Arvutimaailm 7-8/11 by Arvutimaailm

Asus EEE Pad Transformer lõhub piirid tahvli ja sülearvuti vahel 3D jõuab kontoritesse: LG pakub ruumilise pildiga kuvarit Kuidas Facebookis fänne võita ja kliente mõjutada?

Mis on e-kviitung ja miks ITL seda nii tähtsaks asjaks peab?

kuidas eestit salvestati Google usaldas Regiole Street View kaardistusautod ja juulis sõideti nendega kogu Eesti läbi. 30 000 kilomeetrit tänavapilti on nüüd purgis.

Hind € 2,79 / 43.65 Nr 7-8 (183), august 2011

9 7 7 1 0 2 1 936005

Suures testis mõõtsime mobiilset andmesidet

K端si lisa: ACROBAT@e-hulgi.ee

august 2011 fookus

LABOR

E-kviitung tühjendab rahakoti

34 Asuse Transformer moon-

Foto: istockphoto

Meie rahakotid on paberipahna täis – tšekid raamatupidajale. ITL aga tahab neist vabaneda – e-tšekk lõpetab ühe suurima tüütu paberimajanduse.

dub sülearvutist tahvliks 36 Thecus – uus kärme ketta-

kast 37 MS Arc – mobiilne klavia-

tuur, mida hõlma alla ei pane 38 Epsoni uus kombain, mida saab juhtida loata 39 LG visioon: tulevikus on 3D-kuvar töölaual 40 D-Link jälgib sind, üsna odavalt

Lk 16

A RVA M US 6

Kas vabavaraline majandustarkvara pakub konkurentsi? 7 Eksperdid hindavad: roosta.ee 8 Raimund Ubar: teadus ja tööstus peavad lähenema

42 Suures testis mõõtsime

mobiilide ja Linkmesiga, kus on parem m-internet.

41 LG P970 räägib kummalises eesti keeles

UUDISeD 10 IT-erialadel asusid õppima uued

tudengid 14 Uus ja vanad: Windows 8 ja need

vanad aknad fIRMA 22 Regio, mida isegi Google usaldab

R E P O R TA A Ž 28 Kumus veavad teod e-posti

LAHeNDUSeD 48 Kuidas Facebookis mitte

turundusvigu teha 50 Maailma suurimad Linuxid

võistlevad 52 Mis on Konami kood? 54 Kui telefoni Android enam ei

rahulda ... 55 Lihtne lahendus: LinkedIni

värbamisnupp INIMeSeD 56 Suhtlusvõrgud, blogid, Twitter ja

foorumid 58 Seltskond WiFi-orienteerumas 59 Milline on Google seestpoolt? 60 Riho Kurg EE tsoonist 66 Minu arvutimaailm: Elver Loho

Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 3

toimetuse lehekülg

Kui tehnika on ära tüüdanud

Kontakt

Aina rohkem õhkavad inimesed, et neid on see tehnoloogia ja tehnika värk ära tüüdanud, tahaks hoopis midagi lihtsat ja ilusat – telefoni, millega ainult helistada, autot, kus poleks paksult elektroonikat ja elu keset loodust, eemal linnakärast. Selle peale tuleks küsida, kui palju on igaüks valmis tehnika arengu ajateljel tagasi astuma. Kas nutitelefonide eelsesse aega, kus ei saanud oma meili mobiilist kontrollida või fotot üksikult saarelt otse Facebooki sõprade kadedaks tegemiseks saata? Kas automaatkäigukast tuleks vahetada tavalise vastu või koguni Jaapani auto lihtsa Žiguli vastu? Või oleks romantilisem hoopiski hobune? Ning maale looduse keskele elama minnes – kas oleksime valmis 20kraadises pakases maamajast üle hoovi kuivkäimlasse lõdisema lippama? Või ikkagi kasutaks vähemalt eelmise sajandi mugavusi? Kui tehnoloogia on ära tüüdanud, siis on paras aeg mõelda, kui palju me ajas tagasi tahaksime minna, ilma et romantikafaktorit hakkaks mugavuste puudumisest tekkiv ebamugavusfaktor lämmatama.

peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

KAIDO eINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm

AM suhtlusvõrkudes

Toimetus facebook.com/ arvutimaailm

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Kaanepilt: iStockphoto

twitter.com/ arvutimaailm

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

issuu.com/ arvutimaailm

Arvutimaailma tellimus maksab 25.50 € aastas, otsekorraldusega 2.24 € kuus.

foursquare.com/ venue/4260251

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

et.wikipedia.org/ wiki/arvutimaailm

arvamus võitja ja k ao ta ja

va s ta ss eis

Kas majandustarkvara vabavarana on konkurentsivõimeline?

JAH

∂

NO UE

LVATORE V SA

Suve algul valiti taas kõige peresõbralikumaid ettevõtteid. Kuigi Microsoftil on monopoolsuse tõttu teistest raskem oma headust tõestada, suutis Microsoft Eesti edukalt seda teha. Microsofti valisid Eesti kõige töötaja- ja peresõbralikumaks ettevõtteks ajakiri Pere ja Kodu ning Äripäev.

∆

Juulis ründas häkker Elioni meili servereid ja tele komiettevõte teatas, et seitse protsenti meilikontodest võisid sattuda võõra pilgu alla. Elion tegi avalduse kriminaalasja algatamiseks ja saatis klientidele kirja, kus palus ära muuta oma salasõna. Turvaauk lapiti juba samal hommikul.

Ingmar Tammeväli

Tiit Parts

Vabavara on küll konkurentsivõimeline, kui on piisavalt suur meeskond entusiaste seljataga. Eriti tähtis on kaasata palju tugevaid raamatupidajaid, kes jooksvalt näevad programmi vigu ja teevad ettepanekuid.

Arvan, et ainult kommertstarkvara on usaldusväärne. Põhjused? Vabavaraline majandustarkvara on vähelevinud, primitiivsem ja sobib kasutamiseks pigem väikefirmale.

Stiigo projekti algataja, peaprogrammeerija

SAP AG Eesti esinduse juhataja

Lihtsama raamatupidamisega saab vabaPaljudele alustavatele väikefirmadele on varaga hakkama, aga keerukamate äriprotkommertstarkvara soesessidega läheb raskeks. TAMMEVÄLI: tamine suur kulu, eriti Suuremates ja kindlasti kui vajatakse lisamooei ole Riskimaandamine börsiettevõtetes duleid. Siinkohal ongi vaba raamatupidamisseisneb selles, võimalus väikefirmal tarkvara kasutamine turalustada väheste kuluvakaalutlustel realistlik, et antud juhul, dega. Ka on kommertssest sissekannetest ei jää kui asi peaks tarkvaras tasapisi kadulogi või on seda võimalik mas toote väljaostmise muuta. Teisalt on Eestis tõesti hääbuma, võimalus, aina rohkem juhtumeid, kui töötajad avalikustaksime kohtab n-ö rentimist. hakkavad kommertsSee omakorda tähendab, tarkvara üle nurisema, lähtekoodi. et sul on pidev kulu. sest see ei võimalda Kommertstarkvaras „musta kassat” teha. Parts: Kommerts on keerukas enda soove Kommertstarkvara edastada, tihti lõpeb see on sertifitseeritud, selle tarkvara arvega sinu postkastis. printsiibid jälgivad rahkasutajad on Stiigo puhul on foorum vusvahelisi ja kohalikke ja postkast, kuhu kasustandardeid. Arendaja alati sammu ees, tajad saavad ideid poskohaldab muudatused sest vabavara titada, kartmata arvet. lisatasuta. Kasutajad on Vabavaras on ka tugi alati sammu ees, sest on tavaliselt foorumite näol. vabavara on tavaliselt esimeselt Räägitakse hääbumiesimeselt kopeeritud. se riskist, kuid pole oleKommertstarkvara tootkopeeritud. mas riskita projekti. Stiija garanteerib toimimise. go maandab hääbumise Ning lõpuks hind – vaba riski lubades siis avalikustada lähtekoodi. varal pole litsentsitasu, aga on vaevalisem Samuti on Stiigo andmebaas Postgresi peal, juurutamine ja kulukas IT-tugi, mis võivad kust saab andmed kätte. lõpphinna hoopis kallimaks teha.

6 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

ku u t sita at

„Kaasaskantav kuumkoht.” Uuendatud eestikeelse Androidiga LG telefonis olid uue tähenduse saanud ka mitu menüüd. Nende seas „Mobile Hotspot” ehk andmeside üle WiFi jagamise funktsioon.

ek s p erd id h in davad

Roosta puhkeküla uus veeb on teistmoodi. Suured pildid, suured nupud, avarad pinnad. Andmeside ja ekraanipinnaga pole veebi tehes tänapäeval põhjust enam koonerdada.

Roosta suvesärav veeb Roosta.ee veeb on juba kiita saanud – nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Nüüd kiidavad seda veebi ka Arvutimaailma hindajad. Põhjusega. Viimistletud on iga nurgatagune, iga nupp ja äär.

HeGLE SARAPUU

Trinidad Consultingi konsultant

TAJO OJA

ePP-KRISTIINA KeeROV

Fraktal, disainer

Neticomi turundusspetsialist K A S U TATAV U S

DISAIN

Selle lehe hindamisega olin päris hädas. Kuidagi ei leidnud asju, mille üle viriseda. Leht on lihtsa ülesehitusega ning on parempoolse menüü kasutamise musternäide. Mänguliselt kasutatud pildid tekitasid ostuotsuseks soodsa emotsiooni. Üks väike puudus ka: kui klaviatuuriga veebi kasutada, ei toodud fookuses olevaid objekte visuaalselt välja.

Väga harva kohtab Eestis veebilehte, kus disainiga on mindud lõpuni välja, viimase nurgataguseni, väikseima nupuni. Tihti ei leita sellise põhjalikkuse jaoks aega, raha või motivatsiooni. Aga taolisi fantastilisi töid nagu Roosta.ee ilma põhjalikkuseta ei sünni. Läbimõeldud ülesehitus, emotsiooni ja käekirjaga disain – sellisele tööle kirjutaks isegi kahe käega alla.

Emotsiooniküllane ja väga lihtne veebileht.

Detailideni lihvitud meistritöö.

KO OD JA SEO

Üldmulje on hea ja soliidne: disain äratab usaldust, ehkki pikapeale hakkavad vilkuvad taustad segama. SEO plaanis on suur töö tehtud, eriti kiidaks tekste ja selget navigatsiooni. Rohkem võiks panustada artiklitevahelisse ristviitamisse. Samuti võiks suhtlusmeedia lingid ja uudiskirjaga liitumise nähtavamale tõsta.

Äratab usaldust, vilkuvad taustad segavad.

hinne kokku: 5 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 7

arvamus

Insener projekteerib usaldust 98 protsenti arvutitest on küll meie silmade eest peidus, aga muudavad intelligentseks tehiskeskkonna meie ümber. Seda keskkonda alles luuakse ja inseneri missiooniks on kasutada võimalusi parema maailma loomiseks. riist- ja tarkvara puhul läheb verifitseerimisele, vigade otsimisele ja testimisele ehk siis usalduse tõstmisele.

Inseneri kategooriline imperatiiv

RAIMUND UBAR

Tallinna Tehnikaülikool, arvutitehnika instituudi professor Tippkeskuse CEBE juht

Elektroonikast ja arvutitest on saanud innovatsiooni vedur. Näiteks auto puhul kuulub tervelt 90 protsenti uuendustest infotehnoloogiale. Selleks, et selle aina olulisema ala uurimistööde rakendusteportfell vastaks innovatsiooni vajadustele, on aga vaja suuremat koostööd tööstusega.

Kui palju maksab üks koodirida? Ühe koodirea kirjutamine tarkvara loomisel maksab USA sardsüsteemide tööstuses 15–40 dollarit. Vastutusrikkamatel aladel, näiteks kaitsetööstuses, tuleb maksta 100 ja kosmoselaevade puhul koguni 1000 dollarit. Mida raskemad võivad olla vigade tagajärjed, seda suurem on vastutus. Näiteks rike Toyota pidurisüsteemis, mis seisnes hetkelises süsteemi tundetuses hüdraulika ja elektroonika ümberlülitumisel, põhjustas firmale kaks miljardit dollarit majanduskahju ja ligi viie miljoni auto tagasiostu. Viie aastaga on USAs kahjum arvutivigadest kasvanud viis korda, ulatudes ligi 60 miljardi dollarini aastas. Need on põhjused, miks kuni 70 protsenti projekteerimiskuludest arvutite

Arvutid aga muutuvad üha keerukamaks. Moore’i seaduse asemel toimib juba uus, Moore’i teine seadus, mis väidab, et iga kahe aasta jooksul kahekordistub protsessorite ehk tuumade arv kiibis. Mida keerukamaks muutuvad süsteemid, seda tõenäolisemad on ka vead projekteerimisel ja tõrked süsteemide kasutamisel. „Iga seitsmenda koodirea kirjutamisel teeb tarkvarainsener vea,” võttis inimliku eksimuse kokku kunagine tarkvaraguru Djikstra. Insenerile aga vigu ei andestata. Enamik tema tööst on see, mille eest ühiskond teda tänab, ülejäänud 1% tähendab inseneri süüd inimkonna ees. Praeguse inseneri kategooriline imperatiiv on tema töö usaldatavus. Arvutipõhised sardsüsteemid ja nende loomine olekski tänapäeval kõige vahetum teaduse ja tehnoloogia väljund – lõpmatu innovatiivsuse allikas. Uuenduste loomise vahendiks on aga tarkvara ehk õppinud ja haritud inimese ajupotentsiaal. Hallollust Eestis jätkuks, kui vaid haridus õiget rada käiks. Arvutite valdkonnas on tark- ja riistvara piirid praegu ähmastumas. Rekonfigureeritavate FPGA-tehnoloogiate puhul saab programmeerida mõlemaid – nii tark- kui ka riistvara. Praegu puuduva nanoelektroonikatööstuse asemel on meil parem ja odavam hoopis võimalus programmeerida ise just niisugust riistvara, nagu soovime.

8 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

Vastused proovikividele Praegustele proovikividele on Arvutitehnika Instituut (ATI) vastanud oma tegevusega nii õppe- kui ka teadustöös. Peeter Ellervee juhtimisel on saadud edu digitaalsüsteemide modelleerimise ja sünteesi valdkonnas. FPGA-põhisel riistvaral realiseeritud simulaator võimaldas näiteks saavutada kuni 200kordset kiirusevõitu puhtalt tarkvaraliste lahendustega võrreldes. Süsteemide verifitseerimise valdkonda juhib edukalt Jaan Raik, kes programmeeris unikaalse hierarhilise testigeneraatori DECIDER, millel pole kommertsturul analooge. Meie diagnostikatarkvara Turbo-Tester on litsentseeritud rohkem kui 100 laboris 45 riigis ja seda kasutatakse paljudes ülikoolides inseneriõppes. Ülikiire testianalüsaatori programmeeris Sergei Devadze, see ületab mitu korda professionaalseid analooge maailmaturul. Artur Jutmani juhtimisel koostöös Saksa firmaga Göpel Electronic automatiseeritakse testprogrammide sünteesi elektroonikaplaatide jaoks. Praegu käib see töö kogu maailmas ikka veel käsitsi. Meie teaduskompetentsi on regulaarselt kasutanud Eesti firmad Ericsson, Elcoteq ja TTÜ spin-off-ettevõte Testonica Lab. Edukalt teeme rahvusvahelist koostööd meie koordineeritavas europrojektis DIAMOND, mida juhib Jaan Raik, ning kus meie partneriteks on IBM ja Ericsson. Projekti eesmärk on luua tarkvara digitaalsüsteemide disainivigade automaatseks parandamiseks. Instituudis on välja arendatud meetod, mis võimaldab süsteemide kirjeldustes tekkinud vigu teisendada

Artur Jutmani juhtimisel automatiseeritakse Eestis elektroonikaplaatide jaoks testprogrammide sünteesi. automaatselt kujule, mida on võimalik kergesti lokaliseerida ja parandada. Tulemused tõotavad murrangut süsteemide projekteerimistsükli kiirendamisel, kus kitsaskohaks on alati maadlemine vigadega.

Kasutamata potentsiaal Meie uurimistöö rakendusportfell koosneb tarkvaratööriistade prototüüpidest, mis aitavad digitaalsüsteemide projekteerimisprotsessi efektiivsemaks muuta. Eesmärk on olnud küll kaugem ja ambitsioonikam – tõsta projekteerimisfirmade konkurentsivõimet. Kuid selleks oleks vaja paremat koostööd tööstusega. Seni on ATI loomingulises töös orienteerunud eeskätt tippteadusele ja otsinud saadud

Parimaks küberkait seks ühel väikesel maal oleks IT-ala ne iseseisev kom petents ja sellest tulenev riiklik sõltumatus.» tulemustele rakendusi post factum. Puudu on jäänud seejuures tegeliku turu uuringutest ja ülesandepüstitustest koostöös turgu valdavate firmadega. Sellele, et kõrgharidus käiks ühte

jalga reaalse elu ja tööturu vajadustega, aitaks kaasa kontakt tööstusega. Tudengite kursuse- ja lõputööd võiksid tulla tööstusest, tippinseneride juhendamisel. Tasuta lõunaid ei ole, ettevõtted peaksid siin ka oma ressursid mängu panema, et saada endale vajalikku täiendust. Riik aga võiks seda protsessi stimuleerida. Et tarkvarale taandatud töö nõuab üksnes ajuressursse, ja mitte kallist nanotehnoloogia tööstust, siis ITalane kõrgharidus peaks olema Eesti tähtsaim prioriteet, seda enam, et sellest sõltub ka mistahes muu teaduse või elu valdkond. Aga parimaks küberkaitseks ühel väikesel maal oleks IT-alane iseseisev kompetents ja sellest tulenev riiklik sõltumatus.

Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 9

uudised 18,9 PROTSENTI

Turvatarkvara turg killustub – just nii väikeseks, 18,9 protsendiks on kahanenud suurima turvatarkvara tegija Symanteci turuosa 2010. aastal. Gartneri turu-uuringu järgi on viimasel ajal viis suuremat turvatarkvara tootjat kaotanud turuosa alla 50 protsendi tasemele. Suurte tegijate taandumise põhjuseks on killustumine – uutele ohtudele on reageerinud uued väikefirmad ja pakuvad oma nišis paremat kaitset. Viiele suurimale kuulub nüüd vaid 44 protsenti.

20,3 MILJONIT

Nokia pole enam suurim nutimobiilide tootja, viimases kvartalis möödus temast Apple. Nokia müüs teises kvartalis 16,7 miljonit, Apple aga juba 20,3 miljonit mobiili. Teises kvartalis vähenes Nokia telefonide müük 34 protsenti, kirjutab Macrumors. Kui vaadata mobiilide müüki platvormipõhiselt, siis Android võimutseb iOSi ees, sest Androidiga seadmeid toodavad paljud tootjad, iOSiga seadmeid vaid Apple. Seadmete kaupa võttes aga juhib Apple oma iPhone’iga.

IT-alade populaarsus Garage48 järgmine üritus keskendub mobiilirakendustele Garage48 ehk 48 tunni tarkvaramaratoni järgmine üritus peetakse Tartus 26.–28. augustil ja pärast seda kolitakse taas välismaale. Tartus võetakse fookusesse mobiilirakendused. Neid on Garage48 üritustel palju ka varem tehtud, kuid põhirõhk on seni kaldunud veebirakenduste tegemisele. Veebilahendustele siiski kätt ette ei panda.

Eesti firma loob tarkvaraplatvormi nutiteleritele Tallinna Teaduspargis Tehnopol tegutsev Streamtainment Systems, mille tehnoloogilisest tiimist suur osa on Skype’i päritolu, töötas välja platvormi, mille abil saab telerit ning olemasolevaid andmesidevõrke rakendada IPTV lisateenuste pakkumisel. BizBarcelonalt laekus ka innovatiivseima kasvufirma auhind.

Aastaid on taotud trummi: õppige ITd, seal saab kindlasti tasuvat tööd. Küsitlus ülikoolides näitas, et IT-alade populaarsus vähehaaval kasvaski. Tartu Ülikool – 222 avaldust „Möödunud aastaga tänavusi vastuvõtu tulemusi väga täpselt võrrelda ei saa, sest siis oli vastuvõtt Tartu Ülikooli lävendipõhine, sellest aastast paremusjärjestuse alusel,” kommenteeris Tartu Ülikooli IT-alade sisseastumistulemusi vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo. Bakalaureuseõppesse esitati Tartu Ülikoolis ca 4400 avaldust mullusest rohkem, vastu võeti aga 1970 kandidaati vähem kui möödunud aastal. Keskmiselt oli konkurss ühele kohale mullusega võrreldes tihedam. „Mis puudutab infotehnoloogiaga seotud õppekavu,” lisas Karo, „siis neid on Tartu Ülikoolis kokku kuus: bakalaureuseõppes arvutitehnika, informaatika ja infotehnoloogia ning magistriõppes lisaks arvutitehnikale ja informaatikale ka ingliskeelne tarkvaratehnika. Neist kuuest oli sel aastal avalduste arvu järgi kõige populaar-

kahjuks on paljudel kan didaatidel info tehnoloogia eri alad teiNe valik.»

10 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

sem infotehnoloogia bakalaureuseõppes, kuhu laekus 222 avaldust.” Konkurss ühele õppekohale oli kõige suurem arvutitehnika erialal – 3,5. Lõplikud arvud selguvad hiljem, kui kahele õppekavale sissesaanud on teinud oma valiku.

Tallinna Ülikool – 108 uut IT-tudengit Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes informaatika erialal ületasid sissepääsemise lävendi 108 kandidaati, kes kõik ka riigieelarvelisele kohale vastu võeti. Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži rakendusinformaatika kõik 17 riigieelarvelist kohta täideti ning lisaks võeti vastu ka 6 tudengit riigieelarvevälistele kohtadele. Magistriõppe IT juhtimises täitusid kõik 5 riigieelarvelist kohta, lisaks võeti vastu 19 tudengit riigieelarvevälistele kohtadele. Magistriõppe IMKE (interaktiivne meedia ja teadmuskeskkonnad) 10 riigieelarvelisest kohast täideti 9. Magistriõppe informaatikaõpetaja eriala riigieelarvelistele kohtadele võeti aga vastu 7 lävendi ületanud tudengikandidaati, doktoriõppesse võeti vastu 6 inimest. „Suuri muutusi vastuvõtus IT erialadele Tallinna Ülikoolis eelmise aastaga võrreldes ei ole,” ütles Tal-

Schneider Electric ja EMT pakuvad koos elektriautode laadimise ja m-parkimise lahendust Elektriseadmete firma Schneider Electric ja mobiilsideoperaator EMT lõid käed ühise energiahaldus- ja m-parkimise süsteemi väljatöötamiseks elektriautodele. Pakkuma hakatakse elektriautode kiirlaadimislahendust, mis sisaldab ka arveldamise ja mobiilparkimise osa. Schneider Electric teeb lahendusele oma osa kiirlaadimisseadmete näol, millega saab laadida 80 protsenti elektriauto akust vähem kui 15 minutiga. EMT panus on oskusteave mobiilsete parkimisteenuste valdkonnas ning klienditeeninduskogemus (iseteenindus, klienditeenindus telefoni teel, arveldused jne). Laadijate võrk on ühilduv nutika jaotussüsteemi kontseptsiooniga, kus laadimispunkt on suuteline muganduma ning valima parima võimaliku energiaallika.

Eestis on m-interneti kasutajaid 21 protsenti M-interneti kasutajate arv on teinud korraliku hüppe – 15–74aastaste seas oli 2010. a lõpus veel 13 protsenti mobiilse interneti kasutajaid, praeguseks aga on see tõusnud 21 protsendini. TNS Emori turu-uuringu järgi on Elisa turuosa 34%, EMT 28%, Tele2 19% ja Diil 2%. Kõu osa on kahanenud 4 protsendini.

sisseastujate jaoks kasvas Populaarseim eriala oli nii sel kui ka eelmisel aastal informaatika (sel aastal 385 avaldust, eelmisel 304). Jätkuvalt on populaarsed meie tasuta kaugõppe kohad, eriti äriinfotehnoloogia erialal.” Negatiivse küljena tõi Kirsti Naaber välja selle, et kahjuks on paljudel kandidaatidel infotehnoloogia erialad teiseks valikuks. Alguses tundub, et avaldusi on palju, kuid pärast ( juba praeguseks) paljud loobuvad ja otsustavad mingi muu eriala kasuks. „Samas on siiski ka väga palju väga tugevaid kandidaate, kellest loodame kolme aasta pärast veelgi tublimaid ja targemaid IT erialade bakalaureuseõppe lõpetajaid,” lisas Naaber.

IT Kolledž – rekordiline saak

Tallinna Tehnikaülikooli sisseastujaid oli seekord rohkem kui eelmisel aastal. Pildil Marleen-Kristiin Kitt ja Maria Vendland dokumente ülikooli sisse andmas. FOTO: SCANPIX / LIIS TREIMANN linna Ülikooli kommunikatsioonijuht Carol Ojasoo. „Oleme bakalaureuseõppe vastuvõtu tulemustega IT erialadele rahul, küll aga ootame seoses augusti teises pooles algava täiendava vastuvõtuga magistriõppesse huvilisi interaktiivse meedia ja teadmuskeskkondade ning informaatikaõpetaja erialadele. Mõlemal erialal on võimalik ka augustis kandideerida tasuta õppekohtadele.”

Tallinna Tehnikaülikool – 1097 korrektset avaldust „Vastuvõtule pole me veel lõplikult kriipsu alla tõmmanud, aga mingi kokkuvõtte saab ikka juba teha,” kommenteeris esialgseid tulemusi Tehnikaülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kirsti Naaber. „Sel aastal esitati korrektselt täidetud avaldusi TTÜ infotehnoloogia teaduskonda 1097, eelmisel aastal oli vastav arv 1025. Seega veidi rohkem.

Selleaastane vastuvõtt kujunes IT Kolledžis edukamaks kõigist varasematest. Riigieelarvelistele kohtadele esitasid avalduse 592 üliõpilaskandidaati ja riigieelarvevälistele õppekohtadele laekus 207 avaldust. Riigieelarveliste õppekohtade koolitustellimus selleks õppeaastaks on 110. „Populaarseimad erialad on siiani IT süsteemide administreerimine ja IT süsteemide arendus,” kommenteeris sisseastujate valikut IT Kolledži turundusjuht Sigrid Tammiste. 2010. aastal näiteks oli riigieelarvelistele kohtadele võrdlusena 396 avaldust ja eelarvevälistele 108, lisavastuvõtuga lisandus veel 8 kohta. Sel aastal ilmselt lisavastuvõttu oodata pole. ARVUTIMAAILM

Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 11

uudised Kalender

arvutima ailm

18.08 Luubi all e-kaubandus

Kiirpassid mobiil

ja e-pood

Uuringufirma Gartner ennustab, et elektrooniliste mängude tööstuses kasvab enim võrgumängude turg. Tarbijate kulutused elektroonilistele mängudele ulatuvad 2011. a lõpus 74 miljardi dollarini ehk kasvavad 10,4 protsenti võrreldes 2010. aastaga. 2015. a saab aga mängutööstus kätte juba 112 miljardit. Sealhulgas kasvab võrgumängude osa 12 miljardilt 2011. aastal 28 miljardile dollarile 2015. aastal.

Domeenilaiendid vabaks ICANNi tippkohtumisel võeti vastu geneeriliste tippdomeenide programm, mis lubab registreerida vaba tippdomeeni. Näiteks .com kõrvale võib võtta c.anon, .pepsi vms. Hind 185 000 USD, lisaks 25 000 USD/aasta.

Seminaril lubatakse anda ülevaade e-kaubanduse õiguslikest küsimustest: kuidas tõsta e-poodide usaldusväärsust, anda ülevaade e-kaubanduses tegutsejate õigustest ja kohustustest, e-kaupade maksustamisest ning tarbijakaitse nõudmistest. Üritus toimub Clarion Hotel Euroopas ja on tasuline.

SAS hakkab pakkuma NFCga kiirpasse

24.08 E-arvete infopäev Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programm räägib seekord e-arvetest (sellest on ka käesoleva ajakirja fookuslugu). Infopäeval tutvustatakse juhtidele e-arve kasutamis- ja saatmisvõimalusi, räägitakse ka praegusest riigi positsioonist e-arvete juurutamisel. Üritus toimub Tallink SPA hotellis ja on tasuta. FOTO: KALEV LILLEORG

Võrgumängude turg kahekordistub

4.–6.09 Baltic Dynamics

innovatsioonikonverents Radisson Blu’s ja Baltika kvartalis toimub mitmepäevane innovatsioonikonverents, mille avab president Toomas Hendrik Ilves. Konverents keskendub innovatsioonile, loovusele ja idufirmadele. Teemaks on regioonidevaheline äriinnovatsioon. Esinevad äriinkubatsiooni spetsialistid ja teadlased paljudelt aladelt.

12 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

Sügisest saab hakata lennufirma SASi kiirteenusega SmartPass maksma ja piletit registreerima mobiili kontaktita maksega. Teenus kasutab lähiraadiovõrku NFC ehk Near Field Communication ja töötab esialgu vaid Skandinaavia maades. Tehnoloogia, mida kasutatakse, ei eelda praegu veel vähe levinud sisseehitatud NFCga telefoni omamist. SAS Smart Pass on sügisest saadaval RFIDlaadse kleebisena ükskõik millisele mobiilile.

Elektrit saab mobiilivõrgust

1960ndatel rääkisid uudised telemasti all elektrit näppavatest külaelanikest, kes kerisid suuri poole. Jaapani firma Tokyo Electron Device toob selle idee taas tänapäeva, pakkudes toodet, mis imeb oma aku täis raadiovõrgu signaalidest.

Ericssoni uued jaamad on Tallinnast 2011. aasta lõpuks moodustab Ericssoni ootuste kohaselt enam kui 80 protsenti mobiilse lairibaühenduse loomiseks mõeldud raadiotoodete tarnetest RBS 6000.

See on Ericssoni multi standardne tugijaam, mida toodetakse Ericssoni Tallinna tehases. Neid tugijaa-

mu valmistatakse Tallinnas 24 tundi ööpäevas kõigil päevadel. Ericsson tarnis esimese RBS 6000 tugijaama Tallinna tehasest Eesti kliendile EMTle aasta tagasi. Universaalne tugijaam tagab operaatorile võrguteenuse nii LTE, 3G kui ka 2G GSMi võrkudes. ARVUTIMAAILM

lis ja Nokia kaardid Androidis 5

Teeni märke, lugedes Google Newsis uudiseid

Nokia Maps nüüd ka Androidis

Seade töötab Jaapani mobiilisagedusel (800 MHz) ja laadib keskmiselt 2,5-milliamprise vooluga. Selline energiaparasiitlus vähendab aga ümbritsevate seadmete mobiililevi kvaliteeti, kuid otseselt pole operaatorid veel Jaapanis sellise toote vastu protestinud.

3 Microsoft teeb ka suhtlusvõrku? PC World ja Fusible avaldasid juulis kahtlus, et ka Microsoft võib ette valmistada oma suhtlusvõrku. Nimelt omandas Microsoft domeeni socl.com ja korraks vilksatas seal tervituslehekülg suhtlusvõrgu Tulalip tutvustusega.

Nokia Maps, mida seni sai kasutada vaid Nokia telefonides ja mida on palju kiidetud täpsete kaartide eest, on nüüd saadaval ka iPhone’i ja Androidiga telefonide jaoks. Rakenduste poest ei tasu Nokia Mapsi otsida. Tegu on HTML5 leheküljega, millele saab vastava brauseriga (Safari, Androidi oma brauser) ligi. Aadressil http://m.maps.nokia.com avaneb Nokia Mapsi kaart, millel saab otsida, suurendada-vähendada ning lasta teekondi arvutada.

Google on otsustanud väikese mängulisuse elemendi lisada ka oma uudistekeskkonnale Google News, pakkudes kasutajatele märke, mille nad teenivad mõnel teemal eriti aktiivselt uudiseid lugedes. Näiteks kui sõbrad loevad keskmiselt 20 poliitilist uudist nädalas, siis natuke pingutades võib olla neist poliitikahuvilisem. Kasutu tegevus võistelda selle nimel, kes loeb rohkem uudiseid annab aga Google´ile taas võimaluse kasutaja kohta midagi teada saada, et näidata suunatud reklaame. Märk kinnitatakse kasutaja profiili külge ja sealt saab näha, mis märke on kokku korjatud.

Zeroturnaround sai väärika Java-auhinna Võidupüha õhtul oli põhjust Eesti startup’imaastikule jälle üks edulugu lisada. 23. juunil auhinnati võitjaks Eesti startup-ettevõtte ZeroTurnaroundi toode „JRebel”.

JAX-konverentsil JAX Innovatsiooniauhind 2011 saavutati parim koht kõige innovatiivsema Java tehnoloogia kategoorias. Toote on välja töötanud

ettevõtte asutaja ja tehniline juht Jevgeni Kabanov. Võiduga kaasnes 2500dollariline auhinnaraha. Jevgeni Kabanov tänas videokonverentsi vahendusel Java kogukonda, kes toodet auhinna vääriliseks pidas. „JRebel” on programmeerimise platvorm, mis võimaldab koodi tulemust kohe näha, hoides kokku päevas pool tundi. ARVUTIMAAILM

Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 13

uudised u us ja va nad

Windows 8 juba tulemas Alles see oli, kui rõõmustasime uue, kiirema ja ilusama Windows 7 üle, mis vahetas välja veidi kohmaka Windows Vista. Kas Microsofti operatsioonisüsteemid on üle ühe head või on siiski järgmine veel parem?

Windows 8

Windows 7

Windows Vista

Väljatulek

2012. a algus

juuli 2009

jaanuar 2007

Rakenduste ühilduvus

ühilduvad eelmise versiooniga

täielikult ei ühildu eelmise versiooniga

Paari lausega

Windows 8 on orienteeritud puutetundlikele ekraanidele. Kasutajaliides sarnaneb veidi Windows Phone 7-ga.

Windows 7 töötas edukalt ka kehvema riistvaraga minisülearvutitel. Windows Vista aegluse probleemid said lahendatud.

Windows Vista asendas pikalt valitsenud Windows XP, kuid oli probleeme üleminekul. Lisaks kippus Vista palju arvuti jõudlust tarbima.

AMi hinnang

Windows 8 näib sobivat tahvlitele. Tavaarvutites vahetatakse välja hiljem.

Windows 7 parandas nii mõnegi Vista suurvea. Võeti ruttu omaks.

Pärast Windows 7 tulekut hääbus Windows Vista kiiresti.

Facebook pole suvel kinni pandud Vaatamata puhkustele – nii kollektiivsetele kui ka harilikele, pole Facebooki fännid kuhugi kadunud.

Suvekuude jooksul on ainult lisandunud uusi tegijaid, aidates esikümnest välja trügida e-turundajad. Photopoint tegi hiigelhüppe ja ega muud selle tagant esialgu ei paistagi kui

edukas kaameraloosimine. Veelgi vingema hüppe tegi Arvutikeskus ja mis me näeme – taas edukas kampaaniamäng, mille peaauhinnaks on selleski Arvutimaailmas tutvustatav EEE Pad Transformer. Rahvas januneb loosimiste järele ja turundusinimesed on kallitest kampaaniatest eufooARVUTIMAAILM rias.

14 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

Facebooki pingerida Koostöös Metrix.station.ee-ga avaldame igal kuul edukaimate firma Facebooki fännilehtede pingerea. 1.

Tele2 Eesti

29 603

+843

+2,9%

Starman

24 567

+159

+0,7%

Photopoint

24 081

+7557

+45,7%

Elisa Eesti

22 980

–54

–0,2%

AS EMT

18 736

+746

+4,1%

Sale24 internetipood

11 637

–4

–0,0%

Elion

10 184

+422

+4.3%

LG Electronics Estonia

9654

–54

–0,6%

iShop24.ee

7714

–5

–0,1%

10.

Arvutikeskus

5344

+4737

+780,4%

Vihalindude võitja

am 10 a a s tat taga si

Facebook sai videokõned

E-riik hankis uue riistvara Kümme aastat tagasi kirjutas Arvutimaailm, et riigi suured infosüsteemid tõsteti ümber tõsisematele ja uutele serveritele. Tohutu investeering tähendas, et e-riigi teenused said kiiremaks ja olid valmis massidesse laienemiseks.

Kallis ja kohmakas VoIP

Maailma populaarseim mobiilimäng on soomlaste tehtud „Angry Birds”. Eesti meistrivõistlustel selgitati välja parim eesti „Angry Birdsi” mängija, kelleks sai 14aastane spordiga tegelev Randar Rakverest.

Tartu Ülikool õpetab arvutimänge tegema Tartu Ülikoolis õpetatakse vabaainena arvutimängude loomist ja disaini, kursuse läbija saab põhiteadmised arvutimängude loomiseks.

Õpetatakse ka mängude psühholoogiat, analüüsi ja turustamist, antakse oskusi luua mänguideedest praktilisi kavandeid ning neid

projektina ellu viia. Kursuse käigus valmib õppijal ka arvutimängu kavand ning koos meeskonnaga luuakse arvutimäng. Osalejad saavad lektorilt ja ülikoolilt abi mänguloomise meeskondade koostamisel, partnerite leidmisel ning oma mängude turustamisel pärast kursuse läbimist. ARVUTIMAAILM

Neeme Takis kirjutab dekaaditaguses numbris, et VoIPil ta veel suurt tulevikku ei näe – kohmakas ja kallis. Kasutajal on sellise sideteenusega keeruline jännata. Ega praegugi VoIP veel täielikult maailma vallutanud pole, aga selles pole enam midagi keerulist. Üks ennustus siiski on üsna täppi läinud – Takis paneb kõrged ootused pihuarvuti ja 3G-telefoni hübriidile, mis selles valdkonnas ilma teeks. Nii ongi – praeguseks on nutitelefonide aeg käes.

Uus Windows XP Vaid loetud päevad oli 2001. aasta suvel jäänud kauakestva Windows XP turuletulekuks. Arvutimaailm tegi põhjaliku ülevaate – Heinar Viiralt testis põhjalikult, kuid pöördus siiski vanema Windowsi juurde tagasi – ei pidanud XPd piisavalt heaks, et üle minna.

Pressiteate järgi on kõik lihtne – võtad Facebookis mõne oma sõbra, alustad temaga vestlust nagu ikka, aga vestlusakna kohale on ilmunud nüüd ka väike kaamera kujutis. Seda vajutades siiski kohe videokõne lahti ei lähe, sest vaja on nii-öelda pistikprogramm installida. Brauserist sõltumatu programmijupikese on loonud Skype ja pärast selle paigaldamist avanebki kasutaja veebibrauseris üks-ühele videokõne aken.

41% on nutitelefonid USAs müüakse nutitelefone rohkem kui „tavalisi”, Eestigi on teel samas suunas, selgub Elisa poolaasta ülevaatest. 2011. a esimesel poolel moodustasid nutitelefonid Elisa esindustes müüdud mobiiltelefonidest 41 protsenti.

Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 15

fookus

Foto: istockphoto

16 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

250 000

Nii palju kasutajaid võiks olla elektroonilise kviitungi teenusel 2013. aasta lõpuks, usub ITL enda e-kviitungi strateegias.

Eesti uus suur IT-asi: e-kviitung

Kui unustad poes tšeki võtta, siis võid kindel olla, et raamatupidaja peab su peale vimma kuu lõpuni. Küll oleks mugav, kui kõik su kviitungid oleksid veebis saadaval ning raamatupidamise saaks selle alusel teha.

Martin Mets martin@digi.ee

„Apple’is on nii, et eraldi paberarvet tuleb küsida, arve saadetakse sulle automaatselt e-postile. Miks ei võiks Eesti riik olla rohkem nagu Apple või isegi Apple’ist ühe sammu eespool – et see info, mille me ostude kohta saame, oleks ka hiljem töödeldav,” tutvustab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Taavi Kotka e-kviitungi visiooni.

võiksime välismaalastele näidata, mis ei oleks ainult mobiilne parkimine, vaid kõiki puudutav, siis e-kviitung oleks just see,” jätkab Kotka. Tõesti, üleriigilisi kõiki kaardimakseid hõlmavat sellelaadset teenust maailmas praegu palju just pole ja üksnes Taiwanis on käivitatud see üleriigiliselt. USAs on küll osalisi, poekettide, kliendikaartide või kindlate kaarditerminalidega seotud lahendusi, kuid need ei ole märkimisväärset populaarsust saavutanud – ühtegi universaalset teenust, kus hil-

Paberkviitung jäägu ajalukku

e-kviitungi teenus on tehtud sama põhi mõttega nagu geenivaramu.»

E-kviitung on elektrooniline versioon tavalisest paberkviitungist, mida iga ostuga poest kaasa pakutakse. Elektroonilist kviitungit oleks võimalik saada nii e-poodidest kui ka tavalistest poodidest ning see võimaldaks importida kviitungil oleva teabe mõnda finantsplaneerimise- või raamatupidamisprogrammi. „See oleks mugavusteenus, mis puudutaks meid kõiki. Kui küsime, et mis oleks Eesti järgmine e-asi, mida

jem saaks ka andmeid analüüsida, ei ole. E-kviitungiga analoogne projekt on käima lükatud Taiwanis, kus ostja saab valida, kas võtab tšeki paberil või digitaalselt, ning tšekid kogutakse ühte kesksesse andmebaasi. Taiwani süsteemi eripäraks on veel riiklik kviitungiloto – tšekkide vahel loositakse välja rahalisi auhindu, mille kättesaamiseks peab tšeki alles hoidma.

Digitaalsel juhul pole aga vaja tšekki alles hoida. E-kviitung on veel ka teenus, millega on seotud mitmedki küsitavused ja võib eeldada, et mitte kõik eraisikud ei torma sellega liituma. Eraisikutele kindlasti ei ole meeltmööda idee, et pank või „keegi” teab tema ostude kohta kõike. Kodulaenu taotlejale kindlasti meeldiks ja oleks mugav, kui äsjaostetud pesumasina garantiitšekki poleks vaja alles hoida, kuid samas kindlasti ei tahaks ta, et pangal oleks näha, mille peale täpselt ta pärast palgapäeva ööklubis enda eurosid kulutas.

Suur vend jälgib? „Me ei taha, et inimesel tekiks hirm, et tema privaatsust on rikutud. Sellepärast on e-kviitungi teenus üles ehitatud samade põhimõtetega nagu Geenivaramu, ehk isikuandmed ja ostuandmed on üksteisest eraldi,” seletab Taavi Kotka e-kviitungi andmebaasi ülesehitust. Seega ei ole kellelgi teisel peale inimese enda õigust isikuandmeid ja ostuandmeid kokku viia, mis peaks paranoilisemate kodanike mõttelendu jahutama. Sama põhimõte hoiab ära ka ühe inimese pihta sihitud reklaami – ka ITLi e-kviitungi strateegias on idee reklaamiportaalist, mis näitaks vastavalt sinu ostudele ribareklaame,

Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 17

fookus

ITLi presidendi Taavi Kotka sõnul on paberkviitungilt e-kviitungile kolimine üks IT-asi, mis tõstaks Eesti mainet ja teeks ka elu mugavamaks. Foto: Kalev Lilleorg

maha laidetud. Kindlasti ei meelitaks selline lahendus ka inimesi e-kviitungi teenust kasutama, kui näiteks pärast pesumasina ostmist järgmised kolm aastat sulle pesupulbri ja sarnaste toodete reklaame ette söödetaks.

Eestlased läbi statistika Küll aga oleksid ostuandmed ilma isikuandmeteta hea materjal statistikutele. „See infopagas – kui me nüüd võtame selle juurest ära inimese nime – mis on eestlaste ostuharjumused, näiteks kui palju ostame toitu, mis on ilmselgelt liiga kalorirohke, avab uusi võimalusi, mida me veel praegu ette ei kujuta,” annab Taavi Kotka mõista, et anonüümselt oleks saadavast infost kasu statistikutele või toitumisspetsialistidele. Et e-kviitungi teenus eraisikutele ahvatlevam oleks, siis lisatakse ostudele ka esialgu seitse-kaheksa erinevat silti, näiteks toidukaup, tehnika,

tarbekaup jne, mis aitavad oste hiljem analüüsida ja visualiseerida. See omakorda aitaks inimestel enda ostuharjumusi korrastada. Tuleb ka arvestada sellega, et on hulk inimesi, kes tahavad poetšekki kohe pärast ostu sooritamist kontrollida – kas kassapidaja lõi ikka summad õigesti sisse ja kas soodustus läks ikka hinnast maha. Selle jaoks plaanitakse mobiilirakendust, kus oleks kohe pärast ostu tegemist võimalik kviitungit vaadata. Tõsi küll, reaalselt pole veel sellega eriti kaugele jõutud. „Meie eesmärk on, et inimene peaks paberkviitungit ikkagi eraldi küsima, mitte talle ei anta valida, kas ta tahab paber- või digikviitungit,” seletab Taavi Kotka ja annab mõista, et tegu ei olegi mitte niivõrd teenusega, mis säästaks paberi ja tindi kokkuhoiuga loodust, vaid mis säästaks meie päid üleliigsest informatsioonist. ITLi e-kviitungi strateegia järgi

18 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

peaks pilootprojekt käiku minema tänavu sügisel, esialgse kava järgi septembris, kuid e-kviitungi projektijuhi Pille Muni sõnul päris nii kaugel veel asjaga ei olda, sest ettevalmistus pilootprojekti käimalükkamiseks on võtnud arvatust rohkem aega. „Pilootprojekt lähikuudel veel tarbijateni ei jõua, küll aga käivad ettevalmistused lahenduse väljatöötamise ja käivitamise osas. Et projekti tehnilisi detaile töötatakse välja, siis eelkokkulepete sõlmimine pilootprojekti kaasamiseks on veel pooleli. Näiteks on selles osalemise vastu näidanud suurt huvi Elion, kelle kliendid saaksid tänu e-kviitungile oma toote garantiiks vajalikke tšekke hoiustada mugavalt elektroonselt ega peaks enam pabertšekke tootegarantiiks säilitama.” Selle teenuse põhitarbijad oleksid esimeses etapis elektroonikapoed ja kingapoed ehk need kauplused, kus

garantiijuhtumitest on võidud suuremad. Seega võib peagi karbi või paksu ümbriku, kus varem vedelesid garantiikviitungid, minema visata ja tšekid pilveteenusesse üle kolida. Kuigi Pille Muni sõnul on olnud kaupmeeste huvi e-kviitungi vastu küllaltki suur, siis päris lihtsalt see teenus kasutusele ei tule. Kaupmeestele tehakse süsteemiga liitumine tõenäoliselt ülisoodsaks. Lisaks on neile väga oluline, et uus süsteem ei pikendaks poodides müügiprotsessi.

Kaupmehed on huvitatud „Et asi on uudne, siis püütakse aru saada, kuidas see toimib, mis kasu saavad nende tarbijad, milliseid kulusid kaasa toob,” räägib ta. Tagatipuks on vaja selleks poodidesse uusi kaarditerminale ja kui alguses oli lootus, et saab hakkama ka praeguste vahenditega, siis nüüdseks on selge, et see pole võimalik – eraldi

ID-kaardiga ostja identifitseerimine võtaks liiga kaua aega ning ostu peab sooritada saama tavalise pangakaardiga, mis peab olema seotud e-kviitungi teenusega. E-kviitungi projekti jaoks lükatakse lõpuks käima ka Eesti E-teenuste

Meie väide on, et e-Kviitungiga ei ole võimalik teenida.» Sihtasutus, mille vajalikkusest on räägitud varemgi. Selle eesmärgiks oleks kaasa aidata innovaatiliste e-teenuste arendamisele, luues eelduseid uudsete ärilahenduste tekkimiseks, ühendades ettevõtete infosüsteeme ja lihtsustades nende ligipääsu riiklikele

registritele. Algselt pidi Eesti E-teenuste SA, mis kataks e-kviitungi süsteemi jooksvad kulud, loodama juba veebruaris. „E-teenuste SA ei ole veel loodud, kuid ettevalmistusi selleks tehakse. Eesmärk on see luua selle aasta septembris. Potentsiaalsete sihtasutusega liitujate seas on olulisemateks ettevõteteks näiteks Swedbank, SEB, Sampo Pank, Eesti Post, Elion, Webmedia, Ericsson Eesti, Itella. Kõnelused käivad veel mitme väiksema ettevõttega,” seletab Pille Muni Eteenuste Sihtasutuse hetkeseisu. Riik ja ITL on jõudnud üksteisemõistmisele, et e-kviitung on kasulik asi, küll aga lähevad ideed lahku ainult selle kohalt, et riigi arvates on võimalik sellega teenida, kuid ITLi arvates mitte. „Meie väide on, et sellega ei ole võimalik teenida. See ei ole nagu interneti sihtasutus, tänu millele pangad said pärast seda, kui olid

Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 19

fookus

Eesti inimesed õpetanud internetti kasutama, enda kontorite ja töötajate arvu vähendada ja on nüüdseks kulud tasa teeninud. Siin ei ole otsest sellist kasu olemas. Inimesed suudavad paremini enda rahakotil silma peal hoida. Ettevõtted suudavad efektiivsemalt majandada, töökohtade arv võib väheneda, aga ettevõtete vahendid investeerimiseks on omakorda suuremad. Riik saaks oma raha tagasi igal juhul, ükskõik kas siis sotsiaalmaksu

Projekt on värskelt käivitunud, kokkulepped on veel sõlmimata.» või dividendide näol,” võtab Taavi Kotka kokku ITLi visiooni sellest teemast. „Tegu ei ole äriprojektiga, siit ei tule kümme miljonit eurot, siit ei tule ka viis miljonit eurot – tegu oleks puhtalt mugavusteenusega.”

Riik on mestis Riigi infosüsteemide osakonna juhtivspetsialist Taavi Valdlo sõnul on e-kviitungi teema riigi jaoks oluline. „Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on huvitatud n-ö äri X-tee arendamisest ja plaanib ka tulevikus toetada avalikes huvides loodavaid ärikeskkonna arendamise projekte. MKM toetab selle jaoks vastava rakenduste andmebaasi, liideste ja taristu arendust, mida saaks kasutada e-teenuste loomiseks. E-kviitung on sel juhul pilootprojekt.” Mitu olulist lepet on veel aga riigi ja ITLi vahel sõlmimata ja see on ka üks põhjus, miks pilootprojekt septembris ei stardi. „Et projekt on värskelt käivitunud, siis on suur osa läbirääkimisi ja kokkuleppeid veel ees,” lisab Taavi Valdlo. Kusjuures summa, mida on vaja pilootprojektide ja e-kviitungi keskregistri käimasaamiseks, ei olegi üle mõistuse suur, vaid jääb suurus-

järku umbes miljon eurot. Pigem ongi küsimuseks, kus täpselt, millisest fondist see raha saada. „Oleks me selle asjaga tegelema hakanud kaks aastat tagasi, oleks see ammu tehtud,” ütleb Taavi Kotka. E-teenuste levikuga seoses on vähe räägitud sellest, et need teenused aitavad vähendada kuritegevust, näiteks erinevaid maksupettusi. E-kviitung poleks firmadele ka mitte üksnes mugavusteenus ja võimalus efektiivsuse tõstmiseks, vaid annab, eelkõige suuremate firmade puhul, võimaluse rahaasjadel paremini silma peal hoida.

Ausama riigi suunas Kehtib siin ju vana tõde, et mida lihtsam on võimalikke väärtegusid kontrollida, seda vähem neid tõenäoliselt ka toime pannakse. On käinud juba läbi ka idee, et riigiasutustel võiks selline teenus mitteanonüümselt kohustuslik olla ja see annaks võimaluse takso- ja majoneesiarveid hiljem mugavamalt analüüsida. E-kviitungi strateegia järgi võiks teenusel olla 2013. aasta lõpuks veerand miljonit kasutajat ning jätkataks kaupmeeste süsteemiga integreerimist. Vastavalt tehnoloogiate kättesaadavusele ja hinnale integreeritakse e-kviitungi süsteemi ka uusi tehnoloogiaid. Ühe võimalusena on pakutud ka NFCd, mis võimaldaksid tuvastada inimest näiteks mobiiltelefonides paiknevate kiipide abil. Taavi Kotka sõnul on tegu kõige laiahaardelisema, erinevaid sektoreid (kaubandus, pangad, IT, logistika, eraisikud ja riik) ühendava projektiga, mis Eestis seni on läbi viidud. Isegi ID-kaart ei olnud nii laia haardega. „On vaja piisavat hulka inimesi ja ettevõtteid, kes usuksid sellesse asja. Digiallkiri ja ID-kaart on kümme aastat vanad, aga alles viimasel kolmel aastal oleme tunda saanud selle tõelist kasu. Kui me seda ei tee, siis võime viis aastat oodata ja vaadata, kuidas muu maailm idee ellu viib. Teine variant on, et me näitame ise, kuidas seda teha,” lisab ta.

20 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

E-kviitungi projektijuht Pille Muni võib paberkviitungid prügikasti visata, enam neid alles hoida pole vaja. Foto: Kalev Lilleorg

Kui me seda ei tee, siis võime viis aastat oodata ja vaadata, kuidas muu maailm idee ellu viib. Teine variant on, et me näitame ise, kuidas seda teha.» Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 21

firma

Regio põllud Võimaluste mere kallastel

Regio aastaaruandeid on huvitav lugeda. Sealt leiab jaotamata kasumi või netokäibe kaardid. 2009. aastal esitati maksuametile kaart, kus laius kogutulu osariik, 67 miljonit kr/km2.

Hea karto graaf peab SQL-i ka oskama.» Teet Jagomägi uutest kaardimeistri oskustest

Kaardifirmale kohaselt on ka majandustulemused kaardile kantud. Maksuamet pole seni protesteerinud ja mis siis teistelgi öelda. Asjatundjad saavad aru, teistel aga on lihtsalt ilus vaadata, et Regio on oma Gross profiti põllud rajanud Piiritu Võimaluste mere kallastele kohe suurklientide mägismaa veerde. Sula töötasu järve voolab aga Reach-U mäelt väike jõeke EASi eksporditoetuse allikast. Kaardivälistel andmetel Regio kasum küll vähenes mullu 60 protsenti, 2010. aasta aruandekaardil aga prognoositakse 2011. aastaks kasumi otsustavat kasvu. „Mis meil siis praegu kõige suurem tegevusala on?” küsib Regio tegevjuht Teet Jagomägi ja uurib majandusaasta aruande kaardil laiuvaid jõgesid ja tänavate läbistatud kvartaleid. „Tundub, et mobiilindus.” Mobiilindus pole aga lagi. Regio tegevusalades lage kui sellist polegi – viimasel ajal on tõsiselt käsile võetud kosmosetööstus, kuhu varem eestlastel palju asja polnud. Jagomägi ütleb, et kosmoseteadus polegi selline hirmutav raketiteadus, millest mõne väikeriigi inimesed eemale peaksid hoidma. Tohutult huvitav on hoopis. Ja võimalusterohke.

Kaartograafia jää-äärel 2009. aasta kaardilt, mis maksuametile aastaaruandega esitati, leiab veel selgelt suure kaar ditegijate „saare”, tarkvara asjad aga on levinud segametsadena igal pool. Kartograafia rannikule jäi kõige lähemale ka maailmamajanduse jah-

22 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

tumise jää-äär, mis kohati ka kartograafide saart enda alla oli võtnud. Mobiilindust puudutas jäätumine kõige vähem. „Hea kartograaf peab uuemal ajal oskama SQLi lisaks ilumeelele,” selgitab Jagomägi traditsioonilise ala kohati valulist muutumist. „Neil on oma skriptimise keeled. Kui inimene ei suuda automatiseerida oma liigutusi, siis ei suuda ta varsti ka sellel alal leiba teenida. Need viis rida skripti, mida aeg-ajalt vaja, peab suutma kartograaf ise kirjutada küll, iga kord programmeerija juurde minek võtab liiga palju aega ja raha.”

Sellega on üks lugu Regio peakontor Tartus Riia maantee ääres pole suursugune klaasist pilvelõhkuja, nagu maailma mobiilioperaatoritega koostööd tegevalt rahvusvaheliselt firmalt võiks ehk oodata. Täiesti tavaline ärihoone, ilma erilise paraadukseta, umbes niisugune, nagu praegu paljudel idufirmadel, kes oma esimesed toetusrahad kätte saanud. Firma tegevjuht Teet Jagomägi juhatab meid oma kitsa kabineti kõrval olevasse koosolekusaali, kus on tahvlile kirjutatud „Good Job.” – punktiga lõpus. Seda lehte ei panda koosolekuruumist ära teiste paberite vahele, sest selle pani kirja Soome suur mõtleja ja filosoof Esa Saarinen. Tõmbas veel punktile noole juurde – hea töö kiituseks tuleb see kiitus lõpetada punktiga. See on üldse maksimaalne kiitus, mille võib soomlaselt saada. Eestlaselt ilmselt ka. Ei mingeid koma-

Sellised n채evad v채lja Regio majandusaruanded ehk tegevuskaardid. Aastast 2010. Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 23

firma

Firma juht Teet Jagomägi kartograafiavõi pigem juba tarkvarafirma tüüpilise sisekujunduselemendi – kaardi taustal. Fotod: Kalev Lilleorg

Parim kiitus eestlase või soomlase suust. Punktiga.

Me oleme nagu piima kombinaat.» Teet Jagomägi Regio olemusest andmekogujana, mitte tekitajana

sid ja agasid järel. Punkt ja kõik. Regio alustas ajast, kui meie kaardid olid kõik meelega moonutatud, puudus ühtne koordinaadisüsteem ja enamik materjalidest, mille põhjal avalikkusele midagi kokku joonistati ja mis tegelikkusele ei vastanud, kandsid templit „salajane”. Aga niipea, kui salajasuse kate natuke pealt libises, tekkis kohe vajadus hakata päris kaarte tegema. Esimesed müügile ilmunud õiged kaardid olid eestiaegsete kaartide pealt läbi paljundusmasina kopeeritud ja siin-seal oli näha tušiga ülekäimise jälgi. Regio aga hakkas asjale lähenema teisiti. 1988. aastal sai Teet Jagomägi isa Jüri Jagomägi kolleegidega Tartu Ülikoolis teada, et Gorbatšov leevendab kaartide salastamist ja üks esimene asi, mis ka uuele kartograafiafirmale aluse pani, oli üle-eestilise koordinaatsüsteemi loomine. Tänavad pidid ju omavahel ots-otsaga kokku minema. Nõukogude ajal tuli kindel protsent tänavaid peita ja osad kohad nihutada mujale. Kui vana kooli moodi alustati kaartide ümberjoonistamist, siis Regios suhtuti kaartidesse kui andmebaasi väljavõttesse – kaartide tegemiseks tuli luua andmebaasid vajaliku infoga. 1989. aastal avaldaski Regio 50aastase pausi järel esimese väljavõtte – Eesti teede kaardi mõõtkavaga

24 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

1 : 400 000, kus polnud planeeritud moonutusi. 1993. aastal ilmus aga esimene merekaart. „Me oleme nagu piimakombinaat,” selgitab Teet Jagomägi, „mitte nagu piimakarjakasvataja. Töötleme teiste loodud materjale.” See tähendab, et Regio ei käigi kõiki nurgataguseid oma mõõteautodega läbi ega rendi lennukit, et kõik ruutkilomeetrid ise läbi pildistada. Selle jaoks on teised ametkonnad ja firmad. Regio kogub andmed kokku, paneb andmebaasi ja võtab sealt vajalikud osad välja, kui on vaja luua mõni kaart või geoinfosüsteem.

Kosmosesse Regio on üks väheseid Eesti firmasid, mis ajab asju ka Euroopa kosmoseagentuuriga ESA. Teet Jagomägi ütleb, et kosmose vallas tegutsemiseks ei pea ise rakette kuhugi saatma ja kallist kosmoseelektroonikat looma, piisab ka heast tarkvarast ja ideedest. Näiteks plaanib Regio tarkvara abil tuule ennustust täpsemaks saada, mõõtes kosmosest GPS-signaali tagasipeegeldumist lainetelt. Nii saab teada laine kõrguse ja tuule tugevuse. Satelliitide mõõtetulemuste töötlemiseks plaanib Regio veel luua tarkvara, mis arvutab välja, kui palju absorbeerib Eesti loodus süsihappegaasi. Nii saaks riik täpsemalt

AJAK A ART

Esimene veerandsada

saasteühikutega kaubelda. ESA on välja valinud ka projekti, mis tegeleb Pärnu üleujutuste hoiatussüsteemi loomisega ning veel üks kosmoseprojekt on käsil – elektriliinide äärsete kuivanud puude ülelugemine kosmosest. „Jah, puude lugemine pole tänapäeval enam mingi probleem,” kinnitab Jagomägi, nähes meie veidi hämmeldunud nägusid. „Radarsatelliitide täpsus on viidud juba millimeetritesse. Saab vaadata, kas platsil on hein niidetud või registreerida vulkaanilise mäe kummumine enne purset, rääkimata liiklusummikute mõõtmisest ja igasugusest luureinfost sõjaväele.” Radarsatelliidid on ühed esimesed, mille Euroopa kosmoseagentuur üles lennutab. 2015. aastal peaksid esimesed juba orbiidil olema.

Mobiilinduse rammusad põllud 1999. aastal lõid Ericsson ja EMT Eestis esimese mobiilpositsioneerimise lahenduse. Paar aastat tagasi töötati see välja Lõuna-Aafrika jaoks, seal oli probleeme luksusautode vargustega. Süsteem oli lihtne – ärandatud autos asuv GSM-moodul saatis alarmi ja pani auto tagatuled vilkuma. Sõjaväe helikopterid otsisid siis ümbruskonnast vilkuvate tagatuledega autosid. Väga kallis oli.

◊◊ 2011 Regio kaardistab Street View autodega Google’i tellimusel Eesti, Läti ja Leedu ◊◊ 2005 ettevõtluse auhinna 2005 ehk peaauhinna sai Regio ◊◊ 2004 kõikide raamatute edetabelis on Regio „Eesti teede atlas” 6. kohal ◊◊ 2003 esimene suur välismaine klient: Orange Slovensko (Slovakkia suurim mobiilioperaator) ◊◊ 2002 Regio lahkub DONE korporatsioonist, saades jälle täiesti Eesti firmaks ◊◊ 2000 Regio liitus rahvusvahelise DONE korporatsiooniga ja maailma esimene m-asukoha määramise süsteemi (MPS) rakendus Ericssonile ◊◊ 1999 valmib kõiki asulaid kattev GIS andmebaas M 1 : 5000 ◊◊ 1998 suurim GIS tarkvara müüja Eestis. 1 : 200 000 seinakaart saab rahvusvahelisel kaartide iludusvõistlusel Intergraph Golden Mouse 2. koha ◊◊ 1997 esimene täielikult arvutiga valmistatud teedeatlas Eestis. Eesti esimene CD-atlas ◊◊ 1996 esimesena Eestis investeeriti diferentsiaal-GPS seadmetesse ◊◊ 1993 ilmus esimene Eesti merekaart üle 53 aasta ◊◊ 1989 avaldati 50 aasta järel esimene Eesti teede kaart M 1 : 400 000

Ericssonis aga leiti, et mobiilimastide asukohtade kaudu saab ligikaudu välja arvutada ka mobiili asukoha. Koos EMTga tehti sellest esimene standardtoode Eesti päästeametile, et see saaks hädaabikõnede asukohti määrata. Et Regios oli kõiki spetsialiste, keda selleks projektiks vaja, siis võetigi Regio selle töö tegijaks. Nüüd hakkas Regio saama tellimusi ka mobiilioperaatoritelt ja tuli ka laieneda välismaale. Mujal maailmas tuntakse Regiot hoopis ReachU nime all. Puhtalt pragmaatilistel põhjustel, selgitab Teet Jagomägi – Regio-nimeline rahvusvaheline domeen oli juba hõivatud. Mobiilpositsioneerimine areneb aga edasi ja nüüd tegeletakse Regios asukohapõhise kõnehinna süsteemiga – ehk siis vastavalt sellele, kus kohas helistaja asub, saab ta ka erineva kõne tariifi. Asukohapõhiste mobiilimängude osas Jagomägi väga optimistlik pole – „need eeldavad, et inimesed liigutaks end natuke, aga mängurid pigem istuvad paigal”. Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 25

firma

Eesti on purgis: Regio sai Google’ilt Street View autod kohaliku teedevõrgu ülespildistamiseks. Varem pole kohalikele Euroopas seda võimalust antud.

Töömõnu kuurort

Võib-olla võtame jalgrat tad.» Tanel Ilves Tallinna vanalinna kitsaste tänavate kaardistamisest/

Regiosse saabuvad inimesed tööle erinevatel põhjustel – mõni, näiteks Enn Veenpere – on tulnud hobi tõttu. Veenpere algatas Eestis GPSmängu nimega Geopeitus, kui oli võitnud auhinnamängus Regiolt GPSi ja lõpuks ühendas hobi tööga ning tuli Regiosse. Mõnele meeldib Regio rahvusvahelisus. Meeldida võib ka see, et lõuna tuuakse töökoha kööki ja porisel ajal ei pea välja kurja ilma kätte minema. Lõuna ajal saavad erinevate korruste töötajad kokku. Tallinnas on Regiol ka väike kontor – põhiliselt nende pärast, kes perekondlikel või muudel põhjustel pealinna kolinud. Paljud on pikemalt või lühemalt reisil eksootilistes kohtades, kus Regiol ehk Reach-U-l on kliente. Pakistanis aga asub üks suur klient, millele Jagomägi tahab tähelepanu juhtida – „Me ei teadvusta endale, kui suur riik on Pakistan tegelikult. Aasia suuruselt neljas riik mobiilikasutajate poolest. Seal peab kohal olema.” Leiame geoinformaatikute toast Eva-Lena Sepa parasjagu Leedut jagamas. Tegu pole siiski geopoliitikaga, vaid Leedu jagatakse ära kaardistusele sõitvate Google Street View autode vahel.

26 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

Fotograaf leiab kartograafide toas hea fotogeenilise nurga ohtrate kaardirullidega. Kartograafid protesteerivad: need paberkaardid on nii 1990ndad! Paberkaartidega meenub Jagomägile üks piraatlusjuhtum: tehti Taanis trükikojas eestikeelne gloobus, aga keegi sai kuidagi trükifailid kätte ja tegi ise ka Regio andmetega gloobuse, keegi Sahib. Ja tuli Eestisse ja hakkas müüma. Jagomägi kabineti seinal on pildid Rovaniemist. Päikeselised. „Päikest oli seal nii vähe, et iga hetk sellest on pildistatud,” selgitab ta, miks kõik talvepildid nii helged päikeselised on. Koridoris on aga töötajatest fotosõprade kenad looduspildid ära raamitud.

Google ja Regio Müügijuht Tanel Ilves näitab Regios välja töötatud jälgimise tarkvara AVL Express, mis hoiab silma peal, kus Street View autod parajasti viibivad. Üks on just Regio taha hoovi jõudmas, kuhu meidki fotograafiga kohe lastakse. Teeme väikese tiiru Tartu linnas. Inimesed Street View autost suurt välja ei tee (erinevalt Saksamaast ja USAst), ju ollakse harjunud või ei tea keegi, mida need kaamerakupliga autod tegelikult teevad. Meedias ju uudiseid ometi on olnud. Ilm-

selt pole privaatsusküsimus keset linna ka nii tõsine. „Kui päikese nurk on üle 30 kraadi, siis sõidame,” selgitab Tanel Ilves reegleid, mis Google neile filmimise ja kaardistamise osas on kehtestanud. Auto sisemuses kõike pildistada ei tohi – ja ega pole suurt näha ka peale ekraani, millel viisteist kaamerapilti ümbrusest ja kaart. Linnavalitsustelt on saadud ka luba näiteks Tartu Toomemäe kaardistamiseks ja Viljandi lossimägede ülesvõtmiseks. „Tallinna vanalinnaga on kohati keerulisem,” nendib Ilves, pidades silmas kohti, kuhu autoga ei pääse. „Võib-olla võtame jalgrattad.” Paljud majutusasutused on kutsunud autosid kaardistama, et saada end Google’i Street View kaartidele. Ikkagi tasuta reklaam aastateks. On ka üks privaatsuse pärast muretsenud kodanik, kes helistas ja kellele vastu tuldi ja tema valdusi ei salvestatud. Punaste „pallidega” autod on naisjuhtidega, siniste „pallidega” katusel aga meesjuhtidega. Nii lihtsalt kukkus välja, tõdevad Street View inimesed. Varustusse kuuluvad kolm lidarit ehk laserskannerit, mis tunnevad ära ka materjali, millelt laserkiir tagasi peegeldub ning 15 kaamerat. Asukohta salvestavad kaks GPSi.

Privaatsuse huvides on kaamerad sätitud Eestis madalamale, et ei filmitaks rohkem kui näeb tavaline jalakäija tänaval jalutades ehk üle aia piilumist enam ei pea kartma. Tänaval sõidetakse liikluskiirusega, kruusateedel mitte üle 60 km/h. „Lätis kogunes kogu politseijaoskond meie autot vaatama,” ütleb Ilves, kui nende kaardistusauto seal kinni peeti. Võimudel siiski pretensioone polnud. Juulis sai Eesti kaetud ja siis mindigi sinna. 15 autoga sai Eesti 30 000 kilomeetrit teid üles pildistatud ligi kuu ajaga. Ega väga palju aega ei kulugi, tõdeb Tanel Ilves. „Otepääle kulus näiteks 45 minutit. Kogu Viljandi sõitsime läbi 7-8 tunniga.” Regio on ainus firma Euroopas, kellele Google on usaldanud kohaliku kaardistamise. „Läksime Google’i tegelastega Austriasse läbi rääkima. Alguses arvati, et meil siin on metsik Ida-Euroopa ja ega nad ei julgenud oma tehnikaga alguses siia tulla,” ütleb Ilves. „Kui aga meil õnnestus neid veenda, et Eestis on samasugune töökultuur kui Soomes, siis nad muutusid leebemaks.” Lausa nii leebeks, et usaldasid uusima tehnika, mida veel Lääne-Euroopas pole kasutatud, kohalike hoolde.

Peaaegu nagu suur vend: 15 kaamerat filmisid Eesti 30 000 kilomeetrit hiiglaslikku andmebaasi.

KAIDO eINAMA Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 27

reportaaž

Veega kirjutatud uudised ja päris tigupost Kas virtuaalne maailm, kus me oma tunde ja päevi veedame, on ka osa pärismaailmast? Arvutimaailm käis Kumus vaatamas, mida kunstnikud virtuaalmaailmaga teha oskavad. Kadrioru pargi rohelusest Kumu fuajeesse astudes võtab meid vastu esimene eksponaat: inimesest suurem mobiiltelefon Astrid, pehme nagu diivan, sõbralikult punakat tooni, suurte kollaste nuppudega. Nuppe tuleb vajutada kohe päris mehise jõuga, aga saab valida numbri ja helistada ükskõik kuhu, täiesti tasuta. Kahe meetri kõrgune Astrid näeb küll jabur välja, aga annab omal moel kätte võtme kogu Kumus oleva uue meedia ja võrguühiskonna teemalise näituse „Gateways. Art and Networked Culture” lahtimõtestamiseks. Harjumuspäraselt on mobiiltelefon kõigi jaoks ju väga isiklik seade, kuhu isegi oma pereliikmeid tihti hea meelega kolama ei lasta. Me ei taha lausa instinktiivselt, et keegi kolmas meie kõnesid pealt kuulaks, isegi kui seal midagi salajast ei ole. Astridi tegijad arhitekt Eve Arpo ja kunstnik Riin Rõõs aga on selle hiigelsuure telefoni pannud Kumu kõige käidavamasse kohta ning küsivad: kui sa saad täiesti tasuta helistada, aga pead seda tegema kõigi ees ja kõigi kuuldes, siis kas sa oleksid nõus? Selliste mõtetega mängibki kogu Gatewaysi näitus, mis on Eesti kõigi aegade kõige suurem ja keerukam ning ka kõige mainekamate osale28 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

jatega uue meedia kunstiprojekt. Terve Kumu 5. korrus on täis mobiiltelefone, arvuteid, projektoreid ja muid vidinaid, mille abil proovivad kunstnikud seda justkui kusagil mujal eksisteerivat virtuaalmaailma meie nina alla tuua, panevad selle meie harjumuspärasesse füüsilisse ruumi sisse sõitma ning meie päris eludes laiutama.

Memopol teab sinust kõike Vist kõige enam kõneainet on Gatewaysi eksponaatidest pakkunud Eesti kunstniku Timo Tootsi loodud Memopol 2 ehk toasuurune arvuti, kuhu saad sisestada oma ID-kaardi ning mis selle peale otsib internetist kokku kõik, mis seal vähegi sinu kohta leida on. Google ja muud avalikud allikad pakuvad piisavalt palju infot, aga kuna Memopolil on käes su ID-kaart, kammib ta läbi ka kõik riigi registrid ja kuvab kogu sinu virtuaalruumis laotuva elu ilusti kolmele suurele seinale. Horoskoop on neist kindlasti üks süütumaid, aga siis hakkavad üksteise järel sinna tekkima su palgaandmed, digiretseptidel põhinevad andmed su tervise kohta, su hariduskäik, autojuhiloa olemasolu ja nii edasi ja nii edasi.

MIS? KUS?

Gateways: Art and Networked Culture

Toimub: kunstimuuseumis Tallinnas, Weizenbergi 34 / Valge 1 Avatud kuni: 25. september

Inimesesuurune mobiiltelefon Astrid lubab teha tasuta k천nesid, aga k천igi kuuldes.

Fotod: Kalev Lilleorg

Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 29

reportaaž

Moodne näitus küll, aga ühest nurgas leiab palju vanu häid kineskooptelereid.

„Teadvustamine ja teavitamine. Võib-olla ka hirmutamine,” ütles Timo Toots ise oma loodud masina kohta intervjuus [digile] tänavu mais. „Masina suurus ja visuaalne jõud on kõik mõeldud selleks, et panna info mingisse teise konteksti, mis võiks inimeses emotsiooni tekitada. Võib-olla ka negatiivset emotsiooni. Samuti kutsuda esile kriitikat masina enda suhtes.”

Kaks tõmbenumbrit Memopol paistabki välja palju hullem kui ta tegelikult on. Timo Tootsil on õnnestunud luua hea illusioon autoritaarsest kõiki jälgivast kurjast masinast, mis kõike teab ja kõike määrab. Juba Kumu 5. korruse näitusesaali sisenedes kostab Memopoli kurjakuulutavat urinat, mis lausa kõhust läbi käib. Masin ise on pandud pimedasse ruumi nurga taha ja koosneb kolmest seinasuurusest ekraanist ning ühest pisikesest juhtpuldist. Hämarasse ruumi pulseerivat õudset heli tegeva masina ette astumine, ID-kaart näpus, tekitab tõesti tunde, nagu sa oleks kõigest üks väike sipelgas, kes on alandlikult suure jumala ette astunud ja ootab viimse kohtupäeva otsust. 30 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

Sisesta oma ID-kaart ja PIN1-kood ning masin mõtleb veidi ja hakkab seejärel kurjakuulutava urina saatel pleksiklaasist seintele kuvama kogu infot, mida ta su kohta leiab. See on aeglane ja kohati valus protsess ning nagu hoiatussilt seinal ütleb, on targem Memopoli kõiketeadva palge ette astuda üksinda. Teine variant on muidugi seda teha kamba jaapani turistidega, keda su palganumbrid ja retseptirohud eriti niikuinii ei huvita ja kes ei tee sinu kohta avanevast pildist kaugeleulatuvaid järeldusi. Teine Gatewaysi näituse tõmbenumber on samuti seotud internetis oleva info visualiseerimisega. Tema ülemaailmselt kuulus masin kannab nime „bit.fall” ning koosneb mitme meetri pikkusest lae alla tõmmatud toru moodi asjandusest, kust umbes iga sekundi järel kukuvad veetilgad alla põrandale. Aga need ei ole mitte juhuslikud veetilgad, vaid vesi moodustab kukkudes sõnu ja need sõnad omakorda on võetud internetist, jooksvast uudistevoost. Nii näiteks võib laest kukkumas näha sõnu „Peace” või „Terror” või mida iganes, mis parajasti maailma uudistevoos levib. Ja kui laest hakkab ühel hetkel kukkuma sõnu nagu „tornado” ja „dest-

Maya Brush on kunstiprojekti tulemusel sündinud kena virtuaalne naine, kes on aga n-ö pildile jäänud ka päris maailmas. Kas ta on siis ka päris inimene?

 Moodsa moega koodist saab vanaaegne kunstiteos, kui neid vaadata läbi laes rippuva ar vutiekraani. ruction”, siis on teada, et kusagil maailmas on suurem loodusõnnetus aset leidmas. Peale selle, et „bit.fall” on tõeliselt lummav vaadata, on tal ka sügavam mõte. Veetilkadega õhku kirjutatud uudised, mis püsivad vaid sekundi ja hävivad seejärel, et ruumi teha järgmistele, iseloomustavad ju hästi uudisteportaalide igavest janu uue järele ning enamike uudiste mõttetust ja kaduvust.

Vaibad juhuslikust koodist Internetis toimuva pärismaailma toomist ja visualiseerimist katsetavad ka teised kunstnikud. Näiteks on Kumu fuajee üks sein täis kleebitud eestikeelseid postreid, mis tunduvad koosnevat vaid üsna mõttetutest hüüatustest ja lausekatketest. Lähemal uurimisel selgub, et tegu on teatud aja jooksul Kumust 10 kilomeetri raadiuses tehtud Twitteri-säutsude kogumiga, mis on välja prinditud, kujundatud ja seinale pandud. Kollektiivne aju või ühe rahva alateadvuse voog, otsustage ise. Leedu kunstnik Mindaugas Gapscevicius aga võtab internetist suvalisi seoseid ja prindib tekkinud ASCII-jadasid T-särkidele või koob Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 31

reportaaž

Ühes installatsioonis on Tallinna tänavatelt tehtud fotodelt ära võetud kõik reklaamid ja kaubamärgid ning iga külastaja saab tühjadele valgetele latakatele ise midagi peale joonistada.

vaipadeks. Kui sul T-särk kaasas, saad arvutist parasjagu juhuslikult genereeritud koodi selle peale trükkida. Ja kui juhusliku koodiga vaipa tahad, tuleb selle eest paraku välja käia ligi 2000 eurot, aga vähemalt saad siis kindel olla, et mitte kusagil maailmas ei ole mitte kellelgi täpselt samasuguse koodiga vaipa.

Mis häält teeb valgusreklaam? Huvitaval kombel on võimalik visualiseerida ja lausa kuuldavaks teha ka virtuaalmaailma enda alusmüüre. Näiteks on võimalik Tallinna kesklinnast Rotermanni kvartalist laenutada kõrvaklapid, mis oskavad kuuldavaks teha elektromagnetlaineid ja nendega mööda linna ringi jalutada. Tuleb välja, et oma hääled on kõigil elektriseadmetel, mis meie ümber on: alates valgusreklaamidest ja lõpetades pangaautomaatidega. Eriti huvitav pidi olema nende kõrvaklappidega mõnda elektroonikapoodi sisse astumine. Projekti autor on terve hulga elektromagnetlainete helipilte Tallinna linna pealt ka salvestanud ning neid saab Kumus kuulata. Radissoni hotelli katusekohvikusse on aga üles seatud omapärane pikksilm, mis on varustatud WiFi-antenniga. Läbi selle kiigates näeb ilusat Tallinna vanalinna, aga selle peale joonistuvad ka pikksilma vaateväljas olevad WiFivõrgud, nii et erinevat värvi laigukesed katavad tervet linna. Huvitav on vaadata, kuidas pärisja virtuaalmaailm läbi pikksilma kokku saavad. Kes ei viitsi Radissoni kohvikusse ronida, näeb

32 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

sedasama pilti ka Kumus, kuhu seda otse üle kantakse. Paljulubava nimega briti kunstnikegrupp boredomresearch on aga päris- ja virtuaalmaailma ühendamisele lähenenud hoopis teisest otsast ning loonud lõbusa installatsiooni nimega „Real Snail Mail” ehk päris tigupost. Selles mõne meetri pikkuses peenras roomavadki ringi päris teod, kuid igaüks neist on varustatud RFID-kiibiga. Peenras on aga väikesed klaasist plaadid, millel samuti RFID-andurid küljes. Peenra kõrval on arvuti, kust iga näitusekülastaja saab kellelegi saata e-kirja või pigem tuleks ehk öelda teokirja. Nüüd tuleb ootama jääda, kuni mõni oma igapäevaseid teoasju ajav näitusetigu satub klaasplaadile, kust talle kiri nii-öelda kanda antakse ning seejärel teisele klaasplaadile, kust see ära saadetakse. Lühidalt öeldes on päris tigupost üks aegavõttev ja ebakindel süsteem, milles e-kirja kohaletoimetamine sõltub puhtalt juhusest ja seda kandva teo ärksusest. Veebilehel realsnailmail.net on üleval ka kõigi tigude profiilid – neil on nimed nagu Alvar, Rein ja nii edasi – ning statistika, mis on aga väga kurb. Keskmiselt läheb tigudel su kirja kohaletoimetamiseks umbes kaks aastat, aga kui tigu selle juba üles korjanud on, siis on olukord parem – keskmiselt saab kiri kohale viidud pisut rohkem kui kahe nädalaga. Praegu tundub tigudega aga üldse midagi väga tõsist lahti olevat, sest 20 teost on alates juuni algusest mingitki tegutsemis himu üles näidanud vaid üks.

 Sõbralikud õhupallid Kumu fuajees peidavad tegelikult endas videokaameraid. Kas me ikka teame, et meid jälgitakse tegelikult väga palju?

Kiri Kumu katusel Palju nalja saab teha ka Google Mapsiga. Näiteks joonistasid kunstnikud Achim Mohné ja Uta Kopp Tallinnasse Kumu katusele hiigelsuure kirja „CLICK HERE” ja kui Google Mapsi jaoks pildistavad satelliidid järgmine kord üle Tallinna lendavad, pildistavad nad selle loomulikult üles ning seejärel on keset Tallinna rohelust lihtsalt suur kiri „CLICK HERE”. Praegu seda veel näha pole, nii et järelikult pole Tallinna fotosid veel uuendatud. Kes aga Kumule Lasnamäe poolt ligineb, sellele ei jää kindlasti märkamata suur tilgakujuline A-täht, mis on Google Mapsist igaühele tuntud ning mis on järjekordne lustakas katse ühendada brauseris toimuvat ja pärismaailma. Henrik Roonemaa

click here.» Kumu katusel ilutseb nüüd Google Mapsi satelliitide jaoks uhke suur kiri

Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 33

labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega konkurentidele silmad ette. meie hinded

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

Transformerid Asuse uus tahvel-sülearvuti muudab ettekujutust nii tahvlist kui sülearvutist – ilmselt saab sellest samasugune uue ajastu kuulutaja nagu EEE PC. Kui keegi vaatas kahtlustavalt tahvleid, sest neil polnud korralikku klaviatuuri või sülearvuteid, sest neid oli ebamugav kitsastes oludes kasutada (näiteks lennukis), siis Asus EEE Pad Transformer peaks kõigile meeltmööda olema – vähemalt oma paindlikkuse poolest. Karbist välja võttes leiab täiesti korraliku metallraamil tahvli ning eraldi klaviatuuri. Kuid need kaks asja ei jää eraldi. Klõpsti käib puutetundlik tahvel klaviatuuri külge ja ongi meil kerge ja õhuke sülearvuti valmis. See klõps käib aga natuke jäigalt, loodetavasti Transformerit pikemalt kasutades „õlitub” ühendus kergemaks. Klaviatuur, mis toimetuse testis osalenud seadmel oli, pakkus inglis-

Teamviewer ei oska aimatagi, et Androidiga tahvlil võib olla hiir ja isegi kursor ekraanil.» keelset klahvipaigutust venekeelse juurdetrükiga. Nagu värskelt Asuse maaletoojaks saanud ELKO Eestist öeldi, pole vähemalt esialgu veel Skandinaavia või veel vähem eesti paigutusega klaviatuure oodata. Samas on klahvistik väga mugav. Olemas on mitte Windowsi, vaid Androidi lisaklahvid. Tegu on Android 3.1 „Honeycomb” platvormil tahvelarvutiga, milles Androidiga telefoni kasutajad leiavad väga palju tuttavat. Hea on see, et tahvlis jooksevad peaaegu kõik Androidi programmid. Kahetuumaline protsessor ja hea

34 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

tundlikkusega puuteekraan tõuseb mäekõrguselt üle kõigist senistest Androidiga tahvlitest, mis Arvutimaailmas testitud (Motorola XOOMi ma pole veel proovinud). Üsna ettearvatult andis kahetuumaline NVIDIA Tegra protsessor kiirustestides meil saadaolevatele mobiilidele silmad ette. Ka aku kestvuses on tahvel kibe käsi – ligi 15 tundi. See on saavutatud Transformeri nime vääriva kombinatsiooniga – akud asuvad nii ekraani kui ka klaviatuuri osas. Kui ekraani aku hakkab tühjenema, laadib seda edasi klaviatuuri aku.

Kontoris saab hakkama Tahvlid on tavaliselt ühendustega üsna kitsilt varustatud. Transformeril siiski ühendusvõimalusi on – spetsiaalpistikuga käib külge arvuti USB juhe, lisaks on kaks USB pesa lisaseadmete jaoks (näiteks USB mäludele, välistele hiirtele või kaameratele). SD-kaardi pesa mahutati kitsale äärele ka ära. Android 3.1 on juba operatsioonisüsteem, mitte mobiiliplatvormi laiendus. Paljud rakendused arvestavad sellega ja mobiiliversiooni asemel pakutakse tahvliversiooni. Näiteks kontoritarkvara Polaris Office, mille Asus on kaasa pannud, täidab enamiku kontoritarkvara funktsioone ja lisaks toetab ka puutetundlikkust hästi. Tasulistest kontoriprogrammidest võib soetada näiteks 15 dollari eest Quickoffice Pro HD – kuhjaga kulutust väärt ja mugav. Pilvepõhistest kontoritarkvara rakendustest on näiteks Thinkfree tahvliversioon. Tavalised Androidi-rakendused võivad suurel ekraanil kohati viperusi teha. Näiteks paljud on arvestatud töötama püstiformaadis ja klaviatuuri

Kuidas valime testitavad tooted? Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

on kohal tehnilised andmed

Asus EEE Pad Transformer TF101

Hind: 511 eurot (ELKO Eesti, peagi müügil) Operatsioonisüsteem: Android 3.1 Honeycomb Ekraan: 10,1tolline WXGA (1280 x 800 pikslit), multipuutetundlik ja kriimustuskindel Protsessor: NVIDIA Tegra 2 1 GHz Mälu: 1 GB, välkmälu 16 GB Andmeside: WLAN 802.11 b/g/n, Bluetooth 2.1 Kaamerad: 1,2 MP ja 5 MP Ühendused: Mini HDMI, mikrofonisisend, audioväljund, MicroSD, 2 USB pesa, GPS Aku: 9,5 tundi või 16 tundi koos klaviatuuriga Mõõtmed: 271 x 171 x 12,98 mm Kaal: 680 g

taga istudes võib korraga avastada, et programm on „külili”.

Sisevõrgu sõber Asus pani veel ühe mugava tavakasutaja rakenduse kaasa – MyNet leiab sisevõrgust üles kõik teised seadmed ja ilma eriliste Linuxi- või võrguoskusteta saab panna oma kodused või kontori sisevõrgu seadmed omavahel infot jagama. Tekkis ketserlik mõte klaviatuuriga tahvlisse mõni kaughaldustarkvara installida, et ehk saaks oma lauaarvutile mugavalt ligi. Paraku näiteks Teamviewer ei oska aimatagi, et Androidiga tahvlil võib olla hiir ja kursor

ekraanil. Kursorit tuleb ekraanil kohmakalt näpuga ringi vedada, mitte Transformeri enda puuteplaadiga. GPS on ka sees, 400 euro eest saab seega ka tahvli näol hiigelekraaniga autonavigaatori. Kokkuvõttes võib öelda, et EEE Pad Transformer on tõeline teenäitaja. Mis siis, et esimene ja võimalik, et selle pärast ka peatselt välja tulevate vigadega, aga esimese kohta üllatavalt õnnestunud. Kasutusvaldkondi leiab peaaegu piiramatult – võtame kasvõi terminalitarkvara, millega saab Transformerist teha kassaaparaadi, mis kaardimakseid vastu võtab. Kõik KAIDO eINAMA on võimalik.

plussid

++ hea klaviatuur ++ pikk aku tööaeg ++ korralik kontoritarkvara miinused

–– kõik Androidi-rakendused ei tööta korralikult –– võiks olla odavam

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 35

labor

Thecus – uus metalne salvestustorn Lihtsad võrgusalvestusseadmed on aina populaarsemad. Korduvad aga tuntud nimed. Thecus on asjatundjate seas küll tuttav, kuid tavakasutaja seda väga palju ei tunne. Nüüd proovime esimese isendi järele. Toimetusele pakuti testiks Thecuse uuendatud seitsme kettasahtliga seadet N7700PRO, millesse laotud seitse ketast RAID5 ühenduses. Korralik raske kast on suurem kui lauaarvuti. Samas on kettakast võimekam kui tavaline kodukasutaja võrgusalvesti. Võrreldes 2008. aastal välja tulnud eelkäijaga on Thecus N7700PRO suurem, võimsam ja võimalusterohkem. Sellest hoolimata on ülesseadmine lihtne – karbist välja, juhtmed taha ja arvutiga sisevõrgust üles otsima. Peagi avanebki seadistamiseks õigelt IP-aadressilt Thecuse veebilehekülg. Seitsme kettaga kast teeb hämmastavalt vähe müra – eks oma osa on ka massiivsel metallkorpusel. Ventilaatorid on tagakaane küljes ja esialgu tundub, et neid ei saagi „kuumalt”

kätte, sest siis tuleks ka juhtmed tagant võtta. Siiski – tagakaas eemaldub nii palju, et juhtmed võib külge jätta ja ventilaatorid käigu pealt vahetada.

Selge oli, et pudelikael oli mujal kui ketta seadmes.»

Head ja halba

10 gigabitiks valmis Tagakaane ülemises osas on ka üks oluline sahtel, mis N7700PRO tulevikukindlaks teeb – sinna saab lisada 10gigabitise võrgukaardi. WD Green kettad, mis kaasa pandud, pole testimisel abiks oleva Ando Urbase sõnul just kõige parem valik – neile pole märgitud pöörlemiskiirust ja need kipuvad keskmisest natuke aeglasemad olema, aga see-eest on head odavad. Kettakast müüakse aga tühjade sahtlitega ja eks igaüks täidab need oma äranägemise järgi. Sobivad nii 2,5- kui 3,5tollised kettad, kokku toetatakse mahtu kuni 14 TB. Kasutajaliidese avaekraan on üliedev – flashis hõljuvad „pallikesed”. Sealt ei leidnud aga me SMS-teavitust alarmide kohta, samuti on püsivara uuendamine veidi ebamugav failimajandamine, otse seadmest ei saa seda teha. Hea on aga „kujutise” (ISO image) serveerimine võrku ja kõikvõimalikud serverid: meediaserver, failiserver, veebiserver, meiliserver jne. Kasutajaliides on aeglasevõitu – silme ette jäi tihti kiri „Please wait” ehk „palun oota”. Kui vajalikku omadust kohe salvestusseadmest ei leia, siis pole probleemi – Thecus on tarkvara üles ehitanud moodulitena. Need tuleb kodulehelt alla laadida. Moodulid on nagu kirjud koerad – igaüks ise disainiga ja ise ajastust, mõni väga vanamoodne. IPkaamerate serveris näiteks toetatakse

36 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

tehnilised andmed

NAS server Thecus N7700PRO

Hind: 899 eurot (Hannu-Pro)

Protsessor: Intel Core2 Duo, 1,66 GHz Mälu: 4 GB Kõvakettad: sisemised 7 x SATA, üks väline eSATA Ühendused: 2 x Gigabit Ethernet, 4 x USB 2.0 RAID: RAID 0, 1, 5, 6, 10, JBOD Tarkvara omadused: WebDisk, FTP-server, veebiserver, printserver, meediaserver, meiliserver, IP-kaamera server jm

kuni 10 kaamerat, aga toetatute loetelus on üsna vanad mudelid. Põhiülesande – NASiga on Thecus aga hästi toime tulnud. Meie kiirustest HP switchi tagant Lenovo ja Delli sülearvutitega andis küll tulemuseks vaid 67 MB sekundis, kuid selgelt oli näha, et pudelikael oli mujal (ilmselt arvutites) kui kettaseadmes. Reaalne elu võrgus võib küll aeglaste sülearvutitega niisugune ollagi, aga heal juhul saab ka üle 100 MB/s kätte. KAIDO eINAMA

plussid

++ vaikne ++ 10 gigabiti laiendusvõimalus miinused

–– moodulite ebaühtlane tase

Arvutimaailma hinne

MS Arc – kummis ja nunnu, ei enamat Otsingutel jõuda parima mobiilse klaviatuurini jõudis meieni MS Arc, mis kasutab sama pinnalaotust kui 15tollise sülearvuti pealeehitatud klaviatuur. Mobiilseks tarbimiseks tundus veidi kohmakas. Klaviatuur on oma kujult kummis ja kergelt trapetsikujuline. Oma kuju tõttu on tähed paigutatud kergelt nihkes: kui W all on S kergelt nihkunud, siis juba E alla D-klahvi väga ei jagugi – asetusega harjumine võtab esialgu natuke aega.

Tühikuid tuleb liiga palju Enter-, back- ja shift-klahvid on mõnusalt suured, tühikuklahv isegi ebanormaalselt suur ja sellest tulenevalt tuleb alguses Alt-Gr vajutuse asemel hulgaliselt tühikuid. Kui normaalse käteasetuse juures jääb pöidla alla tühikuklahvi parem nurk, siis antud juhul puhkab pöial klahvi keskel. Nupud on omapärased: lühikese teega ehk sarnased sülearvutite

tehnilised andmed

Klaviatuur MS Arc Hind: 48,46 eurot (MarkIT)

Ühenduvus: USB-adapter, juhtmeta (2,4 GHz) Toide: kaks AAA tüüpi akut Klahvipaigutus: USA või põhjamaade Toetatavad platvormid: Apple MacOS X 10.4.x – 10.6.x, MS Windows Vista/XP/7 Mõõtmed: laius 31,1 cm, paksus 5,4 cm

klahvikäiguga, kuid oluliselt raskemad ning jäigemad. Samuti klõbisevad klahvid oma väikese käigu kohta hämmastavalt valjult. Nooleklahve ei ole ning selle asemel on üks suur nn navigatsiooniklahv, mis oma kalde nurga järgi liigub nelja suunda. Nagu Microsofti sama seeria hiirel (millest oli juttu mainumbris), on sellelgi kõhu all magnetpesa, kuhu paigutub USB saatja. Kui samanimeline hiir on rändaval ärimehel hea pintsakutaskusse pista, siis klaviatuur pole kaasaskandmiseks kõige asjalikum: liiga suur. Pigem kujutaks seda kombinatsioonis mõne nn nutiteleriga diivaninurgal: hea alternatiiv Apple Wireless Keyboardile.

Eraldi pulkadega Iseasi muidugi, kas teler suudab selle klaviatuuriga midagi peale hakata. Isegi Windows 7 ragistab kõvaketta kallal enne tükk aega, kui lubab seadmega toimetama hakata. Portatiivsuse vastu kõneleb ka tõsiasi, et sama seeria hiir ja klaviatuur kasutavad eraldi USB-pulkasid, mis hõivavad kahe peale kaks USB pesa. Siin tuleb medal anda Logitechile, mis on suutnud välja tulla USB-pulgaga, millega võib mitu seadet ühendada. Hoolimata tõsiasjast, et naiskol-

leeg hindas klaviatuuri mugavamaks kui olemasolev HP klaviatuur, peame lõpphinde kaalu vähendama tegurite „oi kui nunnu” ja „ilus läikiv” arvelt. See jätab meid lõpptulemuse juurde: kui pole kodus meediakeskust või pole soovi koosolekuruumis projektori juures kasutada, siis pigem jäägu MS Arc Keyboard poelettidele. Samas – oma kategoorias, milles peale Apple’i konkurenti väga ei ole, on klaviatuur rahuldav. MARKO HABICHT

plussid

++ madal klahvikäik ++ hea disain

miinused

–– raske klahvikäik –– eraldi USB-pulk hiirele ja klaviatuurile –– liiga suur kaasaskandmiseks

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 37

labor

Juhiloata kombainijuhiks Kuigi paljude kontoriseadmetega on kaasas paksud juhendid, pole neid enam alati vaja. Epsoni uue kombaini saab ka tööle ilma „juhiloata” ehk käsiraamatut selgeks õppimata. See ongi asjade loomulik käik. Kastist välja võttes on kombain mõnusalt kompaktne, väljaulatuvad osad peaaegu puuduvad. Raske on kuhugi küüsi taha saada. Siis aga ajab kombain oma haarmed laiali – välja saab tõmmata teleskoobina avaneva väljastussahtli ning ülestõstetava klapina peidus oleva juhtpaneeli, mille kaldenurka võib seada. Puuteekraani pole, pisike ekraan on värviline sümboolselt, sest vaatenurk on üsna kitsas.

Windowsile tundmatu Teadmata printeri tööelu varem, tuli alustada tindipeade puhastamisega. sest testtrükk tegi musta küll korralikult, aga värvid jättis kohati vahele. Puhastus töötab automaatselt ja tagab taas selge trüki. Võrku ühendada võib nii kaabliga kui ka üle WiFi. Kõik käibki lihtsalt ja üleliigse juhendites tuhnimiseta – vähemalt tuntakse võrku ilmunud

printer seadmena arvutis ära, kuid Windows 7 ei leia uue toote draiverit kohe üles ja läheb Microsofti andmebaasidesse tuhlama. Ega leiagi. Epsoni lehel on siiski sulaselges eesti keeles paigaldusfail.

Mälukaart võrgukettaks tehnilised andmed

Epson Stylus Office BX525WD

Hind: 114,54 eurot (MarkIT)

Trükitehnoloogia: Ink-jet (värviline) nelja tindiga Trükikiirus: kuni 36 lk/min (m/v ja värviline) Eraldusvõime: trükkimisel kuni 5760 x 1440 dpi (m/v ja värviline), skannimisel kuni 2400 x 2400 dpi Väljatrüki maks suurus: A4 Sisestusmaht: 150 lehte Kahepoolne trükkimine: jah Ühendus arvutiga: USB 2.0, 100 Mbit/s Ethernet, WiFi b/g/n Mälukaardi tugi: Memory Stick, SD ja xD, väljatrükk mälukaardilt ja mälukaardi ühendamine võrgukettana Mõõtmed: 45,5 x 35,9 x 16,4 cm Kaal: 6,2 kg

IP-aadressi teades saab siiski printer allalaaditud tarkvaraga paigaldatud. Installidialoogid on kõik eestikeelsed. Printeri enda menüüdes eestikeelseid valikuid polnud. Kombainil on mälukaardi lugeja, mis tarbib Memory Sticki, SD ja xD formaadis kaarte. Sealt pealt oskab printer ise fotosid lugeda ja huvitava lisaomadusena kaardipesa üle sisevõrgu ka lausa võrgukettana kättesaadavaks teha. Skanner töötab vaid USB kaabli otsast. Ka arvutisse ei saa pilti üle võrgu saata– nii on see tavaliselt väiksemate seadmetega ka varem olnud. Seekord ei saa ka kombaini küljes asuvale mälukaardile skannida. WiFi seadistamine on samuti liht-

38 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

ne, saab teha „ühe vajutuse seadistuse” või sisestada WiFi parooli käsitsi. Pisike foto väljus 52 sekundiga. Kiirus on täiesti tavaline, see ei hiilga millegagi ega ei jää ka ajale mainimisväärselt jalgu. Nagu ka muud omadused – Epsonil on seekord üsna hästi õnnestunud luua lihtsalt kasutatav seade. KAIDO eINAMA

plussid

++ kompaktne ++ lihtne kasutada miinused

–– skannimine vaid üle USB –– automaatne install ebaõnnestus

Arvutimaailma hinne

3D jõudis kuvaritesse 2011 pidi olema 3D aasta ja kõik lähebki nagu plaanitult – LG tõi nüüd müügile esimese 3D-kuvari, mille võib oma arvuti taha ühendada ja vaadata kas tavalist pilti või passiivsete 3D-prillidega kolmemõõtmelist pilti. Mida 3D-kuvariga siis teha? Ühel hiljutisel Sony esitlusel oli olemas ka 3D-ekraaniga sülearvuti, selle juures selgitati, et 3D-pildiga arvutit läheb vaja oma 3D-kaameraga tehtud piltide ja videote töötlemiseks ning vaatamiseks. Suure 3D-pildiga LCD teleri ees seda teha pole mugav. Ja muidugi mängud – 3D-prillidega varustatud videokaardid olid olemas juba ammu. Esimesed visionäärid väidavad, et ka ärirakenduste ja kontoritarkvara jaoks võiks 3D vajalik olla ning disainitarkvarad ongi juba 3D-omadustega.

Odavad ja kerged 3D-prillid LG esimene 3D-kuvar on täis-HD eraldusvõimega ja arvuti taha ühendades käitub nagu üks tavaline kontorikuvar ikka. Pilt on üsna hea. Kaasas on aga prillitoos, millest leiab ühed „näpitsklaasid” ja ühed polaroidprillid. Esimesed on mugavad ette panna prillikandjatel, teised aga head kerged ilma prillideta vaatajale. Vaieldud on passiivse (ilma toiteta prillidega) ja aktiivse (akudega, raskete ja väga kal-

plussid

++ väreluseta 3D passiivprillidega ++ ka tavalise kuvarina hea pilt miinused

–– polarisatsioonitehnoloogia tõttu poole väiksem eraldusvõime –– väike vaatenurk vähereguleeritava ekraaniasendiga

Arvutimaailma hinne

lite prillidega) 3D eeliste üle. Lühidalt võib öelda, et passiivne 3D, kus ruumilisus tekitatakse erinevalt polariseeritud pildiridade näitamisega, on 1080pikslise kõrgusega pildi puhul poole väiksema eraldusvõimega (540 pikslit) ja aktiivne 3D „vilgutab” erinevate silmade jaoks mõeldud pilte vaheldumisi ehk siis kaadrisagedus jääb poole väiksemaks. Silmale sõbralikum ja odavam on passiivne, parema pildiga ja peadpööritavam (sõna otseses mõttes) aga aktiivne 3D. LG kuvari 3D-pilt oli tõesti lähedalt vaadates triibuline, aga ka sügavam kui telerites nähtud 3D. Ruumilisuse efekt on tajutav üsna väikese nurga alt. Arvutist 3D-pildi kättesaamiseks pole riistvara osas eriti midagi vaja. Hankida tuleb tarkvara. LG soovitab Tridef 3D-d. Kuid selle tarkvara lehelt tuleb valida just LG versioon, sest iga tootja teeb veel 3D juures asju natuke isemoodi.

tehnilised andmed

3D kuvar LG D2342P Hind: 361,66 eurot (MarkIT)

Ekraan: 23tolline, 1920 x 1080 pikslit (Full HD), 60 Hz, 16 : 9 ekraanisuhtega, reageerimisaeg 5 ms Jala reguleeritavus: vertikaalne kalle Ühendused: DVI, VGA, HDMI 3D-prillid: näpitsklaasid tavalistele prillidele või passiivprillid (16 grammi, ei vaja toidet) 3D-tehnoloogia: polarisatsioon, FPR (Film Patterned Retarder) Tarkvara: Tridef 3D

Intertek on kuvarile andnud sertifikaadid, mis tagavad, et seadmel on väreluseta pilt. 3D-pilti ei kannata siiski ka sertifikaadiga tundidepikkuselt vaadata. KAIDO eINAMA

Ümar maakera Mis edasi? Kas nüüd saab oma kuvarilt vaid 3D-filme vaadata? Lisaks saab ka 3D-fotosid vaadata, neid 3D pilditöötluse tarkvaraga töödelda ja tegelikult on vähemalt üks 3D tarkvara igas arvutis juba olemas – Google Earth. Tuleb see vaid läbi Tridefi käivitada ja maakera on tõesti ümmargune, ulatudes kuvari tasapinnalt kaugele välja. 2Dst 3Dks muutmise funktsioon teeb aga ruumiliseks ka kõik algselt „lapikuna” mõeldud asjad. TÜV ja Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 39

labor

Kõikejälgiv torukaamera D-Linki uus IP-kaamera DCS-7110 on paigutatud metalltorusse. Toru jälgib nii päeval kui ka öösel ettenähtud sektoreid ja saadab sündmuse korral meili koos videoklipiga. Hind 320 eurot ei pane sellise valvekaamera võimalustest just palju ootama. Aga imekombel on kõik elementaarsed ja ka kallimate kaamerate omadused lihtsal kujul esindatud. Kuulpeakinnitusega saab asendit täpsemaks timmida ja lisaseadmega ka eemalt pöörata. „Reset”-nupp ei asu mitte kaamera küljes, kust pahalane kaamera seaded võib nullida, vaid eraldi kaabli otsas, mille võib kuhugi ripplae või seina taha peita. Arvutis on kaamera seadistamine ja ülesleidmine lihtne – ilmub kohe Windowsis võrguseadmete nimekirja. Chrome’is ja Firefoxis nõuab kaamera tarkvara Quicktime’i pistikprogrammi, mis ei oska peenemate seadistustega midagi peale hakata. Internet Exploreris saadakse aga ActiveX-i toel kõigega hakkama. Seadistada saab kaamerat väljastama nelja erinevat striimi. Digitaalne väljasuurendamine on mugavalt lahendatud ja kaameratarkvara toetab ka mehaanilist liigutamist, kui vastav mootoritega lisaseade ostetud. Meie mudelil seda kaasas polnud. Pildi saab panna turvamehe või kontoriomaniku ette panoraamima (liigub pidevalt vasakult paremale ja tagasi)

või patrullima (näitab järjest eelseadistatud sektoreid suurest pildist). Juriidilise korrektsuse huvides võib näiteks naabri aia videopildis kastikesega katta. Internet Exploreris saab liikumisalarmi seadistamiseks valida aknad, kus liikumist avastada ning kui liikumise ulatus ja tundlikkus reguleeritud, võib luua tegevused, mis liikumise peale käivitatakse. Vaatamata odavale kaamerale on kõik vajalik olemas: teeme akna, kus tahame jälgida kaamera vaatevälja ühes nurgas olevat palli ja sündmuse, kus palli näppamisel saadetakse meil ja salvestatakse klipp. Video pannakse lisandina meili külge ja paljud meiliserverid ei võta mitmemegabaidist videot vastu. Salvestuse piirid on ka seatud – kuni 20 sekundit ja kuni 4 MB. Kinnikatmise ja liigutamise andur töötab ka, andes e-postile alarmi, kui keegi pöörab kaamera mujale või üritab pilti kinni katta. Videopildi aga võib salvestada nädala graafiku järgi võrgukettale, mille ligipääs on enne seadistatud. Vajadusel tehakse ka fotosid valitud ruudus. Päris suurte ja kallite profi-valvekaameratega veel võrrelda ei saa, aga

tehnilised andmed

Valvekaamera D-Link DCS-7110 Hind: ca 320 eurot (varsti müügil)

Kaamera sensor: 1/4tolline, CMOS Infrapunajälgimise raadius: kuni 15 meetrit Objektiiv: fikseeritud, 4 mm, F1,5 65,4kraadise vaatenurgaga Mälu: 256 MB operatiivmälu (SDRAM), 128 MB välkmälu Liikumisandurid: 3 seadistatavat liikumisanduri akent Video: H.264 / MPEG4 / MJPEG; H.264 / MPEG-4 multicast striimimine, kuni 1280 x 800 pikslit, 30 kaadrit sekundis Nõuded arvutile: MS Windows, Internet Explorer 6 või uuem (D-ViewCami liides) Kaughaldus: kuni 32 kaamerat Toide: 12 või 24 volti (adapteriga või PoE) Võimsus: 6 W Kaal: 900 g

oma hinnaklassis on DCS-7110 üsnagi tegija. ARVUTIMAAILM

plussid

++ mitu seadistatavat liikumisanduri ala ++ programmeeritavad alarmid ++ pimedas hea tundlikkus IR-filtriga miinused

–– seadistatav vaid Internet Exploreris –– kitsendavad piirangud alarmi ja sündmuste juures

Arvutimaailma hinne 40 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

LG P970 – kuumpunktiga telefon LG tõi müüki võimsa ja üsna soodsa Androidiga telefoni. Hea ekraan, kiire riistvara, uus Android 2.3. Kuid korrektne eesti keel on ära unustatud. LG on teistest tootjatest kuidagi paremini hakkama saanud aku säästmisega – nii kestab ka see hiiglasliku ereda ekraani ja 1 GHz protsessoriga mobiil lausa rohkem kui ühe päeva aktiivselt kasutades. Andmeside ja GPSiga kasutades tuleb muidugi piirduda mõne tunniga, aga teised telefonid kustuvad veel kiiremini. Seda enam, et telefon on üliõhuke ja kerge – kuskile on siiski suudetud kokku suruda nii suure mahutavusega aku kui ka kogu nutitelefoni võimas sisu.

Valusalt ere Uutmoodi nn Nova ekraan on silmale valusalt ere ja selge. Ekraan on nähtav ka eredas päikesevalguses. Esimesena on P970 saanud ka Wi-Fi Directi, mis on tehnoloogia, mis võimaldab ilma keskse ruuterita seadmetel üle WiFi omavahel võrgu moodustada ja suhelda. Nii võib näiteks teleris mängida otse telefonist tulevat multimeedia sisu või vahetada kahe telefoni vahel andmeid. See lahendus võib ennustada peatset hääbumist Bluetoothile. Testtelefonid on tihti testtarkvaraga, nii tundus ka selle LG telefoniga. Äsjasaabunud uuendus 2.3-le tehtud, ilmnesid kummalised vead. Näiteks Home-nupp ei toiminud koduekraanile tagasiviimise nupuna. Arvutiga ühendamine oli LG-le omaselt samuti väga vaevaline – USB mälupulga režiimis ühendumine ei õnnestunudki. Loodetavasti on pärast esimest Android 2.3 väljatulemist ilmunud ka veaparandused, mis need paar probleemi kõrvaldavad. Vähemalt on juba teada, et ühel teisel samasugusel LG telefonil Home-nupp hiljem töötas. Kuid mis on juhtunud LG peaaegu et korda saanud Androidi tõlgetega

tehnilised andmed

Nutitelefon LG P970 Optimus Black Hind: 370 eurot (Elisa)

Protsessor: TI OMAP 3630, 1 GHz Ekraan: 4tolline NOVA (700 nitti), WVGA, 480 x 800 pikslit, multipuutetundlik Operatsioonisüsteem: Android v2.3 Mälu: 512 MB RAM, 2 GB välkmälu, microSD kaart kuni 32 GB Andmeside: 7,2 Mbit/s HSDPA, 5,76 Mbit/s HSUPA, Bluetooth, microUSB Kaamerad: 5 MP ja 2 MP WiFi: b/g/n; Wi-Fi Direct ja DLNA Aku: 1500 mAh, kõneaeg kuni 7,8 tundi, ooteaeg kuni 400 tundi Mõõdud: 122 x 64 x 9,2 mm Kaal: 109 g

eesti keelde? Vahepeal oli olukord üsna hea, vead kadusid. Aga nüüd on taas kõik segamini. Mis asi on „kaasaskantav kuumkoht”? Või „meediumi maht”?

Soodne ja moodne Kaamerad on LG P970 ehk ka Optimus Blacki nime all tuntud telefonil üsna talutavad, ka esiküljel olev kaamera on tavalise VGA kvaliteedi asemel saanud kahemegapikslise sensori. Kontaktide haldamine on mugav ja kogub inimese suhtlusvõrkude andmed kokku tema profiili, kõnelogi grupeerib infot, mis on abiks ahelhelistajale. Kui vaadata telefoni hinda, siis saab LG kätte ikka üsna soodsalt, arvestades tema võimalusi. Võiks küll olla kahetuumaline protsessor, aga mis seal ikka – praegu veavad igasugused rakendused ka 1 GHz ja ühe tuuma peal hästi välja. KAIDO eINAMA

plussid

++ väga hea ekraan ++ aku peab kaua miinused

–– kehv eesti keele tõlge –– probleemid arvutiga ühendamisel

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 41

labor Priit Roosipuu Linkmesist n채itab, et operaatoritel on statistikas siiski vahe olemas. FotoD: Kalev Lilleorg

42 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

Tegelik elu m-internetis

Mobiilset internetti on igatpidi mõõdetud. Kord sõidetakse juhupunktidesse ja mõõdetakse sealt, siis jälle pannakse kirja tippkiirused. On veel üks võimalus – laadida mobiilidesse Linkmes ja mööda Eestit muudkui mõõta. Seekordse mobiilse interneti testimise võtsimegi ette mobiilidega. Aina rohkem kasutavad mobiilset internetti inimesed telefoniga ja jagavad seda sealt teistelegi seadmetele. Jah, mobiilsed seadmed võivad end kiire ühendusega võhmale või lausa hingetuks võtta, aga tegelik elu ongi siis selline. Linkmesis võib tulemustest maha arvata näiteks viletsad ehk mittekasutatavad kiirused, milleks võib liigitada alla 1 Mbit/s 3G- ning kõik EDGE- ja GPRS-ühendused ning vajadusel ka eraldi arvestust pidada 1-2 Mbit/s ja üle 2 Mbit/s saavutatud allalaadimiskiiruste üle. Lõplikus statistikas läksid meil arvesse kuue ühesuguse LG P500 telefoni kahe kuu jooksul serverisse saadetud mõõtmistulemused. LG telefonid reisisid kolmekaupa koos erinevate operaatorite võrgus Tallinnas, Tartus, Harjumaal, Saaremaal, Hiiumaal, Lääne-Virumaal ja suurematel maanteedel. Testis osalejad katsetasid interne-

Tulemuse rik kus kõrvale põige edge’i, muidu oleks kiirus hea.»

tikiirusi oma telefonidega kuu aega seal, kus nad igapäevaselt liikusid, nii töö kui ka puhkuse ajal. Seega kipuvad mõõtmistulemused jääma siiski suuremate asulate piiridesse ja maanteedele, lausa suvalisse rappa või metsa eksisid telefonid üsna harva. Eks enamasti kasutataksegi mobiilset internetti ikka tsiviliseeritud kohtades.

Õismäe mobiilne ring Esimene kaardi peal kiiruste kontroll tehti Õismäe tulemustega. Priit Roosipuu Linkmesist seadistas kaardile Õismäe sõidud. EMT oli Õismäel üsna korraliku tulemusega, Elisa aga kukkus vahel ka EDGE’i võrku ja linnatingimustes on see halb, sest sealt tagasi 3Gsse saamine võtab aega. Samal ajal aga tiksuvad serverisse kehvad tulemused, kui teised operaatorid suurendavad keskmist tulemust rohkemate ja kiiremini saadetavate 3G tulemustega. Nii juhtuski, et EMT sai esimesel katsel kõige parema keskmise tulemuse, Tele2 oli üsna ühtlaselt hea, aga aeglasem ja Elisa tulemuse rikkus kõrvalepõige EDGE’i, kuigi muidu oleks kiirused olnud teistest isegi paremad. Priit Roosipuu räägib ka öistest sõitudest levialasse, mis ei andnudki üllatuslikult superkiirusi. Läbi Tal-

tes timeeskond

Aigar Alaveer ERGO Kindlustuse IT kasutajatoe juht

Ando Urbas Scalewireless OÜ turundus- ja meediakonsultant

Tarmo Lindström ERGO Kindlustuse IT-direktor

Kristjan Tarjus Siemens Info Services

Kristjan Karmo ASA Quality Services OÜ kvaliteedikonsultant

Kaido Einama AM peatoimetaja

linna kesklinna kell kolm öösel sõites olid kiirused peaaegu samad kui südapäeval samas kohas. Roosipuu seletab, et telefonidega saab praegu maksimaalselt kätte ligi 10 Mbit/s, USB modemitel on lihtsalt kõrgem modulatsioon, millega pigistatakse võrgust ka 21 Mbit/s väl-

Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 43

labor

Tallinna parimad ruudud: Linkmesi lehel saab välja tuua ka parimad operaatorid ruutudeks jagatud Eestis. ja. 3G-võrgus antakse tavaliselt hea kiirus neile telefonidele, mis on heas levis, et need saaksid andmed kiirelt ära saata ja hilistatakse neid, mis on kehvas levis – ikka lootuses, et ehk jõuavad kohe paremasse levisse. Igal operaatoril on oma algoritmid, kuidas kitsast eetriressurssi jagada. Mismoodi need toimivad, seda tavakasutaja ei tea. Meie ka ei tea, aga võib aimata, kui piisavalt kaua tulemusi hinnata. Linkmesi testijad on juba kuid seda teinud ja Priit Roosipuu

usub, et näiteks Elisa käest saab kõige suuremad kiirused kätte, aga peab üsna masti all olema. Kaugemal on oht EDGE’i langeda. Teised, eriti EMT üritavad võimalikult laialt 3G-ühendust pakkuda. Rekordkiirus kuulubki Elisale – 5,3 Mbit/s. EMT rekord mobiiliga on 4,7 Mbit/s ja Tele2 suurim registreeritud kiirus Linkmesi testide jooksul on 3,0 Mbit/s.

Tööpõllule Niisiis teeme testi kahes osas. Ühelt

Testitulemused

Hind: Mõistlik maht: Mõõtmisi juunis-juulis: GPRS-ühendusi: EDGE-ühendusi: 3G 1-2 Mbit/s: 3G üle 2 Mbit/s: Kokku üle 1 Mbit/s: Koht:

Elisa al 5,93 € 50 GB/kuu 25 570 0,41% 2,85% 66,47% 12,66% 79,13% 1.

44 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

Tele2 al 5,93 € 30 GB/kuu 32 440 0,01% 0,53% 69,73% 1,49% 71,22% 2.

EMT al 5,99 € 15 GB/kuu 33 413 0,00% 0,19% 61,94% 5,61% 67,55% 3.

poolt ametlikud tulemused, kus lähevad arvesse nii meie kui ka Linkmesi inimeste poolt kolme LG telefoniga komplektis ringisõitmised, kus on samal ajal samas kohas samad telefonid mõõtmas igaüks ise operaatorit. Ning teine, n-ö sotsiaalne osa, kus igaüks käib oma telefoniga neis paikades, kus ta ikka on käinud ja hiljem ütleb, mis ta tulemustest arvab. Kõigepealt peab ütlema, et elu mobiilse seadmega on väga ebakindel. Ootamatutel hetkedel kaob ühendus või muutub talumatult aeglaseks, korraga aga lippab nagu loom. Näiteks Kuressaares mõõtes kippus Linkmesi inimestel ühel hetkel suvalises kohas äärelinnas osuti lakke kihutama – kiirused olid väga head. Samal ajal keset linna – ei midagi rõõmustavat.

Rakenduse kapriisid Linkmes on lihtne Androidi mobiilirakendus, mis tuleb sisse lülitada ja see hakkab tulemusi järjest serverile saatma. Valime parameetriteks 400 kB paketi allalaadimise ja 150 kB andmetüki üleslaadimise, pideva tes-

Graafikute võrdlemine – statistika on tunde järgi hinnangutest erinev. tide kordamise ja http ning ftp ülekande ning iga viie testi järel andmete automaatse ärasaatmise. Mõne päeva pärast selgub, et Linkmes ei suuda GPSi aktiivsena hoida, kui ekraan välja lülitub ja siis andmeid ei saadeta. Selle infoga varustatult läheb edasi juba põnevamalt – tulemused ilmuvad ka kaardile ja keegi enam ekraani testi ajal pimedaks minna ei lase.

netiga just parimad lood. „Kevadel sai käidud Pärnumaal Aruväljal, kus majas sees olles oli probleem isegi GPRSiga,” meenutab Aigar. Kuu aja tagusel Soomaa-ringkäigul oli selliseid piirkondasid, kus isegi mobiililevi polnud, rääkimata internetist. Samas lisandus meie testi kokkuvõtteid tehes Skype-vestlusse Veljo Haamer

Autoga mööda Harjumaad

Soomaaringkäigul oli piirkondasid, kus isegi mobiililevi polnud, rääkimata internetist.»

Mida kaugemale linnast välja sõita, seda rohkem EMT võidutseb ja Tele2 koos Elisaga tõmbuvad tagaplaanile. Linnas aga EMT enam kõige kvaliteetsema m-interneti pakkuja tiitlile rõhuda ei saa, kuid suvalises kohas keset metsi ja rabasid on üsna kindel, et võitjana väljub EMT mobiilse interneti kasutaja. Asulates aga võib suurimat kiirust üsna tõenäoliselt nautida Elisa võrgus. Aigar Alaveer kammis oma ZTE Blade’iga Põhja-Eesti rannikuid ja käis ära poolsaarte tippudes. Tema kogemus ütles, et suurtest linnadest kaugemal pole Elisal mobiilse inter-

WiFi.ee-st ja kinnitas, et tuntud kanuutamiskohtades Soomaal puudub praegugi EMT levi, rääkimata andmesidest. Aga need on ekstreemsed kohad. Põhjaranniku suurte teede läheduses oli ka pigem GPRSi- ja EDGE’iga internet, seda siis Elisa võrgus.

„Kui aga hakata mõnele linnale lähenema, muutub ka levi kohe korralikuks,” võtab Aigar tulemused kokku asustatud punktide lähedal mõõtmisi tehes. „Kui võrrelda arvuti ja mobiili andmeside kiirust, siis oli telefonil rohkem 3G ees kui seda arvutil saada õnnestus. Valaste joa juures külalistemajas õnnestus ülinõrk 2G-signaal korraks isegi kätte saada, meilid sai seega loetud. 3G on siiani õnnestunud arvutisse saada peale Tallinna ümbruse vaid kahes kohas – Tartu kesklinnas ning Venevere puhkelaagris.” Aigar eriti mobiilse interneti peale loota ei julgeks, kui vaja tõesti kuskilt eemalt tööd teha. Kristjan Tarjus proovis rakendust korra ka rongis, aga selles metalses liikumisvahendis olid tulemused üsna katkendlikud. Andmete ärasaatmiseks läheb GPSist vaja ka asukoha koordinaate, kui neid ei tule, siis mõõtmistulemused kirja ei lähe.

Kose kandis kõigub „Kose kandis Harjumaal on ikka kellaajalised erinevused kolossaalsed,” nendib Ando Urbas oma HTC Desire S-i mõõtmistulemusi vaadates. 3–5 Mbit/s EMT võrgus heal ajal, 0,3 kuni puuduv võrguühendus halval kellaajal, erinevalt Priit Roosipuu tulemustest Tallinna kesklinnas, kus südapäeval ja kell kolm öösel olid üsna sarnased tulemused. Kesklinnas ilmselt kodudes põhiühenduseks mobiilset internetti ei tarbita, maakohas aga algab õhtul aktiivne võrguelu.

Merel ja maa peal „Mis ma oskan kosta, nagu ma juba tähele panin, läks enamik asju kaduma,” oli Tarmo Lindström pisut pettunud selles, et rakendus kõiki andmeid ära ei saatnud. Samas 3G-ühendused, mis tehtud HTC Desire’iga Tammsaare ärikeskuse 8. korruselt, kus võiks hea kiirus olla, olid aeg-ajalt üsna nigelad. „EDGE-ühendused on tehtud Noblessneri sadamast (või Peetri sadamast) ning seal oleks küll 3G ühen-

Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 45

labor dust oodanud.” Linkmesi tarkvara kohta arvab ta, et see oleks võinud natuke parem olla või kasutusjuhendid selgemad – oleks saanud päris huvitava pildi, kuidas operaatoril reaalelus sidekiirused paistavad, kui kõik oleks kogu aeg töötanud. Kaduma läksid ka tulemused merel – kas levi või GPS-signaali puudumise või rakenduse probleemide tõttu.

Kolme telefoniga reisil Ametlikku tulemusse aga haarame kolm LG telefoni P500, mis käisid kolme operaatori võrgus koos kogu aeg samadel radadel. Lisaks veel kolm sama tüüpi telefoni, mis samuti koos Linkmesi testijatega kahe viimase kuu jooksul mööda Eestit liikusid. Kokku tehti nendega Elisa võrgus 25 000 mõõtmist, EMT võrgus 33 000 ja Tele2 võrgus 32 000 mõõtmist. Erinevus on sellest, et aeglasesse võrku langedes saadetakse ka tulemusi ära harvem, sest andmeside võtab rohkem aega. Tartu mõõtmised on tehtud 9. juu-

nil, 20. juulil (väike osa lisaks mõõdetud ka 23. juulil), sõidetud on peaaegu kogu Tartu läbi. Tallinna–Tartu maanteel oldi 20. juulil, Piibe maan teel 9. juunil, Keilas 2., 8., ja 9. juulil, Hiiumaal 15. juunil, Saaremaal ja Kuressaares 16. juunil, Lihula–Pärnu maanteel 16. juunil, Viljandis 4. juunil, Kakumäel 29. juunil, Tallinnas Kadriorus ja kesklinnas 15. juulil, Tallinnas on juppide kaupa mõõdetud kogu linnas jooksvalt ka paljudel muudel päevadel juunis ja juulis. Üle 2 Mbit/s tulemused saavutas EMT 5,61 protsendil juhtudest, 1-2 Mbit/s aga 61,9 protsendil juhtudest. EDGE’i esines 0,19 protsenti ja GPRSi ei esinenudki. Tele2 tulemused olid aga järgmised: üle 2 Mbit/s 1,49 protsenti, 1-2 Mbit/s 69,73 protsenti (kõige rohkem) ja EDGE 0,53 protsenti. 0,01 protsenti tulemustest saadeti ka GPRS-võrgust. Elisal oli üle 2 Mbit/s tulemusi 12,66 protsenti (kõige rohkem), 1-2 Mbit/s kiirust 66,47 protsendil juhtudest ja EDGE’i 2,85 protsen-

ti (kõige rohkem). Samuti oli kõige rohkem GPRS-ühendusse langemist (0,41 protsenti). Niisiis, kahe kuu jooksul kuue telefoniga samades kohtades samal ajal tehtud mõõtmised andsid tulemuseks, et 1-2 Mbit/s ja üle 2 Mbit/s andmeside saavutati järgmisel protsendil juhtudest: EMT Tele2 Elisa

67,55% 71,22% 79,13%

Kuigi testijad kirusid Elisat väljaspool linna, oli pikaajalisel testil kiirus siiski Elisal kõige parem – 79,13 protsenti testitulemustest olid üle 1 Mbit/s, mida loeme andmesides kasutatavaks. Seega – kes tahab kiiret ühendust asustatud punktides või lähistel, sellele peaks Elisa pakkuma parimat. Kes ei taha EDGE’i langeda, kuid riskib aeglasema, ent püsivama 3G-ga, sellele sobib soodsa hinnaga Tele2 ja kes soovib levi ükskõik kus ja mingisugustki andmesidet kaugel, siis neile on EMT kohati lausa ainus võimalus. KAIDO eINAMA

Elisa

GPRS kokku: 104 (0,41 %) 30..60 kbit/s 85 (81,73 %) 0..30 kbit/s 19 (18,27 %) 46 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

EDGE kokku: 728 (2,85 %) 250..MAX kbit/s 2 (0,27 %) 150..250 kbit/s 46 (6,32 %) 100..150 kbit/s 194 (26,65 %) 0..100 kbit/s 486 (66,76 %)

3,5G kokku: 24738 (96,75 %) 2000..MAX kbit/s 3132 (12,66 %) 1000..2000 kbit/s 16444 (66,47 %) 500..1000 kbit/s 4156 (16,80 %) 0..500 kbit/s 1006 (4,07 %)

Tele2

GPRS kokku: 3 (0,01 %) 60..100 kbit/s: 2 (66,67 %) 0..30 kbit/s: 1 (33,33 %)

EDGE kokku: 173 (0,53 %) 150..250 kbit/s 43 (24,86 %) 100..150 kbit/s 69 (39,88 %) 0..100 kbit/s 61 (35,26 %)

3,5G kokku: 32264 (99,46 %) 2000..MAX kbit/s 482 (1,49 %) 1000..2000 kbit/s 22499 (69,73 %) 500..1000 kbit/s 7356 (22,80 %) 0..500 kbit/s 1927 (5,97 %)

EDGE kokku: 62 (0,19 %) 150..250 kbit/s 27 (43,55 %) 100..150 kbit/s 24 (38,71 %) 0..100 kbit/s 11 (17,74 %)

3,5G kokku: 33351 (99,81 %) 2000..MAX kbit/s 1870 (5,61 %) 1000..2000 kbit/s 20656 (61,94 %) 500..1000 kbit/s 7136 (21,40 %) 0..500 kbit/s 3689 (11,06 %)

EMT

GPRS kokku: 0 (0,00 %) -

Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 47

lahendused

Facebooki fännilehe Facebooki pea ees oma ettevõttega tormamine on sama, nagu hüpata vette tundmatus kohas. Tundub, et kui ma kohe seal tegutsema ei hakka, siis on rong minu jaoks läinud.

Ei, see pole nii. Paljudel ettevõtetel polegi Facebookis mõtet olla ja sinna panustada, sest kui sihtgruppi seal pole, siis on see kulu, mitte investeering. Seal olles on aga oluline vältida põhivigu.

Timo Porval

internetiturundaja, Veebireklaam.ee

Olles nüüdseks nõu andnud rohkem kui 50 fännilehele, on selle aja jooksul välja joonistunud seitse peamist viga, mida fännilehtede omanikud teevad. Pärast lugemist mine oma fännilehele ja vaata, kas saad nende soovituste põhjal midagi paremaks teha.

Facebooki lehe aadress on vahetamata

Nii mõnedki fännilehe omanikud pole kursis, et pärast 25 fänni täitumist saab minna lehele Facebook.com/kasutajanimi ja valida oma lehele lühike ja korralik domeeninimi. Selle asemel, et omada lehel nime www.facebook. com/pages/Ehtemeister/12345678, saad valida näiteks www.facebook. com/Ehtemeister. Sellist linki on viisakam teistele saata, välja reklaamida ja see jääb ka paremini meelde. Meelde tuleks jätta kaks asja: seda nime saab muuta ühe korra ja see on pöördumatu protsess ning lehe nimi peab olema vähemalt viis tähemärki.

Lehel on tühjad lingid

Paljudel lehtedel on tühjad sellised lingid nagu „discussions” ja „re-

views”. Patt on lasta kasutajatel tühje klõpse teha ja tõmmata muult sisult tähelepanu eemale. Siinkohal on kaks lahendust: võtta need lingid lehe seadete alt ära (Edit page – apps ja sealt klõpsata nende taga oleval ristikesel) või ärgitada kasutajaid neid ka kasutama.

Logo ruum on alakasutatud

Facebook on andnud lehtedele üsna vähe variante eristuda ja silma paista. Sellepärast tuleb neid võimalusi maksimaalselt ära kasutada. Lehe vasakule üles on selle jaoks eraldatud ruum mõõtudega 180 x 540 pikslit. Hoolimata sellest on enamikel lehtedel seal väike pilt või veel hullem – lihtsalt logo loetamatu tekstiga. Lase oma disaineril teha pilt maksimaalsete mõõtudega ja tee see eristuvaks ning meeldejäävaks. Lisa sinna infot ja märgusõnu oma ettevõtte kohta. Näiteks kui Taco Expressil oli enne lihtsalt väike logo, siis nüüd on neil pildil info, mida nad pakuvad, millal nad lahti on ja ka veebilehe aadress.

Infoväljad on jäetud tühjaks

Facebook annab sulle päris palju võimalusi oma ettevõtte kohta infolahtritesse kirjutada. See on hea kahel põhjusel: esiteks tekitab külastajates usaldusväärsust ja teiseks on see hea otsimootorites esinemisele.

48 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

Facebooki lehel peab olema ka maandu mislehekülg, mis on eraldi loodud leht fännilehel, kuhu kasutaja esimesena satub, kui veel fänn pole. Ilma selleta kaotad fänne.»

Puudu on maandumisleht

Ilma selleta kaotad fänne. Kui sa muude vigade puhul mõtlesid, et

seitse põhiviga

Kasuta Facebooki lehel logo ruumi maksimaalselt – sinna võib panna pikuti üsna suure pildi (Arvutimaailma fännilehel on logo all näiteks viimane esikaas). pole minu jaoks nii oluline, siis sellest punktist ei saa niisama mööda vaadata. Maandumisleht on eraldi loodud leht Facebookis, kuhu kasutaja esimesena satub, kui ta sinu fännilehte kiikab ja veel fänn pole. Erinevad uuringud näitavad, et maandumislehe olemasolu suurendab fännide liitumist 20–30 protsenti. Minu praktika toetab seda fakti. See on ka igati loogiline, sest siis annad sa inimesele konkreetsed teadmised, mida sa pakud ja miks ta peaks fänniks hakkama. Olen teinud maandumislehe tegemise kohta ka video, mille leiad www.rohkemfanne.ee lehelt.

Kasutaja suunatakse seinale

Enamikel fännilehtedel, kuhu minu virtuaalne jalg astub, satun ma esmalt lihtsalt seinal olevale infovoole. Seda ümbritseb veel kümneid erinevaid ahvatlevaid linke ja üleskutseid, mida FB mulle pakub. Parem oleks suunata mind kuhugi konkreetsele lehele ja pakkumisele. Kui neid pole, siis suuna piltide juurde, mis loovad emotsiooni, või info alla, kus saan tegemistest rohkem teada. Kõige parem on maandumiselehe olemasolu, nagu ka eelmises punktis rääkisin. Maandumislehte saad muuta sea-

dete alt (Edit page – Manage Permissions – Default Landing Tab ja sealt vali, kuhu inimene suunata).

Facebooki seina võetakse vaid müügikanalina

Facebook on loodud suhtluseks. Räägi oma kasutajate/klientidega, aita neid, loo väärtust ja seejärel tee nõuandvat müüki. Kui sulle ei meeldi suhelda, siis ära oma fännilehega alusta. Enne alustamist pane paika sisustrateegia. Mida, millal ja kellega sa üldse räägid. Tee endale selgeks, mis Facebooki fännilehe kasutajale on oluline ja vajalik ning paku seda.

Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 49

lahendused

Ubuntu vs. Mint: vast Kevadel välja tulnud Ubuntu 11.04 tegi uue Unity kasutajaliidese vaikevalikuks. Paljud polnud sellega rahul. Kas tasub hoopis vaadata alternatiive? Vastasseisust on võitnud Linuxi distributsioon Mint, millest sai Windowsi, Mac OSi ja Ubuntu järel neljas arvuti operatsioonisüsteem maailmas.

Madis Veskimeister

Pingviinitiivul OÜ tegevjuht

Rohkem väikesülearvuteid ehk net booke silmas pidades disainitud Ubuntu uus kasutajaliides Unity on põhjustanud palju vastukaja. Unity koondab lühitee ikoonid ja töötavad programmid vasakule ekraani servale isepeituvale ribale. Ülemisest nurgast leiab otsingu, mis võimaldab leida harvem kasutatavad programmid ja seega jääb ära traditsiooniline menüü. Programmide põhimenüüd on samuti viidud ekraani ülemisse serva – programmi enda aken saab puhtam.

Laiusele orienteeritud liides Rohkem laiusest ruumi võttev liides läheb kaasa tänapäeva sülearvutite moega laiekraanidele – vertikaalset tööruumi on ju praegu väheks jäämas juba lisaks kodukasutajatele mõeldud arvutitele ka uusimates äriklassi mudelites, mis on samuti loobumas 16 : 10 suhtest 16 : 9 pilu kasuks. Unityst on kaks versiooni – vaid 2D graafikakiirendusega liides nõrgemate arvutite jaoks ja tavaversioon, mis suudab eriefektide jaoks kasutada 3D

kiirendust. Unity varasem versioon oli saadaval juba Ubuntu 10.10 peal. Siiski lisab uus Ubuntu 11.04 kohe ka vanema Gnome 2 viimase versiooni. Selle aktiveerimiseks on tarvis vaid korra välja logida, valida uuesti sisse logides kasutajanimi ja alt kasutajaliideseks Ubuntu Classic Desktop. Klassikaline liides on paremini kohandatav ja harjunum. Unity kasutuselevõtuni viis klassikalise Gnome 2 kasutajaliidese pikki aastaid kestev stagnatsioon –

Linuxit kasutavate vabatarkvara spetsialistide juures on kombeks eesti vanasõna – „Kus viga näed laita, seal tule ja aita”.» tehnoloogilises mõttes on tegu väga vanamoodsa lahendusega. Kui KDE üleminek versioonilt 3 versioonile 4 mõni aasta tagasi toimus, siis uus liides põhjustas palju vastuseisu ja nördimust. Värske tarkvara polnud algul võimalustelt eelkäijaga samal tasemel, samuti sisaldas see palju vigu ja on siiani aeglasem. Gnome 3 arendus on samuti saa-

50 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

nud tagasilööke ja veninud, „majasiseselt” toimuv Unity arendus on aga Ubuntu loojale Canonicalile andnud parema kontrolli tarkvara loomise üle. Ometi pole lõpptulemus vastanud paljude kasutajate ootustele – õhem ja rohkem veebile orienteeritud kasutajaliides ei rahulda paljude vanade klientide ootusi. Pärast viimase versiooni väljatulekut mai alguses otsustas Ubuntu looja Canonicali tehnoloogiajuht ja üks loojatest Matt Zimmermann lahkuda firmast pärast seitsmeaastast tööd.

Minti fenomen Vastukaaluks Unity liidesele on aga võimsalt pead tõstmas alternatiivid. Juunis saavutas Ubuntul põhinev Linuxi distributsioon Mint Linuxi maailmas kasutatavuselt teise positsiooni – seega on Mint Windowsi, Mac OSi ja Ubuntu järel enim kasutatav arvutite operatsioonisüsteem maailmas. Red Hat, SuSE, Debian ja teised spetsialistidele või vaid ärikasutuseks suunatud väljalasked pole suutnud ka enda populaarsete avatud versioonidega (OpenSuSE, Fedora) sarnast edu saavutada.

Milles siis seisneb Minti fenomen? Mint sai alguse Ubuntu Linuxi kasutajate abistamise foorumist. Canonicali enda tugi tasuta kasutajatele on piiratud – ja seda võib mõista. Abistamise foorumis kokku tulnud kasutajad leidsid, et Ubuntu kasutatavust annaks veelgi mugavamaks teha.

tasseis Linuxitega

Mint konkureerib populaarseimate operatsioonisüsteemide esinelikus. Seda tehti põhimõttel, nagu Linuxit kasutavate vabatarkvara spetsialistide juures kombeks ja nagu Eesti vanasõna ütleb – „Kus viga näed laita, seal tule ja aita”. Igaüks võib vaba tarkvara arengusse oma jõudu panustada ja nii on Minti jaoks loodud mitu täiendust ja muudatust. Mint põhineb küll Gnome’i kasutajaliidesel, kuid selle menüüsüsteem on tehtud ümber ühe otsinguga ühendatud põhimenüü keskseks. Menüü on paigutatud Windowsi kasutajatele tuttavasse vasakusse alumisse nurka. Ka on Minti jaoks loodud eraldi lihtsalt kasutatav tarkvarahaldur ja uuendamishaldur. Viimases on võimalik näha pakettide testituse taset – Minti enda paketid, Ubuntu paketid, Ubuntu vähem testitud paketid. Süsteemi haldamise vahendid on kokku kogutud menüü asemel juhtimiskeskuse aknasse (nagu Control Panel Windowsis). Mint kaasab ka vabatarkvara litsentsist erinevate litsentsidega tarkvara (Adobe Flash,

RAR, audio-video koodekid). Tarkvara patenteerivates riikides ei pruugi see küll õiguspäraselt kaasatav olla – sellisel juhul tuleb need lisada eraldi mõne klõpsuga. Samuti lubatakse Linuxi tuuma lisatavaid kinnise koodiga pistikprogramme (nn binary blobs). Et Minti arendus põhineb Ubuntul, siis kõik Ubuntu jaoks kohandatud tarkvara on otse kasutatav ka Mintil. Kuid väljalaskeid ei tehta mitte ette määratud tähtaegadel – kindlal ammu ette reklaamitud kuupäeval nagu Ubuntul –, vaid siis, kui uus väljalase lõpuni viimistletud on.

Debianiga sõber Ubuntu uue versiooni valmimisest läheb Minti jaoks aega vähemalt kuu ja Mint on ärikindlamgi kasutaja operatsioonisüsteem kui Ubuntu. Spetsialistidele on Minti meeskond loonud ka eraldi sujuvalt rulluva väljalaske Mint Debian – see põhineb Debiani tööversioonil ja uuendab tarkvaraversioone tunduvalt kiiremini. Seega ei pea selle kasutajad ootama järgmise väljalaske

ilmumist, vaid rakenduste uued versioonid ilmuvad tarkvaraladudesse niipea, kui nad on testitud ja kokkusobivaks kuulutatud. See Minti versioon on mõistagi tarkvaraliselt kokkusobiv Debianiga, mitte Ubuntuga. Lisaks on Minti autorid tegemas ka Ubuntu alternatiivsete kasutajaliideste jaoks eraldi versioone – Mint KDE, Mint LXDE, Mint Xfce. Nendega võib küll tegijatel kaua aega minna. Algusaastatel kasutas Mint täpselt sama koodibaasi kui Ubuntu, kuid nüüd on neil enda paralleelne baas koos lisatestimisega. Versiooninummerdus käib Mintil aga oma rada ega kasuta lisanumbreid – kevadel jõudis välja versioon 11. Mint oma lihtsuses ja viimistletud välimusega heaks alternatiivseks operatsioonisüsteemiks. See mõjub Windowsi-kogemusega algajatele kodusemalt ja pakub samas kõiki Linuxi eeliseid alates turvalisusest ja kiirusest. Lisaks läbi ühilduvuse Ubuntuga on sisuliselt kõik abimaterjalid kasutatavad ka Minti seadmisel.

Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 51

lahendused

Konami kood avab uk Kuidas leida veebilehtedesse peidetud unikaalset koodi, mis avab nn „üllatusmuna” ehk mõne rakenduse peidetud omaduse? Kas selle otsimist saaks kuidagi lihtsustada peale käsitsi proovimise? Nn Konami koodi abil võib mängudes või veebiteenustes saada tavakasutajast suuremad õigused. Käsitsi selle olemasolu kontrollida on tüütu, kuid saab ka automaatselt.

RISKO RUUS

Playtech Estonia OÜ tarkvara testija

Üha kasvav suundumus levitada tarkvara veebirakendustena ning lühenenud arendustsüklid on tekitanud olukorra, kus järjest rohkem tarnitakse veebirakendusi koos funktsionaalsusega, mis on sinna jäänud kas siis kogemata testimisotstarbel või lisatud programmeerijate poolt oma loovuse demonstreerimiseks. Viimased kätkevad endas lihtsamaid arvutimänge, visuaalseid efekte ning muud veebirakenduse kasutajatele huvitavat, mida tuntakse koondnimetuse üllatusmuna (ingl k Easter Egg) all. Kui vanemates veebirakendustes avaldusid üllatusmunad konkreetsele linkimata veebilehele minnes, siis uuemates AJAXi (AJAX – asynchronous JavaScript and XML) lahendustes saab see funktsionaalsus kättesaadavaks tavaliselt veebirakenduses mõnda avalikkusele teadmata koodi sisestades. Kuigi üllatusmunad on nende avastajale tavaliselt suureks rõõmuks, on neid veebirakendustes keeruline avastada, sest selleks tuleb käsitsi igal külastatud lehel potentsiaalselt sobivaid koode sisestada. Seetõttu on ülla-

tusmunade kogumisest saanud sama eksklusiivne hobi kui haruldaste markide kollektsioneerimine. Käesolevas artiklis kirjeldangi eksperimenti taoliste haruldaste veebilehtede automaatseks leidmiseks, kasutades veebirakenduste testimise automatiseerimise vahendit Selenium 2.0. Konami koodi klahvikombinatsioon on selline:

Mis on Konami kood? Konami koodi looja on Kazuhisa Hashimoto, kes tegeles Jaapani ettevõttes Konami 1986. aastal ilmunud videomängu „Gradius” portimisega NES (Nintendo Entertainment System) mängukonsoolile. Mängu testimine viimastes etappides ei olnud talle aga eriti jõukohane ning selleks, et mängija kosmoselaev nii ruttu surma ei saaks, lõi ta nn petukoodi. Sisestades mängupuldil selle kombinatsiooni, sai kosmoselaev kohe kõik lisavõimed, mille saamiseks tavaliselt hulgaliselt mänguaega kulub. Enne mängu avaldamist unustas ta aga koodi eemaldada ning ka mängijad avastasid sellise võimaluse. Sellest ajast saadik on videomängufanaatikute seas kutsutud kombinatsiooni Konami koodiks.

Kus Konami koodi kasutatakse? Konami ning ka teised videomängutootjad on hiljem teadlikult seda koodi kasutanud ka paljude teiste vi-

52 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

deomängude puhul. Tõenäoliselt on Konami kood kõige rohkem populaar sust kogunud tänu NES videomängule „Contra”, kus mängijad said seda kasutada 30 lisaelu saamiseks. Samuti kasutakse Konami koodi nutitelefonide platvormil Palm webOS, et saada ligipääs juurkasutaja õigustele. Viiteid Konami koodile on ilmunud mitmetes telesarjades ja lauludes ning tänu moodsate veebirakenduste jõudsale arengule on Konami kood jõudnud ka internetilehekülgedele. Veebilehtedel on Konami kood enamasti tehtud AJAXi tehnoloogiaga. JavaScriptiga registreeritakse kasutaja klahvivajutused veebibrauseris ning lehtede sisu uuendatakse, muutes veebilehe mudelkuju ehk DOMi (Document Object Model). Selline veebileht on näiteks volaturg.ee, kus Konami koodi sisendi ning Enter-klahvi vajutuse järel kuvatakse kasutajale minimalistlik kosmoselaev. Seda laeva on võimalik nooleklahvidega juhtida ning tühikut vajutades õnnestub veebilehel kõik nähtav pihuks ja põrmuks tulistada. Veebilehel konamicodesites.com on nimekiri lehekülgedest, kus teadaolevalt Konami koodi kasutatakse. Selle koostamisse on panustanud inimesed üle maailma, kes on mõnelt veebilehelt Konami koodi leidnud.

Automaatsed koodiotsingud Mulle pakkus huvi, millistel veebilehtedel veel Konami koodi kasutatakse ning mida koodi sisestamisega seal teha saab. Kui seni olid Konami

kse saladusteni OTSI KONAMIT!

Huvitavamaid Konami koodi sisaldavaid veebilehti http://volaturg.ee http://www.nvidia.co.uk http://paulirish.com http://thedoghousediaries.com

Käsitsi sellise hulga veebide läbivaatamine ning ühe ja sama koodi sissetoksimine oleks ka kõrgeima rutiinitaluvusega inimese jaoks liig.»

Enne ja pärast: pärast Konami koodi sisestamist ilmub veebilehele väike kosmoselaev, millega saab kõike sodiks tulistada. koodiga tuttavad entusiastid leidnud selliseid veebilehti juhuslikult seda kombinatsiooni käsitsi proovides, siis oma uudishimu paremaks rahuldamiseks otsustasin luua programmi, mis on võimeline Konami koodi leidma automaatselt. Selle asemel, et sadu või tuhandeid veebilehti ise külastada ning koodi klaviatuurilt sisestada, teeb selle töö ära arvutis toimetav programm. Et programmikood ei suuda inimese silmi asendada, et märgata võimalikku muudatust, mis Konami koodi sisestamise tulemusena võib kaasneda, tuli koodidega lehtede tuvastamiseks kasutada teistsugust lähenemist. Lahenduse idee seisneb veebilehe HTML sisu võrdlemisel enne ning pärast koodi sisestamist, kasutades selleks WebDriveri ehk Selenium 2.0 veebilehtede testimiseks loodud raamistikku. Lahenduse täpsemad detailid on kirjas minu sel kevadel Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis kaitstud bakalaureusetöös, mille leiab

aadressilt http://comserv.cs.ut.ee/ forms/ati_report.

100 000 populaarseimat veebilehte Oma bakalaureusetöös seadsin eesmärgiks leida Konami koodi sisaldavad leheküljed alexa.com andmetel 100 000 maailma populaarseima veebilehe seast. Keskmiselt kulus ühe lehekülje kontrollimiseks 22 sekundit ning 100 000 veebilehe automaatseks läbivaatuseks kulus kokku ligikaudu 52 päeva. Käsitsi sellise hulga veebilehtede läbivaatamine ning järjest ühe ja sama koodi sissetoksimine oleks ka kõrgeima rutiinitaluvusega inimese jaoks olnud liig. Veebirakenduste automatiseeritud testimiseks mõeldud vahendid on selliste aega- ning korduvat tegevust nõudvate ülesannete jaoks aga väga mugav lahendus. Eksperimendi lõpuks õnnestus leida 60 uut Konami koodi sisaldavat veebilehte. Võrdluseks

võib välja tuua, et varem oli neid konamicodesites.com leheküljel teada 91. Võib oletada, et näiteks miljoni veebilehe läbivaatamise järel oleks meile juba teada üle poole tuhande Konami koodiga veebi.

Avasta ja levita üllatusmune Eksperimendi käigus valminud lahendust on võimalik kasutada ka teistsuguste koodidega kaitstud saladuste avastamiseks veebirakendustes. Huvilistel, kes soovivad oma kodulehte Konami koodi ning mõne sinna taha peidetud saladusega rikastada, on võimalus seda teha, järgides õpetust lehel code.google.com/p/konami-js/. Sealses lahenduses on mõeldud isegi sellele, et kui külastaja avab veebilehe näiteks oma iPhone’is, on tal võimalik noolesuundi puuteekraanil jäljendades sisestada Konami kood ning sinna taha peidetud sisu ekraanile kuvada. On ju vahva, kui mõnikord juhtub veebilehte külastades midagi täiesti ootamatut ning põnevat.

Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 53

lahendused

Kohandame Androidi Letid on täitunud tootjate poolt „paremaks” tehtud telefonidega, mis tegelikult ei tööta nii, nagu vaja. Kas oleks võimalik omale ise valida sobiv Android? Kohandatud Androidi paigaldamine oma telefoni on täiesti võimalik. Nagu Linuxi maailmale kohane, on vabatahtlikud loonud mitu Androidi haru, mida tootjatest sõltumatult edasi arendatakse.

MARKO HABICHT marko@am.ee

Mõne kuu tagusele ajakirja PCMag statistikale põhinedes kuulub Androidile pool nutitelefonide turust ning see osakaal on kasvamas. Et telefonide turg on lai ning iga tootja tahab teha just omamaigulist telefoni, pakuvad enamik tootjaid oma seadmetele isikupärast välimust ja lisatarkvara. Et konkurents on karm ja iga kuu avalikustatakse kümneid uusi seadmeid, siis kahjuks ei ole kogu see luksuslik funktsionaalsus või välimus viimseni lihvitud ning toode lastakse toorelt välja.

Garantiiremont alati ei aita Pärast mõningat otsimist vahetasin oma telefoni HTC Hero, mis oli tegelikult hea telefon, täisklaviatuuriga telefoni vastu. Valikusse jäid HTC Desire Z ning Motorola Milestone 2, millest viimane sai eelistuse just parimate riistvaranäitajate poolest. Nüüd juba pool aastat telefoni omanud, olen kindel, et tegu ei olnud parima valikuga: kaootilised taaskäivitumised, puuteekraani mittereageerimine, WiFiga ühendumise raskused ning kasutu täisklaviatuur, mis trükkides topelt- või kolmekordseid tähti sisestab. Garantiist naaseb

algseadetesse taastatud telefon teatega, et kõik korras, ning saaga algab taas. Paraku algseadetes ilma ühegi lisaprogrammita telefoni ju ei kasuta meist peaaegu mitte keegi. Motorola ei ole avalikult teinud pea aasta jooksul ühtegi veaparandust. Uurisin ka kolmandate osapoolte tarkvara paigaldamise võimalusi, kuid kahjuks pole see enamikel Motoroladel võimalik, sest käivitumise tarkvara on lukustatud ning selle ülekirjutamise võimalus puudub. Et läbimõtlemata ja testimata tarkvara probleem on ka teistel telefonitootjatel, siis tasub uurida, mis on üldse kolmanda osapoole tarkvara

Läbimõtle mata tarkvara probleem on ka teistel tootjatel.» ning mis on võimalikud ohud selle kasutamisel. Telefoni operatsioonisüsteemid, mida nimetatakse ka ROMideks (tegelikult püsimällu kirjutatavad koodid) jagunevad kaheks: stock ROM (ehk telefoni tootja loodud tarkvara) ning custom ROM (ehk entusiastide loodud tarkvara lähtudes tootja versioonist või Androidi algkoodist). Tänu sellele, et Androidi kood on vabalt kättesaadav, saab ise tarkvara luua. Entusiastide ROMi eelistamiseks on mitu põhjust: seiklusjanu, soov uusi asju proovida ning ebapiisav tootja tarkvara.

54 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

Mitteametliku tarkvara puhul tuleb arvestada ka tihedamate uuendustega, sest vabakutselistel arendajatel ei ole nii kindlaid protokolle ja bürokraatiat. Õnneks suudab telefon enamiku neist uuendustest ise teha. Kolmandate osapoolte tarkvaraarendused on tavaliselt tasuta ja finantseeritud annetustega, seega soovitav on anda omapoolne toetus, mis võib olla kas või mõni euro, kuid see ei ole kohustuslik.

Kohandatud püsimälud Custom ROMid on enamjaolt kiiremad, efektiivsemad ning vajavad toimimiseks vähem mälu, sest välja on roogitud kogu üleliigne prügi taustal jooksvate teenuste näol. Samuti on tarkvara mootor (tuum ehk kernel) optimeeritud toimima just käesolevale seadmele, mis tihti võimaldab oluliselt pikemat aku kestust kui seda suudab pakkuda standardversioon. Kuna tootjad pakuvad oma seadmetele kindlat eluiga ning operatsioonisüsteem areneb pidevalt, ei ole tihti ametlike uuendustega enam kättesaadavad viimased Androidi versioonid vanematele telefonidele. Näiteks ühele esimesele Androidi-telefonile G1 on arendatud ka Androidi versioon 2.1, kuigi ametlikult on lagi alles versiooni 1.6 juures. Custom ROMid toetavad installeerimist ka mälukaardile või mitut operatsioonisüsteemi ühes telefonis. Samas ei tasu telefonile uuendatud tarkvara installimist segamini ajada Root’imisega, mis on laias laastus vaid olemasoleva tarkvara muutmine. Tuleb ka arvesse võtta, et uue

lihtne lahendus

Tööotsimine LinkedIni kaudu Kuidas teha võimalikule tööotsijale kandideerimine veel lihtsamaks, ilma et ta peaks oma andmeid jälle sisestama? LinkedIni värbamisnupp aitab kandideerida mõne hiireklõpsuga, pakkudes ka soovitajaid samast firmast.

LinkedIn otsib kandideerijale ise soovitajad, mis suurendab töökoha saamise tõenäosust seitse korda. operatsioonisüsteemi paigaldus pole ainult meelakkumine ning sellega kaasnevad ka omajagu ohtusid. Kui midagi peaks valesti minema, siis võib telefonist saada nn tellis ehk brick), mis ei suuda käivituda. Küll aga on see võimalus praeguseks piisavalt väike ning enamikel juhtudel on võimalik taastada tehaseseadetega algolek. Paigaldades uut tarkvara, tuleb telefon nullida ning kogu salvestatud tarkvara hävineb (vaid mälukaardil paiknevat infot ei kustutata). Mõistlik oleks telefoni sisust luua koopia. Osad tootjad ei paku peale telefoni modifitseerimist enam ka garantiid. Peamine proovikivi on välja valida see õige ROM, sest neid võib olla palju. Head ( ja turvalist) katsetamist!

Tööjõupuudus IT-sektoris on saanud juba legendiks. Tööjõudu otsitakse igasuguste vahenditega. Üks vahenditest tuli hiljuti juurde – LinkedIni n-ö kandideerimisnupp. Oma töökuulutuse juurde saab lisada LinkedIni nupu, millel vajutades on kandideerijal lihtne saata oma juba LinkedIni lisatud CV andmed ja neid ettehüppavas aknas vastavalt soovile kandideerimise jaoks muuta.

Kõik on tehtud ülimalt lihtsaks nii tööjõu otsijale kui ka tööotsijale. Väiksem firma saab kandidaatide kohta teate e-kirjaga, suurem oma ATS-süsteemi kaudu. Tööotsija aga näeb pärast CV kohendamist oma kontaktide nimekirja, kes töökuulutuse üles seadnud tööandjaga seotud. Neilt võib küsida soovitust töökohale kandideerimiseks, et suurendada oma võiduvõimalusi.

Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 55

inimesed sünnipäev

uues ametis

Google+ loksuta seisvat suhtlusvõ

Rando Rannus SmartADi kaasomanik 23. august

43 Seth

Lackmann Ericsson Eesti peadirektori kohusetäitja 29. august

48 Tõnu

Grünberg TeliaSonera 28. august

Valdur Laid Elion 6. september

b lo g i va at lus

Riigi Infosüsteemide Ametit juhib Jaan Priisalu Alates 1. augustist juhib hiljuti nimemuutuse läbi teinud Riigi Infosüsteemide Ametit Jaan Priisalu, kes asus ameti peadirektori kohale Swedbankist, kus juhtis turvaintsidentide lahendamise meeskonda. Priisalu on Tallinna Tehnikaülikoolis omandanud magistrikraadi ning Prantsusmaa ülikooli Universite de Paul Sabatier/Tolouse III teadusmagistri. Lisaks on ta Kaitseliidu küberkaitseüksuse liige ja sertifitseeritud infosüsteemide audiitor.

Elisa ärikliendiüksust asub juhtima Jüri Teemant 13. juunist võib kauaaegset Nokia töötajat Jüri Teemantit kohata Elisas, kus ta asus juhtima ärikliendiüksust. Teemant on telekommunikatsiooni valdkonnaga seotud olnud 13 aastat. Elisa Eestis asub ta juhtima äri- ja korporatiivturgude arengut. Jüri Teemanti sõnul on Elisa ärikliendi üksuse juhtima asumine loogiline jätk tema 7 viimast aastat kestnud tööle Nokias ja telekommunikatsioonis tervikuna.

56 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

Google+ eristus ega surnud

Android eestikeelseks

Miks virelenud Google’i suhtlusvõrkude kõrval Google+ korraga raketina taevasse sööstis? Annes Org kirjutab, et Google+ ei leiutanudki midagi täiesti uut, vaid tegi paremini. Facebookis oli sõprade grupeerimine olemas, aga seda ei kasutatud. Google+ tegi selle aga mugavaks. 27.07.11, Dreamgrow.ee

Elisa pakub ärikliendiblogis õpetust, kuidas oma Android eestikeelseks saada. LG ja Sony Ericsson pakuvad oma telefonides eestikeelset Androidi, aga ka teistest telefonidest saab maakeelseid osi välja võluda. Näiteks lisarakenduse abil mugavama eestikeelse klaviatuuri. 1.08.11, Elisa.ee

5 T WIT TERI SÄUTSU

Arvutimaailm valib igal kuul välja viis tehnoloogiateemalist säutsu, mida jagab siin lugejatega.

as õrguvett Google on suhtlusvõrgu asjadega järjest hävinud – meenutame Wave’i, mis läks lausa kinni, Buzzi, mis hingitseb ja Orkutit, mis vajub unustusse. Google+ aga on raketina tõusnud.

MUGeSTONIA: WP7 telefoniga ollakse üldjoontes rohkem rahul kui Androidi omaga. Oskab keegi öelda, miks see nii on? MUG Estonia, Microsofti kasutajagrupp Eestis

MARGOKO: Palju peab kindlustusfirma kliendi pealt teenima, et Google AdWordsis kliki eest 55 dollarit maksta? Margo Kokerov, ajakirjanik

KRISTJANLEPIK: Google+ suletud testperioodi ajal liitunud juba 10M kasutajat, üle miljardi asja jagatud. selle lennuki võib lendama küll saada. Kristjan Lepik, nõustab investeerijaid

Eesti lahendus laeb USA elektriautosid Arengufondi blogis annab intervjuu Kalju Rüütli, tutvustades Now! Innovationsi uut lahendust, mis hakkab USAs elektriautosid laadima ja selle eest tasu kasseerima. Laadimisjaamad nimelt hakkavad vastu võtma mobiilimakseid, mis pole USAs nii tavaline kui meil. 6.06.11, Arengufond.ee

HeNRIKROONeMAA: Kes iganes tegi eMT koduka sellise et nt roamingut puudutavat osa iPhone’iga lugeda ei saa, väärib idiootsuspreemiat ja vägivalda. Henrik Roonemaa, ajakirjanik

RONALDLIIVE: Sõidan Valka ja kuulen raadiost kuidas Heiti Kender intervjueerib Anne Veesaart, teemaks Mac vs. PC... Ahh, mida?

fo o ru m i va at lus

Kes saab iga müüdud telefoni pealt kõige rohkem kasu, on investorite silmis võitja. See, kes kõige rohkem odavaid telefone müüb ja selle pealt midagi ei teeni, aga rahva lemmik. Eks mõlemal on oma koht mobiiliturul. Tarkinvestor.ee foorumis postitas Kristjan Lepik huvitava graafiku, kus esimene hiigelkõrge sammas kuulub iPhone’ile. Samba kõrgus näitab, kui palju seadme tootja ühe toote müügi pealt teenib – lisaks näitab ka samba laius, kui palju telefone on müüdud. See sinine kitsas triip allpool nulli on jah Nokia – müüb väga palju, aga ei teeni midagi. Hinnavaatlus.ee foorumis vahetatakse põhjalikult informatsiooni ja arvamusi, kas ja kuidas operaatorid kasutaja telefone ära tunnevad. Teemaalgataja ise aga räägib, et nutitelefonid on tulnud, et jääda ja turundajatel tuleks sellega hakata arvestama. Samsungi andmetel on Lätis nutitelefone 15%, kuid Leedus lausa 27%. Eestis levib nutikas telefon keskmiselt – 21%.

Ronald Liive, Apple.spot.ee Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 57

inimesed

WiFi vesirooside vahel

Suurelt ekraanil nägi rohkem infot, mis suunas WiFi leviala paranema hakkas. Aga mobiilsetele otsijatele järele joosta oli raskem.

Eestis harrastatakse üht spordiala, mis on maailmas üsna haruldane – WiFi orienteerumist. Sülearvuti või mobiiliga tuleb üles otsida loodusesse peidetud WiFi tugijaamad.

Orienteerumiseks valmis: korraldajad võtsid viis WiFi ruuterit, piirasid leviala minimaalseks ja ühendasid akuga. Nüüd ootab peitmine Rapla Vesiroosi gümnaasiumi taguste endiste saviaukude lähedale parki. fotod: VELJO HAAMER

Pärast võistlust: korraldajate arvutist sai näha, kus siis kaardil need otsitavad punktid tegelikult asusid. Võitis see, kes kiiremini enim punkte leidis.

Maskeeringuks must prügikott, läksid WiFi levialade tekitajad peitu suurema võsa vahele.

58 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

Kus on WiFi? Erinevalt varasematest aastatest, kui võsa vahel lipati sülearvutitega, oli sel korral enamlevinud WiFi-otsijaks nutitelefon.

Elu Google’is Eesti nimekaimate IT-firmade kontorites on tasuta lõunad, piljardisaalid ja alati jäätist täis külmkapp. Mida aga pakub oma töötajaile maailma üks ihaldatavaim tööandja Google?

Kontori kuubik. Iseenesest ei midagi erilist. Eriliseks tuleb töökoht ise teha. fotod: google

Zürichi kontor. Nii laskutakse teiselt korruselt.

Hollandi kontor. Jalgrattaga saab rutem. Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 59

inimesed

Saaremaalt pärit Riho Kurg juhib zone.ee'd Zone.ee kontori töötajad on akna alla kogunenud ja ootavad Soomest tulevaid vigurlendajaid. „Huvitav, kas keegi telefonidele ka vastab?” küsib tegevjuht Riho Kurg naljaga pooleks.

pisik oli küljes ja lahti temast enam ei saanud.» Riho Kurg jõudis IT juurde Nõo koolis käies

Tegelikult on inimesed telefonide juures täitsa olemas, sest klienditeenidus on Kure meelest väga tähtis. Ja kliendid helistavad ikka, mis siis, et ta ei suuda viimast planeerimatut katkestust täpselt meenutada („Räägitakse, et mõni aasta tagasi oli olnud.”). Viimase ruuterite tarkvarauuenduse ajal oli ka Kurg valmis selleks, et telefon hakkab öö kapil piiksuma. Ent varahommikul arvuti juurde minnes selgus, et monitooringusüsteem polnud lühikest katkestust isegi graafikule kuvanud. „Ma olen operatiivvalmisolekus võrguadministraator olnud ja neid SMSe saanud – on väga hea, kui mastaap võimaldab vältida selliseid häireid, mis nõuaks öösel piiksu peale ärkamist,” ütleb Kurg. Eesti tingimustes peab tema meelest olema piisav reserv, et üksiku masina rikke puhul paar päeva reageerimisaega jääks: „Ma ei tea, kui suur peaks firma olema, et laupäeva öösel kell kolm jaguks puhanud, kaineid ja Tallinnas asuvaid inimesi.” Süsteem peab suutma end ise ravida ning odavam on osta riistvara kui palgata inimesi. Isegi vaatamata sellele, et Zone ostab vaid väga kalleid ja väga kvaliteetseid komponente. Mugavaks minna siiski ei saa, sest ainuüksi kõvakettaid on nii palju, et kord kuus tuleb mõni välja vahetada. Ning ka korralist hooldust, muudatusi ja planeerimist on suurema süsteemi puhul piisavalt. „Kõik sisemised infosüsteemid on meie enda

60 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

kirjutatud ja me ei sõltu välistest tarnijatest. Saame teha nii efektiivse süsteemi kui meil vaja, tänu sellele suudamegi hallata mitusada serverit kolme inimesega,” kiidab Kurg. Zone’i teiseks tugevuseks on sõltumatu ning mitmest punktist välismaailmaga ühendatud taristu. „Elion oli talvel kaks korda maas – Zone’i kliente see ei puudutanud, Linxtelecom oli maas – meie kliente see ei puudutanud, RIKis oli toitesüsteemi katkestus – see ka Zone’i kliente ei puudutanud,” loetleb Kurg. „See on asja ilu ja minu jaoks väga tähtis.”

Fidoneti-aegne mees IT juurde jõudis Riho Kurg, kelle varajased teadmised arvutitest piirdusid faktiga, et Aatomiku raamatus oli küberneetiline karu, Nõo koolis. Ta läks programmeerimisõpetaja juurde ja teatas, et tahaks mänge kirjutada. „Tuli välja, et kõige lähedasem asi arvutile oli võimalus perfolinti masinaga auke torkida,” muigab Kurg. Aga pisik oli küljes ja lahti tast enam ei saanud. Ülikoolis hakkas ta õppima küll hoopis keemiat, aga TÜ keemiahoone oli üks esimesi kohti Eestis, kus oli internet ja Linux. „Ma õndsast Fidoneti-ajast ei tea midagi, mul oli esimest kursusest saadik internet,” meenutab Kurg. „Viimasel aastal keemias ma katseklaasi käes ei hoidnud, need ained ja reaktsioonid, millega mina tegelesin, olid kõik ainult virtuaalselt olemas.”

Zone.ee hiljuti ametisse astunud tegevjuht Riho Kurg tunneb IT-ala nagu oma viit s천rme. Arvutihuvini viis ta soov hakata ise m채nge kirjutama. Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 61

inimesed

Riho Kurg usub, et saaks zone.ee serveriruumis paljude asjadega hakkama, kuid hoiab end sealt teadlikult eemale.

Et stipendiumist pere ülalpidamiseks ei piisanud, tuli tööle minna. Esimeseks ülesandeks sai Unixi-masinatega tegelemine, neid polnud Kurg varem näinudki. Paksud käsiraamatud päästsid hädast, aga siis tuli firmajuht lagedale ideega hakata Tartus tasulist internetti pakkuma. Veel mõni raamat hiljem oligi Kurel internetiserver püsti, modemid sabas ja sissehelistamisteenus turul.

Jukerdava Windowsiga jutule ei saa Kui hakkas tekkima riigiasutuste võrk ASOnet, meelitas Tarvi Martens ka Kure pealinna. „See oli hullumeelne projekt, kaks inimest jooksid mööda Eestit ringi, modemid peos. Mina olin ainuke inimene tagatoas, jälgisin, et ruuteritel kõik tulukesed põleksid,” mäletab ta. „Oli väga lahe ülesehitamise aeg, kus strateegiliseks planeerimiseks suurt aega ei jäänud, sest noor Eesti riik vajas lihtsalt kiiresti võrku.” Ent tasapisi hakkas talle tunduma, et riigisüsteem pole ikka tema jaoks. „Mida lähemale Toompeale sattusin, seda enam sain aru, et olen liiga nõrk diplomaat. Teatud tasemega 62 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

riigiametnik peab juba olema poliitik, mina aga ütlesin välja asju, mille pärast siiani pahased ollakse.” Nõnda valiski Kurg erasektori, kus otsuseid tehakse mõistuspäraselt, mitte juhuslikest või poliitilistest eelistustest lähtuvalt. Riho Kure portfoolios on rikkalik valik firmasid – Skype, Guardtime, Columbus IT, Oracle, Linxtelecom. „Teatud eluetapil olin natuke mures, et see nimekiri on liiga pikk, aga tegelikult on hea, et mul on kogemusi väga erinevates keskkondades. Olen teinud kõike, mida Zone’is tehakse – klienditoest süsteemiadministraatori,” räägib Kurg. „On asju, mida tahan teha siin samamoodi, nagu neid tehti Skype’is või Oracle’is, aga on ka asju, mida kindlasti samamoodi teha ei taha. See kõlab küll newage’ilikult, aga iga kogemus on midagi õpetanud.” Kurg arvab, et kui korralik taust olemas, siis ei kao ka oskused kuskile, olgugi, et iga päev pole praegu vaja serveriruumi minna. „Zone’i tootmissüsteemidesse ma oma küüneviha hea meelega ei viiks, kuigi usun, et saaksin enamike asjadega hakkama. Saan ka kodus piisavalt kätt

tes töökohtades oli tema kord Zone’i klient, siis jälle Zone tema klient. „Ma vihkan rumalust ja väga-väga austan kvaliteetset teadmist,” ütleb Kurg. „Nii Oracle’i kui ka Skype’i puhul meeldis mulle kõige rohkem see, et sain igapäevaselt õppida tarkadelt inimestelt, kes tegid maailmas ainulaadseid asju.” Tööpakkumisi saab Kurg tihedalt nii Eestist kui ka kaugemalt, ometi pole ta tahtnud kodumaalt ära minna. „Sagedasest lendamisest tunnen küll ehk natuke puudust, aga see-eest saan olla oluliste inimestega koos. Ma siiralt loodan, et nüüd, kus ma end väga avalikult Zone’iga seon, tuleb ka pakkumisi vähem.”

Pärit Saaremaa pommiaugust

masinas hoida, et isiklikku huvi rahuldada.” Kui uurida, millal Eesti parimaks serverimajutuse spetsialistiks nimetatud Kurg ise viimati helpdesk’i abi vajas, mõtleb ta hetke ja ütleb siis, et seda pole vist kunagi juhtunud. Ka kõik töökohad on sellised olnud, kus tuleb pigem teisi aidata. Aga sõbrad, kelle Windows jukerdab? „Selliseid sõpru ma väldin,” ütleb Kurg otsekoheselt. „Kuigi alles hiljuti aitasin pojal kokku panna lõpukingiks saadud arvuti. Päris huvitav oli. Aeg on küll edasi läinud, aga ikka sama rutiin – juhtmed külge, BIOSi settingud jne. Mu huvi küll rauges niipea, kui ta Windowsi installika sisse pani, aga ainult vanemlikust armastusest ma seda ka ei teinud.” Zone’is on praegu 20 töötajat ning Riho Kure ülesanne on tema enda sõnul hoolt kanda, et nad tunneks end hästi. „Kui ma seda ei suuda, olen juba läbi kukkunud. Tulin väga toimivasse masinasse, see väike tiim haldab kümneid tuhandeid kliente.” Uus amet tuli lihtsalt ka Kure enda jaoks, sest ta teadis siinseid inimesi juba hästi – varasema-

Riho Kurg ütleb, et talle ei ole kunagi meeldinud üleostmine – ei ostetava ega ostja rollis: „Olen kaks korda elus lasknud end üle osta, mõlemad korrad on lõppenud minu jaoks kehvasti, samas kui majanduslikult ebamõistlikud valikud on olnud pikemas plaanis õiged. Pühendumist ei saa raha eest osta ja kui tundub, et just see kümme tuhat jääb puudu ... no tegelikult ei jää!” Vahel on enesemüümine siiski paratamatu, möönab ta. Näiteks siis, kui ta ülikooli kõrvalt tööl hakkas käima ja teadustöö pooleli jättis. „Mul on juhendaja ja kolleegide ees piinlik, aga võib-olla ei olekski minust väga head teadlast saanud.” Pealinna IT-äris tähelendu teinud Riho Kurg on Saaremaa poiss. „See koht, kust ma pärit olen, on isegi Saaremaa mõttes tõeline pommiauk ja ääremaa. Meil ei olnud midagi – ei trenni, ei muusikakooli. Kokkutulekul klassivend nentis, et mida kaugemale keegi siit on saanud, seda paremini on tal elus läinud. Kõlab kurvalt, aga kuradi õige!” Kes veel ära ei arvanud, siis see küla Saaremaa serval on Mustjala. Kurg austab neid, kes seal vastu peavad, aga on siiralt rõõmus, et teda ennast Nõo keskkooli aeti: „Saan igapäevast tööd teha tänu sellele, et mind Nõo koolis mõtlema õpetati. Põhikooli tase ei määra midagi.” Praegu reedab tema Saare päritolu vaid see kuulus täppidega o-täht. Ja kui jutt juba täppidele läks, siis ütleb Kurg, et täpitähtedega domeeninimede kasutuselevõtt oli koera saba (saba jämedam ots on Zone’i käes, sest esimese päeva 424 täpidomeenist tervelt 320 registreeriti just zone.ee-s). Koer ise jäi aga möödunud aastasse ning peavalu põhjustanud peni nimi oli

Võib-olla ei olekski minust head teadlast saanud.» Riho Kurg hakkas ülikooli kõrvalt tööl käima

Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 63

inimesed

domeenireform. Riho Kure jaoks on domeenindus väga isiklik teema. „Eks mul oli tookord juba oma tugev arvamus, kuidas domeenid peaks Eesti riigis olema,” meenutab ta karjääri algusaegu. „Hea on see, et on olemas täpsed reeglid, samuti see, et domeeninimedega tegeleb sihtasutus, mitte domeeniamet. Kahju on sellest, et see sihtasutus töötab nagu domeeniamet. Kui ma oleks veel 10–15 aastat noorem, siis ma ei oleks kohe üldse rahul! Aga ma ei ole enam nii noor ja ega pea olema pidev rebel, pealegi on mul kodus kaks teismelist.” Kuidas siis Eesti interneti hoobasid tõmbava mehe kodune netielu korraldatud on? „Kellaajad on paika pandud ja uneaeg kehtib. Ka suvel, ka vaheajal. See on see eelis, mida kõik pered endale lubada ei saa,” naerab Riho. „Pean end sportlikus vormis hoidma, sest mac-aadresse juba kloonitakse ja mingi arusaam hakkab tekkima, kuidas asjad käivad. Seni olen kodusel ruuteril silma peal hoides siiski veel sammukese lastest ees.”

Miks ma peaks ostma Toomas Annit? Piirangud on siiski ennekõike ajalised ja koduse netiliikluse sisusse Riho ei sekku. „Ma ei ole mingi võrgupolitsei ega jälgi, kui palju keegi torrenteid tõmbab. Pealegi ei ole see minu silmis keelatud tegevus.” (Riho lisab siiski, et kui keegi teeks piraadilehe Zone’i võrku, siis lähtuvalt seadustest ja kasutajalepingust tuleks see ikkagi sulgeda.) Tarkvaraäris meeldibki Rihole pigem Oracle’i põhimõte, mille kohaselt kogu tarkvara on võrgust kättesaadav ilma ühegi piiranguta, maksta tuleb aga siis, kui ise tarkvara abil teenima hakkad. Riho usub, et varem või hiljem jõuavad Eestisse ka kõik vinged välismaised kuumaksupõhised sisuteenused, mis piraatlust veelgi kahandavad. Asjad võtavad lihtsalt aega. „Kui ma oleks suure Ameerika firma esindaja, siis mahukate lepingute vettpidavus kuskil pooleteist miljoni elanikuga imelikku keelt kõnelevas riigis olekski 18. kategooria küsimus,” arvab Kurg. „Selle taga ei ole mingi kuri korporatiivpoliitika. Inimesed, kes nende asjadega tegelevad, nopivad lihtsalt neid puuvilju, mis on madalamal.” Riho meelest on kogu piraatluse teema üle tähtsustatud. Inimesed tahavad, et elu oleks lihtne ja mugav ning keegi ei hakka näppama, 64 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

kui legaalse asja eest küsitav summa on jõukohane. „Aeg, mil räägiti, et internetis peab kõik vaba olema, on möödas, sest hinnad ei ole enam nii kättesaamatud. Lifti ei jäeta ehitamata, sest trepist saab tasuta käia – inimene on nõus maksma asja eest, mida tal reaalselt vaja on. Kellelegi ei tuleks ju pähe hakata varastama tarkvara, millega ta reaalselt raha teenib – MSi Dynamics või Oracle’i täislahenduste varastamine oleks arutu mõte,” selgitab Kurg. Maci kasutav mees ise on usin App Store’i klient. „Oluliselt lihtsam on maksta see seitsekaheksa eurot rakenduse eest, kui hakata mööda internetti piraatversiooni või crack’i taga otsima. Võime ju kurta, et Pandora või Rdio ei lase meid ligi, aga näiteks Groovesharki ja LastFMi saame juba kasutada. Küll need käärid kaovad ja tuleb ka iTunes,” usub ta. Kohalikke sarnaseid katsetusi peab Kurg aga ebaõnnestunuks. „Keegi ei suuda mulle põhjendada, miks ma peaksin ostma Eesti muusikat, kui loo hinnaks on üks euro või rohkem. Osta sellise hinnaga mingit Toomas Annit või muud õudust – see ei ole aus ega õiglane.”

Paadunud Maci-mehena hoiab Riho Kurg Windowsist üldiselt eemale ning piraattarkvara asemel kasutab rõõmuga Maci App Store’i.

Pigem ostab Riho Kurg Eesti artistide toetuseks plaadi või särgi või logoga kruusi. Või signatuurkitarri ... kuigi järele mõeldes nii suuri iidoleid tal vist ikka pole. Vabal ajal aga võtabki Kurg hea meelega kätte oma keskkooliaegse armastuse – kitarri. „Inimesel võib ju olla üks hobi, millele ta piisavalt palju pühendub,” ütleb ta ise. „Kui on võimalik võimendid põhja keerata, nii et keegi ei pahanda ... mul on kahju, et ma seda juba kümme aastat tagasi ei teinud!”

Üle ühe hobi korraga ei jõua Pillimängu puhul peab aga IT-spetsialist lugu ikka just pärisasjast: „„Guitar Herot” pole ma kunagi mänginud ja loodan siiralt, et ei mängi ka. Samas olen seda meelt, et digitaalne signaalitööstus jõuab kindlasti ka lamptehnikale järele ning mõne aasta pärast tehakse enamik professionaalsest muusikast digitaalselt.” Kuigi Kurg on kätt proovinud ka muude harrastustega, näiteks purjetamise ja fotograafiaga, leiab ta, et tegelikult üle ühe korraliku hobi inimese ellu hästi ei mahu, sest kodus on ju ka alati üht-teist teha.

„Hea hobi võtab ikka väga palju pühendumist. Ei ole võimalik teha väga palju erinevaid asju, sest siis ei tee sa reaalselt mitte midagi. Ma ei usu neid, kes räägivad, et nad sõidavad tsikliga, sukelduvad, hüppavad, lendavad, ujuvad – meil on 24 tundi ööpäevas, nii et tegelikult tähendab see, et nad ei ole aru saanud, mis neile meeldib. Paar sõpra teeks mulle selle eest küll märkusi, aga nii on,” ütleb Kurg. Kui Kurg veel linnas elas, mahtusid tema ellu ka paadi- ja räätsamatkad, hülgeretked ja muud loodusüritused, aga nüüd, kus ööbik igal öösel kõrva laksab ja magada ei lase, ei viitsi enam sageli mujale loodust otsima minna. „Keskmine eestlane on tänapäeval ju loodusfotograaf, aga mulle sai juba ammu selgeks, et ma ei jõua selle võidujooksuga kaasas käia,” nendib ta. „Iga järgmine nõks paremuse poole maksab täpselt sama palju kui senised kulutused kokku. Muusikas samamoodi, tavaliselt ongi hobipillimeestel võimalus kulutada hoopis rohkem kui pärispillimeestel, nii nad siis otsivad hasartselt kuskil eBay oksjonitel seda õiget tooni taga.” Kristjan Kaljund Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011 65

minu arvutimaailm

Elver Loho Eesti Interneti Kogukonna esimees Elver Loho alustas, nagu mõnedki teised, ema töö juures arvutis mängimisega. Praegusest tööst lubas ta rääkida alles sügisel. Aga millest kõik alguse sai, sellest saab kohe teada. Esimene kokkupuude arvutiga? Ema töötas firmas, kus oli palgal paar kujundajat. Vahel ei olnud üks neist tööl, siis sai tema arvutis mängida. Esimene oma arvuti? Teismelisena jõuluks saadud 300 MHz Celeron. Henn Sarv telekas näitas, et Windowsi plaadil on QBasic.exe. Otsisin üles ja sain esimese programmeerimiskogemuse. Esimene mobiiltelefon? Nokia 3310 pärast põhikooli. Korpuse vahetasin poolläbipaistva neoonsinise vastu. Klassiõdedele meeldis. Esimene kokkupuude internetiga? Kas arvutiklassis või ema töö juures. Sain dial-up’i koju ja tekitasin nii suure arve, et odavam oli püsiühendus võtta. Milline on praegune tehniline varustatus? 1,5 aasta vanune alumiiniumist 13tolline MacBook Pro. Suurepärane töövahend. Kõige halvem ITga seotud kogemus? Kuu aega polnud varukoopiat teinud, kui aegunud versiooniga iPhone’i ekraan lillaks läks. Olin klõpsinud sentimentaalse väärtusega fotosid – esimesed nädalad koos elukaaslasega. Installisin, jailbreak’isin (ainuke kord), sain lõpuks enamiku fotodest kätte. Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama? Veebis Reddit ja Facebook ning iPhone’il Instapaper. Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele? Kaheksa tundi. Tallinna kodus praegu netti pole. Ausalt – kas oled olnud kunagi tarkvarapiraat? Loomulikult! Päris palju tarkvara ei ole Eestis üldse kättesaadav olnud. Varem tõmbasin mõne mängu piraatversiooni, aga hiljem ostsin ametliku, kui meeldima hakkas.

Foto: Kalev Lilleorg

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 7.09

◊◊ Pangandus kõigub kriisides. On meil neid panku üldse vaja? Äkki aitab IT alternatiivsüsteemiga? ◊◊ Kas eestlastel on kosmoses midagi teha? Uurime järele. ◊◊ Facebook pole veel surnud. Seitse nippi, kuidas see firma jaoks veel elusamaks teha.

66 Arvutimaailm nr 7-8 (183) august 2011

% "& #%! % )+ % " ' ) %)('

!&(" % ) ) &'(

=a &% PdVdbc ! 7X]S ! &( Â&#x160;* #" %$ Za

(%#' ! & ) &- %)('

# (" # ' $ %

* & ) #

! % ' "( ' - & ' &' ), '

( & !((& ' , & ),''

%!(& ' ) " ,( & ' ) '&

8BB=) (&& &"%!%( %

( & , % , &' $ ('

VĂ¤rske number nĂźĂźd mĂźĂźgil! Milline on parim odav nutitelefon? Kas Samsung saab iPadi vastu? Kuidas 5.1 kĂľlareid Ăľigesti paigutada? Millist videokaamerat tasub osta? Kuidas muusikat kĂľikjale kaasa vĂľtta?

Tarkade Klubi jagab kingitusi! Parimale Eesti teadusajakirjale lisaks saavad Tarkade Klubi tellijad järgmisel aastal kolm suurepärast kingitust: Teaduskeskuse AHjaHAA pääsme, hind telli le tavahind: 5 ΰ Raivo Heina astrofotjaodle e raamatu, hind telli tavahind: 15.91 ΰ Uutele tellijatele CD ilmunudle

numbritega, hind tellija tavahind: 19.11 ΰ lt Vaata lähema www.telli.ee

Tarkade Klubi tellimiseks on kolm lihtsat viisi:

0.0.0.-

Kingituste väärtus

40.02

Mine aadressile www.telli.ee Helista numbril 660 9797 Saada e-kiri aadressil levi@presshouse.ee