KOHALIKU VÕIMU JA KOGUKONNA PARTNERLUST SOODUSTAVAD RAAMDOKUMENDID seminar „Kuidas edendada kohaliku võimu ja kogukonna partnerlust?“ 5. juunil 2014 Tallinnas
Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon (2002. aastal Riigikogus heaks kiidetud)
Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon (EKAK) on dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel. I. EESMÄRGID Kodanikeühenduste ja avaliku võimu koostöö eesmärkideks EKAKi raames on: 1. kodanikualgatuse ja osalusdemokraatia edendamine; […] 5. kodanikeühenduste ja avaliku võimu koostöö aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete teadvustamine ning vastastikuste kohustuste, õiguste ja tegevusprioriteetide piiritlemine; 6. kodanikeühenduste kui demokraatia arengu vältimatu teguri toimimiseks ja tugevnemiseks soodsa keskkonna loomine; 7. kodanikualgatuse tugisüsteemi arendamine; 8. heade koostöötavade ning ametiasutuste ja kodanike ning nende ühenduste koostööd soodustavate teadmiste levitamine; […] Kodanikuühiskonna all mõistetakse inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. II. KOOSTÖÖPÕHIMÕTTED JA VÄÄRTUSED Kodanikeühenduste ja avaliku võimu esindajad lähtuvad oma koostöös alljärgnevaist väärtustest. 1. Kodanikuaktiivsus kui inimeste omaalgatuslik ja vabatahtlik osalemine ühiskonnaelus ning oma paikkonna elu küsimuste lahendamises on demokraatliku ühiskonnakorralduse oluline koostisosa. Avalik võim toetab seda soodsa õigusliku keskkonna loomisega, elanikkonna teavitamisega oma tegevusest ning kodanike ja nende ühenduste kaasamisega otsuste kavandamisse ja teostamisse. 2. Osalus. Kodanikeühendused on ühiskonnas käibivate erinevate arusaamade ja huvide esindamise kanaleiks, mille kaudu kodanikud saavad teavet ja avaldavad arvamust kavandatavate otsuste kohta. Kui poliitiliste otsuste langetajad peavad dialoogi üldsusega ja arvestavad avalikus arutelus esitatud ettepanekuid, suureneb üldise kompetentsuse määr ja tugevneb riigi legitiimsus. […] III. EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE TEED Eeltoodud eesmärkide saavutamiseks määratleb EKAK kodanikeühenduste ja avaliku võimu koostöösuhtest tulenevad põhilised kohustused ja õigused, mis seonduvad kummagi poole tunnustamise ja esindamisega, nende partnerlusega, poliitikate väljatöötamisega ning vahendite kasutamise ja aruandlusega. 1. Tunnustamine ja esindamine Kodanikeühendused ja avalik võim: 1.1 määravad kindlaks vastastikused läbipaistvad ja ligipääsetavad suhtlemiskanalid ning teavitavad neist huvitatud gruppe ja avalikkust; […] 2. Partnerlus Kodanikeühendused ja avalik võim: 2.1 teevad koostööd, lähtudes avatuse, usalduse, sallivuse, paindlikkuse ja teise poole eripära tunnistamise põhimõtetest; […] 3. Poliitikate väljatöötamine Kodanikeühendused ja avalik võim: 3.1 teevad koostööd eri valdkondade poliitikate väljatöötamisel, elluviimisel ja hindamisel oma volitatud liikmete või esindajate kaudu nende tegevusvaldkondade ja oma pädevuse kohaselt; […] EKAKi täistekst: www.siseministeerium.ee/30410 EKAKis kirjeldatud koostööpõhimõtete järgimise üle teostab järelevalvet valitsuse ja kodanikuühenduste ühiskomisjoni töörühm: www.siseministeerium.ee/ekak-‐jarele/
Avatud valitsemise partnerluse deklaratsioon (alus riikide liitumisel AVP rahvusvahelise algatusega, millega Eesti liitus aprillis 2012. a. ) Koos deklareerime oma kohustust 1. suurendada valitsuse tegevust puudutava teabe kättesaadavust; 2. toetada kodanikkonna kaasamist. Üldsuse kaasamine, kaasa arvatud naiste täielik osalus, suurendab valitsemise efektiivsust, kuna rakendatakse inimeste teadmisi, ideid ja võimet vastavate tegevuste järele valvata. Meie ülesandeks on muuta poliitikate kujundamine ja otsustusprotsess läbipaistvamaks, luues ja kasutades kanaleid, et nõutada üldsuselt tagasisidet ja süvendada avalikkuse kaasamist valitsuse tegevuste välja töötamisse, viimaste järele valvamisse ja hindamisse; 3. rakendada oma töökorralduse kaudu erialase usaldusväärsuse kõrgeimaid standardeid; 4. suurendada avatuse ja vastutuse huvides ligipääsu uutele tehnoloogiatele; 5. tunnistame, et võrdne ja taskukohane juurdepääs tehnoloogiale on väljakutse; 6. tunnistame, et avatud valitsemine on protsess, mis nõuab pidevat ja jätkusuutlikku kohustuste võtmist; 7. lubame näidata eeskuju ja panustada avatud valitsemise edendamisse teistes riikides; 8. kohustume neid põhimõtteid oma rahvusvahelises algatuses järgima ja tegema tööd avatud valitsemise globaalse kultuuri edendamiseks, mis suurendaks kodanikkonna volitusi ja võimalusi ning arendaks 21. sajandi avatud osalusvalitsuse ideaale. Deklaratsiooni täistekst eesti keeles: www.avatudvalitsemine.ee/mis/deklaratsioon/ Deklaratsiooni täistekst inglise keeles: www.opengovpartnership.org/about/open-‐government-‐declaration
Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2014-‐2016 Ministeeriumide, vabaühenduste ja sotsiaalpartnerite koosloomes valminud tegevuskava seab eesmärgiks parandada poliitikakujundamise avatust, riigieelarve läbipaistvust ja avalikke teenuseid.
Tegevuskavas sisalduvat rohkem kui 20 tegevust asutakse valitsusasutuste ja valitsusväliste partnerite koosloomes sisustama 1. juulist 2014. Tegevuste etapiviisiline aitab vajalikke samme paremini kavandada. AVP tegevuskava 2014-‐2016: www.valitsus.ee/avp
Vabaühenduste manifest 2013 kohalikel valimistel (vabaühenduste liidu EMSLi kureerimisel kokku pandud ja 2013 oktoobris valitud volikogudele üle antud) Manifest sisaldab seitset head mõtet, kuidas kohalikud omavalitsused koos oma vabakonnaga harmoonilises kooselus ühist elu paremaks saavad teha. Soovitused on tegelikult lihtsad: hoidke sidet kogukondade ja vabaühendustega; võimu teostamine olgu läbipaistev ja avatud; kaasake rohkem, targalt ja tulemuslikumalt; toetage sotsiaalset ettevõtlust ja kogukonnateenuseid; tehke koostööd vabaühendustega avalike teenuste arendamisel; tagage eelarves raha vabaühenduste toetamiseks; innustage noorte osalust ja omaalgatust, et kodukohast hoolivaid kodanikke saaks rohkem. Iga soovituse juures on ka head näited. 1. 2. 3. 4. 5. 6.
Hoidke sidet kogukondade ja vabaühendustega Võimu teostamine olgu läbipaistev ja avatud Kaasake rohkem, targalt ja tulemuslikumalt Toetage sotsiaalset ettevõtlust ja kogukonnateenuseid Tehke koostööd vabaühendustega avalike teenuste arendamisel Tagage eelarves raha vabaühenduste toetamiseks 7. Innustage noorte osalust ja omaalgatust, et kodukohast hoolivaid kodanikke saaks rohkem Toetage õpilasesindusi ja noorteühinguid, noorte omaalgatust ja koolidemokraatiat, koolide ja vabaühenduste koostööd. Arutage omakandi noorteühingutega nende soovid läbi – tihti vajavad nad natuke juhendamist ja tunnustamist, et saada koos tegemisest ja osalemisest esimene demokraatiakogemus. Oma kogukonda väärtustavad noored on need, kes homme kohalikku elu edasi viivad. Nemad on ka homsed valijad. Kuidas seda teha? • Noorte ootusi kohalikele omavalitsustele ning osaluse toetamisele kirjeldab Eesti Noorteühenduste Liidu KOV valimiste platvorm . Vabaühenduste manifesti täistekst ja näited: www.ngo.ee/manifest
Tallinna vabaühenduste ja linnaasutuste vaheline koostöö hea tava (Linnalabori kureerimisel asumiseltside algatusest Linnaidee 2014. a alguseks valminud koostöölepe) Tallinna vabaühenduste ja linnaasutuste vaheline koostöö hea tava on raamkokkulepe linnaseltside ja teiste vabaühenduste koostöö parandamiseks linnavalitsuse esindajatega. Koostöölepe kirjeldab koostööst tekkivaid kasusid ja paneb paika vastastikused kohustused ja õigused. Leppe koostamises osalesid Tallinna aktiivsed piirkonnaseltsid ja teised ühendused ning linnavalitsuse ametite ja linnavolikogu liikmed. Koostöö head tava on mõeldud ka teistele omavalitsustele, kus suhted vabaühendustega võiksid paremad olla. KOOSTÖÖ HEA TAVA Koostöö hea tava eesmärk on panna paika põhimõtted Tallinna Linnavolikogu ja Linnavalitsuse ning Tallinnas tegutsevate vabaühenduste vaheliseks koostööks. Heas tavas on selgitatud linnaasutuste ja vabaühenduste vastastikuseid õigusi ja kohustusi ning koostöö eri vorme. 1. Koostöö alused 1.1 Koostöö hea tava lähtub arusaamast, et Tallinna tasakaalustatud ja kestliku arengu nimel sünnivad kompetentsemad ja legitiimsemad otsused siis, kui linnaasutused ja vabaühendused teevad koostööd. 1.2 Vabaühendused on linnaasutustele strateegilisteks partneriteks, pakkudes asjatundlikkust probleemide kaardistamisel ja lahendusettepanekute tegemisel. 1.3 Linnaasutuste ja vabaühenduste vaheline koostöö tagab otsuste läbipaistvuse, paremate muutuste vastuvõtu ja soodustab otsuste rakendamist.
Koostöö hea tava tekst ja sünnilugu: www.linnaidee.ee/content/koostoo-‐hea-‐tava