

4,84

9,43

2,36

0,52

microSDHC mälukaart (Sandisk) 4 GB

10,8

4,33

8,5

2,13

0,79

SDHC mälukaart (Sandisk) 16 GB

9,68

6,45

29

1,81

3,00

6,7

3,2

8,3

2,08

1,24

63,3

49,4

470

0,12

7,42

SD mälukaart (Sandisk) 4 GB Synology Diskstation DS210+, 4 TB, gigabit ethernet 48 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

Ilmunud on selle aasta parim autoraamat.

Ideeautode loojad vaatavad alati hulk aastaid ette.

Mis praegu paistab ulmeline, võib aastate pärast seista tavakodaniku garaažiteel.

MARGUS�HANS KUUSE

50 ideeautot

Telli nüüd Eesti nimekaima autoajakirjaniku Margus-Hans Kuuse koostatud ülevaatlik teos autoajaloo silmapaistvamatest ideeautodest.

Raamatu hind tellijale

9.99�

hind poes 15.9�

Raamatu tellimiseks on kolm lihtsat viisi: helista numbrile 660 9797, saada e-kiri tellimissooviga aadressile levi@presshouse.ee, mine aadressile www.telli.ee/telli/50ideeautot ja vormista tellimus.

lahendused

Millist mobiiliplatvor 3G, piiramatu mahuga mobiilse interneti levik ning nutitelefonid soodustavad mobiilirakenduste kasutuselevõttu. Kuid milline platvorm on neist kõige sobivam arenduseks?

Platvormi valikul pole määravad tehnilised üksikasjad, vaid see, mida platvorm ning toetav infrastruktuur võimaldab ning kui kiiresti ja kui lähedale potentsiaalsele kliendile saab.

Sven Kirsimäe

Regio/Reach-U mobiiliosakonna arendusmeeskonna juht Mobile Monday Estonia kaasasutaja

Com-Score’i andmetel kasutas 2010. aasta lõpus Euroopa riikides üle 35 protsendi abonentidest mobiilset internetti. Nutitelefonide kasutajate hulka hinnatakse ligi kolmandikuni. On ilmselge, et turud on mobiili­ rakenduste levitamiseks rohkem kui soodsad.

Kirjeldamegi nüüd lühidalt meie regioonis levinud mobiiltelefonide rakenduste arendusplatvorme ja mobiilseid operatsioonisüsteeme (MOS). Artikli skoobist jäid seega välja mitmed teised nagu mobiilne veeb, RIM BlackBerry, Bada, WebOS, MeeGo, BREW, mitmeplatvormilised vahendid, Adobe Flash ning vidinad (www.w3.org/TR/widgets).

Nokia Qt Gartneri hinnangul moodustab Nokia Symbian üle 40% kõigist MOSidest, olles maailma üks levinumaid.

Symbian on arendusplatvormina oma populaarsust aga kaotamas. Seda suuresti uute, avatumate ja ennekõike lihtsamate MOSide leviku tõttu. Et50 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

tevaatlikkust arendajates on tekitanud ka hiljutised segadused Symbiani lähtekoodi avalikustamise ümber ning Microsofti ja Nokia partnerluse hägusus.

Qt kasutab C++ programmeerimiskeelt koos võimsate lisateekidega, lihtsustades ja kiirendades niimoodi arendust. Rõhutakse mitmeplatvormilisusele. Juba praegu toetatakse Qt-s MOS-idest Symbian/S60t, Linuxit, Windows CEd ja üldlevinud töölaua-operatsioonisüsteeme.

Qt eelisena võib välja tuua lihtsate arendusvahendite olemasolu, head dokumentatsiooni ning kiire prototüüpimise võimekust. Miinusena aga eespool mainitud ebakindlust platvormi jätkusuutlikkuse teemadel.

On ilmselge, et turud on mobiilirakenduste levitamiseks enam kui soodsad.»

Qt edukuse määrab tulevikus suuresti Nokia Symbiani seadmete jätkusuutlik levik (või vähemalt Nokia Qt teekide tugi tulevastel Nokia Windows Phone seadmetel).

Apple iOS 2007. aasta keskpaigas avalikustatud Apple iOS sai paari aastaga üheks levinumaks arendusplatvormiks maailmas. iPhone suutis tõestada, et puu-

tetundlik mobiiltelefon on tõepoolest kergesti kasutatav. Tehnoloogia polnud iseenesest revolutsiooniline, kuid kasutusmugavus ja -lihtsus määras peagi suuna kogu tööstuses.

Apple iOSi arendust piirab jäik seotus Apple’i teiste toodetega. Nimelt pole Apple iOSi arendust võimalik teha, kui arendajal pole Apple’i arvutit ning tasulist arendajakontot (tavakonto tasu on 99 USA dollarit aastas).

Lisaks on iOS kasutusel vaid Apple’i enda toodetes (iPhone, iPod ja iPad) ning levitatav ainult Apple’i enda kontrollitud kanalite kaudu (Apple App Store). Vaatamata sellele, et arenduskeskkondade jäikust on vähendatud, on üldiselt piirangud kergelt ületatavad võrreldes konkurentsiga, milles arendaja end kohe leiab. Apple App Store’is on üle 300 000 rakenduse ja seda kõike ainult 60 miljonile seadmele. Apple iOSi üleküllastunud ning tiheda konkurentsiga turul peab programmide levitamisel kaaluma kindlasti alternatiivseid turundusmudeleid, sest pelgalt laadimine App Store’i pole piisav.

Windows Phone Windows Phone’i tulevased arengud on praegu ehk kõige paeluvamad ( ja ka segasemad). Uus Windows Phone 7 on ilmselgelt muutmas suunda äritelefonilt kasutajasõbraliku platvormi suunas. Vaatamata sellele levivad seadmed praegu tagasihoidlikult – neid on alla viie protsendi.

Platvormi arendus käib juba tuttavate Microsofti vahenditega – C#/

rmi valida arendajal?

jõudsalt kaasa uute seadmeformaatide levikule. Juba praegu liidestatakse operatsioonisüsteemi erinevatele seadmetele, alustades mobiiltelefonidest ja tahvelarvutitest ning lõpetades mikrolaineahjude ning autodega.

Java ME

Arendusvahendid aitavad: pildil Androidi telefoni emulaator.

VB.NET ja Microsoft Visual Studio.

Arenduskeskkond jaotub kaheks: mobiilirakenduste loomiseks mõeldud Silverlight ning mängude loomise XNA raamistik (XNA on kasutatav ka Microsoft Xbox 360 mängukonsoolide arenduses).

Windows Phone on siiski piiravam kui oli Windows Mobile. Tulemuseks on kergemalt kontrollitav käituskeskkond ning rakendus ei saa otseselt ohustada operatsioonisüsteemi.

Miinuseks aga APIde ligipääsu piiratus. Rakenduste levitamine käib läbi Marketplace’i müügikanali. Artikli kirjutamise ajal oli selle kasutamine Baltimaades jätkuvalt suletud.

Google Android Google Androidi levik astub jõudsalt kandadele Apple iOSile. Platvormi levikut nutitelefonide lõikes võib pida-

da erinevatel andmetel 20–30% suuruseks (umbes 100 miljonit seadet).

Peamisteks arendusplatvormi leviku põhjusteks peetakse selle täiuslikkust (suuresti tänu korralikele arendusvahenditele), avatust, programmeerimiskeele lihtsust (Java, XML) ning API võimekust. Rakenduse levitamiseks võib kasutada Android Marketit, kuid see pole eelduseks installeeritava binaarfaili levitamisel.

Keeruliseks võib osutuda rakenduste müük. Võrdluseks on iOSi kasutajad palju altimad rakenduste eest maksma. Androidi-rakenduste müügiedu võtmeks loodetakse rakendusesiseste müügikanalite tulevast populaarsust (nn In-App Payments).

Android Marketi rakendusi leidub praegu ligi 200 000.

Google Androidil on pikemas perspektiivis suur potentsiaal, aidates

Java ME pole oma olemuselt MOS. Tegu on SUNi (praeguse Oracle’i) poolt litsentseeritava spetsifikatsiooniga, mis defineerib mobiiltelefoni API. Java ME realisatsiooni tagavad Java ME spetsifikatsiooni omandanud ettevõtted. Ajalooliselt olid nendeks mobiiltelefonide tootjad. Java ME on üks vanemaid ning üldlevinumaid mobiilirakenduste platvorme, mis on kasutatav umbes kolmel miljardil mobiiltelefonil, mis teebki selle praegu kõige levinumaks.

Platvormi arenduse keerukus seisneb seadmete ja APIde tohutus killustatuses. Arendaja jaoks tähendab see, et kord ühe seadme jaoks loodud tarkvara tuleb muuta töökõlblikuks ka teise seadme jaoks. Java ME programmide levitamine on järgmine mure. See toimub mõne agregaator­ lehekülje (näiteks GetJar) või operaatorite abiga.

Millist mobiiliplatvormi siis eelistada?

Eelistust on raske anda. Palju loeb siin, millist publikut soovitakse kaasata.

Aluseks tuleb võtta seadmete populaarsus, mobiilirakenduste levitamise ja müügikanalite olemasolu ning alles siis arendusplatvormi keerukus.

Platvormi tehnilised iseärasused ei ole määravad, sest need on õpitavad.

Määrav on see, mida antud platvorm võimaldab ning kui kiiresti ja kui lähedale on võimalik potentsiaalsele kliendile saada. Tavapärane on mobiilirakenduste loomine võimalikult paljudele MOSidele ja mobiiltelefoni mudelitele. Iga uus seade ja platvorm on aga järjekordne proovikivi, arenduskulu ning hooldusmure.

Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 51

lahendused

6 olulist majandustar Millised uued tehnoloogiad on majandustarkvara valikul olulised, mida nende puhul jälgida ja kuidas need efektiivselt tööle rakendada?

Majandustarkvara käib muu infotehnoloogia arenguga kaasas ja siingi on olulised teenustepõhine arhitektuur, pilveteenused, kättesaadavus, mobiilsus ja uus veebipõlvkond.

Toomas Teder Epicor Software Estonia Baltimaade juht

1

Teenustepõhine arhitektuur (SOA)

Pea kõik tarkvaramüüjad reklaamivad oma tooteid kui teenustepõhisel arhitektuuril põhinevaid (SOA – serviceoriented architecture), kuid eristada tuleb siiski neid, mis on ka tegelikult teenustepõhised. Tõeline SOA-l põhinev keskkond jagab tarkvara protsessid teenusteks, mis suhtlevad omavahel, ent ei sõltu teineteisest. Igal teenusel on funktsionaalsus, mida on võimalik kohandada vastavalt ettevõtte vajadustele. Teenused võivad lisaks olla erinevates keskkondades ja isegi väljaspool oma ettevõtet.

SOA põhimõttel töötav majandustarkvara annab olulise eelise just seetõttu, et äriprotsesse on võimalik kohandada ilma lähtekoodi muutmata.

Sealhulgas saab märksa hõlpsamini uuendada tarkvara uuele versioonile või täiendada seda erinevate uute lisa­vidinatega.

2

Pilvetehnoloogia ehk SaaS

Tänapäeva võimalused süsteemide 52 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

hoidmiseks „pilves” on juba küllaltki laiad, seda nii teenuse pakkujate kui ka teenuse skaala poolest. Pilvetehnoloogia võimaldab ettevõttel keskenduda oma põhitegevusele, kasvule ja laienemisele selle asemel, et tegeleda võrgu, riistvara ja tarkvara haldamisega. Lisaks säästab veebis hoitav tarkvara kulusid nii hoolduse kui ka arenduse pealt, mistõttu saavad ka väiksemad firmad endale suurtele ettevõtetele mõeldud (ehk kallimaid) lahendusi lubada.

Jälgige, et pakutavaks SaaS lahenduseks oleks selline, millel on ainult üks koopia aplikatsioonist, mida kõik kasutavad ehk n-ö multi-tenant-versioon. See tagab reaalajas andmed ja süsteemi väiksemad hoolduskulud.

3

Kõikjal kättesaadavus

Konkurentsivõime tagamiseks on tänapäeval kriitilise tähtsusega, et infole pääseks ligi ka mujalt kui kontorist ja mitte ainult tööajal. Teema haakub tihedalt ka SOA keskkonnaga, mis aitab tagada, et erinevate vahenditega sisestatud andmed on sünkroonis ja kättesaadavad reaalajas kohe, kui süsteemis on muudatus tehtud. Kui oluline on kõikjalt kättesaadav teenus, valige ettevõtte majandustarkvara selline, kus näiteks mobiiliseadmete lisamiseks ei oleks tarvis hakata süsteemi koodi ümber kirjutama.

Sellest põhimõttest lähtuvalt tuleb IT-meeskonnal kindlasti palju tööd teha ligipääsetavuse ja turvalisuse teemal. Kõikjal kättesaadavuse

Mobiilne ajaplaneerija võib säästa spetsialisti kohapeal kuluvat aega (pildil Androidile mõeldud Execu­ tive Assistant). põhi­mõte võib rangemate turvalisuse nõuete tõttu turvalisust tõsta.

Võtmeküsimus, mida ettevõtted enne selle põhimõtte rakendumist peaksid küsima, on see, kuidas see ettevõtte konkurentsieelist suudab parandada. Samuti tuleks leida vastused järgmistele küsimustele: kellele ligipääs antakse – kas ainult töötajatele või piiratud versioonina ka kaubanduspartneritele, mis kiirendab tellimise protsessi? Kas ja kuidas need uued võimalused aitavad ettevõttel

rkvara tehnoloogiat

Kas Amazoni mudel, kus kasutajad saavad anda tagasisidet veebis, sobiks ka sulle? laieneda, ostmisprotsessi paremaks teha ja kulusid vähendada?

4

Mobiilsed seadmed

Mobiilsete seadmete kasutuselevõtt avardab ettevõtte võimalusi kiirelt reageerida ja tegutseda, mistõttu peaks majandustarkvara selle võimalusega kindlasti lubama. IT-osakonnal tuleb enne mobiilsete seadmete ligilaskmist vastata mitmele tehnilisele küsimusele, alates lubatavast andmete ülekande kiirusest, kasutajaliidese suurusest, riistvara jõudlusest, aga ka turvalisuse ja riskihalduse nõuetest.

Näiteks tootmisettevõte või selle esindaja, kes pakub kohaletulekuga teenust, peaks küsima, mis oleksid mobiilse ligipääsu vajadused sellisele tööle. Ajakulu raporteerimine, kliendi ajaloo kuvamine, probleemi sisestamine, kuluaruande esitamine jne on ühed võimalikest. Kas on lisaks vajadust lisada seadmetesse ka veebikaamera võimalus, mis aitab juhendada

tasub vaadelda suuri ja innovatiivseid tegijaid turul.»» veebi teel? Säästmaks spetsialisti aega, võiks mobiilne süsteem lubada salvestada ka tema kohapeal kulunud töö aega, et aega ei peaks enam eraldi raporteerima.

5

Web 2.0 ja 3.0

Internetist on saanud tänapäeval kahe­poolne suhtluskanal, mille kaudu on ettevõtetel võimalik panna koos tööle oma eri maailma osades asuvad tiimid ja saada tänuväärset tagasisidet oma klientidelt ja koostööpartneritelt.

Suhtluskeskkondade nagu Facebooki ja Twitteri abiga on nüüdsest võimalik probleeme lahendada minutite,

mitte enam päevadega. Ettevõte peab selleks aga oma erinevad valdkonnad koos tööle panema, et info õigesti (sh erinevate valdkondade vahel) liikuma saada.

Tasub vaadelda suuri ja innovaatilisi tegijaid turul, leidmaks sobivaid lahendusi oma ettevõttele. Näiteks kas Amazon.com-i praktika, mille kohaselt saavad kasutajad veebis anda tagasisidet raamatute kohta, tõstaks ka teie ettevõtte toodete müüki veebis?

6

Ärianalüüs ja tulemuste mõõtmine

IT-osakonnal on oluline roll näitamaks tippjuhtkonnale meetodeid ärianalüüsiks ja tulemuste mõõtmiseks majandustarkvara abiga. Majandustarkvara abiga on võimalik saada vastuseid küsimustele alates tootmisalast ja lõpetades töötajate motiveerimise ning klientide teeninduse parandamiseni. Selleks tuleb aga osata õigeid küsimusi esitada.

Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 53

lahendused

Kolm rakendust, millega saab helistada tasuta Kuutasulise m-interneti ja 3G-võrgu levik peaaegu üle kogu maa tekitab küsimuse, kas me ei saaks mobiilioperaatorite kõneminuti tasu ignoreerida ja helistada üle andmeside omavahel otse, tasuta.

Nutitelefonidele ongi juba tekkinud (kohati veel veidi toored) rakendused, mis otsivad telefoni kontaktide seast teised sama rakenduse kasutajad ja helistavad neile üle andmeside tasuta.

Kaido einama kaido@am.ee

Kui helistaja ja kõne vastuvõtja kasutavad sama rakendust, siis kuskil registreerimata, salasõnu sisestamata ja sisse logimata tehakse nendevaheline kõne üle WiFi või 3G andmeside, operaatorile jääb vaid see raha, mis küsitakse andmeside eest (see kipub tihti olema juba kuumaksupõhine).

Katsetatud kolme rakenduse eeliseks näiteks Skype’i ees on see, et pole vaja registreeruda, kasutajana sisse logida ja teisi sõbranimekirjadesse kutsuda. Kõik, kes on telefoni kontaktides, on automaatselt ka rakenduse sõbranimekirjas. Kui kontakt ei kasuta oma telefonis sama rakendust, siis käib kõne traditsiooniliselt, üle GSM võrgu. Kui firmal on korporatiivselt nutitelefonid, siis on lihtne kõigile vastav rakendus paigaldada ja ka töötajate kontaktid lisada ning kogu sisesuhtlus on siis tasuta.

Viber Ilmselt on see rakendus kõige populaar­ sem iPhone’i kasutajatele. Androidiga 54 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

telefoni omanikud saavad testperioodil osaleda kutsetega, kõigile Marketist kättesaadavaks pole Viberit veel tehtud. Nii nagu teisedki, töötab Viber mobiili telefoniraamatu põhiselt, otsides kontaktide seast üles need, kes on ka Viberi kasutajad. Kasutada saab ka tekstisuhtlust. Beetaversioon Androidile on veel vigaderohke, aga iPhone´is töötab hästi.

Voxtrot Voxtrot on lihtne Androidi kõnerakendus, mis aitab telefonis olevatele kontaktidele helistada tasuta üle andmeside.

Samuti pole vaja kuskil registreerida,

paroolide ja kasutajatunnustega jännata ega mingeid kontakte või sõpru lisada. Kõik kontaktid võetakse telefoni kontaktiraamatust.

Kõnesideks vajatakse vähemalt 190 kbit/s ühendust, seega piisab ka EDGEist. Kui helistataval inimesel Voxtrot ei tööta, suunatakse kõne ümber tavavõrku. Ebamugav on ainult see, et kontaktinimekirjas pole märgitud, millised inimesed kasutavad juba Voxtrotti, millised mitte. Vaid nime välja valides saab selle teada.

Tango Võrreldes ülejäänutega on Tangol üks oluline lisaomadus – sellega saab ka ka-

lihtne lahendus

Ge.tt – lihtsaim viis faile jagada Tööfaile üle FTP saab muidugi ka alati jagada, aga FTPga jändamine on tüütu.

Kuidas veel lihtsamalt saaks?

Ge.tt ei nõua registreerimist ja sisselogimist, mine lihtsalt lehele ja jaga oma fail laiali.

hepoolseid videokõnesid teha. Muus osas on kõik sama – installi omale telefoni ja töötab kohe, registreerimata ja sisse logimata kõigi telefonis olevate kontaktidega. Hea on ka see, et rakendus töötab nii iPhone’i kui ka Androidiga.

Tango rakenduses saab juba nimekirjas vaadata, millised kontaktid

Kõnesideks vajatakse vähemalt 190 KBIT/S andmeside­ühen­ dust, seega piisab ka aeglasemast EDGE'ist.» kasutavad ka Tangot ja neile tasuta üle andmeside helistada. Poole kõne pealt võib video sisse-välja lülitada ja vahetada ees- või tagakaamerat (kui esikaamerat pole, saab kasutada eripeegleid). Kõnekvaliteet tundub parem kui tavakõnel, videokõnedeks aga vajatakse kiiremat andmesidet.

Tango toetab lisaks Google Voice’i numbreid. Puuduseks on aga see, et Tango ei näita, kas helistatav on tasuta võrgus või ei ole – kutsub mõnikord ka siis, kui teisel poolel on andmeside või rakendus välja lülitatud.

Lisaks torrentitele, FTPle, Dropboxile ja muudele failijagamisvahenditele on põhiküsimus see, et kui mul on kohe ja kiiresti vaja midagi jagada, siis on kõik need asjad liiga aeganõudvad ja tahavad vähemalt natuke pusimist. Ge.tt on asja teinud nii lihtsaks kui võimalik: laed oma faili üles ja jagad linki. Ge.tt link genereeritakse kohe, kui fail on valitud, nii et suure faili laadimisel ei pea ära ootama, kuni see on kohale jõudnud, vaid lisada lingi juba Messengeri aknasse või e-kirja.

Kasutada saab üleslaadimist ilma sisselogimiseta, tasuta sisselogimisega või tasulise kontoga. Igal variandil on eri võimalused. Sisse logimata säilitatakse faili kuni 30 päeva pärast viimast allalaadimist.

Kasutajaks registreerudes hoitakse faili alles kuni 90 päeva pärast viimast allalaadimist ja kasutajad, kellele linki jagad, saavad teada, et fail on just sinult. Faili mahtu ei piirata. Üleslaadimine töötab ka mobiilibrauserites.

ARVUTIMAAILM

Nii näeb välja pildijagamine Ge.tt lehel – ei midagi liigset, peaae­ gu tühi lehekülg.

Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 55

inimesed sünnipäev

uues ametis

b lo g i va at lus

Tint või laser – mida küll valida?

45

Andrus Hiiepuu 17. juuni Elisa Eesti juhatuse liige

53 Ants Sild

19. juuni Baltic Computer Systemsi juht

IT Kolledži rektoriks sai Tiit Roosmaa Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) Nõukogu koosolekul valiti IT Kolledži uueks rektoriks Tiit Roosmaa, kes asub ametisse viieks aastaks. Rektori kohusetäitjana ametis olnud Linnar Viik enda kandidatuuri üles ei seadnud. Doktorikraadiga Tiit Roosmaa töötas aastatel 2003–2010 TÜ arvutiteaduse instituudi juhatajana, alates 1989. aastast on TÜ matemaatika-informaatika teaduskonna prodekaan ning 1993. aastast kuni käesoleva ajani on TÜ arvutiteaduse instituudi dotsent.

41

Karel Kannel 2. juuli Proact Eesti tegevdirektor

39 Tõnu

Samuel 3. juuli IT-turvaspetsialist

IM Arvutite tegevjuht on Jaanus Treilmann Väga kaua mõtlema ei pidanud, tunnistab Jaanus Treilmann, kui sai aasta alguses pakkumise asuda uueks tegevjuhiks: „IM Arvutid on Maci sünonüüm Eestis ja mina Maci pikaaegne fänn.”

Treilmanni varasem amet oli Skype Eesti kontoris teenuse ülalhoiuga tegelevat operatsioonide üksust juhtides. Enne seda töötas ta üle 5 aasta Elisa Eestis.

56 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

Kas peaks ostma laser- või tindiprinteri?

Mida saab teha Androidi-rakendustega?

Informaator.ee veebis kasulike nõuannete rubriigis on eesti keelde tõlgitud PC Worldi igihaljas nõuanne laseri ja tindi vahel valimisest. Rusikareeglid on endised: kui tahad fotosid, võta pigem tindiprinter, kui kiirust, siis laser.

11.5.11, Informaator.ee

Elisa on hakanud tõsisemalt blogima. Põhiliselt nutitelefonidest. Õpetati, mida teha Google’i põhiliste Androidirakendustega. Käsitletakse Google Mapsi, Youtube’i, Gogglesit, Latitude’i. Hoiatatakse ka seda, et Earth kasutab aplalt m-internetti.

9.5.11, Elisa.ee

?

5 T WIT TERI SÄUTSU

Arvutimaailm valib igal kuul välja viis tehnoloogiateemalist säutsu, mida jagab siin lugejatega.

Kontoris valitseb endi­ selt küsimus – kas ka­ sutada tinti või laserit?

Informaatori blogis saab sellele vastuse leida.

PETSKRATT: droidid omavahel – mu nutifon teeb arglikke lähenemiskatseid m-parkimise robotile. „Hi o” – „Viga sõiduki numbri sisestamisel” (sai korvi).

Peeter Marvet, tehnokratt

HOLGER_R: Ligi kolmandik eesti elanikest kasutab Facebooki, väidab Delfi.

Varsti saame ennast julgelt f-eestiks nimetada.

Holger Roonemaa, ajakirjanik

KRISTJANLEPIK: Skype’i tehingu ilmestamiseks – MS maksis ca 8 mln USD töötaja kohta. eestis pea 400 töötajat, 44% Skype'i peade arvust. Korrutage ise.

Kristjan Lepik, investeerimisspetsialist

MINUT_EE: Eesti Energial oli kuu tõrgete kõrvaldamiseks näitude vastuvõtmise süsteemis – midagi pole aga muutunud. Lubatakse katkestusi. #fail Mis on uut Mangos?

Tele2 blogis „Oliver soovitab” võetakse ette Microsofti uus mobiiliplatvorm Mango ehk Windows Phone 7.1. Nagu versiooni numbergi ütleb, suurt revolutsiooni ei tule. Uuendatakse integreeritust suhtlusvõrkudega, tehakse kõik-ühes-postkast, tuleb multitasking.

25.5.11, oliver.tele2.ee

Minut.ee, uudisteportaal

VEIKO: Käisin täna Orkutis.

Vanu klassikaaslasi otsimas. Jube veider tunne oli ... nagu olekski keskkoolis tagasi.

Veiko Tubin, näitleja

fo o ru m i va at lus

Kas Microsoftist saab Soome Nokia ja Eesti Nokia mõlema uus ideoloog ja juhtija? Selle üle arutavad investorite foorumid nii murelikult kui ka üsna lootusrikkalt.

Tarkinvestor.ee foorumis küsib Kristjan Lepik, mis Microsofti ja Skype’i liidust siis ikkagi saab. Tõenäoliselt maksis Microsoft Skype’i eest liiga palju, arvab skeptilisusele tihti kalduv Lepik. Siiski, leiab ta, võib see aidata Skype’iga seotud järellainetusega mõne suurema asja käimalükkamist. Nagu mõned foorumlased arvavad, võib Eesti osa Skype’i tulevikus hakata edaspidi kahanema ja liikuma sinna, kus loogiliselt kõik suured IT-korporatsioonid asuvad – USAsse.

LHV.ee foorumis on kasutaja Kal välja kaevanud uudise, mis räägib kuulujuttudest, nagu plaaniks Microsoft lisaks partnerlusele hoopis Nokia mobiiliosa äraostmist.

Et autoriteetseid allikaid kuulujuttu kinnitamas pole, siis ei ole uudis ka suurtesse uudisteagentuuridesse jõudnud. Vaatamata üsna kõvale uudisväärtusele pole ka Nokia aktsia selle peale liigatanud. Liiga spekulatiivne informatsioon.

Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 57

inimesed Serveriruum teletorni all Tallinna teletorni all betooni ja raudkarkasside vahel asub Elisa uus äsja avatud serveriruum. Võrreldes ELi või Google’iga imepisike, kuid üks uusimaid Eestis. Need, kes vajavad näiteks majutust mitme operaatori juures, saavad serverikapi teletorni alla viia.

Lae all jooksevad tähtsad kol­ lased juhtmed: kaks erinevat opti­ list ühendust keskusse, üks üle Lasnamäe, teine läbi kesklinna.

Tähtsa torni all: Lembit Elmik Elisast peab teletorni all asuva serve­ riruumi üheks eeliseks just kaugust kesklinnast, kui on vaja süsteeme dubleerida ja hoida üksteisest geograafiliselt veidi eemal. fotod: egert kamenik

Lembit Elmik Elisast (vasakul) näitas ühele klientidest – Ivan Tafiitšukile Tigmast, mismoodi seadmete töö ühes serverikapis tagatakse.

58 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

Päris vundamendi all: keskel on uks serveriruumi, vasakul aga viib käik teletorni vundamendi alla.

Servereid ümbritseb üsna paks betoon.

See ei ole garderoob. Nii näevad välja klientide kapid: rendi kas terve räkikapp, pool või veerand.

Terve kapi peale on kaks eraldi elektritoidet eri alajaamadest.

Nurgakivi teadusäride majale

Tallinna Tehnopoli teaduspargis pandi 25. mail nurgakivi. 9000 ruutmeetril hakkavad aasta pärast tegutsema Eesti teadusmahukad infotehnoloogia-, elektroonika- ja meditsiinitehnoloogiaettevõtted.

Tsement ID-kaardile: majandus- ja kommunikat­ siooniminister Juhan Parts müüris teadusäri hoone nurgakivisse ID-kaardi, mälupulga hoone projekti­ ga, 25. mai ajalehe ja euromündid.

Tehnopoli juhatuse liige Pirko Konsa loovutab nur­ gakivisse müüritava kapsli tarvis vajalikud tehno­ loogilised esemed. FOTOD: TEHNOPOL

Lisaks on magistriõppes rahvusvahelised ingliskeelsed õppekavad: Communicative Electronics Cyber Security (TTÜ ja TÜ ühisõppekava vastuvõtuga Tallinnas) Software Engineering (TTÜ ja TÜ ühisõppekava vastuvõtuga Tartus) Loe lisa:http://www.ttu.ee/programmes/master-studies-2/

Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 59

inimesed

Kui hipi paneb ülikonna selga ja kolib ära

Kui EMT tehnikajuht Tõnu Grünbergile helistada, kõlab kutsuva tooni taustaks The Eaglesi „Hotel California”. Palju ei puudunud, et temast olekski hoopis kitarrist saanud.

Taevas on selge, kift oleks vaadata küll.»

Tõnu Grünberg tahaks ka Istanbulis astronoomiaga tegeleda

Nüüd on ta jõudnud tegeleda elektroonilise muusika väljaandmisega ning uurib öösiti oma Viimsi-kodus teleskoobiga tähti. „Ma olin ikka päris hipi, pikad juuksed ja puha, hääletasin mööda Venemaad ringi,” räägib Grünberg oma kabinetis istudes. Lapsepõlves õppis ta aastaid pillimängu ja mängis nii klaverit kui ka kitarri, muuhulgas kitarri ja basskitarri mitmes tolle aja bändis. No näiteks millistes?

Kas mõni neist praegu ka veel tuntud on? „Ah, ei, enam neist vist küll keegi eriti ei tegutse,” ütleb Grünberg ja mul ei õnnestugi talt välja pinnida, millistes koosseisudes ta siis esinenud on. Ka kitarri ei ole Grünberg enam aastaid kätte võtnud ja kõik oma pillid kinkis ta juba ammu ära, kuid nüüd, kui tema tütar asus kitarrimängu õppima, tundub talle, et pillimäng võiks jälle huvi pakkuda. „Ega enam mängida vist ei oska,” ütleb ta, aga tunnistab samas, et kitarrimäng on nagu jalgrattasõit. „Kui pool aastat harjutada, siis tuleks kindlasti jälle meelde.”

Asi ei olegi mitte niivõrd selles, et tänapäeva inimene ei tahaks jälle kitarri mängida või kalal käia või mudellennukite kokkuliimimise rahulikku kunsti endale meelde tuletada, aga kellelgi ei ole ju aega. „Kust see aeg võetakse?!” ahastavad nad ja tormavad järgmisele koosolekule. Paljud hakkajamad neist lähevad üldse välismaale tööle ning seal, teatavasti, ei ole mingit kitarrimängu, vaid tuleb senisest veel kõvemini tööd teha.

60 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

Tõnu Grünberg saab ka oma Lasnamäe veerul asuvas kabinetis veel vaevalt mõne nädala istuda, sest juba juulis läheb ta tööle Istanbuli ning hakkab juhtima TeliaSonera Euraasia üksuse tehnoloogiavaldkonda. Praegu peab ta välja mõtlema, kui palju oma isiklikust elust sinna üldse kaasa võtta. Näiteks on ta astronoomiahuvilisena oma koduhoovi püstitanud väikese observatooriumi, kust taevakehasid ja kaugeid udukogusid jälgida ja me laskume pikemasse arutelusse, kas kõiki neid torusid on võimalik ja mõttekas Istanbuli kaasa võtta või mitte.

Teleskoop jääb maha „Muidugi võtaks kaasa,” ütleb Grünberg kindlalt. Seejärel selgub, et ta ei tea oma Istanbulielu kohta veel õieti midagi, isegi korterit ei ole olemas. „Eks nad otsivad mingid korterid välja ja annavad mulle valiku ette,” lausub ta. „Aga teleskoobile on ikka eraldi ehitist vaja. Pealegi on Istanbuli-suguses linnas valgusreostus nii suur, et ega sealt eriti midagi näha ei ole. Aga taevas on seal selge, kift oleks vaadata küll.”

Nii et teleskoobid jäävad siiski ära. Korraga lööb Grünbergi nägu särama. „Mul on üks väga hea binokkel, optilise stabilisaatoriga, sellega saab ka taevast väga hästi uurida. Vaat selle ma võtan kohe kindlasti kaasa!”

Muus osas on tema nõudmised Istanbulielule aga silmatorkavalt vähenõudlikud. Leping kestab vaid kaks aastat ning Grünberg võtabki

Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 61

inimesed

Meditatsioon Nepalis Budd足 ha s端nnikohas.

62 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

seda esialgu natuke kui üht pikka töölähetust.

Pakib särgi ja pesu ning astub lennukile. EMTst ta lahti ei lase, e-postiaadress ja mobiilinumber jäävad toimima ning kindlasti kavatseb ta end EMT tegemistega ka edaspidi kursis hoida.

Sisuliselt saab tal aga seal väga huvitav olema, see on täiesti kindel. Tema alluvusse kuuluvad Kasahstan, Aserbaidžaan, Usbekistan, Nepal, Gruusia, Moldova ja Tadžikistan. Koostööd tuleb teha ka Venemaa, Türgi ja Kambodža mobiilsideoperaatoritega, kus TeliaSoneral on vähemusosalus. Kõigis nendes riikides on mobiilside väljaehitamine väga erinevates faasides, nagu ka pakutavate lisateenuste valik ning kvaliteet. Grünberg on viimased 17 aastat EMTs võrke ehitanud ning kuulunud viimased aastad ka TeliaSonera Põhja- ja Baltimaade tehnoloogiaüksuse juhtkonda.

EMTs firma algusaegadest Ta õppis suure astronoomiahuvilisena Tartus aasta füüsikat, seejärel leidis, et see pole ikka see ning tuli tagasi kodulinna Tallinnasse, TPI­ sse raadiosidet õppima. Seejärel töötas Teaduste Akadeemia erikonstrueerimisbüroos ühel nii salajasel ( ja keerulisel) alal, et tal oli nõukogude aja lõpus lausa välismaale sõidu keeld. Sellele järgnes nõukogude aja lõpust kuni 1990ndate alguseni töö ühes hollandlaste sidealases konsultatsioonifirmas ja magistriõpingud Rootsis. „Rootsist tagasi tulles hakkasin siin ringi vaatama, et kuhu tööle minna ja läksin end EMTsse pakkuma, seal vajati inimesi, minu esimeseks tööülesandeks sai kohe 2G-võrgu ehitamine,” räägib ta. „Ma ei ole päris teadlase tüüp, ma tahan tegutseda, seda rakenduslikku poolt rohkem, action’it.”

EMTsse sattus ta kohe firma algusaastatel ja sellest ajast ongi tema käe all valmis ehitatud nii 2G-võrk kui ka nüüd 3,5G-võrk, aga ka 4G-võrk avati esmakordselt Eestis eelmise aasta lõpus.

Samuti on turule toodud hulgaliselt uusi teenuseid. Ka selles, et just EMT on aastaid olnud operaator, kes kõige uuemad tehnilised lahendused esimest korda turule toob, on Grünbergi käsi mängus olnud. Keegi on ju pidanud firma sees selliseid otsuseid kogu aeg kaitsma ning ega ta ei lükka tagasi, et just tema see on olnud.

Töö Istanbulis juba tuttav Nii et tegelikult läheb ta Istanbuli tegema tööd, mida ta on Eestis juba teinud ning ilmselt pole tal vaja eriti muretseda selle üle, kas ta ikka

Ma ei ole päris teadlase tüüpi.»

Tõnu Grünberg tuli Teaduste Akadeemiast ära päris ärisse

Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 63

inimesed

hakkama saab? „Aga senisest kümneid kordi suuremal skaalal!” ütleb ta. Kui Eesti puhul oli algusest peale selge, et lõpuks tuleb kogu riik levialaga ära katta, siis näiteks Kasahstani puhul tekib kohe küsimus, kas hakata leviala ka steppidesse laiendama või mitte. Kui hakata, siis kuidas steppi mõne jurta kõrvale elekter saada? Nepalis näiteks on elektrivarustusega väga suuri probleeme ning riigis on tõeline vahelduvvool selle anekdootlikus tähenduses: kord on, kord ei ole. Seetõttu tuleb paljude tugijaamade puhul näiteks päikeseenergiat kasutada.

Teine amet: maailmarändur Pealegi on Nepal ju äärmiselt mägine maa ning mägedesse leviala ehitada pidavat olema eriliselt keeruline kunst. „Esialgu on lihtne,” on Grünberg optimistlik. „Paned masti lihtsalt iga mäe tippu ja pärast hakkad vaatama, mis edasi saab ja kuidas võrku tihendada.”

Turg ise on muidugi nendes riikides väga teistmoodi kui Eestis. Näiteks on enamikes neist kõige populaarsemad kõnekaardid, sest inimestel ei pruugi olla pangaarvet ega kindlat sissetulekut, mistõttu on nendega lepinguid keeruline 64 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

sõlmida.

Tähtede vaatamisest ja kitarri tinistamisest ei saa muidugi juttugi olla, kui sa pead vastutama selliste riikide mobiilside eest. Vähemalt esialgu hakkavad Grünbergi töönädalad mööduma lennukis, autos ( ja ehk ka kaameli seljas), sest kõik tema alluvusse kuuluvad riigid tuleb läbi sõita, inimeste ja oludega tutvuda ja nii mitu korda, nii et Istanbulis olemiseks eriti aega ei jäägi. „Ma olen Istanbulis käinud küll, nii sellel aastal juba ärireisil kui ka möödunud aastal näiteks käisime Pärdi esiettekannet kuulamas,” räägib Grünberg.

Ja kuidas oli? „Pärt oli hea nagu Pärt ikka.”

Ei, kuidas Istanbul oli? „Aa, kift linn, väga kift! Mulle väga Istanbul meeldib! Ainus linn maailmas, mis on korraga kahel kontinendil: Euroopas ja Aasias.”

Nii Istanbulis elamiseks kui ka mööda KeskAasia riike sõitmiseks on Grünberg ilmselt parim kandidaat, kelle TeliaSonera üldse valida oleks saanud. Tunneb oma ala, räägib vene ja inglise keelt ning talle meeldib kohutavalt reisida just huvitavates riikides, kohalike elanike sekka imbuda. Kõige paremad reisid on Grünbergi jaoks just need, kus ta, seljakott seljas,

Kaks sarnast Indoneesias.

ümbritsevat avastab, mitte need, kus õhtuti kallis hotellis unne suikuda saab.

Kui palun tal nimetada mõnd riiki, mis kõige sügavama mulje jätnud, hakkab ta poolvaljusti üles lugema kogu ÜRO liikmeskonda, tundub mulle. Lõpuks annab alla ja räägib parem, kus tahaks veel käia. „Üle-eelmisel aastal ma käisin Mehhikos ja Liibanonis ning Süürias. Eelmisel aastal ma käisin Indoneesias ühe pikema jupi, sel aastal Nepalis. Ega ma ei tea, kuhu ma järgmisena lähen, aga on kohti, kus ma olen liiga vähe käinud.

Aasias olen üsna palju kolanud, tahaks just kuskil mujal käia.”

Hipi tõmbas ülikonna selga Näiteks pole Grünberg kunagi Uus-Meremaal käinud, aga tahaks minna. Austraalias on käinud, aga vähe. „Vaikse ookeani saared näiteks on väga huvitavad, seal ma olen väga vähe käinud. Fidžil ja Hawaiil olen käinud. Aga Tongal ja Samoal ja Lihavõttesaartel ei ole, ja need on kindlasti väga põnevad.

Lõuna-Ameerikas olen käinud osal Kariibi saartest ja Brasiilias, Tšiilis ja mujal, aga seal on ikkagi kohti, kus ma ei ole käinud. Aga hull asi on see, et ega ju aega selleks väga ei jää. See on,

mis igal aastal puhkust antakse ja kõik.”

Tundub seega, et Grünbergi lugu on nagu paljudel teistelgi: kunagine hipi on ülikonna selga tõmmanud, kitarri nurka visanud ning jookseb koosolekult koosolekule, kurtes samal ajal, et kõige jaoks jääb liiga vähe aega?

Mine tea. Selleks peab ikka veel veidi mässaja olema, et osaleda 47aastaselt rahvusvahelise suurfirma nagu TeliaSonera konkursil, lahendada palehigis IQ- ja muid teste nagu koolipoiss ning oodata siis, kas testide tulemused võimaldavad sul minna teise riiki tegema tööd, millega sa oled end Eestis viimase 17 aasta jooksul end juba tõestanud.

Aga just nii võibki selle konkursi võita, kolida Istanbuli ja öelda nii, nagu Grünberg ütleb: „Ma sain selle kõige tulemusena enda kohta palju huvitavat teada.”

Või kes oleks arvanud, et 17 aastat mobiilivõrke ehitanud Grünberg on õppinud muusikat ning öösel astronoomiks muundub.

Või kes kujutab Grünbergi ette istumas Põhja-Indias, Ashramis mägedes, trummi põristamas ja teistega kaasa joigumas? „Eladki seal lihtsalt niimoodi,” ütleb ta ise. „Väga inspireeriv!”

pärt oli hea nagu pärt ikka.»

Tõnu Grünberg käis Istanbulis kontserdil

Henrik Roonemaa Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011 65

minu arvutimaailm

Ursel Velve Samsungi Eesti kontorit juhtiva Ursel Velve töövahendid ei olegi kõik Samsungid. Aga varsti ilmselt on – MacBook Airile tuli Lõuna-Korea tehnoloogiaettevõttelt nüüd arvestatav konkurent.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Keskkooli päevilt. Õppisime dokumente koostama ja pigem oli see tore ajaveetmise tund.

Esimene oma arvuti?

Uskumatu, aga esimese oma arvuti MacBook Airi ostsingi alles eelmisel aastal, sest vajasin seda õppetööks. Siiani on olnud võimalus kasutada tööandjate arvuteid.

Esimene mobiiltelefon?

Motorola, mis töötas AA patareidega. Sellele järgnes Nokia 3110. Aastast 2002 olen kasutanud Samsungi telefone.

Esimene kokkupuude internetiga?

Esimeses töökohas, kus tuli e-kirjade saatmiseks kasutada sissehelistamise ehk dial-up-ühendust, mis oli väga aeglane ja seetõttu ebamugav.

Milline on praegune tehniline varustatus?

Samsung Galaxy S nutitelefon ja MacBook Air. Sel hetkel, kui soetasin arvuti, polnud Samsung oma 9. seeria süle­ arvutit veel lansseerinud. Nüüd mõtlen Samsungi 9. seeria arvuti soetamisele.

Kõige halvem ITga seotud kogemus?

Kui mu 1 TB suurune WD kõvaketas otsustas lõpetada koostöö. Pildid koos lapse beebipõlvepiltidega kadusid.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?

Liverpooli Ülikooli online-õppekeskkond ja Google. Uudiseid loen Äripäeva või Postimehe lehekülgedelt.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?

9-10 tundi tööpäeval, lisaks veel kolm-neli tundi koolitööde tegemist pärast tööpäeva.

Ausalt – kas oled olnud kunagi tarkvarapiraat?

Teadlikult ei ole piraattarkvara alla laadinud.

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 10.08

◊◊ Microsoft ostis Skype’i. Google ajab oma asju Eestis muudmoodi. ◊◊ Me teame, et 3G pole veel kõikjal. Kui kaugele aga kiire internet juba ulatub? ◊◊ Mida peaks ette võtma oma Facebooki-esindatusega? Spetsialist annab nõu.

66 Arvutimaailm nr 6 (182) juuni 2011

Tarkade Klubi jagab kingitusi!

Parimale Eesti teadusajakirjale lisaks saavad Tarkade Klubi tellijad järgmisel aastal kolm suurepärast kingitust: Teaduskeskuse AHjaHAA pääsme, hind telli le tavahind: 5 ΰ Raivo Heina astrofotjaodle e raamatu, hind telli tavahind: 15.91 ΰ Uutele tellijatele CD ilmunudle

numbritega, hind tellija tavahind: 19.11 ΰ lt Vaata lähema www.telli.ee

Tarkade Klubi tellimiseks on kolm lihtsat viisi:

0.0.0.-

Kingituste väärtus

40.02

Mine aadressile www.telli.ee Helista numbril 660 9797 Saada e-kiri aadressil levi@presshouse.ee

ΰ