Suvi 2010

mis The Baltic Guide teile kusmidatutvustab Soomes teha millal ja näha tasub EESTI KEELES

SOOME SUVI 2010

Uut lõbustusparkides Soome õlle maitse Uus veepark on Soome suurim Soodsad ostukohad Vaheldusrikas Järve-Soome

SUVEÜRITUSED festivalid, kontserdid, etendused...

VAATA VÕI KIRJUTA KA INTERNETIS

www.balticguide.ee • editorial@balticguide.ee

/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

9}WD SXKNXV MD WXOH QDXGL +HOVLQJL VXYHV QGPXVL hULWXVL RQ LJDOH PDLWVHOH /LVDLQIR V QGPXVWH NRKWD ZZZ YLVLWKHOVLQNL ½ +(/6,1., 6$0%$ &$51$9$/ ° +HOVLQNL 6DPED &DUQDYDOL UDDPHV YDOOXWDYDG ULNNDOLNXG YlUYLG MD NXXPDG U WPLG QlGDODYDKHWXVHO +HOVLQJL NHVNOLQQD +(/6,1*, 3b(9 +HOVLQJL OLQQD V QQLSlHYD WlKLVWDWDNVH LJDO DDVWDO MXXQLO 6HOOHVW SlHYDVW RQ NXMXQHQXG OLQQDSLGX PLV SDNXE ODLD V QGPXVWHYDOLNXW QlJHPLVW MD WHJHPLVW LJDV YDQXVHV N ODVWDMDWHOH +(/6,1., 1b'$/ ° +HOVLQJL QlGDOD PHHOHODKXWXVSURJUDPPLVW OHLDE HODPXVL QlJHPLVW MD WHJHPLVW LJDOH PDLWVHOH 0LWPHN OJVHW NDYD VDDE QlKD NXXOGD MD PDLWVWD N}LNMDO +HOVLQJLV MD VHOOH OlKL PEUXVHV 6(85$6$$5, -$$1,3b(9 6HXUDVDDUL MDDQLSlHY RQ WUDGLWVLRRQLOLQH NRJX SHUH SLGX NXV VDDE WXWYXGD 6RRPH MDDQLSlHYDWDYDGHJD +(/6,1*, /­+(/$$7 ° 3RSXODDUQH NDODPHHVWH V QGPXV NXV SXEOLNXOH SDNXWDNVH PHUHPHHOHROX MD K}UJXWLVL +(/6,1., 35,'( +HOVLQNL 3ULGH NXOWXXULQlGDO WLSQHE +HOVLQNL 3ULGH URQJNlLJX SDUJLSHR QLQJ S}KLSHRJD NXKX NRJXQHE WXKDQGHG RVDOHMDLG 786.$ )(67,9$/ ° 3}KMDPDDGH VXXULP PHWDOPXXVLNDIHVWLYDO +(/6,1., &,7< 0$5$7+21 6RRPH VXXULP MRRNVXV QGPXV )/2: )(67,9$/ ° $XJXVWLV NRUUDOGDWDY )ORZ )HVWLYDO HVLWOHE KXYLWDYDW XUEDQLVWOLNNX PXXVLNDW .8167,'( gg .XQVWLGH RQ +HOVLQJL SLGXVWXVWHQlGDOD VXXULP OLQQDV QGPXV PLOOH DMDO WRLPXE N}LNMDO SHDOLQQDV HQDP NXL V QGPXVW 21(59$ ° /,11$ 1$,6(' ° 1lLWXV DYDE HODPXVOLNX YDDWHQXUJD QGDWH DDVWDWH KHOVLQJODQQD HOOX OlEL NLUMDQLNX MD NULLWLNX / 2QHUYD VLOPDGH +(/6,1*, 3,'867867(1b'$/ ° 7HJHPLVW RQ 6RRPH VXXULPD NXQVWLIHVWLYDOLJD PLV WRLPXE LJDO DDVWDO DXJXVWL O}SXV VHSWHPEUL DOJXVHV 6 QGPXVHG MD ULWXVHG N}LNMDO +HOVLQJLV +(/6,1., '(6,*1 :((. ° +HOVLQNL 'HVLJQ :HHNL NDYD WXWYXVWDE ODLDXODWXVOLNXOW GLVDLQL MD VHOOH DODVLG /DDW ),/0,)(67,9$/ 5$..$877$ $1$5.,$$ ° )HVWLYDO HVLWOHE LJD DDVWDVHOW YDKHOGXYD WHHPD UDDPHV UDKYXVYDKHOLVHOW DNWXDDOVHLG ½OPLWHJLMDLG QLQJ VXXQGL 6,/*8/$$7 ° .DODPHKHG VDDEXYDG +HOVLQJL YDQLPDWH WUDGLWVLRRQLGHJD V QGPXVHOH P PD VRRODVLONX MD Y UWVLNDOD HULQHYDLG VLOJXPDULQDDGH WXPHGDW VDDULVWXOHLED MD WHLVL K}UJXWLVL

7XULVPL MD NRQJUHVVLE URR 3RKMRLVHVSODQDGL 3/ ), +HOVLQJL WHO IDNV WRXULVW LQIR#KHO ½ 7XULVPLLQIR DYDWXG ° (°5 NO ° /°3 NO ° ° (°5 NO ° /°3 NO °

ZZZ YLVLWKHOVLQNL ½

+HOVLQJL NDWHGUD

6DPED

&DUQDYD

6LOJXODDW

OL

DO

SUOMENLINNA PARIM PAIK HELSINGIS!

-

7YSQIRPMRRE QIVIOMRHPYW EWYF ZEMH QMRYXMPMWI TVEEQMW~MHY OEYKYWIP ,IPWMRKM OIWOPMRREWX NE SR Â&#x2C6; Â&#x2C6; Â&#x2C6; Â&#x2C6;

7SSQI Â&#x201A;OW TSTYPEEVWIMQ ZEEXEQMWZmmVWYW Â&#x2C6; OERXYH 92)7'3 QEEMPQETmVERHMRMQMWXYWWI Â&#x2C6; OSHYOW LYZMXEZEPI QYYWIYQMPI RMRK Â&#x201A;OW QEEMPQE WYYVMQ QIVIOMRHPYW Â&#x2C6; QIIPISPYOEPI OSLZMOYPI NE VIWXSVERMPI WENERHMP ILMXEXYH KEVRMWSRMPMRR PMRRESWE OYW IPEF LIPWMRKPEWX

7931)20-22% 1 c2+9%7.%1997)91 %EWXEWX XIKYXWIZ IVEQYYWIYQ IWMXPIF ZERY QmRKYEWNY EPEXIW WENERHM EPKYWIWX

OYRM EEWXEXIRM 1 YYWIQM NYYVHI OYYPYF OE

ZmMOI OEYTPYW NE Q~RYW OSLZMO [[[ PIPYQYWIS ½

6)7836%2 ;%0,%00%

,IE KYVQIIVIWXSVER QMPPI VYYQMHIW EWYF OE TM^^IVME 2MOSPEM NE WYYVITmVEWI ZEEXIKE FEEV ;EPLEPPE SR EZEXYH QEMWX OYRM WÂ&#x201A;KMWIWI ZmLMTISRM [[[ VIWXEYVERX[EPLEPPE GSQ

)/7/967-332-( +--(-+% +MMHM NYLEXYWIP WEEF XYXZYHE OMRHPYWI WÂ&#x201A;RHQYWXIVSLOI QMRIZMOYKE NE OÂ&#x201A;PEWXEHE ZEEXEQMWZmmVWYWM OMRHPYWIZmPNEOYX HSOOI XYRRIPIMH NE 4MTIVM TEVOM [[[ WYSQIRPMRREXSYVW GSQ

6)7836%2 '%*f ',%41%2 7XMMPRI VIWXSVERMWEEP EWYF EEWXEP ZEPQMRYH %HPIVJIPXM XVEEZIVWMW 1 Â&#x201A;Â&#x201A;VMHIKE Â&#x201A;QFVMXWIXYH XIVVEWW SR TSTYPEEVRI P~YREWXEQMW NE OSLZMNSSQMWTEMO [[[ GLETQER ½

6)7836%2 7931)20-22% 46990-/3(% 7YSQIRPMRRE TVEEQMWEHEQEW 6ERREOEWEVQY Z~PZOEEVXI EPP EWYF QIIPISPYOEW OSLEPMRI VIWXSVER NE QÂ&#x201A;Â&#x201A;VMKE Â&#x201A;QFVMXWIXYH ~PPIEIH /}}KM IVMTmVEOW SR 7SSQI XSMHYH NE TYLXEH QEMXWIH. [[[ TERMQS GSQ

7931)20-22%/)7/97 ' *- 33 ,IPWMRKM

8YVMWQMMRJS 7YSQIRPMRRE QYYWIYQ IOWOYVWMSSRMH KMMHMKE XIP Â&#x2C6; MRJS$WYSQIRPMRRE JM Â&#x2C6; [[[ WYSQIRPMRRE JM

HEA TUJU PUHKUSELE Lappeenrantasse ja Imatra regiooni Saimaa südamesse Meie juures saad nautida kultuurielamusi, mängida golfi, kalastada, nautida kruiise, suvitada üürimajakestes või lõõgastuda spaapuhkusel - pakume peredele palju vahvat ajaviidet!

Sin on kõik võimalik. Tere tulemast!

Vuokse Kalapark 1.4.–30.09.2010, 10–18 1.6.–30.08.2010, 9–22–24

SUUREPÄRANE PUHKUSEPAIK KAUNI SAIMAA JÄRVE LÄHEDAL, VUOKSE JÕE RANNAL. Kingi endale ja oma perele ühine mõnus puhkus. Imatra Spaa pakub võimalust nautida vee ja looduse parandavaid omadusi Soome kauneima järvemaastiku rüpes. Imatra Spaas on lihtne argipäev unustada. Päeval saab nautida heatasemelisi spaateenuseid, õhtul aga meelelahutust - ollakse ju rõõmsas Lõuna-Karjalas!

Restoran Wanha Virveli Maitsvad kalatoidud lõhest, tuurast ja rääbisest. Menüüs saadaval must kalamari ja teod.

Saun Räihän kuohu 5–20 inimesest koosnevale grupile.

Suveaidad 2-8 inimesele.

Kalatiigist saab lõhet ja tuura.

Jõekruiis looduskaunil Vuokse jõel.

120 € / ööpäev *)

Laenutada saab paate, jalgrattaid, vesirattaid, kalapüügitarbeid, veesuuski jne.

juhul kui Promenadihotelli peretoas ööbivad 2 täiskasvanut ja 1-2 last ning broneerivad järjest 2 või enam ööd.

Kehtib 7.6.-5.9.2010

VUOKSE KALAPARGIS TOIMUB AASTARINGSELT PALJU ERINEVAID ÜRITUSI. KALATURG (KEVADETI JA SÜGISETI), MOOTORPAATIDE VÕIDUSÕIT, LAULU- JA RANNAKALAÕHTUD, ÕLLEFESTIVAL, KALAPÜÜGIFESTIVAL, HARLEY DAVIDSONI MOOTORRATASTE KOGUNEMINE JA PALJU MUUD.

*) Hind sisaldab tuba hommikusöögiga 2 täiskasvanule + lisavoodid 1-2 lapsele (6-14 a.) juhul, kui broneeritakse 2 ööd.

TULE VAATAMA JA PUHKAMA KOGU PERE VÕI SUUREMA RÜHMAGA!

Vaata lisaks: www.imatrankylpyla.fi

• Kui 2 täiskasvanut valivad eel- ja pearoa restorani Kastanja á la cartemenüüst, siis 1-2 last (6-14 a.) saavad lastemenüü road tasuta.

• Tund keeglit -50% iga päev

Force Majeure

Peredele lisaks:

LISAINFO KODULEHTEDELT: www.vuoksenkalastuspuisto.com, www.supertravelnet.com vuoksi.kalastuspuisto@co.inet.fi Kotipolku 4 , 55120 Imatra, tel. +358 5 432 3123, +358 400 655 848

Pesukindlad

Heaolupuhkused SOODNE SUVEPUHKUS LAPPEENRANTAS!

Golfipuhkus Öö spaahotellis, hommikusöök ning vastavalt soovile golfimäng Lõuna-Saimaa golfiväljakul (18-rajaline) või green fee kogu päevaks Kahilanniemi väljakul (9-rajaline).

2 inimese toas

1 öö al.

Kruiis

105

€ /in

Kaks ööd spaahotellis, hommikusöögid ja kruiis Saimaa järvel.

2 inimese toas

1 öö al.

Teat Te ater er

WWW.KARELIA-PARK.FI Pargipiirkond, kesklinna lähedal, ruumikad ja puhtad toad.

Peredele ka kahekohalised apartmendid.

2 in tuba 32,50 € / in, 1 in tuba 53 €.

PEREPAKETT 2 täiskasvanut ja 2 alla 15- aastast last 75 – 85 €.

Hinnas sisaldub hommikusöök ja saun!

Korpraalinkuja 1, 53810 Lappeenranta Tel. +358 (0)5 453 0405, e-mail: park@karelia-park.¿

AVATUD 1.6. – 31.8.

124

€ /in

Kaks ööd spaahotellis, hommikusöögid ning pilet suveteatri etendusele Votkaturistit.

2 inimese toas

1 öö al.

151

€ /in

Kõik puhkusepaketid sisaldavad spaahotelli saunade ja basseinide kasutust.

Lappeenrannan

Kylpylä

Kõige tähtsam on hea enesetunne • Lappeenrannan Kylpylä • Ainonkatu 17 • Lappeenranta • puh. (05) 616 7201 • www.kylpyla.info

airBalticu otselend Tallinnast Lappeenrantasse kestab vähem kui tund!

T H E B A LT I C G U I D E

SUVI 2010

5

juhtkiri

Muutuv reisija

I Selles numbris aktuaalne

07

Valik Soome suvisest üritustekalendrist.

slandi tuhapilved, Tai rahutused, Kreeka majandus ja euro väärtus on selle kevade põhilised märksõnad nii Soomes kui Eestis. Maailma uudised kujundavad turismi ka lähiümbruses. Probleem võttis kindlama kuju siis, kui kaugel Islandil purskav vulkaan kukutas kogu Euroopa maapinnale. Kui kaua elatakse lennunduses ebakindlate aegade hirmus, kartes uusi tuhapilvi, ei tea keegi. Asjatundjad on ennustanud, et võib kuluda isegi kuni pool aastat, enne kui olukord Eyjafjalla liustikul rahuneb. Ja kui must stsenaarium osutub tõeks ja praegu purskava vulkaani kõrval hakkab tööle veel palju suurem vulkaan, võib lennureisid üsna pikaks ajaks unustada.

Tai pole kaugeltki ainus riik maailmas, kus valitsusega rahulolematud inimesed väljendavad oma protesti tänaval mässates. Populaarsel turismimaal toimuvad rahutused kahjustavad aga riigi majandust rohkem, viies inimeste mõtted paratamatult sellele, kas Taisse reisimine on praegusel hetkel ikka ohutu. Et huvireisijaid oodatakase maailma paljudes paikades, sunnivad poliitilised segadused langetama otsust muude sihtkohtade kasuks. Turvalisus ja rahu kaaluvad alati sõjatandri üles. Kui ekstreemsuste huvilised välja arvata.

Kreeka majanduskriis tekitab probleeme kogu europiirkonna majanduses. Soomegi peab talgutel osalema ja laenama Kreekale peaaegu 1,5 miljardit eurot. Intress on mõistlik, kuid laenu tagasi saamine pole sugugi kindel. Kriis on näidanud teistele liikmesriikidele ühisvaluuta riske ning kindlustunde puudumine on alandanud euro kurssi valuutaturgudel.

Eesti on juba tükimat aega soovinud ühisrahaga liituda ning järgmise aasta algul loobutaksegi oma kroonist. Kuigi Kreeka olukord süsteemi kõigutab, on euroga liitumise plussid eestlastele riskidest olulisemad. Stabiilsemad intressimäärad ja devalvatsioonikahtlustest pääsemine toovad riiki kindlasti uusi investeeringuid. Pärast majanduskriisi on neid hädasti vaja. Ja reis Soome muutub märkimisväärselt lihtsamaks, sest vajadus raha vahetada langeb ära.

Kontakt Põhja pst 25, 10415 Tallinn, Eesti Toimetus tel +372 6 117 760, faks +372 6 117 761 editorial@balticguide.ee

Turundusjuht Katja Järvelä-Romppainen tel +358 44 297 1354 Projektijuht Mari Tuovinen tel +372 6 117 773

Joome Soome õlut.

Reklaamihinnad 1/1-lk tagakaas 1/2-lk 1/4-lk 1/8-lk

restoranid

10–11

The Baltic Guide Peatoimetaja Jukka Arponen Kujundajad Karin Tohvri, Kristi Möls Fotograaf Stina Kase Toimetussekretär Pille Luik

Reklaamiosakond marketing@balticguide.ee faks +372 6 117 761

Jukka Arponen peatoimetaja

test

09

SUVI 2010

Terrassielu hommikust õhtuni.

2770 € 3190 € 1465 € 790 € 450 €

Hindadele lisandub käibemaks.

Foto Gosaimaa/Mikko Nikkinen

Reklaamimõõdud

majandus

12–13

Savonlinna ooperifestivali kooris laulavad eestlased.

turism

15 17–19 20

Lõbustusparkide uued ja vanad lemmikud.

Järve-Soome kui suveparadiis.

Imeline Ahvenamaa.

Lappeenranta ja Imatra kandi suvine melu Järve-Soome on päris lähedale jõudnud: tänavu suvel lendab airBaltic Tallinna ja Lappeenranta vahel iga päev!

L

21

Suurim veepark asub kultuuripealinnas Turus.

ostud

22 23

Soodsad ostukohad Helsingi lähiümbruses.

Väikeste poodide võlu.

üritused

24–29 29

Suvefestivalid ja palju muud lõbusat.

Muumid 65! Sünnipäevanäitus muuseumis.

ajalugu

34

Ristiretked Soome 12. sajandil.

õuna-Karjala rikkalikus suvekalendris leidub tähelepanu väärivaid üritusi kõigile. Lastega pered võivad imetleda Lappeenranta sadamas kõrguvat Liivalossi, mille ehitamiseks kulus 3 miljonit kilogrammi liiva või minna mereröövliretkele Saimaa järvele. Imatra kose võimsad vahused joad lummavad nii suuri kui väikseid uudistajaid. Hulljulged võivad proovida kosel trossidega liuglemist ehk Imatra ekspressi. Lappeenranta suvistel tänavatel popsutab lahe tänavarong (13.6–16.8), nii et hüppa peale!

Mis oleks suvi ilma Saimaa kruiisita? Hooaeg algas juba 14. mail ja kestab septembrini välja. Mootorlaevad Camilla ja El Faro pakuvad regulaarseid sõite Lappeenranta sadamast saaristusse või Saimaa kanalit imetlema. Mootorlaev Vuoksetar sõidab mööda Vuoksi jõge, Christina ankrupaik asub Imatra Spa vahetus läheduses. Pärast Imatra kruiisi saavad õngemehed suunduda Vuokse Kalastusparki kalaõnne proovima, pere pisemad aga veeta meeldivalt aega Joutseno Koduloomametsa asukate seltsis.

Mugavaid puhkusepakette pakuvad soovijaile Rantasipi Imatran Valtionhotelli, Imatra Spa, Cumulus-keti hotellid, aga ka Sokos Hotel Lappee, Scandic Patria, Karelia-Park suvehotell ja Lappeenranta Spa − valida võib näiteks kruiisi- või golfipaketi. Saimaa järve kaldal sadamas asuv Lappeenranta Spa pakub aga laia valikut hoolitsusi igas vanuses külastajatele. Imatra Spa on ideaalne reisisihtkoht lastega peredele: spaas võib kogeda nii vihmasadu, päikesepaistet kui äikesemürinat… Saimaa kallastel asub hulgaliselt heas korras rendimajakesi, kust võib leida nii omaette sauna kui meelerahu!

Ahvatlevaid suveüritusi toimub palju: muude hulgas näiteks Imatra Big Band Festivals 2.–10.7 ja motohulludele mõeldud Muistojen Imatranajot 24.–25.7. Balletisõpru ootab 20.–21.8 Lappeenrantas Balletigala ning Ylämaal leiab 2.–4.7 aset rahvusvaheline juveelimess. Ootame kõiki külla! Lisateavet piirkonnas toimuvate sündmuste ja ajaviitevõimaluste kohta leiab aadressilt www.gosaimaa.fi.

Tule ja naudi Soome kauneimaid paiku Saimaa kaldal!

Suvi Ahola, GoSaimaa turundusjuht

1/1 lk (laius x kõrgus) ......254 x 375 mm 1/2 lk (horisontaal) ......... 254 x 185 mm 1/2 lk (vertikaal) .............. 125 x 375 mm 1/3 lk (horisontaal) .........254 x 123 mm 1/4 lk (horisontaal) ...........254 x 91 mm 1/4 lk (vertikaal) ................125 x 185 mm 1/8 lk (horisontaal) ............ 125 x 91 mm 1/8 lk (vertikaal) ................. 61 x 185 mm

Materjalid Valmis materjalid failidena: Freehand, Photoshop, Illustrator, pdf (composite) meedia: CD, DVD Trükk: AS Kroonpress

The Baltic Guide’i levitatakse tasuta sadamates, laevadel, lennujaamas, hotellides, kaubamajades, reisibüroodes jm.

Kaanefoto Pink (Esineb Helsingis 21.7) © Dave Hogan / Getty Images

Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud majandusliku kahju eest.

Väljaandja ei vastuta temast mitteolenevatel põhjustel ilmumata jäänud reklaami eest.

Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.

Kiirtee

Vöötrada

Tipptund

Tere tulemast Ahvenamaale – saareriiki, mis asub Rootsi ja Soome vahel.

Siin ootavad sind 6500 saart ja päike, mis suve jooksul paistab palju enam kui mujal Põhjalas. Olenemata sellest, kus sa Ahvenamaal peatud, on kõik saarestiku elamused, vaatamisväärsused ja üritused läheduses.

Inspiratsiooni leiad meie koduleheküljelt: www.visitaland.com.

Loomulikult ka eesti keeles!

Päevakruiis Helsingisse koos hommiku- ja õhtusöögiga

al. 662.Päevakruiis Helsingisse

al. 350.K> @> C<

8AJ7

visitaland.com

Peredele parim hind!

Reisijapilet

Alla 12 aastased lapsed reisivad tasuta!

Helsingisse koos hommikusöögiga

al. 365.Autopakett kahele 2 reisijat + sõiduauto üks suund

al. 860.-

VIKING XPRS Tallinn - Helsingi

08.00 > 10.30 14.00 < 11.30 18.00 > 20.30 (pühap. 16.30 > 19.00)

24.00 < 21.30 (pühap. 22.30 < 20.00)

K>@>C<

8AJ7

Hind kehtib ainult Viking Clubi liikmele.

Registreeru TASUTA www.vikingline.ee

Sõiduauto kuni 6 m pikk ja 2,05 m kõrge Lisainfo telefonil 666 3966 Broneeri reis mugavalt www.vikingline.ee

T H E B A LT I C G U I D E

SUVI 2010

√Hiigelkontsert

7

√Blondide tagasitulek

Senativäljakul

Ameerika varane punkpioneer Blondie tuleb Soome kontserti andma juulis.

Kontsert on osa turneest, mis korraldati bändi albumi “Parallel Lines” väljaandmise 30. aastapäeva auks. Bänd lagunes 1982. aastal sisetülide tõttu ja solist Debbie Harry hakkas tegema soolo- ja filmikarjääri. Blondie sai seitseteist aastat hiljem siiski uuesti kokku ja comebacksingel “Maria” kerkis Briti edetabelites esikohale.

Kanada bänd Arcade Fire annab 28. juunil kontserdi Helsingis Senativäljakul.

Aastal 2004 oma debüütalbumi “Funeral” välja andnud Arcade Fire on tuntud kriitikute lemmikbändina.

Bändi ülistajate hulgas on ka mitmeid tippmuusikuid, nende hulgas näiteks David Bowie. Kontsert ei ole tasuta, kuid kuulda on seda kindlasti kogu kesklinna piirkonnas.

10.7 Helsingi, Kulttuuritalo

28.6 Helsingi

Sündmused

Kultuur

Nullist sajani vähem kui sekundiga?

Kiirendab küll, Drag Race auto nimelt. Soome suve populaarseimad spordisündmused on kiirendusvõistlused, mida korraldatakse mitmel pool kogu suve vältel. Selle ala kohalik pühamu on Alastaro motorada Loimaal, 60 km Turust põhja pool. Helsingist jääb see paik 160 km kaugusele. FHRA ehk Soome Hot Rod liidu kalendri kohaselt toimuvad Alastaros võistlused muu hulgas 1—4. juulil ja 28.—29. augustil.

Soome meistrivõistluste sarja osavõistlused toimuvad ka Virtasalmis ja Kalajokis.

Kiiruse- ja motospordihuvilistel tasuks Drag Racing üritust kindlasti külastada. Siin valitseb ainulaadne meeleolu ja autodki on tõelised raketid.

Tippklassi Top Fuel auto kihutab veerandmiilise (umbes 400 m) raja läbi vähem kui 5 sekundiga.

Finišijoonel on kiirus enam kui 500 km/h. Nullist sajani kiirendab auto mõistetamatu 0,5 sekundiga ja spidomeetrinäit 200 km/h saavutatakse paari sekundiga. Kütuseks on nitrometaan, mille abil saadakse autost kätte 7000 hj. Top Fuel mudelil on pikk ja kitsas kere koos massiivsete tagarataste ja surutiibadega. Teistes klassides saab näha mitmesuguseid seadeldisi alates normaalsete tänavaautode laadsetest Pro Stock ja Competition sarja kuuluvatest mudelitest kuni Pro Modified klassi kuuluvate kaunitarideni.

Mõne auto üldilme reedab, et välimus on kiirusest olulisem, kuid kiirelt liiguvad nemadki.

Eri tüüpi autodele ja mootorratastele on kõigil oma sarjad, seetõttu on võistlustel ka palju starte. Kiirus on suur isegi juuniorsarjas ning kihutamist ja ohtlikke olukordi jagub kogu päevaks. Soomes on selle ala harrastajaid sadu, tuntuim on vist suusahüppaja Janne Ahonen, kes võistleb Top Fuel sarjas Euroopa tipptasemel.

Soome on Euroopa juhtiv riik kiirendusvõistluste alal kindlasti ka tänu headele rajatingimustele. Rahvusvahelises, eriti Euroopa võrdluses on Soome rajad ainulaadsed ja suurepärased — mujal sõidetakse tavaliselt mahajäetud lennuväljadel. Kiirendusvõistluste pealtvaatajate arv on tasapisi kasvanud. Publikuarvu põhjal on tegemist suurima motospordialaga Soomes. Hooaja populaarseim võistlus toimub juulikuus Alastaros ning kannab nime Nitro Nationals, kusjuures võistluse pealtvaatajaid on loetud kokku enam kui 25 000.

C.S.I. Heureka: Kes on mõrvar?

Soome suve TOP

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD MATTI TIRRI, LINNANMÄKI, JUHLAVIIKOT/MAARIT KYTÖHARJU, SAVONLINNA TRAVEL

Terrassid

Suviti süüakse ja juuakse õues. Soome on täis terrassirestorane, iga järgmine eelmisest kaunim.

Paljudest avaneb suurejooneline vaade linnale või maastikule ning eriti meelikosutav on järve- või merevaade.

Marjakorjamine

Nii mõnigi eestlane on käinud Soomes maasikapõllul marju noppides raha teenimas.

Mõnusam, kuigi mitte sama tulus, on korjata marju metsades, kas või otse suhu. Marjade ja seente korjamine on igaüheõigus, ehk kui just lausa kellegi õuele korjama ei tungi, võib metsaande varuks koguda kõikjal.

Märka haruldast

Üks maailma ohustatumaid loomaliike elab Soomes. Saimaa viigreid pesitseb järvepiirkonnas vaid mõnisada isendit. Sellest hoolimata võib õigetes paikades liikudes neid päris tihti kohata. Põhjuseks see, et viigrid elutsevad üsna väikesel maa-alal. Aga näiteks Savonlinna kandis võib viigrit näha isegi kesklinnas.

Perereisid

Soomlased reisivad oma kodumaal palju ja tavaliselt ikka kogu perega.

Soomes leidub hulgaliselt perereisisihtkohti, kuhu on põhjust ikka ja alati tagasi tulla: Muumimaailm, vee- ja lõbustuspargid, Kalevala teemaküla, turismitalud, loomaaiad jpm.

Siseveekruiisid

Ainulaadsed jääajal välja kujunenud veeteed avavad vaataja silmale suurepäraseid maastikke, mida on kõige mugavam imetleda laevatekilt. Järvedel ristleb kümneid veesõidukeid ning kruiisilaevadega võib ette võtta ka pikemaid retki, näiteks Kuopiost Lappeenrantasse.

Väiksed sündmused

Soome suves juhtub iga päev midagi, ja palju ja meeleolukat. Kõige rohkem torkavad silma traditsiooniliste suursündmuste reklaamid, kuid alahinnata ei tasuks ka kohaliku tähtsusega väiksemaid ettevõtmisi.

Sageli tekib ehedaim pidutuju just külaüritustel, kuhu on kaasatud kõik elanikud ja mis on kogukonna jaoks aasta tipphetk.

Näitus “Mõrv Heurekas” tutvustab kriminalistika tehnilisi vahendeid ja võimalusi.

Näituse külastaja saab ka ise kogeda politseiuurija ees seisvaid probleeme, koguda juhtlõngu, tutvuda laborianalüüsidega ning märkida üles oma avastused ja tulemused.

Külastajat juhivad läbi näituse märkmikus kirja pandud ülesanded. Eesmärgiks on üles leida kolm lahenduseni viivat tõendit ning tuvastada roimar.

Näitusekülastus algab videofilmiga, mis tutvustab noore naise mõrvas kahtlustatavat inimest. Edasi jõutakse mõrvapaika, kust tähelepanelik vaatleja võib leida vihjeid edasisteks otsinguteks. Seejärel tutvutakse lahkamisel saadud andmetega, mis aitavad kuriteo lahendusele järjest lähemale jõuda. Töö jätkub laboris, kus uuritakse sõrmejälgi, mitmesuguseid kangakiude ja loomulikult DNA proove. Uurimise lõppedes võib näitusekülastaja langetada oma otsuse süüdlase osas ning kuulata kurjategija tunnistust.

Näitusel tutvustatakse mitmeid Soomes aastate jooksul tegelikult toime pandud kuritegusid ning tähtsamaid kriminalistikaalaseid läbimurdeid.

Lisaks saab videointervjuude kaudu tutvuda kriminalistikalabori uurijate tööga.

Näitus valmis kõigepealt Montréali teaduskeskuses ja selle algne pealkiri on “C.S.I — Autopsy of a Murder.” Heureka on näituse rentinud Hollandi teaduskeskuselt Museon.

Näitus “Mõrv Heurekas” on mõeldud vanematele kui kaheksa-aastastele lastele.

Suvel (1.5—3.10) on Heureka õuealal avatud Teaduspark Galilei, mis pakub uudistamiseks kümneid erinevaid avastusi mitmest teadusvaldkonnast.

Rongiga Heurekasse

Pidustuste nädal

Festivalisuvi päädib 20.8–5.9 toimuva Helsingi pidustuste nädalaga. Kunstide öö, Huvilateltta kontserdid, paljud minifestivalid ja muud üritused pakuvad linna südames taas kord vaatamist kogu rahvale. Enamik festivaliüritusi on tasuta. Eelmisel aastal ostis Juhlaviikot festivali üritustele pileteid kokku 92 000 külastajat, tasuta üritusi külastas hinnanguliselt 196 000 inimest.

Lihtsaim viis Helsingi kesklinnast Heurekasse jõudmiseks on sõita rongiga Tikkurilasse.

Tikkurilas peatuvad lähirongid K, I, H, N, R ja T. Sõit kestab vähem kui 30 minutit ja jaamast Heurekasse on vaid mõnesajameetrine jalutuskäik.

Teaduskeskus Heureka, Kuninkaalantie 7 (parkla aadress), Vantaa. Suviti avatud iga päev, v.a 25. juunil.

Restoran Chicoâ&#x20AC;&#x2122;s pakub Ameerika kÜÜgi parimaid palasid.

Meie eestikeelne menßß muudab tellimise hþlpsaks.

Chicoâ&#x20AC;&#x2122;s on hästi tuntud oma Ăľdusa miljÜÜ kui ka maitsvate roogade poolest.

Maitseelamus ootabtule ja tunne sÜÜmisest mþnu.

Tere tulemast â&#x20AC;&#x201C; Welcome â&#x20AC;&#x201C; Bienvenidos!

www.chicos.ďŹ

ESPOO: Iso Omena 0IISPANSILTA s Olari -AAPALLONKUJA s Sello ,EPPĂ&#x2039;VAARANKATU s Tapiola, Louhentie 2 HELSINKI: Arabia (Ă&#x2039;MEENTIE s Bulevardi, Hietalahdenranta 5 C Forum -ANNERHEIMINTIE s Itäkeskus )TĂ&#x2039;KATU s Kallio 0ORTHANINKATU s Salomonkatu 3ALOMONKATU s TÜÜlĂś -ANNERHEIMINTIE s Viikki 6IIKINTORI s Vuosaari, Vuotie 45 VANTAA: Jumbo 6ANTAANPORTINKATU s Myyrmäki -YYRMĂ&#x2039;ENRAITTI s Tikkurila, Asematie 11 TUUSULA: Pysäkkikuja 1

TUTVU MAAILMA SUURIMATE MADUDEGA

HELSINGI KESKLINNAS Parim perereisisihtkoht 2008

Troopikaaed 9ÂŽ5.3hh721 0DDLOPD SLNLP

GARDENIA-HELSINKI

.$/-83hh721 83hh721 $DIULND VXXULP D VXXULP

Värskendav sihtkoht aastaringselt!

Tule tutvu Kagu-Aasia puuviljade ja maitsetaimedega.

Tee oma Helsingi-kĂźlastusest unustamatu elamus ja otsi lisateavet linna ametlikult turismilehekĂźljelt www.visithelsinki.fi â&#x20AC;&#x201C; siit saab kĂľige uuemat infot kĂźlastatavate kohtade, sĂźndmuste ja teenuste kohta, aga ka reklaamvoldikuid, kaarte ja palju muud.

ELEVANDI MĂ&#x201E;LU 26.12.09-6.1.10 Giidita jalutuskäik troopikaaias, mille käigus saab tutvuda nii Aasia elevandi eluga kui troopiliste puuliikidega.

52+(/,1( $1$.21'$ 0DDLOPD UDVNHLP

$0(7h673hh721 $XVWUDDOLD VXXULP

Sturenkatu 27

<:781+):17 <:77813)5)2)

WHO ZZZ WURSLFDULR FRP

$YDWXG LJD SlHY Ä&#x192; 3LOHWLG HXURW

Soodne majutus Helsingi kesklinnas

TROOPIKAAED ON AVATUD: E-N 10-18, R suletud, L-P 10-17 Vaata lahtiolekuaegade erandeid netist TROOPIKAAIA PILETIHINNAD: täiskasvanu 3,50 â&#x201A;Ź - laps 1,80 â&#x201A;Ź pensionär 2 â&#x201A;Ź - perepilet 8 â&#x201A;Ź

WWW.GARDENIA-HELSINKI.FI Koetilantie 1, Viikki, Helsingi Tel. +358 9 3478 400 LATES

HINNAD A

1750

&VSRIIVMRKYH XIP MRJS$WXEHMSRLSWXIP ½ [[[ WXEHMSRLSWXIP ½ 3PÂ&#x201A;QTMEWXEEHMSR 4SLNSMRIR 7XEHMSRXMI Suur parkla! ,IPWMRKM 7SSQI

â&#x201A;Ź/in

Helsingi linn Turismi- ja kongressibĂźroo Pohjoisesplanadi 19, Pl 28 00099 Helsingi tel. +358 9 310 13300, faks +358 9 310 13301 tourist.info@hel.fi Turismiinfo avatud: 2.5.â&#x20AC;&#x201C;30.9. Eâ&#x20AC;&#x201C;R kl 9â&#x20AC;&#x201C;20, Lâ&#x20AC;&#x201C;P kl 9â&#x20AC;&#x201C;18 1.10.â&#x20AC;&#x201C;1.5. Eâ&#x20AC;&#x201C;R kl 9â&#x20AC;&#x201C;18, Lâ&#x20AC;&#x201C;P kl 10â&#x20AC;&#x201C;16 www.visithelsinki.fi

T H E B A LT I C G U I D E

SUVI 2010

9

test

Õlu maitseb suvel eriti hästi TEKST HEIKKI KÄHKÖNEN, FOTOD MATS ÕUN

Soome õllevalik kasvab aasta-aastalt. Hetkel on õllesõpradel võimalik valida kümnete suviste õllesortide vahel. Iseäranis meeleolukaid õllesid valmistavad väiksed pruulikojad.

S

oome on traditsiooniline õllemaa. Õlu on suurepärane janujook ja kuulub lahutamatult Soome suve juurde. Seda nauditakse restoranide suveterrassidel, grillipidudel ning igapäevaselt toidukõrvase joogina. Õlu kuulub lahutamatult ka Soome saunatraditsioonide juurde.

Soome väikesed, käsitööl põhinevad pruulikojad on viimastel aastatel jõudsalt suurtele õlletehastele konkurentsi pakkuma hakanud tänu laienenud sortimendile ja õlle kvaliteedi paranemisele. Väikeste pruulikodade toodangut saab nii purkides kui pudelitesse villitult lisaks selvehallidele ka üha arvukamatest väikekauplustest.

EloWehnä õllel on kaua püsiv kaunis vaht. Aroomis on tunda marjalisust ja banaani ning maitses viljalisust. ”Väljapaistvalt hea bukett,” tõdeb AS Tallinki category manager Birgit Ummer.

Nisuõlu on mõnus terrassijook. Filtreerimata ja läbipaistmatu nisuõlu sobib suurepäraselt kergete suviste einete kõrvale. Proovige seda kindlasti kana, valge juustu, kala, spargli, värskete kartulite ja salatite juurde.

The Baltic Guide’i poolt kokkukutsutud asjatundlik žürii koostas pingerea tavalistest kauplustes müüdavatest, maksimaalselt 4,7%lise alkoholisisaldusega suveõlledest.

Esikohad hõivasid väikeste õlletehaste maitsvad ja värsked linnaseõlled. Samas ei jäänud neist kaugele maha ka masstoodanguna valmivad Lapin Kulta ja A. Le Coq Gold.

Kuohu ja Keisari eesotsas Testi võitjaks tuli Seinäjoel tegutseva Mallaskoski pruulikoja Kuohu Vaalea Lager, mille žürii leidis olevat tasakaalustatud ja meeldivalt linnaselise maitsega.

Soome õlletehased on sunnitud tavaliste kaupluste jaoks valmistama kõige suuremas koguses kuni 4,7%-list õlut. Kuohu Vaalea Lager on Soome pehmelt öeldes küsitava õllepoliitika õnnetu ohver. ”Kui Kuohu oleks mõnevõrra kangem, siis

Viiest õllesõbrast koosnev žürii.

võiks teda pidada tõeliselt väljapaistvaks ja suurepäraseks laager-tüüpi õlleks,” sõnas žürii liige, ajalehe Ilta-Sanomat toimetaja ja õllespetsialist Sakari Nupponen.

Teise ja kolmanda koha hõivasid Nokian Panimo Keisari Lager ja EloWehnä. Vär-

vilt kuldkollane õlu üllatas žüriid positiivselt ehtsa ja puhta maitsega.

Keisari Lager on puhas pilsner-tüüpi õlu, mida on suhteliselt harva saada. See sobib heeringa ja värskete kartulite juurde ning kindlasti vähilauale. Žürii üksmeelne arvamus oli, et seda õlut võib julgelt soovitada ka naistele.

Vanad maitsed peavad vastu Mitmed õllesõbrad peavad traditsioonilisi Soome õllemarke – Lapin Kulta, Koff, Karjala, Karhu ja Olvi – igavateks ja iseloomututeks rüübeteks, kuigi tegelikult pole suuremal enamusel soomlastel ja eestlastelgi

Nisuõllede võidukäik Soomes on kätte jõudnud kõigi aegade kõige vungikam nisuõllesuvi. Nõudmine Saksa tüüpi nisuõllede järele kasvab enneolematu tempoga. Õlletehased on toonud turule mitmeid uusi nisuõllesorte, mis sobivad suurepäraselt suvise kuumaga joomiseks. Nokian Panimo EloWehnä on ühe aasta jooksul tõusnud Soome nisuõllede tippu.

Õlletest Õlu

1 Kuo Kuohu Vaalea Lag ge 4,7 % Lager

Valmistaja Välimus

Lõhn

Mallaskoski, Seinäjoki

Täidlane, üsna linnase- Tugevalt linnaseline, leivaline, line, magusavõitu, tasakaalustatud nüansirikas, veidi õunaline. siirupine ja pehme.

Pähkliline ja sügav värv, hea tugev vaht.

Maitse

Kokkuvõte Soome alkoholipoliitika ohver, tahaks saada veidi kangust juurde, muidu täiuslik tervik.

Punktid 92/100

Keisa Lager 2-3 Keisari 4,5 , %

Nokian Püsiv vaht, hele.

Panimo, Nokia

Keisa EloWehnä 2-3 Keisari 4,7 %

Nokian Sumedalt kuldne. Marjaline, röstsaia- Hea ja pikk maitse, sisaldab leppa Panimo, Nokia Tihe, kaua püsiv line ja mahlane. ja pirni. Kuiv, ei ole piisavalt viljavaht. Aus nisuõlu. Kõrbenud kumm. line.

Parim nisuõlu.

Suurepärane suveõlu.

Lõhn on nõrgim komponent.

Lapin Kulta III 4,5 %

Hartwall, Tornio

Nõrk vaht, värvis Tugev aroom, tun- Soome traditsioonilise maitse pähklit ja rosinat. tav leivasus. Aroom prototüüp. Magus linnaselisus, ebapüsiv. järelmaitses humalat.

Tasakaalustatud ja hea tavaõlu. 83/100 Kiretu, sobib sauna ja toidu kõrvale.

A.Le Coq Gold 4,7 %

Olvi, Iisalmi

Kuldkollane ja läbipaistev.

Lühike vaht.

Hea tervik. Sobib sauna, suvilasse ja argipäevaõlleks.

Malmgård Dinkel 4,5 %

Malmgårdin Panimo, Pernaja

Punakas, suhte- Muljetavaldav vilja- Kirbe, magusavõitu. Vesine. Pikk liselt selge. Vähe puuaed, mõdumait- järelmaitse. Lõpp humalane. vahtu. seline, aprikoos.

Koff Lite 4,4, %

Sinebrychoff, Kerava

Hele. Kaunis, hästi püsiv vaht.

Mesine, humalat Puuviljaliselt magus, teravus ei Laisk bukett — maitse ei ole tunda. Üsna anna kohe kätte, kuid maitse jääb kaob kiiresti. värske, kuid vesine. ikkagi poolikuks. Ilmekas, värskendav.

76/100

Koff Extra Brew III 4,5 %

Sinebrychoff, Kerava

Paks ja kaunis vaht.

Aprikoos, suhteliselt pehme.

Prykmestar Vehnä 4,5 %

Värske, viljaline, puuviljaline, puhas maitse.

Värske, puuviljaline ja linnaseline.

Hapuvõitu.

Head, massist eristuvad maitsenüan- Puhas pilsner-tüüpi õlu. sid. Värske algus, humalane järelKergelt joodav kvaliteetõlu, maitse, kuid keskel pisut ebamäärane. sobib ka naistele.

Värske, aga ometi kuidagi väsinud, püsib siiski koos. Järelmaitses humalat. Tavaõlu — iseloomutu.

90/100

86/100

80/100

Lõbus õlu, üllatab täidlusega.

78/100 Pole traditsiooniline Soome õlu.

Huvipakkuv. Suveõlleks sobiv.

Iseäralik aroom. Metalline. Tugev järelmaitse.

Segane ja vastuoluline.

Ei ole tüüpiline Soome õlu.

Metallimaitse häirib.

73/100

Vakka-Suomen Poriselt hall, Banaan, pudruline, Panimo, sogane, koduõlle- koduõlleline.

Uusikaupunki line. Vaht puudub.

Õrnalt banaani, magus ja viljaline.

Vesine ja hapukas.

Nisukoduõlu külasimmaniks.

65/100

Olvi Saunaolut 4,7 %

Olvi, Iisalmi

Kerge ja lühike. Kergelt tsitruseline, Liiga kerge ja iseloomutu. hapukas ja kirbe.

Janukustutaja.

Naistele meeldib.

Kukko Lager 4,7 %

Laitilan Väga hele. Vaht Wirvoitusjuoma- kaob kiiresti. tehdas, Laitila

Väga hele ja läbi- Värskelt puuviljalipaistev. Liisunud ne. Õrnalt linnast, vaht. aga üsna lõhnatu.

Vilja ja isegi kõrbe- Metalline ja läpatanud. Kõrbenud nud suitsusilgu lõhn. leiva maitse. Puudub teravus.

Kuivatatud must leib. Järelmaitse hapukas.

62/100

Jõuetu ja lame. Ei sütita.

58/100 Hapukas. Nagu kehv praetükk, mida tuleb kastmega alla aidata.

nende vastu mitte midagi. Rohkem kui 90% Soomes müüdavatest õlledest moodustavad suurte õlletehaste laiatarbeõlled. Neid ostetakse rohkesti ka laevade ning Tallinna sadama müügikohtadest.

Samas võib säärase menu kirjutada suures osas aastakümnete pikkuse süsteemse turunduse ja reklaami arvele. Inimesed kalduvad sageli ju eelistama tuntud kaubamärke.

Testijate kokkuvõtlik arvamus tõestas, et rahvas ei eksi – traditsioonilised laager-tüüpi õlled on hea kvaliteediga. Neis ei ole kõrvalmaitseid ega sadet. Nad sobivad nii saunaõlledeks kui ka suviseks janukustutajaks, nii linnamelus kui väljasõitudel.

Lapin Kulta III platseerus suveõllede seas neljandale ja A. Le Coq Gold viiendale kohale. Soome kauplustes müüdavat Goldi valmistatakse Olvi õlletehases Iisalmis. See on esimene A. Le Coq’i õlu, mida saab osta vaid Soomest. Õlu on villitud pooleliitristesse purkidesse.

Testis osalenud Mallaskoski, Nokian Panimo ja Laitila Karastusjoogitehases valmistatavad laagriõlled jäävad EL gluteenivabadele toodetele kehtestatud piiridesse ja sobivad seega tarbimiseks ka vastava terviserikkega inimestele. Paljud muud õlled ja eriti nisuõlled gluteenitalumatuse korral joomiseks aga ei sobi.

The Baltic Guide’i õlletestis osalesid Birgit Ummer (AS Tallink Duty Free), Arne Pajula (Eesti suursaatkond Helsingis), Aivar Hanson (Eesti Maitsed), Sakari Nupponen (Ilta-Sanomat) ja Jukka Arponen (The Baltic Guide). Q

10

BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

turism

SUVI 2010

Tee aeg parajaks!

TEKST JA FOTOD MATS ÕUN

Ikka võib juhtuda, et satute võõras linnas kimbatusse — on mingi mõttetu mõnetunnine jupp aega enne, pärast või millegi vahel ja raske on sellega midagi mõistlikku peale hakata.

Q Piknik Kes aga rannamõnudest ei hooli, võib pidada piknikku ehk niisama peesitada ka kesklinnas.

Selleks sobib ideaalselt Punavuori — muruküngas, mis jääb kesklinnast veidi ida poole.

Punavuorile saab piki Bulevardi tänavat Hietalahti poole minnes ning Sinebrychoffi kunstimuuseumi juurest vasakule hoovi keerates. Õigupoolest ongi Punavuori nagu üks kvartalisuurune siseõu või park, mille 19. sajandil rajas kaubandusnõunik Nikolai Sinebrychoff.

Kõige kõrgemal kohal asub pseudohistoritsistlik torn, all aga väike tiik. Punavuoril on ka aiaga piiratud mänguväljakud, mis võimaldavad lastega turistidel oma mudilastest mõneks ajaks enam-vähem rahu saada.

Vahetult Punavuori külje all tegusteb Hietalahti täiturg, mille äärest leiab Kreeka restorani Knossos ja legendaarse Helsingi meremeestekõrtsi Salve. Bulevardi

Q Suplus Kui Tallinnas on supelrannad linna südamest nii kaugel, et kohale jõudmiseks tuleb kindlasti mingit transporti kasutada, siis Helsingi suurim ja populaarseim rand asub kesklinnast umbes 20minutilise jalutuskäigu kaugusel Hietaniemel. Sinna jõudmiseks võib kasutada ka Töölö linnaossa viivat trammi nr 3T. Rand ei avane otse Soome lahele, vaid on n-ö siserand — seetõttu on seal vesi ka garanteeritult soojem kui meres. Suuruselt ületab lai liivariba mõnevõrra Tallinna Pikakari randa.

tänaval, veidi enne kunstimuuseumi, asub elitaarne Soome rahvusrestoran Saaga.

Punavuorilt võib tagasi kesklinna jalutada ka ringiga läbi oivalisi merevaateid pakkuva Kaivopuisto. Alternatiivideks on vastassuund läbi Hietalahti turu, aga ka lõunasuund mööda peamiselt jalakäijatele mõeldud IsoRoobertinkatu, mis pakub taas ohtralt kauplusi, restorane, kiirtoidukohti ja õllebaare.

Pilku püüavad teiste seas Erottaja-poolses otsas tegutsev rikkaliku õllevalikuga Dark Roomi tänavaterrass ja värvikireva tekstiilpiirdega Bar Llamase terrass. Helsingis on kombeks istuda murule võileiba sööma kõikjal, kus selleks ruumi. Populaarne murul istumise koht on Esplanadide vahelisel haljasalal. Mõnevõrra meenutab sealne elu Tartu Pirogovi platsi või kunagist Harjumäge Tallinnas.

Mändide all tegutseb rannakohvik, selle naabruses on korvpalliplatsid ning võrpalliväljak, raskema kehakultuuri harrastajatel on võimalus rinnalt kangi suruda. Supelranna lähedalt leiate ka minigolfiväljaku. Randa puhastatakse regulaarselt — sellest annavad hommikul tunnistust selgelt nähtavad puhastusmasinate jäljed liival. Kesklinna poolt tulles võib jalutada läbi maalilise Hietanieme kalmistu, mis pakub vaatamiseks hulgaliselt maitsekalt kujundatud juugendstiilis hauakive ja -monumente.

Q Öine melu

Õhtuse tänavamelu ihkajatele soovitan aga kesklinnas Bio Rexi taga tegutsevat terrassiala, mille tempokamat osa juhib “mbar.” Õhtuhämaruses tegutseb diskoritepunt, kes mängitab soomekeelset diskomuusikat. Aegajalt kisub tihedas rahvahulgas ka tantsuks.

Võhivõõrad inimesed tutvuvad hõlpsalt ning väikese pealehakkamisega saab ka keskmiselt endassetõmbunud eestlane seal kellegagi jutu peale, kui selleks muidugi soovi on.

Hämaruse varjus intiimsema vabaõhuistumise pooldajatele võib aga soovitada Stockmanni vastas tegutseva Baker’si terrassi ning sellele vahetult järgnevaid Villi Wäinö ja Base terrasse. Seal valitseb sume ja hillitsetum meeleolu.

Veelgi diskreetsem on mõne tänavakäänaku kaugusel tegutsev Torni hotelli

Q Tänavakohvikud Loomulikult jääb alati alles traditsiooniline võimalus toetada end tänava veeres terrassitoolile ja nautida jahedat keelekastet või kerget einet.

Terrasside välisilme osas on Helsingi visuaalselt ehk veidi tagasihoidlikum kui Tallinna kesklinn: puuduvad imposantsed kapitaalsed puust aedikud. Rahvarohke, kogu kvartali pikkune terrass asub Rautatientori ääres. Palaval suvepäeval ei pruugi seal seltskonnaga vaba lauda naljalt leidagi. Alternatiiviks on väiksemad kohad, näiteks aasta õllerestoraniks valitud Kaisla esine platsike, mis on mõnus selle poolest, et sinna ei paista päike ka päeval. Kaisla on vaatamata tagasihoidlikule fassaadile seest üsna ruumikas. Kellele maitseb aga Tšehhi õlu, see võiks sammud seada samuti raudteejaama juures asuva kolmekorruselise Vltava poole. Seal serveeritakse terrassile ka sööke. Päikesepaistelistest terrassidest võib soovitada Kamppi kaubanduskvartali terrassi ja Esplanadil tegutsevat Vespat.

hooviterrass. Pikantse ääremärkusena olgu mainitud ka kahel pool terrassi sissepääsu luuravad, tugeva vene aktsendiga möödujaid peibutavad tänavanaised. Kohavalik on mõistetav, sest Torni on kallis hotell, kus peatub palju heal järjel olevaid ärimehi. Ööklubidest on Helsingis värskeim mai lõpus Mannerheimi tänaval uksed avanud džässiklubi Birdland, kus elavmuusikat pakutakse igal õhtul.

Sinna minnes tuleb aga arvestada piletihinnaga: näiteks küsiti teisipäeva hilisõhtul peaaegu inimtühja saali sisenemise eest 7 eurot.

Usutavasti on nädalalõppudel melu suurem.

Uuepoolsem on ka Tennispalatsi taga kevadel uksed avanud kaksikklubi Huuma-Hurmio, mis eelreklaamis end Helsingi kõige-kõigemaks kiitis. Huuma on avatud kolmapäevast alates, Hurmio tegutseb vaid nädalavahetustel.

T H E B A LT I C G U I D E

SUVI 2010

11

restoranid

Majesteetlik vaade Hesingile TEKST JA FOTOD MATS ÕUN

Torni Ateljeebaar on vaieldamatult Helsingi üks muljetavaldavamatest joogikohtadest.

V

aade linna keskelt üle kogu Helsingi 360 kraadi − sellist vaadet ei paku ükski teine koht, kui välja arvata Olümpiastaadioni vaatetorn. Kuid seal kohvikut ei ole.

Hotell Torni valmis juba enne Teist maailmasõda. Ateljeebaari tutvustati ajakirjandusele 1938. aasta kevadel ning seejärel avatigi baar rahvale. Üles saab hotelli fuajeest, sõites liftiga esmalt 12. korrusele, kust 14. korrusel

Torni ateljeebaarist näeb kogu Helsingit.

asuvasse baariruumi viib kitsuke keerdtrepp. Muidugi on võimalik kohale tulla ka ainult treppe kasutades. Kohvikul on lauad nii vabas õhus − kahele poole avanevatel rõdudel − kui siseruumis.

Tõsi, halva ilma korral, kui keegi väljas istuda ei taha, on sees kohti üsna napilt.

Baari eksklusiivset asupaika arvestades on mõistetav, et odavalt seal läbi ei saa. Toop õlut mak-

sab 7.20 eurot, suurtes klaasides kokteilijoogid aga üle 10 euro.

Süüa arusaadavalt seal ei pakuta, sest ruumi on tõepoolest napilt.

Päikesepaistelise päevaga on poolt tunnikest Ateljeebaaris aga

unustamatu elamus, mis kaalub erksama meelega inimese puhul kindlasti üles mitmetunnise šoppamise. Q

Toscana maitse TEKST JA FOTOD MATS ÕUN

Toscanini trattoria ehk trahter ehk siis põhimõtteliselt töölissöökla, kui sõna sisulist poolt rõhutada, on Helsingis küll pigem valgekraede einestamispaigaks.

B

ulevardi kesklinnapoolses otsas tegutsev Itaalia restoran Toscanini pakub lõuna ajal erinevalt mitmetest muudest söögikohtadest valmistoidumenüüd. Oma käega saab juurde võtta valget võimaitselist Itaalia

leiba, veiniäädikat, rohelist salatit ja õli. Pakkumine kestab 11−14.30.

Võrreldes paljude muude söögikohtade lõunahindadega on Toscanini mõnevõrra kallim. Kaalusin mõnda aega, kas sooritada seekordne proovieinestamine mõni-

sada meetrit kaugemal tegutsevas, samuti Itaalia toite pakkuvas Dennises või siis Toscaninis. Toscanini võlus millegipärast rohkem.

Avatud köögiga restoraniruum meenutab esmapilgul vannituba või duširuumi − nii seinad kui lagi

Toscanini sisekujundus on meeldejääv.

on kaetud kahhelplaatidega. Omaette toredus avaneb uudishimulikule pilgule laes: see on kaetud läikivate(!) retromaiguliselt reljeefse dekooriga metallist moodulplaatidega. Valgustiteks on taas retrolikud dekoratiivse hõõgniidiga ja kuplita lambipirnid. Kogu see visuaalne kompott moodustab aga kokku kummaliselt viisaka ja esindusliku atmosfääri. Restorani ees asub kahel pool ust laiuv terrass, mis erinevalt paljudest teistest on tänavamelust ja tolmust eraldatud klaasseintega.

Lõunamenüü

Päeva bruschetta maksab 10 eurot.

Lõunamenüüst, mis sisaldas praetud maksa (12.50), bruschetta’t (10), pastat (11) ja risotot, (15.50) valisin bruschetta.

Ooteaeg jäi mõistlikkuse piiresse, olles umbes 10 minutit. Veidi küll kummaline oli teenindaja soovitus salatit ise juurde võtta, sest lauale ilmunud taldrikul oli täpselt samasugune salat nagu soovitatud kausis. Vahe ainult selles, et taldrikul olevale salatile oli köögis liialt veiniäädikat

piserdatud, mis muutis selle söömise üsna võimatuks.

Toit iseenesest oli ääretult primitiivne: mainitud salat, mõned noored hernekaunad, paar pooleks lõigatud kirsstomatit, 5−6 sõrmejämedust grillvorstikest, kõvaks röstitud kandiline saiaviil, millel katteks pehmed valged oad. Röstitud saia asemel taldrikul eelistasin ise korvist võtta ja kokkuvõttes sai kõhu siiski kenasti täis. Jooki, kui just erisoove pole, eraldi juurde ostma ei pea − karahvin veega on laual. Lõunamenüü, mis päeviti vaheldub, leiab restorani veebilehelt aadressil www.toscanini.fi Õhtune à la carte menüü on mõnevõrra kallim, tõsiste toitude hinnad ületavad 20 euro piiri või jäävad sellest veidi allapoole. Menüüst leiate kenasti Toscana köögi hõrgutisi ja suurepäraseid Itaalia veine. Kolmekäiguline õhtusöök koos erinevate veinidega maksab aga koguni 79 eurot. Q

√Kust leiab?

√Bulevardi 2/4. Avatud E—R 11—24, L 12—24, P 18—24.

business guide 12

The Baltic

majandusuudised

√Turismiäri kasvuprognoos Turismialale on pandud suured kasvuootused. Soome majandusministeeriumi andmetel peab turismindusega seotud tegevusalade osakaal SKPs tõusma aastaks 2020 üle 5%. Praegu jääb vastav näitaja tugevalt alla 4%.

Kui eesmärk täitub, kasvab selles valdkonnas töötavate inimeste arv üle 170 000, hetkel jagub tööd 130 000 inimesele. Samas ootab riik maksutulude kasvamist 7,5 miljardini praeguse 4 miljardi asemel.

Majandusministeeriumi analüüsi põhjal on turismi valdkonnas Soome tugevateks külgedeks asukoht Venemaa naabruses, ligitõmbavad turismipiirkonnad ning teenuste mitmekülgsus. Nõrkusteks võib lugeda Soome vähest tuntust ja kättesaadavust ning kõrget hinnataset.

√Muusikahoonele

ehitusjärgus raha

Helsingi kesklinna ehitatav Muusikahoone pidas maikuus sarikapidu. Ehitustööd edenevad graafikukohaselt ja hoone peaks valmima järgmisel kevadel.

Siis saavad majja kolida Raadio Sümfooniaorkester, Helsingi linnaorkester ning Sibeliuse Akadeemia.

Muusikahoone esimene kontsert on kavandatud järgmise aasta augustisse. Hoones asub lisaks 1700 kohaga kontserdisaalile ka viis väiksemat saali ning muid publiku käsutuses olevaid ruume. Prognoosi kohaselt ulatuvad Muusikahoone ehituskulud 160 miljoni euroni.

BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

SUVI 2010

Metroojaama remont

Pro Musica Fond annetab Muusikahoonele miljon eurot.

Summa antakse Muusikahoone fondi haldamiseks rajatavale Pro Musica sihtkapitalile. Sihtkapitali eesmärgiks on edendada kõrgkultuuri ja väärtmuusikat puudutavat tegevust.

Lisaks jagab Pro Musica Fond sel aastal väärtmuusika toetuseks abirahasid kokku 325 000 euro eest.

√Tuumaenergiat juurde?

Soome parlament asub 1. juulil hääletama uute tuumaelektrijaamade ehitamist sätestavat eelnõu.

Otsustavad hääletused moodustavad parlamendi kevadise tööperioodi viimase päevakorrapunkti.

Valitsus vajab parlamendi tuge kahe uue tuumaelektrijaama ehitamiseks: Teollisuude Voima ehitaks uue jaama Olkiluotosse ja Fennovoima kas Pyhäjokile või Simosse.

Küsitlustel on väljendanud oma toetust uutele tuumaelektrijaamadele üle poole rahvasaadikutest, kuid hääletuse teeb põnevamaks tõik, et mõned ehitust pooldavad rahvasaadikud on agressiivsed tuumaenergia pooldajad.

Tuumaenergia lisaehitust pooldavad eelkõige kolme suurema erakonna esindajad, idee veendunud propageerija on koalitsioon. Gallupi uuringute kohaselt on peaaegu pooled soomlastest lisaenergia poolt, vastaseid on umbes 20% ja kolmandik vastanutest jääb erapooletuks või puudub neil oma seisukoht.

Foto Helsinki/Paul Williams

K

ulosaari metroojaam on alates juuni algusest kuni aasta lõpuni remondi tõttu suletud. Remonti on vaja, sest perrooni kaitsvas plekk-katuses puuduvad tükid ja metroo oranžid sildid kirjaga “Kulosaari” on loetamatuks tuhmunud. Remondi käigus laienda-

takse piletimüügihalli, ehitatakse eskalaator, uuendataks perroonide katet ja paigaldatakse uus katus. Põhiremont valmib 2011. aasta alguses, kuid jaam võidakse avada juba oktoobris-novembris. Raskeimad tööd plaanitakse teha suvekuudel. Baasremondi hinnanguline maksumus on 6

miljonit eurot. Metrood asendab buss 16X, mis sõidab Herttoniemi metroojaama ja Kulosaari vahel vastavalt metroo lahtiolekuaegadele iga 8–15 minuti järel. Kulosaari on Korkeasaari loomaaiale ja Mustikkamaa rannale lähim metroojaam.

Restoranitoit odavneb?

R

estorane ja hotelle koondav organisatsioon Turismi- ja Restoraniteenused (MaRa) on teatanud, et nende 3600 liikmesettevõtet on nõustunud alates 1. juulist langetama restoranitoitude hindu.

Sellisel juhul langeks restoranis tarbitavate toitude ja alkoholivabade jookide käibemaks praeguselt 22%-lt kolmeteistkümnele protsendile. Restoranid plaanivad hindu langetada 7,4%. Näiteks odavneb 20 eurot maksva roa hind 1,4 euro võrra. MaRa kavatseb koos Tarbijate Nõudluse Uurimiskeskusega uurida hinnalanguse mõjusid. Poodides müüdavate toidukaupade osas näitas uurimus käibemaksu languse positiivset mõju hindadele.

T H E B A LT I C G U I D E

SUVI 2010

13

Ooperifestivali Eesti sisu Anu Aimla on staažikas koorilaulja ja laulupedagoog, kes töötab lavakunstikateedri tudengite ja mitmete lastekollektiividega, kuid on aidanud häält seada teiste hulgas ka näiteks Birgit Õigemeelel ja Iiris Vesikul.

I

lmselt on päris raske leida inimest, kes poleks midagi kuulnud Savonlinna ooperifestivalist. Esimene liigutus tulevase rahvusvaheliselt maineka muusikapidustuse suunas tehti juba 1912. aastal, mil Aino Ackté juhatusel toodi publiku ette peamiselt Soome oopereid. Esimene maailmasõda katkestas tärkava traditsiooni ning alles 1967. aastat loetakse kaasaegse festivali tõeliseks alguseks.

Ooperite esitamisel on solistide kõrval oluline roll ka ooperikooril. Koor toob koos orkestriga ooperisse massiivsed kõlad ning monumentaalsuse. Just ooperikooris osalemine seobki Anu Aimlat juba 11. hooaega järjest Savonlinna ooperifestivaliga. Anu Aimla on ka Eesti koorilauljate esindaja Savonlinnas.

11 aastat suvelaulu Kui Anu 1999. a esimest korda Savonlinna festivali ooperikoori kandideeris ning valituks osutus,

oli eestlasi kooris ligikaudu üks kolmandik ehk 30. Praeguseks on see arv kolm korda väiksem. Kümmekond aastat tagasi oli keset suve poolteist kuud festivalil osalemine ka majanduslikult üsna tasuv.

Praegu on kasu marginaalne ning võib pikemas perspektiivis osutuda isegi miinuseks, kui selle nimel loobutakse stabiilsest tööst.

Majanduslikust motivatsioonist tähtsamaks hindab Anu Aimla aga festivalil osalemise emotsionaalset külge. On tõeline elamus laulda samal laval maailma suurte ja väga suurte nimedega.

Savonlinna ooperifestival tähendab koori liikmetele palju enamat, kui lavalt publikule paistab. Iga järgmine hooaeg algab juba varakult kandideerimisega, mis tähendab ettelaulmist kas Savonlinnas, Helsingis või Tallinnas. Ooperikoori praegune juht Matti Hyökki on võtnud suuna koori koosseisu stabiliseerimisele.

Et mitmeid oopereid esitatakse ka järgnevatel aastatel, on tõhusam

lavaproove teha, kui osa koorist on juba asjadega kursis.

Eesti tipplauljad Majanduslik olukord on vähendanud koori suurust 10 liikme võrra.

Sestap on koori laulma pääsemine praegu mõnevõrra raskem kui varem. Sellele vaatamata laulavad kooris paljud, kellele laulmine pole niivõrd töö kui hobi – koorijuhid, pedagoogid, muusikaüliõpilased jpt. Aegade jooksul on aga Savonlinna ooperikooris laulnud terve rida nimekaid soliste Eestist: Aare Saal, Heli Veskus, Alar Haak, Mart Mikk, Janne Sevtshenko, Rando Piho, Eugen Antoni jpt. Koor koosnebki peaasjalikult soomlastest ja eestlastest. Peale festivali tuleb ooperikooril aasta jooksul ette ka muid esinemisi.

Enne festivali toimuv prooviperiood on väga pingeline. Keerulised dekoratsioonid ja lavad võtakse pärast proovi lõppu koost lahti ja järgmised ehitatakse öösiti üles. Iga ooper saab 2−3 päeva

lavaproove. Proovid on väga olulised just koorile, sest koor peab etenduse käigus ajaliselt ning logistiliselt väga täpselt liikuma.

Ka valitseb kulisside taga range kord ja omapäi uitamine etenduse ajal pole lubatud. Tuleohutuseeskirjad on selged ja karmid.

Käiguteed peavad olema vabad, sest ooperikostüümides koor ja näitlejad võivad kujult meenutada väiksemaid heinasaade ning ekstreemolukorras liikumine ei pruugi olla kõige sujuvam.

Argipäev ja meelelahutus Miljöö on Savonlinnas aga tõeliselt paradiislik: väiksed maalilised kaljusaared, festivalilava asupaik Püha Olavi kindlusmuuseumis, kahekorruselised puidust restoranlaevad ning provintslik rahu, mille kohta Anu Aimla ütleb: „Tore on minna puhkusele, kui selle eest ka veel makstakse.“ Savonlinnas tuleb ooperikoori lauljatel leida endale ise elamispind. Mida aasta edasi, seda kõrgemaks kruvitakse üürid – nagu suvises Pärnus.

Samas on Anu sõnul meeldiv igal suvel taas kohata tuttavaid inimesi, kes teretavad ning poemüüjaid, kes sind ära tunnevad. Eestlased hoiavad Savonlinnas kokku. Koos peetakse ka jaanipäeva, sest Soo-

mes on jaanipäev liikuv püha, mida tähistatakse pööripäevale lähimal nädalavahetusel. Ooperikoori ja orkestri vahel peetakse jalgpallivõistlus. Nädal enne festivali lõppu toimub brunch, kus tänatakse kõiki osavõtjaid ning antakse muu hulgas välja preemia parimale koorilauljale. Eelmisel aastal osutus selleks taas eestlane – juba kolmas – Simo Breede.

Festivali ajal pakub meeleolukat vaatepilti juba tunde varem algav inimeste kogunemine etendustele. Väga populaarsed on ka piknikud ning muljete vahetamine pärast etendusi, mis toimub restoranides ja terrassidel, kus esinejad segunevad pealtvaatajatega. Leidub hulgaliselt neid, kes saabuvad festivalile mitmeks päevaks ning saavad rahus nautida Saimaa kaunist loodust nii päeval ooperihelide saatel kui sumedatel suveöötundidel. Ööbimisvõimalusi pakuvad muu hulgas Hotell Herttua ja Hotell Kruunupuisto. Piirkonnale lisavad huviväärsust maailma suurim puukirik, kunstikeskus Retret ning Metsamuuseum.

Tekst ja foto Mats Õun

Anu Aimla on Savonlinna ooperikooris töötavate eestlaste usaldusisik.

Espoo on mõnus ajaveetmiskoht!

Espoo ootab turiste – siin jätkub tegemist kogu perele: tervisespordihall HUIMALA, Põhjamaade suurim veekeskus SERENA, Nuuksio rahvuspargi loodusrajad, WeeGee keskus ja EMMA – Espoo kaasaegse kunsti muuseum, ostukeskused ning palju muud toredat.

Espoos on rohkesti tasuta parkimiskohti ning hea ja kiire ühendus Helsingi kesklinnaga. Teavet majutuse ja muu kohta leiad hõlpsasti aadressilt www.visitespoo.fi

Espoon Matkailu Oy 10. korrus, Keskustorni, Tapiola 02100 Espoo Tel +358 (0)9 8164 7230

ome Kas plaanid tulla So õppima või tööle?

Infot Helsingi piirkonna kohta!

Alajaotusest “Helsingi regioon“ leiad teavet Helsingi, Espoo, Vantaa ja Kauniaineni teenuste kohta. www.infopankki.fi/helsingiregioon

Sinu giid Soome ühiskonnas.

Vajad teavet vabaajaveetmise kohta?

Kas murrad pead d, k kuidas leida elamispind, soom e keele kursus või töökoh t?

Tule Infopankkisse!

Meilt saad igapäevastele küsimustele vastuseid eesti keeles. |

Aastatellimus (4 numbrit) tutvumishinnaga: 99 EEK (Eesti) 10 EUR (Soome)

Tellimus nimi ettevõte aadress

tel.

Tellin The Baltic Guide - lehe aastaks, palun!

Värsket infot Soomest 4x aastas!

Saada tellimuskupong faksiga +372 6 117 761 või posti teel aadressile The Baltic Guide Põhja pst. 25, 10415 Tallinn e-mail: editorial@balticguide.ee

|

|

中文

T H E B A LT I C G U I D E

SUVI 2010

15

lastega

Lusti kogu perele TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD LÕBUSTUSPARKIDE ARHIIVID

Soome lõbustusparkide külastajaid loendatakse miljonites.

K

ülastajate arvu poolest on Soome lõbustusparkide seas esikohal Linnanmäki Helsingis. Juba aastaid on sissepääs Linnanmäki lõbustusparki olnud prii, seega saab külastajate hulka arves-

tada vaid hinnanguliselt. Kuid 21. sajandi alguskümnendil on miljonipiir ületatud igal aastal, ja sama juhtub kindlasti ka tänavu suvel.

Pidevalt täienevatele atraktsioonidele pole sel suvel midagi uut lisandunud − uut ehitatakse uueks

aastaks, kuid valikuvõimalus on sellest hoolimata suur: kokku on erinevaid atraktsioone üle 40.

Mitmekülgne Särkänniemi Elamuspargiks nimetatud Särkänniemi on oma nime igas suhtes väärt. Lisaks laiale atraktsioonide valikule võib seal näha delfiinietendusi, külastada akvaariumimaailma, planetaariumit, vaatetorn-restorani Näsinneula, kunstimuuseumit ja laste loomaaeda. Suve vingeim uudis Särkänniemi elamuspargis on uued Ameerika mootorrattamäed nimega MotoGee. See atraktsioon viib lõbutsejad tempokale sõidule Näsijärvi järve lainete kohale.

Mootorrattasõidu meeleolu pakkuv atraktsioon kiirendab hetkega 60 kilomeetrini tunnis. Rada tõuseb 13 meetri kõrgusele ning enne kui finišijoon paistma hakkab, saab nautida autentseid motoringrada simuleerivaid kurve ja kiirust. Rada läbitakse peadpööritava 35 sekundiga. Särkänniemi regulaarseid külastajaid on kokku umbes 650 000.

Rölli ja kardisõit Lõuna-Pohjanmaal Alahärmäs asuvast Powerparkist on kujunenud piirkonna keskne turismisihtkoht. Peaaegu 100 hektaril asuv Powerpark on rajanud vinge kardiraja otse Mika Salo Circuiti ümber.

Lisaks asuvad Powerparkis heatasemeline hotell, lõbustuspark, telkimisplats, Euroopa suurim sisekardihall ja Rölli teemapark.

Tänavu suve eeldatatav külastajate arv peaks olema umbes 400 000.

25 aastat lõbutsemist Kouvola lõbustuspargis asub Soome kõrgeim atraktsioon.

T

ykkimäki lõbustuspark Kouvolas tähistab sel suvel oma veerandsajandat sünnipäeva. Soome suuruselt kolmas lõbustuspark on pidevas uuenemises. Päris alguses sai see tuntuks nostalgiapargina, kuhu sattusid paljud Helsingi Linnanmäki lõbustuspargist eemaldatud atraktsioonid. Muuseas töötavad need tänini, olles endiselt populaarsed, kuid Tykkimäkil tegutseb kokku 40 atraktsiooni, mille hulgas on ka palju uusi seadmeid Kõige uuem lõbustuspargivigur on eelmisel aastal kasutusele võetud seade, mis on ühtlasi ka Soome kõrgeim − Star Flyer kerkib maast enam kui 70 meetri kõrgusele. Sel kevadel avati pere kõige väiksematele mõeldud, aktiivset liikumist soodustav tegevuspaviljon Mukkelis Makkelis. Sisuliselt on tegemist hiiglasliku siseruumides asuva mänguväljakuga, kus leidub ohtralt ronimisseadeldisi ja liumägesid.

Tykkimäki lõbustuspark jääb Helsingist umbes 140 km kaugusele. Rongi- ja bussiühendus on hea ning piisavalt tasuta parkimiskohti leiavad ka need pered, kes eelistavad oma autoga reisida. Soovi korral leiab öömaja Tykkimäki Camping laagri- ja matkaalalt, kus asuvad ka rendimajakesed. Telkijatele ja majakestes peatuvatele reisijatele pakutakse valmispakette, mis teevad lõbutsemise soodsamaks. Sissepääs lõbustusparki on tasuta, päevapileti hind koos randmepaelaga on kõigile, kes pikemad kui 120 cm, 27 eurot (umbes 420 krooni). Q

Linnanmäki

Lõbustus/teemapark Linn

Eripärad

Linnanmäki

Helsingi

Pilet 35 € (kalleim randmepael/ päevapilet); park on 60 aastat vana, uueneb pidevalt.

Särkanniemi

Tampere

Pilet 32 €; delfinaarium, planetaarium, akvaarium, kunstimuuseum jpm

Tykkimäki

Kouvola

Pilet 27 €; vana hea lõbustuspargimeeleolu.

Wasalandia

Vaasa

Pilet 17 €; sama piletiga nii vee- kui lõbustusparki.

PowerPark

Alahärmä

Pilet 29 €; tipptasemel kardirada ja Rölli-küla.

Muumimaailm

Naantali

Pilet 21 €; muumide teatrietendused hinna sees.

Puuhamaa

Tervakoski

Pilet 19,5 €; 100 erinevat tegevust.

Visulahti

Mikkeli

Pilet 19,5 €; muu hulgas vahakabinet ja muuseumiautod.

SantaPark/Pajakylä

Rovaniemi

Pilet 15 €; Jõuluvana töötuba ja jõuluteema.

Serena

Espoo

Pilet 23 €; Põhjamaade suurim veelõbustuspark.

20 € = 313 Eesti krooni

Hispaania lõbustusja veepargid Vaasas Vaskiluotos asuvad kõrvuti lõbustuspark Wasalandia, veepark Tropiclandia ja heas korras matkarajad. Tegemist on eelkõige veidi noorematele suunatud laheda lõbustuspargiga, kus igal suvel lustib kuni 100 000 huvilist. Paari aasta eest sai Wasalandia omanikuks Hispaania ettevõte Aspro Ocio. Samasse kontserni kuuluvad Soomes veel Tervakoski Puuhamaa (Hämeenlinna lõunaservas), Visulahti Mikkelis ja Serena veepark Espoos. Puuhamaa ja Visulahti on mitut sorti meelelahutust pakkuvad lõbustusettevõtted, kus asuvad muu hulgas ka vahakujude tuba, motorajad, veepargid, mängud, batuudid jpm. Serena on traditsiooniderohke veepark avarate siseruumide ja suure õuealaga, kust leiab mitmeid basseine ja erineva raskusastmega liumägesid.

Igal aastal käib kõigis Aspro Ocio kohtades kokku sadu tuhandeid inimesi.

Särkänniemi

Kuulsaimad soomlased Maailma tuntuim soomlane on Jõuluvana, pea sama hästi tuntakse tänapäeval ka muumitrolle. Jõuluvana “päris” kodu asub Nabapiiril Rovaniemis. Pajakyläs tegutseb Jõuluvana aasta läbi ning suviti on avatud ka naabruses asuv Santa Park (T–L). Jõulude võlu lummab isegi südasuvel.

Särkänniemi

Muumide siniste majadega kodukant asub Naantalis. Teemapark on pälvinud ohtralt kiitust ja rahvusvahelisi auhindu. Muumioru elanikud suhtlevad lastega vahetult, ajades oma muumiasju otse külastajate keskel, lisaks saab teater Emma laval näha muumide tegemistest rääkivaid etendusi.

Jõuluvana juures Rovaniemis käib igal aastal enam kui pool miljonit külastajat. Muumimaailm on avatud vaid suviti, kui mitte arvestada võlutalve nädalat külmal ajal. Praeguse hooaja teema on lendamine, seega on Muumimaja õuele saabunud Piripoisi lennuvigur. Muumiorus lendavad ka nõiad oma luudade seljas. Külastajate arv on vähehaaval kasvanud, ületades viimastel aastatel 200 000 piiri. Q

T H E B A LT I C G U I D E

SUVI 2010

17

turism

Ainulaadne Järve-Soome √Lennates

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD SAVONLINNA TRAVEL JA GOSAIMAA/MIKKO NIKKINEN

Puhtad, saare- ja kalarikkad järved on suviti mitme Soome linna turismimagnetiks Puhtad turismimagnetiks.

T

he Baltic Guide’i suvenumbri läbivaks teemaks on Järve-Soome, püüame seda kaunist ja vaheldusrikast piirkonda lugejale lähemale tuua. Termini JärveSoome võttis kasutusele geograaf J. G. Granö 1930. aastate alguses.

Granö tõmbas vaba käega piiri ümber kõige rikkalikuma vesistupiirkonna, kuid järvi on Soomes mujalgi palju. Jätame meiegi põhjaja läänepiirkondade vesistud seekord tähelepanuta ja keskendume idapoolsele ehk paljude arvates ainsale ja õigele Järve-Soomele.

Jääaja pärand Soome järved on umbes 8000 aasta taguse jääaja pärand. Jäärinde ebaühtlase taganemise käigus kujunes välja mitmesuguseid maastikke alates tasandikest kuni järskude kaljuseinteni. Kõige vaheldusrikkam on maastik Järve-Soomes, kus asub ainulaadne siseveesaaristu.

Tänu veeteedele ühendavad Soome järved mitmeid linnu. Saimaa kaldal asuvad Lappeenranta, Imatra, Mikkeli, Savonlinna, Kitee, Varkaus ja Joensuu ning sama veeteed mööda pääseb laevaga ka Kuopiosse ja Iisalmisse. Saimaa kanali kaudu saab Lappeenrantast purjetada Soome lahele, seega on Saimaa kallastelt kättesaadav kogu maailm. Teised suured järvealad on Päijänne vesistu ja Häme järvemaa. Päijänne kallastel paiknevad Jyväskylä ja Lahti linnad, Häme piirkonnas ühendab vesistu Tamperet ja Hämeenlinna.

Norra

Venemaa

Rootsi Rovaniemi

Oulu

Iisalmi Kuopio

Vaasa

Joensuu

Vanderselli Järve-Soome

Jyväskylä Pori NÄSIJÄRVI

Mikkeli

Tampere Hämeenlinna

Heinola

Naantali Turku Maarianhamina

Savonlinna

PÄIJÄNNE SAIMAA

Imatra

Lappeenranta

Lahti Kouvola Kotka

HELSINGI

Eestimaa

Ida-Soome imed

√Fakte Saimaast

Kõrgus merepinnast 76 m 2 Pindala 4460 km km 194 us pikk rim Suu Suurim laius 138 km Keskmine sügavus 17 m Suurim sügavus 82 m Rannajoone pikkus 14 850 km Saarte arv 13 710

SAIMAA KANAL. Veetee Saimaalt Soome lahele ehitati 1850. aastatel ja see on endiselt aktiivses kasutuses, kuigi suurem osa teest kulgeb läbi Venemaa.

PÜHA OLAVI KINDLUS. Savonlinna ooperipäevade lavana tuntud kindlus on hoolimata 500 aastast hästi säilinud.

TOIDUTRADITSIOONID. Kalatäidisega leivakakud (kalakukko)

VESISTU. Ainulaadse järvemaastikuga saab kõige paremini tutvuda kruiisilaeva tekilt. Lühemaid ja pikemaid laevareise pakutakse kõikide linnade sadamates.

TURUD. Suviti käib Soome linnaturgudel vilgas elu. Pakutakse värskeid köögivilju, kala ja muud toidukraami.

Turult leiab vajalikku suveniiridest kuni esmatarbekaupadeni.

Järve-Soome süda on endastki mõista Saimaa. Turisti jaoks tähendab see peale ainulaadse looduse ka mitmete linnade vaatamisväärsusi ning üritusi. Saimaa vesi on puhas ja ujuda võib kõikjal. Suviti on populaarseim ajaviide kalapüük. Õngitsemise jaoks luba vaja ei lähe, kuid teist tüüpi kala-

Lappeenrantasse

e √Eelmisel aastal alustas lend airTallinnast Lappeenrantasse Baltic. Kõige odavamad edasii tagasi lennud on maksnud iseg ks tasu tid Pile ni. kroo alla 500 a broneerida aegsasti, sest mid em väh a sed , osta d nee varem tuleb maksta.

püügiks, näiteks spinningu heitmiseks, on vaja vastav luba hankida.

Loa võib osta mugavalt internetist (www.kalastuslupa.net). Tavaturist peab rahakotti kergendama riikliku kalapüügihoolduse ja läänipõhise loa eest (Saimaal kalastamiseks Ida-Soome lään). Load kehtivusega üks nädal maksavad kokku 13 eurot. Alla 18aastastel pole luba tarvis. Saimaa tavalised saakkalad on haug, ahven, koha, särg, siig ja lõhe, kuid konksu otsa võib sattuda mis tahes mageveekala. Elukutselised kalamehed püüavad lõhelisi ja hõrgu maitsega rääbiseid noodaga. Harrastajad võivad tiheda silmaga võrku kasutades saada üsnagi head rääbisesaaki. Rääbis on maitsev lihtsalt praetult või ka leivakaku sees. Q

Kuopios, lörtsy ehk õhuke õlis küpsetatud liha- või moositäidisega pirukas Savonlinnas, rääbised mitmel moel, Karjala pirukad jne. IdaSoome pakub erinevaid hõrgutisi igale maitsele.

LAPPEENRANTA LIIVALINN. Sadamapiirkonna tõmbenumbriks on juba seitsmendat korda tuhandetest liivakilodest meisterdatud linn, mille keskne teema on sel aastal dinosaurused.

SAIMAA VIIGER. Jääaja tagajärjel isolatsiooni jäänud ja Saimaal kohanenud viigriliik. Viigrite hulk on tänu looduskaitsele kasvanud vähem kui sajast umbes 250 isendini.

BA A LT TTHHEE B

18

turi

Kalaoaas keset linna TEKST JA FOTOD JUKKA ARPONEN

Vuokse kalastuspark asub unenäoliselt kaunis Varpasaaris võimsa Vuoksijoki ääres ja peaaegu Imatra kesklinnas.

V

uoksi on see jõgi, mida mööda voolab Saimaa järvevesi Laadogasse.

Või õigemini voolaks vabalt, kui jõge pole mitmest kohast tammidega tõkestatud. 150 km pikkusest Vuoksi jõest asub nüüdseks vaid 15 km Soome pinnal. Jõgi algab Imatralt, kus asuvad kaks suurt hüdroelektrijaama koos tammidega. Nende vahele jääb umbes 5 km pikkune jõelõik, kus vett on alati piisavalt.

Vuokse kalastuspark asubki just seal. Üks selle kandi turismiteenus on jõekruiis ühelt tammilt teisele, mille käigus saab näha linna kesksemaid paiku − juba Kalaspuisto saar iseenesest on vaatamist väärt. Päris neeme tipus asub Soome kindlasti üks toredamaid matkapaiku koos paarikümne karavanikoha, mõne matkaonni ja telkimisplatsiga.

niivõrd erilise hõrgutisega. Imatra tuurad kasvatatakse püügisuuruseks kohalikus kalakasvanduses, kus emaskaladelt võetakse ka kaaviari. Kalamarja saab kalastuspargist kaasa osta: 50 g purk maksab 75 eurot, mis teeb kilohinnaks 1500 eurot.

Ettevõtja Taisto Kainulainen räägib, et kalastuspark korraldab tutvumisreise ka Venemaa kalapüügi- ja sõjaloolistesse paikadesse, peamiselt Karjala kannasele.

Sellise reisi korraldamist tuleb alustada vähemalt kuu aega varem, üheks põhjuseks viisakorralduse

Tuura ja kaaviari Kalastuspargi magnetiks on tuurakala, kalabasseinis ujub neid kolmesaja isendi ringis. Ühe-kahekilosed tuurad suitsutatakse kõrvalasuvas suitsutustsehhis ja süüakse värskelt kalastuspargi restoranis nimega Wanha Virveli, mis pakub soodsa hinnaga kalaroogi otse buffet-lauast. Suitsutuura võib loomulikult ka matkaeineks kaasa osta ning viia reisimeeneks kaugemalegi − tegemist on lihtsalt

Taisto Kainulainen ja äsja püütud tuur.

eripärad. Seega tasub huvilistel juba varakult teavet küsida.

Vuokse kalastuspargis saab korda ajada kõik õngitsemiseks vajalikud load ning vajadusel laenutada ka vastavad vahendid. Sobiv varustus on spinning ja õng, millega saab järvest välja tõmmata peaaegu kõiki järvekalu lõhest alates. Lollikindel saak tuleb kalabasseinist, milles ujuvad ringi püügivalmiks kasvatatud forellid. Tuura tõstetakse kahvaga välja väiksemast basseinist.

Kalastuspark on tuttav nii mõnelegi eestlasest jagratturile, sest paari aasta eest korraldati seal enam kui 500 Ida-Soome jalgrattamatkast osavõtnu toitlustamist.

Sellest ajast on aga koht palju muutunud, sest peahoone, tunnisaun ja õu läbisid mõne aasta eest põhjaliku uuenduskuuri. Ümbruskond on heas korras ja ruumid vastavad rangetele nõuetele.

Eestist on käinud inimesed ka kalastuspargi korraldatud tulusepüügi MMvõistlusel. Toimub muidki üritusi, muu hulgas peetakse suve jooksul paaril korral kalalaata ja Imatra Big Band Festivali toimumise nädalal saab kontserte kuulata traditsiooniliselt ka kalastuspargis. Kuumadel suvepäevadel on kalastuspargi kavas veesuusatamine ja muu märg meelelahutus. Pargi vahetus läheduses asuvad ujula ja rand.

Paar kilomeetrit allavoolu seisab vana hüdroelektrijaama tamm, mille taha jääb kuulus Imatra kosk.

Kuivanunagi on Euroopa suurim kosk märkimisväärne vaatepilt, kuid juuni lõpust augusti keskpaigani pahiseb vesi kosest alla igapäevastel kell 18 algavatel etendustel. Q

Kahe järve vahel TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD TAMPERE LINN JA SONY MUSIC

Tampere linn on kerkinud Tammerkoski kose ümber.

Toimub Q Professionaalid tegutsevad

Challengeri tasemega tenniseturniir Aamulehti Tampere Open toimub Tampere Tennisekeskuses 29. korda. Samal ajal peetakse neljandat korda ITF Future naiste tenniseturniiri. Meeste võistlus on maailma vanim pidevalt korraldatud meeste ATP turniir: esimene turniir peeti 1982. aastal Pyynikil.

Meeste Aamulehti Tampere Open 2010 auhinnafond on 50 000 dollarit.

24.7—1.8 Aamulehti Tampere Open

Q Rahvusvaheline teatrifestival

Tampere Teatrisuvi on lavakunsti vaieldamatu tippüritus. 2010. aasta kava toob muu hulgas publiku ette külalisetendusi Iirimaalt ning venepärast draamat otse Dublinist ja Moskvast. Eestit esindab teater NO99.

2.—8.8 Tampere Teatrisuvi

T

ammerkoski kohiseb Tampere südames Näsijärvi ja Pyhäjärvi järvede vahel. Kunagi asus kose vahetus läheduses märkimisväärne tööstuspiirkond ning Tampere linn ongi vähehaaval kerkinud selle ümber.

Tänaseks on tööstus kolinud mujale ning vanadel tehasehoonetel on uued omanikud, näiteks muuseumikeskus Vapriikki ja Kosekeskuseks ristitud kaubanduskeskus. Üle Tammerkoski kul-

geb mitmeid sildu, millelt avaneb vanale kosele kaunis vaade.

Nii Näsijärvi kui Pyhäjärvi pakuvad suurepäraseid võimalusi laevakruiisideks ning mõlemal järvel toimubki korrapärane liiniliiklus.

Hopealinja viib reisijad Hämeenlinnani, Näsijärvil ristleb aga enam kui saja-aastane laev Intti.

Tammerfesti ajal ristleb mootorlaev Tammerkoskiga rokirahvas.

Tammerfest on Soome suurimaid linnafestivale, mille kontserdid toimuvad kogu linnas nii siseruumides kui vabas õhus. Laevakontserdid on kavas kõigil festivalipäevadel ehk siis 14.–17. juulil. Rokikruiisid algavad igal õhtul kell 19 Laukantori sadamast.

Leningrad Cowboys ja Stalingrad Cowgirls Tammerfestil astuvad teiste seas lavale Soome bändid Leningrad Cowboys ja Stalingrad Cowgirls.

Suveturneede käigus jõuavad

mõlemad bändid ka mujale Soome ja kontserte antakse pea sügiseni.

Cowboys on jäänud truuks rokiklassikutele ja tuttavlikule kuvandile, millele on omased päikeseprillid, terava ninaga kingad ning pikad püstised juuksetukad. Tüd-

rukutebänd Cowgirls viljeleb aga originaalmuusikat. Bändi teine album “Kiss Your Heart Goodbye” ilmus kevadel.

14.−17.7 Rokifestival “Tammerfest” Q

IC G GU UIIDDEE

SUVI 2010

ism

Toimub Järve-Soomes Q Kuu aega ooperit

Foto Hannu Luostarinen

Savonlinna ooperipäevad toovad igal aastal Püha Olavi kindlusse kokku enam kui 60 000 ooperisõpra. Selle suve uuslavastus on “Tosca,” kuid lauldakse ka varamatest aastatest tuttavaid oopereid “Madama Butterfly,” “Carmen” ja “Lucia di Lammermoor.” Lisaks tulevad ettekandele Stockholmi Kuningliku Ooperi lavastused “Figaro pulm” ja “Elektra.”

Ooperipäevade kunstiline tase on kõrge ja solistid maailmatasemel. Uued ooperidiivad, sangartenorid ja megabassid leitakse sel aastal esimest korda rahvusvaheliselt võistluselt, kuhu on pärast karme eelvoore sõelale jäänud 20 tulevikutähte kõikjalt maailmast. Prestiižne žürii koosneb maailma tuntuimate ooperimajade juhtidest, kelle seas on Elaine Padmore (Royal Opera House Covent Garden), Jonathan Friend (Metropolitan Opera, New York) ja Bruno Michel (Théâtre du Châtelet, Pariis). Noorte lauljate konkurss algab avavõistlusega 21.—23. juulil. 25. juulil toimuvasse finaali pääsevad edasi 6 parimat lauljat. Auhinnad on väärikad: võitja saab 20 000, teise koha omanik 10 000 ja kolmas 5000 eurot. Ülejäänud finalistid saavad igaüks 1000 euro suuruse lohutusauhinna.

2—31.7 Savonlinna ooperipäevad 20.—25.7 Ooperipäevade rahvusvaheline lauluvõistlus

Suvel saab Savonlinna turul muusikuid töötamas näha. Foto Savonlinna Travel.

Kesk-Soome keskpunkt TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD RESTEL

Jyväskylät teatakse rallilinnana, kuid seal toimub palju muudki huvipakkuvat. jendatult tuhandete järvede ralliks. Ralli MM sarja kuuluva võistluse raames toimub juubeliaasta auks tavapärasest enam lisaüritusi, muu hulgas megasuur ilutulestik ja bändi Leningrad Cowboys kontsert. Rallit sõidetakse Jyväskylä ümbruses ning võistluslinnaku rolli täidab Jyväskylä Paviljon kesklinna lähedal.

Suvine linnapidu

J

yväskylä ei asu tegelikult Järve-Soomes, vaid hoopis Päijänne vesistu põhjaosas. Seega kutsutakse tänavu juba 60. korda toimuvat, praegu Neste Oil Rally nime all tuntud võidusõitu põh-

Hea mainega ja ohtra tunnustuse osaliseks saanud linnafestival kogu perele − “Jyväskylä Suvi” − toimub ka seekord juuli keskel. Suvepidustustes on keskne koht muusikal ning pantomiimiteatril. Suuremaid ja väiksemaid üritusi jätkub turgudele, tänavatele, parkidesse ja teatritesse, kontserdisaalidesse ning muudele lavadele.

Folki ja rokki Jyväskylä suvekalendrisse mahub üritusi nii folgi- kui rokisõpradele. “Kihveli Soikoon” on maailma ainus mitmepäevane rahvusvaheline skiffle-muusika festival. Umbes 50 km kaugusel Jyväskyläst asub Hankasalmi, kus festival aset leiabki. Muusikat tehakse festivalil vägagi tähelepanuväärsete instrumentidga − käiku lähevad pesulaud, kastekannud, pakendikastid... ehk sobib kõik, mis vähegi häält teeb.

Jyväskylä Rock on kahepäevane lahe ja linlik rokipidu, mille peamine toimumispaik asub Laajavuori mäesuusanõlva jalamil.

Mõlemil päeval saab kontsertidel kuulda kümmetkonda Soome rokkmuusika praeguse hetke tipptegijat alates Eppu Normaalist.

Q Muusika suurnädal Imatral

IBBF ehk Imatra Big Band Festivali nimi on eksitav, sest tegelikult tehakse festivalil muusikat seinast seina.

Tänavu suve IBBFi kavas on muu hulgas Grammy auhinnaga pärjatud McCoy Tyneri ja tema trio esinemine, saksist Joe Lovano ja legendaarne bluusikitarrist Buddy Guy. Teiste välismaiste külaliste seas väärivad märkimist näiteks The Baseballs, Inner Circle, NATO Jazz Orchestra ja Modern Fox. BB-Klubi rokikontsertidel esinevad ka Soome roki suurkujud Eppu Normaali ja Popeda. Kokku saab kõikidel kontsertidel kuulda enam kui 60 ansamblit. Festivali juured on siiski bigbändimuusikas ja festivalinädala jooksul peetaksegi suurte orkestrite Soome meistrivõistlused. Kogu festivali ajal toimub linnas hulgaliselt lisaüritusi ning tasuta kontserte.

2.—10.7 IBBF 2010

Laajavuori spaahotell Mainekas Rantasipi Laajavuori hotell Jyväskyläs on laienenud elegantseks konverentsi- ja spaaoaasiks. Vast valminud esinduslikul spaakorrusel asuvad ligitõmbavad basseini- ja vee-elemendid, kuue rajaga keeglisaal, vaheldusrikas saunamaailm ning samas pakutakse värskendavaid heaolu- ja terviseteenuseid. Hotell asub suusakeskuse lähedal, vaid mõne kilomeetri kaugusel Jyväskylä kesklinnast.

Q

√Kust leiab?

√Rantasipi Laajavuori, Laajavuorentie 30, Jyväskylä

29.—31.7 13.—18.7 16.—18.7 20.—21.8

Neste Oil Rally Jyväskylä Suvi Kihveli Soikoon Jyväskylä Rock

Q Kuopios voolab vein

Sel suvel viib Kuopio Wine Festival külastajad Vahemere saarte maitsete maailma. Omanäolisi maitseid ja rütme pakuvad traditsioonilised veinisaared nagu Sitsiilia, Kreeta, Mallorca ja Korsika. Õhtuse programmi raames tõstavad lisaks saaremuusikute etteastetele tuju ka Soome muusika tipptegijad.

2.—10.7 Kuopio veinifestival, Kuopio

Q Soomepärane Õllesummer

Iisalmis peetakse õllefestivali “Oluset,” mille leitmotiiv on Soome rokk.

Esinejaid on kutsutud seinast seina: Paula Koivuniemi, Martti Servo ja Napander, Klamydia ning Amorphis. Teemaõlled on Soomest, pakutakse näiteks soomepärast saunaõlu Olvi Suomalaista Saunaolutta ja piduõlu Olvi Suomalaista Juhlaolutta. “Oluset” on Iisalmis tegutseva Olvi pruulikoja suvepidu, mis on avatud kõigile. Muide, Olvi kontserni kuulub ka A. Le Coq.

9.—10.7 Oluset, Iisalmi

BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

20

SUVI 2010

√Marianne Faithfull

√Muse pargis

Hittsingli “As Tears Go By” ja uusima “Easy Come, Easy Goes” albumi vahel pika karjääri teinud Marianne Faithfull on aastate jooksul suutnud taastuda nii narkosõltuvusest kui rinnavähist. Maagiline hääl ja habras olemus mõjuvad endiselt ning maailmaturnee kontsertide saalid on rahvast täis.

Kõrgelennuliste meloodiate poolest tuntud Briti bänd Muse liigub muusikalises plaanis alternatiivroki, proge, klassikalise muusika, funky, elektro ja isegi hevi vahel. 1990. aastate algul Lõuna-Inglismaal alguse saanud triosse kuuluvad Matthew Bellamy (laul, kitarr, klahvpillid), Chris Wolstenholme (bass, taust) ja Dominic Howard (trummid, perkussioon). Helsingis esineb Muse uhkes ümbruskonnas Kaisaniemi parki ehitataval kontserdialal.

30.6 Helsingi, Kulttuuritalo

19.7 Helsingi, Kaisaniemi park

turism

Jalgratturi paradiis TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD ÅLAND

Teekond Turust läbi saaristute Ahvenamaale pakub suurejoonelisi ja vaheldusrikkaid loodusmaastikke, omanäolisi turismiteenuseid ja unustamatuid elamusi.

Q Kalastusturism Ahvenamaa pakub kalapüügiturismiks suurepäraseid tingimusi ja mitte üksnes seetõttu, et ümberringi laiub kõikjal meri, vaid ka selle pärast, et kala leidub rannikuvetes tõesti palju.

Kalastusturismist on saanud kohaliku turismiäri märkimisväärne osa ning asjatundlikke giide leidub palju.

Q Kolm golfiväljakut

Golfituur mitmel erineval väljakul on paljude golfarite unelm. Ahvenamaa kolm hea tasemega väljakut asuvad üksteisele lähedal, seega ei kulu vahemaade läbimiseks palju aega. Valgemal aastaajal võib kiire mängija kõik väljakud ühe päevaga läbi mängida, ehkki sellise tempo juures puhkusest just rääkida ei saa. Aega tasuks varuda üks päev igale väljaku jaoks ja tunda rõõmu ka muudest turismiteenustest.

Q Oma lipp

Ahvenamaa on mitmes mõttes eriline piirkond. Tegemist on rahvusvaheliste lepingute järgi demilitariseeritud piirkonnaga ning ahvenamaalased ei pea Soomes läbima sõjaväeteenistust.

Maakonna ametlik keel on rootsi keel.

Alates 19. sajandist on piirkonnal omavalitsus. Paljud küsimused, mida mujal Soomes otsustatakse riigi tasandil, aetakse Ahvenamaal korda kohalikus omavalitsuses. Parlamendis on ahvenamaalastel vaid üks püsimandaat. Ahvenamaa on lausa nii iseseisev, et 1954. aastast alates on kasutusele võetud oma lipp, mis lehvib ka Ahvenamaa laevadel.

√Võimalusterohke majutus

A

hvenamaa on Soome maakond keset Läänemerd ja selle haldusalasse kuulub kokku enam kui 6000 saart. Maakonna 27 000 elanikust 90% elab siiski suurimal, Mandri- Ahvenamaaks kutsutud saarel. Saar asub Turust läänes ja seda ühendab MandriSoomega ühine saaristuala, kuhu

pääseb üsna hõlpsalt sildu mööda ja praamiühenduste abil auto või jalgrattaga. Reis on kindla peale huvipakkuv ning tee äärde jääb mitmeid vahvaid peatus- ja ööbimiskohti.

Mandri-Ahvenamaa ehk Ahvenanmanner Veetlev ja idülliline Mariehamn (umbes 11 000 elanikku) on

Saari ühendavad omavahel sillad ja laevad.

√Ahvenamaal saab ööbida nii tud uhketes hotellides kui korrasta -oltelkimisplatsidel. Suvel on võib lt ema väh , alus võim m la mugavai aiperega reisides, üürida peatusp al. kald e mer ila suv e gaks väik

Ah Ahvenamaa pealinn li jja tegelikult lik l ka ainus linn saarel. Väikelinnas pole palju vaatamisväärsusi, vaid mõni üksik muuseum ja kirik, kuid õhkkond ja meeleolu on väga erilised. Merelinna loomulik keskus on sadamapiirkond. Suviti toimub Mariehamnis iga päev midagi ja kalendris on ka suuremaid sündmusi. Asjakohast infot saab kodulehelt www.visitaland.com ka eesti keeles.

Tänavu suvel on Ahvenamaa turismibüroo tähelepanu keskpunktis jalgrattasõit. Rajatud on hulgaliselt jalgrattateid, võttes arvesse ka sõitjate erinevaid oskusi. Rattalaenutus on korraldatud nii, et kui oma jalgratast ei taha Ahvenamaale kaasa võtta või rat-

Ahvenamaa Top Ära jäta kahe silma vahele Mariehamnis asuv muuseumlaev Pommern on ainus esialgse välimusega säilinud neljamastiline parklaev maailmas. Vägev laev, mida tasuks kindlasti külastada.

Kastelholma linnus keset MandriAhvenamaad. 16. sajandist pärit linnuse ümbruses asub uhke golfiväljak.

Väikesaari asustavad külakogukonnad, millele on omane eriline arhailine elustiil.

Jalgrattaga pääseb igale poole.

t sinna sõita, siis saab mõistliku taga hinna eest laenutada hea jalgrath tta kas tunniks, päevaks või isegi nädalaks. Ja kui rattasõit pinget ei paku, võib rentida ka mootorratta. Jalgrattateed muudavad eriliseks ka rattapraamid, millega saab ühelt saarelt teisele sõita. Q

Álvados

√Kalvados on Prantsuse õunaviin, mis meenutab maitselt konjakit. Ålvados on Ahvenamaa taluversioon sellest õilsast joogist. Tjudö Vingårdi veinitalus valmivad kohalikud veinid tuhandete õunapuude ja marjapõõsaste andidest. Osa veinisaagist aetakse kohapeal kangeks viinaks, mis järelvalmib tünnides.

Tulemuseks on suurepärane Ålvados. Külastajatele pakutakse söögiks ka jaanalinnuliha ja vähke ning loomulikult on tegu farmi omatoodanguga.

T H E B A LT I C G U I D E

SUVI 2010

21

√Sting ja filharmoonikud

√Naiskunstnikud ja nende kunst

1980. aastate alguses maailmakuulsaks saanud ansambli Police laulja Sting on sellest ajast teinud vahelduva eduga soolokarjääri. Sel korral tuuritab Sting mööda maailma koos Royal Philharmonic Concert Orchestraga ning turnee kannab pealkirja “Symphonicity Tour.”

Näitus “Helena Scherfbeck ja õed maalikunstnikud” toob vaatajate ette põhjaliku tutvustuse Soome naiskunstnike loomingust, hõlmates 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse teoseid. Scherfbeck on üks Soome kunsti tähelepanuväärsemaid nimesid läbi aegade ja kindlasti tuntuim naismaalikunstnik. Oksjonitel on tema tööde eest välja käidud sadu tuhandeid eurosid.

Lisaks põhinäitusele saab Retretti koobastikus näha skulptuure ja fotosid.

10.9 Helsingi, Hartwall Areena

3.6—29.8 Punkaharju, Kunstikeskus Retretti

turism

Linlased kodukandi heaks TEKST JUKKA ARPONEN

Turku 2011 fondi kampaania “Löö kaasa,” mis käivitus juba 2009. aasta alguses, on innustanud Turu elanikke muutma naabruskonna elu vaheldusrikkamaks.

K Klubimuusikat kõikjalt maailmast TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO NICK CATCHDUBS

ampaania eesmärk on ergutada Turu elanikke korraldama kõigile huvilistele kättesaadavaid kultuuriüritusi. Eestvedajateks on reeglina olnud mittetulundusühingud, linnaosaseltsid või mingid muud kohalikud organisatsioonid. Juba toimunud üritusi loetakse kümnetes ja suve jooksul hoog vaid suureneb.

“Löö kaasa” kampaania üritustel on seni saanud teha näiteks taaskasutusmaterjalidest ehteid, osaleda mitmehäälses koorilaulus või nautida unplugged-muusikat suvises pargis.

Toimub Q Suvised “Löö kaasa” kampaania üritused 22.6 Jaanipäevanädala teisipäevapidu, Tuomaanpuisto park.

30.6 Suvekohvik ja rannasaun, Hennala kogudusemaja, Hennalantie.

8.8 Anna Unplugged II, Annanpuisto park.

10.8 Lauritsapäeva tähistamine, Äkölän Krotti, kogunemine Paimalantie 369.

12.8 Pensionäride kunstide öö, Kotikunnas.

12.8 Perede kunstiöö, Peremaja Heideken, Sepänkatu 3.

12.8 Ekvalla rannapäev, Ekvalla rand, Satava.

14.8 Koroiste külapidu, LUMO keskus, Koroistentie 2.

26.8 Augustilaulud, Majanummi haldushoone, Hintsankuja 4.

10.—11.9 Kinokult, Sirkkala kasarmu, Kaivokatu.

Klubimuusikaüritus “Turku Modern” toimub koostöös fondiga Turku 2011.

E

elmisel aastal Turus populaarsust kogunud klubimuusikaüritus “Turku Modern” jätkub sel aastal 16.–18. juulil. Selle suve festival on laienenud ja kaasatud on veelgi rohkem rahvusvahelisi nimesid. Tuntumate esinejate seas väärivad esileõstmist Briti dubstepartist Ikonika, Saksa modernse diskomuusika suurnimi Tensnake ja maineka Fool’ Gold plaadikau-

bamärgi taga olev newyorklane Nick Catchdubs. Ka Soome klubiparemik on “Turku Moderni” nädalavahetusel kohal.

2010. aasta “Turku Moderni” toimumiskohtadeks on Klubi, laev Donna, Blanko, Aula ning vana kooli block party lavana erakorraliselt ka Turu pearaamatukogu õueala. Festival laiendab oma kõlapinda veelgi, suundudes rahvusvahelisele turneele, sest kul-

tuuripealinna aastat ettevalmistav fond Turku 2011 ja “Turku Modern” panevad aluse kaasaegset Soome tantsumuusikat tutvustavale klubisarjale “Night Moves – Club Hopping With Turku 2011.”

Turnee algab Shanghai maailmanäitusel, jätkub Helsingis, suundub edasi Turusse ning sügisel Londonisse ja Stockholmi.

Q 16.—18.7 “Turku Modern” Turus

Uued draamatekstid valmis TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO TURKU 2011/NEW BALTIC DRAMA

New Baltic Drama võistluse võitjad on selgunud.

T

uru Linnateatri korraldatud näidendivõistlusele laekus õigeaegselt (31.12.2009) kokku 382 tööd. Soomest saadeti 38, Venemaalt 66, Eestist 36 ja Rootsist 242 uhiuut draamateksti. Rootsis toimus võistlus Ny Text võistluse osana. Aprillis valis rahvusvaheline žürii välja ühe võitja igast osalejariigist. Võitjateks osutusid Pipsa Lonka Soomest tekstiga “These Little Town Blues Are Melting Away”, Martin

Algus Eestist tekstiga “Kontakt”, Johanna Emanuelsson Rootsist tekstiga “Älfsborgsbron” ning Semjon Kirov Venemaalt tekstiga “Iljin den.” Igast riigist osales žürii töös kaks liiget.

Iga võistlusel osalenud riik vormib ühest võitnud näidendist etenduse, mida saab näha Turu Linnateatris 2011. aasta novemb-

ris. Kõiki näidendid tulevad ettekandele vähemalt lugemisdraamana, juhul kui mitu riiki on teinud valiku sama näidendi lavastamise kasuks. Ürituse näol on tegemist osaga Turu kui Euroopa kultuuripealinna programmist.

Võistlus oli nelja riigi ühisprojekt, osalejariikideks Soome, Eesti, Rootsi ja Venemaa. Võistlus teostati Soomes koostöös Turu Linnateatri, Soome Näitekirjanike Liidu ja Turku 2011 fondiga. Q

Uusim on suurim TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO JUKUPARK

V

eekeskus JukuPark Turku avatakse pärast jaanipäeva. Uues veepargis on lisaks vingetele liumägedele ka suured basseinid ja lõõgastuseks päevitusterrassid.

Väliveekeskus JukuPark avatakse 26. juunil Impivaara spordikeskuse kõrval. Sellest saab Soomes omasuguste seas suurim − kokku on veepargis pinda 2,5 hektarit.

Keskusesse mahub pea 20 veeliumäge, mereröövlisaar, grillrestoran

ja 1200 m² suurune põhibassein.

Väiksemaid basseine, liumäetorne ja päevitusterrasse jätkub lahedaks äraolemiseks piisavalt kõigile veepargi külastajatele. Loodetakse, et JukuPark saab Turu kandi uueks populaarseks tõmbenumbriks, mis toob kohale arvukalt peredega reisijaid. 6 miljonit eurot maksma läinud veeparki oodatakse 100 000 külastajat aastas. Turu kesklinna lahutab Impivaarast vaid mõni kilomeeter. Q

BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

22

SUVI 2010

√Nick Lowe

√2 x Deep Purple

Laulja, laulukirjutaja ning produtsent Nick Lowe produtseerib ja esitab paljusid erinevaid muusikastiile.

Lowe alustas oma karjääri juba aastal 1966 bändis nimega Kippington Lodge. Lowe’ uusim album “At My Age” on pärit 2007. aastast.

Kultusbänd Deep Purple on maailmaturneel nüüdseks kaheksanda koosseisuga Mark VIII. Varasemate aastate koosseisu meeste hulgast puuduvad kitarrilegend Richie Blackmore ja klahvpilligeenius John Lord. Laulja Ian Gillan ning bassimängija Roger Glover, samuti ka trummar Ian Piace löövad endiselt kaasa. Soomes on bändi nähtud regulaarselt, viimati eelmisel talvel.

3.7 Helsingi, Kulttuuritalo

5.7 Turu, Turkuhalli 6.7 Joensuu, Joensuu Areena

ostlemine

Kõik pole kallis TEKST JA FOTOD JUKKA ARPONEN

Säästlik ostureis Helsingisse võib tunduda hullumeelse mõttena, kuid… Kesklinnas poodides võib hinnatase ju kallis olla, ent lähipiirkondades asub palju kauplusi, kust saab üht-teist vägagi soodsalt.

Hong Kong on lahti iga päev, pühapäeval kell 12—17.

Ikea kaubamajad on hiiglaslikud.

H

elsingi piirkonna soodsaimad ostukohad asuvad 10–20 km kaugusel kesklinnast. Täpsemalt öeldes kiirtee Kehä III lähedal. Helsingist teistesse linnadesse viivate peamiste maanteede ja Kehä III ristmikele on mitmel pool kerkinud suuri kaubanduskeskusi. Seega leiab üsna väikselt maa-alalt mitmesuguseid poode.

Eelkõige tasuks suund Kehä IIIle võtta neil, kes otsivad mööblit, autokaupu, varuosi, tööriistu ja masinaid, paadisõidutarbeid või matka- ja vabaajavarustust.

valt. Motonetis on lisaks eelpool nimetatutele ka väga hea valik autode ja mootorrataste varuosi ja muud hädavajalikku.

Biltema eristub teistest selle poolest, et müüb oma originaaltootesarja. Valikus on palju autoja mototarvikuid, tööriistu ja masinaid ning vabaajavarustust jalgratastest golfitarveteni. Biltema hinnad on väga soodsad ja kvaliteet hea.

Samas meelitab ostjaid ka Tarjoustalo. Praktiline inimene, kes oskab raha lugeda, varub piisavalt aega, et vajalikud poed läbi käies hindu võrrelda ning seejärel, parimad ostud kotis, võidumehena koju minna.

turu vaieldamatu liider, ning seda põhjusega. Moodne disain, kontrollitud kvaliteet ja konkurentsitult soodsad hinnad on Soomegi mööblikaubanduses revolutsiooni teinud. Isegi suurema mööblitüki ostmine Ikeast ja Eestisse viimine pole probleem, sest pane-isekokku kontseptsioon muudab pakendid kompaktseks ja käepäraseks ning transportimise hõlpsaks. Mööbli kokkupanekuks tuleb veidi kodutööd teha, kuid täpsed joonised ja kaasasolevad tööriistad muudavad sellegi töö jõukohaseks.

Ikea pole oma mainet vaid mööbliga loonud. Kaubamajad kujutavad endast hubaseid hiigelelutube, kus leidub mängunurki lastele ja eriti soodsa hinnaga söögikohti klientidele. Ikeas saab kõhu korralikku toitu täis vähem kui 50 krooniga ja paar hot dog’i koos joogiga veelgi väiksema summa eest. Lisaks mööblile kuuluvad kaubavalikusse praktiliselt

Matkavarustus Erätukku on Soomes juba legendaarse maine omandanud kauplus, mis pakub matkavarustust. Alguses oma tootesarja interneti teel müünud garaažifirma on laienenud mitmest kaubamajast koosnevaks poeketiks. Eduloo tagamaad peituvad heas hinna-kvaliteedi suhtes. Teine koht, kus on hea tutvuda asjatundliku matkakaupade valikuga, on Erätukku lähedal asuv Retkiaitta uus pood Tammistos.

Siinkohal on mainitud vaid mõningaid kauplusi, mis on koondunud suhteliselt uutessse kaubanduspiirkondadesse, nagu Martinsilta ja Tammisto. Samas asuvad ka sellised kauplused nagu Gigantti (koduelektroonika), Bauhaus (ehitusmaterjalid, aiakaubad jms), Budget Sport (sporditarbed) jne. Q

Mööbel ja palju muud Ikeast Helsingi Ikead asuvad Espoos ja Vantaal, mõlemad Kehä III läheduses. Ikea on maailma mööbli-

Valik soodsaid kauplusi MOTONET

Nimismiehenpelto 6, Espoo; Ansatie 1, Vantaa

BILTEMA

Akseli 3, Helsingi; Kaubanduskeskus Martinsilta, Martinsillantie 10, Espoo

HONG KONG

Nimismiehenpelto 6, Espoo; Kuninkaalantie 19, Vantaa

TARJOUSTALO

Kaubanduskeskus Martinsilta, Martinsillantie 10, Espoo; Tammisto, Valimokuja 2, Vantaa; Itäkeskus, Kaisaniemi ja Arabia

IKEA

Espoontie 21, Espoo; Porttisuontie 18, Vantaa

ERÄTUKKU

Kaubanduskeskus Martinsilta, Martinsillantie 10, Espoo; Tammisto, Valimotie 27, Vantaa

RETKIAITTA TAMMISTO

Nilsaksenpolku 2, Vantaa

Suurte meeste mänguasjapoed Kaubamajade Motonet ja Hong Kong tootevalik on üsnagi sarnane. Mõlemast võib leida laias valikus mehe südamele nii kalleid asju alates kalastustarvetest, elektrilistest tööriistadest ja gaasigrillidest kuni päästevestideni. Kvaliteeti tagavad kaubamärgidki on enam-vähem ühed ja samad, näiteks Abu, Black&Decker, Letherman jms. Hinnatase on kauplustes mõistlik ning soodushinnaga tooteid saab osta hämmastavalt oda-

kõik kodusisustuskaubad alates toidunõudest. Ka väikest leidlikku pudi-padi leidub piisavalt.

Hong Kong, Motonet ja Biltema on mõeldud tõelistele meestele.

T H E B A LT I C G U I D E

SUVI 2010

23

√Bono & Co staadionil

√Leonard Cohen

20. ja 21.8 Helsingi, Olympiastadion

10.8 Helsingi, Hartwall Areena

Vapustavate live-vaatemängude ja turneede poolest tuntud U2 esineb Helsingi olümpiastaadionil kahel järjestikusel päeval. “360˚Tour” toob staadioniväljakule hiiglasliku ümmarguse lava, mis võimaldab publikul esinejatele rekordiliselt lähedale pääseda. Legendaarse juhtfiguuri Bono eestvedamisel esitab bänd turneel oma klassikaks muutunud hitte ning ka materjali uuelt albumilt nimega “No Line On The Horizon.”

Leonard Cohen on rohkem tuntud laulukirjutaja kui lauljana. Tema loodud muusikapaladest on lindistatud enam kui tuhat teiste poolt sisselauldud versiooni.

Lauljana on tema tunnuseks madal ja kähe hääl, mis sobib hästi väljakutsuvate laulutekstidega. Laulud käsitlevad tavaliselt armastust, seksi, narkootikume, inimsuhteid, religiooni, masendust ja muusikat ennast.

ostlemine

Kellopeli Lifestyle Clinic TEKST JA FOTOD MATS ÕUN

Kui olete nõutu, mida Helsingi reisilt kingiks kaasa osta, siis väga suure tõenäosusega võite leida otsitu just Kellopeli kauplusest.

V

õib julgelt väita, et Tallinnast te Kellopeli sarnase kaubavalikuga poodi ei leia, kuigi mõningaid esemeid võib pisteliselt ehk erinevates kauplustes olla.

Esmapilgul silme eest kirjuks võt-

vad riiulid sisaldavad kõikvõimalikke vähem või rohkem naljakaid elik retrolikke esemeid.

Lõbusate piltide ja tekstidega külmkapimagnetid (5.90), samaväärsed retrostiilis seinasildid, väikestesse plekist karpides-

se pakendatud mehelikkust tõstvad või kindlustavad karamellid (3.90), erikujulised õhuvärskendajad (5.90), vähendatud mõõtkavaga viktoriaanlikud raudteejaama rippkellad (ca 25−30 eurot), õpetussõnade ja manitsustega nõuRoosa plasku on pidutüdrukute silmis väga popp vidin.

depesuharjad meestele jne. Poest leiate ka Eesti uudistest mõni aeg tagasi läbi jooksnud metallseebi kalalõhna eemaldamiseks kätelt.

Populaarsemate müügiartiklitena tõstab poe omanik Riitta Hämeenheimo esile noorte neidude seas poolehoiu võitnud roosa plasku koos selle külge ketiga kinnitatud topsiga ning musta värvi nukukujulise voodoo-nõelapadja kirjaga ex-boyfriend. Samas riiulis on ka tubli liitri või rohkem mahutav plekist põuepudel, mis ilmselgelt põuetaskusse ei mahuks.

Võllanaljana soovitatakse seda tuimema kunstimeelega meestele, kes on sunnitud abikaasaga ooperisse minema.

Metallseep võtab kätelt kalalõhna.

Kaupluses müüdav kraam pärineb juriidiliselt võttes küll Euroopa firmadelt, kuid on siiski valmistatud enamasti Aasias, nagu peaaegu kõik tänapäeval. Pisemad mööbliesemed pärinevad Indoneesiast. Kvaliteetseebid on ehk ühed vähestest tõesti Euroopas toodetud kaupadest, nimelt tuuakse neid Itaaliast. Kokku on elustiilikliinikul sidemeid rohkem kui 30 firmaga. Kellopeli asub mugavalt kesklinnas. Klaasist seintega, sisuliselt tänavale avatud sisemusega poodi on Simonkatu ülemises otsas raske mitte märgata. Q

√Kust leiab?

√Kellopeli Simonkatu 9, Helsingi

Võrkkiigepood TEKST JA FOTO MATS ÕUN

Rippvoodi pakub mõnusat äraolemist ja on suvilas mugavaks lisavoodiks.

S

uvi on just see aeg, mil vanad head võrkkiiged taas kord ennast meelde tuletavad. Kui Eestis oleme harjunud tõepoolest võrgust kiikedega, siis Helsingis tegutsev kauplus Riippumatto (rippvoodi) pakub laias valikus kirevavärvilisi rippvoodeid. Meile harjumuspärasest võrkkiigest erinevad need selle poolest, et otstes puuduvad voodile laiust andvad pulgad. Voodi meenutab seetõttu rohkem nagu hernekauna, aga ei ole seetõttu sugugi ahistavam või ebamugavam. Kauplus on tegutsenud kokku ligi veerandsada aastat ja on nüüd lisaks algsetele rippvooditele laiendanud

sortimenti ka lüliliste uksekardinate näol. Sortimendis on ka ripptoole.

Rippvoodeid imporditakse Brasiiliast ja El Salvadorist. Valdavalt on need 100% puuvillast, kuid leidub ka polüestrit sisaldavaid tooteid. Selliseid võib südamerahuga jätta ka välja vihma kätte.

Kuigi rippvoodeid toodetakse ka mujal maailmas, on poe juhataja Antti Kartamaa sõnul nende valiku pannud paika kvaliteet. Antti sõnul on poes müüdavad rippvoodid tõesti vastupidavad. Oma kogemuse põhjal võib ta kinnitada, et 22 aastat teda truult teeninud rippvoodi langes lõpuks rivist välja vaid tänu ablastele närilistele,

Kvaliteetseid rippvoodeid tuuakse Brasiiliast ja El Salvadorist.

kes sellesse talve jooksul suutsid augud järada.

Rippvoodite hinnad mahuvad vahemikku 40−160 eurot. Nagu igas poes, on ka siin oma toode/ lipulaev. Riippumattos on selleks

imposantne sisalist valmistatud ripptool, mis maksab koguni 590 eurot. Sisal on äärmiselt vastupidav troopiline kiudmaterjal, millest valmistatakse ka vaipu. Ripptoole tuuakse kohale siiski vaid konk-

reetse tellimuse alusel − korraga on poes vaid üks näidis. Lisaks rippvoodile saab poest osta ka selle mistahes kohta paigaldamiseks vajaliku rakise. Seega pole tarvis piinata õues kasvavaid puid. Q

BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

24

SUVI 2010

suveüritused

SÜNDMUSTEROHKE SUVI S

oome suves juhtub palju ja kõikjal. Meie üritustekalendrisse on sõelale jäänud ainult tõelised maiuspalad, pidades silmas,

et midagi leiduks igale maitsele.

Käesolevast The Baltic Guide’i suvenimekirjast leiab juba tuttavaid iga-aastaseid suursündmusi, kuid toome teieni ka uusi ja erilisi vihjeid. Keegi ei jõuaks

külastada kõiki mainitud pidusid, kuid usume, et neilt lehekülgedelt leiab midagi sobivat igaüks.

Igas kategoorias on üritused kirjas toimumise järjekorras alates jaanipäevast.

Mõned üritused on tasuta, suuremale osale neist saab pileteid osta Lippupalvelust (www. lippupalvelu.fi) või kodulehtedelt (leiad hõlpsalt, kui guugeldad ürituse nime). Paljud piletid müüakse

väga kiiresti läbi, seega tasub piletid varuda aegsasti.

Rokk

√Riihimäki Rock Helsingist vaid lühikese rongisõidu kaugusel asuv Riihimäki linn tähistab oma 50. sünnipäeva.

Juubeliaasta auks on kohalik rokifestival profiili tõstnud ning saanud esinejate hulka ka bändid Eppu Normaali ja The Baseballs (Saksamaa).

2.—3.7 Riihimäki

√RMJ Party Camp Raumanmeri jaanipäev jõuab taas kodulinna pärast paari viimase aasta jooksul Poris peetud jaanipidusid. Uueks peopaigaks on Unaja park. Muusikastiilideks on Soome pop ja rokk, tantsumuusikat valivad DJd ning näha saab erinevaid lavašõusid.

25.—27.6 Rauma

Eppu Normaali. Foto Harri Hinkka.

√Elmu rahvapidu Elavmuusika ühendus ELMU toob juba kolmandat korda Linnanmäki lõbustuspargi kõrval asuvasse Alppipuistosse piknikustiilis tasuta rahvaürituse. Esinejateks on mõned rahvusvahelise klassi bändid ning valik tulevikutähti.

9.—10.7 Helsingi

√Summer Up Hiphopifestival Mukkula puhkeala serval Lahtis. Teiste seas löövad kaasa Paleface ja Redrama.

9.—10.7 Lahti

√Joutsa jõudeajapäevad Väikese paikkonna (70 km Jyväskyläst lõunas) südamliku hõnguga festival, kus teiste hulgas esinevad ka näiteks Eurovisioonilt tuttavad Kuunkuiskaajat.

9.—11.7 Joutsa

40 aastat Ruisrocki

S

oome vanim rokifestival sündis 40 aastat tagasi, olles inspireeritud Woodstockist. Ruissalo laval on aastate jooksul esinenud märkimisväärne hulk rahvusvahelisi tipptegijaid. 40. sünnipäeva kõige kõvem staar on Ozzy Osbourne isiklikult. Lisaks legendaarsele Black Sabbathile esinevad keskealisel festivalil ka sellised artistid, nagu Billy Talent (Kanada), The Ark (Rootsi), Porcupine Tree (Suurbritannia) ja The Sounds (Rootsi) ning terve rida Soome festivalistaare.

9.—11.7 Turu

Ozzy Osbourne. Foto Jennifer Tzar.

√Miljoona Rock

Stalingrad Cowgirls

Kalajoki jaanipäev

Maailma suurima külapoe omaniku Vesa Keskineni poolt organiseeritud üritus, kus lisaks populaarsetele Soome bändidele astub üles ka Alexander Rybak, kes tõi Norrale aasta eest eurovisioonivõidu.

10.7 Töysä

Kalajoki liivarannad täituvad jaanipäeva paiku inimestega, kes ootavad meelelahutuseks ohtralt muusikat: poppi, rokki, hiphoppi, tantsumuusikat ja palju muud.

Kalajoki jaanipäev kuulub Soome suurimate festivalide hulka ning peo peaesinejateks on tänavu teiste seas Saksamaalt pärit The Baseballs, Basic Element Rootsist ja Lauri Tähkä & Elonkerjuu Soomest.

√Status Goes Fest Väikelinna Forssa suvepeol muutub festivaliareeniks tööstusmaastik — vana rõivavabriku territooriumi võtab kaheks päevaks enda alla suvine festivalimelu. Ka esinejad on valitud põnevad: lavale astuvad teiste hulgas Poets of The Wall, Stratovarius ja Sunrise Avenue.

2.—3.7 Forssa

24.—26.6 Kalajoki

The Voice’i jaanipäev Himose suusakeskuse jaanipäevapidu on juba legendaarseks muutunud üritus. Sel korral pidutsetakse raadiojaama The Voice nimel. Kolme päeva jooksul saab kahel laval näha kümneid bände, kellest enamik on Soome rokkmuusika kuumimad tegijad.

Tähelepanu, üritus on alla 18aastastele keelatud!

√Tuska Open Air Metal Festival Helsingis toimub suvine hevimuusika pidu Kaisaniemi pargi festivaliareenil. Lisaks vallutab Tuska vabaõhumetallifestival kesklinna muusikaklubid Tavastiast Virgin Oilini. Raskema roki sõpradele pakutakse peadpööritavat kava, mille suurim nimi on arvatavasti W.A.S.P. Tavastia klubis saab õhtuti näha näiteks Ronnie James Dio Memorial Galat, kus tippartistid esitavad oma kolleegi loomingut, kes kevadel meie hulgast jäädavalt lahkus.

2.—4.7 Helsingi

√Lumous Gothic Festival Gootirahva lipufestival. Kui musta värvi rõivad ei meeldi, ei tasuks võib-olla kohale minna. Ka bändid on hingelt gootilikud, kaasa löövad näiteks Nosferatu ja Leather Strip.

8.—11.7 Tampere

24.—26.6 Jämsä

Lauri Tähkä Anna Puu. Foto Sony Music.

√Aitoo kirgastumispidu Luopioinen on paikkond, millest paljud pole kuulnudki. Sellenimeline küla asub 60 km Tamperest idas. Hea põhjus sinna sisse põigata on Aitoon Kirkastusjuhlat.

Segadusseajavast nimest hoolimata on tegemist täisverelise rokisündmusega, kus sel aastal astuvad muu hulgas üles Popeda, Anna Puu ja Stalingrad Cowgirls.

10.—12.7 Luopioinen

Nummirock Traditsiooniliselt toimub kõige metalsem jaanipidu Nurmijärvil. Ainult hevimuusikal põhinev kava sisaldab kolmekümne raske bändi etteasteid, mis toimuvad kolmel laval. Esinejate seas on näiteks Tarot, Six Feet Under, Venom ja Mokoma.

24.—26.6 Nurmijärvi

Sonisphere Festival Apocalyptica. Foto Ralf Strathmann.

Iron Maiden, Alice Cooper, HIM, Apocalyptica...

Euroopaturneel olev festival külastab Pori Kirjurinluotot teistkordselt.

7.—8.8 Pori

T H E B A LT I C G U I D E

SUVI 2010

25

suveüritused

Rock

√Lahti ööd

Järvide pere musitseerib Verlas

Seekord on festivalil nostalgiahõnguline programm, millele paneb punkti diskosaurus Boney M. Soome esinejatest tulevad kohale näiteks Eppu Normaali ja Popeda.

Lahti asub vaid umbes tunnise rongisõidu kaugusel Helsingist.

8.—10.7 Lahti

V

√Ranna jämm Lohja järve rannal jämmivad mitme festivali tipptegijad nagu The Baseballs (Saksamaa), Lauri Tähkä & Elonkerjuu ning Eppu Normaali.

Lohja asub Helsingist 50 km kaugusel loodes Pori suunas.

8.—10.8 Lohja

Boney M

√Down by the Laituri

Rokifestival Tammerfest on Tampere suvine tippsündmus ja samas Soome suurim linnafestival.

Kaastegevad on paljud tippbändid ja festivalialaks on kogu kesklinn.

14.—17.7 Tampere

DBTL on Soome vanim linnafestival ja ka üks kvaliteetsemaid. Aura jõe kaldad loovad urbanistlikule rokisündmusele suurepärase tausta. Meluga läheb kaasa ka suurem osa linna restoranidest. Sel aastal on esinejad eranditult Soomest alates Eppu Normaalist kuni Matti ja Tepponi.

28.—31.7 Turu

√Pioneerifestival

√Pipefest

Kouvolas pidutsetakse sõjaväelises meeleolus suurepäraste Soome artistide seltsis. Esinevad näiteks Ismo Alanko, PMMP ja Uniklubi.

16.—17.7 Kouvola

Hiphopi tippfestival Vuokatti suusakeskuse maastikul. Loodusrahu saab nädalaks kõrvale tõrjutud, sest kümne aasta jooksul tuhandete hiphopparite kohtamispaigaks kujunenud Pipefest täidab pilgeni kõik piirkonna majutus- ja telkimiskohad. Soome esinejate nimekirjas on näiteks Paleface, Fintelligens ja Petri Nygård.

29.—31.7 Sotkamo

√Tammerfest

√Jyväskylän Rockfestivaali Eppu Normaali tihe suveturnee lõppeb Jyväskyläs. Laval saab näha ka teisi esinejaid, nende seas Jenni Vartianenit ja Anna Puud.

20.—21.8 Jyväskylä

erla muuseumis peetakse augusti lõpus suvist muusikanädalavahetust, mil Järvide perekond esitab seal kammermuusikat. Kontserdid on kavas laupäeva õhtul kell 20 ja pühapäeval kell 14, mil saab kuulata päevast kontserti. Mõlemale on sissepääs tasuta. Samal

ajal saab Verlas näha kunstinäitust “Kunst on tõeline – tõmmiseid Verlast”, mis esitleb litograafia mitmekülgseid võimalusi. Paljud tööd olid varem väljas ka Lihula mõisas, kus Järvide perekond samuti kontserte annab.

Maailmapärandi nimistusse kantud Verla kujutab endast ainu-

√Savonlinna ooperifestival Pidustustest pikemalt leheküljel 17.

2.—31.7 Savonlinna

√Sysmän suvemuusika Traditsiooniline suveüritus, mis 25. aastapäeva auks on korraldatud veidi meelelahutuslikumas võtmes.

3.—10.7 Sysmä

√Lieksa puhkpillinädal Kavas on suurte ja veidi väiksemategi puhkpilliorkestrite kontserdid.

Selle aasta läbivaks teemaks on rahvalaulud.

23.—31.7 Lieksa

√Kotka merepäevad

√Lohja Tenoripäevad Laulda saavad ka teised häälerühmad, kuid põhirõhk on siiski tenoritel. Lohja linnaorkestri solistidena astuvad üles näiteks Jaakko Ryhänen, Raimo Sirkiä ja Jyrki Anttila. Arriba Big Bandi saatel laulavad Hannu Jurmu ja Angelika Klas.

3.—8.8 Lohja

√RockCock

√Suomi Pop Populaarse, ainult Soome muusikat mängiva raadiokanali nime kandvat festivali juhib raadiojaama hommikuprogrammijuht Jaajo Linnonmaa.

Kaasa löövad raadio playlist’ide populaarseimad bändid nagu Lauri Tähkä & Elonkerjuu ja Popeda.

22.—24.7 Jyväskylä

Kuopios rokitakse koos Anna Abreu, Popeda ja Viikatega.

30.—31.7 Kuopio

√Qstock Kuusisaari lava järgi nime saanud festivalil esineb tänavu suvel ka Europe.

30.—31.7 Oulu

√Sandels Rock

√Turu muusikapäevad

Savonlinna ooperifestival. Foto T. Seppäläinen.

Üks Iisalmi miniõllefestivali peaesinejatest on Metsatöll. Iisalmi linna teataksegi kõige rohkem Olvi pruulikoja järgi. Olvi kuulub ühte kontserni Tartu A. Le Coqiga.

23.—24.7 Iisalmi

√Wanaja Festival Festival vallutab Linnapargi muruplatsid, kus saab kuulata ka selliseid bände, nagu näiteks Kent (Rootsi), Stratovarius ja Eppu Normaali.

23.—24.7 Hämeenlinna

√Võidusõit Lääne-Soomes toimub suvel tippüritusi mitmest valdkonnast.

Seinäjokil toimuv motospordihõnguline Võidusõit (Vauhtiajot) paigutub siiski rokikategooriasse, sest muusikat teevad paljud Soome rokkmuusika tipptegijad.

23.—25.7 Seinäjoki

Baseballs

√Tööliste muusikapidu Ei pruugi tõsimeelsetele muusikahulludele sobida, sest peaesinejate hulgas on veidi koomilisemad bändid nagu M. A. Numminen ja Eläkeläiset.

29.7—1.8 Valkeakoski

√Heinola rokib Juba 25. korda toimuv vabaõhuüritus vähem kui 150 km kaugusel Helsingist põhja pool asuvas Heinolas. Kavas on terve rida erinevaid esinejaid, kes vastutavad mitmekülgse rokielamuse eest.

Teiste seas astuvad üles ka Paula Koivuniemi, Mamba ja Mokoma.

7.8 Heinola

21.—22.8 Verla; 1.7—29.8 Kunstinäitus

Klassika

Üks suve mainekamaid festivale on sadamalinnas Kotkas toimuvad “Merepäevad.” Kavas on tippkontserdid ja vaheldusrikas programm igale vanusele.

29.7—1.8 Kotka

Popeda. Foto Harri Hinkka.

laadset vaatamisväärsust. Vana papivabrikumiljöö Verlankoski kose ääres asub Põhja-Kymenlaaksos, umbes 30 km kaugusel Kouvola kesklinnast. Alates aastast 1972 tehasemuuseumina tegutsenud Verla võeti UNESCO maailmapärandiloetellu 1996. aastal.

West Coast Kokkola Opera Lääneranniku ooperipäevade kavas on Bizet’ “Carmen.” 1.—6.7 Kokkola

Mikkeli muusikapäevad

Kultuuripealinn 2011 pakub kvaliteetset programmi juba sel suvel.

Kuulda saab ka kergemat muusikat, näiteks bluusibändi Honey B & The T-Bones.

12.—20.8 Turu

Kuhmo kammermuusika

Rahvusvahelisel tasemel kammermuusikaüritus, kus esineb teiste seas ka Angelika Klas. Heliloojate loetelust leiab nimesid alates Louis Armstrongist Kaija Saariahoni.

11.—24.7 Kuhmo

Mikkeli muusikapäevade peremehed on taas kord Valeri Gergijev ja Peterburi Maria Teater. 4.—8.7 Mikkeli

√Flow Festival Helsingi Pidunädalate egiidi all toimuv festival toimub Suvilahtis endises tööstuspiirkonnas.

Esinejate nimekiri on kilomeetri pikkune, kavas on korraldada vaheldusrikas meelelahutus igale maitsele.

11. & 13.—15.8 Helsingi

Kuhmo kammermuusika

√Ankkarock

Paleface

Pealinna ümbruses leekinud rokisuve traditsiooniline lõppvaatus.

Ankkarock toob kokku paljud suve jooksul usinalt turneedel tiirutanud bändid alates PMMP-st kuni The Baseballsini (Saksamaa) välja.

Esineb ka The Ark (Rootsi).

14.—15.8 Vantaa

Hamina Tattoo Hamina Tattoo

Sõjaväeorkestrite ülevaatusel kuulamist ja vaatamist jagub.

Sõjaväemarsside kõrvale mahub programmi ka kergemat muusikat.

1.—8.8 Hamina

BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

26

SUVI 2010

suveüritused

Bluus & džäss

√Rauma Summer Jazz

Läänerannikut võibki lugeda Soome džässipiirkonnaks, vähemalt suviseid muusikaüritusi silmas pidades. Rauma suvedžässipäevadel on põhirõhk Soome esinejatel, nautida saab näiteks Niko Ahvoneni, Kauko Röyhkä ja Severi Pyysalo etteasteid.

1.—3.7 Rauma

√Pargibluus Tuusula järve rannapark ja bluusitänav meelitavad Järvenpääle aasta-aastalt järjest rohkem bluusifänne. Sel aastal on kavas teiste seas ZZ Topi, Hooker Juniori ja The Ballsi esinemised.

30.6—4.7 Järvenpää

Royhka & Pyysalo Rahvusvaheline džässivõtmes kohtumine Läänemereäärse väikse rannaküla kaljudel. Suurem osa publikust tuleb tavaliselt kohale oma paatidega.

9.—11.7 Dragsfjärd

√LinnJazz

ZZ Top

√Imatra Big Band Festival Ida-Soome suurim kergemuusika üritus, millest täpsemalt teeme juttu leheküljel 17.

2.—10.7 Imatra

√Savonsolmu Beach & Blues Party Beach & Blues Party on väljapeetud rannapidu õdusas asukohas hotell Savonsolmu tagaõuel.

9.—10.7 Pieksämäki

Jeff Beck

√Baltic Jazz

Hämeenlinna kindluseõue põhikontserdile on kõigile prii sissepääs ja esinejate seas ka Imatra Big Band.

15.—18.7 Hämeenlinna

√Rauma Blues

Pori Jazz rõõmustab ka sel aastal

P

ori Jazz peetakse tänavu maha 45. korda ja sellest tuleb kindlasti suve suurim ja kauneim kergemuusika festival. Kirjurinluoto Arena-

le mahub põhikontserte jälgima isegi kuni 80 000 inimest. Sel aastal on pealava esinejate nimekirjas Massive Attack, Jeff Beck, Toto ja N.E.R.D. Ka linna erinevates klu-

bides saab näha ainult parimatest parimaid artiste.

17.—25.7 Pori

Bluusi juurte juurde viivad näiteks J. Karjalainen & Polkabilly Rebels ning James ”Super Chikan” Johnson.

16.—17.7 Rauma

√Jazz by the Sea Merelinna Kotka džässisuvi kulmineerub pöörase mainega restoranis Kairo, kus esinevad näiteks Kotkan Big Band ning Täydelliset miehet.

29.—30.7 Kotka

√Lahden Jazztori Džässitelk püstitatakse taas kord keset Lahti linna turgu. Suurepärane toimumispaik tagab juba iseenesest erakordse meeleolu ja esinejadki on kõik oma ala tipud.

12.—21.8 Lahti

Jazz-Espa

√Viapori Jazz

J. Karjalainen & Polkabilly Rebels.

Foto Timo Kirves.

Helsingi pidunädalate džässivalik keskendub Suomenlinnale (rootsi keeles Viapori). Kavas on palju eriliselt huvitavaid kontserte erilistes paikades.

25.—28.8

Esplanadi pargi laval otse Helsingi südames korraldatakse juulis tasuta džässikontsertide sari.

Džässiliidu poolt organiseeritud üritusele on esinema palutud Soome tippmuusikud.

Jazz Espa, Ohne. Foto Maarit Kytöharju. 5.—30.7 Helsingi

Etno & pop

Kaustinen Folk Music Festival

K

austinen on Soome Viljandi. Kaustinen Folk on rahvusvaheline suursündmus, kus eestlasi

esindab sel aastal Klapp. Külalisesinejad saabuvad kõikjalt Euroopast, kuid ka Soome enda esinejad ja kohalik bänd Kaus-

√Sata-Häme heliseb

tisten Purppurapelimannit on nägemist väärt.

12.—18.7 Kaustinen

Lõõtspillimuusikafestival, kus saab muu hulgas jälgida ka võistluste Kultainen ja Hopeinen Harmonikka (kuldne ja hõbedane lõõtspill) finaale.

29.6—4.7 Ikaalinen

√Jutajaiset Üks maailma põhjapoolseim folgisündmus on just see Rovaniemil toimuv folkloorifestival, mille eksootilisimad külalised saabuvad kaugelt Aafrikast.

30.6—4.7 Rovaniemi

√Haapavesi Folk Music Festival Rahvamuusikat modernsete nüanssidega.

1.—4.7 Haapavesi

√Tangomarkkinat Soome popmuusika suursündmus, mille raames valitakse igal aastal tango kroonitud pead ehk popmuusikaiidolid. Lisaks võistlusele võib oodata kontserte, tänavatantsu ja erutavat karnevalimeeleolu.

7.—11.7 Seinäjöki

√Kihaus Folk

Klapp

Väike, intiimne ja võrratu meeleoluga külapidu kuskil Ida-Soome kolkas.

9.—11.7 Rääkkylä

Cedric Watson. Foto Lucius Fontenot.

√Faces Etnofestival Üks suve suurima rahvusvaheliste esinejate arvuga muusikasündmus toimub uues kohas Pohja vallas Gumnäsi külas.

23.—25.7 Raasepori

√Seurasaari Soi Vabaõhumuuseum etno ja luulekunsti ning rahvamuusika lummuses.

4.—8.8 Helsingi

√Etno-Espa Esplanadi pargis siirdutakse džässist etno juurde. Kaasaegsel rahvamuusikal põhineva kava teemadeks on naishääled ja lastemuusika.

9.—27.8 Helsingi

√Pori Folk August on folgikuu ka Poris, kus seekordseks peateemaks on “Kalevala.” Esinejaid on folgil enam kui 800 ja lisaks toimub samal ajal ka veinipidu, seega kavas on mitmekülgset meelelahutust.

19.—22.8 Pori

T H E B A LT I C G U I D E

SUVI 2010

27

suveüritused

Tants

√Tampere XV flamenkonädalad Tamperesse saabuvad külalised flamenko kodumaalt Hispaaniast, et demonstreerida kirglikku lõunamaist tantsu ka põhjamaalastest harrastajatele. Kavas on erutavad rütmid ja virtuoossed oskused, ning muidugi värvikad esinemiskostüümid. Kuuma meeleolu aitab üleval hoida samal ajal toimuv

(23. —25.7) Tampere rahvusvaheline salsafestival.

19.—25.7 Tampere

√Savonlinna balletifestival Püha Olavi kindluse laval saab pärast ooperit näha ka balletti.

Kavas on Tšaikovski “Luikede järv” ning tundeküllane koomiline balletiklassika “Coppelia.”

5.—7.8 Savonlinna

“Cyrano de Bergerac” Ryhmäteatteri viib Suomenlinna tagasi 17. sajandisse, tuues vaatajate ette loo suure ninaga õilsast armastajast Cyrano de Bergerac’ist.

16.6—28.8 Helsingi, Suomenlinna suveteater

“Härjatapurelv” Populaarse noorteromaani lavaversioonis veedavad teismelised suve esimese armumise tähe all.

11.6—7.8 Tampere, Pyynikki suveteater

“West Side Story” Muusikal “West Side Story” on ühe traditsiooniderikkaima suveteatri tänavuaastane lavastus.

24.6—16.8 Turu, Samppalinna suveteater

Kuopio "Tanssi ja Soi". Fotod Shanghai Ballet/Jin Xing DT.

“Joomahullu päevaraamat”

Kuopio “Tanssi ja Soi”

Juha Vuorineni samanimelise raamatu põhjal tehtud suveetenduses viljelevad omapärast huumorit Jarkko Pajunen, Tom Petäjä ja Kristina Vahvaselkä.

16.6—28.8 Turu, Linnateatteri/Aboa Vetus & Ars Nova

S

eekord lööb moderntantsu suursündmuseks kujunenud festivali kunstiline juht Jorma Uotinen ka ise koreograafina kaasa. Uotineni “Black Water” on siiski vaid üks festivali tippetendustest. Kaugeimad tantsusaadikud saabuvad Kuopiosse Hiinast ja Argentiinast.

Teatrifestival “Stage” Festival esitleb sõltumatut euroopalikku lavakunsti, kusjuures kavas on äärmiselt huvitavaid etendusi. Teatritruppe tuleb kohale paarikümnest riigist ning loomulikult on kohal ka Soome teatritegijad.

15.—31.8 Helsingi

17.—23.6 Kuopio

"Joomahullu päevaraamat". Foto Roni Lehti.

Tere tulemast Heureka teaduskeskusse!

Heurekas saad tutvuda teaduse ja tehnoloogiaga kõike ise tehes ja katsetades. Õpi, üllatu ja koge uusi elamusi. Heurekas teenindatakse ka eesti keeles.

Põhinäitusel saate tutvuda järgmiste teemadega - Keskkonnahoidlik tarbimine - Arukas liiklemine - Keeled ja kultuurid - Elu struktuur - Science On a Sphere - Maakerateadus - Heureka klassika Vahelduvad näitused: - Mõrv Heurekas - UUS: Teadus muudab maailma Vattenfall Planetariumis kolm filmi: Mustad augud - teekond tundmatusse Pääse universumisse Kaluoka´hina - nõiutud riff

Avatud iga päev (v.a 25.6.2010) Asukoht: Tikkurila linnaosa, Vantaa 15 min Helsingi raudteejaamast (rongid K, I, R, H, Z, N)

Tel. +358 9 85 799, www.heureka.fi, info@heureka.fi

Puhkus Tahkol: elamused ja kvaliteet Tahko järvelooduse keskel saab veeta aktiivset puhkust ja tegusaid päevi või hoopis nautida lihtsalt rahu ja vaikust.

Majutuskohti on lugematul hulgal!

d e s u ESolaomm e sü d a m e st

• 8 500 voodikohta • Enam kui 20 restorani ja baari • Kalapüük, paadisõit, matkamine, jalgrattasõit • Ratsakeskus ja 2 golfiväljakut • Tahko Spa teenused • 12 km Nilsiä kesklinna (kauplused, apteek, tervisekeskus, Alko-kauplus, vaatamisväärsused) Tere tulemast Tahkosse keset Soomet!

Helsingi 460 km • Kuopio 60 km • Kuopio lennujaam 50 km • raudteejaam Kuopio ja Siilinjärvi (40 km)

The Baltic Guide nüüd Facebookis!

Hakka fänniks juba täna! saad värskeimat infot Soome kohta kuuled uudiseid ja nippe esimesena võid mõjutada lehe sisu osaled loosimistel

.c om

T H E B A LT I C G U I D E

SUVI 2010

29

turism

Suomenlinna hostel TEKST JA FOTO MATS ÕUN

65 aastat muumisid TEKST JA FOTOD JUKKA ARPONEN

Tove Janssoni esimene muumiraamat “Väikesed trollid ja suur veeuputus” ilmus aastal 1945.

M

uumisid tuntakse maailmas pea sama hästi kui Nokiat. Päris igal pool ehk siiski ei teata, et mõlemad on pärit just Soomest. Muumide edulugu sai alguse 1945. aastal rootsi keeles ilmunud teosest “Småtrollen och den stora översvämningen.”

Kokku kirjutas Jansson umbes 15 muumiraamatut, millest viimane − “Kutsumata külaline” ilmus 1980. aastal. Lisaks tegi Jansson koos oma venna Larsiga arvukalt muumikoomikseid, millest enamik valmis ingliskeelsena ajalehe Evening News tarbeks aastatel 1954–1975. Klassikaks muutunud koomiksiribad on hiljem kogutud kokku raamatuteks, mida avaldatakse praegu kümnetes ajalehtedes kõikjal maailmas.

Muumiraamatuid on tõlgitud kokku 38 keelde. Muumidest on peale raamatute ja koomiksisarjade tehtud ka filme, joonissarju, mitmeid näidendeid ja isegi ooper.

Muumisarja tooteid pehmetest mänguasjadest kunstiesemeteni müüakse kõikjal maailmas. Muumimaailma teemapargis Naantalis

võib kohtuda päris elusate muumidega ja tutvuda tavamõõtmeis Muumioruga.

Suur seiklus Muumilugudes mõjuvad peale võluvate kangelaste lummavalt ka suured seiklused, kuhu peategelased pidevalt satuvad. Päevalehe muuseumi näitus “Suur seiklus” on interaktiivne reis Muumiorgu.

Teemad pärinevad raamatutest “Mis tuli pärast” (1952), “Ohtlik reis” (1977) ja “Kes trööstib Tillut?” (1959). Suured seinamaalingud kujundavad käänulise teekonna, mis aitab muumide maailmaga paremini tuttavaks saada. Näitus pole väga suur: poole tunniga teeb sellele vabalt ringi peale. Seega on tegemist mõnusa vahepeatusega näiteks enne sadamasse minekut.

H

ostel asub sajakonna meetri kaugusel kaist, kus randuvad Kaubaturult Suomenlinna suunduvad laevad. Sõit IsoMustasaarele, kus hostel asub, kestab vaid 15 minutit ning maksab mõned eurod. Sisuliselt asub öömaja Helsingi kesklinnas.

Hostel paikneb umbes 100 aasta vanuses endises koolimajas.

Hosteli vastuvõtt on avatud esmaspäevast reedeni 9−16.45, laupäeval 9.30−15.30 ning pühapäeval 9.30−13. Muudel aegadel saabumisest tuleb ette teatada. Hostelit peab Soome noorteorganisatsioon.

Hosteli naabruses asub kauplus, külaliskeskus, mitmeid restorane, kohvikuid ja muuseume,

postkontor, kusntigaleriid, ujumisrand, suveteater, raamatukogu ja kirik. Puuduvad aga sularahaautomaat ja apteek. Samas saab pea kõikjal maksta kaardiga.

Hostelis on köök, pesumaja ja üldruum, kus saab kasutada WiFit. Numbritube on öömajas igasuguseid: kuue-, kaheksa- ja kümnekohalisi. Voodikoht maksab 25 eurot öö. Voodilinad on hinna sees, käterätiku eest tuleb juurde maksta 3 eurot. Kahe- ja kolmetoalistes numbrites on hinnad vastavalt 64 ja 90 eurot öö ning hinna sees ka käterätik. Hommikusöök maksab 6.50 eurot. Saarele magama saab Helsingi kesklinnast veel kella kahe ajal ööselgi. Q

Näitus on mõeldud igas vanuses muumisõpradele. Lisaks lavastatud osale on välja pandud algsed illustratsioonid raamatule “Ohtlik reis” ning Tampere kunstimuuseumi Muumiorust laenatud koomiksieskiisid. Päevalehe muuseumi kinosaalis saab vaadata nonstopmuumianimatsioone. “Suur seiklus” on Päevalehe muuseumi originaalnäitus.

Sissepääs Päevalehe muuseumisse on tasuta, põhinäitusel on väljas lehe ajalooga seonduvad eksponaadid. Muuseum asub Helsingi kesklinna läheduses Esplanadi pargist paari kvartali kaugusel lõunas. Q

√Kust leiab?

√Näitus "Suur seiklus" Päevalehe muuseumis, Ludviginkatu 2–4, Helsingi Avatud T—P 11—17.

Ilosaarirock / Laulurinne. Foto Riikka Kurki

√Ilosaarirock

Joensuu legendaarne festival on selgi aastal äärmiselt mitmekülgne. Nimekaid esinejaid on kümneid ja möllu jagub hommikust hilisööni.

16.—18.7 Joensuu

Bad Religion Näitus pakub palju teadmisi.

BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

30

mkm

SUVI 2010

HELSINGI

m is ku s m il la l

majutus

jäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuvi ostutänaval juba aastast 1891.

Robert´s Coffee Kluuvi (kohvikukett)

hostelid

Kluuvikatu 7, Helsingi, tel +358 45 310 3770, www.robertscoffee.com. Avatud E—R 7.30—21, L 10—21, P 11—19. Kohvisõprade kohtumispaik.

Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmistamiseks vajalike tarvikute müük. Kinkepakid.

Eurohostel Linnankatu 9, Helsingi, tel +358 9622 0470, faks +358 9 6220 4747, e-post: eurohostel@eurohostel.fi, www.eurohostel.fi.

Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklinnas. Ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis.

Wayne’s Coffee (kohvikukett) Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi, tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi, avatud E—R 10—21, L 10—21, P 12—21.

Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.

Hostel Erottajanpuisto Uudenmaankatu 9, Helsingi, tel +358 9 642 169, faks +358 9 680 2757, e-post: booking@erottajanpuisto.com, www.erottajanpuisto.com Väike kodune hostel Helsingi kesklinnas.

klubid

Hostel Academica Hietaniemenkatu 14, Helsingi, tel +358 9 1311 4334, faks +358 9 441 201, e-post: hostel.academica@hyy.fi, www.hostelacademica.fi. Avatud ainult suviti 1.6.—1.9. Hosteli vana osa on 2010 aasta suvel remondis ning võib tekitada ebamugavusi. Rahvusvaheline ja mugav hostel Helsingi kesklinnas. Magamisvõimalused ühismajutusest kuni nelja inimese toani.

Hostel Satakuntatalo Lapinrinne 1A, Helsingi, tel +358 9 6958 5232, faks +358 9 6854 245, tel Sodexo Service Center +358 0 10 5407 500 e-post: hostelsatakunta@sodexo.fi, www.sodexo.fi/hostelsatakuntatalo.

Rahvusvaheline võrratu hostel kesklinnas pakub head teenindust ja soodsaid hindu.

Hommikusöök ja õhtusaun hinna sees.

Stadion Hostel Pohjoinen Stadiontie 4, Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: info@stadionhostel.fi, www.stadionhostel.fi.

Helsingi kõige odavam ja sõbralikum hostel Olümpiastaadionil; avatud aastaringselt.

hotellid Airport Hotel Bonus Inn Elannontie 9, Vantaa, tel +358 9 825 511, faks +358 9 825 518 18, e-post: hotel@bonusinn.fi, www.bonusinn.fi.

Vaid viie minuti autosõidu kaugusel lennujaamast, kuhu saab hotellist tasuta väikebussiga. Naabruses asuvad Flamingo Spa ja vabaaja keskus ning JUMBO kaubanduskeskus. Tube saab üürida ka pikemaajaliselt.

Helsingi keskusesse vaid 30 min autosõitu.

Best Western Hotell Katajanokka Merikasarminkatu 1a, Helsingi, tel +358 9 686 450, faks +358 9 670 290, e-post: sales@bwkatajanokka.fi, www.bwkatajanokka.fi. Ajalooline vanglamiljöö ärkab ellu kõrgklassi hotellis. Vanade müüride varjus avaneb teine maailm, park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei kostu. Modernne hotell endises vanglas; rikkalikult huvitavaid detaile.

Hotell Anna Annankatu 1, Helsingi, tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664, e-post: info@hotelanna.fi, www.hotelanna.fi Rahulik ja hubane hotell Helsingi kesklinnas, jalutuskäigu kaugusel suurematest kaubamajadest ja vaatamisväärsustest.

Hotellis on 64 tuba, saun, väike nõupidamisruum ja parkimiskohad lähedalasuvas garaažis. Hotelli ümbruses palju suurepäraseid restorane ja pubisid.

Hotell GLO Kluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 9 5840 9540, e-post: glo@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi/hotellit/hotel_glo.

Modernne ja urbanistliku elustiili-hotell. Pakub külastajatele spordi-, kultuuri-, restorani- ja heaoluteenuseid nii hotellis kui ka väljaspool.

Omenahotellid Lönnrotinkatu 13, Eerikinkatu 24 ja Yrjönkatu 30, Helsingi, broneeringud +358 600 18018 (9 eur/bron + 1,97/min + kohaliku kõne maksumus), e-post: info@omenahotels.com, www.omenahotels.com. Kesksetes kohtades asuvates Omenahotellides on hinnatase soodsam kui mujal. Pole vaja maksta teenuse eest, mida sa ei vaja. Hotellides ei ole vastuvõttu ega müügiosakonda, vaid kogu

Finlandia-talo Mannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad kõige suurejoonelisemad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem kava kodulehel.

Grand Casino keti ühtne kaugvastuvõtt teenindab teid 24 tundi ööpäevas. Broneeringud saab teha internetis, tasumine krediitkaardiga.

Sokos Hotel Aleksanteri Albertinkatu 34, Helsingi, tel +358 20 1234 643, faks +358 20 1234 644, e-post: aleksanteri.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklinnas Aleksandri teatri kõrval. Omanäoliste tubade sisustus rõhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili.

Sokos Hotel Helsingi Kluuvikatu 8, Helsingi, tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014, e-post: hotelhelsinki.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Lihtne ja kaasaegne hotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202 toast on suitsuvabad. 11 peretuba, 4 saunaga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.

Hotell Vuoranta Vilsandinkuja 4, Helsingi, tel +358 9 341 940 või tel Sodexo Service Center +358 10 5407 500, faks +358 9 34194 360, e-post: hotelvuoranta@sodexo.fi, www.sodexo.fi/vuoranta. Mere kaldal looduskaunis kohas asuv hotell pakub suurepäraseid võimalusi lõõgastavaks puhkuseks Helsingi lähedal. Läheduses asub ka Põhjamaade suurim kaubanduskeskus Itäkeskus.

kämpingud

Rastila Camping Karavaanikatu 4, Helsingi, tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659, e-post: rastilacamping@hel.fi, www.rastilacamping.fi. Asukoht mere ääres, kõigest 18-minutilise metroosõidu kaugusel Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal asuvad vajalikud kauplused. Erinevad vaba aja veetmise võimalused.

restoranid Aino Pohjoisesplanadi 21, Helsingi, tel +358 9 624 327, e-post: aino@marcante. fi, www.marcante.fi/aino, avatud E—N 11.30—22, R 11.30—22.30, L 14—22.30, P 14—22.

Rahvusrestoran Helsingi kesklinnas Kauppatori läheduses, ajaloolisel Esplanadil. Menüü on koostatud Soome rahvusroogade põhjal.

Bank Bar and Bistro Unioninkatu 20, Helsingi, tel +358 9 1345 6271, faks +358 9 1345 6269, e-post: sales@palacecamp.fi, www.palacekamp.fi, avatud E—R 11—14.

Kütkestav väike restoran, tuntud mugavuse ja laheda õhkkonna, hea ja meeldiva teeninduse ning korralike bistrootoitude poolest.

Bar Tapasta Uudenmaankatu 13, Helsingi, tel +358 9 640 724, e-post: tapasta@marcante.fi, www.marcante.fi/tapasta, avatud E—N 16.30— 24, R—L 16.30—01. Meeleolukas tapase- ja pastarestoran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hõng ja head hinnad on teinud väikesest restoranist eriti soositud koha.

Beefy Queen Jambo Pieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel +358 9 611 071, avatud E—R 10.30—18, L 11—18.

Heade hindadega populaarne restoran kesklinnas. Suured ja maitsvad praed grillitud lõhest piprapihvini.

Belge Kluuvikatu 5, Helsingi, tel +358 10 76 63590 Avatud E—N 11—02, R—L 11—03, P 14—24, www.belge.fi, e-post: belge@sok.fi.

Belgia Helsingi südames. Belge bar & bistroo on lihtne õlle- ja kohtumisrestoran.

Lai valik Belgia õlut ja tõeliselt maitsvad söögid!

Chico´s -restoranid Helsingis muuhulgas Arabia, Bulevardi, Forum, Itäkeskus. Espoos muuhulgas Iso Omena, Sello, Tapiola. Vantaas muuhulgas Tikkurila, Jumbo, Myyrmäki. Värvikas ja hubane Chico's pakub Ameerika mandri mitmekülgseid maitseid. Maiusta fajitade, quesadillode ja burgeritega. Vaata restoranide lahtiolekuaegu ja kontakte koduleheküljelt www.chicos.fi.

FishMarket Pohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: fishmarket@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket.

Avatud E—R 18—23.30, L 17—23.30.

Kauppatori nurgal asuvasse keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud kui teise maailma. Siit leiavad mereandidesõbrad kõikvõimalikke hõrgutisi.

Havis Eteläranta 16, Helsingi, tel +358 9 6128 5800, www.royalravintolat.com/havis, avatud E—R 11.30—23, L 17—23. Kauppatori kõrval asuv restoran pakub hooajalist kalavalikut ning põhjamaiseid mereande.

Kappeli Eteläesplanadi 1, Helsingi, tel +358 10 766 3880, e-post: kappeli@sok.fi, www.kappeli.fi, avatud iga päev 9—24. Esplanadi pargi ääres asuv à la carte restoran Kappeli on kultuurielamus, mis pakub nautimiseks Skandinaavia köögi hõrgutisi. Restorani terrass sobib suve ja linnamelu nautimiseks.

Kellarikrouvi Pohjoinen Makasiinikatu 6, Helsingi, tel +358 9 6128 5100, e-post: myyntipalvelu@royalravintolat.com, www.royalravintolat.com/kellarikrouvi, avatud E—R 11—24, L 16—24. P ja pühadel avatud Fabiani kohvik tänaval E—R 11—24, L 12—24. Restoran kahel korrusel: keldris Kellarikrouvi ja tänaval Fabian.

Kellarikrouvis pakutakse lihatoite, menüü põhineb Soome ja Skandinaavia köögil ning toorainetel. Fabianis saab nautida maitsvaid ja lihtsaid sööke.

Kämp Bar Pohjoisesplanadi 29, Helsingi, tel +358 9 57 6111, faks +358 9 5761 1925, e-post: kamp_cafe@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi, avatud E—K 10—01, N—R 10—02, L 11—02, P 11—01. Kämp Café

rahvusvaheliselt kirev õhkkond võimaldab argipäevast väljuda ning nautida kas klaasikest šampanjat või lihtsalt maiustada keset päeva.

Avatud lõunal E—R 12—14.30, á la carte 17.30—24, L 17—24. Sassos on rõhk puhastel ja ehtsatel Itaalia maitsetel.

König

Hietalahdenranta 11, Helsingi, tel +358 10 766 4280, e-post: salve.ravintola@sok.fi, www.ravintolasalve.fi, avatud E—L 10—24,P 10—23. Merehõnguline, hubane ja armastatud restoran Hietaniemi turu külje all. Kodusest menüüst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks.

Mikonkatu 4, Helsingi, tel +358 9 856 857 50, e-post: michelle@rafla.fi, www.rafla.fi/konig, avatud E 11—01, T 11—02, K—R 11—03, L 12—03.

1892. a asutatud ajalooline kõrgstiilis restoran König on Soome restoranimaailma legend.

Lappi Annankatu 22, Helsingi, tel +358 9 645 550, faks +358 9 645 551, www.lappires.com, avatud E—R 12—22.30, L—P 13—22.30.

Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakub kohalikust toorainest valmistatud lapi hõrgutisi. Hubases Kelonkolo baaris võid nautida klaasikest veini sõbraliku hinnaga.

Restoran Merimakasiini Hietalahdenranta 14, Helsingi, tel. +358 9 607 299, faks +358 9 604 834. www.merimakasiini.fi Avatud E—R 11—23, L 12—23, P 12—22. Hubane mereannirestoran üle 20-aastase kogemusega. Samuti maitsvad liha- ja taimetoidud.

Suvel avatud merevaatega terrass, kust saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.

Omenapuu Keskuskatu 6, Helsingi, tel +358 9 856 856 40, e-post: omenapuu@center-inn.fi, www.center-inn.fi, avatud E—T 11—22, K—R 11—23, L 12—23.

Hubane ja rahulik kogupererestoran.

Pizzeria Rax Pizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20, Helsingi, tel +358 9 4789 0950 e-post: forum.rax@restel.fi, avatud E—L 11—21, P 12—21. Kui kaubanduskeskus on suletud, pääseb sisse Mercatori kaudu.

Raffaello Aleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 8568 5730, e-post: raffaello@rafla.fi, www.rafla.fi/raffaello/fi, avatud E 11—23, T—R 11—24, L 12—24, P 13—23.

Itaalia stiilis restoran pakub Vahemere hõrgutisi.

Restoran Carlito´s Kluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 9 1345 6749, e-post: carlitoskluuvikatu@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/restaurant_ carlito_s_helsinki. Avatud E—R 7—22.30, L—P 8—22.30. Carlito'se eripäraks on hõrgutavad pizzad, maitsvad pastad ja suured salatid.

Road valmistatakse algusest peale värsketest toorainetest ja ürtidest.

Restoran Kipinä Vuorikatu 16, Helsingi, tel +358 9670 089, e-post: kipina@marcante.fi, www.marcante.fi/kipina.

Avatud E—R 11—24, L 15—24.

Sasso Pohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6240, e-post: sasso@palacekamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/sasso.

Salve

Teatteringrilli Pohjois Esplanadi 2, Helsingi, tel +358 9 6128 5005, www.royalravintolat.com/teatteri/grilli, avatud E—N 11—24, R 11—01, L 11—01, P 12—22.

Menüü on modernselt klassikaline, muu hulgas filet Rossini ja ooperileib. Delist saab kaasa osta take away-roogi. Nädalalõppudel brunch’i serveerimine otse lauda.

Vltava Elielinaukio 2, Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: ravintolavltava@sok.fi, www.vltava.fi, avatud E 11—23, T—N 11—03, R—L 11—04, P 12—23. Tšehhipärane restoran otse Helsingi südames Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos Tšehhi köögi hõrgutistega.

Mikonkatu 19, Helsingi, tel +358 9 680 800, www.gch.fi, avatud E—P 12—04; vanusepiirang 18.

Soome ainus rahvusvaheline kasiino Helsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailm mängude, restoranide ja muu meelelahutusega, kus veeta meeldejääv õhtu. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik pildiga isikut tõendav dokument/pass.

Kuudes Linja Hämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud T—N 21—03, R—L 22—04, P 21—03.

Kava kodulehel.

Liberté Kolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001, www.clubliberte.fi, avatud E—P 18—02.

Club Liberté pakub elavmuusikat.

Kava kodulehel. WiFi ja piljard.

Mecca Korkeavuorenkatu 34, Helsingi, tel +358 9 1345 6200, e-post: mecca@palacekamp.fi, www.mecca.fi, lahtiolekuajad T—L 18—24. Mecca Bar avatud T—N 18—24, R—L 18—04. Mecca Lounge avatud R—L 22—04, vanusepiirang 24. Tasemel ööklubi Helsingi kesklinnas. Viimase peal kokteilid klaasis ja kannus.

Zetor Kaivopiha, Mannerheimintie 3—5, Helsingi, tel +358 10 766 4450, e-post: ravintola.zetor@sok.fi, www.zetor.net, avatud E 11.30—24, T 11.30—03, K—L 11.30—04, P 12—24. Zetor veab näo naerule, esindades parimal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti!

Yume Kluuvikatu 2, Helsingi, tel +359 9 5761 1718, faks +358 9 576 1122, e-post: yume@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/yume avatud E—R 11.30—23, L 17—24. Yume tähendab kaasaegset jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike maitseelamuste maailma.

kohvikud Coffee Bar Helsinki (kohvikukett) Citykordor, I korrus, Helsingi, tel +358 9 10 766 4212, www.coffeehouse.fi Avatud E—R 7.30—20, L 9—18.

Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuuluvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas.

Karl Fazer Café Kluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 20 729 6702, avatud E—R 7.30—22, L 9—22, www.fazercafe.fi. Fazer Café Rootsi lauas võib nautida rikkalikku ja maitsvat hommikusööki või maiustada suussulava

Nosturi Telakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880, e-post: elmu@elmu.fi, www.elmu.fi.

Hietalahti linnaosas asuv muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub vaheldusrikast muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi.

Kavas palju live-esinemisi. Täpsem teave kodulehel!

Redrum Vuorikatu 2, Helsingi, www.redrum.fi.

Redrum on Soome esimene FunktionOne helivõimendust pakkuv ööklubi, kus kõlab DJde maitse järgi valitud musa.

Muusikastiilide hulka kuuluvad muu hulgas indierock, reggae ja afrorütmid. Aeg-ajalt ka klubimuusikaõhtud.

Foto Royal Ravintolat

T H E B A LT I C G U I D E

SUVI 2010

mkm

31

HELSINGI

m is ku s m il la l

Sportsacademy

Korkeasaari loomaaed

Kaivokatu 8, Helsingi, tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi, avatud 1. korrus iga päev 10—03, 2. korrus E 11—22, T—N 11—01, R 11—03, L 12—03, P 12—22, köök E 11—21, T—R 11—23, L 12—23, P 12—21. Põhjamaade populaarseim spordiülekandeid edastav restoran, mille 59 plasmakuvarit ja 6 hiigelekraani tagavad tippvõistlustel ja spordisündmustel kõigile huvilistele koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulmelises TV-saunas tundub ka JaapaniUkraina kohtumine vaatemänguna.

Mustikkamaanpolku 12, Helsingi, tel +358 9 169 5969, www.korkeasaari.fi.

Korkeasaari loomaaias kohtab loomi nii tundrast kui troopilisest vihmametsast.

Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülgsus: papagoid, maod, sisalikud, väikesed ahvid, ämblikud, sääsed, konnad ja kilpkonnad. Arktilised loomad — põdra, tundraöökulli ja muskushärja — leiad õuest nii suvel kui talvel. Loomaaia südameasjaks on ohustatud liikide kaitsmine.

Storyville

Linnanmäki lõbustuspark

Museokatu 8, Helsingi, tel +358 9 408 007 e-post: jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi. Avatud T 19—03, K—L 19—04, Tin Roof Bar (Street Bar) T 19—03, K—L 19—04. Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.

Tivolikuja 1, Helsingi, tel +358 9 773 99 400, www.linnanmaki.fi. Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni, millel saab lustida kogu päeva!

Megazone Sulkapolku 2 (Pitäjänmäki), Helsingi, tel +358 10 548 9201, e-post: info@megazone. www.megazone.fi. Taibukust ja kiirust eeldav maagiline seiklus siseruumides hargnevates labürintides. Mäng on ohutu ja sobib kõigile. Alati on kohal ka personal, kes vajadusel nõustab ja aitab. Räägitakse soome, inglise ja rootsi keeles.

Tavastia Urho Kekkosen katu 4—6, Helsingi, tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fi, avatud P—N 20—01, R—L 20—04.

Soome üks mainekamaid rokiklubisid.

Vaata esinemiskava kodulehelt.

Sea Life meremaailm

Vinyl Lounge Yliopistonkatu 8, Helsingi, tel +358 9 433 265 51, e-post: info@vinyl.fi, www.vinyl.fi, Avatud E—N 16—02, R—L 16—04, P 20—02, vanusepiirang 22. Dringibaar, kus antakse suurepäraseid kokteile ja igal õhtul mängivad plaate parimad DJd.

Virgin Oil Co. Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi, Avatud E 11—23, T—N 11—24, R 11—04, L 12—04, P 13—23. Restoran, baar ja ööklubi. Liveesinemised reedeti ja laupäeviti. Täpsem info kodulehel.

pubid / õllebaarid Churchill Arms Keskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 856 856 90, avatud E—T 12—24, K—N 12—02, R—L 12—03.

Traditsiooniline inglise pubi; nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar.

ehtsat, lõbusat ajaviidet. Iirimaist livemuusikat igal nädalapäeval.

Sir Eino Eteläesplanadi 18, Helsingi, tel +358 50 577 2189, e-post: eino@rafla.fi, www.rafla.fi/sireino/fi.

Avatud T 16—24, K—N 16—01, R—L 16—03.

Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres.

Sir Einos saab ka väga hästi süüa.

Villi Wäinö Kalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, e-post: ravintola@villiwaino.fi, www.villiwaino.fi. Soome õllerestoran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja snäkid.

kaubanduskeskused

Gaselli Aleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 856 857 60, e-post: gaselli@rafla.fi, www.rafla.fi/gaselli.

Avatud E 16—24, T—R 16—03, L 18—03.

Pubi Gaselli on üks Helsingi soositumaid kohti. Lai valik kraani- ja pudeliõlut.

Kitty´s Public House Keskuskatu 6, Helsingi, tel +358 10 766 4510, e-post: kittys@sok.fi, www.oluthuone.fi.

Avatud E—N 12—24, R—L 12—02. Brittide pubihõngu ja mitmekülgse valikuga tutvud Kitty’s Public House pubis Citykoridoris Helsingi keskuses. Kraanidest voolab ühtekokku 12 erinevat õlut ja siidrit ning 25 pudeliõlle hulgast leiad kindlasti sobiva.

Pubis mängud ja televiisorid, kust võid jälgida Inglise meistriliiga võistlusi.

Molly Malone’s Kaisaniemenkatu 1C, Helsingi, tel +358 9 576 675 00, e-post: info@mollymalones.fi, www.mollymalones.fi, avatud E 10—02, T—L 10—04, P 12—03.

50 parima Euroopa iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel korrusel ja kolmes baaris

Üldiselt on kaubanduskeskused avatud E—R 9—21, L 9—18, nüüd ka P 12—18. Võib olla erandeid.

Flamingo vabaajakeskus Tasetie 8 (Jumbo kaubakeskuse kõrval), Vantaa, www.flamingo.fi, avatud ööpäevaringselt. Suur veepark, spaa- ja tervisekeskus, keegel, kino, mitmekesine restoranimaailm, ööklubi, show restoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa. 800 tasuta parkimiskohta.

Forum Mannerheimintie 20A, Helsingi, tel +358 9 565 7450, e-post: info@cityforum.fi, www.cityforum.fi. Mannerheimintie ääres Forumi klaasseina taga asub mitu korrusetäit kauplusi, kohvikuid ja restorane.

Forumis leiab ühest kohast kõik kõige ihaldusväärsemad brändid.

Iso Omena Piispansilta 9, Espoo, tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi. Iso Omena on Espoos omaette väike linnak, milles asub üle 100 erineva kaupluse.

mkm m is ku s m il la l

Tallink

Eestis +372 6 646 000 Soomes +358 6000 4300 (1.64 eur/ kõne + kohaliku kõne maksumus)

Eestis +372 6 409 808.

Tallinnas Reisisadam A-terminal Helsingis Länsiterminal www.eckeroline.ee

LindaLine Eestis +372 6 999 333 Soomes +358 600 066 8970 (1.64 eur/kõne + kohaliku kõne maksumus)

Tallinnas Linnahalli sadam Helsingis Makasiiniterminal www.lindaliini.ee

Tel +358 9 343 1005, www.itis.fi.

Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, peatuse nimi ongi Itäkeskus. Keskuse suurtel ostutänavatel on esindatud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid.

Jumbo Vantaanportinkatu 3, Vantaa, www.jumbo.fi. Jumbos on kaks kaubamaja, kaks hüpermarketit, 120 moe-, sisustus- ja vabaajakauplust ning restoranid. Jumbo on kogu perele mõeldud ostukeskus.

Kamppi Urho Kekkosen katu 1, Helsingi, tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi.

Helsingi uusim kaubakeskus Kamppi tähendab 150 kauplust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kui soovid ostelda ja aega viita, siis pakub Kamppi võimalusi varahommikust hilisõhtuni.

Kiseleffi maja Aleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27, Helsingi, www.kiseleffintalo.fi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus müüakse palju käsitööd ja suveniire. Detsembris on jõulukaunistustega Kiseleffi maja eriti meeldiv paik, kust saab osta armsaid jõulukinke.

Fallkulla koduloomapark Malminkaari 24, Helsingi http://nuoriso.hel.fi/fallkulla tel +358 9 3108 9094, Fallkullas näeb traditsioonilisi taluloomi: lambaid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte, hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on võimalus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi. Pühapäevad on mõeldud peredele loomadega tutvumiseks.

Gardenia-Helsinki botaanikaaed Koetilantie 1 (Viikki), Helsingi, tel +358 9 3478 4050, www.gardenia-helsinki.fi.

Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitseala ja Helsingi ülikooli filiaali lähedal. Aastaringselt avatud klaasist troopikamajast avaneb vaade Helsingi vanimatele põllumaadele. Eriliseks teevad Gardenia aiad, muu seas Jaapani stiilis aed, roosi- ja pojengiaiad. Erinevad näitused ja üritused.

Heureka teaduskeskus

Aleksanterinkatu 9, Helsingi, www.kluuvi.fi.

Kluuvi on esinduslik kaubakeskus Senaatintori läheduses, kus leidub muu hulgas huvitavaid rõivapoode noortele. Kes otsib, see leiab.

Tikkurila, Vantaa, tel +358 9 857 99, e-post: info@heureka.fi, www.heureka.fi.

Kõik inimesed on uudishimulikud, meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemuseni ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki Heureka. Heureka toob oma näitustega põnevust nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Kämp Galleria

HopLopi seikluspark

Kluuvi

Kluuvikatu 4, Helsingi, www.kampgalleria.fi.

Kämp Galleria on kaubakeskus, mille osa on ka luksushotell Kämp. Disaintooteid väiksemates kauplustes.

Sello Leppävaarankatu 3—9, Espoo, tel +358 9 599 889, www.sello.fi.

Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.

Näiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4, Vantaa, tel +358 9 7555 227, e-post: info.vantaa@hoplop.fi, www.hoplop.fi.

HopLop on aastaringselt avatud siseseiklusparkide kett lastele, mis pakub rõõmu, meelelahutust ning ajaviidet 1—10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapsega kaasas olevate täiskasvanute kohta.

laevad/lennud

Eckerö Line

Laev: Nordlandia

koos lastega

Itäkeskus

Soomes +358 6 001 5700 (1.64 eur/ kõne + kohaliku kõne maksumus).

Laevad: Tallink Star, Baltic Princess, Superstar Tallinnas Reisisadam D-terminal Helsingis Länsiterminal. www.tallink.ee

Viking Line Eestis +372 6 663 966; Soomes +358 6 004 1577 (1.64 eur/ kõne + kohaliku kõne maksumus) Laevad: Viking XPRS Tallinnas Reisisadam A-terminal

Helsingis Katajanokka terminal www.vikingline.ee

Finnair Eestis +372 6 266 310, +372 6 266 309 Soomes +358 600 140 140 www.finnair.ee

Air Baltic Tel. +371 6700 6006 või +370 7005 5660 www.airbaltic.com

Tivolitie 10, Helsingi, tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi. Keskus on väga populaarne, merealuse eluga on tänaseks tutvunud juba 1,2 miljonit külastajat. Sea Life viib külastajad maagilisele, lõbusale ja õpetlikule retkele allpool veepinda. Muu hulgas on eksponeeritud 10 erinevat hailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, merihobukesi jpm. Kokku üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit.

Seiklushall Huimala Juvankartanontie 15, Espoo, www.huimala.fi.

Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liikumisrõõmu ja põnevat tegevust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavad ennast tõestada ja lõbusalt aega veeta.

Serena veepark Tornimäentie 10, Espoo, tel +358 9 88705 555, e-post: info@serena.fi, www.serena.fi.

Põhjamaade suurim, alati troopiliselt soe veelõbustuspark Serena pakub nii palju võimalusi, et innukamatele veefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjal pargis purskab, voolab, mullitab ja lainetab troopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes, liumägedes, terrassi- ja mullivannides ning lastebasseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud saunakoobastik, mida tasuks ilmtingimata külastada.

Suomenlinna Kauppatorilt veebussi või praamiga Mustasaarele, tel +358 9 684 1880, e-post: matkailu@suomenlinna.fi, www.suomenlinna.fi. Võimalus tutvuda Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega, nautida parke, merd ja saaristuloodust. Suomenlinnas on 6 muuseumi, ekskursioonid giidiga, näitused ja kaunid käsitööesemed. Toimuvad üritused, näiteks Viapori Jazz, suveteater ja laste suveteater.

Tänu kvaliteetsele suveprogrammile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuurireiside sihtkoht.

Tropicario troopikamaja Sturenkatu 27, Helsingi, tel +358 40 7634 727, www.tropicario.com. Tropicario on Põhjamaade kaasaegseim troopikamaja, mis keskendub madudele ja sisalikele. Näha saab maailma mürgiseimaid madusid, suuri varaane ning hulgaliselt muid roomajaid

ja loomi, muu hulgas linde ja kalu. Näitusel eksponeeritakse tõeliselt haruldasi sisalikke ja madusid.

lastesõbralikud muuseumid Loodusteaduste muuseum Pohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi.

Avatud T—K, R 9—16, N 9—18, L—P 10—16.

E suletud. www.fmnh.helsinki.fi. Helsingi Muuseumis saab sukelduda Läänemere sügavustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skeletikollektsiooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised väljapanekud vahelduvad korrapäraselt.

Päevalehe muuseum Ludviginkatu 2—4, Helsingi. Avatud T—P 11—17, www.paivalehdenmuseo.fi. Muuseumist saab teavet ajalehetööst ja selle ajaloost.

Lastemuuseum Tuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi, www.helsinginkaupunginmuseo.fi.

Laste ja noorte elu kajastavad näitused on koostatud laste endi kaasabil.

Mängukarumuuseum Helsingi Vanha Nalle Hämeentie 34D (sisehoov), Helsingi. Avatud P 12—16, www.nallet.fi. Mängukaru- ja hobimuuseum, kus muu seas tutvustatakse ka kaameraid ja vanaaegseid rahasid.

Teatrimuuseum Tallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi.

Avatud T—P 11—18, www.teatterimuseo.fi.

Muuseumikülastaja saab võimaluse seigelda teatri maagilises maailmas.

Leikkilinna — Soome Mänguasjamuuseum Näitusekeskus WeeGees, Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo. www.leikkilinna.fi.

Avatud T—R 11—18, L—P 11—17.

Leikkilinna on mängukultuuri muuseum, mis tutvustab mänge ja mänguasju 1900. aastate algusest tänapäevani.

Mänguasjad, endised lemmikud, pööninguaarded, näitused ja mälestused.

ehitamine Mekanoväri Riihimiehentie 4, Vantaa (Varisto), tel +358 9 788 058, e-post: myynti@mekanovari.fi, www.mekanovari.fi. Avatud E—R 7—18, L 10—14.

Lai valik kvaliteetseid värve, pahtleid, töörõivaid ja kattematerjale. Teenindus nii eesti kui vene keeles.

Soome viis suurimat linna Soome viis suurimat linna Soome viis suurimat linna on Helsingi, Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu. Reisivihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja ürituste kohta leiad järgmistelt aadressidelt.

Helsingi, www.visithelsinki.fi Espoo, www.visitespoo.fi Tampere, www.tampere.fi/matkailu Vantaa, www.vantaa.fi Turku, www.turkutouring.fi

BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

32

mkm m is ku s m il la l

Kontsert

Lisainfo www.livenation.fi, www.festivals.fi 28.6 Arcade Fire, Senativäljak, Helsingi.

29.6 The Beach Boys, Kulttuuritalo, Helsingi.

2.7 Sunrise Avenue, Forssa.

3.7 Nick Lowe, Kulttuuritalo, Helsingi.

5.7 Deep Purple, Turkuhalli, Turu.

6.7 Deep Purple, Joensuu Areena, Joensuu.

9.7 Sunrise Avenue, Kuopio.

10.7 Blondie, Kulttuuritalo, Helsingi.

19.7 Muse, Kaisaniemi park, Helsingi.

21.7 P!nk, Kaisaniemi park, Helsingi.

22.7 Good Charlotte, Kulttuuritalo, Helsingi.

10.8 Leonard Cohen, Hartwall Areena, Helsingi.

20.—21.8. U2, Helsingi Olümpiastaadion.

10.9 Sting, Hartwall Areena, Helsingi.

Klubi

Kuudes Linja

Hämeentie 13 (sissepääs hoovist, Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud T—N 21—03, R—L 22—04, P 20—03. Kava kodulehel.

Liberté

Kolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001, e-post allu@clubliberte.fi, www.clubliberte.fi, avatud T—P 16—02. Club Liberté pakub elavmuusikat kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard. Kava kodulehel.

Nosturi

Telakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880, e-post elmu@elmu.fi, www.elmu.fi. Hietalahti linnaosas paiknev muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub mitmekülgset muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju live-esinemisi, täpsem teave kodulehel!

Storyville

Museokatu 8, Helsingi, e-post jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi, avatud E—L 20—04.

Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville’i köök pakub cajuncreole‘i köögi hõrgutisi.

Kava kodulehel.

Tavastia

Urho Kekkosen katu 4—6, Helsingi, tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fi, avatud P—N 21—02, R—L 21—03 juhul kui teisiti ei mainita. Täpse esinemiskava leiab kodulehelt. Soome mainekamaid rokiklubisid.

18.6 19.6 23.6 29.6 1.7 2.7 4.7 7.7 12.7 14.7 17.7 21.7 22.7 23.7 24.7 27.7

20 Manna 23.30 Keskööklubi 22 Tavastia laupäevadisko 20 Don Huonot 20 Versailles (Jaapan) 21 Amberian Dawn, Embreach 21 Ronnie James Dio Memorial Gala 21 Final Assault, Lighthouse Project 20 The A-Bones (USA), Mike Bell & The Belltones, The Atomic Blast 20 Belle & Sebastian (Ühendkuningriik) 20 Paul Jackson & Friends 20 Freak Kitchen (Rootsi) 20 Tuomari Nurmio & Hunajaluut 20 Pariisin Kevät 20 Stalingrad Cowgirls 20 Jukka Polka & Sound Explosion Band 20 Cut Copy (Austraalia), French Horn Rebellion (USA)

SUVI 2010

kultuur © The Baltic Guide

28.7 6.8 16.8 24.8 28.8 4.9 12.9

20 20 20 20 21 20 20

22.9. 18

Fucked Up (USA) Rytmihäiriö Shearwater (USA) OK Go (USA) Helsinki Reggae Festival Serena-Maneesh (Norra) The New Pornographers (Kanada) D’esppairsRay (Jaapan)

Virgin Oil Co.

Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi, avatud P 12—24, E—N 11—24, R 11—04, L 12—04. Restoran, baar ja ööklubi. Liveesinemised reedeti ja laupäeviti, täpsem teave kodulehel.

Festival 3.6—7.9 5.6—14.8 8.—20.6 12.—22.6 13.6—22.8 14.—20.6 16.—20.6 17.—23.6 18.—20.6 18.—20.6 25.—26.6 29.6 30.6—4.7 30.6—4.7 1.—3.7 1.—4.7 2.—3.7 2.—4.7 2.—10.7 5.—30.7 7.—11.7 8.—11.7 8.—10.7 9.—10.7 10.7 9.—11.7 9.—11.7 9.—11.7 12.—18.7 14.—17.7 15.—18.7 16.—17.7 16.—17.7 16.—18.7 17.—25.7 22.—24.7 23.—24.7 28.—31.7 29.—30.7 29.—31.7 29.7—1.8 7.—8.8 9.—27.8 12.—21.8 13.—15.8 19.—22.8 20.—21.8 25.—28.8

Oreliöö ja Aaria, Espoo.

Orivesi Suvi, Orivesi.

Naantali muusikafestival, Naantali.

Kangasniemi muusikanädalad, Kangasniemi.

Mänttä kujutava kunsti nädalad, Mänttä.

Laste suveüritus, Varkaus.

Sodankylä filmifestival, Sodakylä.

Kuopio Tanssii ja Soi, Kuopio.

Meri ja Muusika, Inkoo.

Provinssirock, Seinäjoki.

Seurasaari jaanipäevapidu, Helsingi.

Sata-Häme Soi, Ikaalinen.

Jutajaiset, Rovaniemi.

Pargibluus, Järvenpää.

Rauma Summer Jazz, Rauma.

Haapavesi Folk Music Festival, Haapaves.i Riihimäki Rock, Riihimäki.

Tuska Open Air Metal Festival, Helsingi.

Imatra Big Band Festival, Imatra.

Jazz-Espa, Helsingi.

Tangomarkkinat, Seinäjoki.

Lumous Gothic Festival, Tampere.

Lahti ööd, Lahti.

Summer Up, Lahti.

Miljoona Rock, Töysä.

Baltic Jazz, Dragsfjärd.

Kihaus Folk, Rääkkylä.

Ruisrock, Turu.

Kaustinen Folk Music Festival, Kaustine.n Tammerfest, Tampere.

LinnJazz, Hämeenlinna.

Rauma Blues, Rauma.

Pioneerifestival, Kouvola.

Ilosaarirock, Joensuu.

Pori Jazz, Pori.

Suomi Pop, Jyväskylä.

Sandels Rock, Iisalmi.

Down by the Laituri, Turu.

Jazz by the Sea, Kotka.

Pipefest, Sotkamo.

Kotka merepäevad, Kotka.

Sonisphere Festival, Pori.

Etno-Espa, Helsingi.

Lahden Jazztori, Lahti.

Flow Festival, Helsingi.

Pori Folk, Pori.

Jyväskylä Rockfestival, Jyväskylä.

Viapori Jazz, Suomenlinna.

Muuseum ja näitus

NB! Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta!

Amos Andersoni Kunstimuuseum

Yrjönkatu 27, 00100 Helsingi, tel +358 9 684 4460, www.amosanderson.fi Avatud E, N ja R 10—18, K 10—20, L—P 11—17.

29.5.2009—20.9.2010 Modernismi kaks nägu.

11.6—9.8 Teoseid muuseumi kollektsioonidest 1912—2009.

Kuni 24.6 M.C. Escher — Võimatud maailmad.

√Suvekarneval

Ateneumi Kunstimuuseum

Pinki juhtimisel

Kaivokatu 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6401, www.ateneum.fi Avatud T ja R 9—18, K ja N 9—20, L ja P 11—17.

Pink külastab juulis Soomet oma turneega “Funhouse Summer Carnival Tour.” Kogu 21. sajandi jooksul populaarsust nautinud Pink on teinud tasapisi albumeid ja tõusnud järjest raadiokanalite playlist‘ide tippu.

Pinki hitid on muuhulgas “Stupid Girls”, “So What”, “Sober” ja “Dear Mr. President”, mis kujutab endast avalikku kirja Georg W. Bushile.

Kuni 29.8 Onerva — Linna naised.

11.6—3.10 Veikko Vionoja.

Disainimuuseum

Korkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi, tel +358 9 622 0540, www.designmuseum.fi Avatud suvel 1.6—31.8. E—P 11—18 (T 11—20, K—P 11—18).

30.5—19.9 Oiva Toikka, Iittala disainer.

30.5—15.8 Olli Tamminen — materjal, vorm ja struktuur.

27.8—19.9 Fashion Photo Helsinki.

Hakasalmi villa

21.7 Helsingi, Kaisaniemi park

Helsingi linnamuuseum/Karamzininkatu 2, Helsingi, tel +358 9 169 3444 Avatud K—P 11—17.

Põhinäitused Helsingi areng, Hea kodanik.

EMMA

WeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo, tel +358 9 8165 7512, e-post info@emma.museum, http://emma.museum Avatud T, R—P 11—18, K—N 11—20.

Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudest.

18.6—29.8 EMMAPrize2010.

29.9.10—9.1.2011 Hiina siidi ajalugu.

Helsingi linna kunstimuuseum, Tennispalatsi

Salomonkatu 15, 00100 Helsingi, tel +358 9 3108 7001, www.taidemuseo.fi Avatud T—P 11—20.30.

Kuni 1.8 Georg Baselitz: Remix.

Kuni 1.8 Benjamin Katz: Baselitz.

Nüüdiskunstimuuseum Kiasma

Mannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6501, www.kiasma.fi Avatud T 10—17, K—P 10—20.30.

21.5—1.8 Ilja Glazunov.

Kuni 15.8 Denise Grünstein.

Heureka teaduskeskus

Tiedepuisto 1, Vantaa, tel +358 9 857 99, www.heureka.fi Alates 4.4. Heureka-klassikud.

Seurasaari vabaõhumuuseum

Seurasaari, 00250 Seurasaari, tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti), www.nba.fi/fi/seurasaari Avatud E—P 11—17 (1.6—31.8).

E—R 9—15, L—P 11—17 (15.5—31.5 ja 1.9—15.9)

Sinebrychoffi kunstimuuseum

Bulevardi 40, 00120 Helsingi, tel +358 9 1733 6460, www.sinebrychoffintaidemuuseum.fi Avatud T, R 10—18; K, N 10—20; L, P 11—17.

Põhinäitus riigi väärtuslikemaist ja rahvusvaheliselt olulisematest maalidest.

Soome Rahvusmuusem

Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi, tel +358 9 4050 9544, www.nba.fi/fi/skm Keldrikorrusel püsinäitus Aardekambrid.

1. korrusel püsinäitus Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg.

2. korrusel Riik ja rahvas — Soome rahvuskultuur 18. ja 19. sajandil.

3. korrusel käsitöötuba Vintti avatud T—P 12—16.

20.11.2009—22.11.2010 Tagaotsitav: Armfelt, G.M. (1757—1814) kuninga ja keisri ohvitser.

Soome Spordimuuseum

Olympiastadion, 00250 Helsingi, tel +358 9 434 2250, www.urheilumuuseum.fi Avatud E—R 11—17, L—P 12—16.

Püsinäitusel on eksponeeritud enam kui 1000 eset 2000aastasest perioodist.

Matti Nykäneni medalikollektsioon.

Soome Postimuuseum

Asema-aukio 5H, 00101 Helsingi, www.posti.fi/postimuseo Avatud E—R 10—18, L—P 12—17.

Soome Klaasimuuseum

Tehtaankatu 23, 11910 Riihimäki, tel +358 19 758 4108 Avatud veebruar—detsember T—P 10—18, suletud jaanuaris.

5.3—1.8 Soome klaas elab 6 — Soome klaasi aastatest 2005—2009.

26.3—12.9 Marja Suna — minu elu materjalid ja vormid.

Alvar Aalto Muuseum

Alvar Aalton katu 7, 40101 Jyväskylä, tel +358 14 624 809, www.alvaraalto.fi Avatud T—P 11—18, juuli—august T—R 10—18, L—P 11—18, suletud E. Püsiekspositsioon Alvar Aalto. Arhitekt.

Näha saab interjööre, makette, multimeediataieseid ja filme.

Teater/muusika Finlandia-talo

Mannerheimintie 13 E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi Finlandia-talos toimuvad uhkeimad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid.

Täpsem kava kodulehel. Piletid Lippupalvelu ja Lippupiste müügipunktidest.

Helsingi Linnateater

Savoy-teater

Kasarmikatu 46-48, Helsingi, tel +358 9 310 12000, http://kulttuuri.hel.fi/savoy

Soome Rahvusooper

Helsinginkatu 58, 00250 Helsingi, tel +358 9 4030 2211, www.operafin.fi Ooperit, balletti ja kontserte täiskasvanutele, noortele ja lastele.

Tampere Ooperiteater

Yliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere, tel +358 600 94500, www.tampereenooppera.fi Tampere ooperiteater avati aastal 1946, orkestriks on Tampere Filharmonia. Igal aastal külastab teatrit enam kui 10 000 inimest.

Muud üritused (www.tapahtuma.tv)

Kokkola kolmapäevased õhtuturud.

Laitila munalaat.

Saariselkä Jaanipäev 2010, Saariselkä (tasuta).

25.6—2.8 Tertti mõisa suvepäevad, Mikkeli (tasuta).

30.6—2.7 Põhjamaade päevad, Kokkola.

2.—3.7 Tomatikarneval, Närpiö.

3.7 Inkoo linna päev, Inkoo.

7.—11.7 Sepiselaat, Petäjävesi.

9.—11.7 BMW Beach Volley Pro Tour, Vaasa (tasuta).

9.—11.7 Suonenjoki Maasikakarneval, Suonenjoki (tasuta).

10.—11.7 Rääbiselaat, Posio.

16.—18.7 Saunafestival, Ikaalinen.

23.—30.7 Tampere Lillenädal, Tampere.

29.7—1.8 Kotka Merepäevad, Kotka.

12.—15.8 Joensuu 15. gospelifestival, Joensuu.

14.8 Wana Linna päev, Joensuu.

20.—22.8 Rovaniemi Wana Laat, Rovaniemi.

2.6—28.7

19.—20.6 22.—26.6

Mess

Helsingi Messikeskus, Messuaukio 1, 00521 Helsingi, www.finnexpo.fi

Ensi linja 2, 00530 Helsingi, www.hkt.fi

1.—5.9

Soome Rahvusteater

1.—5.9 10.—12.9

Läntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi, tel +358 9 173 311, www.nationaltheatre.fi

Habitare 10, Soome suurim mööbli-, sisustus- ja disainimess.

ArtHelsinki, nüüdiskunstimess.

X-treme Car Show 2010.

T H E B A LT I C G U I D E

SUVI 2010

33

Helsingi kesklinn

14

Olulisemad telefoninumbrid Hädaabi 112 (tasuta)

Eesti Suursaatkond Itäinen Puistotie 10, 00140 Helsinki Tel +358 9 622 02 60, faks +358 9 622 02 610 E-post: embassy.helsinki@mfa.ee www.estemb.fi

25

turistiinfo 15

Mekanoväri Herttaniemi

13

1 1 1 1 2

Helsingi linna turismiinfo, Pohjoisesplanandi 19 Helsinki Expert / Tour Shop, Pohjoisesplanadi 19 Helsingi-info / Juugendsaal, Pohjoisesplanadi 19 Soome Turismi Infobüroo, Pohjoisesplanadi 19 Raudteejaam / Hotellikeskus, Asema-aukio

vaatamisväärsused 3 4 5 6 7 8 9

11

19

10 11 12 13 14 15

10

9

18

24

7 2 17

8

3

muuseumid

20

12

26

Erottajan k

16 17 18 19 20 21 22 23

5

1 16 4 6

22 21

Toomkirik, Senatiturg Helsingi Linnavalitsus, Pohjoisesplanadi 11-13 Presidendiloss, Mariankatu 2 Kauppatori turg, Eteläsatama Peapostimaja / Postimuuseum, Asema-aukio 5H Autobussijaam, Kamppi keskus Parlamendihoone, Mannerheimintie 30 Temppeliaukio kirik, Lutherikatu 3 Finlandia-talo kontserdimaja, Mannerheimintie 13 Uspenski katedraal, Liisankatu 29A Rahvusooper, Helsinginkatu 58 Olümpiastaadion Sibeliuse monument, Sibeliuse park, Mechelininkatu

28

Helsingi Linnamuuseum, Sofiankatu 4 Ateneumi Kunstimuuseum, Kaivokatu 2 Kaasaegse kunsti muuseum Kiasma, Mannerheiminaukio 2 Soome Rahvusmuuseum, Mannerheimintie 34 Amos Anderssoni kunstimuuseum, Yrjönkatu 27 Disainimuuseum, Korkeavuorenkatu 23 Design Forum Finland, Erottajankatu 7 Sinebrychoffi kunstimuuseum, Bulevardi 40

Politsei 112 (tasuta) Meditsiiniinfo +358 910 023 Valvehambaarst 9–21 +358 9 736 166

Olulisemad marsruudid Lääneterminal - kesklinn (Elieli plats) Buss 15 või 15A umbes 15-minutlise intervalliga Katajanokka - kesklinn Tramm 4 umbes 7-minutilise intervalliga Helsingi-Vantaa lennujaam - kesklinn (raudteejaam) Kohalikud bussid 415, 451 või 615 ja Finnair City Bus 20-minutilise intervalliga (pilet 4.90 eurot)

Taksod Kõik Soome taksod kuuluvad ühe katusorganisatsiooni alla ja on seetõttu eriti turvalised ning usaldusväärsed.

Taksohind on kõikjal üks ja sama. Sõidu alustamise tasu on (E-R 6.00-20.00 ja L-P 6.00-16.00) 5.10 eurot, muul ajal 8 eurot. Kilomeetri hind on diferentseeritud, näiteks 1-2 reisija puhul on see 1.33 eurot/km üle 6 reisija 1.87 eurot/km.

Tellimine tel 01000 700. Soome taksoliidu koduleht on www.taksiliitto.fi

teatrid

23

Viking Line 30

24 Soome Rahvusteater, Läntinen Teatterikuja 1 25 Helsingi linnateater, Ensi linja 2 26 Svenska Teatern, Pohjoisesplanadi 2

terminalid

27

Tallink Silja

27 28 30 31

Olümpiaterminal, Eteläsatama / Olympiaranta 1 (Tallink Silja) Makasiinitermnal, Eteläsatama / Eteläranta 7 (Linda Line) Katajanokka terminal, Katajanokkalaituri 8 (Viking Line) Länsiterminal, Hietasaarenkuja 8 (Tallink Silja, Eckerö Line)

31

Metroo

3B

3T 3T

3B

M

Sörnäinen

24

Raitiolinjat Tram routes

M Hakaniemi

4 4T

8

3B

6

9

3T

7A

10

Bussilinjat Bus routes 15

15A

15V

24 24

15A Rautatientori Kaisaniemi Central Railway M Station M 15A

M

Kamppi

8 15

Tõeliselt liigutav kaart.

7B

1 1A

4 24

9 M

Ruoholahti

15 15A

1A

1 3T 3B 10 3B

4T 3T

” Päevapilet pilet on viinud meid kõikjale.

Vabalt, piiramatult, päev päeva järel.

See on tõesti väga liigutav.”

Päevapilet 1 ööpäev: Helsingi 6.80 € ja lähiümbrus (Helsingi, Espoo ja Vantaa) 12.00 €. Järgmised päevad (max 7 päeva) á 3.40/6.00 €. Lapsed −50%.

Müügikohad Helsingi piirkonnas: R-Kioskid, Stockmann, VR-piletikassad, Helsingi linna turismiinfo ning HSLi teeninduspunktid Rautatientoril , Itäkeskuses , Travel Card teeninduspunktides Espoos ja Vantaas. www.hsl.fi

BA A LT I C G TTHHEE B GU UIIDDEE

34

SUVI 2010

ajalugu

Ristiretked Soome TEKST ANTTI SARASMO

Sarasmo

JUTUSTAB

So Soome piiskop Rodulf langes 1178. aastal curon’ite ehk Eesti mereröövlite kätte vangi ja nende maal ta surigi. ne

S

oome piiskopi karmi saatuse kohta pole teavet rohkem ega vähem kui need kaks rida vanas kroonikas. Me ei tea, kas ta sattus vangistusse Soomes või Liivimaal, kas ta oli reisil või kodus ja kas vangistajad olid tõesti saarlased, kuralased ehk kuršid või hoopis teised. Siiski, neil samadel 1170. aastatel olid Eesti mereröövlid röövinud randu Taanini välja ning alistanud võitluses kohalike randade kaitsjad. Läänemere randadel oli põhjust eestlaste rünnakuid karta, ilmselt ka Soome rannikul.

Need kroonikaread on kogu info, mis on teada Soome teisest piiskopist. Kolmandast teatakse veelgi vähem − kõigest nime. Eestlaste saatusest rääkis oma kroonikas Läti Henrik, soomlastel sellist õpetatud ajaloolast polnud ning teated Soome varasest ajaloost on peaaegu olematud.

Muinas-Soome Muinasaegsest Soomest on tõesti teada väga vähe, lisaks on arheoloogilised leiud mitmeti tõlgendatavad. Ühisel arvamusel ollakse vaid selle kohta, et Päris-Soome oli piirkond, kus elas hõim, kes kutsus end soomlasteks. Selle hõimu nimi laienes hiljem kogu praegusele maale ja rahvale. Laadoga läänerannikul elasid karjalased, ja sellega ühised arusaamad piirduvadki.

Ilmselt oli Muinas-Soome suurim asustatud ala siiski Kokomäenjoki jõesuudme piirkond, nüüdsete Pori, Rauma ja sisemaale jääva Eura alad. Kokomäenjoki vesistu ülaosas, Tampere piirkonnas oli samuti laialdane asustus, mis ulatus veeteid mööda Hämeenlinnani välja.

Kes need asukad olid, kas tegu oli satakuntalastega (piirkonna nimi on Satakunta) või elasid hämelased nii rannikul kui sisemaal? Ja teisalt, kas paikkond oligi üldse Häme või nimetati sedasi vaid kaugemat, asustatud alade taga olevat piirkonda? Arheoloogilised kaevamised ju ei reeda, millist murret muinasrahvas rääkis ja mida nad näiteks maakonnapiiridest arvasid. Igal juhul kuulusid Kokomäenjoki vesistu asukad ja Aura jõe ääres nüüdse Turu linna ümbruses elanud inimesed erinevatesse hõimudesse.

Aura jõe suudmes, pidasid ühe lahingu (üksiksasjalikum teave selle kohta puudub) ja ristisid alistatud rahva Kupitta allikal.

Lõppkokkuvõttes oli see oluliselt lihtsam ettevõtmine kui eestlaste ristiusku pööramine − Saksa rüütelkond sai aastakümneid tõsiselt võidelda, enne kui eestlaste kael sunduse all paindus.

Ajalugu ei ole siiski nii uljas kui see meieni jõudnud lugu. Tõenäoliselt ei olnud mingit ristiretke vajagi. Satakunta maakond oli ilmselt juba sajandeid olnud tihedates kaubandussuhetes Rootsiga.

Ristiusk oli sealkandis tuntud ja omaks võetud, rahumeelsed misjonärid olid maakonnas tegutsenud kindlasti juba kaua. Kuningas Püha Erik polnud siis veel ei Püha ega ka kuningas, vaid lihtsalt troonipärija. Ajastule oli iseloomulik vägivaldne võimuihalus ja vabalt võis juhtuda, et Erikul oli targem võimukeskusest mõneks ajaks veidi rahulikumatele aladele siirduda. Kindlasti olid tal siis kaasas isiklik ihukaitsesalk ja sõdurid, kuid vaevalt mingi armee. Reisiga ühines ka Uppsala piiskop, kes ilmselt tegi oma piiskopitööd, ajas kirikuasju, nimetas ametisse kirikhärrasid jms.

Samas loodi Soome kirikule oma piiskopkond koos piiskopitooliga Etelä-Satakuntas Nousiainenis.

Erik ei jõudnudki enne talle tehtud atentaati kaua kuningas olla.

Rootsi kuninga troonile pretendeeris tollal kaks perekonda. Üks võitlevatest suguvõsadest oli Eriku oma, kuhu kuulus mitmeid tunnustatud kiriku-uurijaid. Poliitiliselt geniaalne oli anda surnud kunin-

Turu linn. Püha Henriku maised jäänused maeti 1290. aastal suure tseremooniaga ümber Turu toomkirikusse.

Häme

Keskaegsetel üritustel kantakse piiskoppi uhkelt kandetoolis.

gale kibekiiresti pühaku tiitel, see aitas perekonnal võimuvõitluses paremaid positsioone saavutada.

Pühak vajas muidugi pühategusid ja mis oleks tol ajal olnud kuulsusrikkam kui õnnestunud ristiretk, mille käigus liideti kristliku maailmaga terve riik.

Ka Soome kirik vajas pühakut, kelle hauale rahvas saaks pal-

Soomes pole kunagi olnud feodaalsüsteemi ega pärisorjust.

Püha Erik Legendi kohaselt tegid Rootsi kuningas Püha Erik ja Uppsala piiskop Püha Henrik aastal 1155 suure hulga sõdalastega ristiretke Soome, vallutasid maa ja pöörasid rahva ristiusku. Nad maabusid

Turu toomkirik on tähtis paik juba alates 13. sajandist.

verännakuid teha. Sobivaim kandidaat oli loomulikult esimene piiskop, see, kes rahva oli õigesse usku pööranud.

Lalli Piiskop Henrik oli talvisel teekonnal Satakunta maakonnas Köyliö aladel, Säkylä Pyhajärvi lähedal. Ta peatus ühes suures majas, sõi lõunat, andis hobusele heina, maksis ja jätkas oma teekonda.

Pahansuopa talu perenaine rääkis aga varsti koju jõudnud peremehele, kelle nimi oli Lalli, et piiskop sõi head ja paremat ning lahkus maksmata. Raevunud peremees asus võõra kannule, tabas ta Köyliö järve jäält ning lõi kirvega surnuks. Võidu märgiks pani Lalli endale pähe piiskopimitra. Kodus seda ära võttes tuli Lallil koos peakattega ka skalp maha. Peagi suri piiskopi mõrtsukas hirmsasse surma.

Tapetud piiskop pandi härjavankrile ja sinna, kus härjad lõpuks peatusid, piiskop maetigi.

Koht sattus olema Nousiainen.

Juhuslikult asus Nousiainenis esimese piiskopkonna keskus.

Sealt viidi see üle Aura jõe äärsesse Koroineni ja edasi jõesuudmele lähemale paika, kus nüüd asub

Legendide kohaselt tehti ristiretki mujalegi Soome ja nende eesotsas oli Rootsi vägevaim mees − Birger Jaarli.

Loo juures vastab tõele see, et mingil hetkel Birger Jaarli valitsusajal ehitati Hämesse kindlus ja elava fantaasia toel sai koht nimeks Hämeenlinna.

Loomulikult käis Sise-Soome ja rannikupiirkondade vahel vilgas kaubavahetus. Kui piiskop Henrik tõesti 1150. aastate paiku Kokemäenjoki suudmeala kogudusi katsumas käis, siis võib eeldada, et kahe sajandiga levis ristiusk ka sadakond kilomeetrit ülesvoolu.

Birger Jaarli reis Hämesse toimus 14. sajandi keskpaiku.

Arvatavasti polnud Hämes vaja muud, kui veidi rõhutada krooni lähedalolekut ja kindluse olemasolu pidi kohalikele demonstreerima kuninga auväärsust ja lugupeetust.

See ongi koht, kus Soome ja Eesti ajalugu hakkab kulgema eri suundades. Soomes pole kunagi olnud feodaalsüsteemi ega maaorjust. Ei olnud läänihärrasid oma lossidega ega uhkeid sõdureid.

Kindlused kuulusid kõik kuningale ja neid teenindas kuninga poolt palgatud garnison eesotsas linnahärraga. Pärisorjus oli Rootsi traditsioonis võõras nähtus ja seda ei viidud ellu ka neil aladel, mis said Rootsi riigi osaks. Teisalt olekski pärisorjuse elluviimine olnud tõeline väljakutse taolises suures metsas, mida Soome endast tollal kujutas. Asustatud paigad olid saared vesistutes, igal pool mujal laiusid lõpmatud, ääretud laaned, kuhu soovi korral sai ära kaduda. Ainus müüridega ümbritsetud Soome linn oli Viibur, kõik teised linnad asusid sügaval metsade keskel, nii et riigi ründamist polnud põjkust karta.

Ristiretkede käigus vallutati hoopis rikas ja tiheda asustusega Eesti ning pika sõja tagajärjel eestlased alistati. Soomes nii ei juhtunud. Hõredalt asustatud riik lülitus tasapisi arenedes asjade loomuliku käiguna Läänemere regiooni üldpilti. Kõigepealt esindas soomlaste jaoks suurt maailma Rootsi. Ristiretkelegendid sündisid tänu sellele, et need olid vajalikud ja neis räägiti ka naaberriigist ehk Eestist. Q

4-tärniline kämpinguala on avatud aastaringselt iga päev.

Kaasaegne ja peresõbralik kämpinguala asub metroosõidu kaugusel Helsingi lõbustustest.

Suvel avatud Suvehostel Karavaani 21.6.–4.8.2010.

Naudi suve mere ääres. Rendi vajalik vastuvõtulauast või hüppa rannasaunast jahutavasse vette. Tutvu meie teenustega www.rastilacamping.fi.

Rastila Camping

tel. + 358 9 310 78517 e-mail: rastilacamping@hel.fi

Suvehostel Karavaani 21.6.–4.8.2010 tel. + 358 9 310 71441 e-mail: hostelkaravaani@hel.fi

Karavaanikatu 4, 00980 Helsingi

,)07-2+- .=:c7/=0c 8%14)6) 8969 :%%7%

45

€ / (1–4

INIMESELE)

NAANTALI PÄIKESEPAISTELINE SAARESTIKULINN

Suve parimad puhkusepäevad Naantalis! Kultaranna park, ekskursioonid, Muusikafestival, idülliline vanalinn armsate väikeste majutuskohtadega, arvukad restoranid ja kohvikud, galeriid ja butiigid pakuvad unustamatuid elamusi.

Vanalinnast on lühike maa saarestiku rahu nautima; kaunid sillad pakuvad vapustavaid loodusvaateid ja praamireis pakub unustamatuid mereelamusi. Kaugemale saarestikku sõita soovijatele soovitame saarestiku Ringteed.

Vaata suvesündmusi netiaadressilt www.naantalinmatkailu.¿.

Heida ankrusse Naantali külalissadamas on umbes 200 kaikohta, wc:d, dušid, saunad, võimalus riidehoolduseks, pilsivee tühjendus ja kütusetankla.

Peredele parim Naantali SPA on väikestele ja suurematelegi suvine paradiis. Naudi veeprotseduure sauna- ja basseiniparadiisis, luksuslikku majutust ja meeldivat ajaveetmist. Palju üritusi lastele.

Kaivohuone terrassil ja Rannarestoranis maitseb suvi paremini kui iial varem.

Naantali kämping Looduskaunis koht kesklinna lähedal.

Kämpingumajad ja kohad autokaravanidele. Osades majades on oma saun. Territooriumil kohvik ja rannasaun. Lisainfo ja broneerimine www. naantalinmatkailu.¿/camping.

Perepakett Naantali veekeskuses 1 päev alates 158 €/tuba 3 päeva alates 414 €/tuba Koos on meil nii tore!

Muumimaailmas seiklevad lisaks väikestele külastajatele Muumitroll, Muumimamma ja Muumipapa, Väike My ja Nuuskmõmmik, lisaks mõned teised tuttavad tegelased.

2010 aasta suvel tähistavad Muumid oma 65.sünnipäeva ja seda peetakse Muumimaailmas. Selle aasta teemaks on Suur Lennuvõistlus.

Muumimaailm on 8.6.–15.8.2010 avatud iga päev kell 10-18 ning 16.8.-29.8.2010 kell 12-18.

© MOOMIN CHARACTERS TM /BULLS & DENNIS LIVSON

Kaivotori 2, 21100 Naantali, tel.+358 (0)2 435 9800 www.naantalinmatkailu.fi

Matkailijantie 2, 21100 Naantali tel. +358 (0)2 44 55 100 www.naantalispa.fi

Kaivokatu 5, 21100 Naantali tel. +358 (0)2 511 1111 www.muumimaailma.fi