Arvutimaailm 9/11

HTC Flyer – pliiatsiga ja kõige võimsam Androidiga tahvel Bitcoin – küberraha pakub alternatiive tavapangandusele 5 lehekülge reportaaži Euroopa suurimalt elektroonikamessilt IFA

Mis mees on IT Kolledži uus rektor Tiit Roosmaa?

Digitehnika turul on uus tegija Millega püüab napilt kasvama hakanud turgu enda kasuks pöörata MAX Digimarket oma suure poega?

Hind € 2,79 / 43.65 Nr 9 (184), september 2011

9 7 7 1 0 2 1 936005

Suures testis proovisime veebe mobiilseadmetega

Enam kui 40 riigis ja 6 kontinendil esinenud Rob Torres astub üles reisilaeval Baltic Queen.

Tallink toob sinuni parima meelelahutuse kogu maailmast.

Septembris kutsub Tallink Sind Läänemere parimatele kruiisilaevadele osa saama vaatemängulistest ja koomilistest lavastustest. See on merereis täis huumorit, nalja ja unustamatuid elamusi.

Kõik esinejad on maailmatasemel artistid, keda võib näha esinemas suurtes kasiinodes, teatrites ja kruiisilaevadel. Nad tulevad nii Ameerika Ühendriikidest – Las Vegasest ja New Yorgist – kui ka Kanadast, Portugalist, Hispaaniast ja Venemaalt.

Lisainfo ja broneerimine: www.tallink.ee / tel. 17 808 (eritariif 0,85€/kõne + operaatori tasu)

Kruiis Stockholmi al.

Foto: Kalev Lilleorg

september 2011 fookus

LABOR

Digitehnika pirukas sai uue haukaja

34 HTC Flyer – pliiatsiga tahvel

Olukord on stabiliseerunud ning tehnikamüüjad saavad hakata masuajal väga õhukeseks kulunud rasvakihti tasapisi juba taastama. Ent kohe on platsis ka kasvuaja uued tegijad.

Lk 16

A RVA M US

üritab uuesti 36 Süsinikutorukesed ka

peavarustuses – Bluetrek Carbon 37 Kerge ja ilus – LG uus LEDprojektor 38 Windows Phone 7 Mango sada uuendust 40 LibreOffice – vaba kontoritarkvara elab edasi

41 Huawei esimene nutitelefon Eestis.

6

Vastasseis: Linux või Windows?

Eksperdid hindavad: Archimedes.ee 8 Thomas Hollstein: välisõppejõu pilk Eesti IT-le 7

UUDISED 10 Garage48 võitjaks tuli järjekordade

leevendaja 14 Uus ja vanad: õhukesed ja veel

õhemad sülearvutid FIRMA 22 Logica pürib kosmosesse

R E P O R TA A Ž 28 IFA – jälle 3D, seekord juba päris

korralik LAHENDUSED 48 Kuidas Facebookis fänne võita 50 Bitcoin – küberraha usalduskriisis

panganduse alternatiivina 52 Printimislahendused – mida ostjad

ja müüjad arvavad?

54 Windowsiga mobiilist sai Android 55 Lihtne lahendus: dokud.ee

INIMESED 56 Suhtlusvõrgud, Twitter, blogid ja

foorumid 58 Seltskond digimarketit avamas 60 IT Kolledži uus rektor –

Tiit Roosmaa 66 Minu arvutimaailm:

42

Suures testis proovisime, mismoodi töötavad mobiilsetes seadmetes avalikud veebiteenused.

Foto: Kalev Lilleorg

Mindaugas Ubartas Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 3

toimetuse lehekülg

30 aastat PCd Augustis 1981 tulid müügile IBMi esimesed personaalarvutid IBM PC 5150. Kineskoopkuvarid, kaks flopiseadet (neist üks teenindas Microsofti mõni kuu varem omandatud QDOSi ehk nüüd siis MS DOSi operatsioonisüsteemi) ning inimesed olid õnnelikud – suurte arvutikolosside aeg sai läbi ja igaüks, kui vaid rahakott kandis, võis oma lauale osta kompuutri.

Kuid juba 1983. aastal sündis midagi veel pöörasemat. Compaqi Portable oli esimene n-ö kantav PC-tüüpi arvuti. Just sedasorti arvutid alustasid esialgu küll märkamatut, kuid nüüd, 30 aastat hiljem juba ilmselget PCde väljasuretamist. Meil on nuti­ telefonid, suured LCD-ekraanidega telerid, kompaktsed sülearvutid, kuid PCd, need hallid kastid laua all koos eraldi kuvariga laual, ei paku enam mingit uudist. Nad kaovad, vaikselt ja kindlalt. Entusiastid väidavad, et korralikku graafikatööd peab veel tegema võimsa laua­ arvutiga ja profiekraanil, mänguridki ei usu veel täielikult mobiilsetesse mänguarvutitesse, kuid kogu ülejäänud mass, eriti aga see tohutu kontoriinimeste mass, kelle pärast lauaarvutid kunagi tulid, enam hallis kastis progressi ei näe.

Kui töölaual pole sülearvutit, tundub juba midagi valesti.

KAIDO eINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm

AM suhtlusvõrkudes

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

facebook.com/ arvutimaailm

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Kaanepilt: iStockphoto

twitter.com/ arvutimaailm

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

issuu.com/ arvutimaailm

Arvutimaailma tellimus maksab 25.50 € aastas, otsekorraldusega 2.24 € kuus.

foursquare.com/ venue/4260251

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

et.wikipedia.org/ wiki/arvutimaailm

arvamus võitja ja k ao ta ja

∂

Tänu Euroopa Liidu numbriliikuvuse uuele direktiivile võidavad nüüd need, kes tahavad kiirelt ühe operaatori juurest teise juurde liikuda. Septembrist lüheneb numbriliikuvuse aeg kaheksalt päevalt kuue päevani ning võimaldab teisaldada ka eriteenusnumbreid.

∆

HP oli augustis kaotaja mobiiliplatvormide turul ja tunnistas seda ausalt, lõpetades WebOSi toetamise. See mobiilne platvorm läks HP-le pärast Palmi ostmist, mis oli kunagi juhtiv pihuarvutite tootja. Viimased WebOSiga seadmed osteti ülikiirelt ära, kui HP oli nende hinna lasknud 99 ja 149 dollari peale.

va s ta ss eis

Kas Windows sobib paremini kui Linux?

JAH

EI

SANDER SOOTS

KATRIN LOODUS

Windows tuleb pea iga arvutiga kaasa ning on juba eos ette ära seadistatud ja paigaldatud nii, et kasutaja ei pea oma pead sellega vaevama.

Ei ole olemas täiuslikku operatsioo­ nisüsteemi, mis sobib igasse olukor­ da, kuid on palju kohti, kus Linuxil on märkimisväärseid eeliseid.

MUG.ee juhatuse esimees, .net arendaja

Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud

Sul pole Windowsis probleeme riistvaLinux suudab töövõimelisena kohaneda raga – pea iga toode, mida sa poest leiad, riistvaral, mis teiste operatsioonisüsteemituleb plaadiga, kus on peal PC jaoks vajade jaoks on ajale juba jalgu jäänud. Sellega lik tarkvara, tihtipeale ka Maci jaoks, kuid säästab Linux keskkonda ning säilitab kasumitte Linuxi. Ka veeb tundub palju ehedam tatavuse ka piiratud tingimustes.

Windowsis tänu sellele, et Flash jookseb Eeliseks on ka ajaga täiustunud paketiseal paremini kui Linuxis. haldurid, mis teevad süsteemi mugavasti Kui soovid osta Winühest kohast hallatavaks dowsi, siis on valik lihtteisalt ka oluliselt turSOOTS: Microsofti ja ne – valid kas kodu- või valisemaks. Mõnda uut platvormil on ärikasutajale mõeldud tarkvara paigaldades versiooni. Linuxi puhul piisab vaid ühest käsust tugev kommuun nii terminalis või klõpsust on valik nii suur, et silme eest läheb kirjuks – isegi Eestis kui ka mujal paketihalduri graafilituhanded distributsiooses aknas ning rakendus maailmas. nid. Firmade jaoks on koos sõltuvustega paiWindows parem tänu galdatakse automaatselt. suurele ökosüsteemile, Erinevalt Windowsist mis katab nii väike- kui pea kasutaja soovitud Loodus: Linux on ei ka suurfirma vajadused. rakenduse leidmiseks vaba piirangutest erinevaid tundmatu Kõvasti on vaeva nähtud, et tooted töötaksid taustaga veebilehti künii lähtekoodis, koos hästi. Linuxi maalastama. Seda enam, et ilmas on taolise töövoo uuendustes kui ka pahavara on paljud need üles seadmine keerulivallutanud ja kättesaadavuses. leheküljed sem, sest seal eelistab iga ootab vargsi oma järgarendaja lahendada asju mist ohvrit. nii, nagu tema seda kõige paremini näeb.

Lõpetada võib aga sellega, et Linux on Kui peaks probleem tekkima, siis Winvaba piirangutest nii lähtekoodis, uuendusdowsi tõrkeotsingud lahendavad enamlevites kui ka kättesaadavuses. Erinevate töönud probleemid ise. Linuxi puhul valmistu laudade, distributsioonide ja muude valikunäppe õliseks tegema. Kokkuvõttes: peavavabaduste tõttu on see tohutult võimalusi lu on vähem, vaba aega jääb rohkem. pakkuv ning arendav.

6 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

ku u t sita at

Kõik, mille on inimesed teinud, saavad inimesed ka lahti murda.»

Kalev Reiljan, Elioni tehnoloogiadirektor E24-le antud intervjuus, miks WiFivõrgud on lahtimurtavad.

ek s p erd id h in davad

Hindajate meelest kohati päris huvitava sisuga, kohati aga liiga kaootiline veeb vajab mahuka materjali paremat korrastamist.

Huvitav ja keeruline veeb Archimedes.ee on Euroopa Liidu teadust ja haridust vahendav struktuur, millel on veebis üsna palju näidata. Selle efektne esitlemine on paras proovikivi igale veebitegijale. Kohati on see õnnestunud, kohati vajaks lihvi.

HeGLE SARAPUU

TAJO OJA

Trinidad Consultingi konsultant

ePP-KRISTIINA KeeROV

Fraktal, disainer

Neticomi turundusspetsialist K A S U TATAV U S

DISAIN

Archimedese veebilehte on huvitav lugeda ja avastada. Sisu on kirjutatud sihtrühmi silmas pidades ja kasutatud innustavat visuaalset keelt. Samas tuleks edasi töötada menüülahendustega. Praegu dubleeritakse sarnaseid valikuid kolme konkureeriva menüü vahel. Archimedese veebilehe puhul tuleks ka mõelda klaviatuuriga veebi kasutavatele isikutele.

Kui sisu on palju, tuleb disaineril kõvasti vaeva näha ja kaoses kord luua.

Kahjuks jääb Archimedese veebis selgest fookusest puudu – kenasti disainitud, kuid ülipikkadel kastiruutudest ehitatud sisulehtedel (nt „Haridustöötajale”) ei oskagi kuhugi vajutada või midagi valida. Vahel tundub, et edasiliikumiseks tuleb terve leht läbi töötada.

Avastama kutsuv, siht­ rühmale sobiv veeb.

5-

Disainivundamendis on veel vigu.

3+

KO OD JA SEO

Veebilehe visuaalne külg meenutab Office’i dokumendipõhjasid, võib-olla taotluslikult. Ebaselge on, milline viide viib sisusse ja mis veebist välja.

Nähtavamale paneks ka suhtlusmeedia osa. SEO plaanis on URLidega ja veebilehe koodiga asi korras, metakirjeldused aga sootuks puudu.

Natuke võiks veel pare­ maks nokkida.

4-

hinne kokku: 4 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 7

arvamus

Infotehnoloogia e-Eestis – uustulnuka vaade Praegu teeb suur hulk alustavaid IT-ettevõtteid Eestis head äri. Kuid ka fakt, et Skype’i peakorter asub Tallinnas, üsna lähedal TTÜ IT-hoonele, toob tihti üllatunud ilme minu saksa vestluskaaslaste näole.

Thomas Hollstein

TTÜ arvutitehnika instituut, sardsüsteemide professor

Teise riiki kolimine on alati natuke seikluslik ning maagiline, nagu on öelnud Hermann Hesse. Kõigepealt tuleb hakkama saada väga praktiliste ülesannetega: ilma pangaarveta pole töölepingut, töölepinguta elamis­ luba/ID-kaarti ja ilma ID-kaardita pole pangaarvet. Klassikaline nõiaring. Sõbralikud ja paindlikud pangatöötajad lahendasid aga probleemi ja elu E-estis võib alata: Eesti ID-kaart osutus võtmeks, mis avab kõik uksed.

ID-kaardiga saab bussipileti, siseneda internetipanka, suhelda Eesti ametiasutustega – kõik elulised esmavajadused on lahendatud.

Enne Eesti panga deebetkaardi kättesaamist aga ilmnes, et Euroopa standardset Maestro Cardi ei saa Eestis ülepea kasutada. Pärast esialgset kahtlust, kas see riik ikka käib ajaga kaasas, tuli välja, et siin on juba täielikult üle mindud uuele turvalisele V-PAY kiipkaardistandardile, mida nüüd tasahilju ka Saksamaal juurutatakse. Eesti krüptokiibiga varustatud ID-kaardiga internetipangandus on turvaline maksemeetod, mida minu Saksa pank mulle siiani pakkuda ei suuda. Kui Eesti kodanikud kasutaksid integreeritud PIN-koodi

klahvistikuga kaardilugejaid lihtsate USB-kaardilugejate asemel, oleks see tõeliselt turvaline (niisiis on veel natuke arenguruumi).

Kui internetiühendus minu korteris aktiveeriti, olin ma meeldivalt üllatunud selle üle, mida peitis endas meie maja keldri tehnikaruum: seal oli fiiberühendusega tipptehnoloogiline ruuter. Uue ühenduse loomine tähendas vaid Etherneti ühenduskaabli kontakti pistmist ning ostetud teenuste veidikest kaugkonfigureerimist ruuteri pordil. Saksamaal hakka-

„Allem neuen wohnt ein Zauber inne.”

(Hermann Hesse) vad inimesed alles praegu aru saama, et fiiberoptikal on nii mõnedki eelised võrreldes vanade heade vaskkaablitega. Külaskäik sõbra maakohta ääremaale avaldab muljet: 14megabitine WiMAXi internetiühendus! Mõni Saksa küla näeb siiani und internetist, mis oleks kiirem kui 700 kBit/s. Niisiis veendun ma üha enam, et Eesti on tõesti elamiseks hea paik.

CV

Prof. Dr.-Ing. Thomas Hollstein lõpetas Darmstadti Tehnikaülikooli 1991. aastal elektri- ja arvutiteaduse insenerina. 2000. aastal kaitses ta samas ülikoolis doktoritöö teemal „Design and Interactive Hardware/Software Partitioning of Complex Heterogeneous Systems”. 2000–2010 töötas Thomas Hollstein Darmstadti Tehnikaülikoolis vanemteadurina, juhtides muuhulgas kiipsüsteemide kommunikatsiooniarhitektuuride ning kiipsüsteemide testimis- ja silumismeetodite uurimisele pühendunud uurimisrühma.

Alates aastast 2010 töötab Thomas Hollstein Tallinna Tehnikaülikooli arvutitehnika instituudis sardsüsteemide professorina.

Tema uurimisvaldkondadeks on kiipsüsteemide disain, kiipvõrgud, süsteemide silumine ja test. Sardsüsteemide professuuri rahastab SA Archimedes DoRa programmi raames Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

IT Eestis – mis toimub?

Kahekümne aasta jooksul pärast Eesti taasiseseisvumist on siin üles ehitatud tõhus väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid toetav taristu, mida edendavad järjekindlad ja pidevad poliitilised meetmed ning tegevused. Kuigi praegu töötab enamik IT-firmadest tarkvara valdkonnas, siis edaspidi võib pilt hakata muutuma. Rahvusvahelise tööjõuturu kon-

8 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

kurentsi ning intellektuaalomandiga seotud proovikivide tõttu võivad nii mõnedki ettevõtted astuda sammu edasi integreeritud riistvara/tarkvara projekteerimise suunas.

Miks on IT õpe paljulubav Praegu teeb kogu arvutimaailm läbi muutumisprotsessi.

Klassikalised personaalarvutil põhinevad töökohad

Thomas Hollstein arvutisüsteemide arendusplaadiga – välisõppejõu sõnul ei pea Eesti ettevõtted vaid tarkvarale keskenduma, uued tehnoloogiad teevad kättesaadavaks ka riistvara arendamise.

FOTO: KALEV LILLEORG

asenduvad üha enam mobiilseadmetega, mis tarbivad vähem energiat.

Nutitelefonid on siin hea näide, mis tõestab, et isegi selliseid näiliselt võitmatuid operatsioonisüsteeme nagu Microsoft Windows on lihtne asendada lühikese aja jooksul tõhusamate ja paindlikumate Unixi-põhiste operatsioonisüsteemidega. Rakendused muutuvad app’ideks ja neid saab lihtsalt alla laadida ning installeerida ilma mis tahes oskusteabeta operatsioonisüsteemi ja selle installimise kohta. Sardandmetöötlusplatvorme integreeritakse kõikvõimalikesse koduelektroonika ja -automaatika seadmetesse ning tööstusseadmetesse. Hea IT-alane ülikooliharidus, mis pakub oskusteavet uusimate riist- ja tarkvara disainikontseptsioonide kohta, võimaldab noortel spetsialistidel kavandada uusi tehnoloogilisi kontseptsioone, mida tuleviku konkurentsivõimelise IT-tööstuse tarbeks vajatakse. Hea haridustase (bakalaureus ja magister – ning tulevaste

ettevõtte tehnoloogiajuhtide jaoks ka doktorikraad) annab rahvusvahelisel IT-turul konkurentsivõimelise väljavaate.

Kui keegi oleks ennustanud, et klassikalised PC-arvutid kaovad üha enam kasutuselt, ei oleks ükski inimene vaid mõni aasta tagasi seda

„There is a magic in every beginning.”

(Hermann Hesse) uskunud. Personaalarvutitel põhinevad töökohad kaovad ja seadmetevahelisest pilvsidest kujuneb uus hajustöötluse paradigma. Ühe, kahe, nelja tuumaga protsessorid muutuvad palju­tuumalisteks, kuhu operatiivmälu on juba integreeritud.

Kui vanas paradigmas oli terviklike kiipsüsteemide ja mikroprotsessorite kavandamine vaid suurte

pooljuhttehnoloogiafirmade teha, siis nüüd arenevad asjad teises suunas ja igaüks võib osta vajalikud protsessori komponendid (nt www.arm.com), integreerida need kiibile ja lasta tooted mõistliku hinnaga valmistada mõnes suures kiibitootmise teenust pakkuvas ettevõttes (nt www.tsmc.com, www.globalfoundries.com).

See võimaldab väikestel riikidel ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel oma keeruliste integreeritud ja võrgustatud riistvara-/tarkvaratoodetega kaasa mängida rahvusvahelisel kiibiturul. Eesti on väike riik ja tema eeliseks on paindlikkus, et hõivata äri atraktiivseid nišše.

Tagasi tulles Hermann Hesse väite juurde: igas alguses on midagi imelist, kuid pärast Eesti kahtkümmet taasiseseisvusaastat on vaja konsolideerumist ja pikaajalist strateegiat.

See hõlmab keerukaid haridusalaseid jõupingutusi ja kõike seda, mida saab teha üksnes suurepärase hariduse saanud noorte spetsialistidega.

Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 9

uudised 40 JA 60

Swedbank teatas oma mobiilipanga rakenduse kasutusstatistikat vaadates, et praeguseks on iOS-i ja Androidi suhe Eestis 40 : 60 ehk Android on saanud valdavaks operatsioonisüsteemiks.

Swedbank on teinud mobiilipanga rakenduse nendele kahele platvormile. Androidi ja iPhone’i kasutajaid on pangal kokku juba üle 11 000. Veel mais oli see arv ca 7000, mis teeb kasvuks 57 protsenti. Igal nädalal tuleb juurde ligi 300 uut kasutajat.

NELI AASTAT

KPMG läbi viidud uuringust selgus, et mobiilimaksete täielikuks läbilöögiks kulub veel neli aastat.

KPMG küsitles oma uuringus „2011 KPMG Mobile Payments Outlook” kokku ligi tuhandet finantsala, tehnoloogiasektori, telekommunikatsiooni ja jaekaubanduse tippjuhti, kellest 83 protsendi arvates muutuvad mobiilimaksed üldlevinuks nelja aastaga. 46 protsendi arvates juhtub see juba kahe aastaga ning üheksa protsenti leidis, et mobiilimaksed on juba igapäevane asi.

Garage48 Tartu arend Estwini 1. osa sai valmis 24. augustil sai valmis esimene osa kogu Eestit katma hakkavast kiire interneti võrgust EstWin. Esimese osa viimane kaabel ühendati Antslas.

Aastaks 2015 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km.

Tehnopol läheb Räniorgu Tehnopol kutsub kõiki huvilisi ühisreisile USAsse Räniorgu, kus külastatakse Open Mobile Summitit ja kohalikke ettevõtteid. Reis toimub 30. oktoobrist 11. novembrini ja pool reisikuludest katab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Kohtumised ja reisi iseloom pannakse kokku iga soovija enda huvidest lähtuvalt.

Augustis toimus Tartus taas nädalavahetuse arendusmaraton. Seekordne Garage48 oli põhiteemaks võtnud mobiilinduse.

Tartu Ülikoolis toimunud järjekordne startup-nädalavahetus Garage48 keskendus peamiselt mobiilirakendustele.

Ettevõtmisel arendati 48 tunni jooksul välja 13 uut prototüüpi, millest edukamatest võiksid kunagi saada ka mobiilimaailmas tuntud ettevõtted. Ürituse põhieesmärk on aga kokku viia tipparendajad, ettevõtjad ja investorid 48 tunni formaadis seltskondlikul üritusel.

Seitsmeliikmeline žürii valis Garage48 Tartu võitjaks projekti Qminder, mille eesmärgiks on põhjalikult uuendada järjekorra haldussüsteeme. Septembri lõpus valib Garage48 kõikide projektide hulgast välja ühe, mis saab õiguse esitleda oma ideed Euroopa mainekaimas startup-programmis Seedcamp.

Mobiiliga järjekorras seisma Garage48 Tartu ürituse võitja Qminderi oluliste arendustena tõsteti esile lahenduse lihtsust ning potentsiaali tuua sisse olulisi uuendusi klienditeeninduses.

Briti tuntuimate inkubaatorite Springboard ja Ignite100 juht John Bradford näeb Qminderil suurt potentsiaali, sest see võimaldab asendada nüüdseks vananenud järjekor-

10 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

ranumbrite süsteemi nüüdisaegse mobiilse lahendusega. Bradfordi sõnul väärib erilist tunnustust ka meeskond, kes töötas lahenduse kallal äärmiselt eesmärgipäraselt.

Ilmahoiatus mobiilile Eriauhindadega märgiti ära Weather. me (saadab etteantud parameetritele vastavaid ilmahoiatusi), Shakebeet (otsib toksitud või raputatud rütmi järgi üles sama rütmiga lood), Take It or Leave It (sõpradelt jah/ei soovitusi küsiv rakendus), Facebook on IPTV (Elioni poolt juba töösse võetud Facebooki lahendus IPTV-le).

Nokia eriauhinna võitsid Shakebeet ja Qminder. Nokia vanemkonsultandi Andreas Jakli sõnul läks auhind jagamisele, et võimaldada nii meelelahutusliku rakenduse kui ka tõsist äripotentsiaali omava lahenduse edasiarendamist. Meeskonnad said auhinnaks Nokia MeeGo telefonid, mis on uuel platvormil arendajatele väärtuslikuks töövahendiks.

Esimene teenus juba IPTVs Elion, mis avas ürituse toimumise nädalavahetusel oma nutiTV platvormi arendajatele, teeb Garage48 jooksul loodud nutiTV rakenduse Facebook in IPTV kasutajatele kättesaadavaks

„Angry Birds” nagu uus Soome Nokia Soome mobiilimängude tootja Rovio hitt-toode ja maailmas enimmüüdud mobiilimäng „Angry Birds” on rakendatud ka Soome turismitööstuse vankri ette. Riiki tutvustades on muumide, jõuluvana ja muude tuntud märkide kõrvale lisandunud vihalinnud, keda tuntakse juba igal pool maailmas. Suveniiritööstus pakub mobiilimängu tegelasi – vihaseid linde suveniiripoodides nii kogutavate mänguasjadena kui ka hiiglasuurte karvaste mänguloomadena.

20. septembril korraldatakse aga „Angry Birdsi” mängu finaalturniir vastavalt mängule värvitud Finnairi lennukis liinil Helsingi– Singapur, kus selgitatakse maailma parim linnumängu mängija. Nokia on samuti „Angry Birdsi” oma kampaaniates kasutanud. Mängu on praeguseks üle maailma alla laaditud üle 350 miljoni korra.

Numbriliikuvus kiiremaks Septembrist jõustus Eestis Euroopa Liidu direktiivist tulenev uus määrus, mis lühendab numbriliikuvuse aega kahe päeva võrra ning võimaldab teisaldada ka eriteenusnumbreid. Kaheksa päeva asemel peab number olema teise operaatori juurde liikunud kuue päevaga. Üleminek tehakse öösel kell kolm ja katkestus on ca kümme minutit.

dusvõistluse võitis Qminder

48 tunniga saadi Tartu Garage48 üritusel valmis järjekordade teenindust muutev lahendus: milleks numbriga paberilipakad, kui mobiilirakendus hoolitseb ootajate eest hoopis sõbralikumalt? septembris.

Selleks, et motiveerida meeskondi oma projekti edasi arendama, selgub Garage48 Tartu viimane võitja alles kuu aega pärast üritust. Septembri lõpus valib Garage48 meeskond ühe Tartus osalenud projekti, mis saab õiguse esitleda oma ideed rahvusvahelistele investoritele Prahas toimuval Seedcampil. „Garage48 senine suurim edulugu pärineb kevadel Riias toimunud ürituselt, kust kasvas välja Facebooki statistikasüsteemi tootev ettevõte Cam-

palyst,” selgitab Garage48 üks loojaid Ragnar Sass. „Juba kaks kuud pärast üritust võitis Campalyst investeeringu Seedcampist, mis on Euroopa kõige mainekam idufirmade rahastamise programm,” selgitab Sass.

Edasi Aafrikasse „Campalysti edu näitab selgelt, et peale networking’u võivad Garage48 üritustelt välja kasvada ka reaalsed ärid, mis jõuavad firma loomiseni,” märkis Garage48 üks asutaja Jüri Kaljundi.

Septembris siirdub Garage48 Aaf-

rikasse, kus viiakse läbi startup-nädavahetused Kenyas ja Ugandas. Järgmised üritused Euroopas toimuvad oktoobris Soomes, Lätis ja Ukrainas.

Garage48 on intensiivne tootearendus-nädalavahetus, kus kohapeal moodustunud meeskonnad arendavad mentorite toel 48 tunni jooksul toimiva veebi- või mobiilirakenduse või prototüübi.

Eestist välja kasvanud üritus on toimunud juba kümnel korral ja laienenud välisriikidesse.

ARVUTIMAAILM

Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 11

uudised

Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja veebiagentuur Altex Marketing osalevad konverentsil Webit Congress 2011, kus tutvustatakse e-Eestit, ülemaailmseks kasvanud internetipõhiseid idufirmasid ja internetireklaami sektorit laiemalt.

Webit on Kesk- ja Ida-Euroopa suurim internetiturunduse konverents ja üks suurimatest sellelaadsetest üritustest kogu Euroopas.

790–862 MHz saab vabaks Tehnilise järelevalve amet sõlmis Moskvas kokkuleppe mobiilside kasutamise tingimuste kohta sagedusalas 790–862 MHz. 2012. aastast on võimalik hakata selles sagedusalas pakkuma m-andmesidet.

arvutima ailm

16.09 Vaba tarkvara päev

Masinad ehitavad

Riigi Infosüsteemi Amet korraldab taas päeva, millal selgitatakse vaba tarkvara olemust ja selle eeliseid sellise tarkvara ees, mis pole vaba. Kasutajate kogemuse kaudu räägitakse, milliseid infotehnoloogilisi vabavaralisi ja ka tasuta lahendusi leiab praegu Eestis kommertstarkavara kõrval.

Lisaks saab kuulda, kuidas muuta tööprotsessid ettevõttes erinevate mudelite abil (kulu) efektiivsemaks, millises rollis on praegu riik ja Eesti Vaba Tarkvara Liit ning kes pakuvad vabavaralisele tarkvarale jätkusuutlikku tuge. Üritus on tasuta.

FOTO: (CC) Johan Viirok

Webit 2011 kongressil tutvustatak­ se e-Eestit

Kalender

28.-29.09 Best Internet Eesti internetiturunduse aastakongress Best Internet koguneb seekord Tallinna Tehnikaülikoolis.

Kahes paralleelsessioonis toimuv kongress annab täiusliku ülevaate digitaalturunduse arengutest Eestis ja maailmas.

Esimene päev algab mobiilturunduse sessiooniga ja jätkub pärastlõunal suhtlusmeedia turunduse edulugudega, teisel päeval võetakse lahti digitaalsete reklaamide parimad palad ja tehakse tööd töötubades. Üritus on tasuline.

12 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

1

SHARP MBE – masin, mis kas­ vatab elektroonikat Ammu on unistatud masinast, mis looks seadmeid aatomite kaupa – kasvataks just sellise asja, nagu inimene välja suudab mõelda.

Oxfordi laborites üks selline „maailmade looja” ongi – Sharp MBE. MBE (Molecular Beam Epitaxy) tähendab tehnoloogiat, millega loodav objekt „kasvatatakse” molekule kihtide kaupa üksteise kõrvale ladudes, kasutades lasereid ja magneteid. Kõik toimub täielikus vaakumis. Nii on loodud lasereid, LEDe, päikesepaneele.

2

Rahvauuring: vaid 75% on 3G-ga kaetud BBC tellis Suurbritannias uuringu, kus 44 600 mobiilikasutajat mõõtsid mobiilitarkvaraga, kus siis reaalselt 3G leidub. Lubatud 90 protsendi asemel said kasutajad vaid 75% juhtudest 3G-le ligi.

Nutitelefonide müük sööstab raketina Gartneri mobiilsete seadmete turuülevaa­ de märgib, et teises kvartalis kasvas nu­ titelefonide müük 74 protsenti.

2011. aasta teises kvartalis müüdi ühtekokku 428,7 miljonit mobiilset seadet.

Kokku kasvas kõigi mobiilsete seadmete müük 16,5 protsenti.

Endiselt on turuliider Nokia 22,8 protsendiga (aasta tagasi oli turuosa veel 30,3 protsenti), järgnevad Samsung 16,3 protsendiga, LG Electronics 5,7 protsendiga ja Apple 4,6 protsendiga. Üllatuslikult on Apple´i järele tõusnud Hiina tootja ZTE, müües 2. kvartalis 13 miljonit seadet (3%).

ARVUTIMAAILM

d iseennast, firmad liituvad 4

Google ostis ära mobiilitootja Motorola Mobility

3

Samsung läks Bada 2.0 peale

Samsung ei lepi oma telefonides vaid teiste loodud Androidi ja Windows Phone’iga. Omaloodud Bada platvorm sai just täienduse – versiooni 2.0, mis tõi multitegumtöötluse, NFC toe, HTML5 ja palju muud.

Augustis toimus mobiili­ maailmas tähelepanuväärne tehing – Androidi platvormi loonud Google ostis mobiilitootja Motorola Mobility, millel ei läinud nutitelefonide turul viimasel ajal just kõige paremini.

Google lubab Motorola Mobility jätta eraldiseisvaks üksuseks ja Androidi teistele mobiilitootjatele endiselt kättesaadavaks ja lähtekoodi vabaks. Arvatakse, et Google’it huvitasid rohkem hoopis Motorola patendid mobiilinduse alal.

Barona Eesti OÜ kliendiks Fujitsu Services AS, mis on rahvusvahelise IT-kontserni Fujitsu osa. Eestis on Fujitsu üks juhtivatest IT- teenuseid pakkuvatest ettevõtetest ja siinsel turul tegevad alates 1992. aastast. Vaata lähemalt: www.fujitsu.ee.

Barona Eesti OÜ otsib oma kliendi Fujitsu Service AS meeskonda soome keelt kõnelevaid

IT KASUTAJATOE SPETSIALISTE Sinu tööülesanneteks on: toetada Soomes asuvaid kliente IT-alaste küsimuste lahendamisel nii telefoni kui e-maili teel, registreerida kliendipöördumised, neid analüüsida, leida sobiv lahendus anda kliendile abistavad juhised, hallata kliendiandmebaase ja juhendeid.

Oled sellele tööle sobiv kandidaat, kui: omad eelnevat kogemust IT-valdkonnas või vastavat eriharidust, suudad kiiresti omandada uut informatsiooni ja arendada oma teadmisi IT-valdkonnas, räägid ja kirjutad vabalt nii soome kui inglise keeles, oled hea

suhtlemis-ja eneseväljendusoskusega, tunned end hästi klienditeenindus olukordades, soovid klienti mõista ja teda aidata, naudid töötamist meeskonnas.

Kasuks tuleb, kui Sa: oskad lisaks rootsi, norra või vene keelt, omad varasemat kaubanduses ja/või teeninduses töötamise kogemust.

Omalt poolt pakub Fujitsu Sulle: kaasaegset töökeskkonda ja häid töövahendeid, sisseelamisfaasis vajalikku väljaõpet ja hilisemat

igakülgset tuge oma valdkonna ekspertidelt, võimalust saavutada väljakutset pakkuvaid eesmärke ning saada väärilist töötasu, vastutusrikast tööd rahvusvahelises ning innovaatilises ettevõttes, nooruslikku ja ambitsioonikat meeskonda ning enesearendamise võimalusi.

Tööle asumise aeg: koheselt Tööaeg: 8 tundi ajavahemikul 07.00-17.00 või vahetustega E-P 6.30-22.30 (tööajad olenevalt meeskonnast erinevad, võimalik kokku leppida osalises tööajas.

Kontaktisik: Peeter Simson 56223001.

Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 13 Soome keelne CV saata info@barona.ee Lisainfot saad www.barona.ee

uudised u us ja va nad

Sülearvutid veel õhemaks Õhukeste sülearvutite võidujooksus kisub olukord juba veidi koomiliseks.

Asuse kiilukujuline uuest üliõhukesest MacBook Airist veelgi õhem UX21 on peenemast servast kolme millimeetri paksune.

Asus UX21

Macbook Air

Samsung Series 9

Hind

ca 700 eurot

703/844 eurot

1500 eurot

Ekraan, protsessor, OS

11,6tolline, Intel Core i5, Windows 7

11,6tolline, Intel Core i5/ i7, OS X Lion

13,3tolline, Intel Core i5, Windows 7

Paari lausega

Õhimast servast kolm millimeetrit. USB 3.0 kiireks andmesideks.

17,27 mm paksune.

USB 2.0 ja Thunderbolt kiireks andmesideks.

16 mm paksune. USB 3.0 kiireks andmesideks.

AMi hinnang

MacBookiga samas hinnas, aga Windows.

Sarnasus Airiga on suur.

Air kasutab madalpingelist Core i5/i7 kiibistikku, mis Asusest nõrgem.

Esimene üliõhuke Windowsiga masin, võimsaim ka, kuid liiga kallis.

Vanad trikid töötavad endiselt Arvutikeskuse näitel võib öelda – vanad tri­ kid tarbijamängudega töötavad jälle.

Arvutikeskus on veidi rohkem vaeva näinud, tellides või luues auhinnamängu lehe, kus on loodud süsteem võiduvõimaluse suurendamiseks – mida rohkem firmat reklaamid, seda rohkem hääli läheb

loosi. Loositi Asus EEE Pad Transformer, millest eelmises Arvutimaailmas juttu.

Kõigi teiste IT-firmade kasv jäi tagasihoidlikuks – veidi rebis ette vaid Elisa, kelle turundusvarustusest leiame vana ja läbiproovitud lahenduse – mobiili (seekord Huawei) väljaloosimise fännide vahel.

ARVUTIMAAILM

14 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

Facebooki pingerida Koostöös Metrix.station.ee-ga avaldame igal kuul edukaimate firma Facebooki fännilehtede pingerea.

1.

Tele2 Eesti

29 616

+13

+0,0%

2.

Elisa Eesti

25 717

+2737

+11,9%

3.

Photopoint

25 374

+1293

+5,4%

4.

Starman

25 314

+747

+3,0%

5.

AS EMT

18 851

+115

+0,6%

6.

Sale24 internetipood

11 749

+112

+1,0%

7.

Arvutikeskus

10 454

+5110

+95,6%

8.

Elion

10 313

+129

+1,3%

9.

LG Electronics Estonia

9610

–44

–0,5%

10.

iShop24.ee

7699

–15

–0,2%

NFCga iPad kassaks

am 10 a a s tat taga si

Nutitelefon mutta

Windows XP – siiamaani värav uude aega

Eesti päritolu majandustarkvara pakkuja ERPLY on USAs jõudnud IT-uudistesse oma iPadil põhineva kassaseadme ja selle külge käiva krediitkaardilugeriga – lisaseade oskab ka NFCga majandada. Eestis neid asju ei näe – siin on teine äriloogika, ütlevad ERPLY inimesed. FOTO: ERPLY

Eestis on müüdud 3524 e-raamatut Esimese seitsme kuuga on müüdud 3524 eestikeelset e-raama­ tut. Populaarsemateks e-raamatuteks on uus liiklusseadus ja Petro­ ne Prindi „Minu” sari.

Eestikeelsete e-raamatute müügiga alustasid eelmise aasta detsembris Eesti Digiraamatute Keskuse vahendusel Apollo, Rahva

Raamatu ja Krisostomuse e-poed ning Elionile kuuluv digikogu.ee. Juulis lisandusid e-raamatute müüjate hulka ka EMT ja Tele2, kes avasid samuti oma mobiilsed e-raamatupoed.

Eesti Digiraamatute Keskuse andmeil on e-raamatute arv alates mullu detsembrist kasvanud kolm ARVUTIMAAILM korda.

Kümme aastat tagasi avati pidulikult Microsofti uus ajastu – Windows XP-d esitleti ajakirjanikele ja maailmale.

Praegugi on XP üks levinuimaid, kuigi Microsoft ise on toote toe juba lõpetanud. Olulisemateks uuendusteks olid veebiteenustele orienteeritud (eks seda reklaamitakse praegusteski uutes toodetes), kaugligipääs, möödaminnes mainitakse ka turvalisust. F-Secure’i turvapealik Mikko Hypponen soovitab aga praegu, et lahkuge Windows XP paadist nii ruttu kui võimalik, selle turvalisus lekib igast otsast.

9/11 pani mõtlema ka küberterrorile 11. septembril toimunud terrorirünnakud USAs panid mõtlema ka küberrünnete võimalikkusele ja ohtudele. Veerand Arvutimaailma numbrist on pühendatud erinevatele terrorismiteemadele alates kübersõdalaste kaasaskantavast võrgust ja lõpetades e-õiguse muutustele seoses terrorirünnakutega. Alates sellest ajast peame seisma enne lendu pikkades turvavärava-järjekordades ning valitsused mõtlevad välja aina uusi turvareegleid.

Vastupidavaid nutitelefone napib – peaaegu ainuke on olnud Motorola Defy.

Samsung parandab selle vea detsembris, kui saabub müügile Samsung Galaxy Xcover – 250 euro eest saab tõelise mudatelefoni, mis kannatab vett, külma, muda ja põrutusi. Meetri sügavusel vees võib uue telefoniga olla kuni pool tundi. Operatsioonisüsteemiks saab Android 2.3. 3,65tolline ekraan on kriimustuskindla kaitsega.

2/3 osaleb e-loendusel Kaks kolmandikku Eesti elanikest on valmis aasta lõpul algaval rahva ja eluruumide loendusel vastama loendusküsimustikule interneti teel, selgub uuringufirma Faktum & Ariko poolt augustis läbi viidud küsitlusest.

Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 15

fookus

MAX Digimarketi juht Andres K채채r usub, et tarbijatel puudub praegu koht, kust digitehnikat 체hest kohast mugavalt osta ja et Pallasti t채naval avatud suurt digimarketit saadab seega edu. Foto: Kalev Lilleorg 16 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

78 000

Nii palju sülearvuteid müüdi Eestis eelmisel aastal uuringufirma GfK R&T andmetel

Digitehnika pirukas sai uue julge haukaja

Pärast sügavat masuaega on majanduselu Eestis aegamööda elavnemas.

Turbulentse väliskeskkonna ja uue globaalse kriisi ennustuste kiuste näitab statistika Eestis jätkuvat majanduskasvu ja see jõuab ka IT-ärisse.

Jan Jõgis-Laats Eesti Päevaleht

Kasvunumbrid on ka real, mis märgib jaekaubandust – viimaste ehk juulikuiste andmete kohaselt müüsid jaekaupmehed tänavu eelmise aasta samast kuust nelja protsendi võrra enam. Majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali müük kasvas koguni 19 protsenti.

Maja- ja kodutarvete hulka kuuluvad labidate ja haamrite kõrval ka mitmesugused tehnikakaubad ning selleski sektoris näevad turuosalised väga sügava kriisiga võrreldes juba kasvunumbreid. Nagu näitavad üleilmselt tegutseva turu-uuringufirma GfK Retail & Technology (R&T) andmed (vt graafik kõrval), hakkas pea kõigi tootegruppide lõikes müük aasta varasemaga võrreldes langema 2007. aasta lõpukuudel ning numbrid olid miinusmärgiga kuni 2010. aasta alguskuudeni.

Ent nüüd on olukord vähemalt pisut stabiliseerunud ning tehnika-

müüjad saavad hakata masuajal väga õhukeseks kulunud rasvakihti tasapisi juba taastama.

Nagu mainib Tallinna Kaubamaja Digimaailma juht Siim Tammesalu – meie põnev ja keeruline turg on mullu pärast kolmeaastast langust positiivseks pöördunud ning nii mitmedki mahud on üsna heale tasemele taastunud (vt kõrvalkommentaar).

Ehkki tõsi on, et buumiaegset rallit – kui tuhandetesse põllupealsetesse majadesse osteti laenuraha eest korraga viimase vindi peal köögitehnika

Turg on pärast kolmeaastast langust taas ilusale tõusule pööranud.» ja elektroonika – me ilmselt enam kunagi ei näe, siis seadmete ja vidinate müüjate silmad enam nii kurvad pole.

Sarnaselt Tammesaluga tõdeb ka Euronicsi turundusjuht Urmas Arula tagasihoidlikku, ent teisalt siiski tuntavat müügimahtude tõusu. „Pärast 2009. aastat on müügimahud kasvanud üsna tagasihoidlikult, kuid siiski märgatavalt. 2010. aasta müügi-

kasv versus 2009 oli kogumüügis 30 protsenti, selle aasta tulemused 2010. aastaga võrreldes näitavad 20protsendilise kasvu tendentsi,” iseloomustab Eesti jaeturu hetkeseisu ühe suurema tehnika- ja kodukaupade keti turundusjuht.

Uus suur digipood Kauplustesse taas oma eurosid tuua usaldavad ostlejad on ühtlasi turule toonud ka uue tegija digi- ja tehnikakaupade turul, kus seni annavad tooni näiteks sellesama Euronicsi kõrval veel Expert, OnOff, Klick, Flex ja ka suured jaekaubanduskontsernid.

Selleks on augusti lõpus Tallinnas Sikupilli Prisma kõrval Pallasti tänaval uksed avanud uus digikaupade pood MAX Digimarket. Kauplus soovib vähemasti pealinna inimestele kujuneda nn ühe peatuse poeks kõigi digikaupade osas, napsates seejuures ilmselt osaliselt kliente ka konkurentidelt. Kust need mehed siis tulevad ja millega sel pisikesel ja mitte just kõige rasvasemal turul läbi lüüa üritavad?

Uue kaupluse taga on tegelikult juba pikka aega arvuti- ja IT-maailmas tegutsenud inimesed. „Kakskümmend aastat tagasi, 1991. aastal loodi Poniard AS ning 1994. aastast tegutseti Delli ametliku partnerina,” räägib MAX 123 juhatuse esimees Henri Ploom nädalapäevad pärast

Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 17

fookus

Eesti digituru müügimahtude muutus 01.0703.07

04.0706.07

07.0709.07

10.0712.07

01.0803.08

04.0806.08

07.0809.08

10.0812.08

01.0903.09

04.0906.09

07.0909.09

10.0912.09

01.1003.10

04.1006.10

07.1009.10

10.1012.10

01.1103.11

04.1106.11

110 100 90 80

Aastane muutus protsentides

70 60 50 40 30 20 10 0 -10 -20 -30 -40 -50

Tarbeelektroonika

Fototarbed

Telekommunikatsiooniseadmed

IT- ja kontoriseadmed

Digitehnika müük Eestis on pärast sügavat masu taas jalgu alla saamas, kuid nagu näha, pole tarbeelektroonika kõver veel sugugi rahunenud. Allikas: GfK Retail & Technology kaupluse avamist.

Sellest ajast on jõutud erinevaid ümber- ja uuestisündimisi läbi elades olukorda, kus paljuski hulgimüügiga ning ennekõike äriklientidele suunatud Delli arvutite salongist Tallinnas Veerenni tänaval otsustati mullu novembris siseneda nn päris jaeturule.

Sihikul era- ja ärikliendid „Nägime strateegilist sobivust äri kasvatamiseks, sest esiteks on Dell viimastel aastatel kujunenud Eesti juhtivaks arvutimargiks ja seda mitte ainult äriettevõtete osas,” selgitab Ploom. „Teiseks nägime seda, et meil puudub vertikaalsest tarneahelast üks osa – oleme maaletooja, hulgimüüja, teeme järelteenindust ja müüme äriettevõtetele. Aga eraisikute müügiseg­ ment oli meil puslest puudu.”

Nad analüüsisid aasta alguses jaeärist huvitunud kohalikul turul toimuvat ning leidsid, et nišš pisemate kauplustekettide ja salongide ning teisest küljest suurte koduelektroonika müüjate vahel on olemas. „Saime aru, et klientidel puudub praegu Eestis mõnus koht, kust kogu kaubavalikut ühest kohast mugavalt osta. Ja mitte ainult eraisikutel, vaid ka äriettevõtetel,” loodab Ploomi juhitav ettevõte meelitada Pallasti tänava

eestis puudub mõnus koht, kust digitehnikat ühest kohast mugavalt osta.»

18 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

kauplusesse muuhulgas ka väikeettevõtteid. Selle baasilt pandigi kokku digimarketiks kutsutav kontseptsioon – võimalikult lai sortiment kodukasutajale ja teiselt ka ärikasutajate tehnika.

Ehk siis – hoolimata Delli taustast on näiteks sülearvutite puhul saadavad kõik tootjad Apple’ist HP, Fujitsu ning Ordini.

Uute tulijate lootus on turul aga seatud sellele, et nad olemasolevatest – muu sortimendi seas ka digitehnikat – müüvatest kauplustest eristuvad. „Me pakume turule lisaväärtust kahes aspektis – esiteks on meil väga lai valik digikaupa ühest kohast ja teiseks pakume head, kiiret ja inimkeelset teenindust,” usub Ploom, et tahvelarvutitega varustatud müügisaali töötajad suudavad igat kliendi vajadust ilma gigabaitide ja megahertside

ko mm enta ar

rägastikku vajumata kaardistada. „Me tahame aidata kliendil leida sobiv toode ilma tehnilistesse nüanssidesse laskumata. Ent see ei tähenda sugugi, et meie klienditeenindajad tehnilisi nüansse jagama ei pea – peavad küll!” lisab Ploom.

Pirukas, millest MAX 123 oma viilu lõigata soovib, on mullustele andmetele tuginedes nende endi hinnangul 180 miljoni euro suurune IT-riistvara ja -tarkvara jaeturg – sellest ligi 56 miljonit annavad kaupmeestele eraisikud. Suurtest rahanumbritest konkreetsemaks minnes ja lihtsamini hoomatavaid tooteid esile tuues – GfK R&T andmeil müüdi mullu Eestis hinnanguliselt näiteks 78 000 sülearvutit ja 82 000 telerit. Tuleb siinkohal lisada, et telerite osas on tänavu kõver taas pisut allamäge – seda tulenevalt asjaolust, et mullu suvel läks Eesti üle digitelevisioonile ning see tõi endaga plahvatusliku lameekraantelerite müügi kasvu.

Pesumasinad jäid välja Tavatarbija hoomab sedasama jaeturgu linnapildis valdavalt kaubanduskeskuste näol, kus leidub siis kas suuremaid või väiksemaid erineva spetsialiseerumisastmega IT- ja tehnikapoode. See lähtub selgelt tarbija ostueelistustest, sest nagu leiab ka Urmas Arula Euronicsist – just sügistalvisel ajal eelistab klient mugavust, mille annab ühes suures keskuses asuvate erinevate poodide külastamine.

MAX 123 seab endale eesmärgiks sel turul suutäit hammustades rõhuda 70 protsendi ulatuses eraisikutele ja ülejäänu osas eelpoolmainitud väikeettevõtetele. Siin peab Henri Ploom enda ehk uue tulija plussiks asukohta küll Sikupilli keskuse kõrval, ent siiski keskusest väljaspool. „Meil oli teadlik valik mitte asuda kaubanduskeskuses, kus sa kõigepealt pead leidma parkla, siis otsima selle poe ning võib-olla seisma silmitsi sellega, kus poes soovitut polegi.

Meie asume mugavas asukohas, oma

Eesti tarbija eelistused ja turu eripära Siim Tammesalu Tallinna Kaubamaja Digimaailma juhataja ++ Tehnikakaupade turg on põnev, aga ka keeruline. Eesti on väikese elanike arvuga riik, kus küllaltki suurel osal inimestest on huvi tehnika ja erinevate uute lahenduste vastu, mida saadab ühtlasi ootus kaupade madalate hindade osas ja üsna suur hulk pakkujaid (olgugi, et paljud neist on väikesed). Need neli faktorit muudavad turu killustatuks ja kaupade pakkumise keeruliseks, sest väikestest mahtudest tulenevalt ei ole võimalik kaupu sisse osta piisavalt, et pakkuda neid sarnaselt Euroopa või Ameerika suuremate kettidega (erinevus kauba hinnas, transpordikulus, poe enda opereerimise efektiivsuses, aga ka erinevate tootjate huvis konkreetse turu vastu). ++ Poed lähenevad kliendile ning tema soovidele erinevalt. Supermarketi eesmärk on pigem pakkuda lisaks igapäevastele toiduostudele hästi argumenteeritud spontaanseid pakkumisi, mida lisaks ostukorvi panna.

Mugavusele lisaks soovitakse klienti ka üllatada. ++ Laia valikuga tehnikakaupade poe eesmärk on jällegi olla kliendi jaoks esmane valik kõikide tehnikaostude puhul ja suuta müüa terviklikku lahendust koos asjakohase ning kompetentse teeninduse ja muude teenustega (vajadusel transporditeenus, paigaldus, hooldus jm). Kindlasti ei ole see väheoluline, sest tagab kliendile kindluse, et ta saab kõik tarviliku, mida seadme kasutamiseks tarvis. ++ Kõik formaadid on leidnud endale ostjaid, seega usun, et ka spetsialiseerunud poodidel nagu ka MAX Digimarketil on turul reaalne võimalus. Pigem sõltub nende edu seatud fookustest kaubaliselt ja sellest, mida suudetakse kliendile lisaks pakkuda.

parklaga – astud sisse, teed ostud ära ja tegeled oma asjadega edasi.”

Samas tekitab digimarketi kontseptsioon – kõik ühest kohast – küsimuse, miks peatutakse mõnes mõttes poolel teel ja just tehnikat ostma tulnud inimene ei saa MAXist kõike.

Saad küll koju sülearvuteid, printereid, fotoaparaate ja ka audio-videotehnikat soetada, ent kööki või pesuruumi tehnikat mitte.

Vastus on MAX Digimarketi tegevjuhi Andres Kääri sõnul lihtne – see pole digi. Ehk teisisõnu ja pisut lihtsustades – Pallasti tänavalt saab kõike, millele saab internetikaabli külge panna. Ent köögi-, pesu- ja isikliku kehahooldusvahenduse elektroonika sortimenti ei kuulu. Põhjendusega, et sedasorti kaupa müüakse igas supermarketis ja raskeks läheks eristumi-

sega. „See läheks kontseptuaalselt väga keeruliseks, kui läheksime turule liiga laia sortimendiga,” märgib varasemalt Tallinna Kaubamaja ostudirektori ametit pidanud poe tegevjuht Käär.

Paar „digivälistust” on nn valge elektroonika kõrval veel – nutitelefone ja täitsa profitaseme peegelkaameraid poest ei saa, need tootegrupid on jäetud vastavalt siis juba masinaga koos teenusepakette müüvatele mobiilioperaatoritele ja spetsiaalsetele fotopoodidele. „Meil on küll mõned peegelkaamerad keskmisele või veidi üle keskmisele fotohuvilisele, ent päris profitehnika jääb juba spetsialiseerunud poodidele. Selleks, et olla profile võrdväärne partner, pead olema ise selle valdkonna spetsialist,” märgib

Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 19

fookus ko mm enta ar

Kuhu praegu turg areneb?

Heiko Hera jaeturu ekspert, GfK Retail & Technology ++ Eelmisel aastal olid vaieldamatult kõige kiirema kasvuga lameekraantelerid, sest Eesti läks üle digi TV-le. Sel aastal on kiireima kasvuga ITja telekomisektori tooted: nutitelefonid, süle- ja tahvelarvutid. Nutitelefonide müügis on toimunud plahvatuslik kasv, praegu iga kolmas poest ostetav mobiiltelefon on nutitelefon. Samuti on väga kiiresti kasvamas tahvelarvutite turg ning usutavasti kasv jätkub veel mõnda aega, sest turule on tulemas järjest enam tootjaid ning hinnad muutuvad järk-järgult tarbijale soodsamaks. ++ Telerite turg on 2011. aastal kahanev võrreldes eelmise aastaga, mis tuleneb väga kõrgest võrdlusbaasist (digitelevisioonile üleminek).

Telerite turgu veab tugevalt uute tehnoloogiate turuletulek. LED-telerite osakaal kogumüügist on jõudnud juba 40 protsendi lähedale ning 3D-telerite müük oli selle aasta juuliks jõudnud juba üheksa protsendini telerite kogumüügist.

Henri Ploom fotondusele lisaks.

Milliseks hindavad uued tegijad aga oma edu ajastul, kus teadlikum tarbija üritab vähemalt kuulu järgi enamiku oma digiostudest teha internetist?

Täpset statistikat selle kohta, kui palju Eesti inimene välismaalt tehnikat tellib, küll kahjuks pole. Samas aga teatas eraisikute rahakulutamist monitooriv ja hindav Swedbanki vastav teabekeskus just hiljuti, et interneti ja posti vahendusel tehtavate ostude hulk on tuure üles võtmas. Näiteks tänavu aasta alguses tehti veebi vahendusel veerandi võrra suurema summa eest ostusid kui mullu esimeses kvartalis.

Ostjad kolivad internetti Neid numbreid pisut avades avaldab Swedbanki teabekeskuse juht Piret Suitsu Eesti Panga ja statistikaameti andmeid kõrvutades arvamust, et paremat hindade võrdlemist võimaldav euro tuleku, Euroopa Liidu tollireeglid ning ostumugavus on just need faktorid, miks inimesed aina rohkem interneti poole vaatavad.

Ja seda Suitsu hinnangul just kallimate kestvuskaupade, nagu arvuti- ja

tehnikakaupade või ka näiteks rõivaste ja jalanõude puhul.

Ehk lühidalt – arvuti, telefoni ja audio-video seadmete ost kolib tasapisi, aga visalt interneti suunas. Kes meist siis ei teaks lähikonnast sõpra või sugulast, kes hiljuti just USAst uue Apple’i sülearvuti või Suurbritanniast lameekraanteleri ostnud? Kuid selle nn terava IT-silmaga inimeste kindla

Veebipoest on lihtne osta siis, kui sa oled ise sellel alal proff, tead, mida ostad.» veendumuse kõrval usuvad nii MAX Digimarketi käivitajad kui ka teised turuosalised, et tehnika puhul tahavad inimesed jätkuvalt „rauda” käega ka katsuda.

Euronicsi turundusjuht Urmas Arula märgib, et interneti osaks jääb tihtipeale just esmaste valikute tegemine. „Soodne hind on endiselt väga oluline argument, kuid tarbijad otsustavad väga sageli ka toote kvaliteedi,

20 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

energiatarbimise, samuti müüja usaldusväärsuse põhjal,” nimetab Arula enda ettevõtte kogemusele tuginedes klientide ostuotsuste põhjuseid.

Näiteks kui jätkuvad GfK R&T poolt prognoositavad tahvelarvutite müügikasvud ning turule tuleb üha rohkem võrreldavaid mudeleid, tahab inimene seda ikka enne ostuotsust käes hoida.

Või siis olukord, kus pereliikmele – olgu see või just loetud päevad tagasi kooli läinud laps – on vaja sülearvutit. Nagu räägib üks koduelektroonika jaemüügituru suurtest tegijatest – sülearvuti on ju lastel peaaegu nagu omal ajal oli mobiiltelefon ja seda tahetakse ikkagi poes valida.

Andres Kääri sõnul usuvad ka nemad, et hoolimata veebiostlemise näilisest populaarsusest leiavad inimesed tee nn päris poodi.

Tahaks ikka käega katsuda „Veebipoest on lihtne osta kahel juhul – siis, kui sa ise oled täisproff või siis, kui sul on selline sõber, kes kõik vajaliku sulle välja mõõdab,” kirjeldab ta konkurendigi poolt jagatud loogikat.

Enamik inimesi aga Kääri hinnangul internetis sellisel kujul ei orienteeru – teatakse küll pisut üldistades, kas poodi minnakse arvuti või teleka järele, ent ülejäänu osas vajatakse nõu. „Ja sellises olukorras internetis ostuotsust teha on palju riskantsem kui poodi sisse minna.”

Ploom lisab, et tema kindla veendumuse kohaselt jaekaubandus küll väljasuremisohus pole. Seda põhjusel, et väga teadlikele tarbijatele, kes näiteks kõiksugu uudistooteid õhinaga taga ajavad, on internet muidugi esmane ostukoht, ent massidele jäävad siiski jaekauplused. „Aga ka siin tahame teistest eristuda püüeldes tootevalikus sinna, et tuua esimeste hulgas Eesti turule tehnoloogiaalaseid uudiseid ja ka uuendusmeelsetele klientidele sellist kohta pakkuda, kus kui mitte osta, siis vähemalt proovida kõike uut,” lubab Ploom.

LEARN ORACLE FROM ORACLE

Sügis on teadmiste täiendamise aeg! klassiõpe virtuaalne klassiõpe iseõppimise võimalused sertifitseerimine vajaduspõhised koolitused seminarid elektroonilised õppematerjalid Rohkem infot koolituste kohta ja koolituskalendri leiate:

http://education.oracle.com

Võtke meiega ühendust: koolitus_ee@oracle.com või + 372 628 7730

Oracle University

firma

Logica teeb tarkvara isegi satelliitidele

Logica Eesti on hea näide, kuidas Eestis ehitatud ja siis üles ostetud suudavad seeläbi omandada äärmiselt suure rahvusvahelise turu ja seda edukalt ära kasutada.

Arvutimaailm käis Tartus külas Logica Eesti kontoris ja rääkimas juhatuse liikme Eric Davidi ja arendusjuhi Andres Birnbaumiga.

Kui nüüd jääb mulje, et suur kontsern on pärast Eesti firmade ülesostmist pannud neid juhtima pikema kogemusega välismaalase kusagilt mujalt, siis nii see ei ole. Eric David on prantslane, kuid elab Eestis juba 16 aastat.

Logica kontserniga on ta seotud sama kaua kui Logica Eesti firmakehand ehk pelgalt viis aastat.

Logica Eesti tegeleb mitme asjaga – suvel kuulutas firma pressiteatega, et kasvatas esimesel poolaastal käivet võrreldes läinud aastaga 33% (1,58 miljonilt eurolt 2,1 miljonile eurole) ja sealjuures kasvas eksport üle kahe korra (0,51 miljonilt eurolt 1,21 miljonile eurole). Firma aastakäive võiks jõuda 4 miljoni euroni, mis kroonides on 62 miljonit. Mitte väga suur tegija, aga parajalt siiski.

Firma ampluaa on lai: alates satelliitide juhtimise tarkvarast (kolmandik kommertssatelliitidest kasutab Maal just nende tarkvara), samuti Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi Galileo tulevased 30 satelliiti, geoinfotarkvarast kuni Oracle’i ja Microsofti andmebaaside põhiste rakenduste ja nende kasutajatoeni.

Eestis on küllalt tuntud põllumajandusministeeriumi valdkonnas PRIA toetuste taotlemise ja menetlemise süsteem.

Suur ja tõusev äri on integreerimine – panna kokku erinevate firmade loodud tarkvarade

22 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

tükid, lihvida see koos töötama ja pakkuda siis juba ka tuge, sest majasisene tugi ei suuda tehnilise poolega tihti piisavalt efektiivselt suhelda.

Kuid kõik oleneb vajadustest – suur firma nagu Logica suudab olla pädev väga erinevate tehnoloogiatega.

Teisalt avaneb hulk võimalusi tänu kontserni suurusele – seetõttu on firmast alati võimalik leida konsultante ja spetsialiste, kes sarnast projekti juba varem teinud on, nende abi saab kaasata kaugtööna või neid kohale kutsudes.

Tihti saab kokku hoida palju raha ja aega kasutades mõnes teises riigis sarnase asja vastavalt vajadustele kohendamist ja sedakaudu töötavad Logica kõik üksused ka üksteise turundajana.

Selleks on Logica korraldanud ka väikeettevõtjatele projektikonkursse, mille võitjate häid lahendusi Logica laiemalt turundama ja lokaliseerima on hakanud. Praegusel IT-maastikul pole põhjust jalgratast leiutada – koodi pole mõtet alati uuesti teha, otstarbekam on rohkem tähelepanu pöörata pehmele osale – inimestele ja ärile.

Väike eksportöör Aprote Tõraverest Võiks öelda, et alguse sai Logica Eesti mitmest väikefirmast. Üks neist oli 1993. aastal kuue noore IT-spetsialisti poolt Tartus loodud Aprote. Sellest firmast ongi välja kasvanud praeguse Logica põhitiim ja juhid. Aprotega liideti hiljem veel kaks Eesti IT-firmadest välja kasvanud ettevõtet. Üks neist oli Eisdata Süsteemide AS,

Andres Birnbaum ja Eric David t端端rivad Logica Eestit.

Fotod: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 23

firma

A rva m us

Ahti Bleive PRIA peadirektori asetäitja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on olnud Logica ja selle eelkäija klient juba üle kaheksa aasta.

PRIA ostab pea kogu vajamineva tarkvaraarenduse sisse. Seetõttu on meil kliendikogemusi mitme Eestis IT-valdkonnas tegeleva firmaga. Logica on samas PRIAle kahtlemata üks pikaajalisemaid ja stabiilsemaid partnereid. Stabiilsus teenuse pakkumisel (on see siis tarkvaraarendus või hooldus) ja tähtaegadest kinni pidamine ongi olulisemad positiivsed küljed, mida Logica puhul esile tuua.

Mitu Logica töötajat on olnud PRIAle teenust pakkuva meeskonna liikmed juba kliendisuhte algusaegadest peale.

mis on hiljem rohkem tuntud Soome ettevõtte Novo tütarfirma.

Logica Eestit juhivad Aprote taustaga Toomas Saarsen, Eric David ning hiljem liitunud Andres Birnbaum. Kunagine Aprote alustas tegevust Tõraveres, nüüd on firmal suur kontor Tallinnas ja Tartus.

Eric David alustas tööd IT-alal oma sünnimaal Prantsusmaal, kaks aastat töötas ta firmas Atos Origin, mis esindustega 42 riigis ja ligi 80 000 töötajaga on praegu rahvusvaheliselt üks Logica suuremaid konkurente. Nagu paljude Eestisse sattunud lääneeurooplaste puhul, võlus ka teda eestlanna, tuli abielu, pere ja nii asus ta siia elama.

Kogemused Prantsusmaalt olid 1990ndate alustavas ja ekspordile suunatud ettevõttes Aprote nõutud – see firma oli algusest peale peamiselt Saksamaale allhangete tegemisele orienteeritud. Eric alustas päris tehnilisest tööst, C++ programmeerimisega, palgatöötajana.

Tehti Tartu Ülikoolile ja Hoiupangale tarkvaratöid ning ka meditsiinitarkvara. Peagi tõu-

24 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

sis Eric ettevõttes ülespoole, projektijuhiks ja sõitis välismaiste klientide vahet – Saksamaal, Norras. 2001. aastast sai Eric Aprote juhatusse, omandas osa firmast ja hakkas rohkem ettevõtet majandama.

Kord Microsoft, siis Oracle Aprote asutajate õpingud Saksamaal olid loonud vajalikud suhted, et teha Airbusi süsteeme tegevale firmale allhanget – lennuki sisemise valgustuse ja muude kabiinisüsteemide juhtimist. Samuti tehti arendusi suurele Saksamaa raadioelektroonika tootjale Rohde & Schwartz, mis muuseas varustas riigi kaitsejõude sidesüsteemidega.

Satelliitide äri hakkas peale Saksamaal, kus otsiti vaid väga häid programmeerijaid, kes ise ei pidanud otseselt kosmosest midagi enne teadma. Mitu nädalat veedeti siis meeskonnaga kosmoseasja õppides.

Logica Eesti aitab tehniliste teadmistega Saksamaa kontorit ja Saksamaa aitab vastu äriteadmistega. 55 miljonit eurot on Logica grupi

Ettevõtted koosnevad inimestest. Ka ITfirma Logica.

Siin valmib sateliitide kontrollisüsteem.

Mihkel Oviir ja Logica kaardirakendus.

kogu käive selles projektis. Satelliitide juhtimise tarkvara ise jookseb SuSE Enterprise Linux 9 peal – veidi vana juba, aga seda töökindlam.

Logica pakub vastavalt igale olukorrale sobiva lahenduse, vahel Microsoftiga, vahel Oracle’iga, vahel SAPiga. 2009. aastal oli Logica Oracle’i parim partner. Firma puhkenurgas on viis patja – „L” on kahjuks kaduma läinud – „Orace”. Logical on ettevõttena Microsoftiga pikad suhted.

Kui küsin Eric Davidi käest, kes on Logica Eesti suurimad konkurendid, siis ta ütleb, et Webmedia, Tieto ja Helmes. Vastus oleneb ka sellest, kas konkurendid turu seisukohast lähtudes või inimeste osas: inimeste osas on muidugi ka Playtech, Skype ja isegi mõne kliendi IT-osakond.

Eric ennustab, et lähematel aastatel hakkavad üha suuremad firmad IT-teenuseid väljast sisse ostma. Ka lahenduste kasutajatugi liigub üha enam välja ettevõtetest IT-firmadesse.

1990ndate lõpul sai Eestis teha allhanget tõeliselt odavalt, kuid 2004. aastaks olid palgad parajalt tõusnud, Eesti eelis palga osas ei olnud

enam piisav.

Nüüdseks on kontserni siseselt tekkima hakanud kolm teenuse taset. Esiteks Lääne-Euroopa kliendile teenust pakkuvad osakonnad samas riigis. Sama keel, samad kellaajad, kiire teenindus, võimalus kohapeal käia.

Teiseks tasemeks on kaugemal, näiteks IdaEuroopas ehk Eestis või Tšehhis asuv veidi odavama tööjõuga, kuid mitte nii mugavalt kasutatav tugiteenus, kus probleemiks on ajavahe ja keelebarjäärid.

Samas toimivad sellised osakonnad ka tihedalt müügiga asukohariigis ja on igati universaalsed – inimesed tegelevad nii välis- kui siseprojektidega. Kolmandaks ja viimaseks tasemeks tuleb IT-alal India, Filipiinid ja teised soodsa tööjõuga piirkonnad, mis suudavad tehniliselt küll päris head tööd teha, aga keele ja ajavahe tõttu otseselt kliendiga nii hästi kokku ei klapi.

Logica kontsernil on samuti Indias üsna suur, 5000 töötajaga osakond, mis erinevalt ülejäänud riikidest ei paku peaaegu üldse teenuseid India siseturule, vaid on orienteeritud Logica teiste

Logica kontori puhkenurga padjad annavad kokku „ORACE”, sest „L” kadus ära.»

Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 25

firma

Nagu igas korralikus IT-firmas on ka siin tõeline elektroonikapunker.

logicas saab teha ka suuri rahvus­ vahelisi projekte.»

Eric David meelitab Logicasse tööle

kontorite projektides kaasalöömisele. Üsna uus on Logica Eesti jaoks geoinformatsiooni osakond, mis pakkus valimiste infosüsteemi Soome kevadistele valimistele. Arendaja Mihkel Oviir demonstreeris Arvutimaailma külaskäigu ajal meile Logica kaardirakendust, mis lubab kasutada väga paljude erinevate kaardirakenduste kihte (Google, Live, Openstreetmaps, Maa-amet jne) ja lisada oma sisu kihte.

Kasutaja saab luua privaatse lingi, millel on aegumistähtaeg ja kust klient saab vaadata enda konkreetse huviga seotud kohta ja asjaolusid.

Võimalik on piirata kliendi võimalusi lingilt midagi kasutada (nt Live Maps kaardikihi näitamine), mida näidata ei taheta või mis võimalusi vaatajale anda pole vaja.

Seega on see rakendus mõeldud näiteks planeerijatele, kes saavad kaardile oma joonised teha ja seda siis e-postitatava või ka lihtsalt kopeeritava lingi kaudu esitleda piiratud aja jooksul.

Viimasel kümnendil on Logica palju muutunud. Aprote omandas 2005. aastal WM-Data, suure Skandinaavia IT-firma Rootsist. Õieti oli WM-Data ostnud Novo Groupi Soomest ja liitis Aprote selle Eesti tütarfirma Novo Systemsi külge, kuid ettevõtte juhid tulid just üle Aprotest – see firma oli end juba tõsisemalt tõestada suutnud ja märgatavalt suurem Novo Systemsi Eesti kon-

26 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

torist. 2005. aasta ühinemise tulemusena sündis WM-Data Eesti. Aasta hiljem ostis WM-Data ära Logica.

Logica ümber palli Logica kontsern ise on sündinud Suurbritannias juba 1969. aastal. 1990ndatel ja enne 2006. aastat liitis Logica mitu firmat, mõnda aega oli firma tuntud kui LogicaCMG pärast suure ITkonsultatsioonifirma CMGga ühinemist 60–40 osakaaludega 2002. aastal. Sellega tugevnes tunduvalt Logica positsioon konsultatsiooni valdkonnas.

Logical on umbes 10 demokeskust, mis meenutavad Microlinki/Elioni majas asuvat demokeskust, aga on suuremas mastaabis: näiteks elektriautode ja nende laadimissüsteemide näidised.

Selles valdkonnas on Hollandis Logical kogemusi tegutseva laadimisvõrgustikuga juba 2008. aastast ja seega võiks Logica abi kasulik olla ka meie Eesti elektriautoprojekti laadimisvõrgustiku loomisel.

Kredex vajab praegu selleks kompetentsi.

Märgusõnadeks on laadimise mõõtmine ja selle eest tasumine.

Logica pole esindatud Lätis ja Leedus, kuid on kõikjal Skandinaavias. Prantsusmaal on väga suur esindus, Saksamaal veidi väiksem – 2800 inimest – aga firma on kohal. Hispaaniasse laie-

Selja tervise mõttes on hea pallil istudes töötada, siin aidatakse PRIAt.

neti hiljuti, kuid suurtest riikidest on puudu Itaalia, seal on hiljuti avatud alles väike kontor.

Kesk-Euroopast on suuremad esindused Tšehhis ja Ungaris.

Osades riikides on vaid 10–15 inimest lokaliseerimiseks ja kasutajatoeks, et suurklientidele oleks vajadus kaetud, neid pole mõtet üles lugema hakata.

Ladina-Ameerikas on Logica küllalt laialt esindatud, kuid sealsed esindused on enamasti väiksed. Portugali ja Hispaania suuremad tiimid saavad selles piirkonnas väiksemaid edukalt aidata.

25 inimest veel tänavu juurde Logica tugev külg on IT-rakendused infrastruktuuriettevõtetes (Eesti Energia, Eesti Gaas jne), kommunikatsioon (Telia-Sonera sh EMT) ja avalik sekttor (ministeeriumid – põllu-, haridus- ja siseministeeriumi valdkondades, aga ka sotsiaalministeeriumis).

Samuti tehakse siin praegu Soome raudteele geoinforakendust. IT annab kokkuhoidu, nagu ikka: iga ministeerium Soomes omas mõne aja eest eraldi palgaosakonda. Tehti keskne palgaagentuur, millest pool omab riik ja pool Logica, Logica annab süsteemi ja inimesed ehk teenuse.

Eric David räägib, et Logicas on võimalik teha suuri rahvusvahelisi projekte, mida ka väiksed

firmad ei paku. Firma olevat hea koht õppimiseks ja kogemuste omandamiseks.

Firma üks mitteametlik loosung on „People+ Business+Technology”.

Tehnoloogia on tööriist. Suund on tehnoloogiale lisaks konsultatsiooni ja pehmemaid, ärilisemaid teenuseid pakkuda.

Esimesel poolaastal võeti Logica Eestisse 25 uut töötajat ning vähemalt sama palju inimesi plaanitakse ka teisel poolaastal juurde võtta.

Uute inimeste vajadus on tekkinud projektiga Galileo, mille tõttu on vaja suurendada kosmoseprojekti meeskonda. Samuti alustatakse uut projekti ühele Soome suuremale kindlustusfirmale. IT-valdkonnas on ikka probleemiks spetsialistide nappus – tööd oleks küll, aga sobivaid töö tegijaid napib.

Firmal on ettevõttesisene inimeste vahetamise süsteem.

Kuna paljud projektid on rahvusvahelised, siis lühemaks või pikemaks ajaks välismaale tööle sõitmine ei ole mingi küsimus, kes aga tahab seda võimalust kasutada.

Madis Veskimeister Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 27

reportaaž

Twitteriga külmik ja tahvelarvutid

Oled sa kunagi tahtnud, et külmiku ukselt saaks Twitterisse minna? Nüüd saab. Arvutimaailm käis Berliinis IFA-l vaatamas, milline on musta ja valge tehnika tulevik.

Musta tehnika ehk koduelektroonika vallas on aastaga juhtunud kaks olulist asja. Esiteks on 3D-telerite pildikvaliteet nii palju paranenud, et nüüd võib juba uskuda, et 3D-pilt kodus polegi mingi teleritootjate turundusvandenõu, vaid päris tore asi ning teiseks on maailma tabanud tõeline Androidil põhinevate tahvelarvutite uputus. Aga alustame esimesest.

3Ds on edasiminek suur Eelmine aasta oli maailmas tõeline 3D-turunduse aasta. Kinodesse jõudsid 3D-filmid, poodidesse esimesed 3D-telerid ning kogu 3D-teemat saatis nii vali turunduspasunate koor, et signaali mürast eristada oli väga raske. 2010. aasta IFA-l oligi kõik ainult 3D ning tootjad üritasid üksteise võidu panna palle või mõõku telekast välja hüppama ning sind ehmatama.

Ka tänavu oli 3D kindlasti kogu messi koduelektroonika osa kõige suurem teema, aga tundub, et esimesest lapsevaimustusest on hakatud üle saama ning nüüd võime juba tõsimeeli arutada selle üle, kas 3D on kodus teleris mõttekas või mitte.

Väga suuri edasiminekuid on tehtud nii pildikvaliteedis kui ka 3D-video salvestamise juures. Hästi üles võetud pilt ei ole enam kogu ulatuses terav ning ebaloomulik, vaid näiteks Sony boksis tennisematši vaadates harjus ikka väga kiiresti sellega ära, et sa näed täpselt, kuhu pall kukkus ja kuidas mängija väljakul ringi sibas. Ei olnud häiriv, ei hakanud pea valutama ega kiskunud silmi kissi.

28 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

Ka Samsungi 3D-tehnoloogiates oli näha suurt edasiminekut. Nad on veendunud aktiivtehnoloogia arendajad, pilt väreles tänavu juba palju vähem kui mullu ning lõpptulemus oli silmale rahulik vaadata.

LG aga jätkab passiivtehnoloogia arendamist, mis tähendab, et prillid on tavaliste päikseprillide moodi, kerged ja kenad, kuid pilt jääb kahjuks konkurentidele veel alla. Toshiba näitas ka esimest tootmisesse läinud prillita 3D-telerit ja LG meelitas prillita 3D-kuvaritega, kuid see tehnoloogia peab veel ootama ja sellest on mõtet rääkida aasta-paari pärast.

Igaühel oma tahvelarvuti Tahvelarvutite turg on aga juba praegu kõva hooga arenemas ja nii võiski leida pea iga firma boksist ka mõne Androidiga musta lapatsi. Eriti kurvalt läks Samsungil, kes tõi IFA-l avalikkuse ette Galaxy Tab 7.7 tahvelarvuti, mis oli tõesti hea – õhuke, kerge, kiire – kuid sai kaks päeva pärast messi algust Düsseldorfi kohtust korralduse see patendivaidluse tõttu Apple’iga ära korjata ja nii ta kaduski.

Maailma kõige õhema ja kergema 10tollise tahvelarvutiga üllatas aga Toshiba, kelle AT200 kaalub vaid 558 grammi ja on vaid 7,7 mm paks.

Ka Sony oli välja toonud oma visiooni tahvel­ arvutitest, mille veidravõitu väliskuju (vt pilte) esialgu ei veennud, kuid vähemalt nad üritavad Henrik Roonemaa eristuda.

Ajakirjaniku visiidi eest IFA-le tasus Samsung

Niimoodi see algab: suure pesumasina alt sisse ja satudki telerite ja külmikute võlumaailma.

Fotod: Henrik roonemaa

Seinatäis telereid ja kõik on 3D. Keskel 152tolline plasmateler ehk väidetavalt maailma suurim.

Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 29

reportaaž

Järgimse aasta suuremaid teemasid telerite juures on nutikus.

Kõik suuremad firmad näitasid uhkusega oma Smart TV valikut ja Samsung lubab edaspidi igal tööpäeval välja tuua 10 telerile mõeldud rakendust.

30 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

Tuli, nägi ja kadus: Samsungi Galaxy Tab 7.7 oli täiesti korralik väike tahvelarvuti, kuid patendivaidluse tõttu Apple’iga kadus see IFA lettidelt kaks päeva pärast messi algust.

 Sony proovib avalikkuse südameid võita pinali moodi tahvel­ arvutiga, mis keskelt lahti käib.  150tolline 3D-teler käib Sony arvates hoopis ninale ja näeb välja selline. Pilt oli üle ootuste hea.  Maailma kõige õhem ja kergem 10tolline tahvel Toshibalt, aga seni veel tabaluku taga kinni.

Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 31

reportaaž

Kui eelmisel aastal uhkeldas suure puutetundliku teleriga Samsung, siis tänavu oli need välja toonud LG. Teleriga saab nii mängida kui ka sinna joonistada jne.

 Samsungi külmiku ukse sees on väike netiühendusega tahvelarvuti. Twitter toimib, samuti ilmateade ja e-poest saab toitu osta.  Teine Sony tahvelarvuti, mis näeb eest tavaline välja, küljelt aga nagu lahti murtud raamat.  Sharp näitas messil topeltsuure resolutsiooniga telerit, millele Jaapanis juba ka teleprogrammi toodetakse.

32 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

Eesti Energia uus äriinfosüsteem – mida tegelikult vahetati?

Eesti elektriturg avaneb konkurentsile lõplikult 2013. aastal. Eesti Energia jaoks toob see kaasa kogu ärimudeli ja toimimisloogika täieliku muutuse.

Vabaturu ranged nõuded tähendasid Eesti Energia jaoks, et senine 14 aastat kasutusel olnud infosüsteem pidi kardinaalselt muutuma. Näiteks toimetavad vabaturul elektrinäitudega võrguettevõtjad, arveid väljastavad aga elektrimüüjad, kellest üheks on ka Eesti Energia. See muutis vajalikuks Eesti Energia kui elektrimüüja ja Jaotusvõrgu kui võrguettevõtja infosüsteemide lahutamise. Ühtlasi oli olemasolevat infosüsteemi nende aastate jooksul pidevalt täiustatud ja üha keerukamaks muudetud, mistõttu polnud sinna võimalik enam uusi arendusi peale teha. Piltlikuks võrdluseks võiks tuua „kaardimaja“, milles keskmiste kaartide vahetamine oleks isegi osavamatele ülejõu käiv.

Unikaalne projekt kogu regioonis

Sellises mahus süsteemi vahetamine ja andmete migratsioon on viimaste aastate Eesti keerukaim ja vastutusrikkaim ettevõtmine. Kõikide detailide kaardistamiseks, riskide hindamiseks ja projekti edukaks elluviimiseks ei piisanud kohaliku meeskonna teadmistest. Lisaks Oracle kohalikule meeskonnale kaasati projekti ka rahvusvaheline meeskond ning neli Eesti IT ettevõtet. Muide, lähim sarnase mastaabiga projekt on läbi viidud Põhja-Iirimaal ja iirlaste antud info aitas ka kohalikku meeskonda tublisti edasi.

Infosüsteemi vahetus oli Eesti Energia poolt väga pikalt kaalutletud ja analüüsitud otsus. Juba ainuüksi projekti ettevalmistusfaas kestis ligi kaks aastat. Selle aja jooksul selgitati välja täpsed tuleviku vajadused – kaardistati kõik funktsioonid ja võimalused, mida infosüsteem peaks võrguettevõtja Jaotusvõrgu ja elektrimüüja Eesti Energia jaoks täitma, analüüsiti, millistele vabaturu nõuetele peab infosüsteem vastama ning kaardistati arendused, mida see süsteem peab tulevikus võimaldama.

Mida tähendab infosüsteemi väljavahetus

Esmatähtis on asjaolu, et välja vahetati korraga mitu koostöötavat süsteemi, milleks olid kliendiinfo ehk arveldussüsteem, mõõteandmete süsteem, iseteenindus, dokumendihaldus, tööde ja varade haldamise süsteem ning nendevaheline integratsiooniplatvorm. Kogu programmi kuulus seitse iseseisvat projekti, millel oma eesmärgid, tähtajad ja projektijuhid.

Ka andmemahud, mida need süsteemid talletavad, on tohutud. Eesti Energial on ligi pool miljonit klienti ning vahetusse läinud süsteemid hõlmavad nende kõigi andmeid, tarbimis- ja arveldusajalugu, elektrivõrgu infot ja palju muud.

Eesti Energia infosüsteemi vahetus on kallis projekt - 9 miljonit eurot. Seetõttu on mõistetav

Eesti Energia kliendisüsteemi ekraanipilt. ka tarbija ootus, et uus süsteem peab esimesest päevast olema „kuulikindel“. Kuid tehniline lahendus moodustab vaid poole projekti õnnestumiseks vajaminevatest eeldustest.

Muuta tuli kõike, alates organisatsiooni mõtteviisist kuni protsesside läbiviimise korrani.

Läbi viidi revisjon kogu äritegevuse paremaks kaardistamiseks, ilmnesid erinevad töökorraldusprobleemid, ebaloogilised protsessid ja andmeprobleemid. Protsessis osales organisatsioonis ligi 300 inimest, kokku ligi 25 meeskonda, kes kõik olid teineteisega tihedalt seotud. Kogu tegevusplaan pidi olema üheti mõistetav, samas jagatav väiksemateks ajas mõõdetavateks etappideks.

Sellise mastaabi juures on vajalik ühine arusaam ja toetus alates tippjuhtkonnast elluviijateni. Kuna kaasatud oli terve organisatsiooni IT ja arendusmeeskond, tuli projekti teostamise ajaks peatada peaaegu kõik paralleelsed arendustegevused. Teisisõnu on kogu ettevõtte IT arendusprotsessid olnud pikka aega piiratud vaid infosüsteemide vahetamisega.

Pre live ja go live?

Pre live on kõige lihtsamal kujul dubleeritud infosüsteem. Selleks, et välistada vigu süsteemi migratsioonis ja käivitamises, loodi identne kliendikeskkond, mis töötas 6 kuud paralleelselt olemasoleva tarkvaraga.

See võimaldas Eesti Energia töötajatel alustada õppimist ja uute süsteemidega harjumist. Ühtlasi aitas see lähenemine mõista käivitamisel tekkivaid lisavajadusi. Eesti Energia klienditeenindajatelt, andmesisestajatelt ja arveldustöötajatelt tuli arendusmeeskonnale palju tagasisidet, mida infosüsteemide arendamisel arvesse võeti.

Enne go live´i ehk uue süsteemi kasutuselevõttu kõikidele klientidele, viidi testkeskkonnas läbi 9-ringiline testimistsükkel. Iga tarkvarakomponenti testiti arendustsüklis 3 faasis, nendele lisandusid andmete kvaliteeditestid, andmete migratsiooni

testid, jõudlustestid ja lõplik vastuvõtmistest.

Kõikidest testidest hoolimata ei jäänud tõrked tulemata ja jõudsid läbi iseteeninduskeskkonna välja ka kliendini. See tähendas, et juurutusperioodil tuli tagada ka kiire reageerimine, et ilmnenud vead kohe ära parandada.

Kas projekt õnnestus?

Margus Simson, Eesti Energia ärisüsteemide vahetuse projekti juht: Hoolimata tõrgetest tuleb projekti lugeda õnnestunuks, sest vahetasime samaaegselt välja mitut üksteisega põimunud väga keerulist, pika ajalooga ja suurte andmemahtudega süsteemi. Heameelt tunneme selle üle, et oleme tõsisemad probleemid lahendanud ja viimased paar arveldusperioodi on sujunud kenasti. Kõigil projektis osalenud Eesti Energia töötajatel on seljataga hullumeelsed 9 kuud. Meie kliendid on samuti ära teeninud sügava kummarduse, sest kahjuks jõudsid uuele infosüsteemile ülemineku raskused nendeni korduvalt. Need vead olid ka Eesti Energia jaoks ühed keerulisimad hetked. Kuidas edasi? Pisemate puudujääkidega tuleb meil endiselt tegeleda, kuid samal ajal saame üha suuremat tähelepanu pöörata uutele arendustele. Tänu sellele saame lähiajal iseteeninduses välja tuua viis-kuus uut võimalust ja mugavuslahendust, mida kliendid on meilt sel aastal pikalt oodanud.

Olle Tischler, Oracle Eesti tegevjuht: See oli väga põnev ja raske projekt, tõeline töörõõm.

Sellises mahus süsteemide vahetamine on üks Eesti keerukaim ja vastutusrikkaim IT projekt, sest eksimisruumi pole. Üldiselt tehnika ja IT ei eksi, sest ta ei mõtle ega otsusta iseseisvalt. Peamine raskus sellise mastaabiga projektides on ikkagi inimestel – vaja on ette näha ja läbi mõelda kõik muudatused, nende kaasmõjud ja riskid. See on tohutu ülesanne kliendi kogu organisatsioonile. Ma tahaksin öelda, et Eesti Energias on tohutu töövõimega inimesed, kes ei kaotanud entusiasmi ka raskematel hetkedel.

labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren­ tidele. meie hinded

5

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

HTC Flyer – kä Kauaoodatud HTC Flyer on kohal – juba natuke ajast maas, kuid käepärase suurusega ning pliiatsit pole teised veel varustusse tagasi toonud.

Milleks on tahvelarvutit üldse vaja?

HTC vihjab võimalikule kasutusalale oma uue toote – HTC Flyeri tunnuslauses, mis on „make it their own” (mitte varasem „make it my own”) ehk siis tee see nende kõigi omaks, mitte vaid enda omaks. Tahvel on kogu pere jaoks, nii koduse kui ka tööpere.

Kes tahab, vaatab sellega filmi, lindistab koosolekuid ja kirjutab samal ajal pliiatsiga ekraanile märkmeid.

HTC-le omaselt on tahvel saanud oma, tootja disainitud kasutajaliidese.

Paraku on testitud mudeli platvorm veel Androidi teisest põlvkonnast, aeg oleks see uuendada 3.1 peale. Ühes tükis alumiiniumist korpuse-

ekraanist tehakse pilt ja seda saab hakata pliiatsiga üle joonistama.

Pildi võib pärast jagada teistele. ga HTC Flyer kaalub vaid sama palju kui raamat, kuid on tunduvalt raskem teistest seitsmetollistest tahvlitest.

Suurusega on HTC hästi õnnestunud – väiksem kui iPad, seega pole Apple’ilt kohtusse kaebamist oodata ning alumiiniumist kest teeb seadme tugevaks.

Seitsmetollise SuperLCD ekraani, hea aku, kiire 1,5 Ghz protsessori, 3G ja WiFi-ühendusega HTC Flyer sobib hästi neile, kes on oodanud tahvelarvuti saabumist, mis oleks korraga kompaktne ja võimas. Arvutimaailma Androidiblogis am.ee/android sai Flyer kõrged punktid: Quadranti testis kolmanda koha ja Linpacki arvu-

34 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

tustestis koguni esikoha. Nii on ka – masin on tõesti kiire. Aga see polegi enam küsimus. Küsimus on, mis sellega veel teha saab.

Pliiats tuli tagasi Sõrmele puutetundlikkus on HTC Flyeri juures muidugi põhiline ( ja ekraaniklaviatuur on taas seitsmetollisel ekraanil väga mugava suurusega), kuid tahvelarvuti võimaldab ka teistlaadi kirjutamise võimalust. Scribe’i tehnoloogia abil saavad inimesed taasavastada käsitsi kirjutamist digitaaltindiga. See on juba vana asi ja tuletabki meelde kunagisi puutetundlikke tahvelarvuteid – nagu sel puhul ikka, on probleemiks ekraaniklaasi ja kujutise vaheline kaugus ehk pliiatsiga kirjutad justkui õhku. Täpset kalligraafiat seega harrastada ei saa, aga märkmete tegemiseks on just masina kiirus oluline ja üsna kärmelt saabki märkmed pliiatsiga ekraanile kritseldada.

Heli ja märkmed sünkroonis Kritseldamiseks on võimalusi laialt.

Paremal all asub üks nupp, mis reageerib vaid aktiivpliiatsi puutele.

Esialgses valikus pakutakse märkmerakenduse avamist (Evernote) või „ekraanisodimist”. See viimane on huvitav – ekraanist tehakse pilt ja seda saab hakata pliiatsiga üle joonistama. Pildi võib pärast jagada teistele või salvestada.

Evernote’is on aga nii joonistamise kui ka kirjutamise tugi, teksti vahele saab ka fotosid teha kas esi- või tagakaameraga. Pärast märkmeid maha mängides võib kuulata helisalvestust just märkmete kohapealt – nii on hea käsitsikirjutatud märkmetega varustada stenogramme ja pärast õigeid

Kuidas valime testitavad tooted?

Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

ämbla järgi tehnilised andmed

HTC Flyer 3G + WiFi Hind: 699 eurot (Palmtek)

Ekraan: 7tolline, multipuutetundlik, 1024 x 600 pikslit Protsessor: 1,5 GHz Mälu: 1 GB operatiivmälu, 32 GB välkmälu, microSD kaardipesa Võrk: HSPA/WCDMA 900/AWS/2100 MHz Operatsioonisüsteem: Android 2.3 Kaamera: 5 Mpix taga, 1,3 Mpix ees Andmeside: WiFi b/g/n, Bluetooth 3.0 Aku: 4000 mAh Suurus: 122 x 13,2 x 195,4 mm Kaal: 420 g

kohti üles otsida. Käigupealt saab märkmeid siduda ka Google’i kalendritega. Flyer on seega ideaalne tahvel näiteks sekretärile, sest Androidi igapäevased asjad meili, veebi ja rakenduste näol on ju ka kõik olemas.

Kevadel pressiteates välja hõigatud Skype’i kõnede sidumine videosalvestusega jäi leidmata, sest vaatamata kaasa tulnud rakenduste rohkusele puudus Skype ise kaasavarast. Küll aga oli kaasa pandud tarkvara seas huvitav asi Kids Mode, mis nõuab Zoodlesis registreerumist. See teeb töisest tahvlist laste mänguasja, nii et pole vaja karta, et jõnglased tähtsatele tööasjadele ligi pääseksid. Nad saavad

plussid

++ puutepliiats ++ kiire ++ hea aku miinused

–– kallis –– „vana” Android tahvlile –– ei saa telefonina kasutada

Arvutimaailma hinne

5-

ligi vaid oma mängudele. Kaasa pandi Polaris Office, mis on väga hea kontoritarkvara rakendus Androidile. Kui video ja foto ei ole midagi erilist ning ka helikvaliteet on pigem keskpärane, siis HTC disainitud üle ekraani ilmaanimatsioonid on endiselt efektsed.

Tahvli tagakaane sisse on peidetud SIM-kaardi pesa, kuid telefonina pole Flyer kasutatav, kui just VoIP-raken-

dust, näiteks Skype’i ei kasuta. Helistamiseks on vaja kõrvaklappe.

Põhiküsimuseks jääb, kui kaua uus tahvel hinda hoiab. Kõrge hind võib paljud ostjad võimsast tahvlist eemale peletada. 699 eurot 3G-ga mudeli puhul on palju. Aga loodame parimat ja ehk muutub midagi ka tiheda turu hinnapoliitikas.

KAIDO eINAMA

Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 35

labor

Süsiniktoruke kõrvas Bluetrek Carbon on uutmoodi peakomplekt. Mis siis, et valmistatud esimesena süsinikkiust torukesest, kuid mugav on omadus alles telefonihelina peale sisse lülitades kõne kohe vastu võtta. Nii pole vaja akut kulutada.

Alla kuue grammi kaaluv üliväikeseks surutud Bluetrek Carbon on niimoodi tasakaalustatud, et ehkki komplektist leiab kõrva taha käiva sangakese, pole tegelikult seda vajagi. Kerge ja kummiadapteritega peavarustus seisab kõrvas ka sangata. See on eriti mugav prillikandjatele – kõrva taga ei pea hoidma mitut sanga. Noise Lock mürasummutus töötas tõesti mugavalt – ka peale puhudes polnud erilist müra kõne teises otsas kuulda.

Karbis pole palju kaasas – mõni kummiotsik, sang (kui seda on tahtmist kasutada), klamber pastakana taskuserva külge kinnitamiseks ja väike vutlar. Väliskülg seadmel on üks suur nupp, millega saab kõnesid vas-

Kerge ja kummi­ adapteritega pea­ varustus seisab kõrvas sangata.» plussid

++ ülikiire ühendus (Bluetooth 3.0) ++ mehaaniline sisse-välja-lüliti ++ toetab VoIPi üle Bluetoothi (nt Skype) miinused

–– pisut logisev kõne vastuvõtu nupp –– LED-tulesid ei saa välja lülitada

Arvutimaailma hinne

5-

tu võtta. Hoides nuppu kaks sekundit all, saab hääljuhtimisega, kui telefon toetab, käsklusi jagada. Eestikeelsete nimede arusaamist ei maksa alati loota.

Sisse vaid kõne ajal Telefoniga ühendamine käib lihtsalt.

Kahe seadme toetus on mõistagi sellise hinnaklassi seadmel ka olemas.

Sisse saab lülitada mehaanilisest nupust ja see on mugav sellepärast, et nii on alati teada, kas seade on sees või väljas. Tegelikult võib peavarustuse lausa välja lülitada ja alles telefoni helisedes kõrva tagant sisse lülitada – Bluetooth 3.0-ga seade suudab kohe kõnele vastata. Helivaljuse ja vaigistamise nupp on veidi pisike, aga harjunult juba kergesti sõrmega tabatav.

Tulukesed vilguvad alati Aku jaoks ei paista kompaktses peakomplektis küll mingit ruumi olevat, aga ometi peab see tabletisuurune seade vastu kuni viis päeva. Kui pidevalt sees ei hoia ja vaid kõne vastuvõtuks sisse lülitada, siis kõneaega lubatakse 4,5 tundi, seega võib nädalaid laadimata kasutada, kui väga suur lobamokk pole. Reaalses elus oli aku kestvus küll veidi väiksem, aga mitte väga. Neljanda päeva venitas ilusasti õhtusse. Üks vähestest asjadest, mida ette heita, on vast see, et välisküljel vilkuvaid siniseid ja punaseid LED-tulukesi ei

36 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

tehnilised andmed

Vabakäevarustus Blue­ trek Carbon Hind: ca 60 eurot (Mamear)

Tööfunktsioonid: helivaljuse ja vaigistuse nupp, kõne suunamine telefonist peakomplekti, koputus, kõne tagasi Mõõtmed: 74 x 19 x 20 mm (diameeter 55 mm) Bluetooth: versioon 3.0 ja vanemad Kõrvakatted: neljas suuruses Laadimine: microUSB kaabliga Kõneaeg: kuni 4,5 tundi Ooteaeg: kuni 5 päeva Kaal: 5,9 g

saa välja lülitada. Pimedal sügistänaval ei tahaks ju käia nagu varajane jõulupuu. Ka hind võib tunduda veidi kallis, aga tegu on ikkagi ülimalt kompaktse ja mugava seadmega – pigem neile, kes seda kõrgemat hinda ei vaaKAIDO eINAMA ta.

LG pisiprojektor – suur abi väikese asjaga Projektorid on olnud kas liiga suured või väikesed ja kehvad. LG HX300G on väike ja üsna hea. Taskusse ei mahuta, aga disainitud kesta on peidetud rändavale PowerPointi-mehele vajalikud omadused, isegi pult on kaasas.

Projektor mahub üsna vabalt sülearvutikotti ja on varustatud kõikvõimalike ühendusvõimalustega, mida kodus, tööl või ärireisil võiks vaja minna: HDMI, videosisend, VGA, audiosisend ja kõrvaklapiväljund. Ootamatult leiab lihtsast kaasaskantavast seadmest veel ühe väärt lisavõimaluse – arvutist tuleva heli saatmise üle FM-saatja näiteks raadiosse. Paraku on tegevusraadius vastavalt seadustele piiratud – kuni kolm meetrit. Seadme enda 1 W kõlar pakub nagu ikka selliste väikeste seadmete puhul üsna nigelat heli.

Menüüst leiab võimalusi, mis ka suurtel projektoritel – näiteks key­ stone ehk pildi äärte sirgeks ajamine.

Selle ulatus on küll väike, aga samamoodi piiratud ulatuses aitab projektori kallet reguleerida pisike jalg esiserva all, mida peab käsitsi kruvima.

LED-valgusallikas annab välja 300 luumenit, mis pole suurte projektoritega võrreldes tipp, kuid taskuprojektoritest selgelt parem.

tehnilised andmed

Projektor LG HX300G Hind: 632,45 eurot (MarkIT)

Valgusallikas: LED, 270 ANSI luumenit, tööiga 30 000 tundi Eraldusvõime: XGA (kuni 1024 x 768 pikslit), 4 : 3 (loomuliku) või 16 : 9 ekraanisuhtega Fookus: käsitsi Analoogvideo: SECAM, PAL, PAL-N, PALM, NTSC 4.43, M-NTSC, sisendid – RGB, komposiit- ja komponentvideo Digitaalne sisend: HDMI Heli: 1 W sisseehitatud stereokõlarid, FMtuuner (heli saatmine FM-raadiosse) Energiatarve: kuni 100 W Mõõtmed: 13,2 x 16 x 5,7 cm Kaal: 1 kg (lisaks toiteplokk 780 g)

Keskmiselt valgustatud ruumis saab esitlust näidata, kuid päikesevalguses midagi väga näha pole. Pildi teravaks ajamiseks leidub mehaaniline nupp objektiivi juures, mis on üsna tundlik ja peenemat kirja ei pruugi täiesti teravaks saadagi. Aga eraldusvõime on siiski pikoprojektoritega võrreldes päris hea – mitte 800 x 600 pikslit, nagu tavaliselt, vaid juba 1024 x 768.

Lisaks võib 4 : 3 formaadi asemel ka 16 : 9 suhet kasutada.

LED-lamp on võrreldes tavaliste projektorilampidega pikaealisem ja energiasäästlikum. LG projektoril kestab lamp 30 000 tundi. See tähendab, et 15 aastat võib seda kaheksa tundi ööpäevas sees hoida.

Projektori tagant leiab USB-pesa, kuhu saab ühendada oma mälupulga.

See näitab JPEG- ja TIFF-formaadis pilte, ka MPEG4 formaadis videod mängivad, aga .mov ja .wmv mitte.

See-eest saab MS Office’i failide näitamisega hakkama. Kuigi spetsifikatsioonis pakutakse projektori kaaluks 1 kg, tuleb reisile minnes arvestada

pea poole rohkema kaaluga – toiteplokk oli üle kaaludes 780 grammi.

Kui pikoprojektorid jäävad lahjaks ja tavalised projektorid on liiga suured ja kallid, siis LG projektor peakski olema just see õige.

KAIDO eINAMA

plussid

++ kompaktne ++ palju ühendusvõimalusi ++ hea pildiga miinused

–– asendi seadistusvõimalusi vähe –– liiga tundlik fookustamisnupp –– kallivõitu

Arvutimaailma hinne

4+

Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 37

labor

Mango – Windowsiga Microsofti uuenenud mobiiliplatvorm Windows Phone 7 Mango sai pressiteate järgi sadu uuendusi. Võib kihla vedada, et valdavat enamikku neist ei leia keegi. Küll aga on mitu suurt uuendust, mis hakkavad kohe silma.

Eesti kasutaja jaoks olulised uuendused nagu täielik kohaliku maa omapärade tugi jms nende sadade sisse paraku ei mahtunud. Endiselt tuleb oma Live’i konto telefonis tööle saamiseks valetada end korraks mõnda sobivasse riiki, näiteks USAsse või Suurbritanniasse. Õ-tä-

he saab klaviatuurile väikese trikiga: klaviatuurile tuleb valida hispaania paigutus.

Kiire ja ilus Kiirus on Mangol väga hea. Tõesti hea meel on lõpuks unustada see teema, kas telefon jookseb korralikult ja kas menüüd liiguvad sujuvalt ja tõrgeteta – Windows Phone 7 on kiire ja nii ilmselt jääbki. Ka üsna ilus on kogu operatsioonisüsteemi disain, tavakasutajale üsna selge

Hea meel on unus­ tada see teema, kas telefon jook­seb ikka korrali­kult.» ja arusaadav. Aga eks selline lakooniline kastidega disain võib veel maitseasjaks kujuneda – mõnele meeldib rohkem, mõnele vähem. Mõni Windows Phone 7 rakendus on aga tänu panorama ehk panoraam­ekraani omadustele väga ilus ja ülevaatlik, näiteks Foursquare. Panoraam tähendab, et rakendused võivad olla suuremad kui ekraan ise, pilti saab viibetega kerida edasi vasakuleparemale.

Windows Live Messenger tundub esialgu puuduvat, kuid see tunne on petlik. Tegelikult on nii Live Messenger kui ka mõni muu suhtlustarkvara nii nähtamatult süsteemi integ38 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

reeritud, et ei saa arugi. „Messaging” sektsioonis on nii SMSid, Facebooki vestlused kui ka MSN ehk Live Messenger kõik koos. Pole vaja eraldi rakendusi avada. Kui kedagi on vaja kätte saada, siis teade jõuab kohale just selle vahendiga, mille kaudu inimene on tabatav. Live Messengeri avastamine võiks aga kuidagi lihtsam olla.

Kuigi brauser pidi Mangol Microsofti kinnituste kohaselt olema „nagu PC-l”, ei ole see seda mitte, ehkki mootor pidi olema sama. Paljud asjad Windows Phone 7-s on küll tehtud Silverlighti kasutades, aga brauser seda ei toeta. Flashi toega on samamoodi. Küll aga on hea ja kiire tugi HTML5 jaoks.

MS Office on mobiilis esindatud ja ega eriti alternatiiv-kontoripakette, mis sellest paremad oleksid, ei leiagi.

Skydrive paneb kõik dokumendid pilve ja MS Office’i lauaarvuti versiooni-

plussid

++ tõeliselt kiire (nii menüü kui ka brauser) ++ multitegumtöötlus kõigile rakendustele ++ kontaktide integreeritus suhtlusvõrkudega miinused

–– tootjad ei saa WP7 välimust oluliselt ümber kujundada –– oma helinate lisamine keeruline –– Eesti tugi puudulik

Arvutimaailma hinne

4-

a telefoni uus sisu ga saab Skydrive’ist nagu kõvakettaltki faile avada ja redigeerida. Tuleviku kontoripaketi Office 365 pilvepõhine tugi ja Sharepointi salvestamine on muidugi ka olemas.

Hea telefon helistamiseks Telefonina kõlbab Windows Phone 7 Mango ka hästi kasutada. Oktoobrist tuleb Mangoga müügile terve hulk uusi mobiile, testis osales aga uuendatud HTC HD7, millel polnud riistvaraliselt mingeid probleeme märgata.

Mango on just telefonina kasutamiseks uusi omadusi ja funktsioone lisanud. Kasutajaid saab gruppidesse jagada ja iga gruppi saab eraldi jälgida või sellega eraldi suhelda. Suhtlusse on haaratud ka Facebook, Twitter ja LinkedIN. Numbri valimisel pole aga

endiselt veel ennustavat tekstisisestust, et kiirelt kasutaja helistamiseks välja valida. Mobiil-ID aga uutes telefonides juba töötab.

Google’i teenustega ja Microsofti enda Live’i kontoga on sünkroniseeritavad nii kontaktid kui ka kalendrid.

Google’ist näidatakse vaid põhikalendrit, mitte teisi. Facebooki sündmused leiab ka kalendrist.

Kokkuvõttena võib öelda, et Mango sobib lihtsale ärikasutajale, kes ise suurt oma telefoni kruttida ei taha ja lepib olemasoleva integreeritusega Microsofti teenustega. Pigem Ex­ change kui Google, pigem MS Office kui mõni muu kontoritarkvara ning dokumendid võiksid olla pigem Sharepointis. Siis tundub elu ideaalne.

KAIDO eINAMA

UUED OMADUSEd

Windows Phone 7 Mango

Hind: pole (saab Windows Phone 7ga telefoni uuendada või uue telefoniga kaasa) Lisandus multitegumtöötlus kõigile rakendustele (pikk vajutus „tagasi”-nupul) Suhtlustarkvarad on integreeritud kontaktide haldusega Vestlustepõhine sõnumivaade E-postid kas ühes kohas või eraldi Grupisõnumid (e-posti ja SMSiga) Online-kontaktide loend erinevates võrkudes Täiustatud otsing Täiustatud kalender (tugi Google’i, Live’i, Exchange’i kalendritele, sh põhjalik tugi Facebooki sündmustele) Pilvepõhise Skydrive’i integreerimine Office’iga

Millest on jutt?

$user = new JobSeeker('Sinu nimi'); try { if (!User::isDeveloper($user)) { throw new Exception('<Ei ole Sinule? Vaata edasi!>'); } // redirect to http://cvkeskus.ee/it_kuulutused $user->applyToVacancy(new Criteria("IT- alased tööpakkumised")) } catch (Exception $e) { Db::search('Vali endale sobilik töö siit: http://www.cvkeskus.ee/toopakkumised-otsing'); } *kui Sa sellest koodist aru ei saa, siis ei ole see reklaam mõeldud Sinule!

Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 39

labor

LibreOffice taasvabastas kontori Vaba kontoritarkvara areneb mühinal – 25. jaanuaril ilmavalgust näinud LibreOffice ehk OpenOffice.org haru on jõudnud selle ajaga juba välja tuua kaks keskmist mahukat uuendust ning hulgaliselt pisiparandusi.

25. jaanuaril tõid versiooni 3.3 välja nii OpenOffice.org kui ka LibreOffice, mis alustas oma versioonidega punktist, kus ta esimesest eraldus.

OpenOffice.org pole pärast seda ühtki uuendust teinud, kuid LibreOffice on jõudnud stabiilse versiooniga numbrini 3.4.3. Mida see kaasa on toonud?

OpenOffice.org (OOo) varasem omanik Sun oli küll avatud tarkvara pooldaja, kuid pidas selle kõrval ka kinnist versiooni Star Office’it.

Kontoritarkvara areng oli viimastel aastatel hinge vaakuva Suni juures toppama jäänud. Minimaalne vajalik ühilduvus oli olemas ning firma või asutus sai asjadega hästi hakkama.

Eestis on seda teed käinud juba üheksa aastat näiteks keskkonnaministeerium, mis alustas pilootprojektiga OpenOffice.org 1 ajal. Mitteareneva OOo puuduste tõttu olid juba aastaid väiksemas mahus täiendusi teinud vabatahtlikud. Üks selline projekt oli Go-oo ja teine NeoOffice – seda viimast tunnevad Maci kasutajad. Gooo oli Novelli tiiva all arendatud OOo

täiendus, mis lisas programmikomplektile VBA makrode toe, kiirendas programmi käivitumist, pakkus täiendavate pildi- ja dokumendivormingute tuge ja väiksemaid parandusi.

LibreOffice tuli ja jäi LibreOffice’i loomisel avanes võimalus kõik Go-oo täiendused ühendada, sest koodi põhiliini täiendusi ei mõjutanud enam Suni omandanud Oracle’i poliitika. Enamik Linuxi pakendajaid olid aga varemgi Go-oo täiendused oma OOo versioonidesse kaasa pannud.

Niisiis sisaldas LibreOffice 3.3 palju uut: SVG vektorgraafikavormingu (XML-i põhine ja Wikipedia soovituslik jooniste vorming), Lotus Word Pro ja Microsoft Worksi impordi, tiitellehtede tegemise dialoogi, puu tüüpi dokumendi navigaatori. Lisaks kaasati programmiga mõni populaarsem pistikprogramm, näiteks Presenter View slaidide vaatamiseks.

LibreOffice 3.4.0 arendus parandas programmi mälukasutust ning vä-

tehnilised andmed

LibreOffice

Nõuded arvutile: Windows 2000 (Service Pack 4), XP, Vista või Windows 7, Linux või Mac OS X (enamikel Linuxitel kohe kaasas) Tagasihoidlik tavaline arvuti: Pentium-compatible PC (Pentium III või Athlon hilisem soovitav) 256 Mb RAM (512 Mb RAM soovitav) 1,5 Gb kettaruumi 1024 x 768 resolutsioon, vähemalt 256 värvi

hendas sõltuvust Javast. Parandati ka teksti renderdamise algoritme.

LibreOffice’is on ettevõtetele huvipakkuvamad kolmanda versiooninumbriga 2. ja 3. versioonid: need on pisivigade parandused, mis tõstavad turvalisust ja on fookusega ärikasutusel. LibreOffice vabastas kasutaja suhtumist muutnud omaniku haardest.

MADIS VeSKIMeISTeR

plussid

++ kiire areng ++ hea jooniste osa ++ sarnaneb klassikalise MS Office 2003ga ++ tasuta miinused

–– e-postikliendi puudumine –– ühilduvus võiks veel parem olla

Arvutimaailma hinne 40 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

5-

Netipulgatootjalt hea uus mobiil

tehnilised andmed

Huawei Ideos X5 Hind: 240 eurot (Elisa)

Pool aastat tagasi testisin esimest meile saabunud „hiinlast” ZTE Blade’i, seetõttu tekkis huvi ka teise Hiina netipulgatootja Huawei mobiili vastu.

Tahtsin veenduda, kas sealne toodang on tõesti nagu kaks tilka vett või on erinevate mudelite/tootjate vahel ka mingeid suuremaid erinevusi.

Juba välisel vaatlusel saab selgeks, et erinevusi on tegelikult mitu – kõige silmatorkavamaks neist muidugi 3,8tolline ekraan. Sentimeetri jagu pikem diagonaal annab telefonile juurde arvestataval hulgal puutetundlikku ekraanipinda – nii veebis brausimine kui ka Aldiko abil e-raamatute lugemine on veelgi mugavam. Pildikvaliteedi osas nuriseda ei saa.

Puhas tuunimata Android Ekraani all olevad nupud on puutetundlikud. Huawei on oma mudelile lisaks külge pannud ka välklambi võrreldes ZTEga. Nagu katsetused näitasid, toimis see hämaras igati korralikult – päris pimedas ei jõudnud aga kaamera välklambi põlemise jooksul pilti fookustada ning tekkis halenalja-

plussid

Odavus üle kõige

++ välklambiga fotokaamera ++ eestikeelne menüü ++ hind (Elisa lepinguga) miinused

–– aktiivsel kasutamisel vähene akukestvus –– kallis hind ilma Elisa lepinguta

Arvutimaailma hinne

kas olukord, kus pilt tehti alles pärast välklambi kustumist.

Kui jätta kõrvale see, et Huawei kasutab operatsioonisüsteemina Androidi versiooni 2.2/Froyo (erinevalt ZTE 2.1st), siis näevad need telefonid laias laastus sarnased välja. Kumbki tootja pole Androidi tuuninud, nii et Androidi kasutuskogemusega on Ideos X5 üsnagi intuitiivselt kasutatav.

Kuidas on aga nutitelefonide ühe nõrgima kohaga – aku vastupidavusega? Hua­ wei ise lubab ooteaega 400 tundi ning kõneaega 8 tunni piires. Testimise käigus selliseid müstilisi aegasid saavutada ei õnnestunud – samas tuleb tunnistada, et erinevalt ZTE kahest ööpäevast pidas Ideos X5 aku kerge/mõõduka koormuse korral ilma laadimata vastu ligi neli ööpäeva.

GSM töösagedus: 850/900/1800/ 1900 MHz Ooteaeg: kuni 380 tundi Kõneaeg: kuni 8 tundi Ekraan: 3,8tolline, multipuutetundlik, 480 x 800 pikslit Andmeside ja ühendused: GPRS, EDGE, HSDPA, Bluetooth, microUSB, WiFi, A-GPS Kaamera: 5 MP, LED välguga Mõõtmed: 120 x 62 x 11,6 mm Kaal: 130 g

4

Mida aga kokkuvõtteks arvata? Telefon on mugavalt käes hoitav ja kasutatav, suurema ekraanipinna tõttu tundub ZTEst raskem, samuti ei saa nuriseda aku kestvuse üle. Hinna poolest on see aga konkurentidest tunduvalt odavam – seetõttu, kui on soov saada omale Androidiga mobiiltelefon, siis ma ei näe põhjust, miks mitte valida Huawei Ideos X5.

AIGAR ALAVeeR Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 41

labor

Teenus mobiilses seadmes paneb pingutama

Eelmisel kuul jõudis mitmest allikast toimetusse kurtmist, et mobiilsed seadmed ei kõlba veel, need ei saa vajalike veebidega hakkama ja on ebamugav väikesel ekraanil toimetada. Seega oligi testiteema olemas.

Plaan küpses ja osalised haarasid oma mobiilsed seadmed ning asusid täiendama nimekirja avalikest veebiteenustest, mille testimine tundus oluline. Näiteks kas ja millise tahvliga saab üldse Maa-ameti kaarti vaadata, millise mobiiliga millist internetipanka kasutada jne.

Seadmed igapäevasest elust Kõige täisfunktsionaalsemad olid Google’i Chromiumi operatsioonisüsteemiga seadmed, millega katsetas veebe Tarmo Lindström. Siin pole ka midagi imestada – konkureerib see ju lauaarvutite platvormidega ega tohiks võimalustelt neile alla jääda.

Androidiga seadmeid oli kõige rohkem. See platvorm on mobiilsete seadmete osas liidriks tõusnud: Android 2.3.3ga tahvel HTC Flyer, samal platvormil Samsung Galaxy S ja äsja uuenduse saanud Sony Ericsson Xperia Arc, lisaks modifitseeritud operatsioonisüsteemiga Motorola Defy, millel sees Android 2.3.4 Shadow ROM.

Kõige suurema proovikivi mobiilseadmetele esitasid kaardid.»

See viimane erines testides kohati teistest Androididest sellepärast, et tavalise kaasatuleva brauseri asemel prooviti hoopis mobiilset Operat.

Mõne veebiga töötas see paremini.

Veebid e-riigilt ja e-äridelt Testitavate veebiteenuste nimekiri täienes iga päevaga ja lõpuks said hindamiseks välja valitud kolmkümmend veebi. Sellise mahu juures tekkis juba esialgne ettekujutus, mida veebitegijad kasutajate seadmetelt ootavad ja mida nad võiksid arvestada, kui teenust saabub kasutama mobiilse seadmega klient. Üldistused on lihtsad. Kõige mugavam on mobiili või tahvliga vaadata sellist veebi, mis on optimeeritud mobiilsele seadmele. Pangad, lennujaam jm olulised teenused on seda arvestanud ja väikesel mobiiliekraanil on teistsugune, mugav kasutajaliides.

Suurel tahvliekraanil võib tunduda mobiilne veeb häirivalt lage, aga seal saab enamasti ka tavalisse veebi tagasi pöörduda, mis tahvlile üle jõu ei käi.

Kõige suurema proovikivi esitasid mobiilsetele seadmetele kaardid: enamik neist tahavad Adobe Flashi.

Apple aga põhimõtteliselt Flashi toetada ei taha. Näiteks err.ee oli oma multimeediapleierite sekka lisanud

42 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

tes timeeskond

Tarmo Lindström ERGO Kindlustuse IT kasutajatoe juht

Kristjan Tarjus Siemens Info Services

Kristjan Karmo ASA Quality Services OÜ kvaliteedikonsultant

Madis Veskimeister Pingviinitiivul OÜ juhataja

Veiko Tamm IT-ajakirjanik

Priit Harik Edelaraudtee reisijateveo juht

Kaido Einama AM peatoimetaja

ka Silverlightil põhineva pleieri, mis ühelegi mobiilsele seadmele ei meeldi. Isegi Silverlighti loonud Microsofti enda operatsioonisüsteemiga Windows Phone 7 varustatud telefon põlgas Silverlightis Eesti raadio

Arvutist tuntud igap채evased veebiteenused paistavad erinevates mobiilsetes seadmetes tihti hoopis teistsugused v채lja. FotoD: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 43

labor

Suured ja väikesed ekraanid: katsetasime nii iPadi suurima ekraani kui päris pisikeste mobiiliekraanidega. metoodika

Kuidas veebe testisime?

Proovisime kõiki veebe avada kõigi mobiilsete seadmetega, mis testis osalesid: ++ Chromium OSiga (Vanilla) 15” ekraan ja Chromium OSiga (Flow) 7” ekraan, ++ Android 2.3ga HTC Flyer, Android 2.3ga Samsung Galaxy S, Android 2.3.4ga (SHADOW ROM) Motorola Defy ++ Apple iPad 2, Apple iPhone 4 ++ Win Phone 7.5ga HTC HD7 Lisaks teenuste avanemisele hindasime ka avalehe mahtu (andis lisapunkte, kui oli väiksem maht) Iga veeb sai hinde viiepallisüsteemis

saadete kuulamiseks tehtud pleieri otsustavalt ära.

Lisaks üldistele ja juba ette teatud probleemidele oli ka kummalisi anomaaliaid, aga nendest kohe lähemalt.

Pankadesse saab ligi Pankadega on mobiilseadmetes kõige muretum. Nii SEB kui ka Swedbank pakuvad ka eraldi mobiilirakendust, aga Swedbanki veeb oli kenasti optimeeritud sõrmesõbralikuks väikesel puuteekraanil. SEB pank pakub ka mobiilset veebi, aga see tuleb ise sisestada aadressiga m.seb.ee.

Kristjan Karmo, kes testis nii Androidiga mobiilil kui ka iOSiga iPad 2 tahvlil kõiki veebe, nimetab pankadesse sisenemist mobiiliga mugavaks: „Mobiil-ID töötab, sisse saab logida, toiminguid õnnestub teha. SEB panga lehte laiformaadis vaadates on samuti kõik täitsa kasutatav ( ja loetav).” Pankades polnud iPadiga probleeme.

44 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

Priit Harik aga tabas Nordea lehel surfates kummalise anomaalia – Androidiga vaadates on venekeelsed lingid – uudis, liising jne katki, arvutis aga töötavad. Veateate koodiks on 400 ehk vigane URL. Samas Kristjan Tarjuse Opera brauseriga mobiilis ja iPhone’iga oli kõik korras.

Madis Veskimeister juhtis veel tähelepanu, et mobiil-ID peaks mobiilses veebis käima turvalisuse kaalutlustel teise seadme kaudu. See muudab küll mobiil-ID kasutamise telefonis üsna mõttetuks, aga nii oli algselt asi ette nähtud – et autentimine käiks muust seadmest ja teistest kanalitest kui teenuse kasutamine.

Sõiduplaanid ja kaardid – igaühel ise häda Sõiduplaanid ja kaardid olid hiljuti ka laua- ja sülearvutite jaoks pea­valu, nüüd on aga suurtel platvormidel enamasti kõik korras. Aga mobiilse-

lust avanemisel. Maa-ameti leht oli ka ainuke, mis tahtis käsitsi www sisestamist aadressi ette, teised avanesid ka ilma www-alguseta, mis mobiilis on mugavam sisestada.

Viis suurima avalehega veebi 1. ilm.ee 2. kaart.otsing.delfi.ee 3. cvkeskus.ee 4. city24.ee 5. emhi.ee

Kaarte sisaldavad ka transpordilehed peatus.ee ja soiduplaan.tallinn.ee. Viimasel esines veider anomaalia – kui busside või peatuste nimekiri oli pikem, kui ekraanile mahtus, siis allapoole kõigi seadmetega seda kerida ei saanud. Nimekirja lõpp jäigi HTC Flyeriga, Samsung Galaxy S-iga, iPadiga ja Sony Ericssoniga nägemata, samas Windows Phone ja Kristjan Tarjuse Operaga Androidi-telefon näitasid ilusti. Veelgi üllatavam – ka iPhone 4 keris nimekirja allapoole. Sama kerimisviga esines ka peatus.ee-l, millel on muide ka WAPlehele sarnanev üsna disainita mobiilne veeb m.peatus.ee.

Ilm.ee näis pealtnäha korras, aga kohati siiski tekkis anomaaliaid. tel seadmetel hakkavad jamad pihta: kas sellest, et kasutatakse ebasobivat Flashi või on ekraan liiga pisike, et kõike ära mahutada.

Mugavam on oma seade laiformaati pöörata, sest püstiformaadis jagab kaardirakendus ekraani liiga kitsasteks akendeks.

Viis väikseima avalehega veebi 1. paberivaba.ark.ee 2. ettevotjaportaal.ee 3. soiduplaan.tallinn.ee 4. riigiteataja.ee 5. eesti.ee

Jamad hakkavad pihta sellest, et ekraan on liiga pisike, et kõike ära mahutada.»

20,72 kB 46,23 kB 70,73 kB 93,34 kB 136,41 kB

Kinnisvarabürood on katsetanud Maa-ameti kaardiserverit juba varem ja esimesed tahvlid sealt küll midagi välja lugeda ei suutnud. Nüüd on olukord parem. Windows Phone 7ga HTC HD7, iPad ja iPhone 4 näitavad kaardilehel muidugi tühjust, sest ei oska Flashi käsitleda, teised seadmed aga saavad hakkama. Üllatuslikult on Maa-amet optimeerinud kaardimootori ka puutetundlikule ekraanile, nii et seal saab kaarte mugavalt nihutada või aknaid vähendada-suurendada ning oskab arvestada ekraani suurust.

2,11 MB 1,64 MB 1,25 MB 1,69 MB 1,02 MB

Priit Hariku sõnul hakkab kaardi­ rakendus mobiililt kasutatavaks suumides vilkuma, ise sisse-välja suumima, on aeglane ja aadressisisestus hangub pidevalt. HTC Flyeril ehk Androidiga tahvlil oli kaart siiski üsna sujuv, sest tegu on ühe võimsaima Androidi-seadmega üldse. Ka Kristjan Tarjus tunnistab lehe tüütut aeg-

E-riik peaaegu avaneb Tähtis on ka see, et kõikvõimalikud e-riigi teenused avaneksid mobiilist, sest mugavus on ajanud meid nii kaugele, et igal pool peab saama pangaülekannet teha, dokumente allkirjastada ja makse maksta. Enamik e-riigi asju töötavad, kuid on ka erandeid.

Emta.ee ehk maksu- ja tolliameti leht on kasutatav, kuid mobiilile optimeerimata, samamoodi eesti.ee, ettevotjaportaal.ee, eestipank.info, riigiteataja.ee, eestiinternet.ee ja visitestonia.com (viimasel ei avanenud Flash-meedia nendel seadmetel, mis Flashi ei oska). EMHI.ee radarid ja HIRLAM-mudelid tunduvad küll keerulised, kuid on tehtud nii vanas ja lihtsas koodis, et kõik seadmed avasid need ilma-animatsioonid tõrgeteta, ehkki jälle oli kogu graafika väikese ekraani jaoks liiga tihe.

Paberivaba ARK aga on ka mobiilIDst vaba, kuid pankades auten-

Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 45

labor

Kuigi Apple ei pea Flashi vajalikuks, nõuavad veebilehed iPadilt, et asu aga Flashi paigaldama. timisega õnnestub ümber nurga ka mobiilidega sellele lehele sisse saada.

Sees on kõik toimingud teostatavad, kuigi veeb pole mobiilile optimeeritud ja mugav.

Rohkem veebe avanud seadmete edetabel 1.-2. Chromium OS (Vanilla) 15” ekraan, Chromium OS (Flow) 7” ekraan 3.

Motorola Defy Android 2.3.4 SHADOW ROM (Operaga) 4.–6. Android 2.3.3ga HTC Flyer, Samsung Galaxy S ja Sony Ericsson Xperia Arc

Valitsus.ee on samuti kasutatav, kuid eelnõud pakitakse ZIP-failiks, kui tahad neid alla laadida ja seda enamik mobiilseid seadmeid lahti ei saa.

Rahvusringhäälingu veeb aga tundus mobiilseadmetele täis üllatusi – kohati ka ebameeldivaid. Ei saagi aru, mis standard err.ee lehel siis kasutusel on. Tarmo Lindström võttis lõpuks selle segaduse kokku: „Aktuaalse Kaamera uudiseid ja uudistevideosid mobiilseadmed ei mängi,

sest soovitakse Silverlighti lisa, mida pole, Raadio 2 mängib, Klassika- ja Vikerraadio arhiiv mängib, aga otse-eet-

Valitsuse eelnõud pakitakse ZIPfailiks ja enamik mobiilseadmeid seda lahti ei saa.» ri striim ei mängi. Raadio 4 ei mängi üldse midagi. ETV ja ETV2 mängivad otse ja toimib ka arhiiv, kui Flash on toetatud.” Õnneks on olemas ka m.err.ee, mis optimeeritud mobiilile ja vähemalt Androidiga seal kõik töötab.

Tähtsamad kohad, kuhu ka mobiiliga asja, on ka ostu-müügi-portaalid, ilmateade, tööportaalid.

46 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

Muud ärid Paljud lehed, näiteks kinnisvaraportaalid kv.ee ja city24.ee eeldavad arvutis Flashi olemasolu, et kaarti näidata.

Kv.ee lehel on olemas ka mobiilne alternatiiv m.kv.ee, kust suunatakse ka otse helistama või e-kirja saatma – väga mugav. Samas ei tööta piltide vaatamine Androidis. Flashi kaardid tavalises veebis aga viivad Apple’i mobiilsed seadmed ja Windows Phone 7-ga vaatajad potentsiaalsete klientide hulgast välja. Kui aga kaarti vaadata ei taha, saab kuulutusi otsida küll.

Auto24.ee on mobiilis väga aeglane, aga õnneks on ka sellele lehele oma rakendus, mis töötab kärmemalt ning alternatiivne m.auto24.ee.

Tööportaalides pole samuti mingeid probleeme oma asjade vaatamisega ja pakkumiste otsimisega. Eesti Energia veebist saab arvestinäite teatada ning tallinn-airport.ee pakub mobiilile

Veebitesti tulemused

üsna lahjat ja pisikeseks surutud mobiiliversiooni, kuid saab ka täisvaadet vaadata. Mobiiliversioonis on vaid saabuvad ja väljuvad lennud.

Veebiteenus

Kommentaar

swedbank.ee

mobiilile optimeeritud, kõik töötab

5

seb.ee

mobiilile optimeeritud lehele tuleb ise minna, kõik töötab

5-

sampopank.ee

võiks olla ka mobiilne pank

5-

emta.ee

võiks olla mobiilile rohkem optimeeritud

4

eesti.ee

võiks olla mobiilile rohkem optimeeritud

4

ettevotjaportaal.ee

võiks olla mobiilile rohkem optimeeritud

4

eestipank.info

võiks olla mobiilile rohkem optimeeritud

4

emhi.ee

kõik töötab, aga väikese ekraaniga ebamugav

4

riigiteataja.ee

võiks olla mobiilile rohkem optimeeritud

4

eestiinternet.ee

võiks olla mobiilile rohkem optimeeritud

4

pilet.ee

sertifikaat tunnistati ebasobivaks

4

cv.ee

kaardid Apple’i seadmetes ei tööta

4

cvkeskus.ee

võiks olla mobiilile rohkem optimeeritud

4

energia.ee

võiks olla mobiilile rohkem optimeeritud

4

auto24.ee

aeglane, aga mobiilile optimeeritud veeb kiire ja mugav

4

nordea.ee

venekeelsed lingid osades seadmetes ei tööta

4-

visitestonia.com

multimeedia nõuab flashi, Apple’i seadmetes seda ei näita

4-

valitsus.ee

zip-formaadis eelnõusid ei saa alla laadida

4-

paberivaba.ark.ee

Miks puudub mobiil-ID? Tuleb läbi pankade mobiilis autentida

3

maaamet.ee

aeglane, võiks rohkem olla mobiilile optimeeritud

3

xgis.maaamet.ee

Apple’i seadmetes ei tööta, Androidis avab aeglaselt, kuid töötab

3

kv.ee

kaardid Apple’i seadmetes ei tööta, m.kv.ee aga on horisontaalvaates sassis

3

peatus.ee

probleemid nimekirjade kerimisega, mobiilne veeb töötab

3

tallinn-airport.ee

mobiiliveeb on liiga pisike, päris veebis flashlisad Apple’i seadmetes ei avane

3

city24.ee

kaardid Apple’i seadmetes ei tööta

3-

kaart.otsing.delfi.ee

Apple’i seadmetes ei tööta

3-

Mobiilile oma veeb Peale mitutkümmet veebi, kus kõvasti sõrmedel tööd teha ja vajutamistäpsust vaja, on üks ja loogiline järeldus: kui tahta avalik teenus teha kasutatavaks ka mobiilidelt, siis peaks neile väikese ekraaniga seadmete jaoks tegema eraldi mobiiliversiooni. Nii nagu pankadel, mõnel müügiportaalil või rahvusringhäälingul, kus mobiilide eest on ära peidetud kõik need nurgatagused, kus asub mobiilile mittesobivas formaadis sisu. Muidugi võib teha ka mobiilirakenduse, aga mobiilne veeb – see tundub praegu olulisem ja lihtsam ning see töötab rohkematel seadmetel kui platvormist sõltuv rakendus.

KAIDO eINAMA

AM hinne

soiduplaan.tallinn.ee probleemid nimekirjade kerimisega

3-

err.ee

segadus failiformaatide ja pleieritega, kasinam mobiiliveeb m.err.ee töötab

3-

ilm.ee

Apple’i seadmetes flash ei avane, ka Andoidiga on kohati flash vigane

3-

Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 47

lahendused

7 praktilist nippi fänn Facebookis on palju väikeseid detaile, mis ühel või teisel viisil mõjutavad külastajate käitumist. Kuidas need detailid fännilehe omaniku kasuks tööle panna?

Toon siinkohal välja mõne lihtsa ja tasuta viisi, kuidas muuta oma fännileht usaldusväärsemaks, et potentsiaalsete klientidega parem kontakt saavutada.

Timo Porval

internetiturundaja, Veebireklaam.ee

kommenteerida enda nime alt, lisades lõppu lingina oma lehe, et sinna inimesi suunata. Aga ära muutu sealjuures rämpspostijaks. Pead oma kommentaaridega looma ka teisele lehele kasulikku sisu, vaid siis on sellel kõigel mõtet. Rämpspostijaid vihkavad kõik, ka nemad ise. Loo väärtust, aita inimesi ja siis võid loota, et sinu juurde ka tullakse.

1

Kasuta @ märki, et kommentaarides linkida enda nime või lehti

2

Kui soovid vihjata mõnele üritusele või sõbrale, siis kirjuta Facebookis kommentaarireale @ märk ja kohe sinna taha nimi. Näiteks kirjutades @TimoPorval, pakub Facebook sulle ka selle nime välja. Valides nime, muutub see lingiks, millele teised kasutajad saavad klõpsata. Lisaks ilmub sama teade ka inimese seinale, kelle nime sa oma tekstis kasutasid.

Mis võimaluse loob see sulle kui fännilehe omanikule?

Saad minna teistele lehtedele ja

Sa saad ise määrata, millist osa sinu profiilipildist kasutajatele näidatakse, kui sa seinale postituse teed. Väga paljudel on seal poolik logo või mõni udune pildi nurgakoht.

Saad seda muuta: Edit page – Profile Picture ja sealt pildi alt – Edit Thumbnail.

Ilmub uus aken ja saad hiirega sealt kinni võtta ja pildiakent sobivalt lohistada.

Kirjuta nen­ dele inimes­ tele ja täna neid siiralt ja süda­ mest, et nad on valmis kommen­ teerima ja suhtlema.»

On väga palju seksikaid maandumislehti, kus on videod, võimalus lisada ennast uudiskirja, „šeerida kama” jms. Kõik on tore ja saad seda ka tulevikus lasta endale teha, kuid alustada saad väga lihtsalt. Lase oma kujundajal disainida pilt laiusega 520 px ja kõrgusega nagu sul vaja on.

Pane oma lehele „Static HTML: iframe tabs” (leiad otsingut kasutades) ja sinna kirjuta väike koodijupp <img src="http://www.sinupildiaad-

Mine profiilipildile ja pane paika ikoon, mida postituste juures kuvatakse

3

48 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

Loo endale maandumisleht (pildina)

res.jpg"> (pilt peab olema kuskilt internetist kättesaadav).

Kolm peamist asja, mida pead maandumislehele saabuvale inimesele ütlema, on sellised: esiteks – mida ta seal tegema peab, teiseks – mida sa talle pakud ja kolmandaks – miks ta seda tegema peab.

4

Lisa enda lehele pilte suuruses 720 x 505 px

5

Lisa teistest lehtedest sõpru

Viimase suurema muutusega tõi FB kaasa selle, et lehtedel ilmuvad viimased viis lisatud pilti üleval pildiribal suvalises järjekorras. Läbi nende piltide saad inimesi suunata ja kutsuda üles tegevustele.

Sellises mõõdus pilte lisades ilmuvad nad ilma, et mingi osa kaotsi läheb. Kui inimene klõpsab sellisel pildil, kuhu on kirjutatud näiteks „Tasuta Facebooki kursus”, siis pildi infosse saad panna linke ja kirjeldust.

Kui asi huvitav, siis inimene klõpsab ja oledki jälle inimvoogu soovitud lehele suunanud.

NB! Pildi servade ja teksti vahele jäta ca 20–25 protsendi ulatuses õhuvahe. Kui sa seda ei tee, võib osa teksti lihtsalt kaotsi minna.

Fännileht on praegu sisuliselt nagu inimprofiil. Sa saad teisi lehti kommenteerida ja endale neid sõbraks lisada, olles fännilehena Facebooki kasutajaks (paremas veerus „Use Facebook as ...”). Lehtede lisamine enda lehe sõprade hulka, kellest võik-

nilehtede omanikele

Mõned lihtsad nipid: kohenda „näopilt” ehk ikoon õigeks (vasakul) ja lisa „sõprade” fännilehed (paremal). sid sinu kasutajad huvitatud olla, aitab sul jälle väärtust luua. Kui räägid vundamendi valamisest, siis ilmselgelt ei paku suuremale hulgale kasutajatest huvi lutipudelid.

Otsi välja lehed, mis veel sinuga samal teemal asjadest räägivad ja lisa need sõbraks. See annab sulle võimaluse ka ära linkida oma teised ettevõtmised ja projektid, seda muidugi juhul, kui kasutaja silmad peaks teema peale põlema minema.

6

Pikema teksti kasutamiseks kasuta pilti ja pane info kirjeldusse

Täna saad oma seinalt postitada kuni 420tähemärgilist teksti. Aga mida teha, kui soovid pikemat teksti avaldada? Lahendusi on mitu. Üheks võimaluseks on kasutada Note’isid ehk märkmeid, teiseks võimaluseks on

seinale lihtsalt pilt lisada ja panna pikem jutt pildi kirjeldusse.

Pilti valides võta see üsna väike ja teemaga haakuv. Väike sellepärast, et ta ei hakkaks su sõnumit varjutama.

Samas mõnel juhtumil võib see just vajalik olla tähelepanu köitmiseks.

Tasub katsetada mõlemat varianti. Üks suur boonus, mida pildi lisamine veel annab, on see, et kui info kasutajale meeldib, siis ta saab seda jagada. Tavalist tekstilõiku saab ainult like’ida ja kommenteerida, kuid meediat ehk pilte saab ka jagada. Anna inimesele võimalus sinu lehele reklaami teha.

7

Kui su lehel on aktiivseid fänne, saada neile personaalne tänukiri

Kui oled Facebooki fännilehega mõnda aega tegutsenud, siis joonistuvad

seal kindlasti välja aktiivsemad inimesed. Suurepärane on see, kui nad on sinule täiesti võõrad. Soovitan omalt poolt, et kirjuta nendele inimestele ja täna neid siiralt ja südamest, et nad on valmis kommenteerima ja suhtlema sinu Facebooki lehel.

Kui võimalik, siis saada neile ka väike kingitus.

Sellega näitad, et hoolid oma aktiivsetest Facebooki fännidest ja nemad on edaspidi suure tõenäosusega veelgi aktiivsemad ja levitavad sinu lehest kui hoolivast fännilehest sõna.

Olen ise seda kasutanud ja asi töötab.

Pakun, et 99,8 protsenti ettevõtteid pole veel sellist taktikat Facebookis kasutanud. Sina võid olla selle 0,2 protsendi sees.

Loodan, et need taktikad tekitasid sinus uusi mõtteid ja aitavad sul oma fännidele veelgi kasulikum olla.

Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 49

lahendused

Bitcoin – odav ja kiire Kuidas oleks võimalik tasuta ja kiiresti teha rahaülekandeid igal ajal ja igasse maailma nurka? Kas oleks kuidagi võimalik vältida kallite vahendustasudega finantsasutusi ja loota vaid IT-le?

Virtuaalraha Bitcoin, mis põhineb peer-to-peer ehk ilma keskse seadmeta võrgustikul, võimaldab odavaid ja kiireid tehinguid kasutajate vahel ükskõik kus kohas maailmas. Võrk tagab ise usaldusväärsuse.

Jaak Simm

TTÜ Integreeritud Süsteemide Bioloogia Keskus, teadur

ne). Kontod põhinevad avaliku võtme krüptograafial. Konto numbriks on avalik võti, mis on kõigile teada.

Konto omanik teab avalikule võtmele vastavat salajast võtit, ülekande tegemiseks allkirjastab ta salajase võtmega tehingu ja saadab selle võrgule.

Seejärel võrgu sõlmed kontrollivad, kas tehing on konto omaniku poolt allkirjastatud ja kui kõik on õige, teevad oma andmebaasi muudatuse, et Bitcoinid asuvad nüüd uuel kontol.

Efektiivne rahasüsteem on moodsa majanduse üks alustala. Viimase mõne kuuga, kui maailm lahendab aina uusi finantsprobleeme, on maailmakaardile ilmunud uus küberraha Bitcoin, mis pakub rahasüsteemide maailmas uusi võimalusi.

Bitcoin on krüptomeetoditel põhinev peer-to-peer (P2P ehk keskse juhtimiseta) raha, mis võimaldab 1. väga odavaid ülekandeid, 2. ülekande tegemiseks pole vaja kolmandat osapoolt (panka), keda usaldada (tuleb usaldada vaid Bitcoini enda võrku), 3. Bitcoinide kogu hulk on piiratud, kokku 21 miljonit ja puudub keskne organisatsioon (nagu keskpank), mis saaks raha juurde tekitada.

Järgnevalt vaatleme, kuidas Bitcoini tehniline ülesehitus garanteerib kolm eelnevalt nimetatud omadust.

Sellel üldisel ideel on praegu veel üks suur puudujääk – ta võimaldab kurjamitel teha oma rahaga topelttehinguid. Näiteks kui kurjamil on 10 Bitcoini, võib ta allkirjastada kaks tehingut, mõlemad 10 Bitcoini suurused, aga erinevatele adressaatidele. Saates tehingud erinevatele võrgu sõlmedele, paistab neile alguses, et kõik on korras, kurjami kontol on 10 BTC-d ja üle kantakse 10 BTC-d.

Aga hiljem tekib võrgus suur segadus, sest üks osa võrku on omaks võtnud ühe tehingu, teine osa teise ja erinevate sõlmede andmebaasid ei klapi enam omavahel. Halvimal juhul saaks kurjam sellise topeltmaksmise kaudu petta ka kaupmehi, kes heauskselt talle kauba teele saadavad, kui tehingut näevad.

Ülesehitus

Tehingud verifitseeritakse

Üldine Bitcoini idee on lihtne: tegu on P2P võrguga, mille iga sõlm (node) hoiab andmebaasi, kus on kirjas, kui palju on igal kontol raha (ehk Bitcoi-

Õnneks on sellele ka lahendus. Selleks on hajutatud tehingute verifitseerimine. Verifitseerija kogub kokku hiljuti talle laekunud uued tehingud,

Topeltmaksmise probleem

50 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

kontrollib kõik tehingud üle ja paneb kogu nimekirjale peale templi, et kõik on korras. Lisaks lisab ta nimekirja ka kokkuvõtte eelmisest tembeldatud tehingute plokist.

Kui verifitseerimine oleks arvutuslikult väga lihtne, siis oleks kurjamil ikkagi lihtne oma vastukäivad tehingud erinevates plokkides realiseerida.

Selle vältimiseks nõuab Bitcoini protokoll, et tehingute ploki verifitseerimiseks tuleb teha arvutustöid ehk nn proof-of-work’i. Nimelt peab verifitseerija leidma lisanumbri (nonce) tehingute plokile, mille tulemusena ploki räsi (hash) on teatud etteantud arvust väiksem.

Krüptograafid usuvad, et räsi omaduste tõttu on seda võimalik teha ainult toore jõuga, proovides läbi erinevaid lisanumbreid ja arvutades, kuni jõutakse räsini, mis on piisavalt väike. Mida väiksem on etteantud arv, millest räsi väiksem peab olema, seda raskem on leida sobivat lisaarvu ja seega ka plokki verifitseerida. Selle etteantud arvu muutmist kasutab Bitcoini protokoll, et verifitseerimine liiga kergeks ei muutuks, kui võrgu arvutusvõimsus kasvab.

Iga 2016 ploki järel muudetakse seda väärtust nii, et keskmiselt kuluks kogu võrgul ühe uue ploki leidmiseks 10 minutit. Selline aeg on valitud selleks, et uusi plokke ei verifitseeritaks liiga sagedasti ega liiga harva.

Tuleme nüüd tagasi olukorda, kus verifitseerija on leidnud plokile õige lisaarvu. Seejärel saadab ta oma tulemuse Bitcoini võrku, mis võtab plokis

e küberraha BITCOINI AJALUGU

Pitsa 10 000 Bitcoini eest Bitcoini autor on jaapanlane Satoshi Nakamoto. Bitcoin arhitektuuri artikkel avaldati 31. oktoobril 2008 ja esimene blokk genereeriti 3. jaanuaril 2009. Esimene pitsa osteti Bitcoinide eest 22. mail 2010, see maksis 10 000 Bitcoini, mis tollases vääringus oli umbes 25 USD-d. Praeguses vääringus oleks selle pitsa hind üle 100 000 USD.

Bitcoini tarkvaraklient on igavalt lakooniline, nagu pangandusasjad ikka. Samas on tarkvara tasuta ja olemas paljudele platvormidele. sisalduvad tehingud omaks. Kui tekib mitu üksteisest lahusolevat plokkide ahelat, siis võrk jätab alles ahela, mille plokkide verifitseerimiseks kulus rohkem tööd (nõrgema ahela tehingud tuleb uuesti üle arvutada järgmistes plokkides).

Bitcoinid ja tehingutasud Motiveerimaks plokkide verifitseerimist, annab Bitcoini protokoll ploki verifitseerijale fikseeritud rahasumma ja tehingute sooritajate poolt antud tehingutasud. Kogu seda tasu võib võtta kui teenustasu verifitseerijatele, kes garanteerivad Bitcoini turvalisuse.

Praegu on fikseeritud summaks 50 Bitcoini, aga pärast igat 210 000 plokki see summa poolitatakse. See on ka ainus viis, kuidas uusi Bitcoine käibele juurde tekib. Pärast 21 mil-

joni Bitcoini genereerimist muutub see summa nulliks ja siis enam ühtegi Bitcoini juurde ei teki.

Seega maksimaalne Bitcoinide arv on protokollis piiratud 21 miljoniga.

Samas ei tasu muretseda, et sellest lähitulevikus väheseks jääks, nimelt saab Bitcoinide kogust määrata kaheksa komakoha täpsusega.

Bitcoini majandus Bitcoini raha väärtus on otseselt mõjutatud sellest, kui palju on tal kasutajaid. Mida rohkem kasutajaid, seda väärtuslikum raha. Tänu meedia tähelepanule on viimase mõne kuuga Bitcoini hind tõusnud üle 10 USD (ulatudes hetkeks isegi 30 USA dollarini).

Et praegu on ringluses 7 miljonit Bitcoinit, on Bitcoini majanduse suuruseks ligi 70 miljonit USA dollarit.

Bitcoini majanduse areng sõltub sellest, kui palju on kasutajaid. Üheks selliseks potentsiaalseks kasutajarühmaks oleksid geograafiliselt hajutatud internetikommuunid, kus inimesed tahavad teha väikseid makseid ega taha maksta pankadele kalleid vahendustasusid. Samuti võib Bitcoin osutuda kasulikuks kaupmeestele, sest erinevalt traditsioonilistest krediidimaksete teenustest ei nõua Bitcoini ülesseadmine lepingut kolmandate osapooltega.

Vajalik tarkvara Bitcoini tarkvara on vabalt kättesaadav ja avatud lähtekoodiga nii Windowsi, Linuxi kui ka Mac OSi jaoks.

Kiirema verifitseerimise jaoks on eraldi tarkvara, mis kasutab 3D-graafikakaartide arvutusvõimsust, võimaldades 50–100 korda rohkem arvutusi.

Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 51

lahendused

Mida oodatakse print Järjest enam kasutavad ettevõtted e-lahendusi, toiminguid tehakse järjest enam digitaalselt. Kuid mida uut pakuvad selle kõrval printimislahendused ja mis on ostjate eelistused?

Kontorid on võimalik paberivabamaks muuta ka moodsaid printimislahendusi kasutades. Uurisin printimislahenduste pakkujatelt, mismoodi ja kuidas kliendid neisse lahendustesse suhtuvad.

Argo Paavel kaasautor

Tartu Ordi juhataja Matis Mugra ütleb, et ega paberimajandusest pääsu pole vaatamata kõigile pealetungivatele e-lahendustele. „Kõik tõendusdokumendid tuleb ikkagi paberil arhiveerida. E-lahendused teevad haldamise mugavamaks ja kiiremaks, kuid ei vähenda oluliselt paberi hulka.”

Mugra lisab, et tarkvarapõhised e-lahendused nagu PDFi saatmise ja ID-allkirjastamise võimalused on enamikul firmadel praegu niikuinii juba olemas. „Vähemalt meie osakonna puhul on printerid olulise tähtsusega – praegu on kolme töökoha peale kaks

E-lahendused teevad haldamise mugavamaks ja kiiremaks, kuid ei vähenda oluliselt paberi hulka.»

võrguprinterit (arvete ja aruannete printimiseks) ning üks värviline printer hinnasiltide ja reklaamide jaoks,” ütleb Mugra. Tema sõnul on ettevõtete jaoks määravaks printeri ostu puhul eelkõige lehekülje hind – müüjalt uuritakse pakutavate tahmakassettide suurust, hinda ja täitmise võimalusi.

E-arhiveerimine on ka kallis Bellust OÜ juhataja Helger Aaresilla sõnul küsivad keerukaid printerilahendusi eelkõige suurfirmad. Väikefirmad aga ei suuda kinni maksta elektrondokumentide arhiveerimisega seotud tarkvaralahendusi. „Dokumentide elektroonne arhiveerimine on lihtne, kuid haldamine mitte sedavõrd. E-dokumentide üles leidmine eeldab teadmisi, samal ajal paberdokumentide lappamisega saab igaüks hakkama,” ütleb Aaresild.

Printida on vaja seadusandlusele vastavaid dokumente, tõdeb Tonerex OÜ juhataja Aivar Turu. „Eriti pole küsitud lahendusi, mis muudaksid kontorit paberivabamaks. Pigem küsitakse masinaid, millega on odavam printida.” Tihti on tema sõnul oluline lisavarustus ning et olemas oleks näiteks paljundamisvõimalus, duplexehk kahepoolne printimine ja võrgukaart.

Kahepoolne trükk ja suured kassetid „Väga tähtis on kahepoolse trükkimise võimalus ning ka suuremahulised trükitarvikud,” ütleb HP Eesti Filiaali pildinduse ja printimise grupi tindi­

52 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

printerite ja veebilaheduste margijuht Balti riikides Liivi Joasoon, „näiteks Officejet Pro tooteseerias on kontoritele selleks sobivad tooted, mis teevad nii kahepoolset trükki kui ka on XLehk suuremahuliste tindikassettide kasutamise võimalusega, see säästab nii tarvikute kulusid kui ka ümbritsevat keskkonda, sest tekitab vähem jäätmeid.”

Konica Minolta Baltia Eesti filiaali juhataja Margus Vaino teab, et Euroopas on juba printimislahenduste hulk jõudsalt suurenenud ning Eestiski on selle järele vajadus. „Tulevik liigub ikka selles suunas, et printida vähem või kontrollitult. Näitena tooksin sellise lahenduse, kus ettevõtte multifunktsionaalsed seadmed ja printerid on „lukus” ehk nendega kopeerida, skaneerida või printida ei saa enne, kui kasutaja on ennast identifitseerinud ning pärast seda saab vajalikud toimingud tehtud, kuid kogu tegevus salvestatakse.”

Kontrollides tuleb poole vähem printimist Kasutaja identifitseerimine pole tehtud inimeste kiusamiseks, selgitab Vaino, vaid selleks, et nad mõtleksid, enne kui prindivad. „Näeme, et printimiskogus väheneb sellega 45–50%,” ütleb Vaino. Printerikeskuse juhataja Kalev Kalma sõnul tuleb raiskamist printeri ostul ette ka siis, kui valitakse liiga odavad või vähe võimekad printerid: „Oletame, et tegu on firmaga, kus piisaks ühest suurest A3 printerist, kus on ka skaneerimise

timislahendustelt?

Rahaliselt tuleb odavam pidada üht suuremat kui mitut väiksemat seadet. FOTO: Stanislav Moškov funktsioonid. Paraku eelistatakse osta kümme odavat printerit, mille lehe hind on kokkuvõttes mitu korda kallim. Rahaliselt on siiski odavam pidada üht suurt printerit. Üheks põhjuseks, miks ostetakse palju väikseid, on kindlasti mugavus. Parem, kui printer on käeulatuses. Mõnele kliendile tundub suure printeri algfinantseering küll liiga suur, kuid ei arvestata, et poole aasta möödudes on kulud juba tasa,” ütleb Kalma.

Kas faksi veel mäletatakse?

Faksi paljudes ettevõtetes mäletatakse ja isegi kasutatakse – Margus Vaino sõnul kasutavad faksimist ettevõtted, mis teevad äri riikidega, kus internet ei ole veel nii kättesaadav.

Turu räägib, et faksilahendustega tegelevad tavaliselt ettevõtete filiaalid, aga seegi on saamas jäädavalt möödanikuks. „Samas on lihtsam faksida dokument kui see skaneerida, salves-

Faksiga seade võetakse sellepärast, et sellel on lisaks dokumendisöötja ja võrgukaart.» tada ja siis saata e-postiga. Faksiga on lihtsam dokumente saata. Siin on asi lihtsalt mõtlemises kinni,” ütleb Turu ja lisab, et kombainiga on siiski võimalik pärast skaneerimist kohe saata dokument ka e-kirjaga. Kalma Printerikeskusest ütleb, et palju müüakse nende firmas multifunktsionaalseid seadmeid, mis koosnevad printerist, koopiamasinast ja skannerist (kolm ühes) või ka lisaks faksist (neli ühes). „Kui küsin kliendi käest, milleks teile faksi on vaja, siis vastatakse enamasti,

et välismaaga suhtlemiseks.” Riikidest nimetatakse Kalma sõnul faksilembestena Venemaad, Saksamaad ja Soomet. Kuid väga tihti võetakse faksiga seade lihtsalt sellepärast, et selles on lisaks dokumendisöötja ja võrgukaart ning nende ostmine ilma faksita seadmele on kallim. Kõigil seadmetel on ka skanner, millega andmete edastamine on mitu korda kvaliteetsem kui faksiga, kui ei soovita üle 10 lehe korraga saata. Sest siis läheb skannimise fail suureks ja saaja ei pruugi seda vastu võtta. Sel puhul võib Kalma sõnul veel faksil mingi eelis olla.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ehkki e-lahendused on printimist paljudes kohtades asendamas, eelistatakse tähtsaimaid dokumente endiselt paberile trükkida, kuid säästlikult. Vaid faksimine on valdavalt asendunud ekirjade saatmisega ja faks on kasutusel vaid riikide vahel, kus dokumente eelistatakse paberil saada.

Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 53

lahendused

Üks telefon, mitu sisu Eelmises Arvutimaailmas oli juttu oma Androidiga telefonile mõne muu Androidi versiooni paigaldamisest. Aga mis oleks, kui vahetaks hoopis operatsioonisüsteemi?

Windowsiga telefoni muutmine Androidiks või vastupidi on täiesti võimalik. XDA arendajad on loonud kümneid kohandatud platvorme, mille saab oma telefoni laadida ja alustada uut elu uuel platvormil.

Kaido einama kaido@am.ee

Eelmisest kevadest testisime aasta jooksul HTC HD2 mobiili, mis oli varustatud Microsofti viimase Windows Mobile 6.5 operatsioonisüsteemiga. See on tegelikult kuulus telefon, sest veel 2009. aasta lõpus oli HTC HD2 üks vingematest nutitelefonidest üldse. Kasutajaliides oli hea riistvaraga telefonis HTC poolt korralikult üle disainitud, nii et Windows Mobile’i puudused eriti välja ei paistnudki. Mobiil oli nii ajast ees, et praegugi räägitakse sellest edasi, olles saanud uue hingamise kõikvõimalike Androidi versioonidega. Kuid äsja tuli välja ka selles numbris veidi varem kirjeldatud Windows Phone 7 Mango versioon, mis „vanakese” riistvaral samuti üsna probleemideta lippab.

Kuid enne Windows Phone 7 peale asumist, mis oleks loogiline samm Windows Mobile’iga mobiili uuendamisel (ehkki rakendused nende kahe nime poolest sarnase platvormi vahel ei ühildu), katsetame ära tunduvalt lihtsama ja töökindlama ülemineku Androidile.

Flashimine ehk oma telefoni püsimälu ülekirjutamine uue koodiga sai uue hoo sisse siis, kui Androidi entusiastid oma versioonidega valmis

said. XDA-Developersi foorumitesse riputati juba aastaid tagasi üles esimesed ROMid HTC HD2-le, mis tehase ROMist kiiremad või ilusamad.

Või lausa mõlemat. Testiks sai valitud Dark Forces Teami üsna tavaline DFT Android ROM for HTC LEO, mis algajale paras. Tegu on HTC Desire ROMist ehk püsimälutarkvarast kloonitud versiooniga, mis jookseb edukalt HTC HD2 peal. Praegu võib leida ka populaarse Cyanogenmodi või MIUI teisendusi HTC HD2-le või

Vähemalt on valikut, kui ROM-idega ise tegelema hakata.»

isegi MeeGo ROM-i.

Protsess iseenesest on lihtne, kui vastavatest foorumitest kogu info kokku kogutud. Kõigepealt peab hoolitsema, et tehase ROM oleks samast versioonist, mida ülekirjutatav ROM toetab. Telefonitootja kodulehelt saab õige versiooni laadida ja telefoni kirjutada. Seejärel peab uuendama HSPL-tarkvara ehk selle, mis telefoni alguses käivitab vastavalt juhenditele. Oma tarkvara telefoni püsimällu paigaldamiseks on järgmisena vajalik programm MAGLDR, mille saab kas paigaldatava ROM-kujutisega kaasa või leiab paigaldusjuhendite järgi.

MAGLDR menüüsse pääseb, hoides telefoni sisse lülitades nuppu pikemalt all – helivaljuse nuppudega saab menüüdes liikuda valikuni „Flasher”.

Esimene etapp: „häkitud!” rõõmu­sõnum uue alglaadijaga.

Teine etapp – ekraanil jooksevad Linuxist tuttavad kirjad.

54 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

Siis käivitataksegi mälukaardil olev installiprogramm.

HTC HD2 oli üks esimesi telefone, mis hakkas omale teiste platvormide ROMe saama: heaD telefoni ei tahetud niisama Androidi plahvatusliku levikuga minema visata ja entusiastid lõid sellele mudelile kümneid ROMe. Esimeste seas kohendati HTC enda uue mudeli HTC Desire ROM HD2 jaoks sobivaks, sest riistvaraliselt olid need kaks telefoni ju üsna sarnased.

Flashimise ehk püsimälu uuendamise eel soovitatakse teha oma andmetest ka varundus.

Lõpuks avanebki HTC Desire’i kasutajate jaoks tuttav pilt: HTC HD2st on saanud Android 2.2-ga telefon.

Jõudlustestis jääb küll Desire’ile alla (HTC HD2 – 31,864 MFLOPS ja HTC Desire 33,453 MFLOPS Linpacki testis), aga see ei tähenda, et vana telefon aeglane oleks. Kui aga palju rakendusi kasutada ja rohkem mälu vaja, siis maksab selle lihtsa ROMi asemel valida vähem mälu tarbiv Cyanogenmod 7 või iphone’ilikuma lakoonilise kasutajaliidesega hiinlaste MIUI või veel mõni kolmas või neljas versioon.

Vähemalt on valikut, kui ROMidega ise tegelema hakata. Samas – selline mängimine rikub garantii, seega maksab asja teha oma vana telefoniga, millest pole nii suur kahju loobuda juhul, kui midagi juhtub.

Kolmas, viimane etapp – telefon on nagu uus. Android sees.

lihtne lahendus

Vettpidavad dokumendid Dokudest Firmades koostatakse samasuguseid dokumente, leiutatakse jalgratast. Kas kõik oleks kuskilt juba kättesaadavad?

Dokud.ee just seda pakubki – korrektseid lepinguid ja dokumente, mille on juristid üle vaadanud. Väikese tasu eest.

Dokud.ee on veebilahendus, mis mõeldud Eesti turule ja pakub lepingute koostamise keskkonda nii eraisikutele kui ka äriettevõtetele.

Hankida saab juriidiliselt korrektseid lepinguid, mille vormistamine on veebis üsna lihtne, kiire ja soodsam, kui hakata selle jaoks õigusteenust või juriidilist nõustamist ostma. Äsja alustanud idufirma üheks algatajaks on Mihkel Randrüüt,

kes varasemalt oli majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis juhtinud tehnoloogia- ja innovatsioonitalitust, mis töötas välja riiklikke tegevusi startup-valdkonna edendamiseks.

Hinnad jäävad mõnekümne euro piiresse – näiteks töövõtu­ leping juriidilise isikuga maksab ca 12 eurot, eluruumi üürileping eraisikule 8 eurot.

ARVUTIMAAILM

Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 55

inimesed sünnipäev

uues ametis

b lo g i va at lus

iQuit kõigutas ak turge, kuid mitte

47 Jaak

Ennuste 21. september IT Grupi nõukogu esimees

30 Tõnu

Karl-Eric Schneider ju­ hib Itella Informationit Karl-Eric Schneider on alates kevadest infologistika ettevõte Itella Information uus tegevjuht.

Viimased üheksa aastat on ta olnud Telemedia Eesti tegevjuht ning sealse müügitiimi juht. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli elektriinseneri-automaatikuna.

Runnel

an

Kalev Lilleorg

sc

26. september Edicy tegevjuht pix

42 Teet

Jagomägi 27. september Regio juhataja

43 Jaan

Pillesaar 1. oktoober Helmese nõukogu esimees

ITL-i e-kviitungi projekti juhib Pille Muni Projekti Eesti IKT klaster raames välja töötatud e-kviitungi projekti juhib kevadest Pille Muni, kes on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikoolis ja bakalaureusekraadi Tallinna Tehnikaülikoolis majanduse alal.

Varem finantssektoris töötanud projektijuhi ülesandeks on arendada ja käivitada sellest sügisest e-kviitungi projekt, mille eesmärgiks on koostöös luua tehnoloogiline platvorm, mis võimaldab e-kviitungite efektiivset vahendust, haldamist ja kolmandate osapoolte loodud rakendustes kasutamist, et vabaneda paberkviitungitest.

56 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

Apple ilma Steve Jobsita Uudis, mida ammu kõik kartsid, tuligi – Apple’i üks asutaja ja visionäär Steve Jobs lahkus tegevjuhi kohalt. Rahajuht.ee kirjutab, et aktsia seepeale väga palju ei langenudki, sest sellega oli ammu arvestatud. Jobsi visionäärivõime puudumine võib saada saatuslikuks tulevikus, kahe-kolme aasta pärast, kui praegu käima lükatud tootekonveier vajab uut süsti.

25.08.11, Rahajuht.ee

Hakkaks hoopis ulmekirjanikuks?

Tehnoloogiainimene Taavi Kangur kirjutab oma kirjandusblogis, kuidas teha head teadusulmet – mitte üle pingutada laserite ega ulmeliste nimedega, ka superinimesed on liiast.

Teadusulme nõuab ka tehnilist taipu, seega – miks mitte kirjutada ulmeraamat? Tehnilise haridusega peaks ulme jaoks vähemalt üks eeldus olema – kirjutaja jagab tehnikateemat.

25.08.11, kirjutamise-abc. blogspot.com

5 T WIT TERI SÄUTSU

Arvutimaailm valib igal kuul välja viis tehnoloogiateemalist säutsu, mida jagab siin lugejatega.

ktsia­ e fänne Kuigi rahajuht.ee kirjutab, et Apple’i juhi Steve Jobsi lahkumine ehk iQuit võib tulevikus saada saatuslikuks, usuvad apple.spot.ee foorumlased, et masinavärk on õlitatud ja jätkab samas vaimus ka uue juhiga.

FOTO: (CC) Ben Stanfield

PaksBasilio: Ühes nurgas olid vana kooli Facebooki kasutajad, teises Foursquare’i entusiastid. Ruumi keskel seisid uhkelt Google+ kutsetega inimesed.

Genka, muusik

Kristjanlepik: Credit Suisse arvab, et ca pool Google’i ostuhinnast Motorola puhul võis patentide osa olla. Ning et riistvara tootmine müüakse hiljem edasi.

Kristjan Lepik, investeerimisnõustaja

minut_ee: Sotsiaalmeedia viisikesed – I Just Texted to Say I Love You – is.gd/ JmSF9K Minut.ee, uudisteportaal

ID-kaarti pangas ei usaldata Internetiturunduse blogis tehakse lihtne katse: kui logida SEB panka paroolikaardiga valesti, siis konto blokeeritakse.

Kui nüüd proovida veel ID-kaardiga uuesti, siis ka sellega ei saa enam ligi, ehkki tegu on erineva tehnoloogiaga.

ID-kaarti pank ei usalda, teeb blogija järelduse.

25.08.11, tasutaturundusjainternetiturundus.com

Pohlamoos: Elagu infoajastu – lõin läbi nutitelefoni WiFi hotspoti ja nüüd istun läppariga netis :) Lihtsa elu WiFi vä?!

Andres R, internetikasutaja

minut_ee: Viljaringi tekitamiseks põllule pole vaja muud kui GPSseadet, lasereid ja vana mikrolaineahju. http://is.gd/hiENnc #osavatekätering

fo o ru m i va at lus

Ametiühinguliikumine on jõudnud ka ITinimeste foorumitesse – koos transporditöötajatega on nende huve kaitsev organisatsioon juba olemas, selgus Hinnavaatluse foorumiteemas.

Hinnavaatlus.ee foorumis küsib McNeo, kas ehk oleks juba aeg luua IT-töötajate ametiühing. Vestluses selgub, et selline asi ongi juba olemas – 1. maist. Siis jõustus Telekommunikatsiooni ja Infotehnoloogia Töötajate Ametiühingu ning Transpordi Ametiühingu vaheline leping, millega viimane võtab üle IT-töötajate esindamise. Liikmeteks on 150 Elioni, Elisa ja Elteli töötajat. digi.ee foorumis on kuumaks teemaks Androidiga telefonid ja neile alternatiivse operatsioonisüsteemi pealepanemine. Teemas hoiatatakse ka algajaid oma telefoni rikkumise eest – ühe telefoni ROMi ei sobi panna teisele telefonimudelile, sest Android pole (veel) nagu Windows, mis enam-vähem igal masinal jookseb. Vale ROM muudab telefoni kasutuskõlbmatuks ja garantiiteeninduses ka enam jutule ei võeta.

Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 57

inimesed

MAXi laulev digimarket

Sikupilli keskuse juures aastaid tühjana seisnud poehoone on taas elektroonikat täis – MAX Digimarket avas pidulikult uksed uut tüüpi teenindusega elektroonikapoel.

Teenindajaks kandideerijaid oli murdu. Tundub, et välja valiti need, kes on ka bändi moodustamise võimega. Solistiks Teele Viira, „Eesti otsib superstaari” neljanda hooaja finalist. fotod: Kalev Lilleorg

Esimesed kliendinõustamised: avamise külalised said ka uut tüüpi teenindust kohe vahetult testida. Üks sadade seast väljavalitutest – Aadu Kunimägi räägib (eeldatavalt lihtsalt ja kliendile arusaadavas keeles), mida vaadeldav tehnika endast kujutab.

Raadiohääle ja Maci fänni Hei­ ti Kenderi võis leida muidugi Apple’i toodete osakonnast.

58 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

MAX 123 nõukogu liige Ivo Suursoo (keskel) selgitab uue poe kontseptsiooni: teenindajaid otsida pole vaja, tuleb vaid puuteekraanilt oma probleem valida ja juba on müüja või hooldusmeeskond kliendi poole teel (kes tuntakse ära veebikaameraga tehtud pildi järgi).

inimesed

Tiit Roosmaa suunab nüüd IT Kolledžit

Heledas ülikonnas Tiit Roosmaa on IT Kolledži viiendal korrusel asuvas kabinetis veetnud paar nädalat, aga tema lai naeratus ning sõbralik olek ei reeda märkigi sisseelamisstressist.

Roosmaa ütleb, et kolledži toimetamist on ta jälginud algusest peale ning nõunike liikmena on kooli tegemistega hästi kursis olnud. Halbu üllatusi pole ilmsiks tulnud, küll aga kiidab Roosmaa seda, kui hästi kolledž toimib: „Olen tulnud natuke suuremast organisatsioonist, kus paljud asjad käivad pika viivitusega, siin aga tehakse kõik väga kiiresti ära.”

See „natuke suurem” organisatsioon on Tartu Ülikool, kus Roosmaa viimased kaheksa aastat arvutiteaduse instituudi juhataja ametit pidas ning lisaks lausa 22 aastat matemaatikainformaatikateaduskonna prodekaanina töötas. „Kaheksa aastat ühel kohal on piisav, et end ammendada,” põhjendab Roosmaa, miks ta instituudi juhtimise professor Jaak Vilole üle andis ja ise uusi tegemisi otsima asus. „Proovikive oli ka Tartus piisavalt, aga ju ma siis olin nii nõrk inimene, et lasin end ära rääkida.”

Apple II oli tõeline murrang

programmeerima õppisin ssK keeles.»

Tiit Roosmaa oskab arvutitega väga isiklikul tasandil suhelda.

Roosmaa tee rektoritoolile sai alguse aastakümneid tagasi, kui Tallinna Reaalkoolis (toona 2. keskkool) käiva poisi matemaatikaõpetaja Kalju Kallaste suutis aine vastu nii palju huvi äratada, et Roosmaa ka ülikoolis just selle eriala valis. Nii ongi Roosmaa hariduselt matemaatik-teoreetik, kelle elu siis tasapisi arvutite poole tüüris. „Programmeerima õppisin SSK keeles arvutil Minsk-32. Siis tulid juba EC-seeriad ja kandidaaditöö programmid koostasin SM-4 peal,” meenutab Roosmaa.

60 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

Enda päris esimest personaalarvutit Roosmaa enam ei mäletagi, küll aga on meeles, et kui Tartu Ülikool esimesed Apple II-d ostis, siis oli see tõeline murrang. Õppetöö käigus on Roosmaa käest läbi käinud ka Jukud, DVK-d, Yamahad ja paljud muud masinad.

Ka rektoriametis tuleb tal üle nädala Tartus üht loengukursust lugemas käima. „Projektijuhte on lihtsam leida kui lektoreid,” põhjendab Roosmaa ise, miks kõiki eelmiste tööde lahtisi otsi suvel siiski korda ajada ei jõudnud.

Eriliseks huviks keeletehnoloogia IT Kolledžis Roosmaa esiotsa õpetama ei hakka, aga kui hakkaks, siis näiteks sissejuhatust keeletehnoloogiasse võiks lugeda küll, arvab ta.

Keeletehnoloogia ongi Roosmaa üks suuremaid teaduslikke huvisid, mida nüüd küll kahjuks üksnes nõuandja ja kaasaelajana nautida saab, sest rohkemaks lihtsalt ei jää aega.

Roosmaa meenutab 1950ndate lõpu lubadust, et viis aastat veel ja toimiv masintõlkesüsteem on olemas. Möödus 50 aastat ja konverentsidel korrati ikka sama lubadust. Ometi on meil nüüd üksnes Google Translator, mille vahendusel tehtud tõlketöid oma postkastist leides Roosmaa end häirituna tunneb. „On olemas suured keeled, mille heaks töötavad sajad uurimisrühmad, õnnetuseks on aga väikese keele jaoks töömaht täpselt sama,” põhjendab Roosmaa, miks Eesti keeletehnoloogia, mida arendab eeskätt kolm uurimisrühma,

IT Kolledž salvestab küll loenguid ning kasutab kaugõppekeskkonda Moodle, aga juhtme ruuteri külge ühendamist peab ikka kohapeal proovimas käima, arvab rektor. Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 61

inimesed

Toimivat ja sissetöötanud süsteemi pole mõtet muutma hakata, usub Tiit Roosmaa.

Samal põhjusel pole ta ka huvi tundnud, mis keeles IT Kolledži arvutid õpilastega suhtlevad.

ei saagi inglise keelega samal tasemel lahendusi pakkuda. „Kui me tahame, et eesti keel säiliks ka 21. sajandil, siis peavad meil selle keele jaoks kõik keeletehnoloogilised vahendid olemas olema, vastasel korral eesti keel paratamatult hääbub,” ütleb Roosmaa.

Kõnetuvastus viie aasta kaugusel Küsimusele, mis keeles on rahvusvahelise õppega IT Kolledži arvutiklassides operatsioonisüsteemid, jääb Roosmaa vastuse võlgu, pole lihtsalt jõudnud veel kõigi uue töökoha detailidega tutvuda. Tema enda arvuti Windows on igatahes ingliskeelne. Ent ka tema on olnud hädas arvutivõhikust tuttavale seletamisega, miks arvuti kinni panemiseks on vaja vajutada Start-nuppu.

Roosmaa on siiski optimist. Kui küsin, millal siis saabub aeg, mil võin kontorisse naastes diktofoni arvutiga ühendada ning intervjuu kirjutab end ise valmis, ütleb Roosmaa, et selleni kulub ... viis aastat.

Viie aasta pärast saab täis ka IT Kolledži rektori nominaalne ametiaeg, aga nii pikki plaane 62 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

Roosmaa veel ei tee. Mainib vaid, et Tartu Ülikool ootavat teda Tartusse tagasi. Erafirmade pakkumiste kohta kinnitab Roosmaa, et on õppinud „ei” ütlema: „Ma olen nii vana inimene, et rahuldun täiesti akadeemilise karjääriga.”

Tema juhitava kooli tudengid pole aga paraku kaugeltki nii kindlameelsed eitajad, kui asi tööpakkumisi puudutab. Roosmaa tunnistab, et mingit võlurohtu kooli katkestamise ja tööle siirdumise vastu leitud pole. Trahvid ei aita ja toetused on liiga väikesed, et kiusatustega võistelda. Ka suurfirmade hoiakust, mis soosib hariduse saamist ja alles seejärel tööle suundumist, ei pruugi abi olla, sest väikefirmade kuulutusi on kolledži teadetetahvel ikkagi täis.

Kuigi ka iseõppijana võib suurepäraselt hakkama saada, on rektor siiski veendunud, et ka diplom on vahel hädavajalik. „Suured IT-firmad kurdavad, et kui tahad minna rahvusvahelisele turule, siis ei piisa sellest, et sul on Eesti parimad programmeerijad. Välislepingule kandideerides tuleb lauale panna töötajate CVd ja kui seal märge hariduse kohta puudub, siis ei võta sind keegi jutule,” räägib Roosmaa.

meelest on väga loomulik, et vilistlastel on oma kooli edendamise juures tähtis roll.”

Ka õpilaste puuduse üle IT Kolledž ei kurda.

Konkurss ühele kohale on suur, kuigi rektori sõnul ei näita see suurt midagi, sest kandideerida saab samaaegselt mitmesse kooli. Väga rangeid eeldusi Roosmaa sõnul IT õppimiseks pole, ent matemaatika tulevat kindlasti kasuks. Seetõttu ei mõista ta lapsevanemaid, kes oma matemaatilist saamatust ettekäändeks tuues arvavad, et ega nende lapse pea saa seda ainet samuti võtta ja sestap polegi seda vaja. „IT vallas on matemaatilised oskused ikkagi olulised,” on Roosmaa veendunud. „Mitte niivõrd valemite pähetuupimine, aga matemaatikat tuleb siin vaadata kui instrumenti mõtlemise korrastamiseks.”

Mitte nohik, vaid suhtleja

„Peame ikkagi end kohendama nii, et kui tudeng soovib tagasi tulla, siis ta on siia oodatud,” arvab rektor. „On ju ka riike, kus toimib nn sand­ wich-kursuste süsteem – tudeng õpib paar aastat, siis käib aastakese tööl, et aimu saada, mida tal tegelikult vaja on, ning tuleb siis uue motivatsiooniga kooli viimast aastat võtma.”

Motivatsiooni IT Kolledžisse tulla peaks aga jaguma küll ja veel. Vilistlaste seas tehtud uuring näitab, et ükski IT Kolledži lõpetanu ei ole end kunagi töötuna arvele võtnud, üle 90% lõpetanutest teeb erialast tööd ning saab väga head palka. „Meil on väga tublid inimesed, me anname väga head haridust,” võtab Roosmaa statistika lühidalt kokku.

Tema sõnul on kolledžihariduse edu võtmeks kolm tugisammast – ülikoolidest pärit külalisõppejõudude pakutav akadeemiline õhkkond, ettevõtetest kutsutud lektorite praktiline lähenemine ning muidugi ka statsionaarsete õpetajate tugev tase. Roosmaa rõõmustab, et üha enam on kooli tagasi tulemas vilistlased: „Kui mõne aine juures kippus lünk tekkima, siis vilistlased pakkusid kohe, et nemad on valmis tulema. Minu

„Pealehakkamist peab olema, tahtmist suhelda, sest IT-mehed on ju suhtlejad, nad peavad ennast müüma, seletama, õpetama,” kummutab Roosmaa müüdi IT-inimesest kui vaikselt nurgas nokitsejast. „Sageli on meie lõpetaja oma tulevases töökohas IT-alal kõige kompetentsem, seetõttu peab ta ka kolleege õpetama.”

Enda juhitavas õppeasutuses Roosmaa suuri reforme ei plaani: „Kui asjad on paika loksunud, siis ma ei näe vajadust kardinaalseid muudatusi tegema hakata. Kindlasti tuleb tegeleda meie üha kasvava õpilaste arvuga, tänavu on juba kirjas 830 üliõpilast ja see tähendab, et me ei olegi enam väga väike kool.”

Tegeleda tuleb nii uute õppejõudude otsimisega kui ka lähitulevikus terendava kõrgharidusreformiga. Õppekavad vajavad pidevat nüüdisajastamist, sest IT-vallas muutub ju kogu aeg midagi. „Inimesed, kes valivad selle valdkonna hariduse, peavadki arvestama, et see on elukestev õpe,” räägib Roosmaa. „Koolid pakuvad küll põhimõtteid ja teoreetilist baasi, aga õppimisest ei pääse kogu ülejäänud elu. Aga see just teebki IT-valdkonnas toimetamise huvitavaks.”

Tiit Roosmaa jälgib ka ise huviga, kui kaua Moore’i seadus paika peab. „Kui sa sealt väga suurte arvutite pealt tuled ja järjest vaatad, kuidas ta väiksemaks läheb, siis ega sellist asja keegi prognoosida ei osanud küll,” ütleb ta. „Kas või mobiiltelefon – see telliskivist tikutopsini liikumise kiirus avaldab muljet küll.”

Sügavat muljet avaldas Roosmaale ka suvine külaskäik Silicon Valleysse ning Palo Alto arvutimuuseumi (www.computerhistory.org). „Arvasin küll, et mis üllatust seal olla saab, olen ju

Õppimisest ei pääse kogu ülejäänud elu.»

Tiit Roosmaa teab, et itimehe elu pole kerge.

Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011 63

inimesed

Kui mõtlemist aitab korrastada matemaatika, siis töölaua peab iga mees ikka ise korras hoidma.

elu aeg selle asja sees olnud, aga kui näed töötavaid makette ja seda, kui suur see Cray torn ikka oli, siis jääb selle muuseumi külastus meelde küll.”

Kuhu tormiline areng lõpuks välja viib, ei oska Roosmaa prognoosida. „Ma ei ole väga sügavalt mõelnud, et mis meist saab. Ohte on igasuguseid, aga mina olen ikka optimist, usun, et asjad teenivad õigeid eesmärke. Seda kasutusmugavust, mis meil praegu käes on, ei anna võrreldagi kuskile kappi perfokaartidele programmeerimisega, kust vastuse said järgmiseks päevaks. Ja nüüd nuriseme, kui arvuti natukenegi mõtleb!

Aga eks see lõhe jääb alati, soovid peavadki natuke eespool olema, kuigi minu meelest liiguvad asjad ikka väga mõnusas tempos.”

Meelelahutus pole tabu Küll aga käib arenguga paratamatult kaasas üha kitsam spetsialiseerumine. „See aeg on möödas, kus inimesed oskasid kõike. Seda on siin majaski juhtunud, et võtan telefoni ja küsin nõu, see on kõige kiirem viis asjad korda saada. Eks oleme ka sellesse aega jõudnud, kus võtame asja karbist välja ja alles siis, kui see kohe käima ei lähe, hakkame juhendit lugema,” räägib Roosmaa.

Tema lauanurgalt leiab ka IT-maailma viimase suurüllataja iPadi. „Suurepärane abivahend,” kiidab rektor. „Mobiili ekraan on liiga pisike, aga 64 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

siin on paras toimetada.”

Roosmaa usub, et tahvelarvutil on revolutsiooniks potentsiaali ning toetab ka ideed kooliõpikud tahvelarvutitega asendada. IT Kolledžiski on mobiilkommunikatsiooni laboratoorium sisse seatud, et arengutega kaasas käia.

Roosmaad ei häiri ka meelelahutuse kasvav osakaal IT-vallas: „Ma ei tõmbaks üldse piiri meelelahutuse ja tõsise asja vahele, kogu arvutikasutamine peab olema fun. Mõnikord on selle fun asja tegemine aga hoopis komplitseeritum. „Angry Birds” on end väga hästi müünud, mis mul saaks olla selle vastu, kui meie lõpetajad niimoodi rikkaks saavad.”

Mobiilsuse raevukale arengule vaatamata tegeleb Roosmaa vabal ajal pigem IT-kaugete asjadega, näiteks niidab Tartu lähedal maamajas muru. „Ma ei ole selline friik, kes ajaks kogu aeg mingeid vidinaid ja parameetereid taga, ega selline fänn, kel läpakas kogu aeg kaelas ripub,” ütleb Roosmaa. „TÜs ma nädalavahetusel e-posti ei lugenud, rektoriametis paraku ei saa seda endale enam lubada.”

Ka kaugtöö ei ole Roosmaa jaoks: „Seda kodus töötamise varianti ma ei ole isegi mitte mõelnud. Suhtlemine ja toredate inimestega koos olemine on ka teatud väärtus, mis teeb päeva kirkamaks.”

Kristjan Kaljund

ABBYY FlexiCapture 10 ,QYRLFHV

FlexiCap YY ur e cation fi i s s a l C

n ctio

Sep ng

'DWD ,PDJH

Data Extr a

Si

l e E n t r y Po i

4XHVWLRQQDLUHV

nt

&RQWUDFWV

Documents Mix

ABBYY FlexiCapture 10 aitab andmed paberilt kätte saada uuel ja mugavamal moel. See pole ainult OCR ehk paberdokumentidelt teksti väljalugemine ja elektroonilisel kujul salvestamine, vaid ka automatiseeritud iseõppiv andmekogumise süsteem – näiteks võimaldab ABBYY FlexiCapture 10 dokumentide liigitamist eritüübilisteks ja vastavalt igale tüübile ettenähtud andmekogumise reegleid, käsitsi täidetavate ankeetide ning vormide koostamist ja hiljem töötlemist või ebakindlate tähemärkide lihtsat korrigeerimisvõimalust veebiliideses, ilma et kasutaja arvutisse peaks midagi installima.

Väikefirmast riigini

ABBYY FlexiCapture 10 on paindlik. See sobib hästi nii väikeste ettevõtete iga-

ABBYY FlexiCapture 10 põhiomadused

t OCR ehk tekstituvastus: üle 180 keele, sealhulgas eesti keel t ICR ehk käsitsikirja tuvastus: üle 100 keele, sealhulgas eesti keel t OMR ehk märgituvastus: ring ümber, valikukastid jm t e-posti abi: skaneerimiseks saab saata dokumendid ka e-postiga pildina sisseskännitult t Topeltkinnitus: ärikriitilised ja olulised e-dokumendid saab kinnitada mitme kontrollija poolt t Andmete eksport: levinuimatesse dokumendiformaatidesse, XML-i, andmebaasidesse (läbi ODBC), MS SharePoint Serverisse, moodulite ja skriptide abil erinevatesse ERP-, DMSja CMS-süsteemidesse Nekstom OÜ

'DWD 3')

BB

tion ara

A

Mitte ainult OCR, vaid ka dokumenditöötlus, andmekogumine ja -jaotamine

päevaste struktureerimata dokumentide (näiteks lepingud, arved jm) kui suurte ettevõtete või lausa riigi infosüsteemide andmetöötluseks.

Tarkvara toetab lisaks tööjaamadele ka mitme protsessoriga serverisüsteeme, klient-serveri arhitektuur ja koormusjaotur tagavad ka suurtel koormustel piisava töövõimekuse.

Valdkonnad, kus ABBYY FlexiCapture 10 edukalt hakkama saab, on näiteks meditsiin (haiguslood, haiglate registreerimislehed, mitmesugused terviseankeedid), raamatupidamine (arved, tellimislehed, aruanded jne), kindlustusfirmad (lepingud, kindlustusjuhtumite ankeedid jms), haridusasutused (uurimistööd, eksamid, testid) ning riigiasutused (maksuankeedid, lepingud, avaldused, valimised). Nende ja ka paljude teiste valdkondade jaoks võib luua nii väiksematele ettevõtetele sobivaid kui serveritel põhinevaid keerulisemaid infotöötlussüsteeme.

Tehisintellekt juhib

Kuna vajadused on erinevad ja iga ettevõte vajab omi lahendusi, siis on ABBYY FlexiCapture 10 varustatud uusimate tehnoloogiatega, et töö käigus õppida ja vajadusel andmekogumist kohendada firma vajadustele rohkem vastavaks.

Andmete eraldamine ja dokumentide klassifitseerimine toimubki vastavate intelligentsete algoritmide abil. Neid algoritme on võimalik ka täpsemaks nö treenida.

Olemasolevate ärilahendustega aitavad integreerida skriptid ja veebiteenused.

Millal end ära tasub?

Tänu oma paindlikkusele ja võimalustele võib ABBYY FlexiCapture 10 end ära ta-

www.nekstom.ee Telefon: +372 6 776 029

,QGH[HV 3')

(53 '06 (&0

'DWDEDVH (&0

'06 (53

suda üsna kiiresti, kuna vähendab oluliselt käsitsitööd dokumentide e-kujule viimisel, teeb vähe vigu ja tänu iseõppimisele suudab kiiresti kohanduda ka muutuvate vajadustega. Õhuke klient (veebipõhine) ning lihtsad seadistused tähendavad ka seda, et süsteemi käikuandmine ei nõua suuri ja aeganõudvaid pingutusi. Lisaks tagab ABBYY õigeaegse tehnilise toe eesti keeles.

Õ, Ä, Ö ja Ü pole võõrad

Mõistagi on ABBYY FlexiCapture 10 täielikult toetatud eesti keeles nii teksti- kui käsitsikirja tuvastuses, oskab kõiki Eestile omaseid tähti, omab sisseehitatud sõnastikku ning Eesti nimede ja kohanimede andmebaasi.

Miks ikkagi valida FlexiCapture 10?

Üks põhilisi põhjuseid, miks OCR- ehk tekstituvastustarkvara valitakse, on selle täpsus. ABBYY on tuntud väga täpse tuvastuse poolest ja suudab ära tunda ka kõik eesti tähed (ajakirja Arvutimaailm 2010. aasta augustinumbris sai ABBYY testivõitja tiitli kui parim tekstituvastustarkvara). Suurte ja keeruliste süsteemide jaoks sobivat lahendust on tavaliselt peetud ka kalliks, kuid FlexiCapture omab sama klassi toodete puhul hinnaeelist. Ka veebipõhine kasutajaliides on oluline – pole vaja igale töökohale enam tarkvara paigaldada. Nendel töökohtadel, kus aga paigaldatakse FlexiCapture 10 klient, on võimalik teha etteantud seadistustega distributsioonpaigaldust, mis hoiab aega kokku. Ning kiirus määrab samuti – serveritarkvara suudab dokumente töödelda väga kiiresti ka siis, kui mahud on suured.

Müügiosakond: sales@nekstom.ee Tehniline tugi: support@nekstom.ee

minu arvutimaailm

Mindaugas Ubartas Tele2 Eestil on uus juht, Leedust pärit Mindaugas Ubartas. Tema esimesed telefonid, arvutid ja kogemused internetiga on üsna sarnased Eesti inimeste kogemusega. Balti riikide e-tiigrid alustasid ju hüpet samal ajal.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Mäletamist mööda Atari, tol ajal omamoodi imeasi. 1993. aastal oli mul võimalus kasutada arvuteid kooli IT-klassis.

Esimene oma arvuti? Ülikoolis õppides, kui kolisin ühiselamust oma korterisse. Ühikakaaslastel oli kaks arvutit, mida kasutati ajaveetmiseks. Omaette kolides ostsin arvuti õppe- ning suhtluse eesmärkidel. Kasutasin tol ajal sissehelistamisühendust.

Esimene mobiiltelefon?

Nokia 5510, mille üle olin uhke, see oli täiuslik mobiil.

Esimene kokkupuude internetiga?

Meenuvad kooliaegsed pikad tunnid internetis surfates.

Milline on praegune tehniline varustatus?

Kõik peres kasutusel olevad mobiiltelefonid (HTC, Sony Ericsson, iPhone) on ühenduses nii WiFi kui ka Tele2 mobiilse interneti kaudu.

Kõige halvem ITga seotud kogemus?

Kui kõvaketas, kuhu olid salvestatud kõik mu üheaastase tütre pildid, läbi läks. Õnneks sõber taastas. Mõistsin, et tuleb vanal heal viisil fotod paberile printida. Igaks juhuks.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?

Tehnoloogia ja internet teeb palju asju lihtsamaks. Kuid otsesuhtlus ei ole minu jaoks muutunud vähem oluliseks.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?

Arvuti taga istumine pole eesmärk omaette. Kasutan arvutit tööpäeva jooksul umbes kolm tundi.

Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat?

Kõik need ööd, mis sai koolis veedetud arvutimänge mängides, pole olnud hariduslikust ning tarkvaralisest perspektiivist alati just kõige efektiivsemalt veedetud.

Foto: Kalle Veesaar

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 12.10

◊◊ Blackberry või siiski selle kloon Androidiga? ◊◊ Kuidas edukalt internetis reklaamida? ◊◊ MeeGo mobiilides ja arvutites

66 Arvutimaailm nr 9 (184) september 2011

Ordi soovitab uut Intel® Core™ i7 Protsessorit

Lihtsalt parem

699€ sissemakse 0 €, periood 36 kuud, 26,45 € / kuus

www.ordi.ee

E-KOOLIKS VALMIS?

Ordi Enduro i5267B+ ATRAKTIIVNE KODULOOM!

Uus Intel® Core™ i5-2410M protsessor, 15,6” HD (1366x768) LED ekraan, 750GB kõvaketas, 8GB DDR3 operatiivmälu, 1GB Nvidia GT540M graafikakaart, kaal 2,5kg, aku kuni 4,5 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/ MMC/MMS kaardilugeja, 3xUSB, HDMI, veebikaamera, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

539€

799€

899€

sissemakse 0 €, periood 36 kuud, 22,76 € / kuus

sissemakse 0 €, periood 36 kuud, 30,13 € / kuus

sissemakse 0 €, periood 36 kuud, 33,82 € / kuus

Ordi Enduro i3265B+

Ordi Enduro i5298B Super+

TUBLI TÖÖKAASLANE IGAKS HETKEKS! Uus Intel® Core™ i3-2310M protsessor, 15,6” HD (1366x768) LED ekraan, 640GB kõvaketas, 4GB DDR3 operatiivmälu, Intel® HD3000 graafikakaart, kaal 2,5kg, aku kuni 4 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/MMC/MMS kaardilugeja, 3xUSB, HDMI, veebikaamera, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

ÜLITERAV FULL HD PILT! Uus Intel® Core™ i5-2410M protsessor, 15,6” Full HD (1920x1080) LED ekraan, 640GB kõvaketas, 8GB DDR3 operatiivmälu, 2GB Nvidia GT540M graafikakaart, kaal 2,5kg, aku kuni 5,5 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/MMC/MMS kaardilugeja, 3xUSB, HDMI, veebikaamera, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

Ordi Enduro i769TB+

UUSIM TEHNOLOOGIA, SUURIM JÕUDLUS! Uus Intel® Core™ i7-2720QM protsessor, 15,6” HD (1366x768) LED ekraan, 750GB kõvaketas, 8GB DDR3 operatiivmälu, 2GB Nvidia GT555M graafikakaart, kaal 2,5kg, aku kuni 4 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/MMC/MMS kaardilugeja, 3xUSB, HDMI, veebikaamera, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

Teenuse pakkujaks on Kaupmehe Järelmaks OÜ. Iga konkreetse lepingu krediidi kulukus sõltub sõlmimise ajahetkest. Arvestuskäiguga: toote maksumus 600 €, krediidisumma kokku 618,5 € (sisaldab ka lepingu sõlmimise tasu 18,5 €, sissemakse 0%), periood 36 kuud, on krediidi kulukuse määr aastas 23,90 %, intress 10,9 %, osamakse suurus 22,80 €. Tutvu tingimustega ja vajaduse korral küsi lisa klienditeenindajalt.

Ordi salongid: TALLINN: Narva mnt 31, tel 663 0530; Pärnu mnt 142, tel 657 7870 PÄRNU: Aia 8, tel 447 1450 TARTU: Küüni 5B, tel 737 7855; Betooni 9, tel 738 5700 NARVA: Tallinna mnt 19c, tel 356 6448 Pakkumine kehtib 31.10.2011 või kuni kaupa jätkub. Pildid on illustreerivad.

Intel, the Intel Logo, Intel Inside, Intel Core, and Core Inside are trademarks of Intel Corporation in the U.S. and/or other countries.